Puudub Eestis kehtiv müügiluba või meil ei ole andmeid veel

Dorzolamide actavis - silmatilgad, lahus (20mg 1ml) - Ravimi omaduste kokkuvõte

ATC Kood: S01EC03
Toimeaine: dorsolamiid
Tootja: Actavis Group PTC ehf

Artikli sisukord

Lehekülg 3 / 3

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Dorzolamide Actavis, 20 mg/ml silmatilgad, lahus

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml sisaldab 20 mg dorsolamiidi (mis vastab 22,3 mg dorsolamiidvesinikkloriidile). INN: Dorzolamidum

Abiaine: 1 ml silmatilkade lahust sisaldab 0,075 mg bensalkooniumkloriidi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Silmatilgad, lahus.

Isotooniline, puhverdatud, kergelt viskoosne, selge, värvitu vesilahus.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Kõrgenenud silmasisese rõhu ravi okulaarse hüpertensiooni, avatudnurga glaukoomi, pseudoeksfoliatiivse glaukoomi korral:

-täiendava ravimina lisaks beetaadrenoblokaatoritele,

-monoteraapiana beetaadrenoblokaatorravile mittereageerivatel patsientidel või kellel beetaadrenoblokaatorid on vastunäidustatud.

4.2Annustamine ja manustamisviis

Monoteraapiana kasutades tuleb dorsolamiidi manustada üks tilk haige(te) silma(de) konjunktivaalkotti kolm korda päevas.

Koos oftalmilise beetaadrenoblokaatoriga manustamisel on dorsolamiidi annuseks üks tilk haige(te) silma(de) konjunktivaalkotti kaks korda päevas.

Kui teine glaukoomivastane silmaravim asendatakse dorsolamiidiga, tuleb eelneva ravimi kasutamine lõpetada pärast täieliku ööpäevase annuse manustamist ning järgmisel päeval alustada dorsolamiidi manustamist.

Korraga rohkem kui ühe paikse silmaravimi kasutamisel tuleks ravimeid manustada vähemalt 10-minutilise vahega.

Patsienti tuleb juhendada, et ta peseks enne ravimi kasutamist käsi ning väldiks tilguti otsa kokkupuudet silma või selle ümbrusega.

Patsiendile tuleb ka selgitada, et silmalahuse ebaõigel käsitsemisel võib see saastuda ja põhjustada silmapõletikke. Saastunud silmalahuse kasutamine võib põhjustada rasket silmakahjustust ja sellele järgnevat nägemise kaotust.

Patsiendile tuleb õpetada silmalahuse pudeli õiget käsitsemist.

Kasutamisjuhend:

1.Enne ravimi esmakordset kasutamist veenduge, et turvariba pudeli esiküljel on terve. Väike vahemik pudeli ja korgi vahel on avamata ravimipudeli korral normaalne.

2.Eemaldage pudeli avamiseks turvariba.

3.Kallutage pea tahapoole ja tõmmake alumist silmalaugu kergelt allapoole nii, et moodustuks tasku silmalau ja silmamuna vahele.

4.Pöörake pudel tagurpidi ja pigistage kuni üks tilk ravimit läheb silma, nii nagu arsti poolt määratud. ÄRGE PUUDUTAGE SILMA VÕI SILMALAUGU TILGUTI OTSAGA.

5.Korrake punkte 3 ja 4 teise silma puhul, kui arst on nii määranud.

6.Pärast kasutamist keerake kork tihedalt pudeli peale tagasi.

Lapsed

Dorsolamiidi manustamise kohta lastele kolm korda päevas on kliinilised andmed vähesed. (Informatsioon annustamise kohta lastel vt lõik 5.1.)

4.3Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

Dorsolamiidi kasutamist raske neerukahjustuse (kreatiniini kliirens <30 ml/min) või hüperkloreemilise atsidoosiga patsientidel ei ole uuritud. Kuna dorsolamiid ja tema metaboliidid erituvad peamiselt neerude kaudu, on dorsolamiid nendele patsientidele vastunäidustatud.

4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Maksakahjustusega patsientidel ei ole dorsolamiidi kasutamist uuritud, mistõttu peab nende patsientide ravimisel olema ettevaatlik.

Ägeda suletudnurga glaukoomi ravi nõuab lisaks silmasisest rõhku langetavatele preparaatidele ka terapeutilist sekkumist. Dorsolamiidi kasutamist ägeda suletudnurga glaukoomiga patsientidel ei ole uuritud.

Dorsolamiid on sulfoonamiid ja vaatamata paiksele manustamisele imendub ka süsteemselt. Seetõttu võivad sulfoonamiididele omistatavad kõrvaltoimed, sh rasked kõrvaltoimed nagu Stevensi-Johnsoni sündroom ja toksiline epidermaalnekrolüüs, ilmneda ka paikse manustamise korral. Kui ilmnevad viited rasketele ülitundlikkusreaktsioonidele või kõrvaltoimetele, tuleb ravimi kasutamine lõpetada.

Ravi suukaudsete karboanhüdraasi inhibiitoritega on seostatud urolitiaasi tekkega happe-alustasakaalu häirumise tagajärjel, eriti patsientidel, kellel on varem esinenud neerukivitõbe. Kuigi dorsolamiidi puhul ei ole täheldatud happe-alustasakaalu häireid, on harvadel juhtudel teatatud neerukivitõve tekkest. Kuna dorsolamiid on lokaalselt manustatav karboanhüdraasi inhibiitor, mis imendub süsteemselt, võib varasema neerukivitõve anamneesiga patsientidel olla suurem risk urolitiaasi tekkeks dorsolamiidi kasutamise ajal.

Allergiliste reaktsioonide (nt konjunktiviidi ja silmalau reaktsioonide) esinemisel tuleks mõelda ravi lõpetamisele.

Dorsolamiidi ja suu kaudu manustatavat karboanhüdraasi inhibiitorit saavatel haigetel võib karboanhüdraasi inhibiitori süsteemne toime kumuleeruda. Dorsolamiidi ja suu kaudu manustatava karboanhüdraasi inhibiitori kooskasutamine ei ole soovitatav.

Olemasolevate krooniliste sarvkesta defektidega ja/või intraokulaarse operatsiooni läbiteinud patsientidel on Dorzolamide Actavis’e kasutamise ajal kirjeldatud sarvkesta turse ja pöördumatu sarvkesta dekompensatsiooni teket. Nendel patsientidel tuleb lokaalselt manustatavat dorsolamiidi kasutada ettevaatusega.

On teatatud ka sarvkesta irdumisest koos okulaarse hüpotooniaga seoses filtratsiooniprotseduuride järgselt vesivedeliku teket pärssivate ravimite manustamisega.

Dorzolamide Actavis sisaldab säilitusainena bensalkooniumkloriidi, mis võib põhjustada silmaärritust. Bensalkooniumkloriid muudab pehmete kontaktläätsede värvust.

Kontaktläätsed tuleb eemaldada enne ravimi silma tilgutamist ja neid ei tohi tagasi panna mitte varem, kui vähemalt 15 minuti pärast.

Lapsed

Dorsolamiidi kasutamist ei ole uuritud enne 36. rasedusnädalat sündinud ja alla ühe nädala vanustel lastel. Neerutorukeste märkimisväärse ebaküpsusega patsientidele tohib dorsolamiidi manustada ainult pärast riski ja kasu suhte hoolikat hindamist, sest esineb võimalik risk metaboolse atsidoosi tekkeks.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Spetsiifilisi ravimite koostoime uuringuid ei ole läbi viidud.

Kliinilistes uuringutes ei tekkinud kõrvaltoimeid, kui kasutati dorsolamiidi koos järgmiste ravimitega: timolooli silmalahus, betaksolooli silmalahus; ja süsteemselt manustatavate ravimitega, sh AKE inhibiitorid, kaltsiumikanalite blokaatorid, diureetikumid, mittesteroidsed põletikuvastased ravimid, sh aspiriin ja hormoonid (nt östrogeen, insuliin, türoksiin).

Koostoimeid dorsolamiidi ning miootikumide ja adrenergiliste agonistide vahel ei ole glaukoomi ravis täielikult hinnatud.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Dorsolamiidi ei tohi raseduse ajal kasutada.

Ravimi kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt kliinilisi andmeid. Küülikutel põhjustas dorsolamiid emasloomale toksilistes annustes teratogeenset toimet (vt lõik 5.3).

Imetamine

Ei ole teada, kas dorsolamiid eritub rinnapiima. Lakteerivatel rottidel vähendas dorsolamiidi manustamine järglaste kaaluiivet. Dorsolamiidravi vajaduse korral ei soovitata last rinnaga toita. Kui ravi dorsolamiidiga on vajalik, ei ole imetamine soovitatav.

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Võimalikud kõrvaltoimed, nagu pearinglus ja nägemishäired, võivad mõjutada autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8Kõrvaltoimed

Kliinilistes uuringutes on dorsolamiidi kasutamist hinnatud enam kui 1400-l isikul. Pikaajalistes uuringutes, kus osales 1108 patsienti, kes said dorsolamiidi monoteraapiana või koos oftalmilise beetaadrenoblokaatoriga, olid kõige sagedasemateks (ligikaudu 3%) dorsolamiid-ravi katkestamise põhjusteks ravimi manustamisega seotud silma kõrvaltoimed, peamiselt konjunktiviit ja silmalau reaktsioonid.

Alljärgnevaid kõrvaltoimeid on kirjeldatud kliinilistes uuringutes või turustusjärgsetest kogemustest.

Allpool loetletud kõrvaltoimete esinemissagedused on defineeritud järgmiselt:

Väga sage:

(≥1/10);

Sage:

(≥1/100 kuni <1/10);

Aeg-ajalt:

(≥1/1000 kuni <1/100);

Harv:

(≥1/10 000 kuni <1/1000);

Väga harv:

(<1/10 000);

Teadmata:

(ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Närvisüsteemi ja psühhiaatrilised häired

Sage:peavalu

Harv:pearinglus, paresteesia

Silma kahjustused:

 

Väga sage:

põletus- ja torkimistunne

Sage:

pindmine punktaatkeratiit, konjunktiviit, pisaravool, ähmane nägemine,

Aeg-ajalt:

silmalaupõletik, silmade sügelus, silmalauärritus

iridotsükliit

Harv:

sarvkesta turse, filtratsiooni protseduuride järgne soonkesta irdumine,

 

okulaarne hüpotoonia, ärritus, sh punetus, valu, koorikute teke

 

silmalaugudele, mööduv müoopia (taandub ravi katkestamise järgselt)

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired:

Harv:

epistaksis

Seedetrakti häired:

 

Sage:

iiveldus, mõru maitse

Harv:

kurguärritus, suukuivus

Neerude ja kuseteede häired:

Harv:neerukivitõbi

Naha ja nahaaluskoe kahjustused:

Harv:Kontaktdermatiit, Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalnekrolüüs

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid:

Sage:

väsimus, jõuetus

Harv:

Ülitundlikkus: süsteemsed allergilised reaktsioonid, sh angioödeem,

 

urtikaaria ja pruuritus, lööve, hingeldus, harva bronhospasm ja paiksete

 

ülitundlikkusreaktsioonide tunnused ja sümptomid (palpebraalsed

 

reaktsioonid)

Uuringud:

Dorsolamiidi ei ole seostatud kliiniliselt oluliste elektrolüütide tasakaalu häirete tekkega.

Lapsed:

Vt lõik 5.1.

4.9Üleannustamine

Dorsolamiidvesinikkloriidi tahtliku või tahtmatu üleannustamise kohta inimestel on vähe andmeid. Suukaudse manustamise järgselt on teatatud järgmisest: unisus. Paiksel manustamisel: iiveldus, pearinglus, peavalu, väsimus, ebatavalised unenäod ja düsfaagia.

Ravi peaks olema sümptomaatiline ja toetav. Võivad esineda häired elektrolüütide tasakaalus, atsidoosi teke ning võimalikud närvisüsteemi häired. Tuleks jälgida elektrolüütide sisaldust seerumis (eriti kaaliumisisaldust) ja vere pH väärtusi.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: karboanhüdraasi inhibiitorid

ATC-kood: S01EC03

Toimemehhanism

Karboanhüdraasi (KA) inhibiitor on ensüüm, mida leidub paljudes kudedes sh silmas. Inimesel esineb karboanhüdraasi mitmete isoensüümidena, millest kõige aktiivsem on karboanhüdraas II (KA-II). Viimast leidub peamiselt vere punalibledes, kuid ka teistes kudedes. Karboanhüdraasi inhibeerimise tulemusena silma ripsjätketes väheneb vesivedeliku produktsioon. Tulemuseks on silmasisese rõhu (SSR) langemine.

Dorzolamide Actavis sisaldab dorsolamiidvesinikkloriidi, mis on inimese KA-II tugev inhibiitor. Paikse manustamise järgselt alandab dorsolamiid kõrgenenud silmasisest rõhku, olenemata sellest, kas see on seotud glaukoomiga või mitte. Silmasisese rõhu tõus on nägemisnärvi kahjustuse ja nägemisvälja kaotuse patogeneesis peamine riskifaktor. Dorsolamiid ei põhjusta pupillide ahenemist ja langetab silmasisest rõhku, omamata kõrvaltoimeid nagu hämaras nägemise häired ja akommodatsioonispasm. Dorsolamiidi toime pulsisagedusele ja vererõhule on minimaalne või puudub.

Paikselt manustatavad beetaadrenoblokaatorid alandavad samuti silmasisest rõhku vesivedeliku produktsiooni pärssimise teel, kuid toimemehhanismid on erinevad. Uuringud on näidanud, et dorsolamiidi lisamisel paiksele beetaadrenoblokaatorile on täheldatav silmasisese rõhu (SSR) edasine langemine; tähelepanek kinnitab beetaadrenoblokaatorite ja suukaudsete karboanhüdraasi inhibiitorite aditiivset toimet.

Farmakodünaamilised toimed

Kliinilised toimed:

Täiskasvanud patsiendid

Dorsolamiidi efektiivsus on kinnitatud laiaulatuslikes kuni üks aasta kestnud kliinilistes uuringutes, kus glaukoomiga või silmasisese rõhu tõusuga patsientidele manustati ravimit monoteraapiana kolm korda ööpäevas (ravieelne SSR väärtus >23 mmHg) või kombineeritult beetaadrenoblokaatoritega (ravieelne SSR >22 mmHg). Dorsolamiidi SSR langetav toime monoteraapia ja kombineeritud ravi korral säilis kogu päeva vältel ning toime jätkus ka pikaajalisel manustamisel. Pikaajalisel manustamisel monoteraapiana oli toimeefekt sarnane betaksoloolile ja veidi nõrgem kui timoloolil. Paiksete beetaadrenoblokaatoritega koosmanustamisel langes SSR veelgi ning efekt oli sarnane neli korda ööpäevas 2% pilokarpiini manustamisele.

Lapsed

184-l (122 said dorsolamiidi) lapsel, kellel esines glaukoom või kõrgenenud silmasisene rõhk (silmasisese rõhu algväärtus > 22 mmHg), vanuses ühest elunädalast kuni <6 eluaastani, viidi läbi 3- kuuline, topeltpime, aktiivse raviga kontrollitud mitmekeskuseline uuring, et hinnata kolm korda päevas lokaalselt manustatud dorsolamiidi ohutust. Ligikaudu pooltel mõlema ravirühma patsientidest diagnoositi kaasasündinud glaukoomi; muudeks sagedasemateks põhjusteks olid Sturge-Weberi sündroom, iridokorneaalne mesenhümaalne düsgenees, afaakia. Jaotumus vanuse ja ravi järgi monoteraapia faasis oli järgmine:

 

Dorsolamiid 2%

Timolool

<2-aastaste vanuserühm

N=56

Timolool GS 0,25% N=27

 

Vanusevahemik: 1...23 kuud

Vanusevahemik: 0,25...22 kuud

>2...<6-aastaste

N=66

Timolool 0,50% N=35

vanuserühm

...Vanusevahemik: 2 6 aastat

...Vanusevahemik: 2 6 aastat

Mõlemas vanuserühmas said ligikaudu 70 patsienti ravi vähemalt 61 päeva ja ligikaudu 50 patsienti 81...100 päeva.

Kui dorsolamiidi või timolooli geeli moodustava lahuse monoteraapiaga ei saavutatud kõrgenenud silmasisese rõhu piisavat langust, muudeti uuringu avatud faasis ravi järgmiselt: 30 patsienti vanuses <2 aasta viidi üle samaaegsele ravile timolooli 0,25 % geeli moodustava lahusega ööpäevas ja 2 % dorsolamiidiga kolm korda päevas; 30 patsienti vanuses ≥2 aastat viidi üle 2 % dorsolamiidi/0,5 % timolooli fikseeritud kombinatsioonile kaks korda päevas.

Üldiselt ei ilmnenud selles uuringus lastel täiendavaid ohutusega seotud probleeme: ligikaudu 26%-l (dorsolamiidi monoteraapia puhul 20%) lastest täheldati ravimiga seotud kõrvaltoimeid, millest enamik olid paiksed, mittetõsised silmanähud, nagu põletus- ja kipitustunne silmades, silmade punetus ja silmavalu. Väikesel protsendil (< 4%) täheldati sarvkesta turset või hägusust. Lokaalsete reaktsioonide esinemissagedus oli sarnane võrdlusravimi puhul täheldatuga. Turuletuleku järgsete andmete põhjal on kirjeldatud metaboolse atsidoosi teket väga väikestel lastel, eelkõige kellel esineb neerude ebaküpsus/neerukahjustus.

Lastel saadud efektiivsuse tulemused näitavad, et dorsolamiidirühmas täheldatud kõrgenenud silmasisese rõhu keskmine langus oli võrreldav timoloolirühmas täheldatuga, isegi kui timolooli puhul ilmnes vähene arvuline paremus.

Pikemaajalisi efektiivsuse uuringuid (>12 nädalat) ei ole läbi viidud.

5.2Farmakokineetilised omadused

Erinevalt suu kaudu manustatavatest karboanhüdraasi inhibiitoritest võimaldab dorsolamiidvesinikkloriidi lokaalne manustamine avaldada toimet otse silmas ja seda suhteliselt väikeste annuste juures ja seega ka väiksemate süsteemsete kõrvaltoimetega. Kliinilistes uuringutes langes silmasisene rõhk ilma suukaudsetele karboanhüdraasi inhibiitoritele omaste happe- alustasakaalu häirete ja elektrolüütide muutusteta.

Lokaalsel manustamisel imendub dorsolamiid süsteemselt. Et hinnata võimalikku süsteemset karboanhüdraasi inhibeerimist lokaalse manustamise järgselt, mõõdeti toimeaine ja tema metaboliidi kontsentratsioone erütrotsüütides ja plasmas ning karboanhüdraasi inhibeerimist erütrotsüütides. Kuna dorsolamiid seondub selektiivselt KA II-ga, siis pikaajalisel kasutamisel kumuleerub ta erütrotsüütidesse, samal ajal kui plasmas on vaba toimeaine sedastatav äärmiselt väikeses kontsentratsioonis. Lähteravim moodustab ainsa metaboliidi N-desetüül, mis inhibeerib KA-II vähemal määral kui lähteravim, kuid inhibeerib ka vähemaktiivset isoensüümi karboanhüdraas-I (KA- I). Metaboliit koguneb samuti erütrotsüütidesse, kus ta seondub esmalt KA-I’ga. Dorsolamiid seondub mõõdukalt plasmavalkudega (ligikaudu 33%). Dorsolamiid eritub uriiniga muutumatul kujul; metaboliit eritub samuti uriiniga. Pärast ravimi manustamise lõpetamist elimineerub dorsolamiid erütrotsüütidest mittelineaarselt; algselt langeb toimeaine kontsentratsioon järsult, millele järgneb aeglasem eliminatsiooni faas poolväärtusajaga ligikaudu neli kuud.

Kui dorsolamiidi anti suukaudselt, et jäljendada maksimaalset süsteemset ekspositsiooni pärast pikaajalist lokaalset manustamist, saabus püsikontsentratsioon 13 nädala jooksul. Stabiilses faasis ei leidunud plasmas vabal kujul toimeainet ega tema metaboliiti; KA inhibeerimist punalibledes oli vähem, kui oleks seda vaja neerufunktsiooni või hingamishäirete tekkeks. Sarnaseid farmakokineetilisi omadusi täheldati ka pärast dorsolamiidi pikaajalist paikset manustamist.

Kuigi mõnel neerufunktsiooni häirega eakal patsiendil (kreatiniini kliirens 30…60 ml/min) leiti punalibledes metaboliidi kõrgemaid kontsentratsioone, ei seostatud sellega kliiniliselt oluliste süsteemsete kõrvaltoimete teket.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Loomkatsetes suukaudse dorsolamiidvesinikkloriidi manustamisega seotud peamised sümptomid olid põhjustatud süsteemse KA inhibeerimise farmakoloogilistest toimetest. Mõned sümptomid olid liigispetsiifilised ja/või põhjustatud metaboolsest atsidoosist. Küülikutel oli emasloomale toksiliste dorsolamiidi annuste manustamine seotud metaboolse atsidoosi ja lülikehade väärarengute tekkega.

Kliinilistes uuringutes ei tekkinud patsientidel süsteemsele KA inhibeerimisele viitavat metaboolset atsidoosi või elektrolüütide sisalduse muutusi seerumis. Seetõttu ei ole dorsolamiidi terapeutiliste annuste manustamisel oodata loomkatsetes täheldatud toimeid.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Mannitool

Hüdroksüetüültselluloos

Bensalkooniumkloriid

Naatriumtsitraat

Naatriumhüdroksiid, pH korrigeerimiseks

Süstevesi

6.2Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3Kõlblikkusaeg

2 aastat.

Pärast esmast avamist: 28 päeva.

6.4Säilitamise eritingimused

Hoida pudel välispakendis, valguse eest kaitstult.

Hoida temperatuuril kuni 30°C.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

Valge, läbipaistmatu, polüetüleenist, keskmise tihedusega silmaravimi pudel, sellele kinnitatud tilguti ja kaheosalise keeratava korgiga. Igas pudelis on 5 ml lahust.

Dorzolamide Actavis pakendi suurused: 1 pudel, 3 pudelit ja 6 pudelit.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6Erihoiatused ravimi hävitamiseks käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

Actavis Group PTC ehf. Reykjavíkurvegi 76-78 220 Hafnarfjörður Island

8.MÜÜGILOA NUMBER

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

01.02.2011

10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud oktoobris 2012