Esomeprazole portfarma - gastroresistentne tabl 40mg n7; n14; n15; n28; n30; n50; n56; n60; n90; n98; n100

Ärge võtke Esomeprazole Portfarma´i

-kui olete esomeprasooli või selle ravimiEsomeprazole Portfarma mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;

-kui olete allergiline teiste prootonpumba inhibiitorite suhtes;

-kui võtate nelfinaviiri sisaldavat ravimit (kasutatakse HIV-i raviks ).

Ärge võtke Esomeprazole Portfarma´i, kui teie kohta kehtib ükskõik milline ülalmainitutest. Kui te ei ole milleski kindel, pidage enne Esomeprazole Portfarma´i võtmist nõu oma arsti või apteekriga.

Hoiatused ja ettevaatusabinõudEsomeprazole Portfarma

Enne Esomeprazole Portfarma´i võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga, kui

-teil on rasked maksaprobleemid;

-teil on rasked neeruprobleemid.

Esomeprazole Portfarma võib peita teiste haiguste sümptomeid. Seega kui teil esineb mõni järgmistest seisunditest enne Esomeprazole Portfarma´i võtmist või selle võtmise ajal, rääkige viivitamatult oma arstiga:

-teil tekib põhjuseta suur kehakaalukaotus ja on probleeme neelamisega;

-teil tekib kõhuvalu või seedehäired;

-hakkate oksendama toitu või verd;

-teie roe muutub mustaks (verine väljaheide).

Kui teile on Esomeprazole Portfarma´i määratud “võtmiseks vajadusel”, peaksite oma arstiga ühendust võtma, kui teie sümptomid püsivad või iseloomult muutuvad.

Prootonpumba inhibiitorite, nagu Esomeprazole Portfarma, tarvitamine, eelkõige kauem kui üks aasta, võib pisut suurendada puusa, randme või lülisamba luumurdude riski. Rääkige oma arstile kui teil on osteoporoos või kui te võtate kortikosteroide (need võivad suurendada osteoporoosi ohtu).

Muud ravimid ja Esomeprazole Portfarma

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid. Seda sellepärast, et Esomeprazole Portfarma võib mõjutada mõnede ravimite toimet ja mõned ravimid võivad mõjutada Esomeprazole Portfarma´i.

Ärge võtke Esomeprazole Portfarma´i, kui võtate ravimit, mis sisaldab nelfinaviiri (kasutatakse HIV´I raviks).

Teavitage oma arsti või apteekrit, kui võtate ükskõik millist järgnevatest ravimitest:

-atasanaviir (kasutatakse HIV-i ravis).

-ketokonasool, itrakonasool või vorikonasool (kasutatakse seeninfektsioonide raviks);

-tsitalopraam, imipramiin või klomipramiin (kasutatakse depressiooni raviks);

-diasepaam (kasutatakse ärevuse raviks, lihaste lõõgastamiseks või epilepsia korral);

-fenütoiin (kasutatakse epilepsia korral). Kui võtate fenütoiini, peab teie arst teid jälgima, kui alustate või lõpetate Esomeprazole Portfarma´i võtmise;

-vere vedeldamiseks kasutatavad ravimid, näiteks varfariin. Kui alustate või lõpetate Esomeprazole Portfarma´i võtmise, võib teie jälgimine arsti poolt osutuda vajalikuks;

-tsisapriid (kasutatakse seedehäirete ja kõrvetiste raviks)

-digoksiin (kasutatakse südamepuudulikkuse raviks).

Kui teie arst on teile määranud antibiootikumid amoksitsilliini ja klaritromütsiini ning ka Esomeprazole Portfarma´i, et

ravida Helicobacter pylori infektsioonist põhjustatud haavandeid, on väga oluline, et te oma arsti teavitaksite kõigist muudest ravimitest, mida kasutate.

Esomeprazole Portfarma koos toidu ja joogiga

Esomeprazole Portfarma´i võib võtta koos toiduga või ilma.

Rasedus ja imetamine

Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist Esomeprazole Portfarmanõu oma arsti või apteekriga. Teie arst otsustab, kas tohite sellel ajal Esomeprazole Portfarma´i võtta. Ei ole teada, kas Esomeprazole Portfarma eritub rinnapiima. Seetõttu ei tohi te Esomeprazole Portfarma´i võtta, kui toidate last rinnaga.

Esomeprazole PortfarmaEsomeprazole Portfarma Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Esomeprazole Portfarma ei mõjuta tõenäoliselt teie võimet autot juhtida või masinaid või mehhanisme käsitseda.

3.Kuidas Esomeprazole Portfarma’i kasutadaESOMEPRAZOLE PORTFARMA

Võtke seda ravimitEsomeprazole Portfarma alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Esomeprazole Portfarma´i ei soovitata alla 12 aasta vanustele lastele.

-Kui võtate antud ravimit pikema aja jooksul, tahab teie arst teid jälgida (iseäranis siis, kui võtate seda rohkem kui ühe aasta jooksul).

-Kui teie arst on teile öelnud, et peate ravimit võtma vastavalt vajadusele, siis palun öelge oma arstile, kui teie haiguse sümptomid muutuvad.

Ravimi võtmine

-Te võite võtta tablette mis tahes ajal päeva jooksul.

-Te võite tablette võtta koos toiduga või tühja kõhuga.

-Neelake tablett alla tervelt, koos veega. Ärge närige ega purustage tabletti. See on oluline, kuna tabletid sisaldavad kaetud pelleteid, mis takistavad ravimi lagundamist maos leiduva happe poolt. Oluline on neid pelleteid mitte kahjustada.

Mida teha, kui teil on raskusi tablettide neelamisel

•Kui teil on raskusi tablettide neelamisel:

-Pange tablett karboniseerimata (mullideta) veega klaasi. Ärge kasutage muid vedelikke.

-Segage kuni tablett lahustub (lahus ei ole selge). Jooge segu kohe või 30 minuti jooksul. Segage alati vahetult enne joomist.

-Selleks, et tagada, et olete kogu ravimi ära joonud, loputage klaas hoolikalt poole klaasi

veega ja jooge see ära. Tahked tükikesed sisaldavad ravimit: ärge neid närige ega purustage.

•Kui te üldse neelata ei suuda, võib ravimi teatud hulgas vees lahustada ja panna süstlasse. Siis saab selle toru („maosond“) kaudu otse teie makku manustada.

Kui palju võtta

•Teie arst ütleb teile, mitu tabletti võtta ja kui kaua võtta. See sõltub teie haigusest, vanusest ja sellest, kui hästi teie maks töötab.

•Soovitatav annus on toodud allpool.

Gastroösofageaalse reflukshaiguse põhjustatud kõrvetiste raviks

Täiskasvanud ja 12-aastased või vanemad lapsed:

•Kui teie arst on leidnud, et teie söögitoru on kergelt kahjustatud, on tavaline annus üks Esomeprazole Portfarma’i

40 mg gastroresistentne tablett üks kord ööpäevas 4 nädala jooksul. Teie arst võib teil paluda sama annust võtta veel 4 nädala jooksul, kui teie söögitoru ei ole veel paranenud.

•Kui söögitoru on paranenud, on tavaline annus üks Esomeprazole Portfarma’i 20 mg gastroresistentne tablett üks kord ööpäevas.

•Kui teie söögitoru ei ole kahjustatud, on tavaline annus üks Esomeprazole Portfarma’i 20 mg gastroresistentne tablett iga päev. Kui haigus on kontrolli alla saadud, võib teie arst paluda teil ravimit võtta vastavalt vajadusele, maksimaalselt üks Esomeprazole Portfarma’i 20 mg gastroresistentne tablett iga päev.

•Kui teil on tõsised maksaprobleemid, võib teie arst teile määrata väiksema annuse.

Helicobacter pylori infektsiooni põhjustatud haavandite ravi ja nende taastekke ennetamiseks

-Täiskasvanud ja noorukid alates 12 aasta vanusest: tavaline annus on üks Esomeprazole Portfarma’i 20 mg gastroresistentne tablett kaks korda ööpäevas ühe nädala jooksul.

-Teie arst palub teil võtta ka antibiootikume amoksitsilliini ja klaritromütsiini.

MSPVA-de (mittesteroidsed põletikuvastased ained) põhjustatud maohaavandite ravi

- 18-aastased ja vanemad täiskasvanud: tavaline annus on üks Esomeprazole Portfarma’i 20 mg gastroresistentne tablett üks kord ööpäevas 4 kuni 8 nädala jooksul.

Maohaavandite ennetamine, kui võtate MSPVA-sid (mittesteroidsed põletikuvastased ained)

- 18-aastased ja vanemad täiskasvanud: tavaline annus on üks Esomeprazole Portfarma’i 20 mg gastroresistentne tablett üks kord ööpäevas.

Kõhunäärme suurenemisesest põhjustatud liigse maohappesuse ravi (Zollingeri-Ellisoni sündroom)

-18-aastased ja vanemad täiskasvanud: tavaline annus on üks Esomeprazole Portfarma’i 40 mg gastroresistentne tablett kaks korda ööpäevas.

-Teie arst kohandab annust sõltuvalt teie vajadusest ja otsustab ka selle, kui kaua peate ravimit võtma. Maksimaalne annus on 80 mg kaks korda ööpäevas.

Pikaajaline ravi haavandite verejooksu taastekke ennetamiseks pärast ravi veenisisese esomeprasooliga

- 18-aastased ja vanemad täiskasvanud: tavaline annus on üks Esomeprazole Portfarma’i 40 mg gastroresistentne tablett üks kord ööpäevas 4 nädala jooksul.

Kui võtate Esomeprazole Portfarma´i rohkem kui ette nähtud

Kui võtate Esomeprazole Portfarma´i rohkem kui arst on määranud, pidage viivitamatult nõu oma arsti või apteekriga.

Kui unustate Esomeprazole Portfarma´i võtta

-Kui unustate ühe annuse võtmata, võtke see kohe, kui see teile meenub. Kui aga on juba järgmise annuse võtmise aeg, jätke ununenud annus vahele.

-Ärge võtke kahekordset annust (kahte annust samal ajal), et korvata vahelejäänud annust.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4.Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka Esomeprazole Portfarmasee ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kui teil tekib ükskõik milline järgmistest tõsistest kõrvaltoimetest, lõpetage Esomeprazole Portfarma võtmine ja võtke otsekohe ühendust arstiga:

•Äkki alanud vilistav hingamine, huulte, keele, kaela või keha turse, lööve, minestamine või

neelamisraskused (raske allergiline reaktsioon);

•Nahapunetus villide või naha irdumisega. Võib esineda ka raskeid ville ja veritsust huultel, silmades, suus, ninas ja suguelunditel. See võib olla Stevensi-Johnsoni sündroom või toksiline epidermaalne nekrolüüs;

•Naha kollasus, tume uriin ja väsimus, mis võivad olla maksaprobleemide sümptomid.

Need toimed on harvad, tekkides vähem kui 1-l inimesel 1000-st.

Sage

•Peavalu.

•Toimed teie maole või soolestikule: kõhulahtisus, kõhuvalu, kõhukinnisus, gaasid (kõhupuhitus).

•Iiveldus või oksendamine.

Aeg-ajalt

•Labajalgade või pahkluude turse.

•Unehäired (unetus).

•Pearinglus, torkiv aisting nagu “sipelgate jooksmine”, unisus.

•Peapööritus (vertiigo).

•Suukuivus.

•Muutused maksafunktsiooni näitavates vereanalüüsides.

•Nahalööve, sõlmeline lööve (kublad) ja nahasügelus.

•Puusa, randme või lülisamba luumurd.

Harv

•Probleemid verega, näiteks vähenenud vere valgeliblede või vereliistakute hulk. See võib põhjustada nõrkust, sinikate tekkimist või suurendada infektsioonide tekkeriski.

•Madal naatriumi tase veres. See võib põhjustada nõrkust, halba enesetunnet (oksendamist) ja krampe.

•Ärritatus, segadusseisund või masendus.

•Maitsetundlikkuse muutused.

•Probleemid nägemisega, näiteks hägustunud nägemine.

•Äkki tekkiv õhupuudustunne või vilistav hingamine (bronhospasm).

•Põletik suuõõnes.

•Sooriks nimetatav infektsioon, mis võib tabada soolestikku ja mida põhjustab üks seen.

•Maksaprobleemid, sealhulgas ikterus, mis võib põhjustada naha kollasust, uriini tumenemist ja väsimust.

•Juuste väljalangemine (alopeetsia).

•Nahalööve, kui nahk saab päikest.

•Liiges- (artralgia) või lihasvalu (müalgia).

•Üldine halb enesetunne ja energiapuudus.

•Suurenenud higistamine.

Väga harv

•Muutused verevalemis, sealhulgas agranulotsütoos (vere valgeliblede puudus)

•Agressiivsus.

•Olematute asjade nägemine, tundmine või kuulmine (hallutsinatsioonid).

•Rasked probleemid maksaga, mis viivad maksapuudulikkuse ja aju ulatuslike häireteni.

•Äkiline raske lobe, villide või naha irdumise tekkimine. See võib esineda koos kõrge palaviku ja liigesvaluga (multiformne erüteem, Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs).

•Lihasnõrkus.

•Rasked neeruprobleemid.

•Rindade suurenemine meestel.

Esomeprazole Portfarma võib väga harvadel juhtudel mõjutada vere valgeliblesid, viies immuunpuudulikkuse tekkeni. Kui teil esineb infektsioon, mille sümptomiteks on palavik koos oluliselt halvenenud üldseisundiga või palavik koos paikse infektsiooni sümptomitega, näiteks valuga kaelas, kurgus või suus või urineerimisraskustega, peate oma arstiga nõu pidama niipea kui võimalik, et oleks võimalik vereproovi abil välistada vere valgeliblede puudus (agranulotsütoos). On oluline, et annaksite sellisel juhul infot ravimi kohta, mida võtate.

Teadmata

Kui te saate ravi Esomeprazole Portfarma’ga kauem kui kolm kuud, on võimalik, et teie vere magneesiumisisaldus võib langeda. Vähene mangeesiumisisaldus võib väljenduda väsimusena, tahtmatute lihastõmblustena, desorientatsioonina, krampidena, pearinglusena, südame kiirenenud löögisagedusena. Kui teil tekib ükskõik milline nendest nähtudest, palun rääkige sellest koheselt oma arstile. Madal magneesiumisisaldus võib põhjustada ka teie vere kaaliumi- ja kaltsiumisisalduse langust. Teie arst võib otsustadakontrollida regulaarselt vereanalüüse, et jälgida magneesiumisisaldust.

Ärge muretsege toodud võimalike kõrvaltoimete nimekirja pärast. Teil ei pruugi neist ühtki tekkida. Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, siis pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud.

5.Kuidas Esomeprazole Portfarma’i säilitadaESOMEPRAZOLE PORTFARMA

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage Esomeprazole Portfarmaseda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida temperatuuril kuni 25°C.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6.Pakendi sisu ja muu teave

Mida Esomeprazole Portfarma sisaldab

-Toimeaine on esomeprasool.

Üks gastroresistentne tablett sisaldab 20 mg esomeprasooli (magneesiumdihüdraadina). Üks gastroresistentne tablett sisaldab 40 mg esomeprasooli (magneesiumdihüdraadina).

-Teised abiained on:

Tableti sisu: mannitool (E421), mikrokristalliline tselluloos, naatriumlaurüülsulfaat, hüdroksüpropüültselluloos, talk (E553b), metakrüülhappe etüülakrülaadi kopolümeeri 1:1 30% dispersion, propüleenglükool, trietüültsitraat, polüsorbaat 80, glütseroolmonostearaat 40-55, kolloidne veevaba ränidioksiid, hüpromelloos, magneesiumstearaat, kaltsiumvesinikfosfaatdihüdraat, krospovidoon.

Tableti kate: hüpromelloos 15cP (E464), titaandioksiid (E171), polüdekstroos (E1200), talk (E553b), maltodekstriin, keskmise ahelaga triglütseriidid, kollane raudoksiid (E172), punane raudoksiid (E172).

Kuidas Esomeprazole Portfarma välja näeb ja pakendi sisu

Esomeprazole Portfarma 20 mg gastroresistentne tablett on heleroosa, piklik, kaksikkumer, õhukese polümeerikattega tablett, mille ühele küljele on pressitud „20“ ja mõõdud on ligikaudu 14,9 x7,6 mm.

Esomeprazole Portfarma 40 mg gastroresistentne tablet on heleroosa, piklik, kaksikkumer, õhukese polümeerikattega tablett, mille ühele küljele on pressitud „40“ ja mõõdud on ligikaudu 17,2 x 8,7 mm.

Tabletid on saadaval karpides, mis sisaldavad 7, 14, 15, 28, 30, 50, 56, 60, 90, 98 ja 100 tabletti OPA/Aluminium/PVC/Aluminium blisterpakendis. Blistrid on omakorda pakendatud pappkarpidesse. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Müügiloa hoidja Portfarma ehf. Borgartúni 26 105 Reykjavík Island

Tootja Specifar S.A.

1, 28 Octovriou str., 123 51 Ag.Varvara Athens, Kreeka

See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste nimetustega:

Taani: Esomeprazole Portfarma 20 mg & 40 mg enterotabletter

Esomeprazole PortfarmaLeedu: Esomeprazole Portfarma 20 mg & 40 mg skrandyje neirios tabletės Läti: Esomeprazole Portfarma 20 mg & 40 mg zarnās šķīstošās tabletes

Island: Esomeprazole Portfarma 20 mg & 40 mg tabletki dojelitowe

Infoleht on viimati uuendatud juunis 2013

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Esomeprazole Portfarma 20 mg, gastroresistentsed tabletid

Esomeprazole Portfarma 40 mg, gastroresistentsed tabletid

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Esomeprazole Portfarma 20 mg: Üks tablett sisaldab 20 mg esomeprasooli (magneesiumdihüdraadina). Esomeprazole Portfarma 40 mg: Üks tablett sisaldab 40 mg esomeprasooli (magneesiumdihüdraadina).

INN: Esomeprazolum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Gastroresistentne tablett.

20 mg: heleroosa, piklik, kaksikkumer, õhukese polümeerikattega tablett, mille ühel küljel on märgistus „20“ ja mõõdud on ligikaudu 14,9 x 7,6 mm.

40 mg: heleroosa, piklik, kaksikkumer, õhukese polümeerikattega tablett, mille ühel küljel on märgistus „40“ ja mõõdud on ligikaudu 17,2 x 8,7 mm.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Täiskasvanud

Gastroösofageaalne reflukshaigus:

-erosiivse refluksösofagiidi ravi;

-paranenud refluksösofagiidi säilitusravi retsidiivide vältimiseks;

-gastroösofageaalse reflukshaiguse sümptomaatiline ravi.

Helicobacter pylori eradikatsioon koos sobivate antibiootikumidega:

-Helicobacter pylori infektsiooniga seotud kaksteistsõrmikuhaavandi ravi;

-Helicobacter pylori infektsiooniga seotud peptilise haavandi retsidiivi profülaktika.

Mittesteroidseid põletikuvastaseid aineid (MSPVA) pikaajaliselt vajavad patsiendid:

-MSPVA kasutamisega seotud maohaavandite ravi;

-MSPVA kasutamisega seotud mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite profülaktika riskipatsientidel.

Peptilise haavandi verejooksu retsidiivi vältimine pärast intravenoosset ravi.

Zollingeri-Ellisoni sündroomi ravi.

Noorukid alates 12 aasta vanusest

Gastroösofageaalne reflukshaigus:

-erosiivse refluksösofagiidi ravi;

-paranenud refluksösofagiidi säilitusravi retsidiivide vältimiseks;

-gastroösofageaalse reflukshaiguse sümptomaatiline ravi.

Helicobacter pylori põhjustatud kaksteistsõrmikuhaavandi ravi koos antibiootikumidega.

4.2Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud ja noorukid alates 12 aasta vanusest:

Gastroösofageaalne reflukshaigus

- Erosiivse refluksösofagiidi ravi

40 mg üks kord ööpäevas 4 nädala jooksul.

Patsientidel, kellel ösofagiit ei ole paranenud või kellel on püsivad sümptomid, on soovitatav täiendav 4- nädalane ravi.

-Paranenud ösofagiidiga patsientide pikaajaline säilitusravi retsidiivide vältimiseks 20 mg üks kord ööpäevas.

-Gastroösofageaalse reflukshaiguse sümptomaatiline ravi

Ösofagiidita patsientidele 20 mg üks kord ööpäevas. Kui kontrolli sümptomite üle ei ole saavutatud pärast 4 nädala möödumist, tuleb patsiendil teostada täiendavad uuringud. Kui sümptomid on taandunud, võib edaspidi sümptomite kontrollimiseks kasutada annust 20 mg üks kord ööpäevas. Täiskasvanutel võib kasutada ravirežiimi, kus vajadusel võetakse 20 mg üks kord ööpäevas. MSPVA-ravi saavatel mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandi tekkeriskiga patsientidel ei ole vajadusest lähtuv raviskeem soovitatav.

Täiskasvanud

Helicobacter pylori eradikatsioon koos sobivate antibiootikumidega

-Helicobacter pylori infektsiooniga seotud kaksteistsõrmikuhaavandi ravi

-Helicobacter pylori infektsiooniga seotud peptilise haavandi retsidiivi profülaktika

20 mg Esomeprazole Portfarma’i koos 1 g amoksitsilliini ja 500 mg klaritromütsiiniga, kõik ravimid kaks korda päevas 7 päeva jooksul.

Pikaajalist MSPVA-ravi vajavad patsiendid

-MSPVA-raviga seotud maohaavandite ravi:

Tavaline annus on 20 mg üks kord ööpäevas. Ravi kestus on 4…8 nädalat.

- MSPVA-raviga seotud mao ja kaksteistsõrmikuhaavandite ennetamine riskipatsientidel: 20 mg üks kord ööpäevas.

Peptilise haavandi verejooksu retsidiivi vältimine pärast intravenoosset ravi

40 mg üks kord ööpäevas 4 nädala jooksul pärast peptilise haavandi verejooksu intravenoosset ravi.

Zollingeri-Ellisoni sündroomi ravi

Soovitatav algannus on 40 mg Esomeprazole Portfarma’i kaks korda ööpäevas. Annust tuleb seejärel individuaalselt kohandada ja ravi tuleb jätkata, kuni see on kliiniliselt näidustatud. Olemasolevate kliiniliste andmete alusel saavutatakse enamikul patsientidel kontroll annustega vahemikus 80 kuni 160 mg esomeprasooli ööpäevas. Suuremate kui 80 mg ööpäevaste annuste korral tuleb annus jagada osadeks ja manustada kaks korda ööpäevas.

Noorukid alates 12 aasta vanusest:

Helicobacter pylori põhjustatud kaksteistsõrmikuhaavandi ravi

Valides sobivat kombinatsioonravi tuleb arvesse võtta rahvuslikke, piirkondlikke ja kohalikke bakteriaalse resistentsuse, ravikestvuse (kõige sagedamini 7 päeva, kuid vahel ka 14 päeva) ja sobilike antibakteriaalsete ainete kasutamise kohta käivaid ametlikke juhendeid. Ravi peab toimuma arsti järelvalve all.

Annustamissoovitused on:

Kaal Annustamine

Alla 12 aasta vanused lapsed

Andmete puudumise tõttu ei tohi Esomeprazole Portfarma’i alla 12 aasta vanustel lastel kasutada.

Neerufunktsiooni kahjustus

Neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel ei ole annust vaja kohandada. Kuna raske neerupuudulikkusega patsientide osas on kogemused piiratud, tuleb neid patsiente ravida ettevaatusega (vt lõik 5.2).

Maksafunktsiooni kahjustus

Kerge kuni mõõduka maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel ei ole annust vaja kohandada. Raske maksakahjustusega patsientidel ei tohi ületada maksimaalset annust, mis on 20 mg Esomeprazole Portfarma’i (vt lõik 5.2).

Eakad

Eakatel ei ole vaja annust kohandada.

Manustamisviis

Tabletid tuleb alla neelata tervelt, koos vedelikuga. Tablette ei tohi närida ega purustada.

Neelamisraskustega patsientide jaoks võib tabletid lahustada pooles klaasis karboniseerimata vees. Teisi vedelikke ei tohi kasutada, sest need võivad lahustada maohappekindla katte. Segada, kuni tablett on lahustunud ja juua vedelik koos pelletitega ära koheselt või 30 minuti jooksul. Loputada klaasi poole klaasi veega ja juua see ära. Pelleteid ei tohi närida ega purustada.

Patsientidele, kes ei saa neelata, võib tabletid lahustada karboniseerimata vees ja manustada maosondi kaudu. On tähtis, et valitud süstla ja sondi omavahelist sobivust oleks hoolikalt kontrollitud. Valmistamis- ja manustamisjuhised vt lõik 6.6.

4.3Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine, asendatud bensimidasoolide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. Esomeprasooli ei tohi kasutada samaaegselt nelfinaviiriga (vt lõik 4.5).

4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Hoiatavate sümptomite esinemisel (nt märkimisväärne mittetahtlik kaalukaotus, korduv oksendamine, düsfaagia, veriokse või veriroe) ja kui kahtlustatakse või esineb maohaavand, tuleb välistada pahaloomuline kasvaja, kuna ravi selle ravimiga võib leevendada sümptomeid ja põhjustada diagnoosimise hilinemist.

Prootonpumba inhibiitorid, eriti kasutatuna suurtes annustes ja pikaajaliselt (üle 1 aasta) võivad mõõdukalt suurendada puusa, randme ja lülisamba luumurdude riski, eelkõige eakatel või teiste teadaolevate riskifaktorite esinemisel. Vaatlusuuringute alusel võib arvata, et prootonpumba inhibiitorid võivad 10...40% võrra suurendada luumurdude riski. Osa sellest riski suurenemisest võib olla tingitud teistest riskifaktoritest. Osteoporoosi riskiga patsiendid peavad saama ravi vastavalt kehtivatele ravijuhistele ning nad peavad saama piisavas koguses D-vitamiini ja kaltsiumit.

Pikaajalist ravi saavaid patsiente (eriti neid, kelle ravi kestab kauem kui üks aasta) tuleb regulaarselt jälgida.

Hüpomagneseemia

Patsientidel, keda on ravitud prootonpumba inhibiitoritega nagu esomeprasool, vähemalt kolm kuud, enamikul juhtudel üks aasta, on täheldatud rasket hüpomagneseemiat. Võivad esineda hüpomagneseemia rasked ilmingud, nagu väsimus, tetaania, deliirium, krambid, pearinglus ja ventrikulaarne arütmia, mis võivad alata hiilivalt ja jääda tähelepanuta. Enamusel sellistel patsientidel hüpomagneseemia paranes pärast magneesiumi asendusravi ja ravi lõpetamist prootonpumba inhibiitoriga.

Patsientide puhul, kellel ravi võib kujuneda pikaajaliseks või kes tarvitavad prootonpumba inhibiitoreid koos digoksiiniga või ravimitega, mis võivad põhjustada hüpomagneseemiat (näiteks diureetikumid), peab meditsiinipersonal kaaluma magneesiumisisalduse mõõtmist enne ravi alustamist prootopumba inhibiitoriga ning perioodiliselt ravi ajal.

Patsiente, kes võtavad ravimit vastavalt vajadusele, peab teavitama, et nad pöörduksid oma arsti poole, kui nende sümptomite iseloom muutub. Vajadusel kasutatava esomeprasoolravi määramisel tuleb esomeprasooli kõikuva plasmakontsentratsiooni tõttu kaaluda teiste ravimitega tekkivate koostoimete tagajärgi (vt lõik 4.5).

Esomeprasooli määramisel Helicobacter pylori eradikatsiooniks tuleb kaaluda võimalikke ravimite koostoimeid kõigi kolmikravi komponentide osas. Klaritromütsiin on tugev CYP3A4 inhibiitor, mistõttu tuleb arvestada klaritromütsiini vastunäidustusi ja koostoimeid, kui kolmikravi kasutatakse patsientidel, kes antud hetkel võtavad teisi CYP3A4 kaudu metaboliseeritavaid ravimeid, näiteks tsisapriidi.

Ravi prootonpumba inhibiitoritega võib vähesel määral suurendada seedetraktiinfektsioonide, näiteks Salmonella ja Campylobacter’i infektsiooni riski (vt lõik 5.1).

Esomeprasooli ei ole soovitatav manustada samaaegselt koos atasanaviiriga (vt lõik 4.5). Kui leitakse, et atasanaviiri ja prootonpumba inhibiitori kombinatsioon on vältimatu, on soovitatav hoolikas kliiniline jälgimine ning atasanaviiri annust tuleb suurendada 400 mg-ni kombinatsioonis 100 mg ritonaviiriga; esomeprasooli 20 mg annust ei tohi ületada.

Esomeprasool on CYP2C19 inhibiitor. Esomeprasooliga ravi alustades või lõpetades, tuleb kaaluda võimalikke koostoimeid ravimitega, mis metaboliseeruvad samuti CYP2C19 kaudu. Koostoimeid on täheldatud klopidogreeli ja omeprasooli vahel (vt lõik 4.5). Selle koostoime kliiniline tähendus ei ole teada. Ettevaatusabinõuna, ei tohiks esomeprasooli ja klopidogreeli samaaegselt kasutada.

Toime laboratoorsetele analüüsidele

Tõusnud CgA sisaldus võib mõjutada neuroendokriinkasvajate uuringuid. Selle toime vältimiseks tuleb lõpetada ajutiselt ravi esomeprasooliga vähemalt 5 päeva enne CgA määramist.

Esomeprasool, nagu kõik happeid blokeerivad ravimid, võib hüpo- või aklorhüüdria tõttu vähendada vitamiin B12 (tsüanokobalamiini) imendumist. Seda tuleb arvesse võtta pikaajalise ravi puhul patsientidel, kellel on vitamiin B12 kehavarud vähenenud või riskfaktorid imendumise vähenemiseks.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Esomeprasooli toime teiste ravimite farmakokineetikale

pH-st sõltuva imendumisega ravimid

Esomeprasoolravi jooksul vähenev maohappesus võib suurendada või vähendada ravimite imendumist, mille imendumismehhanismi mõjutab maohappesus. Nagu teistegi happe sekretsiooni pärssijate või antatsiidide kasutamisel võib esomeprasoolravi ajal väheneda ketokonasooli ja itrakonasooli imendumine ning suureneda digoksiini imendumine. Omeprasooli (20 mg päevas) ja digoksiini koosmanustamisel tervetele inimestele suurenes digoksiini biosaadavus 10% (kuni 30% kahel isikul kümnest). Harva on teatatud digoksiini toksilisust. Siiski tuleb olla ettevaatlik esomeprasooli manustamisel suurtes annustes eakatele patsientidele. Kindlasti tuleb jälgida digoksiini terapeutilist sisaldust.

On teatatud omeprasooli koostoimetest mõningate proteaasi inhibiitoritega. Nende teatatud koostoimete kliiniline tähtsus ja toimemehhanism ei ole alati teada. Omeprasoolravi ajal suurenenud mao pH tase võib muuta proteaasi inhibiitorite imendumist. Muud võimalikud koostoimemehhanismid on seotud CYP2C19 pärssimisega. Omeprasooliga koosmanustamisel on teatatud atasanaviiri ja nelfinaviiri taseme vähenemisest seerumis, mistõttu samaaegne manustamine ei ole soovitatav. Omeprasooli (40 mg üks kord ööpäevas) manustamine koos 300 mg atasanaviiri/100 mg ritonaviiriga põhjustas tervetel vabatahtlikel atasanaviiri ekspositsiooni märkimisväärse vähenemise (ligikaudu 75% AUC, Cmax ja Cmin vähenemine). Atasanaviiri annuse suurendamine 400 mg-ni ei kompenseerinud omeprasooli mõju atasanaviiri ekspositsioonile. Omeprasooli (20 mg ööpäevas) koosmanustamisel 400 mg atasanaviiri ja 100 mg ritonaviiriga vähenes atasanaviiri ekspositsioon tervetel vabatahtlikel ligikaudu 30% võrreldes ekspositsiooniga kui ööpäevas manustati 300 mg atasanaviiri ja 100 mg ritonaviiri ilma 20 mg omeprasoolita. Omeprasooli (40 mg ööpäevas) samaaegne manustamine vähendas nelfinaviiri keskmist AUC, CMAX ja CMIN 36…39% võrra ja farmakoloogiliselt aktiivse metaboliidi M8 keskmist AUC, CMAX ja CMIN 75…92% võrra. On teatatud sakvinaviiri (koos ritonaviiriga) taseme tõusust seerumis (80…100%) kui samaaegselt kasutati ka omeprasooli (40 mg ööpäevas). Ravi 20 mg omeprasooliga ööpäevas ei mõjutanud darunaviiri (koos ritonaviiriga) ja amprenaviiri (koos ritonaviiriga) ekspositsiooni. Ravi 20 mg esomeprasooliga ööpäevas ei mõjutanud amprenaviiri (koos ritonaviiriga ja ilma) ekspositsiooni. Ravi 40 mg omeprasooliga ööpäevas ei mõjutanud lopenaviiri (koos ritonaviiriga) ekspositsiooni. Omeprasooli ja esomeprasooli sarnase farmakodünaamilise toime ja farmakokineetiliste omaduste tõttu ei ole esomeprasooli ja atasanaviiri samaaegne manustamine soovitatav ning esomeprasooli manustamine koos nelfinaviiriga on vastunäidustatud.

CYP2C19 poolt metaboliseeritavad ravimid

Esomeprasool inhibeeerib peamist esomeprasooli metaboliseerivat ensüümi, CYP2C19. Seega, kui esomeprasooli kombineeritakse teiste CYP2C19 poolt metaboliseeritavate ravimitega, näiteks diasepaam, tsitalopraam, imipramiin, klomipramiin, fenütoiin jms, võib nende ravimite plasmakonsentratsioon tõusta, mistõttu võib vajalikuks osutuda annuse vähendamine. Seda tuleb arvesse võtta iseäranis siis, kui esomeprasooli määratakse võtmiseks ainult vajaduse korral. Samaaegne 30 mg esomeprasooli manustamine põhjustas CYP2C19 substraadi diasepaami kliirensi 45%-lise vähenemise. 40 mg esomeprasooli samaaegne manustamine põhjustas epilepsiaga patsientidel fenütoiini miinimumkontsentratsiooni 13% suurenemise. Esomeprasoolravi alustamisel või lõpetamisel soovitatakse fenütoiini plasmakontsentratsioonide jälgimist. Omeprasool (40 mg üks kord ööpäevas) suurendas vorikonasooli (CYP2C19 substraat) CMAX ja AUCτ väärtusi vastavalt 15% ja 41%.

Kliinilise uuringu käigus 40 mg esomeprasooli samaaegne manustamine varfariinravi saavatele patsientidel näitas, et koagulatsiooniajad jäid aktsepteeritavasse vahemikku. Samas on kaasuva ravi ajal turuletulekujärgselt mõnel üksikjuhul teatatud INR taseme kliiniliselt olulisest tõusust. Samaaegse esomeprasoolravi alustamisel ja lõpetamisel varfariini või teiste kumariini derivaatidega toimuva ravi ajal on soovitatav patsientide jälgimine.

Tervetel vabatahtlikel põhjustas samaaegne 40 mg esomeprasooli manustamine tsisapriidi plasma kontsentratsiooniaja kõvera aluse pindala (AUC) 32%-lise suurenemise ja eliminatsiooni poolväärtusaja (t1/2) 31%-lise pikenemise, kuid ei põhjustanud olulist tsisapriidi maksimaalse plasmasisalduse tõusu. Ainult tsisapriidi manustamise puhul täheldatud QTc intervalli vähene pikenemine ei pikenenud täiendavalt, kui tsisapriidi manustati kombinatsioonis esomeprasooliga (vt ka lõik 4.4).

On näidatud, et esomeprasoolil puudub kliiniliselt oluline toime amoksitsilliini ja kinidiini farmakokineetikale.

Lühiajalistes uuringutes, milles hinnati esomeprasooli samaaegset manustamist koos naprokseeni või rofekoksiibiga, ei tuvastatud kliiniliselt olulisi farmakokineetilisi koostoimeid.

Ristuvas kliinilises uuringus manustati klopidogreeli (300 mg löökannusena, millele järgnes 75 mg ööpäevas) üksi ja kombinatsioonis omeprasooliga (80 mg klopidogreeliga samaaegselt) 5 päeva jooksul. Klopidogreeli aktiivse metaboliidi ekpositsioon vähenes klopidogreeli ja omeprasooli koosmanustamisel 46% (1. päev) ja 42% (5. päev). Trombotsüütide agregatsiooni keskmine inhibitsioon (IPA) vähenes klopidogreeli ja omeprasooli koosmanustamisel 47% (24 tundi) ja 30% (5. päev). Teises uuringus täheldati, et klopidogreeli ja omeprasooli manustamine erinevatel aegadel ei vältinud nende koostoimet, mis on tõenäoliselt põhjustatud omeprasooli CYP2C19 inhibeerivast toimest. Vaatlusuuringute ja kliiniliste uuringute käigus on avaldatud vasturääkivaid andmeid farmakokineetlise/farmakodünaamilise koostoime kohta seoses peamiste kardiovaskulaarsete tüsistustega.

Teiste ravimite toime esomeprasooli farmakokineetikale

Esomeprasool metaboliseeritakse CYP2C19 ja CYP3A4 poolt. Esomeprasooli ja CYP3A4 inhibiitori klaritromütsiini (500 mg kaks korda ööpäevas) samaaegne manustamine kahekordistas ekspositsiooni (AUC) esomeprasoolile. Samaaegne esomeprasooli ning CYP2C19 ja CYP3A4 kombineeritud inhibiitori manustamine võib põhjustada rohkem kui kahekordset ekspositsiooni esomeprasoolile. CYP2C19 ja CYP3A4 inhibiitor vorikonasool suurendas omeprasooli AUC τ 280% võrra. Reeglina ei ole kummalgi juhul esomeprasooli annuse kohandamine vajalik. Samas tuleb kaaluda annuse kohandamist patsientidel, kellel on raske maksakahjustus, või kui näidustatud on pikaajaline ravi.

Ravimid, mis teadaolevalt indutseerivad CYP2C19 või CYP3A4 või mõlemat (nagu rifampitsiin ja liht- naistepuna) võivad esomeprasooli sisaldust vähendada vereseerumis kiirendades esomeprasooli metabolismi.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Esomeprasooli tablettide kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid. Ratseemilise seguga, omeprasooliga, läbi viidud rohkem rasedaid hõlmanud epidemioloogilised uuringud ei näita lootele väärarenguid tekitavaid või toksilisi toimeid. Loomkatsed esomeprasooliga ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet embrüo/loote arengule. Ratseemilise seguga teostatud loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet tiinusele, sünnitusele või postnataalsele arengule. Ravimi määramisel rasedatele naistele tuleb olla ettevaatlik.

On teadmata, kas esomeprasool eritub inimese rinnapiima. Imetavatel naistel ei ole uuringuid läbi viidud. Seetõttu ei tohi esomeprasooli rinnaga toitmise ajal kasutada.

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Toimeid ei ole täheldatud.

4.8Kõrvaltoimed

Kliiniliste uuringute programmis ja turuletulekujärgselt on esomeprasooliga täheldatud või kahtlustatud alljärgnevaid kõrvaltoimeid. Ükski neist ei osutunud annusest sõltuvaks.

Kõrvaltoimed on liigitatud vastavalt esinemissagedusele:

-väga sage (≥1/10)

-sage (≥1/100 kuni <1/10)

-aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100)

-harv (≥1/10 000 kuni <1/1000)

-väga harv (<1/10 000)

-teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Igas sageduse grupis on kõrvaltoimed loetletud tõsiduse vähenemise järjekorras.

4.9Üleannustamine

Tahtliku üleannustamise kogemus on siiani piiratud. Seoses annusega 280 mg on kirjeldatud seedetrakti sümptomeid ja nõrkust. Ühekordseid 80 mg esomeprasooli annuseid on talutud sümptomiteta. Spetsiifilist antidooti ei teata. Esomeprasool seondub ulatuslikult plasmavalkudega ning ei ole seetõttu täielikult dialüüsitav. Nagu kõikide üleannustamiste korral peab ravi olema sümptomaatiline ning tuleb kasutada üldtoetavaid meetmeid.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: peptilise haavandi ja gastroösofageaalse reflukshaiguse raviks kasutatavad ained, prootonpumba inhibiitorid, ATC kood: A02BC05.

Esomeprasool on omeprasooli S-isomeer, mis spetsiifilise suunatud toimemehhanismiga vähendab maohappe sekretsiooni. Ta on parietaalrakkude prootonpumba spetsiifiline inhibiitor. Omeprasooli R- ja S-isomeeri farmakodünaamiline aktiivsus on sarnane.

Toimekoht ja -mehhanism

Esomeprasool on nõrk alus, mis kontsentreerub ja muundub aktiivsesse vormi parietaalrakkude sekretoorsete kanalikeste tugevalt happelises keskkonnas, kus ta pärsib ensüümi H+K+-ATPaas ehk prootonpumpa, pärssides seega nii basaalset kui stimuleeritud happesekretsiooni.

Toime maohappe sekretsioonile

Pärast 20 mg ja 40 mg esomeprasooli suukaudset annustamist algab toime ühe tunni jooksul. 20 mg esomeprasooli korduval manustamisel üks kord päevas viie päeva jooksul väheneb happetootmise maksimumi keskmine pärast stimulatsiooni pentagastriiniga 90% võrra, mõõdetuna viiendal päeval 6...7 tundi pärast annustamist.

Pärast viiepäevast suukaudset annustamist 20 mg ja 40 mg esomeprasooliga püsis maosisene pH-väärtus üle 4 keskmiselt vastavalt 13 ja 17 tundi, üle 24 tunni sümptomaatilise gastroösofageaalse reflukshaigusega patsientidel.

Patsientide osakaal, kellel maosisene pH püsis 20 mg esomeprasooli manustamisel üle 4 vähemalt 8, 12 või 16 tundi, oli vastavalt 76%, 54% ja 24%. Vastavad osakaalud olid 40 mg esomeprasooliga 97%, 92% ja 56%.

Kasutades AUC-d plasmakontsentratsiooni surrogaatparameetrina, on näidatud seost happesekretsiooni pärssimise ja ekspositsiooni vahel.

Happe inhibeerimise terapeutiline toime

Refluksösofagiidi paranemine toimub 40 mg esomeprasooliga ligikaudu 78%-l patsientidest nelja nädala ja 93%-l kaheksa nädala järel.

Ühenädalane ravi esomeprasooliga 20 mg kaks korda päevas ja sobivate antibiootikumidega annab tulemuseks H. pylori eduka eradikatsiooni ligikaudu 90%-l patsientidest.

Pärast ühenädalast eradikatsioonravi ei ole vajadust jätkata monoteraapiat antisekretoorsete ravimitega, et haavandi tervenemine oleks tõhus ning leevendamaks tüsistumata kaksteistsõrmiksoole haavandite sümptomeid.

Ühes randomiseeritud topeltpimedas platseebo-kontrollitud kliinilises uuringus randomiseerit patsiendid, kellel esines endoskoopiliselt kinnitatud peptilise haavandi verejooks, mida iseloomustati kui Forrest Ia, Ib, IIa või IIb (vastavalt 9%, 43%, 38% ja 10%), saama esomeprasooli infusioonilahust (n=375) või platseebot (n=389). Endoskoopilise hemostaasi järgselt said patsiendid kas 80 mg esomeprasooli intravenoosse infusioonina 30 minuti jooksul, mille järgselt püsiinfusioonina 8 mg esomeprasooli tunnis, või platseebot 72 tunni vältel. Pärast algset 72-tunnist perioodi said kõik patsiendid happesupressiooniks uuringu avatud osas 40 mg suukaudset esomeprasooli 27 päeva jooksul. Verejooksu retsidiivi esinemissagedus oli 3 päeva jooksul esomeprasooliga ravitud rühmas 5,9%, võrreldes 10,3%-ga platseebo rühmas. 30ndaks ravijärgseks päevaks oli verejooksu retsidiivi esinemissagedus esomeprasooliga ravitud rühmas 7,7%, võrreldes 13,6%-ga platseebo rühmas.

Teised happe inhibeerimisega seotud toimed

Antisekretoorsete ravimitega ravi ajal suureneb seerumi gastriini sisaldus happesekretsiooni languse mõjul.

Mõnedel patsientidel on pikaajalise esomeprasoolravi ajal täheldatud ECL-rakkude hulga suurenemist, mis võib olla seotud seerumi gastriinitaseme suurenemisega.

Pikaajalise ravi ajal antisekretoorsete ravimitega on teatatud maonäärmete tsüstide mõnevõrra suurenenud esinemissagedusest. Need muutused on happesekretsiooni väljendunud inhibeerimise füsioloogiline tagajärg, on healoomulised ning tõenäoliselt pöörduvad.

Maohappesuse vähenemine mis tahes põhjusel, sealhulgas prootonpumba inhibiitorite tõttu, suurendab normaalselt seedetraktis esinevate bakterite arvukust maos. Ravi prootonpumba inhibiitoritega võib vähesel määral suurendada seedetraktiinfektsioonide, näiteks salmonella ja kampülobakteri infektsiooni riski.

Kahes uuringus, milles aktiivne võrdlusravim oli ranitidiin, leidis tõestust esomeprasooli parem toime MSPVA-sid, sealhulgas COX-2-selektiivseid MSPVA-sid kasutanud patsientide maohaavandite paranemisel.

Kahes uuringus, kus võrdluseks kasutati platseebot, leidis tõestust esomeprasooli parem toime mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite ennetamisel MSPVA-sid, sealhulgas COX-2-selektiivseid MSPVA-sid kasutanud patsientidel (vanuses >60 eluaasta ja/või eelneva haavandiga).

5.2Farmakokineetilised omadused

Imendumine ja jaotumine

Esomeprasool on happetundlik ning teda manustatakse suukaudselt maohappekindla kattega graanulitena. In vivo toimub muundumine R-isomeeriks ebaolulisel määral. Esomeprasooli imendumine on kiire, kusjuures plasmakonsentratsioon on maksimaalne ligikaudu 1…2 tundi pärast annuse manustamist. 40 mg üksikannuse absoluutne biosaadavus on 64%, suurenedes 89%-ni korduval üks kord ööpäevas manustamisel. 20 mg esomeprasooli korral on väärtused vastavalt 50% ja 68%. Näiv jaotusruumala tasakaaluolekus on tervetel uuritavatel umbes 0,22 l kehakaalu kilogrammi kohta. Esomeprasool seondub 97% ulatuses plasmavalkudega. Toidu tarbimine aeglustab ja vähendab esomeprasooli imendumist, ehkki sellel puudub oluline mõju toimele, mida esomeprasool mao happesusele avaldab.

Biotransformatsioon ja eritumine

Esomeprasool metaboliseeritakse täielikult tsütokroom P450 süsteemi (CYP) poolt. Suurem osa esomeprasooli metabolismist sõltub polümorfsest CYP2C19-st, mis vastutab esomeprasooli hüdroksü-ja demetüülmetaboliitide moodustumise eest. Ülejäänu sõltub teisest spetsiifilisest isovormist, CYP3A4-st, mis vastutab peamise plasmametaboliidi esomeprasoolsulfooni, moodustumise eest.

Alltoodud parameetrid peegeldavad peamiselt farmakokineetikat funktsionaalse CYP2C19 ensüümiga isikutel, nn „kiiretel metaboliseerijatel“.

Üldine plasmakliirens on pärast ühekordset annust ligikaudu 17 l/h ja pärast korduvat manustamist ligikaudu 9 l/h. Plasma eliminatsiooni poolväärtusaeg on pärast korduvat üks kord päevas anustamist ligikaudu 1,3 tundi. Esomeprasooli farmakokineetikat on uuritud annustes kuni 40 mg kaks korda päevas. Plasma kontsentratsiooni-aja kõvera alune pindala suureneb esomeprasooli korduval manustamisel. See suurenemine on annusest sõltuv ning põhjustab korduval manustamisel AUC rohkem kui annusega võrdelist suurenemist. Selline aja- ja annusesõltuvus tuleneb esmase maksapassaaži ja süsteemse kliirensi vähenemisest, mis ilmselt on tingitud CYP2C19 ensüümi inhibeerimisest esomeprasooli ja/või tema sulfoonmetaboliidi poolt. Üks kord päevas manustamisel eemaldatakse esomeprasool plasmast annuste vahelisel ajal täielikult ning puudub kumuleerumise tendents.

Esomeprasooli peamistel metaboliitidel puudub toime maohappe sekretsioonile. Peaaegu 80% esomeprasooli suukaudsest annusest eritatakse metaboliitidena uriiniga, ülejäänu väljaheitega. Uriinis on leitud vähem kui 1% lähtetoimeainest.

Patsientide erirühmad

Ligikaudu 2,9±1,5%-l populatsioonist puudub funktsionaalne ensüüm CYP2C19, mistõttu neid kutsutakse „aeglasteks metaboliseerijateks“. Nendel isikutel katalüüsib esomeprasooli metabolismi tõenäoliselt peamiselt CYP3A4. Pärast 40 mg esomeprasooli korduvat üks kord päevas manustamist oli aeglastel metaboliseerijatel keskmine plasmakontsentratsiooni-aja kõvera alune pindala ligikaudu 100% suurem kui funktsionaalse CYP2C19 ensüümiga isikutel (kiired metaboliseerijad). Keskmine maksimaalne plasmakontsentratsioon suurenes ligikaudu 60% võrra. Need tulemused ei mõjuta esomeprasooli annustamist.

Eakatel isikutel (vanuses 71...80 aastat) ei muutu esomeprasooli metabolism märkimisväärselt.

Pärast 40 mg esomeprasooli ühekordset annust on plasmakontsentratsiooni-aja kõvera alune keskmine pindala naistel umbes 30% suurem kui meestel. Korduva üks kord ööpäevas manustamise järgselt soolisi erinevusi ei täheldata. Esomeprasooli annustamisel ei oma need tulemused tähendust.

Organfunktsiooni kahjustused

Esomeprasooli metabolism võib kerge kuni mõõduka maksafunktsiooni häirega patsientidel olla kahjustatud. Maksafunktsiooni raske häire korral väheneb metabolismi kiirus, millest tingituna esomeprasooli plasmakontsentratsiooni-aja kõvera alune pindala kahekordistub. Seetõttu ei tohi raske funktsioonihäire korral ületada maksimaalset annust 20 mg. Esomeprasool ega tema peamised metaboliidid ei näita üks kord päevas annustamisel kumuleerumise tendentsi.

Neerufunktsiooni vähenemisega patsientidel ei ole uuringuid teostatud. Kuna neerud vastutavad esomeprasooli metaboliitide eritamise, aga mitte lähteaine eliminatsiooni eest, ei ole neerufunktsiooni häirega patsientidel oodata esomeprasooli metabolismi muutumist.

Lapsed

12...18 aasta vanused noorukid:

20 mg ja 40 mg esomeprasooli annuse korduval manustamisel oli 12...18 aasta vanustel koguekspositsioon (AUC) ja ravimi plasmakontsentratsiooni maksimumi saavutamiseks kulunud aeg (tMAX) mõlema esomeprasooli annuse korral sarnane täiskasvanutega.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Prekliinilised ühendatud uuringud ei ole näidanud erilisi ohte inimestele korduvtoksilisuse, genotoksilisuse ja reproduktiivse toksilisuse tavapäraste uuringute käigus.

Ratseemilise seguga läbi viidud kartsinogeensuse uuringud rottidel on näidanud ECL-rakkude hüperplaasiat ja kartsinoidi. Sellised toimed maole on rottidel püsiva väljendunud hüpergastrineemia tagajärg, mis on tekkinud sekundaarselt maohappe tootmise vähenemisele ja mida täheldatakse rottidel pärast pikaajalist ravi maohappe sekretsiooni pärssijatega.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Tableti sisu:

Mannitool (E421)

Mikrokristalliline tselluloos

Naatriumlaurüülsulfaat

Hüdroksüpropüültselluloos

Talk (E553b)

Metakrüülhappe-etüülakrülaadi kopolümeeri 1:1 30% dispersioon

Propüleenglükool

Trietüültsitraat

Polüsorbaat 80

Glütseroolmonostearaat 40-55

Kolloidne ränidioksiid, veevaba

Hüpromelloos

Magneesiumstearaat

Kaltsiumvesinikfosfaatdihüdraat

Krospovidoon

Tableti kate:

Hüpromelloos 15cP (E464)

Titaandioksiid (E171)

Polüdekstroos (E1200)

Talk (E553b)

Maltodekstriin

Keskmise ahelaga triglütseriidid

Kollane raudoksiid (E172)

Punane raudoksiid (E172)

6.2Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3Kõlblikkusaeg

15 kuud.

6.4Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25°C.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

Blisterpakend (OPA/alumiinium/PVC/alumiinium), milles on 7, 14, 15, 28, 30, 50, 56, 60, 90, 98 või 100 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

Manustamine maosondi kaudu

1.Pange tablett sobivasse süstlasse ja täitke süstal ligikaudu 25 ml vee ja ligikaudu 5 ml õhuga. Mõne sondi jaoks on vajalik dispersioon 50 ml-s vees, vältimaks sondi ummistumist pelletitega.

2.Loksutage süstalt otsekohe ligikaudu 2 minuti jooksul, et tablett disperseerida.

3.Hoidke süstalt otsaga ülespoole ja kontrollige, et ots ei ole ummistunud.

4.Kinnitage süstal sondi külge, säilitades ülalmainitud asendi.

5.Loksutage süstalt ja suunake ots allapoole. Süstige otsekohe 5...10 ml sondi. Pöörake süstal pärast süstimist teistpidi ja loksutage (süstalt tuleb hoida ots suunaga ülespoole, et vältida otsa ummistumist).

6.Pöörake süstla ots allapoole ja süstige otsekohe veel 5...10 ml sondi. Korrake seda protseduuri kuni süstal on tühi.

7.Täitke süstal 25 ml vee ja 5 ml õhuga ning korrake vajadusel punktis 5 kirjeldatut, et loputada välja kogu süstlasse jäänud sade. Mõne sondi jaoks on vaja 50 ml vett.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

Portfarma ehf.

Borgartúni 26

105 Reykjavík

Island

8. MÜÜGILOA NUMBRID

20 mg: 766811

40 mg: 766711

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

18.11.2011

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud juunis 2013.