Emtriva
Artikli sisukord
LISA I
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Emtriva, 200 mg kõvakapslid
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Kõvakapsel sisaldab 200 mg emtritsitabiini.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Kõvakapsel.
Läbipaistmatu helesinise kattega kapsli keha on läbipaistmatu valge, mõõtmetega 19,4 mm x 6,9 mm.
Kapsli kattele on musta tindiga trükitud „200 mg“ ja kehale „GILEAD“ ning [Gilead’i logo].
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Emtriva on näidustatud kombinatsioonis teiste retroviiruste vastaste ravimitega HIV-1-infektsiooni
raviks täiskasvanutel ja lastel vanuses 4 kuud ja vanemad.
See näidustus põhineb uuringutel, milles osalesid eelneva ravita patsiendid ja stabiilse viroloogilise
kontrolli saavutanud ravitud patsiendid. Puudub Emtriva kasutamise kogemus patsientidel, kes ei allu
kasutatavale raviskeemile või kes ei ole allunud mitmele skeemile (vt lõik 5.1).
Uue raviskeemi valimisel patsientidele, kes ei ole allunud retroviiruste vastasele raviskeemile, tuleb
hoolikalt kaaluda erinevate ravimitega kaasnevate mutatsioonide teket ja konkreetse patsiendi
ravitausta. Võimalusel uurida resistentsuse suhtes.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Ravi peab alustama HIV-infektsiooni ravis kogenud arst.
Annustamine
Emtriva 200 mg kõvakapsleid võib manustada söögi ajal või söögiaegadest sõltumatult.
Täiskasvanud. Emtriva soovitatav annus on üks 200 mg kõvakapsel üks kord ööpäevas, mis
manustatakse suu kaudu.
Juhul kui patsient jätab ühe Emtriva annuse vahele ja plaanipärasest manustamisajast on möödunud
vähem kui 12 tundi, peab ta Emtriva annuse võimalikult ruttu manustama kas koos toiduga või
söögiajast sõltumatult, ja seejärel jätkama plaanipärase annustamisgraafikuga. Juhul kui patsient on
jätnud Emtriva annuse vahele ja vahele jätmisest on möödunud rohkem kui 12 tundi ja järgmise
annuse võtmise aeg on juba peaaegu kätte jõudnud, ei tohi patsient vahele jäänud annust manustada,
vaid peab lihtsalt jätkama plaanipärase annustamisgraafikuga.
Juhul kui patsient oksendab kuni 1 tund pärast Emtriva võtmist, tuleb võtta veel üks annus. Juhul kui
patsient oksendab rohkem kui 1 tund pärast Emtriva võtmist, ei ole lisaannuse võtmine vajalik.
Eripopulatsioonid
Eakad patsiendid. Puuduvad andmed ravimi ohutuse ja efektiivsuse kohta üle 65-aastastel patsientidel.
Kui ei esine neerupuudulikkust, ei ole vaja täiskasvanutele soovitatavat ööpäevast annust korrigeerida.
Neerupuudulikkus. Emtritsitabiin eritub neerude kaudu ning neerupuudulikkusega patsientidel
suureneb oluliselt emtritsitabiini kontsentratsioon veres (vt lõik 5.2). Kõigil patsientidel kreatiniini
kliirensiga alla 50 ml/min tuleb korrigeerida annust või manustamisintervalli (vt lõik 4.4).
Alljärgnevas tabelis 1 on toodud 200 mg kõvakapslite manustamisintervalli korrigeerimise juhised
vastavalt neerupuudulikkuse raskusastmele. Nende manustamisintervalli korrigeerimise juhiste ohutust
ja efektiivsust ei ole kliiniliselt hinnatud. Seetõttu tuleb nende patsientide juures hoolega jälgida
kliinilist ravivastust ja neerufunktsiooni (vt lõik 4.4).
Neerupuudulikkusega patsientide raviks võib kasutada ka Emtriva 10 mg/ml suukaudset lahust, mis
võimaldab manustada emtritsitabiini väiksemates ööpäevastes annustes. Palun tutvuge Emtriva
10 mg/ml suukaudse lahuse ravimi omaduste kokkuvõttega.
* Eeldab 3-tunnist hemodialüüsi kolm korda nädalas, mis algab vähemalt 12 tundi pärast
emtritsitabiini viimase annuse manustamist.
Lõpp-staadiumis neeruhaigusega patsiente, kes saavad teisi dialüüsi vorme (nt ambulatoorset
peritoneaaldialüüsi), ei ole uuritud ning annustamissoovitusi ei ole võimalik anda.
Maksapuudulikkus. Puuduvad andmed, mille põhjal kindlaks määrata soovitatav annus
maksapuudulikkusega patsientidele. Võttes arvesse emtritsitabiini minimaalset metabolismi ja
eritumist neerude kaudu, ei ole tõenäoliselt annuse korrigeerimise vajadust maksapuudulikkusega
patsientidel (vt lõik 5.2).
Emtriva-ravi katkestamisel samaaegse HIV- ja HBV-nakkusega patsientidel tuleb patsiente hoolega
jälgida, et tuvastada võimalikke tõendeid hepatiidi ägenemisest (vt lõik 4.4).
Lapsed. Emtriva soovitatav annus lastele vanuses 4 kuud ja vanemad ja noorukitele vanuses kuni
18 aastat, kehakaaluga vähemalt 33 kg, kes on võimelised kõvakapsleid neelama, on üks 200 mg
kõvakapsel üks kord ööpäevas, mis manustatakse suu kaudu.
Puuduvad andmed emtritsitabiini efektiivsuse kohta alla 4 kuu vanustel imikutel, emtritsitabiini
ohutuse kohta selles vanuserühmas on andmeid väga piiratud hulgal. Seetõttu ei ole Emtriva
kasutamine alla 4 kuu vanustel imikutel soovitatav (farmakokineetika andmeid selles vanuserühmas vt
lõik 5.2).
Puuduvad andmed, mille põhjal määrata kindlaks soovitatav annus neerupuudulikkusega lastele.
Manustamisviis
Emtriva 200 mg kõvakapsleid peab manustama üks kord ööpäevas suukaudselt söögi ajal või
söögiajast sõltumatult.
Emtriva on saadaval ka 10 mg/ml suukaudse lahusena, manustamiseks imikutele ja lastele vanuses 4
kuud ja vanemad, neerupuudulikkusega patsientidele ning patsientidele, kes ei ole võimelised
kõvakapsleid neelama. Palun tutvuge Emtriva 10 mg/ml suukaudse lahuse ravimi omaduste
kokkuvõttega. Emtritsitabiini biosaadavuse erinevuse tõttu kõvakapsli ja suukaudse lahuse vahel peaks
suukaudse lahusena manustatud 240 mg emtritsitabiini andma sama plasmakontsentratsiooni, mis ühe
200 mg emtritsitabiini kõvakapsli manustamine (vt lõik 5.2).
4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Üldine. Emtritsitabiini ei soovitata kasutada HIV-infektsiooni ravimise korral monoteraapiana. Seda
peab kasutama kombinatsioonis teiste retroviiruste vastaste ravimitega. Palun tutvuge ka teiste
kombineeritud raviks kasutatavate retroviiruste vastaste preparaatide ravimi omaduste kokkuvõtetega.
Koosmanustamine teiste ravimitega. Emtriva’t ei tohi võtta koos mis tahes teise ravimiga, mis sisaldab
emtritsitabiini või lamivudiini.
Oportunistlikud infektsioonid. Emtritsitabiini või muud retroviiruste vastast ravi saavatel patsientidel
võivad jätkuvalt areneda oportunistlikud infektsioonid ja muud HIV-infektsiooni tüsistused. Seetõttu
peavad patsiendid olema nende arstide hoolika järelevalve all, kes on kogenud HIV-infektsiooniga
seotud haiguste ravis.
HIV-i ülekandumine. Patsiente tuleb teavitada, et retroviiruste vastane ravi (sh emtritsitabiin) ei ole
tõestatult takistanud HIV ülekandumist sugulisel teel või nakatunud vere kaudu. Selle vältimiseks
peab jätkuvalt tarvitama kohaseid ettevaatusabinõusid. Patsiente tuleb teavitada ka sellest, et
emtritsitabiin ei ravi HIV-infektsioonist terveks.
Neerufunktsioon. Emtritsitabiin eritub põhiliselt neerude kaudu glomerulaarfiltratsiooni ja aktiivse
tubulaarsekretsiooni teel. Emtritsitabiini kontsentratsioon veres võib märgatavalt suureneda mõõduka
või raske neerupuudulikkusega patsientidel (kreatiniini kliirens <50 ml/min), kes saavad 200 mg
emtritsitabiini ööpäevas kõvakapslite või 240 mg suukaudse lahuse kujul. Seetõttu on kõigil
patsientidel kreatiniini kliirensiga alla 50 ml/min vajalik kas manustamisintervalli korrigeerimine
(kasutades Emtriva 200 mg kõvakapsleid) või emtritsitabiini ööpäevase annuse vähendamine
(kasutades Emtriva 10 mg/ml suukaudset lahust). Lõigus 4.2 toodud manustamisintervalli
korrigeerimise juhiste ohutus ja efektiivsus põhinevad ühekordse annuse farmakokineetika andmetel ja
modelleerimisel ning neid ei ole kliiniliselt hinnatud. Seetõttu tuleb pikendatud
manustamisintervalliga emtritsitabiinravi saavatel patsientidel hoolega jälgida kliinilist ravivastust ja
neerufunktsiooni (vt lõike 4.2 ja 5.2).
Tuleb olla ettevaatlik emtritsitabiini manustamisel koos ravimitega, mis erituvad aktiivse
tubulaarsekretsiooni teel, kuna selline koosmanustamine võib konkureeriva eliminatsiooni tõttu
põhjustada emtritsitabiini või samaaegselt manustatud ravimi seerumikontsentratsiooni suurenemist (vt
lõik 4.5).
Laktatsidoos. Nukleosiidi analoogide kasutamisel on täheldatud laktatsidoosi, millega tavaliselt
kaasneb maksasteatoos. Varajaste sümptomite (sümptomaatiline hüperlaktateemia) hulka kuuluvad
seedetrakti kergekujulised sümptomid (iiveldus, oksendamine ja kõhuvalu), mittespetsiifiline halb
enesetunne, isutus, kaalulangus, respiratoorsed sümptomid (kiirenenud ja/või sügav hingamine) või
neuroloogilised sümptomid (sh motoorne nõrkus). Laktatsidoos põhjustab sageli surma ja võib olla
seotud pankreatiidi, maksapuudulikkuse või neerupuudulikkusega. Laktatsidoos on tekkinud üldjuhul
pärast mõnekuulist või mitmeid kuid kestnud ravi.
Ravi nukleosiidi analoogidega tuleb lõpetada, kui tekib sümptomaatiline hüperlaktateemia ja
metaboolne atsidoos/laktatsidoos, progresseeruv hepatomegaalia või aminotransferaasi sisalduse kiire
suurenemine.
Nukleosiidi analoogide manustamisel peab olema ettevaatlik kõigi patsientide (eriti ülekaaluliste
naiste) puhul, kellel esinevad hepatomegaalia, hepatiit või muud maksahaiguse või maksasteatoosi
teadaolevad riskifaktorid (sh teatud ravimid ja alkohol). Erilise riskigrupi võivad moodustada
patsiendid, kellel esineb samaaegselt hepatiit C-infektsioon ning kes saavad ravi alfa-interferooni ja
ribaviriiniga.
Riskigrupi patsiente tuleb hoolikalt jälgida.
Lipodüstroofia. Kombineeritud retroviiruste vastast ravi on seostatud organismi rasvkoe
ümberjaotumisega (lipodüstroofia) HIV-infektsiooniga patsientidel. Selle pikaajalised tagajärjed ei ole
hetkel teada. Teadmised selle tekkemehhanismi kohta on mittetäielikud. Hüpoteesina on esitatud seost
vistseraalse lipomatoosi ja proteaasi inhibiitorite ning lipoatroofia ja nukleosiid-pöördtranskriptaasi
inhibiitorite vahel. Suuremat lipodüstroofia riski on seostatud individuaalsete teguritega nagu kõrgem
eluiga ja ravimiga seotud teguritega nagu retroviiruste vastase ravi pikem kestus ja sellega seotud
metaboolsed häired. Arstlik läbivaatus peab hõlmama kehal asuva rasvkoe ümberjaotumisnähtude
hindamist. Kaaluda tuleb vajadust seerumi lipiidide ja veresuhkru määramiseks tühja kõhuga.
Lipiidide ainevahetushäireid tuleb ravida vastavalt kliinilisele vajadusele (vt lõik 4.8).
Maksafunktsioon. Olemasoleva maksakahjustusega (sh aktiivse kroonilise hepatiidiga) patsientidel
esineb kombineeritud retroviiruste vastase ravi ajal sagedamini maksafunktsiooni häireid ja neid tuleb
jälgida vastavalt tavapraktikale. Kroonilise hepatiit B- või C-infektsiooniga patsientidel, kes saavad
kombineeritud retroviiruste vastast ravi, on suurem oht raskete ja potentsiaalselt surmaga lõppevate
maksakõrvaltoimete tekkeks. Samaaegse viirustevastase ravi korral hepatiit B või C vastu tutvuge
palun ka nende preparaatide ravimi omaduste kokkuvõtetega.
Kui on tõendeid maksahaiguse ägenemisest nendel patsientidel, peab kaaluma ravi katkestamist või
lõpetamist.
Kaasuva hepatiit B viirusinfektsiooniga (HBV) patsiendid. Emtritsitabiin on in vitro aktiivne HBV
vastu. Siiski patsientidel, kellel esineb HIV ja kaasuvalt HBV-infektsioon, on andmed emtritsitabiini
(200 mg kõvakapslitena üks kord ööpäevas) efektiivsuse ja ohutuse kohta piiratud. Emtritsitabiini
kasutamine kroonilise HBV-infektsiooniga patsientidel põhjustab samasuguseid mutatsioone YMDD
motiivis nagu lamivudiinravi. YMDD mutatsioon osutab resistentsusele nii emtritsitabiini kui ka
lamivudiini suhtes.
HIV patsientidel kaasuva HBV-infektsiooniga tuleb hoolikalt jälgida nii kliinilisi kui ka laboratoorseid
näitajaid mitmeid kuid pärast emtritsitabiinravi lõpetamist, et tuvastada võimalikke tõendeid hepatiidi
ägenemisest. Sellist ägenemist on täheldatud pärast emtritsitabiinravi lõpetamist HBV-infektsiooniga
patsientidel ilma kaasuva HIV-infektsioonita. See on avastatud eeskätt seerumi
alaniinaminotransferaasi (ALAT) tõusu järgi, lisaks HBV DNA uuesti ilmumisele. Mõnel neist
patsientidest kaasnes HBV reaktivatsiooniga tõsisem maksahaigus, sh dekompensatsioon ja
maksapuudulikkus. Puuduvad küllaldased tõendid selle kohta, kas emtritsitabiinravi taasalustamine
mõjutab ravi lõpetamise järgse hepatiidi ägenemise kulgu. Kaugelearenenud maksahaiguse või
tsirroosiga patsientidel ei ole soovitatav ravi katkestada, sest hepatiidi ravijärgsed ägenemised võivad
põhjustada maksa dekompensatsiooni.
Mitokondriaalne düsfunktsioon. In vivo ja in vitro on demonstreeritud, et nukleosiidi ja nukleotiidi
analoogid põhjustavad erineva raskusega mitokondrite kahjustust. Mitokondriaalset düsfunktsiooni on
kirjeldatud HIV-negatiivsetel imikutel, kes puutusid nukleosiidi analoogidega kokku in utero ja/või
postnataalselt. Põhilised kirjeldatud kõrvaltoimed on muutused verepildis (aneemia, neutropeenia),
metaboolsed häired (hüperlaktateemia, hüperlipeemia). Need muutused on sageli mööduvad.
Kirjeldatud on ka hilise tekkega närvisüsteemi häireid (hüpertoonia, krambid, käitumishäired). Ei ole
teada, kas närvisüsteemi häired on mööduvad või püsivad. Kõikidele lastele, kes puutuvad kokku
nukleosiidi ja nukleotiidi analoogidega in utero (isegi HIV-negatiivsed lapsed), tuleks teha kliinilised
ja laboratoorsed uuringud ning vastavate sümptomite ilmnemisel uurida neid igakülgselt võimaliku
mitokondriaalse düsfunktsiooni suhtes. Need leiud ei mõjuta retroviirusevastase ravi kasutamise
riiklikke soovitusi rasedatel naistel, et vältida HIV ülekannet.
Immuunsüsteemi reaktivatsiooni sündroom. Raskekujulise immuunpuudulikkusega
HIV-infektsiooniga patsientidel võib kombineeritud retroviirusevastase ravi alustamise ajal tekkida
põletikuline reaktsioon asümptomaatilistele või residuaalsetele oportunistlikele patogeenidele ja
põhjustada tõsist kliinilise seisundi või sümptomite halvenemist. Tüüpiliselt on selliseid reaktsioone
täheldatud paaril esimesel nädalal või kuul pärast kombineeritud retroviirusevastase ravi alustamist.
Vastavad näited on tsütomegaloviiruse poolt põhjustatud retiniit, generaliseerunud ja/või fokaalsed
mükobakteriaalsed infektsioonid ja Pneumocystis jirovecii pneumoonia. Hinnang tuleb anda mistahes
põletikunähtudele ja vajadusel alustada ravi.
Osteonekroos. Kuigi osteonekroosi etioloogiat peetakse multifaktoriaalseks (hõlmates
kortikosteroidide kasutamise, alkoholi tarvitamise, raske immunosupressiooni ja kõrge kehamassi
indeksi), on teatatud haiguse esinemisest eriti kaugelearenenud HIV-haigusega ja/või pikaajalist
kombineeritud retroviirusevastast ravi saanud patsientidel. Patsientidele tuleb soovitada otsida arstiabi,
kui esineb liigesvalu, -jäikus või liikumisraskused.
Eakad patsiendid: Emtriva kasutamist ei ole uuritud üle 65 aasta vanustel patsientidel. Eakatel
patsientidel on suurema tõenäosusega halvenenud neerufunktsioon, mistõttu tuleb olla ettevaatlik
eakate patsientide ravimisel Emtrivaga.
Lapsed. Lisaks täiskasvanutel esinenud kõrvaltoimetele esines HIV-infektsiooniga laste kliinilistes
uuringutes sagedamini aneemiat ja naha värvuse muutust (vt lõik 4.8).
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel.
Emtritsitabiin ei inhibeerinud in vitro metabolismi, mida vahendavad järgmised inimese CYP450
isoensüümid: 1A2, 2A6, 2B6, 2C9, 2C19, 2D6 ja 3A4. Emtritsitabiin ei inhibeerinud
glükuronisatsiooni eest vastutavat ensüümi. In vitro saadud katsete tulemuste ja emtritsitabiini
teadaolevate eliminatsioonimehhanismide põhjal on võimalus emtritsitabiini CYP450 poolt
vahendatud koostoimete tekkeks teiste ravimitega vähetõenäoline.
Emtritsitabiini manustamisel koos indinaviiri, zidovudiini, stavudiini, famtsükloviiri või
tenofoviir-disoproksiilfumaraadiga ei ole kliiniliselt olulisi koostoimeid täheldatud.
Emtritsitabiin eritub peamiselt glomerulaarfiltratsiooni ja aktiivse tubulaarsekretsiooni teel. Välja
arvatud famtsükloviir ja tenofoviir-disoproksiilfumaraat, ei ole uuritud emtritsitabiini
koosmanustamise mõju neerude kaudu erituvate ravimitega või teiste ravimitega, mis teadaolevalt
mõjutavad neerufunktsiooni. Emtritsitabiini manustamine koos ravimitega, mis erituvad aktiivse
tubulaarsekretsiooni teel, võib konkureeriva eliminatsiooni tõttu tõusta kas emtritsitabiini või
samaaegselt manustatava ravimi seerumikontsentratsioon.
Seniajani puudub emtritsitabiini ja tsütidiini analoogide koosmanustamise kliiniline kogemus. Seetõttu
ei saa käesoleval ajal soovitada emtritsitabiini kasutamist kombinatsioonis lamivudiini või
zaltsitabiiniga HIV-infektsiooni raviks.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Keskmine hulk rasedate kohta saadud andmeid (300 kuni 1000 raseda andmed) näitab, et emtritsitabiin
ei põhjusta väärarenguid ega avalda kahjulikku toimet lootele/vastsündinule. Loomkatsed ei näita
kahjulikku toimet reproduktiivsusele. Emtritsitabiini kasutamist raseduse ajal võib kaaluda kui see on
vajalik.
Imetamine
On ilmnenud, et emtritsitabiin eritub rinnapiima. Andmed emtritsitabiini toimest
vastsündinutele/imikutele on puudulikud. Seetõttu ei tohi Emtrivat kasutada rinnaga toitmise ajal.
HIV ülekandumise vältimiseks imikule ei soovitata HIV-infektsiooniga naistel üldreeglina mitte
mingil tingimusel oma imikuid rinnaga toita.
Fertiilsus
Emtritsitabiini toime kohta inimestele andmed puuduvad. Loomkatsed ei näita emtritsitabiini
kahjulikku toimet fertiilsusele.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.
Patsiente tuleb teavitada sellest, et ravi ajal emtritsitabiiniga võib tekkida pearinglus.
4.8 Kõrvaltoimed
a. Ohutusprofiili kokkuvõte
HIV-infektsiooniga täiskasvanute kliinilistes uuringutes olid emtritsitabiini kõige sagedamad
kõrvaltoimed kõhulahtisus (14,0%), peavalu (10,2%), kreatiinkinaasi taseme tõus (10,2%) ja iiveldus
(10,0%). Lisaks täiskasvanutel teatatud kõrvaltoimetele esines HIV-infektsiooniga laste kliinilistes
uuringutes sagedamini aneemiat (9,5%) ja naha värvuse muutust (31,8%).
Emtritsitabiiniga on seostatud laktatsidoosi, tõsist steatoosiga hepatomegaaliat ja lipodüstroofiat (vt
lõigud 4.4 ja 4.8c).
Kombineeritud retroviiruste vastast ravi on seostatud organismi rasvkoe ümberjaotumisega
(lipodüstroofia) HIV-infektsiooniga patsientidel, sh nahaaluse rasvkoe atrofeerumine perifeerias ja
näol, rasvkoe lisandumine intraabdominaalsetel- ja siseelunditel, rindade hüpertroofia ja rasvkoe
kogunemine turja piirkonda (vt lõik 4.4).
Emtriva-ravi katkestamisega samaaegse HIV- ja HBV-nakkusega patsientidel võib kaasneda hepatiidi
raske ägenemine (vt lõik 4.4).
b. Kõrvaltoimete koondtabel
Kõrvaltoimete hindamine kliiniliste uuringute andmete põhjal põhineb kolmel täiskasvanutel teostatud
(n = 1479) ja kolmel lastel teostatud (n = 169) kliinilise uuringu kogemustel. Täiskasvanutel teostatud
uuringutes said 1039 eelneva ravita ja 440 ravitud patsienti emtritsitabiini (n = 814) või võrdlusravimit
(n = 665) 48 nädala jooksul kombinatsioonis teiste retroviiruste vastaste ravimitega.
Alljärgnevalt on tabelis 2 organsüsteemide ja esinemissageduse järgi toodud kõrvaltoimed, mille puhul
on kliiniliste uuringute ja turustamisjärgsete kogemuste põhjal kahtlus (vähemalt võimalikule) seosele
raviga täiskasvanutel. Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise
järjekorras. Esinemissagedused on defineeritud järgmiselt: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni
<1/10) või aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100).
Tabel 2. Kliinilisel uuringul ja turustamisjärgsetel kogemustel põhinevate emtritsitabiiniga
seostatavate kõrvaltoimete koondtabel
Esinemissagedus Emtritsitabiin
Vere ja lümfisüsteemi häired:
Sage: neutropeenia
Aeg-ajalt: aneemia2
Immuunsüsteemi häired:
Sage: allergiline reaktsioon
Ainevahetus- ja toitumishäired:
Sage: hüpertriglütserideemia, hüperglükeemia
Psühhiaatrilised häired:
Sage: unetus, ebaharilikud unenäod
Närvisüsteemi häired:
Väga sage: peavalu
Sage: pearinglus
Seedetrakti häired:
Väga sage: kõhulahtisus, iiveldus
Sage: amülaasi (kaasa arvatud pankrease amülaasi) sisalduse tõus, seerumi lipaasi
sisalduse tõus, oksendamine, kõhuvalu, düspepsia
Maksa ja sapiteede häired:
Sage: aspartaataminotransferaasi (ASAT) ja/või alaniinaminotransferaasi (ALAT)
sisalduse tõus seerumis, hüperbilirubineemia
Naha ja nahaaluskoe kahjustused:
Sage: vesivilliline lööve, mädavilliline lööve, makulopapuloosne lööve, lööve, sügelus,
urtikaaria, naha värvuse muutus (suurenenud pigmentatsioon)1,2
Aeg-ajalt: angioödeem3
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused:
Väga sage: kreatiinkinaasi tõus
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid:
Sage: valu, asteenia
1 Enama teabe saamiseks vt lõiku c. Valitud kõrvaltoimete kirjeldus.
2 Emtritsitabiini manustamisel lastele oli aneemia sage ja naha värvuse muutus (suurenenud pigmentatsioon) väga sage (vt
lõik d).
3 Seda kõrvaltoimet esines turustamisjärgsel jälgimisel, kuid seda ei täheldatud emtritsitabiini kasutamisel HIV
randomiseeritud kontrollrühmaga kliinilistes uuringutes täiskasvanutel ega lastel. Esinemissagedus (aeg-ajalt) tuletati
statistilistest arvutustest, mis põhinesid neis kliinilistes uuringutes emtritsitabiini saanud patsientide koguarvul (n = 1563).
c. Valitud kõrvaltoimete kirjeldus
Naha värvuse muutus (suurenenud pigmentatsioon). Naha värvuse muutus, mis avaldus
hüperpigmentatsioonina põhiliselt peopesadel ja/või taldadel, oli üldjuhul kerge, asümptomaatiline ja
vähese kliinilise tähtsusega. Selle tekkemehhanism ei ole teada.
Lipiidid, lipodüstroofia ja ainevahetushäired. Kombineeritud retroviiruste vastast ravi on seostatud
ainevahetushäiretega nagu hüpertriglütserideemia, hüperkolesteroleemia, insuliiniresistentsus,
hüperglükeemia ja hüperlaktateemia (vt lõik 4.4).
Kombineeritud retroviiruste vastast ravi on seostatud organismi rasvkoe ümberjaotumisega
(lipodüstroofia) HIV-infektsiooniga patsientidel, sh nahaaluse rasvkoe atrofeerumine perifeerias ja
näol, rasvkoe lisandumine intraabdominaalsetel- ja siseelunditel, rindade hüpertroofia ja rasvkoe
kogunemine turja piirkonda (vt lõik 4.4).
Immuunsüsteemi reaktivatsiooni sündroom. Raskekujulise immuunpuudulikkusega
HIV-infektsiooniga patsientidel võib kombineeritud retroviirusevastase ravi alustamise ajal tekkida
põletikuline reaktsioon asümptomaatilistele või residuaalsetele oportunistlikele infektsioonidele (vt
lõik 4.4).
Osteonekroos. Teatatud on osteonekroosi juhtumitest, eriti patsientidel, kel esinevad üldtunnustatud
riskifaktorid, kaugelearenenud HIV-haigus või kes on pikka aega kasutanud kombineeritud
retroviirusevastast ravi. Kõrvaltoimete esinemise sagedus pole teada (vt lõik 4.4).
Laktatsidoos ja tõsine steatoosiga hepatomegaalia. Nukleosiidi analoogide kasutamisel on kirjeldatud
laktatsidoosi teket, mis kaasneb tavaliselt maksasteatoosiga (vt lõik 4.4).
d. Lapsed
Lastel esinenud kõrvaltoimeid on hinnatud lastel teostatud kolme kliinilise uuringu (n = 169) andmete
põhjal, milles eelneva ravita (n = 123) ja ravitud (n = 46) HIV-infektsiooniga lapsed vanuses 4 kuud
kuni 18 aastat said emtritsitabiini kombinatsioonis teiste retroviiruste vastaste toimeainetega.
Lisaks täiskasvanutel teatatud kõrvaltoimetele (vt lõik b) esines lastel sagedamini järgmisi
kõrvaltoimeid: aneemia oli lastel sage (9,5%) ja naha värvuse muutus (suurenenud pigmentatsioon)
väga sage (31,8%) kõrvaltoime.
e. Teine/teised eripopulatsioon(id)
Eakad patsiendid: Emtriva kasutamist ei ole uuritud üle 65 aasta vanustel patsientidel. Eakatel
patsientidel on suurema tõenäosusega halvenenud neerufunktsioon, mistõttu tuleb olla ettevaatlik
eakate patsientide ravimisel Emtrivaga (vt lõik 4.2).
Neerufunktsiooni kahjustusega patsiendid: Emtritsitabiin eritub neerude kaudu ning
neerupuudulikkusega patsientidel suureneb oluliselt emtritsitabiini kontsentratsioon veres. Kõigil
patsientidel kreatiniini kliirensiga alla 50 ml/min tuleb korrigeerida annust või manustamisintervalli
(vt lõigud 4.2, 4.4 ja 5.2).
Kaasuva HIV-/HBV-infektsiooniga patsiendid. Kaasuva HBV-infektsiooniga patsientidel on
kõrvaltoimed sarnased HIV-infektsiooniga patsientidele, kellel ei esine kaasuvat HBV-infektsiooni.
Samas, oodatult esines kaasuva HBV-infektsiooniga patsientidel ASAT ja ALAT tõusu sagedamini
kui HIV-infektsiooniga patsientide populatsioonis.
Hepatiidi ägenemine pärast ravi lõpetamist. HIV-infektsiooniga patsientidel, kellel on samaaegselt
HBV-infektsioon, võib pärast ravi katkestamist hepatiit ägeneda (vt lõik 4.4).
4.9 Üleannustamine
Kuni 1200 mg emtritsitabiini manustamist on seostatud ülalloetletud kõrvaltoimetega (vt lõik 4.8).
Üleannustamise korral tuleb patsienti jälgida mürgistusnähtude suhtes ning vajadusel rakendada
üldtoetavat ravi.
Hemodialüüsi teel on eemaldatav kuni 30% emtritsitabiini annusest. Ei ole teada, kas emtritsitabiini
saab eemaldada peritoneaaldialüüsi teel.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: Nukleosiid- ja nukleotiid-pöördtranskriptaasi inhibiitorid, ATC-kood:
J05AF09
Toimemehhanism ja farmakodünaamilised toimed. Emtritsitabiin on sünteetiline tsütidiini
nukleosiidanaloog, millel on selektiivne aktiivsus inimese immuunpuudulikkuse viiruse (HIV-1 ja
HIV-2) ning viirushepatiit B (HBV) vastu.
Emtritsitabiin fosforüleeritakse tsellulaarsete ensüümide poolt emtritsitabiin 5’-trifosfaadiks, mis
konkureerivalt inhibeerib HIV-1-pöördtranskriptaasi, mille tulemuseks on DNA ahela katkemine.
Emtritsitabiin on imetajatel esineva DNA polümeraas α, β ja ε ning mitokondriaalse DNA
polümeraas γ nõrk inhibiitor.
Emtritsitabiin ei ole näidanud tsütotoksilist toimet perifeerse vere mononukleaarsetele rakkudele,
lümfotsüütide ja monotsüütide-makrofaagide rakuliinidele või luuüdi eellasrakkudele in vitro. Ei ole
leitud tõendeid toksilise toime kohta mitokondritele in vitro või in vivo.
Viirusevastane toime in vitro. Emtritsitabiini 50% inhibeeriva kontsentratsiooni (IC50) väärtus HIV-1
laboratoorsete ja kliiniliste isolaatide vastu jäi vahemikku 0,0013...0,5 μmol/l. Uuringutes, kus
emtritsitabiini kasutati kombinatsioonis proteaasi inhibiitorite ja HIV-pöördtranskriptaasi inhibeerivate
nukleosiidi, nukleotiidi ja mittenukleosiidi analoogidega, täheldati aditiivseid kuni sünergistlikke
toimeid. Enamiku nende kombinatsioonide kasutamist inimestel ei ole uuritud.
HBV laboratoorsete tüvede vastase aktiivsuse testimisel oli emtritsitabiini 50% inhibeeriva
kontsentratsiooni (IC50) väärtus vahemikus 0,01...0,04 μmol/l.
Resistentsus. HIV-1 resistentsus emtritsitabiini suhtes tekib muutuste tõttu koodonis 184, mis
põhjustab HIV-pöördtranskriptaasi metioniini muutumist valiiniks (täheldatud on ka vaheainet
isoleutsiini). Sellist HIV-1 mutatsiooni täheldati in vitro ja HIV-1-infektsiooniga patsientidel.
Emtritsitabiini suhtes resistentsetel viirustel esineb ristuv resistentsus lamivudiinile, kuid säilub
tundlikkus teiste nukleosiid-pöördtranskriptaasi inhibiitorite (zidovudiin, stavudiin, tenofoviir,
abakaviir, didanosiin ja zaltsitabiin), kõigi mittenukleosiid-pöördtranskriptaasi inhibiitorite ja kõigi
proteaasi inhibiitorite (PI) suhtes. Zidovudiini, zaltsitabiini, didanosiini ja
mittenukleosiid-pöördtranskriptaasi inhibiitorite suhtes resistentsetel viirustel säilub tundlikkus
emtritsitabiinile (IC50 = 0,002 μmol/l...0,08 μmol/l).
Kliiniline efektiivsus ja ohutus. On tõestatud, et emtritsitabiin on efektiivne kombinatsioonis teiste
retroviiruste vastaste toimeainetega, sh nukleosiidi analoogide, mittenukleosiidi analoogide ja
proteaasi inhibiitoritega, HIV-infektsiooni ravis nii eelneva ravita kui stabiilse viroloogilise kontrolli
saavutanud ravitud patsientidel. Puudub emtritsitabiini kasutamise kogemus patsientidel, kes ei allu
kasutatavale raviskeemile või ei allunud mitmele skeemile.
Eelneva retroviiruste vastase ravita täiskasvanutel oli emtritsitabiin oluliselt efektiivsem stavudiinist,
kui mõlemaid ravimeid manustati kombinatsioonis didanosiini ja efavirensiga 48 ravinädala jooksul.
Fenotüübi analüüs ei näidanud emtritsitabiini tundlikkuse olulisi muutusi, välja arvatud juhul, kui oli
tekkinud M184V/I mutatsioon.
Viroloogiliselt stabiilsetel ravivastusega täiskasvanutel ei olnud emtritsitabiin kombinatsioonis
nukleosiid-pöördtranskriptaasi inhibiitori (kas stavudiini või zidovudiini) ja proteaasi inhibiitori (PI)
või mittenukleosiid-pöördtranskriptaasi inhibiitoriga 48 nädala jooksul ravile reageerimise
(<400 koopia/ml) osas lamivudiinist vähem efektiivsem (77% emtritsitabiini ja 82% lamivudiini
puhul). Lisaks sellele randomiseeriti teises uuringus eelnevalt proteaasi inhibiitoritel (PI) baseeruvat
kõrge aktiivsusega retroviiruste vastast ravi (highly active antiretroviral therapy – HAART) stabiilselt
saanud täiskasvanud üks kord ööpäevas manustatavat emtritsitabiini sisaldavale raviskeemile või
jätkama PI-HAARTi. Pärast 48 ravinädalat oli emtritsitabiini sisaldava raviskeemi grupis patsientidel
võrdväärne HIV RNA <400 koopia/ml (94% emtritsitabiini puhul versus 92%) ja suuremal hulgal
patsientidest HIV RNA <50 koopia/ml (95% emtritsitabiini puhul versus 87%) võrrelduna
patsientidega, kes jätkasid PI-HAARTi kasutamist.
Lapsed. Üle 4 kuu vanuste imikute ning laste seas saavutas või säilitas enamus patsientidest plasma
HIV-1 RNA täieliku pärssumise 48 nädala jooksul (89% saavutas ≤400 koopia/ml ja 77% saavutas
≤50 koopia/ml).
Puudub emtritsitabiini kasutamise kliiniline kogemus alla 4 kuu vanustel imikutel.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Imendumine. Pärast suukaudset manustamist imendub emtritsitabiin kiiresti ja ulatuslikult,
maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub 1...2 tundi pärast manustamist. 20 HIV-infektsiooniga
katseisikul, kes said 200 mg emtritsitabiini ööpäevas kõvakapslitena, olid püsikontsentratsiooni faasi
emtritsitabiini maksimaalne plasmakontsentratsioon (Cmax), minimaalne plasmakontsentratsioon (Cmin)
ja plasmakontsentratsiooni-aja kõvera alune pindala 24 tunni jooksul (AUC) vastavalt 1,8±0,7 μg/ml,
0,09±0,07 μg/ml ja 10,0±3,1 μg·h/ml. Püsikontsentratsiooni faasi minimaalne plasmakontsentratsioon
saavutas taseme, mis on ligikaudu 4 korda kõrgem HIV-vastase aktiivsuse in vitro IC90 väärtustest.
Emtritsitabiini absoluutne biosaadavus Emtriva 200 mg kõvakapslitest oli hinnanguliselt 93% ja
Emtriva 10 mg/ml suukaudsest lahusest hinnanguliselt 75%.
Pilootuuringus lastel ja lõplikus bioekvivalentsuse uuringus täiskasvanutel tõestati, et Emtriva
10 mg/ml suukaudse lahuse biosaadavus on ligikaudu 80% Emtriva 200 mg kõvakapslite
biosaadavusest. Selle erinevuse põhjus ei ole teada. Põhjustatuna sellest biosaadavuse erinevusest
peaks suukaudse lahusena manustatud 240 mg emtritsitabiini andma sarnase plasmakontsentratsiooni,
mida on täheldatud ühe 200 mg emtritsitabiini kõvakapsli manustamisel. Seetõttu võivad lapsed, kes
kaaluvad vähemalt 33 kg, võtta kas ühe 200 mg kõvakapsli ööpäevas või suukaudset lahust kuni
maksimaalse annuseni 240 mg (24 ml) üks kord ööpäevas.
Emtriva 200 mg kõvakapslite manustamine koos rasvarikka toiduga või Emtriva 10 mg/ml suukaudse
lahuse manustamine koos madala rasvasisalduse või rasvarikka toiduga ei vähendanud emtritsitabiini
süsteemset kontsentratsiooni (AUC0-∞). Seetõttu võib Emtriva 200 mg kõvakapsleid ja Emtriva
10 mg/ml suukaudset lahust manustada söögi ajal või söögiaegadest sõltumatult.
Jaotumine. In vitro oli emtritsitabiini seonduvus inimese plasmavalkudega alla <4% ning ei sõltunud
kontsentratsioonist vahemikus 0,02...200 μg/ml. Keskmine plasma/vere kontsentratsiooni suhe oli
ligikaudu 1,0 ja keskmine sperma/plasma kontsentratsiooni suhe ligikaudu 4,0.
Jaotusruumala pärast emtritsitabiini veenisisest manustamist oli 1,4±0,3 l/kg, mis osutab et
emtritsitabiin jaotub laialdaselt kogu organismis nii intratsellulaarsetesse kui ekstratsellulaarsetesse
vedelikuruumidesse.
Biotransformatsioon. Emtritsitabiin metaboliseerub piiratud määral. Emtritsitabiini
biotransformatsioon hõlmab tioolrühma oksüdatsiooni, mille käigus moodustuvad
3’-sulfoksiid-diastereomeerid (ligikaudu 9% annusest) ja konjugatsiooni glükuroonhappega, mille
käigus moodustub 2’-O-glükuroniid (ligikaudu 4% annusest).
Emtritsitabiin ei inhibeerinud in vitro ravimite metabolismi, mida vahendavad järgmised inimese
CYP450 isoensüümid: 1A2, 2A6, 2B6, 2C9, 2C19, 2D6 ja 3A4.
Samuti ei inhibeerinud emtritsitabiin glükuronisatsiooni eest vastutavat ensüümi
uridiin-5’-difosfoglükuronüültransferaasi.
Eliminatsioon. Emtritsitabiin eritub täielikult ja peamiselt neerude kaudu. Umbes 86% annusest eritub
uriiniga ja umbes 14% roojaga. 13% emtritsitabiini annusest on leitud uriinis kolme metaboliidi kujul.
Emtritsitabiini süsteemne kliirens oli keskmiselt 307 ml/min (4,03 ml/min/kg). Pärast suukaudset
manustamist on emtritsitabiini eliminatsiooni poolväärtusaeg ligikaudu 10 tundi.
Lineaarsus/mittelineaarsus. Emtritsitabiini farmakokineetika on proportsioonis annusega vahemikus
25...200 mg pärast ühekordset või korduvat manustamist.
Intratsellulaarne farmakokineetika. Kliinilises uuringus oli emtritsitabiin-trifosfaadi intratsellulaarne
poolväärtusaeg perifeerse vere mononukleaarsetes rakkudes 39 tundi. Intratsellulaarse trifosfaadi tase
suurenes annuse suurendamisel, kuid saavutas püsiväärtuse 200 mg ja suuremate annuste puhul.
Neerupuudulikkusega täiskasvanud. Farmakokineetilisi näitajaid uuriti pärast 200 mg emtritsitabiini
kõvakapslite ühekordse annuse manustamist 30 HIV-infektsioonita isikule, kellel esines erineva
raskusastmega neerupuudulikkus. Isikud jaotati gruppidesse kreatiniini kliirensi algväärtuse alusel
(>80 ml/min: normaalne neerufunktsioon; 50...80 ml/min: kerge neerupuudulikkus; 30...49 ml/min:
mõõdukas neerupuudulikkus; <30 ml/min: raske neerupuudulikkus; <15 ml/min: neerufunktsioon
puudub, vajalik hemodialüüs).
Emtritsitabiini süsteemne kontsentratsioon (keskmine ± standardhälve) suurenes väärtuselt
11,8±2,9 μg·h/ml normaalse neerufunktsiooniga isikute puhul väärtusteni 19,9±1,1; 25,0±5,7 ja
34,0±2,1 μg·h/ml vastavalt kerge, mõõduka ja raske neerupuudulikkusega patsientidel.
Hemodialüüsi saavatel lõpp-staadiumis neeruhaigusega patsientidel täheldati umbes 30%
emtritsitabiini annusest dialüsaadis 3-tunnise dialüüsiperioodi jooksul, mida oli alustatud 1,5 tunni
jooksul pärast emtritsitabiini manustamist (verevoolu kiirus 400 ml/min ja dialüsaadi voolukiirus
ligikaudu 600 ml/min).
Maksapuudulikkus. Emtritsitabiini farmakokineetikat ei ole uuritud erineva raskusastmega
maksapuudulikkusega HBV-infektsioonita isikutel. Üldiselt oli emtritsitabiini farmakokineetika
HBV-infektsiooniga patsientidel sarnane tervete isikute ja HIV-infektsiooniga patsientide omale.
Vanus. Farmakokineetika andmed eakate patsientide kohta (vanuses 65 aastat ja vanemad) puuduvad.
Sugu. Kuigi naistel olid keskmised Cmax ja Cmin väärtused ligikaudu 20% kõrgemad ja keskmine AUC
16% kõrgem võrrelduna meestega, ei loetud seda erinevust kliiniliselt oluliseks.
Etniline kuuluvus. Etnilisest kuuluvusest tingitud kliiniliselt olulist erinevust farmakokineetikas ei ole
täheldatud.
Lapsed. Üldiselt on emtritsitabiini farmakokineetika imikutel, lastel ja noorukitel (vanuses 4 kuud kuni
18 aastat) sarnane täiskasvanutel esinevaga.
Keskmine AUC 77 imikul, lapsel ja noorukil, kes said 6 mg/kg emtritsitabiini üks kord ööpäevas
suukaudse lahusena või 200 mg emtritsitabiini kõvakapslitena üks kord ööpäevas, oli võrreldav
keskmise AUC väärtusega 10,0 μg·h/ml 20 täiskasvanul, kes said 200 mg kõvakapsleid üks kord
ööpäevas.
Avatud mittevõrdlevas uuringus koguti farmakokineetika andmeid 20 HIV-infektsiooniga ema
vastsündinult, kellele tehti esimese elunädala ja kolmanda elukuu vahel suukaudse
emtritsitabiinilahusega kaks 4-päevast ravikuuri annustega 3 mg/kg kord päevas. See annus on pool
4-kuustel ja vanematel imikutel heaks kiidetud annusest (6 mg/kg). Näiline üldine kliirens
püsikontsentratsiooni faasis (CL/F) suurenes 3-kuuse ajavahemiku jooksul vastavalt vanusele, koos
sellega vähenes vastavalt AUC. Kord päevas 3 mg/kg emtritsitabiini saavate kuni 3-kuuste imikute
plasma emtritsitabiinikontsentratsioon (AUC) oli sarnane vastava näiduga päevas 6 mg/kg saavatel
HIV-infektsiooniga täiskasvanutel ja 4-kuustel ning vanematel lastel.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Emtritsitabiini farmakoloogilise ohutuse, kroonilise toksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse, ja
reproduktsioonitoksilisuse ja arengu mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet
inimesele.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Kapsli sisu:
Krospovidoon
Magneesiumstearaat (E572)
Mikrokristalne tselluloos (E460)
Povidoon (E1201)
Kapsli kest:
Želatiin
Indigotiin (E132)
Titaandioksiid (E171)
Trükitindi koostis:
Must raudoksiid (E172)
Šellak (E904)
6.2 Sobimatus
Ei ole kohaldatav.
6.3 Kõlblikkusaeg
3 aastat.
6.4 Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Kõrgtihedast polüetüleenist (HDPE) ja polüpropüleenist lastekindla korgiga pudel, mis sisaldab
30 kõvakapslit.
Blister on valmistatud polüklorotrifluoretüleenist (PCTFE) / polüetüleenist (PE) / polüvinüülkloriidist
(PVC) / alumiiniumist. Igas blisterpakendis on 30 kõvakapslit.
Pakendi suurus: 30 kõvakapslit.
6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks
Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Gilead Sciences International Limited
Cambridge
CB21 6GT
Ühendkuningriik
8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/03/261/001
EU/1/03/261/002
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Esmase müügiloa väljastamise kuupäev: 24. oktoober 2003
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 22. september 2008
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Täpne informatsioon selle ravimi kohta on kättesaadav Euroopa Ravimiameti kodulehel