Esoran
Artikli sisukord
Esoran
Esoran sisaldab toimeainet esomeprasool. See kuulub ravimite gruppi, mida nimetatakse „prootonpumba inhibiitoriteks”.
Esoran
PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE
Esoran 20 mg, gastroresistentsed tabletid
Esoran 40 mg, gastroresistentsed tabletid
Esomeprasool
Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte.
-Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
-Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
-Ravim on välja kirjutatud teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigussümptomid on sarnased. -Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.
Infolehes antakse ülevaade:
1. Mis ravim on Esoran ja milleks seda kasutatakse
2. Mida on vaja teada enne Esoran’i võtmist
3. Kuidas Esoran’i võtta
4. Võimalikud kõrvaltoimed
5. Kuidas Esoran’i säilitada
6. Lisainfo
1. MIS RAVIM ON ESORAN JA MILLEKS SEDA KASUTATAKSE
Esoran sisaldab toimeainet esomeprasool. See kuulub ravimite gruppi, mida nimetatakse „prootonpumba inhibiitoriteks”. Nende ravimite toime avaldub maos toodetava happe hulga vähendamises.
Esoran’i kasutatakse järgnevate seisundite raviks:
- Gastroösofageaalne reflukshaigus. See on olukord, kus maohape tõuseb söögitorru (toru, mis ühendab neelu ja magu) ning põhjustab valu, põletikku ja kõrvetisi.
- Mao ja soolestiku ülaosas paiknevate haavandite korral, mis on nakatunud bakteriga, mida nimetatakse Heliobacter pylori’ks. Kui teil on see seisund, võib teie arst teile määrata infektsiooni raviks ja haavandite paremaks paranemiseks antibiootikume.
- Mittesteroidsete põletikuvastaste ainete (MSPVA) põhjustatud maohaavandite korral. Esoran’i võib kasutada maohaavandite tekke peatamiseks, kui te võtate MSPVAsid.
- Pankrease suurenemisest põhjustatud maohappe liigse eritumise korral (Zollingeri-Ellisoni sündroom).
- Pikaajaline ravi haavandite verejooksu taastekke ennetamiseks pärast ravi veenisiseselt manustatava esomeprasooliga.
2. MIDA ON VAJA TEADA ENNE ESORAN’I VÕTMIST
Ärge võtke Esoran’i
- kui te olete allergiline (ülitundlik) esomeprasooli või Esoran’i mõne koostisosa suhtes (vt lõik 6: Lisainfo).
- kui te olete allergiline teiste prootonpumba inhibiitorite suhtes.
-kui te võtate nelfinaviiri sisaldavat ravimit (kasutatakse HIV infektsiooni raviks).
Ärge võtke Esoran’i kui ükskõik mis eespool mainitust kehtib teie kota. Kui te ei ole milleski kindel,
rääkige enne Esoran’i võtmist oma arsti või apteekriga.
Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga Esoran
Konsulteerige oma arsti või apteekriga enne Esoran’i võtmist:
- kui teil on rasked maksaprobleemid.
- kui teil on rasked neeruprobleemid.
Esoran võib peita teiste haiguste sümptome. Seega, kui teil ilmneb enne Esoran’i võtmist või võtmise ajal ükskõik milline järgnevast, võtke otsekohe ühendust oma arstiga:
- kui te kaotate kaalu ilma põhjuseta ning teil on neelamisraskused.
- kui teil tekib kõhuvalu või seedehäired.
- kui te hakkate oksendama toitu või verd.
- kui te väljaheide muutub mustaks (väljaheide on verine).
Kui teile on määratud Esoran „vastavalt vajadusele”, võtke sümptomite püsimisel või nende iseloomu muutumisel ühendust oma arstiga.
Võtmine koos teiste ravimitega
Palun informeerige oma arsti või apteekrit kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid muid ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid. Seda seetõttu, et Esoran võib mõjutada teiste ravimite toimet ning mõned ravimid võivad mõjutada Esoran’i.
Ärge võtke Esoran’i tablette kui te võtate nelfinaviiri (kasutatakse HIV infektsiooni raviks) sisaldavat ravimit.
Öelge oma arstile või apteekrile kui te võtate ükskõik millist järgnevatest ravimitest:
- Atasanaviir (kasutatakse HIV infektsiooni raviks).
- Ketokonasool, itrakonasool või vorikonasool (kasutatakse seeninfektsioonide raviks).
- Tsitalopraam, imipramiin või klomipramiin (kasutatakse depressiooni raviks).
- Diasepaam (kasutatakse ärevushäirete raviks, lihaste lõdvestamiseks või epilepsia korral).
- Fenütoiin (kasutatakse epilepsia korral). Kui te võtate fenütoiini, peab teie arst teid jälgima, kui te alustate või lõpetate Esoran’i võtmise.
- Ravimid mis vedeldavad teie verd, nt varfariin. Võib olla vajalik, et Teie arst jälgib teid, kui te alustate või lõpetate Esoran’i võtmise.
- Tsisapriidi (kasutatakse seedehäirete ja kõrvetiste korral).
Kui teie arst on teile määranud antibiootikumid amoksitsilliini ja klaritromütsiini ja Esoran’i Helicobacter pylori infektsioonist põhjustatud haavandite raviks, on eriti oluline, et te teavitate oma arsti teistest ravimitest, mida te võtate.
Rasedus ja imetamine
Öelge oma arstile enne Esoran’i võmist, kui te olete rase või plaanite rasestuda. Enne ravimi kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga. Teie arst otsutab kas te võite Esoran’i sel perioodil võtta. Ei ole teada, kas esomeprasool imendub rinnapiima. Seega ärge võtke seda ravimit, kui te toidate last rinnaga.
Esoran’i võtmine koos toidu ja joogiga
Te võite tablette võtta koos toiduga või tühja kõhuga.
Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Esoran’i tabletid ei mõjuta tõenäoliselt võimet juhtida autot või käsitseda masinaid.
Oluline teave mõningate Esoran’i koostisainete suhtes Esoran’i gastroresistentsed tabletid sisaldavad sahharoosi, mis on teatud tüüpi suhkur. Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne ravimi kasutamist konsulteerima arstiga.
3. KUIDAS ESORAN’I VÕTTA
Võtke Esoran’i alati täpselt nii, nagu arst on teile rääkinud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
- Esoran’i gastroresistentseid tablette ei soovitata kasutada alla 12-aastastel lastel.
- Kui te võtate seda ravimit pikema perioodi jooksul, soovib teie arst teid jälgida (eriti kui te võtate seda ravimit rohkem kui ühe aasta jooksul).
- Kui teie arst on teile öelnud, et te peate võtma seda ravimit vastavalt vajadusele, siis öelge oma arstile, kui teie sümptomid muutuvad.
Ravimi võtmine
- Te võite tablette võtta ükskõik millal päeva jooksul.
- Te võite tablette võtta koos toiduga või tühja kõhuga.
- Neelake tabletid alla tervelt koos veega. Ärge närige või purustage tablette. Seda seetõttu, et tabletid sisaldavad kaetud graanuleid, mis takistavad maohappel ravimi lagundamist. On oluline, et graanuleid ei kahjustataks.
Mida teha, kui teil on probleeme tablettide neelamisega Kui teil on probleeme tablettide neelamisega:
- Pange tabletid klaasi gaseerimata vette. Ärga kasutage teisi vedelikke.
- Segage kuni tabletid purunevad (segu ei ole selge). Seejärel jooge segu kohe või 30 minuti jooksul. Segu tuleks valmistada alati vahetult enne joomist.
- Et olla kindel, et te olete ära joonud kogu ravimi, loputage klaasi hoolikalt poole klaasi veega
ning jooge see ära. Tahked osakesed sisaldavad ravimit – ärge närige või purustage neid. Kui te ei saa üldse neelata, võib tabletid lahustada väheses hulgas vees ning panna süstlasse. Seejärel saab selle sondi („maosond”) kaudu otse teie makku manustada.
Kui palju võtta
- Teie arst ütleb teile kui palju tablette ning kui kaua te võtma peate. See sõltub teie seisundist, vanusest ning sellest, kui hästi teie maks toimib.
- Tavalised annused on toodud allpoool.
Gastroösofageaalse reflukshaiguse põhjustatud kõrvetiste ravi:
Täiskasvanud ja üle 12-aastased lapsed:
- Kui teie arst on leidnud, et teie söögitoru on kergelt kahjustunud, on tavaline annus üks Esoran 40 mg tablett üks kord ööpäevas 4 nädala jooksul. Teie arst võib määrata teile sama annuse järgnevaks neljaks nädalaks, kui teie söögitoru ei ole paranenud.
- Kui teie söögitoru on paranenud, on tavaline annus üks Esoran 20 mg tablett üks kord ööpäevas.
- Kui teie söögitoru ei ole kahjustunud, on tavaline annus üks Esoran 20 mg tablett üks kord ööpäevas. Kui seisund on saadud kontrolli alla, võib teie arst teil paluda ravimit võtta vastavalt vajadusele maksimaalselt üks Esoran 20 mg gastroresistentne tablett üks kord ööpäevas.
- Kui teil on tõsised maksaprobleemid, võib teie arst määrata teile väiksema annuse.
Heliobacter pylori infektsiooni põhjustatud haavandite ravi ja taastekke ennetamine:
- Üle 18-aastased täiskasvanud: tavaline annus on üks Esoran 20 mg gastroresistentne tablett kaks korda ööpäevas ühe nädala jooksul.
- Teie arst palub teil võtta ka antibiootikume, mida nimetatakse amoksitsilliiniks ja klaritromütsiiniks.
MSPVA-de (mittesteroidsed põletikuvastased ained) põhjustatud maohaavandite ravi:
- Üle 18-aastased täiskasvanud: tavaline annus on üks Esoran 20 mg gastroresistentne tablett üks kord ööpäevas 4...8 nädala jooksul.
Maohaavandite ennetamine MSPVA-de (mittesteroidsed põletikuvastased ained) kasutamisel:
- Üle 18-aastased täiskasvanud: tavaline annus on üks Esoran 20 mg gastroresistentne tablett üks kord ööpäevas.
Pankrease suurenemisest (Zollingeri-Ellisoni sündroom) põhjustatud liigse maohappesuse ravi:
- Üle 18-aastased täiskasvanud: tavaline annus on üks Esoran 40 mg tablett kaks kord ööpäevas.
- Teie arst määrab annuse vastavalt teie vajadustele ja otsustab kui kaua te peate ravimit võtma. Maksimaalne annus on 80 mg kaks korda ööpäevas.
Pikaajaline ravi haavandite verejooksu taastekke ennetamiseks pärast ravi veenisiseselt manustatava esomeprasooliga:
Tavaline annus on üks Esoran 40 mg tablett üks kord ööpäevas 4 nädala jooksul.
Kui te võtate Esoran’i rohkem kui ette nähtud
Kui te võtate Esoran’i rohkem kui arst on määranud, võtke koheselt ühendust oma arsti või apteekriga.
Kui te unustate Esoran’i võtta
- Kui te unustate annuse võtta, võtke see niipea kui see teile meenub. Samas, kui on peaaegu aeg järgmise annuse võtmiseks, jätke vahelejäänud annus võtmata.
- Ärge võtke kahekordset annust (kahte annust samal ajal), et korvata vahelejäänud annust.
4. VÕIMALIKUD KÕRVALTOIMED
Nagu kõik ravimid, võib ka Esoran põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
Kui ilmneb mõni järgmistest kõrvaltoimetest, lõpetage Esoran’i võtmine ning võtke koheselt ühendust oma arstiga:
- Äkki tekkinud hingeldus, huulte, keele ja kõri või keha turse, lööve, minestamine või neelamise raskenemine (raske allergiline reaktsioon).
- Nahapunetus koos villidega või naha koorumisega. Võib esineda ka raskekujulisi ville ja veritsust huultel, silmades, suus, ninas ja genitaalidel. Tegemist võib olla „Stevensi-Johnsoni sündroomiga” või „toksilise epidermaalse nekrolüüsiga”.
- Naha kollasus, uriini tumenemine ja väsimus, mis võivad olla maksaprobleemide sümptomid.
Nende kõrvaltoimete esinemissagedus on harv, mõjutades vähem kui ühte inimest 1000-st.
Teiste kõrvaltoimete hulka kuuluvad:
Sage (mõjutab vähem kui 1 inimest 10-st)
- Peavalu.
- Toimed maole või soolestikule: kõhulahtisus, kõhuvalu, kõhukinnisus, gaasid (kõhupuhitus).
- Iiveldus või oksendamine.
Aeg-ajalt (mõjutab vähem kui 1 inimest 100-st)
- Labajalgade ja pahkluude turse.
- Unehäired (unetus).
- Pearinglus, torkiv tunne, nt „sipelgate jooksmine”, unisus.
- Peapööritus (vertiigo).
- Suukuivus.
- Muutused vereanalüüsides, mis viitavad maksa seisundile.
- Nahalööve, kublaline lööve (nõgestõbi) ja nahasügelus.
Harv (mõjutab vähem kui 1 inimest 1000-st)
- Probleemid verega, nt vere valgeliblede ja vereliistakute arvu vähenemine. See võib põhjustada nõrkust ja verevalumite tekkimist või suurendada infektsioonide tekkeriski.
- Vere madal naatriumisisaldus. See võib põhjustada väsimust, oksendamist ja krampe.
- Agiteeritus, segasusseisund või depressioon.
- Maitsetundlikkuse muutused.
- Nägemishäired, nt hägune nägemine.
- Äkiline hingeldus või õhupuudustunne (bronhospasm).
- Põletik suuõõnes.
-Infektsioon, mida nimetatakse „sooriks”, mis mõjutab soolestikku ning on seente põhjustatud.
- Juuste väljalangemine (alopeetsia).
- Päikesevalguse põhjustatud nahalööve.
- Liigesvalu (artalgia) ja lihasvalu (müalgia).
- Üldine halb enesetunne ja energiapuudus.
- Suurenenud higistamine.
Väga harv (mõjutab vähem kui 1 inimest 10000-st)
- Muutused vererakkude arvus, sh agranulotsütoos (vere valgeliblede puudumine).
- Agressiivsus.
- Olematute asjade nägemine, tundmine või kuulmine (hallutsinatsioonid).
- Rasked maksaprobleemid, mis viivad maksapuudulikkuse ja ajupõletikuni.
- Järsk raske lööbe vallandumine või villide teke või naha koorumine. See võib esineda koos kõrge palaviku ja liigesvaludega (multiformne erüteem, Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs).
- Lihasnõrkus.
- Rasked neeruprobleemid.
- Rindade suurenemine meestel.
- Vere madal magneesiumisisaldus. See võib põhjustada väsimust, oksendamist, krampe, värinaid ja arütmia (südame rütmi häired).
Väga harvadel juhtudel võib Esoran mõjutada vere valgeliblesid ning viia immuunpuudulikkuse tekkeni. Kui teil esineb infektsioon, mille sümptomiteks on palavik koos raske üldseisundiga või palavik koos lokaalse infektsiooni sümptomitega nagu valu kaelas, kõris või suus või urineerimisraskused, peate te oma arstiga ühendust võtma niipea kui võimalik, et vereproovi abil välistada vere valgeliblede puudumine (agranulotsütoos). On oluline, et te räägiksite ravimist, mida te parasjagu võtate.
Ärge laske end häirida võimalike kõrvaltoimete nimekirjast. Teil ei pruugi nendest ühtegi ilmneda. Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.
5. KUIDAS ESORAN’I SÄILITADA
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Hoida temperatuuril kuni 25°C. Mitte hoida külmkapis. Mitte lasta külmuda.
Hoida blister originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.
Ärge kasutage Esoran’i pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud blistril ja karbil. Kõlblikkusaeg viitab
kuu viimasele päevale.
Ravimeid ei tohi ära visata kanalisatsiooni kaudu ega koos majapidamisprügiga. Küsige oma
apteekrilt, kuidas hävitatakse ravimeid, mida enam ei vajata. Need meetmed aitavad kaitsta
keskkonda.
6. LISAINFO
Mida Esoran sisaldab
Toimeaine on esomeprasool.
20 mg: Üks tablett sisaldab 20 mg esomeprasooli amorfse esomeprasoolmagneesiumina.
Abiained on:
Tableti sisu: hüdroksüpropüültselluloos (E463), krospovidoon (Tüüp A).
Tableti kate: povidoon (K30), makrogool 400, makrogool 4000, makrogool 6000, hüpromelloosftalaat
(HP-55S), hüpromelloosftalaat (HP-50), dietüülftalaat, hüdroksüpropüültselluloos, mikrokristalliline
tselluloos (PH 101), mikrokristalliline tselluloos (PH 112), krospovidoon (Tüüp B),
naatriumstearüülfumaraat, Opadry pruun (HMPC 2910/hüpromelloos 6cP, titaandioksiid (E171),
makrogool/PEG 400, punane raudoksiid (E172)), suhkrusfäärid (sahharoos ja maisitärklis), talk
(E553b).
40 mg: Üks tablett sisaldab 40 mg esomeprasooli amorfse esomeprasoolmagneesiumina.
Abiained on:
Tableti sisu: hüdroksüpropüültselluloos (E463), krospovidoon (Tüüp A).
Tableti kate: povidoon (K30), makrogool 400, makrogool 4000, makrogool 6000, hüpromelloosftalaat
(HP-55S), hüpromelloosftalaat (HP-50), dietüülftalaat, hüdroksüpropüültselluloos, mikrokristalliline
tselluloos (PH 101), mikrokristalliline tselluloos (PH 112), krospovidoon (Tüüp B),
naatriumstearüülfumaraat, Opadry pruun (HMPC 2910/hüpromelloos 6cP, titaandioksiid (E171),
makrogool/PEG 400, punane raudoksiid (E172)), suhkrusfäärid (sahharoos ja maisitärklis), talk
(E553b).
Kuidas Esoran välja näeb ja pakendi sisu
Esoran 20 mg gastroresistensed tabletid on hele tellisepunased kuni pruunid ovaalsed, kaksikkumerad
õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühele küljele on pressitud „E5” ning teine külg on sile.
Esoran 40 mg gastroresistensed tabletid on hele tellisepunased kuni pruunid ovaalsed, kaksikkumerad
õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühele küljele on pressitud „E6” ning teine külg on sile.
Pakendi suurused:
20 mg: OPA-Al-PE-kuivatusaine-HDPE/Al blisterpakendid 7, 14, 15, 28, 30, 50, 50 x 1, 56, 60, 84,
90, 98 ja 100 tabletiga.
40 mg: OPA-Al-PE-kuivatusaine-HDPE/Al blisterpakendid 7, 14, 15, 28, 30, 50, 50 x 1, 56, 60, 84,
90, 98 ja 100 tabletiga.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Müügiloa hoidja ja tootja
Müügiloa hoidja Ranbaxy (UK) Limited Building 4, Chiswick Park 566 Chiswick High Road, London, W45YE, Ühendkuningriik
Tootjad
Ranbaxy Ireland Ltd.,
Spafield, Cork Road, Cashel, Co. Tipperary,
Iirimaa
Basics GmbH,
Hemmelrather Weg 201, D-51377 Leverkusen,
Saksamaa
Terapia SA,
124 Fabricii Street, 400 632 Cluj Napoca,
Rumeenia
TEVA Pharmaceutical Works Private Limited Company,
Pallagi út 13, 4042 Debrecen,
Ungari
Pharmachemie B.V.,
Swensweg 5, 2031 GA Haarlem,
Holland
Teva Czech Industries s.r.o.,
Ostravska 29, c.p. 305, 74770 Opava Komarov,
Tšehhi
Teva Pharma B.V.,
Computerweg 10, 3542DR Utrecht,
Holland
See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste nimetustega:
Belgia: ESOMEPRAZOLE TEVA Bulgaaria: Езомепразол Тева 20 mg/ 40 mg стомашно-устойчиви таблетки Prantsusmaa: ESOMEPRAZOLE TEVA 20mg/ 40mg, Comprimé Gastro-Résistant Saksamaa: ESOMEPRAZOL TEVA 20mg/ 40mg, Magensaftresistente Tabletten Eesti: Esoran 20 mg/40 mg Hispaania: Esomeprazol Davur 20 mg/40 mg gastrorresistant tablets Itaalia: ESOMEPRAZOLE TEVA (20mg/ 40mg, Compresse Gastro-resistenti ) Luksemburg: Esomeprazole TEVA (20mg/40mg) Holland: Esomeprazol 20 mg/ 40 mg PCH, Maagsapresistente Tabletten Norra: ESOBAX 20 mg/40 mg Gastro-resistant Tablets. Portugal: ESOMEPRAZOLE OZALA Rootsi: Guteso 20mg/ 40mg, Enterotabletter Sloveenia: ESOBAX 20 mg/ 40 mg gastrorezistentne tablets Ühendkuningriigid: ESOMEPRAZOLE 20mg/ 40mg, Gastro-resistant Tablets
Infoleht on viimati kooskõlastatud mais 2011.
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Esoran 20 mg, gastroresistentsed tabletid Esoran 40 mg, gastroresistentsed tabletid
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
20 mg: Üks tablett sisaldab 20 mg esomeprasooli (amorfse esomeprasoolmagneesiumina).
Abiaine:
Üks tablett sisaldab kuni 27,45 mg sahharoosi.
40 mg: Üks tablett sisaldab 40 mg esomeprasooli (amorfse esomeprasoolmagneesiumina).
Abiaine:
Üks tablett sisaldab kuni 54,9 mg sahharoosi.
INN Esomeprazolum
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Gastroresistentne tablett.
20 mg: hele tellisepunane kuni pruun ovaalne, kaksikkumer õhukese polümeerikattega tablett, mille ühele küljele on pressitud ’E5’ ning teine külg on sile.
40 mg: hele tellisepunane kuni pruun ovaalne, kaksikkumer õhukese polümeerikattega tablett, mille ühele küljele on pressitud ’E6’ ning teine külg on sile.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Gastroösofageaalne reflukshaigus:
-erosiivse refluksösofagiidi ravi;
-paranenud refluksösofagiidi säilitusravi retsidiivide vältimiseks;
-gastroösofageaalse reflukshaiguse sümptomaatiline ravi.
Helicobacter pylori eradikatsioon koos sobivate antibiootikumidega:
-Helicobacter pylori infektsiooniga seotud kaksteistsõrmikuhaavandi ravi;
-Helicobacter pylori infektsiooniga seotud peptilise haavandi retsidiivi profülaktika.
Mittesteroidseid põletikuvastaseid aineid (MSPVA) pikaajaliselt vajavad patsiendid:
-MSPVA kasutamisega seotud maohaavandite ravi;
-MSPVA kasutamisega seotud mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite profülaktika riskipatsientidel.
Peptilise haavandi verejooksu retsidiivi vältimine pärast intravenoosset ravi.
Zollingeri-Ellisoni sündroomi ravi.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Tabletid tuleb alla neelata tervelt koos vedelikuga. Tablette ei tohi närida ega purustada. Neelamisprobleemidega patsientide jaoks võib tableti lahustada pooles klaasis gaseerimata vees. Teisi vedelikke ei tohi kasutada kuna maohappekindel kate võib laguneda. Segage kuni tabletid on lagunenud ning jooge vedelik koos graanulitega kohe või 30 minuti jooksul. Loputage klaasi poole klaasi veega ning jooge ära. Graanuleid ei tohi närida ega purustada.
Patsientide jaoks, kes ei saa neelata, võib tableti lahustada gaseerimata vees ja manustada gastraalsondi kaudu. Tähtis on valitud süstla ja sondi sobivust hoolikalt kontrollida.
Ettevalmistamise ja manustamise juhised vt lõigust 6.6.
Täiskasvanud ja noorukid alates 12 aasta vanusest:
Gastroösofageaalne reflukshaigus
- erosiivse refluksösofagiidi ravi 40 mg üks kord ööpäevas 4 nädala jooksul. Täiendav 4-nädalane ravi on soovitatav patsientidele, kellel ösofagiit ei ole paranenud või sümptomid on püsivad.
- paranenud ösofagiidiga patsientide säilitusravi retsidiivide vältimiseks 20 mg üks kord ööpäevas.
- gastroösofageaalse reflukshaiguse sümptomaatiline ravi 20 mg üks kord ööpäevas patsientedele, kellel ei ole ösofagiiti. Kui sümptomeid ei ole õnnestunud 4 nädala jooksul kontrolli alla saada, tuleb patsienti täiendavalt uurida. Kui sümptomid on taandunud, saab edaspidi sümptomeid kontrolli all hoida annusega 20 mg üks kord ööpäevas. Täiskasvanutel võib kasutada ravirežiimi, kus vajaduse korral võetakse annus 20 mg üks kord ööpäevas. MSPVA-ravi saavatel mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandi riskiga patsientidel ei ole vajadusest lähtuv ravirežiim soovitatav.
Täiskasvanud
Helicobacter pylori eradikatsioon koos sobivate antibiootikumidega
- Helicobacter pylori infektsiooniga seotud kaksteistsõrmikuhaavandi ravi
- Helicobacter pylori infektsiooniga seotud peptilise haavandi retsidiivi profülaktika 20 mg esomeprasooli koos 1 g amoksitsilliini ja 500 mg klaritromütsiiniga kaks korda ööpäevas 7 päeva jooksul.
Mittesteroidseid põletikuvastaseid aineid (MSPVA) pikaajaliselt vajavad patsiendid
MSPVA kasutamisega seotud maohaavandite ravi:
Tavaline annus on 20 mg üks kord ööpäevas. Ravi kestus on 4..8 nädalat.
MSPVA kasutamisega seotud mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite vältimine riskiga patsientidel:
20 mg üks kord ööpäevas.
Peptilise haavandi verejooksu retsidiivi vältimine pärast intravenoosset ravi
40 mg üks kord ööpäevas 4 nädala jooksul peale veenisisest ravi peptiliste haavandite verejooksu taastekke vältimiseks.
Zollingeri-Ellisoni sündroomi ravi
Soovitatav algannus on 40 mg esomeprasooli kaks korda ööpäevas. Seejärel tuleb annust
individuaalselt kohandada ning ravi jätkata kuni see on kliiniliselt näidustatud. Kättesaadavate
kliiniliste andmete põhjal saadakse enamuse patsientide sümptomid kontrolli alla annuste vahemikus
80...160 mg esomeprasooli ööpäevas. Kui ööpäevased annused on suuremad kui 80 mg, tuleb annus
jagada osadeks ja võtta kahe eraldi annusena.
Alla 12-aastased lapsed
Andmete puudumise tõttu ei soovitata esomeprasooli tablette kasutada lastel vanuses alla 12 aasta.
Neerufunktsiooni häire Neerufunktsiooni häirega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik. Kuna raske neerupuudulikkusega patsientide osas on kogemused piiratud, tuleb neid ravida ettevaatusega (vt lõik 5.2).
Maksafunktsiooni häire Kerge kuni keskmise maksapuudulikkusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik. Raske maksapuudulikkusega patsiendid ei tohi ületada maksimaalset annust, mis on 20 mg esomeprasooli (vt lõik 5.2).
Eakad
Eeakatel ei ole annuse kohandamine vajalik.
4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine esomeprasooli, asendatud bensimidasoolide või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes. Esomeprasooli ei tohi kasutada samaaegselt koos nelfinaviiriga (vt lõik 4.5).
4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Viitavate sümptomite (nt märkimisväärne tahtmatu kehakaalu langus, korduv oksendamine, düsfaagia, hematemees või meleena) ja maohaavandi või selle kahtluse olemasolul tuleb võimalik pahaloomulisus eelnevalt välistada, sest ravi esomeprasooli tablettidega võib sümptomeid leevendada ja diagnoosimist edasi lükata.
Pikaajalisel ravil olevaid patsiente (eriti neid, keda ravitakse kauem kui üks aasta) tuleb regulaarselt jälgida.
Vajadusest lähtuval ravirežiimil olevaid patsiente tuleb juhendada, et haigusnähtude muutumisel võtaksid nad ühendust oma arstiga. Kui esomeprasooli määratakse kasutamiseks vastavalt vajadusele, tuleb silmas pidada esomeprasooli plasmakontsentratsiooni kõikumisest tulevaid vastasmõjusid teiste ravimitega. Vt lõik 4.5.
Kui esomeprasooli määratakse Helicobacter pylori eradikatsiooniks, tuleb arvestada kolmikravi kõikide komponentide koostoimetega. Klaritromütsiin on tugev CYP3A4 inhibiitor ning seetõttu tuleb arvestada klaritromütsiini vastunäidustuste ja koostoimetega, kui kolmikravi kasutatakse patsientidel, kes saavad samaaegselt CYP3A4 kaudu metaboliseeritavaid ravimeid, näiteks tsisapriidi.
See ravim sisaldab sahharoosi. Harvaesineva päriliku fruktoositalumatuse, glükoosi-galaktoosi imendumishäire või sukraasi-isomaltaasi puudulikkusega patsiendid ei tohi seda ravimit võtta.
Ravi prootonpumba inhibiitoritega võib vähesel määral suurendada seedetrakti infektsioonide nagu Salmonella ja Campylobacter’i infektsiooni riski (vt lõik 5.1).
Esomeprasooli koosmanustamine atasanaviiriga ei ole soovitatav (vt lõik 4.5). Kui atasanaviiri ja prootonpumba inhibiitori kombinatsiooni kasutamine on vältimatu, on pidev kliiniline järelvalve soovitatav koos 100 mg ritonaviiriga manustatava atasanaviiri annuse suurendamisel 400 mg-ni; esomeprasooli annus ei tohi ületada 20 mg.
Esomeprasool on CYP2C19 inhibiitor. Ravi alustamisel ning lõpetamisel esomeprasooliga tuleb arvestada koostoimetega teiste CYP2C19 kaudu metaboliseeruvate ravimitega. Klopidogreeli ja omeprasooli vahel on täheldatud koostoimet (vt lõik 4.5). Selle koostoime kliiniline tähendus on ebaselge. Ennetava abinõuna tuleks esomeprasooli ja klopidogreeli samaaegset kasutamist vältida.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Esomeprasooli toime teiste ravimite farmakokineetikale
pH-st sõltuva imendumisega ravimid
Esomeprasoolravi ajal langenud maohappesus võib suurendada või vähendada ravimite imendumist, mille imendumismehhanism sõltub maohappesusest. Sarnaselt teiste happesekretsiooni pärssivate ravimite või antatsiidide kasutamisele, võib esomeprasoolravi ajal ketokonasooli ja itrakonasooli imendumine väheneda.
On teatatud, et omeprasool omab koostoimeid mõnede proteaasi inhibiitoritega. Teatatud koostoimete kliiniline olulisus ja koostoimemehhanism ei ole alati teada. Omeprasoolravi ajal suurenenud maohappesus võib muuta proteaasi inhibiitorite imendumist. Teised võimalikud koostoimemehhanismid mõjuvad läbi CYP2C19 inhibeerimise. Omeprasooliga koosmanustamise korral on teatatud atasanaviiri ja nelfinaviiri seerumi taseme vähenemisest, mistõttu koosmanustamine ei ole soovitatav. Omeprasooli (40 mg üks kord ööpäevas) ja 300 mg atasanaviiri/100 mg ritonaviiri koosmanustamine tervetele vabatahtlikele põhjustas atasanaviiri ekspositsiooni olulise languse (ligikaudu 75%-line AUC, Cmax ja Cmin langus). Atasanaviiri annuse suurendamine 400 mg-le ei kompenseerinud omeprasooli mõju atasanaviiri ekspositsioonile. Omeprasooli (20 mg ööpäevas) ja 400 mg atasanaviiri/100 mg ritonaviiri koosmanustamine tervetele vabatahtlikele põhjustas atasanaviiri ekspositsiooni umbes 30%-lise languse võrreldes ekspositsiooniga 300 mg atasanaviiri/100 mg ritonaviiri ööpäevas manustamisel ilma omeprasooli 20 mg ööpäevas manustamiseta. Omeprasooli (40 mg ööpäevas) koosmanustamisel vähenes nelfinaviiri keskmine AUC, Cmax ja Cmin 36...39 % võrra ja farmakoloogiliselt aktiivse metaboliidi M8 keskmine AUC, Cmax ja Cmin vähenes 75...92 % võrra. On teatatud, et samaaegne omeprasoolravi (40 mg üks kord ööpäevas) põhjustas sakvinaviiri (manustatuna koos ritonaviiriga) seerumi taseme tõusu 80...100 % võrra. Omeprasoolravi annuses 20 mg ööpäevas ei omanud mõju darunaviiri (manustatuna koos ritonaviiriga) ega amprenaviiri (manustatuna koos ritonaviiriga) ekspositsioonile. Esomeprasoolravi annuses 20 mg ööpäevas ei omanud mõju amprenaviiri (manustatuna koos ja ilma ritonaviirita) ekspositsioonile. Omeprasoolravi annuses 40 mg ööpäevas ei omanud mõju lopinaviiri (manustatuna koos ritonaviiriga) ekspositsioonile. Omeprasooli ja esomeprasooli sarnaste farmakodünaamiliste toimete ja farmakokineetiliste omaduste tõttu ei ole esomeprasooli ja atasanaviiri koosmanustamine soovitatav ja esomeprasooli ja nelfinaviiri koosmanustamine on vastunäidustatud.
CYP2C19 poolt metaboliseeritavad ravimid
Esomeprasool inhibeerib ensüümi CYP2C19, mis on peamine esomeprasooli metaboliseeriv ensüüm. Seega esomeprasooli kombineerimisel teiste CYP2C19 poolt metaboliseeritavate ravimitega, nagu diasepaam, tsitalopraam, imipramiin, klomipramiin, fenütoiin jne, võib nende ravimite plasmakontsentratsioon tõusta ning võib tekkida vajadus annuste vähendamise järele. Eriti tuleks seda silmas pidada kui ravimit määratakse kasutamiseks vastavalt vajadusele. 30 mg esomeprasooli koosmanustamine põhjustas CYP2C19 substraadi diasepaami kliirensi vähenemise 45% võrra. 40 mg esomeprasooli koosmanustamise tagajärjel tõusis epilepsiaga patsientidel fenütoiini minimaalne plasmatase 13% võrra. Esomeprasoolravi alustamisel või lõpetamisel on soovitatav fenütoiini plasmataset jälgida. Omeprasooli manustamine (40 mg üks kord ööpäevas) suurendas vorikonasooli (CYP2C19 substraat) Cmax ja AUC väärtusi vastavalt 15% ja 41%. 40 mg esomeprasooli samaaegne koosmanustamine varfariinravil patsientidele kliinilise uuringu käigus näitas, et koagulatsiooniajad jäid lubatud piiridesse. Samas on turuletulekujärgselt teatatud samaaegse ravi ajal mõnest kliiniliselt olulisest INR tõusu üksikjuhust. Samaaegse esomeprasoolravi alustamisel või lõpetamisel ravi ajal varfariiniga või mõne kumariini derivaadiga on soovitatav patsiente jälgida.
40 mg esomeprasooli koosmanustamine tervetele vabatahtlikele põhjustas AUC tõusu 32% võrra ja eliminatsiooni poolväärtusaeg pikenemise 31% võrra kuid olulist tsisapriidi maksimaalse plasmasisalduse tõusu ei põhjustanud. Tsisapriidi manustamise põhjustatud QTc intervalli vähese pikenemise edasist pikenemist ei täheldatud, kui tsisapriidi manustati kombineeritult koos esomeprasooliga (vt lõik 4.4).
Esomeprasoolil ei ole näidatud kliiniliselt olulist toimet amokstsilliini või kinidiini farmakokineetikale.
Esomeprasooli samaaegsel manustamisel koos naprokseeni või refekoksiibiga ei leitud lühiajalistes uuringutes ühtegi kliiniliselt olulist farmakokineetilist koostoimet.
Kliinilises ristuuringus manustati klopidogreeli ainsa ravimina (300 mg algannuse järgselt 75 mg ööpäevas) ja koos omeprasooliga (80 mg klopidogreeliga samaaegselt) 5 päeva jooksul. Klopidogreeli aktiivse metaboliidi ekspositsioon langes klopidogreeli ja omeprasooli koosmanustamisel 45% (1. päeval) ja 40% (5. päeval) võrra. Trombotsüütide agregatsiooni keskmine inhibitsioon (IPA) vähenes klopidogreeli ja omeprasooli koosmanustamisel 47% (24 h) ning 30% (5. päeval) võrra. Teises uuringus leiti, et klopidogreeli ja omeprasooli manustamine erinevatel aegadel ei ennetanud nende koostoimet, mis on tõenäoliselt põhjustatud omeprasooli CYP2C19-e inhibeerival toimel. Nende farmakokineetiliste ja farmakodünaamiliste koostoimete kliiniliste väljundite kohta seoses suurte kardiovaskulaarsete sündmustega on vaatlusuuringutes ja kliinilistes uuringutes avaldatud vasturääkivaid andmeid.
Teiste ravimite toime esomeprasooli farmakokineetikale Esomeprasool metaboliseritakse CYP2C19 ja CYP3A4 poolt. Esomeprasooli ja CYP3A4 inhibiitori klaritromütsiini (500 mg kaks korda ööpäevas) samaaegsel manustamisel kahekordistus esomeprasooli AUC. Esomeprasooli ning CYP2C19 ja CYP3A4 kombineeritud inhibiitori samaaegsel manustamisel võib esomeprasooli ekspositsioon rohkem kui kahekordistuda. CYP2C19 ja CYP3A4 inhibiitor vorikonasool suurendas omeprasooli ekspositsiooni 280% võrra. Esomeprasooli annuse kohandamine ei ole siiski kummalgi juhul regulaarselt vajalik. Siiski tuleks kaaluda annuse kohandamist raske maksapuudulikkusega patsientidel või kui pikaajaline ravi on näidustatud.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Esomeprasooli kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid. Ratseemilise seguga,
omeprasooliga, tehtud epidemioloogilised uuringud, mis hõlmas rohkem rasedaid, ei viita lootele
väärarenguid tekitavale ega toksilisele toimele. Esomeprasooliga teostatud loomkatsed ei viita
otsestele ega kaudsetele kahjulikele toimetele embrüo/loote arengule.
Ratseemilise seguga teostatud loomkatsed ei viita otsestele ega kaudsetele rasedusele, sünnitusele või
sünnijärgsele arengule avaldatavatele kahjulikele toimetele.
Rasedatele tuleb ravimit määrata ettevaatusega.
Imetamine On teadmata, kas esomeprasooli eritub inimese rinnapiima. Uuringuid imetavatel naistel ei ole teostatud. Seetõttu ei tohi Esoran’i kasutada rinnaga toitmise ajal.
Fertiilsus
Esomeprasooliga ei ole fertiilsusuuringuid loomadel läbi viidud. Ratseemiline segu, omeprasooli,
puhul ei leitud toimet fertiilsusele ja paljunemisele.
Samas pole rasedatel naistel teostatud adekvaatsete ja hästi kontrollitud uuringute kohta andmeid
saadaval.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Esomeprasool ei oma toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.
4.8 Kõrvaltoimed
Esomeprasooli kliiniliste uuringute programmis ja turuletulekujärgselt on täheldatud või kahtlustatud järgmisi kõrvaltoimeid. Ükski neist ei olnud annuse suurusest sõltuv. Kõrvaltoimed on määratletud sageduse järgi (sage ≥1/100 kuni <1/10; aeg-ajalt ≥1/1000 kuni <1/100; harv ≥1/10 000 kuni <1/1000; väga harv <1/10000); teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete põhjal).
Vere ja lümfisüsteemi häired Harv: Leukopeenia, trombotsütopeenia Väga harv: Agranulotsütoos, pantsütopeenia
Immuunsüsteemi häired Harv: Ülitundlikkusreaktsioonid, nt palavik, angioödeem ja anafülaktiline reaktsioon/šokk
Ainevahetus- ja toitumishäired Aeg-ajalt: Perifeersed tursed Harv: Hüponatreemia Väga harv: Hüpomagneseemia
Psühhiaatrilised häired Aeg-ajalt: Insomnia Harv: Agitatsioon, segasus, depressioon Väga harv: Agressiivsus, hallutsinatsioonid
Närvisüsteemi häired Sage: Peavalu Aeg-ajalt: Pearinglus, paresteesia, somnolentsus Harv: Maitsetundlikkuse häired
Silma kahjustused Harv: Hägustunud nägemine
Kõrva ja labürindi kahjustused Aeg-ajalt: Peapööritus
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Harv: Bronhospasm
Seedetrakti häired Sage: Kõhuvalu, kõhukinnisus, kõhulahtisus, kõhupuhitus, iiveldus/oksendamine Aeg-ajalt: Suukuivus Harv: Stomatiit, seedetrakti kandidoos
Maksa ja sapiteede häired Aeg-ajalt: Maksaensüümide aktiivsuse tõus Harv: Hepatiit koos või ilma ikteruseta Väga harv: Maksapuudulikkus, entsefalopaatia eelnevalt olemasoleva maksahaigusega patsientidel
Naha ja nahaaluskoe kahjustused Aeg-ajalt: Dermatiit, sügelus, lööve, urtikaaria Harv: Alopeetsia, valgusülitundlikkus Väga harv: Multiformne erüteem, Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs (TEN)
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused Harv: Lihase- ja liigesevalu Väga harv: Lihasnõrkus
Neerude ja kuseteede häired Väga harv: Interstitsiaalne nefriit
Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired Väga harv: Günekomastia Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Harv: Nõrkus, suurenenud higistamine
4.9 Üleannustamine
Tahtliku üleannustamise kohta on hetkel kogemused väga piiratud. 280 mg annuse manustamisega seotud sümptomid olid seedetrakti nähud ja nõrkus. 80 mg suurused üksikannused sümptome ei tekitanud. Spetsiifilist antidooti ravimile ei ole teada. Esomeprasool seondub ulatuslikult plasmavalkudega ning seetõttu ei ole kergesti dialüüsitav. Nagu kõikide üleannustamise juhtude korral, peab ravi olema sümptomaatline ning kasutada tuleb üldtoetavaid ravimeetmeid.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: prootonpumba inhibiitorid, ATC-kood: A02BC05
Esomeprasool on omeprasooli S-isomeer ning ta vähendab maohappe sekretsiooni spetsiifilise suunatud toimemehhanismiga. Ta on parietaalrakukudes olevate prootonpumpade spetsiifiline inhibiitor. Omeprasooli R- ja S-isomeeridel on sarnased farmakodünaamilised omadused.
Toimekoht ja -mehhanism Esomeprasool on nõrk alus. Esomeprasool kontsentreerub ja muundatakse aktiivseks vormiks parietaalrakkude sekretoorsete kanalikeste tugevalt happelises keskkonnas, kus ta inhibeerib ensüümi H+K+-ATPaas – prootonpumpa ja inhibeerib nii basaalset kui stimuleeritud happesekretsiooni.
Toime maohappe sekretsioonile Pärast esomeprasool 20 mg ja 40 mg suukaudse annuse manustamist algab toime ühe tunni möödudes. Pärast 20 mg esomeprasooli korduvat manustamist üks kord ööpäevas 5 päeva jooksul vähenes pentagastriini poolt stimuleeritud maksimaalne happesekretsioon 90% võrra, mõõdetuna 6...7 tunni jooksul peale manustamist 5ndal päeval.
Pärast viiepäevast suukaudset esomeprasooli manustamist annustes 20 mg ja 40 mg püsis gastroösofageaalse reflukshaigusega patsientide mao pH üle 4 keskmiselt 13 ja 17 tundi ööpäevas. Patsientide osakaal, kelle mao pH püsis üle 4 vähemalt 8, 12 või 16 tundi, oli 20 mg esomeprasooli manustamisel vastavalt 76%, 54% ja 24%. Vastavad osakaalud 40 mg esomeprasooli korral olid 97%, 92% ja 56%.
Käsitledes AUC-d plasmakontsentratsiooni asendusparameetrina on näidatud seost happesekretsiooni inhibeerimise ja ekspositsiooni vahel.
Happesekretsiooni inhibeerimise terapeutiline toime Refluksösofagiidi paranemine 40 mg esomeprasooliga toimub ligikaudu 78%-l patsientidest nelja nädala jooksul ning 93%-l kaheksa nädala jooksul.
Ühenädalane ravi 20 mg esomeprasooliga kaks korda ööpäevas koos sobivate antibiootikumidega andis eduka H. pylori eradikatsiooni tulemuse ligikaudu 90%-l patsientidest.
Pärast ühenädalast eradikatsioonravi ei ole tarvis jätkata monoteraapiaga antisekretoorsete ravimitega haavandi tõhusaks paranemiseks ega tüsistumata kaksteistsõrmikuhaavandite sümptomite leevendamiseks.
Randomiseeritud topeltpimedas platseebo-kontrollitud kliinilises uuringus randomiseeriti patsiendid, kellel esines endoskoopiliselt kinnitatud peptilise haavandi verejooks, mida iseloomustati kui Forrest
Ia, Ib, IIa või IIb (vastavalt 9 %, 43 %, 38 % ja 10 %), saama esomeprasooli infusioonilahust (n = 375)
või platseebot (n = 389). Endoskoopilise hemostaasi järgselt said patsiendid kas 80 mg esomeprasooli
intravenoosse infusioonina 30 minuti jooksul, mille järgselt püsiinfusioonina 8 mg esomeprasooli
tunnis, või platseebot 72 tunni vältel. Pärast algset 72-tunnist perioodi said kõik patsiendid
happesupressiooniks uuringu avatud osas 40 mg suukaudset esomeprasooli 27 päeva jooksul.
Verejooksu retsidiivi esinemissagedus oli 3 päeva jooksul esomeprasooliga ravitud rühmas 5,9 %,
võrreldes 10,3 %-ga platseeborühmas. 30ndaks ravijärgseks päevaks oli verejooksu retsidiivi
esinemissagedus esomeprasooliga ravitud rühmas 7,7 %, võrreldes 13,6 %-ga platseeborühmas.
Teised happesekretsiooni inhibeerimisega seotud toimed
Antisekretoorsete ravimitega ravi ajal suureneb seerumi gastriini sisaldus happesuse languse mõjul.
Pikaajalise ravi ajal esomeprasooliga on täheldatud mõnedel patsientidel ECL rakkude arvu tõusu, mida võib seostada gastriini sisalduse tõusuga seerumis.
Pikaajalise ravi ajal antisekretoorsete ravimitega on teatatud mao glandulaarsete tsüstide tekke sageduse suurenemisest. Need muutused on väljendunud happesekretsiooni inhibeerimise füsioloogilised tagajärjed, on healoomulised ning näivad olevat pöörduvad.
Mistahes põhjusel vähenenud maohappesus, sh prootonpumba inhibiitorite mõjul, suurendab normaalselt soolestikus esinevate bakterite arvukust maos. Ravi prootonpumba inhibiitoritega võib vähesel määral suurendada seedetraktiinfektsioonide riski Salmonella ja Campylobacter’iga.
Kahes uuringus, milles aktiivne võrdlusravim oli ranitidiin, näitas esomeprasooli tablett paremat toimet maohaavandite paranemisel patsienidel, kes kasutasid MSPVAsid, sh COX-2 selektiivseid MSPVAsid.
Kahes uuringus, milles võrdluseks kasutati platseebot, näitas esomeprasooli tablett paremat toimet mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite ennetamisel patsientidel, kes kasutasid MSPVAsid (üle 60 aasta vanused ja/või eelneva haavandiga), sh COX-2 selektiivseid MSPVAsid.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Imendumine ja jaotumine Esomeprasool on happetundlik ning manustatakse suukaudselt happekindla kattega graanulitena. In vivo muundumine R-isomeeriks toimub ebaolulisel määral. Esomeprasooli imendumine on kiire, plasmakontsentratsioon on maksimaalne umbes 1...2 tunni pärast manustamist. Pärast 40 mg üksikannuse manustamist on absoluutne biosaadavus 64% ning see tõuseb 89%-ni pärast korduvat üks kord ööpäevas manustamist. 20 mg annuse jaoks on vastavad väärtused vastavalt 50% ja 68%. Näiv jaotusruumala tasakaaluolekus on tervetel vabatahtlikel 0,22 l/kg kehamassi kohta. 97% esomeprasoolist seondub plasmavalkudega.
Toit vähendab esomeprasooli imendumist ja selle kiirust ent see ei mõjuta oluliselt esomeprasooli toimet maohappesusele.
Metabolism ja eritumine Esomeprasool metaboliseeritakse täielikult tsütokroom P450 süsteemi (CYP) poolt. Esomeprasooli metabolismi põhiosa sõltub polümorfsest isoensüümist CYP2C19, mis on vastutav esomeprasooli hüdroksüül- ja desmetüülmetaboliitide tekke eest. Ülejäänu sõltub teisest spetsiifilisest isoensüümist CYP3A4, mis on vastutav peamise plasmas oleva metaboliidi, esomeprasoolsulfooni, tekke eest.
Alljärgnevad parameetrid iseloomustavad farmakokineetiakt peamiselt funktsionaalse CYP2C19 ensüümiga isikutel, nn kiiretel metaboliseerijatel.
Üldine plasmakliirens on ligikaudu 17 l/h pärast üksikannuse manustamist ja ligikaudu 9 l/h pärast korduvat manustamist. Plasma eliminatsiooni poolväärtusaeg peale korduvat üks kord ööpäevas manustamist on umbes 1,3 tundi. Esomeprasooli farmakokineetikat on uuritud annustes kuni 40 mg kaks korda ööpäevas. Plasmakontsentratsiooni/aja kõvera aluse pindala väärtus tõusis esomeprasooli korduval manustmisel. See tõus on annusest sõltuv ning pärast korduvat manustamist on AUC tõus rohkem kui annusega võrdeline. See aja ja annuse sõltuvus on põhjustatud esmase maksapassaaži ja süsteemse kliirensi vähenemisest, mis on ilmselt tingitud CYP2C19 ensüümi inhibeerimisest esomeprasooli ja/või tema sulfoonmetaboliidi poolt. Esomeprasool elimineeritakse annuste vahelisel ajal plasmast täielikult ning üks kord ööpäevas manustamisel ravim ei akumuleeru.
Esomeprasooli peamised metaboliidid ei oma toimet maohappe sekretsioonile. Peaaegu 80% suukaudu manustatud esomeprasoolist eritatakse metaboliitidena uriiniga, ülejäänu väljaheidetega. Uriinis leidub vähem kui 1% lähteravimit.
Spetsiaalsed patsientide populatsioonid Ligikaudu 2,9 ± 1,5%-l populatsioonist puudub funktsionaalne CYP2C19 ensüüm, mistõttu neid kutsutakse aeglasteks metaboliseerijateks. Neil isikutel katalüüsib esomeprasooli metabolismi ilmselt peamiselt CYP3A4. Pärast 40 mg esomeprasooli üks kord ööpäevas korduvat manustamist oli aeglastel metaboliseerijatel kontsentratsiooni/aja kõvera alune pindala ligikaudu 100% võrra suurem kui funktsionaalse CYP2C19 ensüümiga isikutel (kiired metaboliseerijad). Keskmine maksimaalne plasmakontsentratsioon suurenes 60% võrra. Need tulemused ei mõjuta esomeprasooli annustamist.
Esomeprasooli metabolism eakatel (71...80-aastased) ei ole oluliselt erinev.
Pärast 40 mg esomeprasooli üksikannuse manustamist oli keskmine plasma kontsentratsiooni-aja kõvera alune pindala naistel umbes 30% võrra suurem kui meestel. Pärast korduvat manustamist üks kord ööpäveas ei ilmnenud soolisi erinevusi. Need tulemused ei mõjuta esomeprasooli annustamist.
Organite talitluse häired Kerge kuni mõõduka maksafunktsiooni häirega patsientidel võib esomeprasooli metabolism olla kahjustatud. Raske maksapuudulikkusega patsientidel on esomeprasooli metabolismi kiirus vähenenud, mille tulemusel on plasma kontsentratsiooni-aja kõvera alune pindala kahekordistunud. Seetõttu ei tohiks esomeprasooli 20 mg ööpäevast annust raske maksafunktsiooni häirega patsientidel ületada. Üks kord ööpäevas manustamisel ei oma esomeprasool ja ta peamised metaboliidid kalduvust akumuleeruda.
Vähenenud neerufunktsiooniga patsientidel ei ole uuringuid läbi viidud. Kuna neerud vastutavad
esomeprasooli metaboliitide väljutamise eest mitte lähteühendi eliminatsiooni eest, siis esomeprasooli
metabolism ei ole neerufunktsiooni häirega patsientidel arvatavasti muutunud.
Lapsed ja noorukid (12..18-aastased)
Pärast 20 mg ja 40 mg esomeprasooli korduvat annustamist oli mõlema annuse puhul
koguekspositsioon (AUC) ja aeg, mis kulus maksimaalse plasmakontsentratsiooni saavutamiseks
(tmax), 12...18-aastastel sarnane täiskasvanutega.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Prekliinilised ühendavad uuringud ei ole näidanud erilist ohtu inimestele korduva manustamise toksilisuse, genotoksilisuse ja reproduktiivse toksilisuse tavapäraste uuringute käigus. Ratseemilise seguga läbi viidud kartsinogeensuse uuringud näitasid ECL-rakkude hüperplaasiat ja kartsinoide. Sellised toimed maole on rottidel püsiva väljendunud hüpergastrineemia tagajärg, mis on teisene maohappe tootmise vähenemisele ja mida täheldatakse pärast rottide pikaajalist ravi maohappe sekretsiooni inhibiitoritega.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Tableti sisu:
Hüdroksüpropüültselluloos (E463)
Krospovidoon (Tüüp A)
Tableti kate:
Povidoon (K30)
Makrogool 400
Makrogool 4000
Makrogool 6000
Hüpromelloosftalaat (HP-55S)
Hüpromelloosftalaat (HP-50)
Dietüülftalaat
Hüdroksüpropüültselluloos (E463)
Mikrokristalliline tselluloos (PH 101)
Mikrokristalliline tselluloos (PH 112)
Krospovidoon (Tüüp B)
Naatriumstearüülfumaraat
Opadry pruun
(HMPC 2910/Hüpromelloos 6cP
Titaandioksiid (E171)
Makrogool/PEG 400
Punane raudoksiid (E172))
Suhkrusfäärid (sahharoos ja maisitärklis)
Talk (E553b)
6.2 Sobimatus
Ei ole kohaldatav.
6.3 Kõlblikkusaeg
18 kuud
6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 25°C.
Mitte hoida külmkapis. Mitte lasta külmuda.
Hoida blister originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
OPA-Al-PE-kuivatusaine-HDPE/Al blisterpakendid 7, 14, 15, 28, 30, 50, 50 x 1, 56, 60, 84, 90, 98 ja 100 tabletiga.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6 Erihoiatused ravimi käsitsemiseks ja hävitamiseks
Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.
Manustamine gastraalsondi kaudu
1. Pange tablett sobivasse süstlasse ning täitke süstal ligikaudu 25 ml vee ja 5 ml õhuga. Mõnede sondide puhul on lahustamiseks tarvis 50 ml vett, et vältida sondi ummistumist graanulitega.
2. Tableti lahustamiseks loksutage süstalt koheselt ligikaudu 2 minuti jooksul.
3. Hoidke süstalt ots ülespoole ja kontrollige, et ots ei oleks ummistunud.
4. Ühendage süstal sondi külge säilitades süstla asend.
5. Loksutage süstalt ja keerake süstla ots allapoole. Süstige koheselt 5...10 ml vedelikku sondi. Peale süstimist pöörake süstal ümber ja loksutage süstalt (süstalt tuleb hoida ots ülespoole, et vältida otsa ummistumist).
6. Pöörake süstla ots allapoole ja süstige koheselt järgmised 5...10 ml vedelikku sondi. Korrake protseduuri, kuni süstal on tühi.
7. Täitke süstal ligikaudu 25 ml vee ja 5 ml õhuga ja korrake punktis 5 kirjeldatut, et loputada süstlasse jäänud jäägid. Mõnede sondide puhul on tarvis 50 ml vett.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Ranbaxy (UK) Limited Building 4, Chiswick Park 566 Chiswick High Road, London, W45YE, Ühendkuningriik
8. MÜÜGILOA NUMBRID
20 mg: 742911 40 mg: 743011
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV
03.05.2011
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Ravimiametis kinnitatud mais 2011.