Esoran - Esoran ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Esoran 20 mg, gastroresistentsed tabletid Esoran 40 mg, gastroresistentsed tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

20 mg: Üks tablett sisaldab 20 mg esomeprasooli (amorfse esomeprasoolmagneesiumina).
Abiaine:
Üks tablett sisaldab kuni 27,45 mg sahharoosi.

40 mg: Üks tablett sisaldab 40 mg esomeprasooli (amorfse esomeprasoolmagneesiumina).
Abiaine:
Üks tablett sisaldab kuni 54,9 mg sahharoosi.

INN Esomeprazolum
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Gastroresistentne tablett.
20 mg: hele tellisepunane kuni pruun ovaalne, kaksikkumer õhukese polümeerikattega tablett, mille ühele küljele on pressitud ’E5’ ning teine külg on sile.
40 mg: hele tellisepunane kuni pruun ovaalne, kaksikkumer õhukese polümeerikattega tablett, mille ühele küljele on pressitud ’E6’ ning teine külg on sile.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused
Gastroösofageaalne reflukshaigus:
-erosiivse refluksösofagiidi ravi;
-paranenud refluksösofagiidi säilitusravi retsidiivide vältimiseks;
-gastroösofageaalse reflukshaiguse sümptomaatiline ravi.

Helicobacter pylori eradikatsioon koos sobivate antibiootikumidega:

-Helicobacter pylori infektsiooniga seotud kaksteistsõrmikuhaavandi ravi;

-Helicobacter pylori infektsiooniga seotud peptilise haavandi retsidiivi profülaktika.
Mittesteroidseid põletikuvastaseid aineid (MSPVA) pikaajaliselt vajavad patsiendid:

-MSPVA kasutamisega seotud maohaavandite ravi;

-MSPVA kasutamisega seotud mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite profülaktika riskipatsientidel.
Peptilise haavandi verejooksu retsidiivi vältimine pärast intravenoosset ravi.
Zollingeri-Ellisoni sündroomi ravi.



4.2 Annustamine ja manustamisviis
Tabletid tuleb alla neelata tervelt koos vedelikuga. Tablette ei tohi närida ega purustada. Neelamisprobleemidega patsientide jaoks võib tableti lahustada pooles klaasis gaseerimata vees. Teisi vedelikke ei tohi kasutada kuna maohappekindel kate võib laguneda. Segage kuni tabletid on lagunenud ning jooge vedelik koos graanulitega kohe või 30 minuti jooksul. Loputage klaasi poole klaasi veega ning jooge ära. Graanuleid ei tohi närida ega purustada.
Patsientide jaoks, kes ei saa neelata, võib tableti lahustada gaseerimata vees ja manustada gastraalsondi kaudu. Tähtis on valitud süstla ja sondi sobivust hoolikalt kontrollida.
Ettevalmistamise ja manustamise juhised vt lõigust 6.6.
Täiskasvanud ja noorukid alates 12 aasta vanusest:
Gastroösofageaalne reflukshaigus
-    erosiivse refluksösofagiidi ravi 40 mg üks kord ööpäevas 4 nädala jooksul. Täiendav 4-nädalane ravi on soovitatav patsientidele, kellel ösofagiit ei ole paranenud või sümptomid on püsivad.
-    paranenud ösofagiidiga patsientide säilitusravi retsidiivide vältimiseks 20 mg üks kord ööpäevas.
-    gastroösofageaalse reflukshaiguse sümptomaatiline ravi 20 mg üks kord ööpäevas patsientedele, kellel ei ole ösofagiiti. Kui sümptomeid ei ole õnnestunud 4 nädala jooksul kontrolli alla saada, tuleb patsienti täiendavalt uurida. Kui sümptomid on taandunud, saab edaspidi sümptomeid kontrolli all hoida annusega 20 mg üks kord ööpäevas. Täiskasvanutel võib kasutada ravirežiimi, kus vajaduse korral võetakse annus 20 mg üks kord ööpäevas. MSPVA-ravi saavatel mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandi riskiga patsientidel ei ole vajadusest lähtuv ravirežiim soovitatav.
Täiskasvanud


Helicobacter pylori eradikatsioon koos sobivate antibiootikumidega
-    Helicobacter pylori infektsiooniga seotud kaksteistsõrmikuhaavandi ravi

-    Helicobacter pylori infektsiooniga seotud peptilise haavandi retsidiivi profülaktika 20 mg esomeprasooli koos 1 g amoksitsilliini ja 500 mg klaritromütsiiniga kaks korda ööpäevas 7 päeva jooksul. 



Mittesteroidseid põletikuvastaseid aineid (MSPVA) pikaajaliselt vajavad patsiendid
MSPVA kasutamisega seotud maohaavandite ravi:
Tavaline annus on 20 mg üks kord ööpäevas. Ravi kestus on 4..8 nädalat.

MSPVA kasutamisega seotud mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite vältimine riskiga patsientidel:
20 mg üks kord ööpäevas.


Peptilise haavandi verejooksu retsidiivi vältimine pärast intravenoosset ravi
40 mg üks kord ööpäevas 4 nädala jooksul peale veenisisest ravi peptiliste haavandite verejooksu taastekke vältimiseks.

Zollingeri-Ellisoni sündroomi ravi 
Soovitatav algannus on 40 mg esomeprasooli kaks korda ööpäevas. Seejärel tuleb annust
individuaalselt kohandada ning ravi jätkata kuni see on kliiniliselt näidustatud. Kättesaadavate
kliiniliste andmete põhjal saadakse enamuse patsientide sümptomid kontrolli alla annuste vahemikus
80...160 mg esomeprasooli ööpäevas. Kui ööpäevased annused on suuremad kui 80 mg, tuleb annus
jagada osadeks ja võtta kahe eraldi annusena.

Alla 12-aastased lapsed
Andmete puudumise tõttu ei soovitata esomeprasooli tablette kasutada lastel vanuses alla 12 aasta.

Neerufunktsiooni häire Neerufunktsiooni häirega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik. Kuna raske neerupuudulikkusega patsientide osas on kogemused piiratud, tuleb neid ravida ettevaatusega (vt lõik 5.2).
Maksafunktsiooni häire Kerge kuni keskmise maksapuudulikkusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik. Raske maksapuudulikkusega patsiendid ei tohi ületada maksimaalset annust, mis on 20 mg esomeprasooli (vt lõik 5.2).
Eakad
Eeakatel ei ole annuse kohandamine vajalik.

4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine esomeprasooli, asendatud bensimidasoolide või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes. Esomeprasooli ei tohi kasutada samaaegselt koos nelfinaviiriga (vt lõik 4.5).

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Viitavate sümptomite (nt märkimisväärne tahtmatu kehakaalu langus, korduv oksendamine, düsfaagia, hematemees või meleena) ja maohaavandi või selle kahtluse olemasolul tuleb võimalik pahaloomulisus eelnevalt välistada, sest ravi esomeprasooli tablettidega võib sümptomeid leevendada ja diagnoosimist edasi lükata.
Pikaajalisel ravil olevaid patsiente (eriti neid, keda ravitakse kauem kui üks aasta) tuleb regulaarselt jälgida.
Vajadusest lähtuval ravirežiimil olevaid patsiente tuleb juhendada, et haigusnähtude muutumisel võtaksid nad ühendust oma arstiga. Kui esomeprasooli määratakse kasutamiseks vastavalt vajadusele, tuleb silmas pidada esomeprasooli plasmakontsentratsiooni kõikumisest tulevaid vastasmõjusid teiste ravimitega. Vt lõik 4.5.
Kui esomeprasooli määratakse Helicobacter pylori eradikatsiooniks, tuleb arvestada kolmikravi kõikide komponentide koostoimetega. Klaritromütsiin on tugev CYP3A4 inhibiitor ning seetõttu tuleb arvestada klaritromütsiini vastunäidustuste ja koostoimetega, kui kolmikravi kasutatakse patsientidel, kes saavad samaaegselt CYP3A4 kaudu metaboliseeritavaid ravimeid, näiteks tsisapriidi.
See ravim sisaldab sahharoosi. Harvaesineva päriliku fruktoositalumatuse, glükoosi-galaktoosi imendumishäire või sukraasi-isomaltaasi puudulikkusega patsiendid ei tohi seda ravimit võtta.
Ravi prootonpumba inhibiitoritega võib vähesel määral suurendada seedetrakti infektsioonide nagu Salmonella ja Campylobacter’i infektsiooni riski (vt lõik 5.1).
Esomeprasooli koosmanustamine atasanaviiriga ei ole soovitatav (vt lõik 4.5). Kui atasanaviiri ja prootonpumba inhibiitori kombinatsiooni kasutamine on vältimatu, on pidev kliiniline järelvalve soovitatav koos 100 mg ritonaviiriga manustatava atasanaviiri annuse suurendamisel 400 mg-ni; esomeprasooli annus ei tohi ületada 20 mg.
Esomeprasool on CYP2C19 inhibiitor. Ravi alustamisel ning lõpetamisel esomeprasooliga tuleb arvestada koostoimetega teiste CYP2C19 kaudu metaboliseeruvate ravimitega. Klopidogreeli ja omeprasooli vahel on täheldatud koostoimet (vt lõik 4.5). Selle koostoime kliiniline tähendus on ebaselge. Ennetava abinõuna tuleks esomeprasooli ja klopidogreeli samaaegset kasutamist vältida.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Esomeprasooli toime teiste ravimite farmakokineetikale
pH-st sõltuva imendumisega ravimid
Esomeprasoolravi ajal langenud maohappesus võib suurendada või vähendada ravimite imendumist, mille imendumismehhanism sõltub maohappesusest. Sarnaselt teiste happesekretsiooni pärssivate ravimite või antatsiidide kasutamisele, võib esomeprasoolravi ajal ketokonasooli ja itrakonasooli imendumine väheneda.
On teatatud, et omeprasool omab koostoimeid mõnede proteaasi inhibiitoritega. Teatatud koostoimete kliiniline olulisus ja koostoimemehhanism ei ole alati teada. Omeprasoolravi ajal suurenenud maohappesus võib muuta proteaasi inhibiitorite imendumist. Teised võimalikud koostoimemehhanismid mõjuvad läbi CYP2C19 inhibeerimise. Omeprasooliga koosmanustamise korral on teatatud atasanaviiri ja nelfinaviiri seerumi taseme vähenemisest, mistõttu koosmanustamine ei ole soovitatav. Omeprasooli (40 mg üks kord ööpäevas) ja 300 mg atasanaviiri/100 mg ritonaviiri koosmanustamine tervetele vabatahtlikele põhjustas atasanaviiri ekspositsiooni olulise languse (ligikaudu 75%-line AUC, Cmax ja Cmin langus). Atasanaviiri annuse suurendamine 400 mg-le ei kompenseerinud omeprasooli mõju atasanaviiri ekspositsioonile. Omeprasooli (20 mg ööpäevas) ja 400 mg atasanaviiri/100 mg ritonaviiri koosmanustamine tervetele vabatahtlikele põhjustas atasanaviiri ekspositsiooni umbes 30%-lise languse võrreldes ekspositsiooniga 300 mg atasanaviiri/100 mg ritonaviiri ööpäevas manustamisel ilma omeprasooli 20 mg ööpäevas manustamiseta. Omeprasooli (40 mg ööpäevas) koosmanustamisel vähenes nelfinaviiri keskmine AUC, Cmax ja Cmin 36...39 % võrra ja farmakoloogiliselt aktiivse metaboliidi M8 keskmine AUC, Cmax ja Cmin vähenes 75...92 % võrra. On teatatud, et samaaegne omeprasoolravi (40 mg üks kord ööpäevas) põhjustas sakvinaviiri (manustatuna koos ritonaviiriga) seerumi taseme tõusu 80...100 % võrra. Omeprasoolravi annuses 20 mg ööpäevas ei omanud mõju darunaviiri (manustatuna koos ritonaviiriga) ega amprenaviiri (manustatuna koos ritonaviiriga) ekspositsioonile. Esomeprasoolravi annuses 20 mg ööpäevas ei omanud mõju amprenaviiri (manustatuna koos ja ilma ritonaviirita) ekspositsioonile. Omeprasoolravi annuses 40 mg ööpäevas ei omanud mõju lopinaviiri (manustatuna koos ritonaviiriga) ekspositsioonile. Omeprasooli ja esomeprasooli sarnaste farmakodünaamiliste toimete ja farmakokineetiliste omaduste tõttu ei ole esomeprasooli ja atasanaviiri koosmanustamine soovitatav ja esomeprasooli ja nelfinaviiri koosmanustamine on vastunäidustatud.
CYP2C19 poolt metaboliseeritavad ravimid
Esomeprasool inhibeerib ensüümi CYP2C19, mis on peamine esomeprasooli metaboliseeriv ensüüm. Seega esomeprasooli kombineerimisel teiste CYP2C19 poolt metaboliseeritavate ravimitega, nagu diasepaam, tsitalopraam, imipramiin, klomipramiin, fenütoiin jne, võib nende ravimite plasmakontsentratsioon tõusta ning võib tekkida vajadus annuste vähendamise järele. Eriti tuleks seda silmas pidada kui ravimit määratakse kasutamiseks vastavalt vajadusele. 30 mg esomeprasooli koosmanustamine põhjustas CYP2C19 substraadi diasepaami kliirensi vähenemise 45% võrra. 40 mg esomeprasooli koosmanustamise tagajärjel tõusis epilepsiaga patsientidel fenütoiini minimaalne plasmatase 13% võrra. Esomeprasoolravi alustamisel või lõpetamisel on soovitatav fenütoiini plasmataset jälgida. Omeprasooli manustamine (40 mg üks kord ööpäevas) suurendas vorikonasooli (CYP2C19 substraat) Cmax ja AUC väärtusi vastavalt 15% ja 41%. 40 mg esomeprasooli samaaegne koosmanustamine varfariinravil patsientidele kliinilise uuringu käigus näitas, et koagulatsiooniajad jäid lubatud piiridesse. Samas on turuletulekujärgselt teatatud samaaegse ravi ajal mõnest kliiniliselt olulisest INR tõusu üksikjuhust. Samaaegse esomeprasoolravi alustamisel või lõpetamisel ravi ajal varfariiniga või mõne kumariini derivaadiga on soovitatav patsiente jälgida.
40 mg esomeprasooli koosmanustamine tervetele vabatahtlikele põhjustas AUC tõusu 32% võrra ja eliminatsiooni poolväärtusaeg pikenemise 31% võrra kuid olulist tsisapriidi maksimaalse plasmasisalduse tõusu ei põhjustanud. Tsisapriidi manustamise põhjustatud QTc intervalli vähese pikenemise edasist pikenemist ei täheldatud, kui tsisapriidi manustati kombineeritult koos esomeprasooliga (vt lõik 4.4).
Esomeprasoolil ei ole näidatud kliiniliselt olulist toimet amokstsilliini või kinidiini farmakokineetikale.
Esomeprasooli samaaegsel manustamisel koos naprokseeni või refekoksiibiga ei leitud lühiajalistes uuringutes ühtegi kliiniliselt olulist farmakokineetilist koostoimet.
Kliinilises ristuuringus manustati klopidogreeli ainsa ravimina (300 mg algannuse järgselt 75 mg ööpäevas) ja koos omeprasooliga (80 mg klopidogreeliga samaaegselt) 5 päeva jooksul. Klopidogreeli aktiivse metaboliidi ekspositsioon langes klopidogreeli ja omeprasooli koosmanustamisel 45% (1. päeval) ja 40% (5. päeval) võrra. Trombotsüütide agregatsiooni keskmine inhibitsioon (IPA) vähenes klopidogreeli ja omeprasooli koosmanustamisel 47% (24 h) ning 30% (5. päeval) võrra. Teises uuringus leiti, et klopidogreeli ja omeprasooli manustamine erinevatel aegadel ei ennetanud nende koostoimet, mis on tõenäoliselt põhjustatud omeprasooli CYP2C19-e inhibeerival toimel. Nende farmakokineetiliste ja farmakodünaamiliste koostoimete kliiniliste väljundite kohta seoses suurte kardiovaskulaarsete sündmustega on vaatlusuuringutes ja kliinilistes uuringutes avaldatud vasturääkivaid andmeid.
Teiste ravimite toime esomeprasooli farmakokineetikale Esomeprasool metaboliseritakse CYP2C19 ja CYP3A4 poolt. Esomeprasooli ja CYP3A4 inhibiitori  klaritromütsiini (500 mg kaks korda ööpäevas) samaaegsel manustamisel kahekordistus esomeprasooli AUC. Esomeprasooli ning CYP2C19 ja CYP3A4 kombineeritud inhibiitori samaaegsel manustamisel võib esomeprasooli ekspositsioon rohkem kui kahekordistuda. CYP2C19 ja CYP3A4 inhibiitor vorikonasool suurendas omeprasooli ekspositsiooni 280% võrra. Esomeprasooli annuse kohandamine ei ole siiski kummalgi juhul regulaarselt vajalik. Siiski  tuleks kaaluda annuse kohandamist raske maksapuudulikkusega patsientidel või kui pikaajaline ravi on näidustatud.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Esomeprasooli kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid. Ratseemilise seguga,
omeprasooliga, tehtud epidemioloogilised uuringud, mis hõlmas rohkem rasedaid, ei viita lootele
väärarenguid tekitavale ega toksilisele toimele. Esomeprasooliga teostatud loomkatsed ei viita
otsestele ega kaudsetele kahjulikele toimetele embrüo/loote arengule.
Ratseemilise seguga teostatud loomkatsed ei viita otsestele ega kaudsetele rasedusele, sünnitusele või
sünnijärgsele arengule avaldatavatele kahjulikele toimetele.
Rasedatele tuleb ravimit määrata ettevaatusega.

Imetamine On teadmata, kas esomeprasooli eritub inimese rinnapiima. Uuringuid imetavatel naistel ei ole teostatud. Seetõttu ei tohi Esoran’i kasutada rinnaga toitmise ajal.
Fertiilsus
Esomeprasooliga ei ole fertiilsusuuringuid loomadel läbi viidud. Ratseemiline segu, omeprasooli,
puhul ei leitud toimet fertiilsusele ja paljunemisele.
Samas pole rasedatel naistel teostatud adekvaatsete ja hästi kontrollitud uuringute kohta andmeid
saadaval.


4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Esomeprasool ei oma toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

4.8 Kõrvaltoimed
Esomeprasooli kliiniliste uuringute programmis ja turuletulekujärgselt on täheldatud või kahtlustatud järgmisi kõrvaltoimeid. Ükski neist ei olnud annuse suurusest sõltuv. Kõrvaltoimed on määratletud sageduse järgi (sage ≥1/100 kuni <1/10; aeg-ajalt ≥1/1000 kuni <1/100; harv ≥1/10 000 kuni <1/1000; väga harv <1/10000); teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete põhjal).
Vere ja lümfisüsteemi häired Harv: Leukopeenia, trombotsütopeenia Väga harv: Agranulotsütoos, pantsütopeenia
Immuunsüsteemi häired Harv: Ülitundlikkusreaktsioonid, nt palavik, angioödeem ja anafülaktiline reaktsioon/šokk
Ainevahetus- ja toitumishäired Aeg-ajalt: Perifeersed tursed Harv: Hüponatreemia Väga harv: Hüpomagneseemia
Psühhiaatrilised häired Aeg-ajalt: Insomnia Harv: Agitatsioon, segasus, depressioon Väga harv: Agressiivsus, hallutsinatsioonid
Närvisüsteemi häired Sage: Peavalu Aeg-ajalt: Pearinglus, paresteesia, somnolentsus Harv: Maitsetundlikkuse häired
Silma kahjustused Harv: Hägustunud nägemine
Kõrva ja labürindi kahjustused Aeg-ajalt: Peapööritus
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Harv: Bronhospasm
Seedetrakti häired Sage: Kõhuvalu, kõhukinnisus, kõhulahtisus, kõhupuhitus, iiveldus/oksendamine Aeg-ajalt: Suukuivus Harv: Stomatiit, seedetrakti kandidoos
Maksa ja sapiteede häired Aeg-ajalt: Maksaensüümide aktiivsuse tõus Harv: Hepatiit koos või ilma ikteruseta Väga harv: Maksapuudulikkus, entsefalopaatia eelnevalt olemasoleva  maksahaigusega patsientidel 
Naha ja nahaaluskoe kahjustused Aeg-ajalt: Dermatiit, sügelus, lööve, urtikaaria Harv: Alopeetsia, valgusülitundlikkus Väga harv: Multiformne erüteem, Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs (TEN)
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused Harv: Lihase- ja liigesevalu Väga harv: Lihasnõrkus
Neerude ja kuseteede häired Väga harv: Interstitsiaalne nefriit
Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired Väga harv: Günekomastia Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Harv: Nõrkus, suurenenud higistamine

4.9 Üleannustamine
Tahtliku üleannustamise kohta on hetkel kogemused väga piiratud. 280 mg annuse manustamisega seotud sümptomid olid seedetrakti nähud ja nõrkus. 80 mg suurused üksikannused sümptome ei tekitanud. Spetsiifilist antidooti ravimile ei ole teada. Esomeprasool seondub ulatuslikult plasmavalkudega ning seetõttu ei ole kergesti dialüüsitav. Nagu kõikide üleannustamise juhtude korral, peab ravi olema sümptomaatline ning kasutada tuleb üldtoetavaid ravimeetmeid.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: prootonpumba inhibiitorid, ATC-kood: A02BC05
Esomeprasool on omeprasooli S-isomeer ning ta vähendab maohappe sekretsiooni spetsiifilise suunatud toimemehhanismiga. Ta on parietaalrakukudes olevate prootonpumpade spetsiifiline inhibiitor. Omeprasooli R- ja S-isomeeridel on sarnased farmakodünaamilised omadused.
Toimekoht ja -mehhanism Esomeprasool on nõrk alus. Esomeprasool kontsentreerub ja muundatakse aktiivseks vormiks parietaalrakkude sekretoorsete kanalikeste tugevalt happelises keskkonnas, kus ta inhibeerib ensüümi H+K+-ATPaas – prootonpumpa ja inhibeerib nii basaalset kui stimuleeritud happesekretsiooni. 
Toime maohappe sekretsioonile Pärast esomeprasool 20 mg ja 40 mg suukaudse annuse manustamist algab toime ühe tunni möödudes. Pärast 20 mg esomeprasooli korduvat manustamist üks kord ööpäevas 5 päeva jooksul vähenes pentagastriini poolt stimuleeritud maksimaalne happesekretsioon 90% võrra, mõõdetuna 6...7 tunni jooksul peale manustamist 5ndal päeval.
Pärast viiepäevast suukaudset esomeprasooli manustamist annustes 20 mg ja 40 mg püsis gastroösofageaalse reflukshaigusega patsientide mao pH üle 4 keskmiselt 13 ja 17 tundi ööpäevas. Patsientide osakaal, kelle mao pH püsis üle 4 vähemalt 8, 12 või 16 tundi, oli 20 mg esomeprasooli manustamisel vastavalt 76%, 54% ja 24%. Vastavad osakaalud 40 mg esomeprasooli korral olid 97%, 92% ja 56%.
Käsitledes AUC-d plasmakontsentratsiooni asendusparameetrina on näidatud seost happesekretsiooni inhibeerimise ja ekspositsiooni vahel.
Happesekretsiooni inhibeerimise terapeutiline toime Refluksösofagiidi paranemine 40 mg esomeprasooliga toimub ligikaudu 78%-l patsientidest nelja nädala jooksul ning 93%-l kaheksa nädala jooksul.
Ühenädalane ravi 20 mg esomeprasooliga kaks korda ööpäevas koos sobivate antibiootikumidega andis eduka H. pylori eradikatsiooni tulemuse ligikaudu 90%-l patsientidest.
Pärast ühenädalast eradikatsioonravi ei ole tarvis jätkata monoteraapiaga antisekretoorsete ravimitega haavandi tõhusaks paranemiseks ega tüsistumata kaksteistsõrmikuhaavandite sümptomite leevendamiseks.
Randomiseeritud topeltpimedas platseebo-kontrollitud kliinilises uuringus randomiseeriti patsiendid, kellel esines endoskoopiliselt kinnitatud peptilise haavandi verejooks, mida iseloomustati kui Forrest
Ia, Ib, IIa või IIb (vastavalt 9 %, 43 %, 38 % ja 10 %), saama esomeprasooli infusioonilahust (n = 375)
või platseebot (n = 389). Endoskoopilise hemostaasi järgselt said patsiendid kas 80 mg esomeprasooli
intravenoosse infusioonina 30 minuti jooksul, mille järgselt püsiinfusioonina 8 mg esomeprasooli
tunnis, või platseebot 72 tunni vältel. Pärast algset 72-tunnist perioodi said kõik patsiendid
happesupressiooniks uuringu avatud osas 40 mg suukaudset esomeprasooli 27 päeva jooksul.
Verejooksu retsidiivi esinemissagedus oli 3 päeva jooksul esomeprasooliga ravitud rühmas 5,9 %,
võrreldes 10,3 %-ga platseeborühmas. 30ndaks ravijärgseks päevaks oli verejooksu retsidiivi
esinemissagedus esomeprasooliga ravitud rühmas 7,7 %, võrreldes 13,6 %-ga platseeborühmas.

Teised happesekretsiooni inhibeerimisega seotud toimed
Antisekretoorsete ravimitega ravi ajal suureneb seerumi gastriini sisaldus happesuse languse mõjul.

Pikaajalise ravi ajal esomeprasooliga on täheldatud mõnedel patsientidel ECL rakkude arvu tõusu, mida võib seostada gastriini sisalduse tõusuga seerumis.
Pikaajalise ravi ajal antisekretoorsete ravimitega on teatatud mao glandulaarsete tsüstide tekke sageduse suurenemisest. Need muutused on väljendunud happesekretsiooni inhibeerimise füsioloogilised tagajärjed, on healoomulised ning näivad olevat pöörduvad.
Mistahes põhjusel vähenenud maohappesus, sh prootonpumba inhibiitorite mõjul, suurendab normaalselt soolestikus esinevate bakterite arvukust maos. Ravi prootonpumba inhibiitoritega võib vähesel määral suurendada seedetraktiinfektsioonide riski Salmonella ja Campylobacter’iga.
Kahes uuringus, milles aktiivne võrdlusravim oli ranitidiin, näitas esomeprasooli tablett paremat toimet maohaavandite paranemisel patsienidel, kes kasutasid MSPVAsid, sh COX-2 selektiivseid MSPVAsid.
Kahes uuringus, milles võrdluseks kasutati platseebot, näitas esomeprasooli tablett paremat toimet mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite ennetamisel patsientidel, kes kasutasid MSPVAsid (üle 60 aasta vanused ja/või eelneva haavandiga), sh COX-2 selektiivseid MSPVAsid.

5.2 Farmakokineetilised omadused
Imendumine ja jaotumine Esomeprasool on happetundlik ning manustatakse suukaudselt happekindla kattega graanulitena. In vivo muundumine R-isomeeriks toimub ebaolulisel määral. Esomeprasooli imendumine on kiire, plasmakontsentratsioon on maksimaalne umbes 1...2 tunni pärast manustamist. Pärast 40 mg üksikannuse manustamist on absoluutne biosaadavus 64% ning see tõuseb 89%-ni pärast korduvat üks kord ööpäevas manustamist. 20 mg annuse jaoks on vastavad väärtused vastavalt 50% ja 68%. Näiv jaotusruumala tasakaaluolekus on tervetel vabatahtlikel 0,22 l/kg kehamassi kohta. 97% esomeprasoolist seondub plasmavalkudega.
Toit vähendab esomeprasooli imendumist ja selle kiirust ent see ei mõjuta oluliselt esomeprasooli toimet maohappesusele.
Metabolism ja eritumine Esomeprasool metaboliseeritakse täielikult tsütokroom P450 süsteemi (CYP) poolt. Esomeprasooli metabolismi põhiosa sõltub polümorfsest isoensüümist CYP2C19, mis on vastutav esomeprasooli hüdroksüül- ja desmetüülmetaboliitide tekke eest. Ülejäänu sõltub teisest spetsiifilisest isoensüümist CYP3A4, mis on vastutav peamise plasmas oleva metaboliidi, esomeprasoolsulfooni, tekke eest.
Alljärgnevad parameetrid iseloomustavad farmakokineetiakt peamiselt funktsionaalse CYP2C19 ensüümiga isikutel, nn kiiretel metaboliseerijatel.
Üldine plasmakliirens on ligikaudu 17 l/h pärast üksikannuse manustamist ja ligikaudu 9 l/h pärast korduvat manustamist. Plasma eliminatsiooni poolväärtusaeg peale korduvat üks kord ööpäevas manustamist on umbes 1,3 tundi. Esomeprasooli farmakokineetikat on uuritud annustes kuni 40 mg kaks korda ööpäevas. Plasmakontsentratsiooni/aja kõvera aluse pindala väärtus tõusis esomeprasooli korduval manustmisel. See tõus on annusest sõltuv ning pärast korduvat manustamist on AUC tõus rohkem kui annusega võrdeline. See aja ja annuse sõltuvus on põhjustatud esmase maksapassaaži ja süsteemse kliirensi vähenemisest, mis on ilmselt tingitud CYP2C19 ensüümi inhibeerimisest esomeprasooli ja/või tema sulfoonmetaboliidi poolt. Esomeprasool elimineeritakse annuste vahelisel ajal plasmast täielikult ning üks kord ööpäevas manustamisel ravim ei akumuleeru.
Esomeprasooli peamised metaboliidid ei oma toimet maohappe sekretsioonile. Peaaegu 80% suukaudu manustatud esomeprasoolist eritatakse metaboliitidena uriiniga, ülejäänu väljaheidetega. Uriinis leidub vähem kui 1% lähteravimit.
Spetsiaalsed patsientide populatsioonid Ligikaudu 2,9 ± 1,5%-l populatsioonist puudub funktsionaalne CYP2C19 ensüüm, mistõttu neid kutsutakse aeglasteks metaboliseerijateks. Neil isikutel katalüüsib esomeprasooli metabolismi ilmselt peamiselt CYP3A4. Pärast 40 mg esomeprasooli üks kord ööpäevas korduvat manustamist oli aeglastel metaboliseerijatel kontsentratsiooni/aja kõvera alune pindala ligikaudu 100% võrra suurem kui funktsionaalse CYP2C19 ensüümiga isikutel (kiired metaboliseerijad). Keskmine maksimaalne plasmakontsentratsioon suurenes 60% võrra. Need tulemused ei mõjuta esomeprasooli annustamist.
Esomeprasooli metabolism eakatel (71...80-aastased) ei ole oluliselt erinev.
Pärast 40 mg esomeprasooli üksikannuse manustamist oli keskmine plasma kontsentratsiooni-aja kõvera alune pindala naistel umbes 30% võrra suurem kui meestel. Pärast korduvat manustamist üks kord ööpäveas ei ilmnenud soolisi erinevusi. Need tulemused ei mõjuta esomeprasooli annustamist.
Organite talitluse häired Kerge kuni mõõduka maksafunktsiooni häirega patsientidel võib esomeprasooli metabolism olla kahjustatud. Raske maksapuudulikkusega patsientidel on esomeprasooli metabolismi kiirus vähenenud, mille tulemusel on plasma kontsentratsiooni-aja kõvera alune pindala kahekordistunud. Seetõttu ei tohiks esomeprasooli 20 mg ööpäevast annust raske maksafunktsiooni häirega patsientidel ületada. Üks kord ööpäevas manustamisel ei oma esomeprasool ja ta peamised metaboliidid kalduvust akumuleeruda.
Vähenenud neerufunktsiooniga patsientidel ei ole uuringuid läbi viidud. Kuna neerud vastutavad
esomeprasooli metaboliitide väljutamise eest mitte lähteühendi eliminatsiooni eest, siis esomeprasooli
metabolism ei ole neerufunktsiooni häirega patsientidel arvatavasti muutunud.

Lapsed ja noorukid (12..18-aastased)
Pärast 20 mg ja 40 mg esomeprasooli korduvat annustamist oli mõlema annuse puhul
koguekspositsioon (AUC) ja aeg, mis kulus maksimaalse plasmakontsentratsiooni saavutamiseks
(tmax), 12...18-aastastel sarnane täiskasvanutega.


5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Prekliinilised ühendavad uuringud ei ole näidanud erilist ohtu inimestele korduva manustamise toksilisuse, genotoksilisuse ja reproduktiivse toksilisuse tavapäraste uuringute käigus. Ratseemilise seguga läbi viidud kartsinogeensuse uuringud näitasid ECL-rakkude hüperplaasiat ja kartsinoide. Sellised toimed maole on rottidel püsiva väljendunud hüpergastrineemia tagajärg, mis on teisene maohappe tootmise vähenemisele ja mida täheldatakse pärast rottide pikaajalist ravi maohappe sekretsiooni inhibiitoritega.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu
Tableti sisu:
Hüdroksüpropüültselluloos (E463)
Krospovidoon (Tüüp A)

Tableti kate:
Povidoon (K30)
Makrogool 400
Makrogool 4000
Makrogool 6000
Hüpromelloosftalaat (HP-55S)
Hüpromelloosftalaat (HP-50)
Dietüülftalaat
Hüdroksüpropüültselluloos (E463)
Mikrokristalliline tselluloos (PH 101)
Mikrokristalliline tselluloos (PH 112)
Krospovidoon (Tüüp B)
Naatriumstearüülfumaraat
Opadry pruun
(HMPC 2910/Hüpromelloos 6cP
Titaandioksiid (E171)
Makrogool/PEG 400
Punane raudoksiid (E172))
Suhkrusfäärid (sahharoos ja maisitärklis)
Talk (E553b)


6.2     Sobimatus
Ei ole kohaldatav.

6.3     Kõlblikkusaeg
18 kuud

6.4     Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 25°C.
Mitte hoida külmkapis. Mitte lasta külmuda.
Hoida blister originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.


6.5     Pakendi iseloomustus ja sisu
OPA-Al-PE-kuivatusaine-HDPE/Al blisterpakendid 7, 14, 15, 28, 30, 50, 50 x 1, 56, 60, 84, 90, 98 ja 100 tabletiga.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6     Erihoiatused ravimi käsitsemiseks ja hävitamiseks
Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.
Manustamine gastraalsondi kaudu
1.     Pange tablett sobivasse süstlasse ning täitke süstal ligikaudu 25 ml vee ja 5 ml õhuga. Mõnede sondide puhul on lahustamiseks tarvis 50 ml vett, et vältida sondi ummistumist graanulitega.

2.     Tableti lahustamiseks loksutage süstalt koheselt ligikaudu 2 minuti jooksul.

3.     Hoidke süstalt ots ülespoole ja kontrollige, et ots ei oleks ummistunud.

4.     Ühendage süstal sondi külge säilitades süstla asend.

5.     Loksutage süstalt ja keerake süstla ots allapoole. Süstige koheselt 5...10 ml vedelikku sondi. Peale süstimist pöörake süstal ümber ja loksutage süstalt (süstalt tuleb hoida ots ülespoole, et vältida otsa ummistumist).

6.     Pöörake süstla ots allapoole ja süstige koheselt järgmised 5...10 ml vedelikku sondi. Korrake protseduuri, kuni süstal on tühi.

7.     Täitke süstal ligikaudu 25 ml vee ja 5 ml õhuga ja korrake punktis 5 kirjeldatut, et loputada süstlasse jäänud jäägid. Mõnede sondide puhul on tarvis 50 ml vett.

7.     MÜÜGILOA HOIDJA

Ranbaxy (UK) Limited Building 4, Chiswick Park 566 Chiswick High Road, London, W45YE, Ühendkuningriik

8.     MÜÜGILOA NUMBRID

20 mg: 742911 40 mg: 743011

9.     ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

03.05.2011

10.     TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud mais 2011.