Desloratadine Actavis
Artikli sisukord
LISA I
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Desloratadine Actavis 5 mg õhukese polümeerikattega tabletid.
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Iga tablett sisaldab 5 mg desloratadiini.
INN: Desloratadinum
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Õhukese polümeerikattega tablett (tablett).
Sinised, ümmargused, 6 mm läbimõõduga, kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid, mille
ühele küljele on pressitud markeering „LT“.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Desloratadine Actavis on näidustatud järgmiste haiguste sümptomaatiliseks raviks:
- allergiline riniit (vt lõik 5.1)
- urtikaaria (vt lõik 5.1)
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Täiskasvanud ja noorukid (12-aastased ning vanemad): üks tablett üks kord päevas, sõltumata
toidukordadest, allergilise riniidi (sealhulgas vahelduv ja püsiv allergiline riniit) ja urtikaariaga
seostatavate sümptomite leevendamiseks (vt lõik 5.1).
Kliinilistest uuringutest saadud andmed desloratadiini kasutamise kohta noorukitel vanuses 12 kuni
17 aastat on piiratud (vt lõik 4.8 ja 5.1).
Tabletivorm ei ole kohandatav kasutamiseks imikutel ja alla 12-aastastel lastel. Seetõttu peavad arstid
neile määrama sobivama ravimvormi ja tugevuse.
Vahelduva allergilise riniidi (sümptomid esinevad vähem kui 4 päeva nädalas või vähem kui 4
nädalat) puhul tuleb ravi määramisel lähtuda patsiendi haiguse anamneesist ning ravi võiks katkestada
sümptomite kadumise korral ning taasalustada nende ilmnemisel. Püsiva allergilise riniidi puhul
(sümptomid esinevad 4 või enam päeva nädalas ning rohkem kui 4 nädalat) võib kaaluda patsientidel
pideva ravi kasutamist allergia hooaja vältel.
4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine või loratadiini suhtes.
4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Desloratadiini tablettide efektiivsus ja ohutus alla 12-aastastel lastel ei ole tõestatud.
Raske neerupuudulikkuse korral tuleb desloratadiini kasutada ettevaatusega (vt lõik 5.2).
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Kliinilistes uuringutes ei ole täheldatud kliinilise tähendusega koostoimeid desloratadiini tablettide
samaaegsel manustamisel erütromütsiini või ketokonasooliga (vt lõik 5.1).
Kliinilise farmakoloogia uuringus ei potentseerinud desloratadiin samaaegselt manustatuna alkoholi
toimet (vt lõik 5.1).
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Desloratadiini teratogeenne toime loomkatsetes ei ilmnenud. Ravimi kasutamise ohutus raseduse ajal
ei ole kindlaks tehtud. Seetõttu ei ole desloratadiini kasutamine raseduse ajal soovitav.
Desloratadiin eritub rinnapiima ja seetõttu ei ole desloratadiini kasutamine rinnaga toitvatel naistel
soovitatav.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Kliinilistes uuringutes ei halvendanud desloratadiin patsientide võimet juhtida autot. Sellest hoolimata
tuleb patsiente informeerida, et väga harva võivad mõned patsiendid tunda end unisena, mis võib
mõjutada võimet juhtida autot või töötada masinatega.
4.8 Kõrvaltoimed
Allergilise riniidi ja kroonilise idiopaatilise urtikaaria kliinilistes uuringutes on desloratadiini
kasutamisel soovitatud annuses 5 mg ööpäevas kõrvaltoimeid tekkinud 3% sagedamini kui
platseeboga ravitud patsientidel. Platseeboga võrreldes kõige sagedamini esinenud kõrvaltoimeteks
olid väsimus (1,2%), suukuivus (0,8%) ja peavalu (0,6%). Kliinilises uuringus, mis hõlmas
578 patsienti vanuses 12 kuni 17 aastat, oli kõige sagedamini esinev kõrvaltoime peavalu; see ilmnes
5,9%-l patsientidest, keda raviti desloratadiiniga ning 6,9%-l patsientidest, kes said platseebot. Teistest
soovimatutest toimetest, mis on loetletud järgnevas tabelis, on ravimi turustamise ajal teatatud väga
harva.
Psühhiaatrilised häired Hallutsinatsioonid
Närvisüsteemi häired Pearinglus, unisus, unetus, psühhomootne rahutus, krambid
Südame häired Tahhükardia, palpitatsioonid
Seedetrakti häired Kõhuvalu, iiveldus, oksendamine, düspepsia, diarröa
Maksa ja sapiteede häired Maksa ensüümide aktiivsuse tõus, bilirubiini sisalduse tõus,
hepatiit
Lihas-skeleti ja sidekoe
kahjustused Müalgia
Üldised häired ma
manustamiskoha reaktsioonid
Ülitundlikkusreaktsioonid (nt anafülaksia, angioödeem,
düspnoe, pruuritus, nahalööve ja urtikaaria)
4.9 Üleannustamine
Üleannustamise korral rakendada standardseid meetodeid imendumata aktiivse toimeaine
eemaldamiseks. Sümptomaatiline ja toetav ravi on soovitatav.
Kliinilises uuringus ei ilmnenud desloratadiini manustamisel annuses kuni 45 mg (9-kordne
terapeutiline annus) kliiniliselt olulisi kõrvaltoimeid.
Desloratadiin ei ole hemodialüüsiga elimineeritav; peritoneaaldialüüsiga elimineeritavuse kohta
andmed puuduvad.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: antihistamiinsed ained – H1 antagonistid, ATC-kood: R06AX27
Desloratadiin on mittesedatiivne, pika toimeajaga, perifeerse histamiini H1-retseptori selektiivne
antagonist. Suukaudselt manustatud desloratadiin blokeerib selektiivselt perifeersed histamiini H1-
retseptorid, kuna aine ei tungi kesknärvisüsteemi.
Desloratadiini antiallergilised omadused on näidatud in vitro uuringutega. Desloratadiin inhibeerib
proinflammatoorsete tsütokiinide IL-4, IL-6, IL-8 ja IL-13 vabanemist inimese nuumrakust/basofiilist
ning inhibeerib adhesioonimolekul P-selektiini ekspressiooni endoteeli rakkudes. Nende nähtuste
kliiniline tähtsus vajab veel kinnitamist.
Korduvannustega tehtud kliinilistes uuringutes, kus desloratadiini manustati kuni 20 mg ööpäevas
kokku 14 päeva, ei täheldatud statistiliselt või kliiniliselt olulist kardiovaskulaarset toimet. Kliinilises
farmakoloogilises uuringus, kus desloratadiini manustati 45 mg ööpäevas (9-kordne terapeutiline
annus) 10 päeva jooksul, ei täheldatud QTc intervalli pikenemist.
Koostoime uuringus ketokonasooli ja erütromütsiini korduvannustega ei täheldatud desloratadiini
plasmakontsentratsiooni kliiniliselt olulist muutumist.
Desloratadiin tungib kesknärvisüsteemi halvasti. Kontrollitud kliinilistes uuringutes ei suurenenud
soovitatud 5 mg annuse kasutamisel unisuse esinemissagedus võrreldes platseeboga. Kliinilistes
uuringutes ei mõjutanud ühekordse annusena 7,5 mg manustatud desloratadiin psühhomotoorset
võimekust. Ühekordne desloratadiini 5 mg annus täiskasvanutel ei mõjutanud lennuki juhtimise
suutlikkuse standardnäitajaid, sh ei suurenenud unisus ega halvenenud lendamisega seotud ülesannete
täitmine.
Kliinilise farmakoloogia uuringutes samaaegsel manustamisel alkoholiga ei võimendunud alkoholi
toime ega suurenenud unisus. Desloratadiini ja platseeborühma vahel ei leitud psühhomotoorsete
testide tulemustes märkimisväärseid erinevusi ei üksi ega koos alkoholiga manustatult.
Allergilise riniidi patsientidel vähendasid desloratadiini tabletid efektiivselt järgmisi sümptomeid:
aevastamine, vesine nohu, nina sügelus, silmade sügelemine, pisaravool ja punetus, suulae sügelus.
Desloratadiini tabletid kontrollisid sümptomeid efektiivselt 24 tundi. 12…17-aastaste noorukitega
läbiviidud uuringutes ei ole desloratadiini tablettide efektiivsus selgelt tõestatud.
Lisaks kehtivale allergilise riniidi liigitusele sesoonseks ja aastaringseks, võib allergilist riniiti
sümptomite kestvuse järgi omakorda määratleda vahelduvaks allergiliseks riniidiks ja püsivaks
allergiliseks riniidiks. Allergilist riniiti loetakse vahelduvaks, kui sümptomid ilmnevad vähem kui
4 päeval nädalas või kestavad vähem kui 4 nädalat. Kui aga sümptomid püsivad 4 või enam päeva
nädalas või rohkem kui 4 nädalat, on tegu püsiva allergilise riniidiga.
Rinokonjunktiviidi patsientide elukvaliteedi küsitluse kohaselt leevendas desloratadiin efektiivselt
sesoonse allergilise riniidi talumist. Enim vähenes praktiliste probleemide ja sümptomite tõttu häiritud
igapäevaste tegevuste hulk.
Urtikaarsete seisundite uurimisel kasutati mudelina kroonilist idiopaatilist urtikaariat, kuna sõltumata
haiguse etioloogiast on patofüsioloogia sarnane ning kroonilise haigusega patsiente on lihtsam
jälgimise alla võtta. Kuna kõiki urtikaarseid haigusi põhjustavaks faktoriks on histamiini vabanemine,
siis vastavalt kliinilistele ravijuhistele on desloratadiin tõenäoliselt efektiivne ka teiste urtikaarsete
seisundite leevendamisel lisaks kroonilise idiopaatilise urtikaaria sümptomitele.
Kahes platseebo-kontrollitud 6-nädalases kroonilise idiopaatilise urtikaaria uuringus vähendas
desloratadiin efektiivselt sügelust ja kuplade suurust ning arvu juba esimese ravipäeva lõpuks. Kõigis
uuringutes püsis efekt kogu 24-tunnise annustamisintervalli kestel. Sarnaselt teistele
antihistamiinikumide kroonilise idiopaatilise urtikaaria uuringutele jäi see väike osa patsientidest, kes
antihistamiinikumidele ei reageerinud, uuringust välja. Üle 50% vähenes sügelemine 55%-l
desloratadiiniga ravitud patsientidest, võrreldes 19% platseeboga ravitud patsientidega. Ravi
desloratadiiniga vähendas ühtlasi märkimisväärselt unehäireid ja päevaste tegevuste häiritust, mida
hinnati 4-punktilises skaalas.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Desloratadiini plasmakontsentratsiooni on võimalik mõõta 30 minutit pärast manustamist.
Desloratadiin imendub hästi ja jõuab maksimaalse kontsentratsioonini umbes 3 tundi pärast
manustamist. Keskmine eliminatsioonifaasi poolväärtusaeg on 27 tundi. Desloratadiini
kumulatsiooniaste on vastavuses tema poolväärtusajaga (umbes 27 tundi) ja annustamissagedusega
üks kord päevas. Desloratadiini biosaadavus sõltus proportsionaalselt annusest vahemikus 5 mg kuni
20 mg.
Tavalise sesoonse allergilise riniidi populatsiooniga demograafiliselt võrreldavate patsientidega tehtud
farmakokineetilises uuringus saavutas 4% patsientidest kõrgema desloratadiini kontsentratsiooni. See
protsent võib erineva etnilise tausta korral varieeruda. Maksimaalne desloratadiini kontsentratsioon oli
3 korda kõrgem ligikaudu 7 tundi pärast manustamist, eliminatsiooni poolväärtusajaga umbes
89 tundi. Ravimi ohutuse profiil nendel indiviididel ei erinenud populatsiooni keskmisest.
Desloratadiin seondub mõõdukalt plasma valkudega (83%...87%). Desloratadiini manustamisel üks
kord päevas (5 mg kuni 20 mg) 14 päeva jooksul ei ole kliiniliselt olulist ravimi kogunemist
täheldatud.
Desloratadiini metaboliseeriv ensüüm ei ole veel identifitseeritud ja seetõttu ei saa täielikult välistada
mõningaid koostoimeid teiste ravimitega. Desloratadiin ei inhibeeri in vivo ensüümi CYP3A4. In vitro
uuringutes on näidatud, et ravim ei inhibeeri CYP2D6 ja ei ole substraadiks ega inhibiitoriks
P-glükoproteiinidele.
Desloratadiini ühekordse 7,5 mg annusega tehtud uuringus ei mõjutanud toit (rasvane kaloriterikas
hommikueine) desloratadiini jaotuvust. Teises uuringus ei mõjutanud greipfruudi mahl desloratadiini
jaotuvust.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Desloratadiin on loratadiini peamine aktiivne metaboliit. Desloratadiini ja loratadiini mittekliinilised
uuringud ei näita kvalitatiivseid või kvantitatiivseid erinevusi desloratadiini ja sellega võrreldaval
tasemel loratadiini toksilisuse profiilis.
Farmakoloogilise ohutuse, kroonilise toksilisuse, genotoksilisuse ja reproduktsioonitoksilisuse
mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Kartsinogeense potentsiaali
puudumine on näidatud desloratadiiniga ja loratadiiniga tehtud uuringutes.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Tableti sisu:
Mikrokristalne tselluloos
Preželatiniseeritud tärklis
Mannitool
Talk
Magneesiumstearaat
Tableti kate:
Hüpromelloos 6cP
Titaandioksiid (E171)
Makrogool 6000
Indigokarmiin alumiiniumlakk (E132)
6.2 Sobimatus
Ei ole kohaldatav.
6.3 Kõlblikkusaeg
2 aastat.
6.4 Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu ja spetsiaalsed vahendid kasutamiseks, manustamiseks või implanteerimiseks
OPA/Alumiinium/PVC-Alumiinium blistrid.
Pakendi suurused: 7, 10, 14, 20, 21, 30, 50, 90 ja 100 tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks
Erinõuded puuduvad.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Actavis Group PTC ehf.
Reykjavíkurvegi 76-78
220 Hafnarfjörður
Island
8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Täpne informatsioon selle ravimi kohta on kättesaadav Euroopa Ravimiameti (EMA) kodulehel