Diclofenac-ratiopharm 50mg - rektaalsuposiit (50mg)
Artikli sisukord
rektaalsuposiit (50mg)
Pakendi infoleht: teave kasutajale
Diklofenaknaatrium
Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.
-Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda
-Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
-Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
-Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.
Infolehe sisukord:
1.Mis ravim on
2.Mida on vaja teada enne
3.Kuidas
4.Võimalikud kõrvaltoimed
5.Kuidas
6.Pakendi sisu ja muu teave
1.Mis ravim on
2.Mida on vaja teada enne
Ärge kasutage
-kui olete diklofenaki või selle ravimi mis tahes koostisosa(de) (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
-kui teil on väljaselgitamata põhjusega vereloome- või hüübimissüsteemihäired;
-kui teil on varem
-kui teil esineb äge või korduv seedetrakti haavand/verejooks (kaks või enam kindlat haavandumise või verejooksu juhtu);
-kui teil esinevad peaajusisesed verejooksud (tserebrovaskulaarsed verejooksud) või muud aktiivsed verejooksud;
-kui teil on raske südamepuudulikkus;
-kui teil on raske neeru- või maksahaigus;
-kui teil on väljendunud südamehaigus ja/või tserebrovaskulaarne haigus, nt kui teil on olnud südamelihaseinfarkt, insult,
-kui teil on või on olnud vereringehäireid (perifeersete arterite haigus);
-raseduse viimasel kolmandikul;
-kui on tegemist alla
Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga
-kui teil on teatud kaasasündinud vereloomehäired (indutseeritud porfüüriad);
-kui teil on
-kui teil on kõrgenenud vererõhk ja südamepuudulikkus;
-kui teil on neerukahjustus;
-kui teil on maksafunktsiooni häire;
-vahetult pärast suuremaid kirurgilisi operatsioone;
-kui teil on teatud autoimmuunhaigused (süsteemne erütematoosne luupus, sidekoehaiguste segavorm);
-raseduse esimesel ja teisel kolmandikul (vt lõik Rasedus ja Imetamine);
-rinnaga toitmise ajal.
Südame ja veresoonkonna riskid
Ravimid nagu
Teavitage kindlasti oma arsti enne
-kui te suitsetate;
-kui teil on suhkrutõbi (diabeet);
-kui teil on valu rinnus (stenokardia), verehüübimishäired, kõrge vererõhk, tõusnud kolesterooli- või triglütseriidide tase veres.
Mida pidada silmas laste ja eakate patsientide puhul?
Heinapalaviku, nina limaskesta tursete või krooniliste hingamisteid ahendavate haiguste (nt astma) ja krooniliste hingamisteede põletike all kannatavad ning teistele mittesteroidsetele valu- ja põletikuvastastele ravimitele ülitundlikud patsiendid tohivad diklofenak rektaalsuposiite kasutada vaid arstliku kontrolli all.
Nimetatud patsientide puhul esineb
Erilist tähelepanu tuleks pöörata ka patsientidele, kellel esineb allergilisi reaktsioone seoses teiste ainetega. Neil juhtudel kaasneb
Seedetrakti riskid
Võimalik on surmaga lõppeda võiva seedetrakti verejooksu, haavandumise või perforatsiooni (mulgustumise) teke. Kõrgeim risk nende kõrvaltoimete tekkeks on patsientidel, kellel on varem neid seisundeid esinenud ning eakatel. Nendel patsientidel peab ravi alustama võimalusel väikseima annusega. Kui diklofenaki ravi ajal tekib seedetrakti verejooks või haavand, katkestage otsekohe ravi ja võtke ühendust oma arstiga. Teavitage arsti alati mistahes ebatavalisest seedetrakti sümptomist, eriti kui see ilmneb ravi alguses.
Ettevaatus on vajalik, kui te kasutate samaaegselt seedetrakti haavandi ja verejooksu riski suurendavaid ravimeid nagu suukaudsed kortikosteroidid, vere hüübimist vähendavad ravimid (antikoagulandid, nt varfariin), selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (teatud antidepressandid) või trombotsüütide agregatsiooni inhibiitorid nagu atsetüülsalitsüülhape.
Kui te kasutate samaaegselt verehüübimist pidurdavaid või veresuhkrut alandavaid ravimeid, tuleks ettevaatuse mõttes kontrollida hüübimisnäitajaid ja veresuhkru taset.
Diklofenak võib pöörduvalt pidurdada trombotsüütide agregatsiooni. Seetõttu tuleks hüübimishäiretega patsiente hoolikalt jälgida.
Nahareaktsioonid
Diklofenaki pikemaajalisel manustamisel on vajalik maksa- ja neerufunktsiooni näitajate ning verepildi kontroll (vt lõik ”Võimalikud kõrvaltoimed”).
Enne kirurgilist protseduuri tuleks oma arsti või hambaarsti teavitada
Valuvaigistite pikemaajalise ning juhiseid mittejärgiva kasutamise korral võivad tekkida peavalud, mida ei tohi ravida annuste edasise suurendamisega.
Üldiselt võib valuvaigistite harjumuslik kasutamine, eriti erinevate valuvaigistite koosmanustamisel, põhjustada neerude pidevat kahjustumist ja sellest tingituna ägedat neerupuudulikust (analgeetikumnefropaatia).
Muud ravimid ja
Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.
Eeskätt võib diklofenaki kasutamine mõjutada järgmiste ravimite toimeid:
-liitium, digoksiin, metotreksaat, tsüklosporiin;
-fenütoiin (krambivastane ravim);
-trombotsüütide agregatsiooni inhibiitorid ja selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid
-suhkurtõve raviks kasutatavad ravimid, v.a insuliin;
-uriinihulka suurendavad ravimid (diureetikumid);
-verehüüvete teket takistavad ravimid e antikoagulandid, näiteks varfariin:
-teised
-mõned infektsioonide raviks kasutatavad preparaadid (kinolooni tüüpi antibakteriaalsed preparaadid);
-kortikosteroidid: suureneb risk seedetrakti verejooksu või haavandi tekkeks;
-kõrge vererõhu ravimid.
Ravi ajal
Rasedus ja imetamine
Kui te rasestute
Kuna mõju prostaglandiinide sünteesi pärssimisele raseduse ajal on ebaselge, ei tohiks diklofenakki raseduse esimese 6 kuu jooksul kasutada. Seni puuduvad piisavad kogemused ravimi kasutamisest inimestel raseduse ajal.
Raseduse viimases kolmandikus ei tohi
Toimeaine diklofenak ja selle ainevahetusproduktid imenduvad vähesel määral rinnapiima. Kuna siiamaani ei ole kirjeldatud kahjustavat toimet imikule, ei pea ravimi lühiajalisel kasutamisel rinnaga toitmist katkestama. Pikaajalise või suurtes annustes ravimi kasutamise korral tuleb rinnaga toitmine katkestada.
Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Kuna
Kõik eelpool kirjeldatu kehtib eriti alkoholi samaaegsel tarvitamisel.
3.Kuidas
Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud.
Kuni arst ei ole
Diklofenaki annused määratakse vastavalt haiguse raskusastmele.
Soovitatavad diklofenaknaatriumi päevased annused täiskasvanutele ja üle
Vanus |
Üksikannus/rektaalsuposiit |
Ööpäevane annus/ravim- |
|
|
küünlaid |
Üle 15 aastased noorukid ja |
1 (vastab 50 mg |
1...3 (vastab 50...150 mg |
täiskasvanud |
diklofenaknaatriumile) |
diklofenaknaatriumile) |
|
|
|
Kui te kasutate
Manustage
Üleannustamise nähtudena võivad tekkida kesknärvisüsteemi häired nagu peavalud, peapööritus, uimasus ja teadvuse kadu. Lastel võib esineda ka krampe. Lisaks võivad tekkida kõhuvalu, iiveldus, oksendamine,
Kui te unustate
Ärge kasutage kahekordset annust, kui te unustasite
Kui te lõpetate
Ravi kestuse üle otsustab arst.
Reumaatiliste haiguste korral võib osutuda vajalikuks
4.Võimalikud kõrvaltoimed
Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
Kõrvaltoimed on jaotatud järgmiste esinemissageduste järgi:
Väga sage (esineb rohkem kui ühel patsiendil
Sage (esineb 1 kuni 10 patsiendil
Harv (esineb 1 kuni 10 patsiendil 10
Väga harv (esineb vähem kui 1 patsiendil 10
Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)
Järgnevalt käsitletavad kõrvaltoimed on enamasti annusest sõltuvad ning avaldumine on individuaalne. Annusest ning kasutamise kestusest sõltub eeskätt seedetrakti verejooksude (haavandid, limaskesta häired, mao limaskesta põletik) tekkerisk. Seedetrakti kõrvaltoimeid esineb kõige sagedamini.
Mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandid (peptilised haavandid), mulgustumine või veritsus (mis võib olla eluohtlik) võivad tekkida eeskätt eakatel patsientidel (vt lõik 2. “Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga
Järgmised kõrvaltoimed võivad osutuda tõsisteks:
-Rasked ülitundlikkusreaktsioonid, mis võivad ilmneda juba ravimi esimesel manustamisel. Nendeks sümptomiteks võivad olla näo, keele ja kõri turse koos hingamisteede kokkutõmbumisega, õhupuudus, tahhükardia, vererõhulangus, mõnikord koos eluohtliku šokiseisundiga.
-Tõsised ülakõhuvalud, veri okses, veri väljaheites või väljaheite värvumine tumedaks.
-Verehüübimise häired. Palavik, kurgukähedus, pindmised haavad suus, gripilaadsed kaebused, tugev kurnatus, ninaverejooksud ja naha veritsus võivad olla esmasteks sümptomiteks. Vältida tuleks iseravimist valuvaigistite või palavikualandajatega.
-Aseptiline meningiit. Sümptomiteks võib olla tugev peavalu, iiveldus, oksendamine, palavik, kaelajäikus või teadvuse ähmastumine.
-Ilmneb või süveneb vähenenud urineerimine, vedeliku peetumine organismis ja üldine enesetunde halvenemine (neeruhaiguse sümptomid, mõnikord koos neerupuudulikkusega).
-Nõgestõbi.
-Infektsiooninähud (nt punetus, turse, ülekuumenemistunne, palavik, valu) esinevad esimest korda või süvenevad.
-Kerged spasmid või valulikkus kõhus, mis algavad varsti pärast ravi alustamist
50 mg rektaalsuposiitidega ja millele järgneb veritsus pärasoolest või verine kõhulahtisus tavaliselt 24 tunni jooksul pärast kõhuvalu.
Kui märkate mõnda ülalnimetatud kõrvaltoimetest, katkestage
Kõrvaltoimed organsüsteemide kaupa:
Vere ja lümfisüsteemi häired
Väga harv: muutused vereloomes, kehvveresus punaste vereliblede kiirenenud lagunemise tõttu.
Immuunsüsteemi häired
Harv: ülitundlikkusreaktsioonid nagu nahalööve ja naha sügelus.
Väga harv: tõsised ülitundlikkusreaktsioonid (näo ja/või suu limaskestade turse, kõriturse, astmahoog, südamekloppimine, šokk).
Psühhiaatrilised häired
Väga harv: segasusseisund, psüühilised häired, depressioon, unetus, ärrituvus, hirmuunenäod.
Närvisüsteemi häired
Sage: peavalu, pearinglus. Harv: uimasus.
Väga harv: nahatundlikkuse muutused, maitsetundlikkuse häired, mäluhäired, krambid, ärevus, värinad, ajukelmepõletik, insult.
Silma kahjustused
Väga harv: nägemishäired (ähmane nägemine või topeltnägemine).
Kõrva ja labürindi kahjustused
Sage: vertiigo.
Väga harv: kohin kõrvus ja ajutised kuulmishäired.
Südame häired
Väga harv: südamepekslemine, valu rinnus, südamepuudulikkus, südameatakk.
Vaskulaarsed häired
Väga harv: kõrge vererõhk, veresoonte põletik.
Seedetrakti häired
Sage: seedetrakti vaevused nagu iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, seedehäired, kõhupuhitus, kõhukrambid, kõhuvalu, söögiisu vähenemine.
Harv: maolimaskesta põletik, seedetrakti verejooks, veri okses, verine kõhulahtisus, veri väljaheites, seedetrakti haavand (mõnel juhul verejooksu ja/või mulgustumisega).
Väga harv: suu limaskesta põletik, keelepõletik, söögitoru kahjustused, kõhukinnisus, samuti alakõhuvaevused nagu veritsusega jämesoolepõletik, Crohni tõve/haavandilise jämesoolepõletiku sümptomite halvenemine, kõhunäärmepõletik.
Teadmata: verevarustuse häirest põhjustatud soolepõletik.
Maksa ja sapiteede häired
Sage: maksaensüümide taseme tõus veres.
Harv: maksakahjustus, eriti pikaajalise ravi puhul (äge maksapõletik koos nahakollasusega või ilma, üksikjuhtudel väga raske kuluga, ka ilma varajaste tuntavate sümptomiteta).
Väga harv: maksakoe hävimine, maksapuudulikkus.
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Sage: nahalööve. Harv: nõgestõbi.
Väga harv: nahalööbed koos punetuse ja villidega, ülitundlikkus valgusele,
Neerude ja kuseteede häired
Väga harv: neerukoe kahjustus, millega võib kaasneda äge neerufunktsiooni vähenemine, uriinis valgu esinemine ja/või uriinis vere esinemine; vedeliku peetumine organismis ja ebatavaline valgueritus uriinis.
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Harv: astma, sealhulgas hingamisraskus.
Väga harv: kopsupõletik.
Üldised ja manustamiskoha reaktsioonid
Sage: manustamiskoha (pärasoole) ärritus, limaskestade eritis koos verega, valulikkus soole tühjendamisel.
Tursest, kõrgest vererõhust ja südamepuudulikkusest on teatatud seoses
Kõrvaltoimeid saab vähendada, kasutades väikseimat efektiivset annust võimalikult lühikese aja jooksul.
Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.
5.Kuidas
Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Hoida temperatuuril kuni 25 ⁰C.
Ravimi kõlblikkusaeg on trükitud pakendile ja rektaalsuposiitide alumiiniumfooliumist ümbrisele. Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil ja blistril. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.
Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.
6.Pakendi sisu ja muu teave
Mida
-Toimeaine on diklofenaknaatrium. Üks rektaalsuposiit sisaldab 50 mg diklofenaknaatriumi.
-Teised koostisosad on tselluloospulber, ränidioksiid, tahke rasv.
Kuidas
Originaalpakend sisaldab 10 rektaalsuposiiti. Originaalpakend sisaldab 50 rektaalsuposiiti.
Müügiloa hoidja ja tootja
Müügiloa hoidja: ratiopharm GmbH,
Tootja:
Merckle GmbH,
89143 Blaubeuren,
Saksamaa
Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.
Teva Eesti esindus UAB Sicor Biotech Eesti filiaal Hallivanamehe 4
11317 Tallinn
Tel: +372 6 610 801
Infoleht on viimati uuendatud jaanuaris 2017.
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
INN. Diclofenacum
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Gastroresistentne tablett, rektaalsuposiit, süstelahus.
Selge, värvitu kuni kergelt kollaka värvusega lahus.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Valu. Reumaatilised haigused.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Suukaudsed ja rektaalsed ravimvormid.
Diklofenaki annus sõltub haiguse raskusest.
Lastel ja noorukitel kasutatakse diklofenakki ainult juveniilse artriidi raviks.
Sõltuvalt haiguse raskusastmest antakse üle 1aastastele lastele 0,5...2 (maksimaalselt 3) mg/kg kehakaalu kohta päevas, mis jagatakse 2...3 üksikannuseks.
Täiskasvanutele ja noorukitele alates 15 eluaastast on soovitatav ööpäevane annus 50...150 mg diklofenaknaatriumi, jagatuna 1...3 üksikannuseks.
Vanus |
Üksikannus |
Ööpäevane annus |
|
tabletid/rektaalsuposiidid |
tabletid/rektaalsuposiidid |
Üle 15aastased noorukid ja |
1 (vastavalt 50 mg |
1...3 (vastavalt 50...150 mg |
täiskasvanud |
diklofenaknaatriumi) |
diklofenaknaatriumi) |
Täiskasvanutele on soovitatav 1 rektaalsuposiit 1 kord ööpäevas (vastavalt 100 mg diklofenaknaatriumi).
Diklofenaknaatriumi süstelahust tuleb manustada intramuskulaarselt, süstides ravimit sügavale tuharalihasesse (ülemisse välimisse neljandikku), et vähendada närvi- või koekahjustuse riski. Kui ööpäevas on vajalik kahe annuse manustamine, tuleb teine annus süstida teise tuharasse. Täiskasvanutele on ravi alustamiseks soovitatav ühekordne süste (vastavalt 75 mg diklofenaknaatriumi). Kui ravi on vaja jätkata, tuleks seda teha tablettide või rektaalsuposiitidega, seejuures ei tohiks süstepäeval manustatava toimeaine hulk ületada 150 mg diklofenaknaatriumi.
Kõrvaltoimeid saab vähendada, kasutades väikseimat efektiivset annust kõige lühema aja jooksul, mis sümptomite kontrollimiseks vajalik (vt lõik 4.4).
4.3 Vastunäidustused
Neid diklofenaki ravimvorme ei tohi kasutada järgmistel juhtudel:
-ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes,
-ebaselged verepildi muutused ja verehüübimishäired,
-anamneesis varasema
-äge või anamneesis korduv seedetrakti haavand/verejooks (kaks või enam kindlat haavandumise või verejooksu juhtu),
-raseduse viimane trimester (vt lõik 4.6),
-kui pärast atsetüülsalitsüülhappe või teiste prostaglandiini süntetaasi pärssivate ravimite manustamist on esinenud astmahood, urtikaaria või äge riniit,
-raske südamepuudulikkus;
-raske neeru- või maksahaigus;
-väljakujunenud südame paispuudulikkus (NYHA
Vastunäidustused laste ja noorukite puhul:
Lastel tohib diklofenakki kasutada ainult juveniilse artriidi raviks. Toimeaine suure sisalduse tõttu on 100 mg rektaalsuposiidid vastunäidustatud alla 18aastastel noorukitel ja lastel; 50 mg tabletid ja rektaalsuposiidid on vastunäidustatud alla 15aastastel lastel; 25 mg diklofenakki sisaldavad tabletid on vastunäidustatud alla 6aastastel lastel.
Süstitava diklofenaki vastunäidustusteks on lisaks:
•anamneesis hemorraagiline diatees,
•samaaegne antikoagulantide (nt hepariin) kasutamine,
•anamneesis kindel või kahtlustatav hemorraagiline ajuinsult,
•suure verejooksuohuga operatsioonid,
•anamneesis astma, mõõdukas ja raske neerupuudulikkus, hüpovoleemia, dehüdratsioon.
Diklofenakki tohib kasutada vaid äärmisel vajadusel ja ettevaatlikkusega järgmistel juhtudel:
Oraseduse 1. ja 2. trimester (vt lõik 4.6),
Orinnaga toitmise periood (vt lõik 4.6),
Oindutseeritav porfüüria,
Osüsteemne erütematoosne luupus ja teised segakollagenoosid.
4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Eriti hoolikas arstlik järelvalve on vajalik järgmistel juhtudel:
Oseedetrakti vaevused või varasemalt teadaolevad
Okõrgvererõhutõbi ja/või südamepuudulikkus,
Oeelnevalt alanenud neerufunktsioon,
Omaksa funktsioonihäired,
Ovahetult pärast mahukaid operatsioone,
Oeakate patsientide puhul.
Eakad: Eakatel on
Kõrvaltoimeid saab vähendada, kasutades minimaalset efektiivset annust võimalikult lühikese aja jooksul (vt lõik 4.2 ja allpool Seedetrakti riskid ja Kardiovaskulaarsed riskid).
Astmaga patsiendid.
Patsiendid, kes põevad bronhiaalastmat, allergilist nohu (pollinoos), kellel on nina limaskesta hüpertroofia (ninapolüübid) või kroonilised obstruktiivsed hingamisteede haigused, tohivad diklofenakki tarvitada vaid arstliku kontrolli all ja kindlaid ettevaatusabinõusid jälgides, kuna on suurenenud oht allergiliste reaktsioonide tekkeks. Need võivad avalduda astmahoogudena (nn analgeetikumidest indutseeritud astma), Quincke ödeemi või urtikaariana.
Sama kehtib ka patsientide puhul, kellel on varem esinenud ülitundlikkus teiste ravimite osas, sest
Diklofenak võib pärssida ajutiselt trombotsüütide agregatsiooni. Hüübivushäiretega patsiente tuleb seetõttu hoolikalt jälgida.
•äge dekompenseerunud südamepuudulikkus,
•II ja III astme
•bradükardia,
•ülitundlikkus
Ettevaatus on vajalik:
-kõrgenenud krambivalmiduse korral,
-intraventrikulaarsete ülejuhtehäirete ja I astme
Hüübimishäiretega patsiente tuleb hoolikalt jälgida (vt lõik 4.3).
Pikaajalise diklofenakravi korral tuleb regulaarselt kontrollida maksa- ja neerufunktsiooni näitajaid ning verepilti (vt lõik 4.8).
Toimed maksale.
Diklofenakravi tuleks lõpetada, kui ilmnevad maksahaiguse (nt hepatiidi) kliinilised sümptomid või muud ilmingud (eosinofiilia, nahalööve jne). Lisaks maksaensüümide aktiivsuse tõusule on harva tekkinud tõsised maksareaktsioonid, kaasa arvatud üksikutel juhtudel surmaga lõppenud fulminantne hepatiit. Hepatiit võib esineda ilma eelsümptomiteta. Hepaatilise porfüüriaga patsientide puhul tuleb diklofenakki kasutada ettevaatlikult, kuna see ravim võib vallandada podagrahoo.
Kuna prostaglandiinid etendavad tähtsat osa neerude vereringe alalhoidmisel, tuleb ettevaatlik olla südame või neeruhaigustega patsientide, vanurite ja diureetikumravil patsientide puhul ning dehüdratsiooniga patsientide puhul, samuti enne ja pärast suuremaid kirurgilisi operatsioone.
Kardiovaskulaarsed ja tserebrovaskulaarsed riskid.
Hoolikas jälgimine ja nõustamine on vajalikud patsientide puhul, kellel on anamneesis
Kliinilised uuringud ja epidemioloogilised andmed lubavad oletada, et diklofenaki kasutamine, eriti suurtes annustes (150 mg ööpäevas) ja pikaajaliselt võib olla seotud arteriaalse tromboosi juhtude (nt müokardiinfarkt ja insult) vähese kõrgenenud riskiga.
Kardiovaskulaarsete haiguste märkimisväärsete riskifaktoritega (nt hüpertensioon, hüperlipideemia, diabeet, suitsetamine) patsiente tuleb ravida diklofenakiga üksnes pärast hoolikalt kaalumist. Kuna diklofenakist põhjustatud kardiovaskulaarne risk võib suureneda koos annuse ja toime kestusega, tuleb diklofenakki kasutada võimalikult lühikest aega ja väikseimat efektiivset päevaannust. Perioodiliselt tuleb uuesti hinnata patsientide valu sümptomaatilise leevendamise vajadust ja ravivastust.
Mitteravitud hüpertensiooni, südame paispuudulikkuse, südame isheemiatõve, perifeersete arterite haiguse ja/või tserebrovaskulaarse haigusega patsientidel tohib diklofenakki kasutada ainult pärast põhjalikku kaalutlust.
Seedetrakti riskid.
Seedetrakti verejooks, haavand ja perforatsioon: Potentsiaalselt letaalset seedetrakti verejooksu, haavandumist või perforatsiooni on teatatud kõikide
Seedetrakti toksilisuse anamneesiga patsiendid, eriti eakad, peavad teatama mistahes ebatavalisest seedetrakti sümptomist (eelkõige seedetrakti verejooksust), eriti kui need ilmnevad ravi algul. Ettevaatus on vajalik patsientide puhul, kes kasutavad samaaegselt seedetrakti haavandi ja verejooksu riski suurendavaid ravimeid, nagu suukaudsed kortikosteroidid, antikoagulandid (nt varfariin), selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid või trombotsüütide agregatsiooni inhibiitorid nagu atsetüülsalitsüülhape (vt lõik 4.5).
Kui diklofenakravi ajal tekib seedetrakti verejooks või haavand, tuleb ravi koheselt katkestada.
Nahareaktsioonid.
enamasti tekib reaktsioon ravi esimesel kuul.
Valuvaigistavate ravimite harjumusliku kasutamise korral (eriti kui kasutatakse kombineeritult erinevaid valuvaigistavaid ravimeid) esineb oht neerukahjustuse tekkeks
Diklofenak võib ajutiselt pärssida trombotsüütide agregatsiooni. Koagulatsioonihäirega patsiente tuleb tähelepanelikult jälgida.
Valuvaigistite pikaajalisel suurtes annustes kasutamisel võivad tekkida peavalud, mis suurendatud ravimi annusega ei leevendu.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Diklofenaki ja digoksiini, fenütoiini, liitiumi preparaatide samaaegsel kasutamisel võib tõusta nende ravimite plasmakontsentratsioon.
Diklofenak võib vähendada antihüpertensiivsete ja diureetiliste ravimite toimet. Diklofenak võib vähendada
Diklofenaki ja kaaliumit säästvate diureetikumide samaaegne kasutamine tõstab vereplasma kaaliumisisaldust (hüperkaleemia), mistõttu on vajalik vereplasma kaaliumisisalduse kontroll. Diklofenaki ja teiste mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite või glükokortikosteroidide samaaegsel kasutamisel on suurenenud oht seedetrakti kõrvaltoimete (verejooksu või haavandi) tekkeks. Diklofenaki tarvitamine 24 tundi enne või pärast metotreksaadi manustamist võib suurendada metotreksaadi kogust vereplasmas ja põhjustada metotreksaadi kõrvaltoimete ilmnemist. Probenetsiid ja sulfiinpürasoon pärsivad diklofenaki eritumist organismist.
Antikoagulandid ja antiagregandid: soovitatav on ettevaatlik kasutamine, sest samaaegne manustamine võib suurendada veritsusriski. Kuigi kliinilised uuringud ei näi osutavat diklofenaki mõjule antikoagulantide toimele, on samaaegselt diklofenakki ja antikoagulante saavatel patsientidel teatatud verejooksuriski suurenemist. Seega on neid patsiente soovitatav hoolikalt jälgida.
Süsteemsete
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Raseduse viimasel trimestril on diklofenak vastunäidustatud. Kuna mõju prostaglandiinide sünteesi pärssimisele raseduse ajal on ebaselge, ei tohiks diklofenakki raseduse esimese 6 kuu jooksul kasutada. Seni puuduvad piisavad kogemused ravimi kasutamisest inimestel raseduse ajal. Diklofenak võib põhjustada sünnitegevuse nõrkust, enneaegset arterioosjuha sulgumist, suurenenud verekaotust emal ja lapsel ning tursete teket emal.
Diklofenak ning tema metaboliidid erituvad mõningal määral rinnapiima.
Kuna kindlaid kõrvaltoimeid seni imikutel täheldatud ei ole, siis ei ole vajalik rinnaga toitmist lühiajalise ravi korral katkestada. Pikaajalise või suurtes annustes ravimi kasutamise korral tuleb rinnaga toitmine katkestada.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Diklofenakravi ajal võivad ilmneda kesknärvisüsteemi kõrvaltoimed nagu uimasus ja pearinglus, mis võivad üksikjuhtudel vähendada autojuhtimis- ja liikuvvahenditega töötamise võimet või tekitada tasakaaluhäireid. Sama kehtib ka ravimi kasutamise kohta koos alkoholiga.
4.8 Kõrvaltoimed
Diklofenaki kõrvaltoimete korral tuleb arvestada seda, et kõrvaltoimete ilmnemine on väga individuaalne ja sõltub ravimi annusest. Seedetrakti verejooksude (haavand, mao limaskesta põletik, erosioon) tekkimine sõltub ravimi annusest ja ravimi kasutamise kestusest. Patsiente peab informeerima, et veriroe, veriokse ja verise kõhulahtisuse sümptomite esinemisel tuleb ravi kohe katkestada ja sellest raviarsti informeerida.
Kõrvaltoimed on jaotatud järgmiste esinemissageduste järgi:
Väga sage (esineb rohkem kui ühel patsiendil
Sage (esineb 1 kuni 10 patsiendil
Harv (esineb 1 kuni 10 patsiendil 10
Väga harv (esineb vähem kui 1 patsiendil 10
Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)
Seedetrakti häired
Sage: iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus. düspepsia, kõhuvalu, kõhupuhitus, söögiisu vähenemine. Harv: gastriit, seedetrakti verejooks, veriokse, veriroe, hemorraagiline diarröa, seedetrakti haavand (verejooksu ja/või perforatsiooniga või ilma).
Väga harv: koliit (sh hemorraagiline koliit ja haavandilise koliidi või Crohni tõve ägenemine), kõhukinnisus, stomatiit (sh haavandiline stomatiit), glossiit, söögitoru kahjustused, soolestriktuurid, pankreatiit.
Teadmata: isheemiline koliit.
Närvisüsteemi häired.
Sage: peavalu, pearinglus. Harv: uimasus.
Väga harv: paresteesia, mäluhäired, krambid, treemor, aseptiline meningiit, maitsetundlikkuse häired, insult.
Silma kahjustused
Väga harv: nägemishäired (ähmane nägemine või topeltnägemine).
Psühhiaatrilised häired.
Väga harv: desorientatsioon, depressioon, unetus, hirmuunenäod ärrituvus, psühhootilised reaktsioonid.
Kõrva ja labürindi kahjustused.
Sage: vertiigo.
Väga harv: tinnitus, kuulmishäired.
Naha ja nahaaluskoe kahjustused.
Sage: nahalööve. Harv: urtikaaria.
Väga harv: bulloosne reaktsioon, ekseem, erüteem, multiformne erüteem,
Neerude ja kuseteede häired.
Väga harv: äge neerupuudulikkus, hematuuria, proteinuuria, nefrootiline sündroom, interstitsiaalne nefriit, renaalne papillaarnekroos.
Maksa ja sapiteede häired.
Sage: transaminaaside aktiivsuse suurenemine.
Harv: hepatiit, ikterus, maksakahjustus.
Väga harv: fulminantne hepatiit, maksanekroos, maksapuudulikkus.
Vere ja lümfisüsteemi häired.
Väga harv: aneemia (sh hemolüütiline ja aplastiline aneemia), leukopeenia, trombotsütopeenia, agranulotsütoos.
Vaskulaarsed häired
Väga harv: hüpertensioon, vaskuliit.
Südame häired.
Väga harv: südamepekslemine, valu rinnus, südamepuudulikkus, müokardiinfarkt.
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Harv: astma (sh düspnoe).
Väga harv: pneumoniit.
Immuunsüsteemi häired.
Harv: ülitundlikkusreaktsioonid, anafülaktiline ja anafülaktoidne reaktsioon (sh hüpotensioon ja šokk). Väga harv: angioneurootiline ödeem (sh näoturse).
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid.
Harv: tursed.
Sage: manustamiskoha ärritus.
Sage: süstekoha reaktsioonid, süstekoha valu, süstekoha induratsioon.
Harv: süstekoha nekroos.
Infektsioonid ja infestatsioonid.
Väga harv: süstekoha abstsess.
Üksikutel juhtudel võib
Kui diklofenakravi ajal tekivad põletiku tunnused (punetus, turse, valu, temperatuuri tõus) või olemasolevad haigustunnused süvenevad, peaks patsient kohe konsulteerima raviarstiga; vajalikuks võib osutuda infektsioonivastane või antibakteriaalne ravi.
Kliinilised uuringud ja epidemioloogilised andmed lubavad oletada, et diklofenaki kasutamine, eriti suurtes annustes (150 mg päevas), võib olla seotud arteriaalse tromboosi juhtude (nt müokardiinfarkt või insult) kõrgenenud riskiga (vt lõik 4.4).
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9 Üleannustamine
Sümptomid.
Üleannustamise sümptomitena võivad ilmneda kesknärvisüsteemi häired (peavalu, pearinglus, uimasus, teadvuskadu), lastel lihastõmblused (müokloonilised krambid), järgnevalt seedetrakti häired (kõhuvalu, iiveldus, oksendamine). Hiljem võib esineda
üleannustamisel esineda süsteemseid kõrvaltoimeid: pearinglust, uimasust, somnolentsust, krampe, segasusseisundit, iiveldust, oksendamist, bradükardiat, rütmihäireid, vererõhu langust, šokki.
Ravi.
Spetsiifiline diklofenaki antidoot puudub. Ägeda mürgistuse ravi on toetav ja sümptomaatiline. Eesmärgiks on eemaldada või inaktiveerida ravim, kas oksendamise esilekutsumise või maoloputuse abil, patsiendile tuleb manustada aktiivsütt. Forsseeritud diureesist, dialüüsist või hemoperfusioonist on eeldatavasti vähe abi.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: mittesteroidsed põletiku- ja reumavastased ained;
Diklofenak on mittesteroidne põletikuvastane ravim, mis prostaglandiinide sünteesi pärssides on toimiv loomkatsete põletikumudelites.
Inimestel vähendab diklofenak põletikust tingitud valu, turset, palavikku, pärsib ADP- ja kollageenindutseeritud trombotsüütide agregatsiooni.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Enterotablettide (gastroresistentsete diklofenaki ravimvormide) suukaudsel manustamisel toimub ravimi täielik imendumine maost distaalsemal. Sõltuvalt maopassaažist saavutatakse maksimaalne plasmakontsentratsioon 1...16 tunni, keskmiselt 2...3 tunni pärast. Intramuskulaarse manustamise korral saavutatakse maksimaalne plasmakontsentratsioon 10...20 minuti, rektaalsel manustamisel ligikaudu 30 minuti pärast.
Suukaudsel ravimi manustamisel metaboliseerub 35...70% imendunud toimeainest esmasel maksapassaažil. Ligikaudu 30% toimeainest eritub metaboliitidena väljaheitega. Ligikaudu 70% eritub pärast esmast metabolismi maksas (hüdroksüleerumine ja konjugatsioon) renaalselt, inaktiivsete metaboliitidena. Sõltuvalt maksa- ja neerufunktsioonist on eliminatsiooni poolestusaeg u 2 tundi. Seonduvus plasmavalkudega on u 99%.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Äge toksilisus.
Loomkatsed ei ole ägeda mürgistuse nähtude osas lisainformatsiooni andnud.
Krooniline toksilisus.
Kroonilist toksilisust on uuritud rottidel, koertel, ahvidel. Sõltuvalt loomaliigist on toksilised annused 0,5...2,0 mg/kg kehakaalu kohta. Need põhjustavad seedetrakti haavandeid ja muutusi verepildis.
Mutageenne ja kartsinogeenne toime.
In vitro ja in vivo katsetes ei ole diklofenakil mutageenset toimet ilmnenud.
Lidokaiin. On viiteid, et rottidel, seetõttu võimalik, et ka inimestel, võib olla mutageense toimega ainevahetusprodukt
Reproduktsioonitoksilisus. Diklofenaki embrüotoksilisust on uuritud kolmel loomaliigil (rottidel, hiirtel, küülikutel). Ravimi toksiliste annuste juures ilmnes loote surma ja kasvupeetust. Väärarenguid ei esinenud. Tiinuse kestus ja sünnitegevuse aeg pikenesid diklofenaki manustamisel. Ravimi toimet
viljakusele ei ole täheldatud. Ravimi annused, mis on toksilistest annustest väiksemad, ei põhjustanud järglastel postnataalses perioodis mingeid arenguhäireid.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
6.2 Sobimatus
6.3 Kõlblikkusaeg
Kõlblikkusaeg 5 aastat.
6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 25 ⁰C
Hoida originaalpakendis valguse eest kaitstult.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Polüetüleeniga kaetud alumiiniumblister, mis sisaldab 10 rektaalsuposiiti.
3, 5 või 10 pruuni
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Suukaudsed ravimvormid. Tablett tuleb sisse võtta tervelt, koos piisava koguse vedelikuga, mitte tühja kõhuga. Kergelt tekkiva maoärrituse korral tuleks ravim sisse võtta toidukorra ajal. Tabletid ei ole poolitatavad.
Rektaalsuposiidid. Rektaalsuposiidid tuleks võimaluse korral pärast defekatsiooni paigaldada sügavale pärasoolde.
Süstelahus süstitakse sügavale tuharalihasesse.
Anafülaktilise reaktsiooni ja šoki tekkeohu tõttu tuleks süstelahuse manustamise järgselt patsienti jälgida vähemalt tunni aja jooksul ning olla vajadusel valmis kiireks esmaabiks. Patsienti tuleb eelnevalt informeerida ravimi süstimisel kaasnevast kõrvaltoimete ohust.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
ratiopharm GmbH,
8. MÜÜGILOA NUMBRID
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Jaanuar 2017