Esomeprazole Zentiva - Esomeprazole Zentiva ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Esomeprazole Zentiva, 20 mg gastroresistentsed kõvakapslid Esomeprazole Zentiva, 40 mg gastroresistentsed kõvakapslid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

20 mg: Iga kapsel sisaldab 20 mg esomeprasooli (magneesiumdihüdraadina). 
Abiained: iga kapsel sisaldab 8,05 mg sahharoosi, 1,85 mikrogrammi metüül-p-hüdroksübensoaati (E218)
ja 0,56 mikrogrammi propüül-p-hüdroksübensoaati (E216).

40 mg: Iga kapsel sisaldab 40 mg esomeprasooli (magneesiumdihüdraadina). 
Abiained: iga kapsel sisaldab 16,09 mg sahharoosi, 3,65 mikrogrammi metüül-p-hüdroksübensoaati
(E218) ja 1,1 mikrogrammi propüül-p-hüdroksübensoaati (E216).
INN. Esomeprazolum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Gastroresistentne kõvakapsel.
20 mg: Poolläbipaistev kollane kapslikaan ja poolläbipaistev valge kapslikeha, mõlemal must pealetrükk “20 mg”. Kapsel sisaldab valkjaid kuni hallikaid sfäärilisi mikrograanuleid.
40 mg: Poolläbipaistev kollane kapslikaan ja poolläbipaistev kollane kapslikeha, mõlemal must pealetrükk “40 mg”. Kapsel sisaldab valkjaid kuni hallikaid sfäärilisi mikrograanuleid.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused
Gastroösofageaalne reflukshaigus:
-erosiivse refluksösofagiidi ravi;
- paranenud refluksösofagiidi säilitusravi retsidiivide vältimiseks;
- gastroösofageaalse reflukshaiguse sümptomaatiline ravi. Helicobacter pylori eradikatsioon koos sobivate antibiootikumidega:
-Helicobacter pylori infektsiooniga seotud kaksteistsõrmikuhaavandi ravi;
-Helicobacter pylori infektsiooniga seotud peptilise haavandi retsidiivi profülaktika.

Mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid (MSPVA) pikaajaliselt vajavad patsiendid:
MSPVA kasutamisega seotud maohaavandite ravi;
MSPVA kasutamisega seotud mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite profülaktika riskipatsientidel.

Peptilise haavandi verejooksu retsidiivi vältimine pärast intravenoosset ravi.
Zollingeri-Ellisoni sündroomi ravi.

4.2 Annustamine ja manustamisviis
Kapslid tuleb alla neelata tervelt, koos vedelikuga. Kapsleid ei tohi närida ega purustada.
Neelamisraskustega patsientidele võib kapslid avada ja selle sisu pooles klaasis karboniseerimata vees segada. Teisi vedelikke tarvitada ei tohi, kuna maohappekindel kate võib lahustuda. Segage ja jooge graanulitega vedelik kohe või 30 minuti jooksul. Loputage klaas poole klaasitäie veega ja jooge vesi ära. Graanuleid ei tohi närida ega purustada. Kui patsient ei ole võimeline neelama, võib kapslid avada, selle sisu karboniseerimata vees segada ning maosondi kaudu manustada. On oluline, et valitud süstla ja sondi omavahelist sobivust hoolikalt kontrollitakse. Valmistamis- ja manustamisjuhiseid vt lõik 6.6.
Täiskasvanud ja noorukid alates 12-st eluaastast
Gastroösofageaalne reflukshaigus
- Erosiivse refluksösofagiidi ravi 40 mg üks kord ööpäevas 4 nädala jooksul. Patsientidel, kellel ösofagiit ei ole paranenud või kellel sümptomid püsivad, soovitatakse täiendavat 4-nädalast ravi.

- Säilitusravi retsidiivide vältimiseks paranenenud ösofagiidiga patsientidel 20 mg üks kord ööpäevas.

- Gastroösofageaalse reflukshaiguse sümptomaatiline ravi Ilma ösofagiidita patsientidel 20 mg üks kord ööpäevas. Kui sümptomeid ei ole 4 nädalaga õnnestunud kontrollida, tuleb patsienti täiendavalt uurida. Täiskasvanutel ja pärast haigussümptomite kadumist on järgnev sümptomite kontroll vajadusel saavutatav annusega 20 mg üks kord ööpäevas. MSPVA-ravil patsientidel, kellel on mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandi tekkimise risk, ei ole ravile järgnev sümptomite kontrollimine vajadusest lähtuva režiimiga soovitatav.


Täiskasvanud
Helicobacter pylori eradikatsioon kombinatsioonis sobivate antibiootikumidega
-Helicobacter pylori infektiooniga seotud kaksteistsõrmikuhaavandi ravi

-Helicobacter pylori infektsiooniga seotud peptilise haavandi retsidiivi profülaktika 20 mg esomeprasooli koos 1 g amoksitsilliini ja 500 mg klaritromütsiiniga kaks korda ööpäevas 7 päeva jooksul.


Pikaajalist MSPVA-ravi vajavad patsiendid
MSPVA-raviga seotud maohaavandite ravi
Tavaline annus on 20 mg üks kord ööpäevas. Ravi kestus on 4...8 nädalat.
MSPVA-raviga seotud mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite ennetamine riskipatsientidel:
20 mg üks kord ööpäevas.

Peptilise haavandi verejooksu retsidiivi vältimine pärast veenisisest ravi
40 mg üks kord ööpäevas 4 nädala jooksul pärast peptilise haavandi verejooksu veenisisest ravi.
Zollingeri-Ellisoni sündroomi ravi
Soovituslik algannus on 40 mg Esomeprazole Zentiva´t kaks korda ööpäevas. Annust tuleb seejärel individuaalselt kohandada ja ravi jätkata seni, kuni see on kliiniliselt näidustatud. Olemasolevate kliiniliste andmete alusel saavutatakse enamikul patsientidest kontroll annustega vahemikus 80 kuni 160 mg
esomeprasooli ööpäevas. Kui annus ületab 80 mg ööpäevas, tuleb annus jagada osadeks ning manustada
kaks korda ööpäevas.

Alla 12-aastased lapsed
Esomeprazole Zentiva’t ei soovitata kasutada lastel vanuses alla 12 aasta andmete puudumise tõttu.

Neerufunktsiooni häire Neerufunktsiooni häirega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik. Väheste kliiniliste kogemuste tõttu raske neerupuudulikkusega patsientidel tuleb selliseid patsiente ravida ettevaatusega (vt lõik 5.2).
Maksafunktsiooni häire Maksafunktsiooni kerge kuni mõõduka häirega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik. Raske maksapuudulikkusega patsientidel ei tohi ületada Esomeprazole Zentiva maksimaalset annust, 20 mg (vt lõik 5.2).
Eakad
Annuse kohandamine ei ole eakatel vajalik.


4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus esomeprasooli, asendatud bensimidasoolide või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes. Esomeprasooli ei tohi manustada koos nelfinaviiriga (vt lõik 4.5). 

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel 
Hoiatussümptomite esinemisel (nt märkimisväärne mittetahtlik kehakaalu kaotus, korduv oksendamine,
düsfaagia, veriokse või veriroe) ja kui kahtlustatakse maohaavandit või selle esinemisel tuleb välistada
pahaloomuline kasvaja, kuna ravi esomeprasooliga võib leevendada sümptomeid ja põhjustada
diagnoosimise viibimist.

Pikaajalisel ravil patsiente (iseäranis neid, kelle ravi kestab kauem kui üks aasta) tuleb regulaarselt jälgida.

Patsiendid, kes kasutavad ravimit vastavalt vajadusele, peavad võtma ühendust oma raviarstiga, kui nende
sümptomite iseloom muutub. Vajadusel kasutatava esomeprasoolravi määramisel tuleb esomeprasooli
kõikuva plasmakontsentratsiooni tõttu kaaluda tekkivate teiste ravimitega esinevate koostoimete tagajärgi.
Vt lõik 4.5.

Kui esomeprasooli määratakse Helicobacter pylori eradikatsiooniks, tuleb kaaluda võimalikke ravimite
koostoimeid kõigi kolmikravi komponentide osas. Klaritromütsiin on tugev CYP3A4 inhibiitor, mistõttu
tuleb arvestada klaritromütsiini vastunäidustusi ja koostoimeid, kui kolmikravi kasutatakse patsientidel,
kes kaasuvalt võtavad teisi CYP3A4 kaudu metaboliseeritavaid ravimeid, näiteks tsisapriidi.

See ravim sisaldab sahharoosi. Harvaesineva fruktoosi talumatuse, glükoosi-galaktoosi imendumisehäire
või sukraasi-isomaltaasi puudulikkusega patsiendid ei tohi seda ravimit võtta.
See ravim sisaldab parahüdroksübensoaate, mis võivad põhjustada allergilisi reaktsioone (võimalik, et
hilistüüpi).

Ravi prootonpumba inhibiitoritega võib vähesel määral suurendada seedetraktiinfektsioonide, näiteks
Salmonella ja Campylobacter, riski (vt lõik 5.1).

Esomeprasooli ja atasanaviiri koosmanustamine ei ole soovitatav (vt lõik 4.5). Kui atasanaviiri
manustamine koos prootonpumba inhibiitoritega arvatakse olevat vältimatu, on vajalik hoolikas kliiniline

jälgimine kui atasanaviiri annust suurendatakse 400 mg ja manustatakse koos 100 mg ritonaviiriga; esomeprasooli annus ei tohi ületada 20 mg. 

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed 
Esomeprasooli mõju teiste ravimite farmakokineetikale
pH-sõltuva imendumisega ravimid
Esomeprasool langetab maohappesust, mis võib suurendada või vähendada nende ravimite imendumist, mille imendumismehhanism sõltub maohappesusest. Sarnaselt teistele happe sekretsiooni inhibeerijatele ja antatsiididele, võib esomeprasool-ravi vähendada ketokonasooli ja itrakonasooli imendumist.
On teada, et omeprasoolil esineb koostoimeid mõnede proteaasi inhibiitoritega. Nende koostoimete kliiniline tähtsus ja toimemehhanism ei ole alati teada. Omeprasool-ravi ajal tõusev mao pH võib muuta proteaasi inhibiitorite imendumist. Teised võimalikud koostoimemehhanismid on CYP 2C19 inhibeerimise kaudu. Atasanaviiril ja nelfinaviiril on teatatud seerumisisalduse langusest omeprasooliga koosmanustamisel ning seetõttu kooskasutamist ei soovitata.  Omeprasooli (40 mg üks kord päevas) kasutamise tulemusel koos atasanaviiri 300 mg/ritonaviiriga 100 mg vähenes tervetel vabatahtlikel oluliselt atasanaviiri ekspositsioon (AUC, Cmax ja Cmin vähenesid ligikaudu 75 %). Atasanaviiri annuse suurendamine 400 mg-ni ei kompenseerinud omeprasooli mõju atasanaviiri omastatavusele.  Omeprasooli (20 mg üks kord päevas) kasutamise tulemusel koos atasanaviiri 400 mg/ritonaviiriga 100 mg vähenes tervetel vabatahtlikel atasanaviiri ekspositsioon ligikaudu 30 % võrreldes ekspositsiooniga, mis saadi atazanaviir 300 mg/ritonaviiri 100 mg manustamisel üks kord päevas ilma 20 mg omeprasoolita üks kord päevas.  Omeprasooli (40 mg üks kord päevas) koosmanustamisel vähenes nelfinaviiri AUC, Cmax ja Cmin 36…39 % võrra ning farmakoloogiliselt aktiivse metaboliidi M8 keskmine AUC, Cmax ja Cmin 75…92 % võrra. Sakvinaviiri manustamisel (samaaegselt ritonaviiriga) koos omeprasooliga (40 mg üks kord päevas) täheldati sakvinaviiri seerumikontsentratsiooni suurenemist (80…100 %). Ravi omeprasooliga 20 mg üks kord päevas ei omanud toimet darunaviiri (manustamisel koos ritonaviiriga) ja amprenaviiri (manustamisel koos ritonaviiriga) ekspositsioonile. Ravi omeprasooliga 20 mg üks kord päevas ei omanud toimet aprenaviiri (manustamisel ilma või koos ritonaviiriga) ekspositsioonile. Ravi omeprasooliga 40 mg üks kord päevas ei omanud toimet lopinaviiri (manustamisel koos ritonaviiriga) ekspositsioonile. Tänu omeprasooli ja esomeprasooli sarnastele farmakodünaamilistele ja farmakokineetilistele omadustele ei ole esomeprasooli ja atasanaviiri koosmanustamine soovitatav ning esomeprasooli ja nelfinaviiri koosmanustamine on vastunäidustatud.
CYP2C19 poolt metaboliseeritavad ravimid
Esomeprasool pärsib peamist esomeprasooli metaboliseerivat ensüümi, CYP2C19. Seega, kui esomeprasooli kombineeritakse ravimitega, mida metaboliseerib CYP2C19, näiteks diasepaam, tsitalopraam, imipramiin, klomipramiin, fenütoiin jms, võib nende ravimite plasmakontsentratsioon suureneda, mistõttu võib vajalikuks osutuda annuse vähendamine. Seda tuleb kaaluda iseäranis siis, kui esomeprasool määratakse raviks vajadusel. Samaaegne 30 mg esomeprasooli manustamine põhjustas CYP2C19 substraadi, diasepaami kliirensi 45 % vähenemise. 40 mg esomeprasooli samaaegne manustamine põhjustas epilepsiaga patsientidel fenütoiini miinimumkontsentratsiooni 13 % suurenemise. Esomeprasoolravi alustamisel või lõpetamisel soovitatakse fenütoiini plasmakontsentratsioonide jälgimist. Omeprasool (40 mg üks kord päevas) suurendas vorikonasooli (CYP2C19 substraat) Cmax ja AUCτ vastavalt 15 % ja 41 % võrra.
40 mg esomeprasooli samaaegne manustamine varfariin-ravil olevatel patsientidel näitas kliinilises
uuringus, et koagulatsiooniajad jäid aktsepteeritavasse vahemikku. Samas on kaasuva ravi ajal
turuletulekujärgselt teatatud mõnest isoleeritud INR-i tõusu juhust. Varfariini või teiste kumariini
derivaatidega toimuva ravi jooksul soovitatakse jälgimist kaasuva esomeprasoolravi alustamisel ja
lõpetamisel. 

Tervetel vabatahtlikel põhjustas kaasuv 40 mg esomeprasooli manustamine tsisapriidi
plasmakontsentratsiooni-aja kõvera aluse pindala (AUC) 32 % suurenemise ja eliminatsiooni
poolväärtusaja (t1/2) 31 % pikenemise, kuid ei mõjutanud oluliselt maksimaalset plasmataset. Ainult
tsisapriidi manustamisel täheldatud vähesel määral pikenenud QTc ei pikenenud täiendavalt, kui
tsisapriidi manustati kombinatsioonis esomeprasooliga (vt ka lõik 4.4).

On näidatud, et esomeprasoolil puudub kliiniliselt oluline toime amoksitsilliini, kinidiini
farmakokineetikale.

Uuringud, mis hindasid esomeprasooli ja kas naprokseeni või rofekoksiibi samaaegset manustamist, ei
tuvastanud lühiajaliste uuringute vältel kliiniliselt olulisi farmakokineetilisi koostoimeid.

Teiste ravimite toime esomeprasooli farmakokineetikale
Esomeprasool metaboliseeritakse CYP2C19 ja CYP3A4 kaudu. Esomeprasooli ja CYP3A4 inhibiitori,
klaritromütsiini (500 mg kaks korda päevas) samaaegne manustamine kahekordistas ekspositsiooni (AUC)
esomeprasoolile. Samaaegne esomeprasooli ning CYP2C19 ja CYP3A4 kombineeritud inhibiitori
manustamine võib põhjustada rohkem kui kahekordset ekspositsiooni esomeprasoolile. CYP2C19 ja
CYP3A4 inhibiitor vorikonasool suurendas omeprasooli AUCτ 280 % võrra. Reeglina ei ole kummalgi
juhul esomeprasooli annuse kohandamine vajalik. Samas tuleb kaaluda annuse kohandamist patsientidel,
kellel on raske maksakahjustus või kui näidustatud on pikaajaline ravi.


4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Esomeprasooli kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid. Ratseemilise segu, omeprasooli korral ei näita andmed paljudest eksponeeritud rasedustest epidemioloogiliste uuringute käigus lootele väärarendeid tekitavaid ega toksilisi toimeid. Esomeprasooli loomkatsetes ei ole tuvastatud otsest või kaudset kahjulikku toimet embrüonaalsele/lootearengule. Ratseemilise seguga teostatud loomkatsed ei viita otsestele ega kaudsetele rasedusele, sünnitusele või sünnijärgsele arengule avaldatavatele kahjulikele toimetele. Ravimi määramisel rasedatele naistele tuleb olla ettevaatlik.
On teadmata, kas esomeprasooli eritub inimese rinnapiima. Uuringuid imetavatel naistel teostatud ei ole. Seetõttu ei tohi Esomeprazole Zentiva´t rinnapiimaga toitmise vältel kasutada.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Toimeid ei ole täheldatud.

4.8 Kõrvaltoimed
Esomeprasooli kliiniliste uuringute programmis ja turuletulekujärgselt on tuvastatud või kahtlustatud
järgnevaid ravimi kõrvaltoimeid. Neist ükski ei leitud olevat annusest sõltuv.
Reaktsioonid on jaotatud vastavalt esinemissagedusele (sage ≥ 1/100 kuni < 1/10; aeg-ajalt ≥ 1/1000 kuni
< 1/100; harv ≥ 1/10000 kuni < 1/1000; väga harv < 1/10000).

Vere ja lümfisüsteemi häired   Harv  Leukopeenia, trombotsütopeenia 
Väga harv  Agranulotsütoos, pantsütopeenia 
Immuunsüsteemi häired  Harv  Ülitundlikkusreaktsioonid, nt palavik, 

angioödeem ja anafülaktilised reaktsioonid/šokk 
Ainevahetus- ja toitumishäired  Aeg-ajalt  Perifeersed tursed 
Harv  Hüponatreemia 
Psühhiaatrilised häired  Aeg-ajalt  Unetus 
Harv  Agiteeritus, segasus, depressioon 
Väga harv  Agressiivsus, hallutsinatsioonid 
Närvisüsteemi häired  Sage  Peavalu 
Aeg-ajalt  Pearinglus, paresteesia, somnolentsus 
Harv  Maitsetundlikkuse häired 
Silma kahjustused  Harv  Ähmane nägemine 
Kõrva ja labürindi kahjustused  Aeg-ajalt  Vertiigo 
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired  Harv  Bronhospasm 
Seedetrakti häired  Sage  Ülakõhuvalu, kõhukinnisus, kõhulahtisus, kõhupuhitus, iiveldus/oksendamine 
Aeg-ajalt  Suukuivus 
Harv  Stomatiit, seedetrakti kandidoos 
Maksa ja sapiteede häired  Aeg-ajalt  Maksaensüümide aktiivsuse suurenemine 
Harv  Hepatiit ikterusega või ilma 
Väga harv  Maksapuudulikkus, entsefalopaatia eelneva maksahaigusega patsientidel 
Naha ja nahaaluskoe kahjustused  Aeg-ajalt  Dermatiit, pruuritus, nahalööve, urtikaaria 
Harv  Alopeetsia, naha valgustundlikkus 
Väga harv  Erythema multiforme, Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs (TEN) 
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused  Harv  Artralgia, müalgia 
Väga harv  Lihasnõrkus 
Neerude ja kuseteede häired  Väga harv  Interstitsiaalne nefriit 
Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired  Väga harv  Günekomastia 
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid  Harv  Üldine halb enesetunne, suurenenud higistamine 


4.9 Üleannustamine
Praeguseni on tahtliku üleannustamise kohta kogemusi väga vähe. 280 mg annusega seotult on kirjeldatud seedetrakti nähte ja nõrkust. Ühekordseid 80 mg esomeprasooli annuseid on talutud sümptomiteta. Spetsiifilist antidooti ei teata. Esomeprasool seostub ulatuslikult plasmavalkudega ning ei ole seetõttu dialüüsitav. Nagu kõikide üleannustamiste korral peab ravi olema sümptomaatiline ning kasutama üldtoetavaid meetmeid.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: prootonpumba inhibiitorid,  ATC-kood: A02BC05 Esomeprasool on omeprasooli S-isomeer, mis spetsiifilise suunatud toimemehhanismiga vähendab maohappe sekretsiooni. Ta on parietaalraku happepumba spetsiifiline inhibiitor. Omeprasooli R- ja Sisomeeri farmakodünaamiline aktiivsus on sarnane.
Toimekoht ja -mehhanism Esomeprasool on nõrk alus, mis kontsentreerub ja muundub aktiivsesse vormi parietaalrakkude sekretoorsete kanalikeste tugevalt happelises keskkonnas, kus ta pärsib ensüümi H+K+-ATPaas ehk happepumpa, pärssides seega nii basaalset kui stimuleeritud happesekretsiooni.
Toime maohappe sekretsioonile Pärast 20 ja 40 mg esomeprasooli suukaudset annustamist algab toime ühe tunni jooksul. 20 mg esomeprasooli korduval manustamisel üks kord päevas viie päeva jooksul väheneb happetootmise maksimumi keskmine pärast stimulatsiooni pentagastriiniga 90% võrra, mõõdetuna viiendal päeval 6...7 tundi pärast annustamist.
Pärast viiepäevast suukaudset annustamist 20 mg ja 40 mg esomeprasooliga püsis maosisene pH üle 4 keskmiselt vastavalt 13 ja 17 tundi, üle 24 tunni sümptomaatilistel gastroösofageaalse reflukshaigusega (GERD) patsientidel. Osakaal patsientidest, kellel maosisene pH püsis üle 4 vähemalt 8, 12 ja 16 tundi, oli 20 mg esomeprasooliga vastavalt 76 %, 54 % ja 24 %. Vastavad osakaalud olid 40 mg esomeprasooliga 97 %, 92 % ja 56 %.
Kasutades AUC-d plasmakontsentratsiooni surrogaatparameetrina, on näidatud seost happesekretsiooni pärssimise ja ekspositsiooni vahel.
Happe inhibitsiooni terapeutiline toime Refluksösofagiidi paranemine toimub 40 mg esomeprasooliga ligikaudu 78 %-l patsientidest nelja nädala ja 93 %-l kaheksa nädala järel.
Ühenädalane ravi esomeprasooliga 20 mg kaks korda ööpäevas ja sobivate antibiootikumidega annab H.
pylori eradikatsiooni ligikaudu 90 %-l patsientidest.
Pärast ühenädalast eradikatsioonravi ei ole vaja jätkata monoteraapiat antisekretoorsete ravimitega, et
haavandi tervenemine oleks tõhus ning leevendamaks tüsistumata kaksteistsõrmikuhaavandite
sümptomeid.

Ühes randomiseeritud topeltpimedas platseebo-kontrollitud kliinilises uuringus randomiseeriti patsiendid,
kellel esines endoskoopiliselt kinnitatud peptilise haavandi verejooks, mida iseloomustati kui Forrest Ia,
Ib, IIa või IIb (vastavalt 9 %, 43 %, 38 % ja 10 %), saama esomeprasooli infusioonilahust (n = 375) või
platseebot (n = 389). Endoskoopilise hemostaasi järgselt said patsiendid kas 80 mg esomeprasooli
intravenoosse infusioonina 30 minuti jooksul, mille järgselt püsiinfusioonina 8 mg esomeprasooli tunnis,
või platseebot 72 tunni vältel. Pärast algset 72-tunnist perioodi said kõik patsiendid happesupressiooniks
uuringu avatud osas 40 mg suukaudset esomeprasooli 27 päeva jooksul. Verejooksu retsidiivi
esinemissagedus oli 3 päeva jooksul esomeprasooliga ravitud rühmas 5,9 %, võrreldes 10,3 %-ga
platseebo rühmas. 30-ndaks ravijärgseks päevaks oli verejooksu retsidiivi esinemissagedus
esomeprasooliga ravitud rühmas 7,7 %, võrreldes 13,6 %-ga platseebo rühmas.

Teised happe inhibitsiooniga seotud toimed
Ravi jooksul antisekretoorsete ravimitega suureneb seerumis gastriini tase, vastusena happesekretsiooni
vähenemisele.

Mõnedel patsientidel on pikaajalise esomeprasoolravi vältel täheldatud ECL-rakkude hulga suurenemist, mis võib olla seotud seerumi gastriinitaseme suurenemisega.
Pikaajalise ravi vältel antisekretoorsete ravimitega on teatatud maonäärmete tsüstide mõnevõrra suurenenud esinemissagedusest. Need muutused on happesekretsiooni väljendunud inhibitsiooni füsioloogiline tagajärg, on healoomulised ning näivad olevat pöörduvad.
Maohappesuse vähenemine mis tahes põhjusel, sealhulgas prootonpumba inhibiitorite tõttu, suurendab normaalselt soolestikus esinevate bakterite arvukust maos. Ravi prootonpumba inhibiitoritega võib vähesel määral suurendada seedetraktiinfektsioonide, näiteks Salmonella ja Campylobacter, riski.
Kahes uuringus, milles aktiivne võrdlusravim oli ranitidiin, näitas esomeprasool paremat toimet MSPVAsid, sealhulgas COX-2-selektiivseid MSPVA-sid, kasutanud patsientide maohaavandite paranemisel.
Kahes uuringus, kus võrdluseks kasutati platseebot, näitas esomeprasool paremat toimet mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite ennetamisel MSPVA-sid, sealhulgas COX-2-selektiivseid MSPVA-sid, kasutanud patsientidel (vanuses > 60 ja/või eelneva haavandiga).

5.2 Farmakokineetilised omadused
Imendumine ja jaotumine Esomeprasool on happelabiilne ning teda manustatakse suukaudselt maohappekindla kattega graanulitena. In vivo toimub muundumine R-isomeeriks ebaolulisel määral. Esomeprasooli imendumine on kiire, plasmakontsentratsiooni maksimum tekib ligikaudu 1…2 tundi pärast annustamist. 40 mg üksikannuse absoluutne biosaadavus on 64 %, suurenedes 89 %-ni korduval üks kord ööpäevas manustamisel. 20 mg esomeprasooli korral on vastavad väärtused 50 % ja 68 %. Näiv jaotusruumala tasakaalukontsentratsiooni tingimustel on tervetel uuritavatel ligikaudu 0,22 l kehakaalu kilogrammi kohta. Esomeprasool seostub 97 % ulatuses plasmavalkudega.
Toidu tarbimine aeglustab ja vähendab esomeprasooli imendumist, ehkki sellel puudub oluline mõju toimele, mida esomeprasool maosisesele happesusele avaldab.
Metabolism ja eritumine Esomeprasool metaboliseeritakse täielikult tsütokroom P450 süsteemi (CYP) poolt. Suurem osa esomeprasooli metabolismist sõltub polümorfsest CYP2C19-st, mis vastutab esomeprasooli hüdroksü- ja demetüülmetaboliitide moodustumise eest. Ülejäänu sõltub teisest spetsiifilisest isovormist, CYP3A4-st, mis vastutab esomeprasooli sulfooni, peamise plasmametaboliidi moodustumise eest. 
Alltoodud parameetrid peegeldavad peamiselt farmakokineetikat funktsionaalse CYP2C19 ensüümiga isikutel, nn „ulatuslikel metaboliseerijatel“.
Plasma kogukliirens on ligikaudu 17 l/h pärast ühekordset annust ja ligikaudu 9 l/h pärast korduvat manustamist. Plasma eliminatsiooni poolväärtusaeg on pärast korduvat üks kord ööpäevas manustamist ligikaudu 1,3 tundi. Esomeprasooli farmakokineetikat on uuritud annustes kuni 40 mg kaks korda ööpäevas. Plasmakontsentratsiooni-aja kõvera alune pindala suureneb esomeprasooli korduval manustamisel. See suurenemine on annusest sõltuv ning põhjustab korduval manustamisel AUC rohkem kui annusega võrdelist suurenemist. Selline aja- ja annusesõltuvus tuleneb esmasel maksapassaažil toimuva metabolismi ja süsteemse kliirensi vähenemisest, mis ilmselt on tingitud CYP2C19 ensüümi inhibitsioonist esomeprasooli ja/või tema sulfoonmetaboliidi poolt. Üks kord ööpäevas manustamisel eemaldatakse esomeprasool plasmast annuste vahel täielikul ning puudub kalduvus kuhjuda.  Esomeprasooli peamistel metaboliitidel puudub toime maohappe sekretsioonile. Peaaegu 80% esomeprasooli suukaudsest annusest eritatakse metaboliitidena uriiniga, ülejäänu roojaga. Uriinis leidub vähem kui 1 % lähteravimist.
Patsientide erigrupid
Ligikaudu 2,9 ± 1,5 %-l populatsioonist puudub funktsionaalne ensüüm CYP2C19, mistõttu neid
kutsutakse „aeglasteks metaboliseerijateks“. Nendel isikutel katalüüsib esomeprasooli metabolismi
tõenäoliselt peamiselt CYP3A4. Pärast 40 mg esomeprasooli korduvat üks kord ööpäevas manustamist oli
aeglastel metaboliseerijatel keskmine plasmakontsentratsiooni-aja kõvera alune pindala ligikaudu 100 %
suurem kui funktsionaalse CYP2C19 ensüümiga isikutel (ulatuslikel metaboliseerijatel).
Plasmakontsentratsioonide keskmised suurenesid ligikaudu 60% võrra. 
Need tulemused ei mõjuta esomeprasooli annustamist.

Esomeprasooli metabolism ei muutu eakatel (71...80-aastased) oluliselt.

Pärast 40 mg esomeprasooli ühekordset annust on plasmakontsentratsiooni-aja kõvera alune keskmine
pindala naistel ligikaudu 30% suurem kui meestel. Korduva üks kord ööpäevas manustamise järgselt
soolisi erinevusi ei täheldata. Nendel tulemustel ei ole esomeprasooli annustamisel tähendust.

Elundite talitluse häire
Esomeprasooli metabolism võib kerge kuni mõõduka maksafunktsiooni häirega patsientidel olla
kahjustatud. Maksafunktsiooni raske häire korral väheneb metabolismi kiirus, millest tingituna
esomeprasooli plasmakontsentratsiooni-aja kõvera alune pindala kahekordistub. Seetõttu ei tohi raske
funktsioonihäire korral ületada maksimumi, 20 mg. Esomeprasool ega tema peamised metaboliidid ei
näita üks kord ööpäevas annustamisel kalduvust kuhjuda.

Neerufunktsiooni vähenemisega patsientidel ei ole uuringuid teostatud. Kuna neerud vastutavad esomeprasooli metaboliitide eritamise, aga mitte lähteaine eliminatsiooni eest, ei eeldata, et neerufunktsiooni häirega patsientidel esomeprasooli metabolism muutuks.
Lapsed 12..18-aastased noorukid: 20 mg ja 40 mg esomeprasooli korduval annustamisel oli 12...18-aastastel koguekspositsioon (AUC) ja ravimi plasmakontsentratsiooni maksimumi saavutamiseks kulunud aeg (tmax) mõlema esomeprasooli annuse korral sarnane täiskasvanute omaga.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Korduvtoksilisuse, genotoksilisuse ja reproduktsioonitoksilisuse mittekliinilised ühendatud uuringud (bridging studies) ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Ratseemilise seguga läbi viidud kartsinogeensuse uuringutes rottidel on näidatud ECL-rakkude hüperplaasiat ja kartsinoide. Sellised toimed maole on rottidel püsiva väljendunud hüpergastrineemia tagajärg, mis on tekkinud teisesena maohappe tootmise vähenemisele ja mida täheldatakse pärast rottide pikaajalist ravi maohappe sekretsiooni pärssijatega.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu
Kapsli sisu: Suhkrusfäärid (sahharoos ja maisitärklis) Hüpromelloos Dimetikooni emulsioon 35%, mis sisaldab dimetikooni, propüül-p-hüdroksübensoaati (E216), metüül-phüdroksübensoaati (E218), sorbiinhapet, naatriumbensoaati, polüetüleenglükoolsorbitaanmonolaureaati, oktüüllfenoksüpolüetoksüetanooli ja propüleenglükooli Polüsorbaat 80 Mannitool
Diatsetüleeritud monoglütseriidid
Talk
Metakrüülhappe-etüülakrülaadi kopolümeeri (1:1) 30 % dispersioon, mis sisaldab metakrüülhappe ja
etüülakrülaadi kopolümeeri, naatriumlaurüülsulfaati ja polüsorbaat 80
Trietüültsitraat
Stearüülmakrogoolglütseriidid

Kapsli kest:
Must raudoksiid (E172)
Šellak
Kollane raudoksiid (E172)
Titaandioksiid (E171)
Želatiin


6.2 Sobimatus
Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg
Blister: 2 aastat.
Pudelid: Enne pudeli avamist: 2 aastat Pärast pudeli avamist: 3 kuud

6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 25°C.
Pudel: Hoida pudel tihedalt suletuna, niiskuse eest kaitstult. 
Blister: Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.


6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
HDPE pudelid sisaldavad niiskust imava ränigeeli kotikest ja suletud valge PP korgiga. Pudeli suue on
suletud alumiiniumist sulguriga.
Pakendi suurused: 28, 30, 90 või 98 kapslit.

PA-alumiinium-PVC/alumiinium foolium blister
Pakendi suurused: 3, 7, 14, 15, 25, 28, 30, 50, 56, 60, 90, 98, 100 või 140 kapslit.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.


6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Manustamine maosondi kaudu
1. Lisage kapsli sisule ligikaudu 25 või 50 ml vett. (Mõne sondi jaoks on vajalik dispersioon 50 ml-s vees, vältimaks sondi ummistumist graanulitega).

2. Valage suspensioon süstlasse ja lisage ligikaudu 5 ml õhku.

3. Loksutage süstalt kohe 2 minuti vältel, et graanulid suspensioonis ühtlaselt jaotada.

4. Hoidke süstalt ots ülespoole, kontrollimaks, et ots ei ole ummistunud.

5. Kinnitage süstal sondi külge, säilitades ülaltoodud asendi.

6. Loksutage süstalt ja asetage ta kohale, ots suunaga allapoole. Süstige 5...10 ml kohe sondi. Pöörake süstal pärast süstimist teistpidi ja loksutage (süstalt tuleb hoida ots suunaga ülespoole, et vältida otsa ummistumist).

7. Pöörake süstla otsa allapoole ja süstige kohe veel 5...10 ml sondi. Korrake protseduuri kuni süstal on tühi.

8. Täitke süstal 25 ml vee ja 5 ml õhuga ning korrake vajadusel punktis 5 kirjeldatut, et uhta välja kogu süstlasse jäänud sade. Mõne sondi jaoks on vaja 50 ml vett.


Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.
Erinõuded hävitamiseks Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Zentiva, k.s. U Kabelovny 130 Dolni Mecholupy 102 37 Prague 10 Tšehhi

8. MÜÜGILOA NUMBRID

20 mg: 710610 40 mg: 710710

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

22.10.2010

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud mais 2011