Donesyn 5 mg - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1 RAVIMPREPARAADI
NIMETUS

Donesyn 5 mg, õhukese polümeerikattega tabletid


2
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 5,22 mg donepesiilvesinikkloriidmonohüdraati, mis
vastab 5 mg donepesiilvesinikkloriidile, mis vastab 4,56 mg donepesiilile.

INN. Donepezilum

Abiaine: 91 mg laktoosi ühes tabletis.

Abiainete täielik loetelu, vt lõik 6.1.


3 RAVIMVORM


Õhukese polümeerikattega tablett.

Valged, ümmargused, kaksikkumerad, õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühele küljele on
pressitud ,,D9EI" ja teisele ,,5".


4 KLIINILISED
ANDMED

4.1 Näidustused

Alzheimeri tõvest tingitud kerge kuni mõõduka dementsuse sümptomaatiline ravi.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Täiskasvanud/eakad
Ravi alustatakse 5 mg ööpäevas (annustamine üks kord päevas). Donepesiilvesinikkloriidi tablette
tuleb manustada suukaudselt õhtuti enne magamaminekut. Annustamist 5 mg päevas tuleb jätkata
vähemalt üks kuu, et oleks võimalik hinnata ravi esimesi kliinilisi toimeid ning et oleks võimalik
saavutada kindlaid ja püsivaid donepesiilvesinikkloriidi kontsentratsioone. Pärast ühekuulise 5 mg
päevas ravi kliinilist hindamist võib donepesiilvesinikkloriidi annust suurendada 10 mg päevas peale
(annustamine 1 kord päevas). Maksimaalne soovitatav päevane annus on 10 mg. Suuremaid annuseid
kui 10 mg päevas ei ole kliinilistes uuringutes uuritud.

Annuste jaoks, mis ei ole saavutatavad selle tugevusega, on olemas sama ravimi teised tugevused.


Ravi peab alustama ja kontrollima arst, kellel on kogemusi Alzheimeri dementsuse diagnoosimisel ja
ravil. Diagnoos tuleks panna vastavalt aktsepteeritud juhistele (nt DSM IV, RHK 10). Ravi
donepesiilga võib alustada ainult siis, kui on olemas hooldaja, kes regulaarselt jälgib patsiendi ravimi
võtmist. Säilitavat ravi võib jätkata nii kaua, kui patsiendil kestab terapeutiline toime. Seepärast tuleks
donepesiilvesinikkloriidi kliinilist kasu pidevalt uuesti hinnata. Ravi lõpetamist tasub kaaluda siis, kui
terapeutilist efekti enam ei esine. Individuaalset vastust donesepiilvesinikkloriidile ei saa ette
ennustada.

Pärast ravi lõpetamist esineb järk-järguline donepesiilvesinikkloriidi toime vähenemine.

Neeru- ja maksakahjustus
Neerukahjustusega patsientidel võib järgida samasugust annustamisskeemi, kuna see seisund ei mõjuta
donepesiilvesinikkloriidi kliirensit.

Seoses võimaliku toime suurenemisega kerge kuni mõõduka maksakahjustuse korral (vt lõik 5.2)
tuleks annuse suurendamine läbi viia vastavalt individuaalsele taluvusele. Andmed kasutamise kohta
raske maksakahjustusega patsientidel puuduvad.

Lapsed ja noorukid
Donepesiilvesinikkloriidi ei soovitata kasutada lastel ja noorukitel.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus donepesiilvesinikkloriidi, piperidiini derivaatide või ravimi ükskõik millise abiaine
suhtes.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Donepesiilvesinikkloriidi kasutamist raske Alzheimeri tõvest tingitud dementsusega, muud tüüpi
dementsusega või muud tüüpi mäluhäiretega (nt vanusest sõltuv kognitiivsete võimete langus)
patsientidel ei ole uuritud.

Anesteesia
Donepesiil kui koliinesteraasi inhibiitor tõenäoliselt võimendab suktsinüülkoliini tüüpi
müorelaksatsiooni anesteesia ajal.

Kardiovaskulaarsed seisundid
Oma farmakoloogilise toime tõttu võivad koliinesteraasi inhibiitorid avaldada südamele vagotoonilist
toimet (nt bradükardiat tekitav). Selle toime tõenäosus on oluline ,,haige siinuse sündroomiga" või
mõne muu supraventrikulaarse südame juhtehäirega nagu sinuatriaal- või atrioventrikulaarblokiga
patsientidel.

On täheldatud sünkoopiat ja krampe. Selliste patsientide uurimisel tuleb arvestada südame blokaadi
või pikkade siinuspauside tekke võimalusega.

Gastrointestinaalsed seisundid
Kõrgenenud haavandi tekkeriskiga patsientidel, nt neil, kellel anamneesis on esinenenud haavand või
neil, kes saavad mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid (MSPVA), tuleks jälgida sümptomeid.
Siiski ei näidanud kliinilised uuringud donepesiilvesinikkloriidiga sarnaselt platseeboga mitte mingit
tõusu ei peptilise haavandtõve ega gastrointestinaalse verejooksu ilmingutes.

Suguelundid ja kuseteed
Kuigi donepesiilvesinikkloriidi kliinilistes uuringutes seda ei täheldatud, võivad kolinomimeetikumid
põhjustada uriini äravoolu obstruktsiooni põiest.

Neuroloogilised seisundid
Krambid: Arvatakse, et kolinomimeetikumid võivad põhjustada generaliseerunud krampe. Samas võib
suurenenud krambivalmidus olla ka Alzheimeri tõve avaldus.

Kolinomimeetikumid võivad süvendada või esile kutsuda ekstrapüramidaalseid sümptome.

Pulmonaalsed seisundid
Tänu kolinomimeetilistele toimetele, tuleb koliinesteraasi inhibiitoreid välja kirjutada
ettevaatlikkusega patsientidele, kelle anamneesis on olnud astma või krooniline obstruktiivne
kopsuhaigus.

Tuleks vältida donepesiilvesinikkloriidi samaaegset manustamist teiste atsetüülkoliinesteraasi
inhibiitoritega, koliinergilise süsteemi agonistide või antagonistidega.

Raske maksakahjustus
Puuduvad andmed raske maksakahjustusega patsientide kohta.

See ravimpreparaat sisaldab laktoosi. Patsiendid, kellel on harvaesinev pärilik galaktoositalumatus,
laktaasidefitsiit või glükoos-galaktoosi malabsorptsioon, ei tohi seda ravimit võtta.

Vaskulaarse dementsuse suremuse kliinilised uuringud
Viidi läbi kolm 6-kuulist kliinilist uuringut, kus uuriti NINDS-AIREN kriteeriumidele vastavaid
indiviide võimaliku vaskulaarse dementsuse suhtes (VaD). NINDS-AIREN kriteeriumid on mõeldud
tuvastama patsiente, kelle dementsuse põhjuseks on vaid vaskulaarsed põhjused, ning välistama
Alzheimeri tõvega patsiendid. Esimeses uuringus oli suremus 2/198 (1,0%)
donepesiilvesinikkloriidiga 5 mg, 5/206 (2,4%) donepesiilvesinikkloriidiga 10 mg ja 7/199 (3,5%)
platseeboga. Teises uuringus oli suremus 4/208 (1,9%) donepesiilvesinikkloriidiga 5 mg, 3/215 (1,4%)
donepesiilvesinikkloriidiga 10 mg ja 1/193 (0,5%) platseeboga. Kolmandas uuringus oli suremus
11/648 (1,7%) donepesiilvesinikkloriidiga 5 mg ja 0/326 (0%) platseeboga. Kombineeritud
donepesiilvesinikkloriidi grupi suremus kolmes VaD uuringus (1,7%) oli arvuliselt suurem kui
platseebo (1,1%) grupp, kuigi see erinevus ei olnud statistiliselt oluline. Suurem osa surmajuhtumeid
nii donepesiilvesinikkloriidi kui ka platseebot saanud patsientidel näivad olevat erinevate
vaskulaarsete põhjustega, mida võiks ka eeldada eelneva vaskulaarse haiguse olemasoluga vanemalt
populatsioonilt. Tõsiste mittefataalsete ja fataalsete vaskulaarsete juhtumite analüüs ei näidanud
esinemissageduses mingit erinevust donepesiilvesinikkloriidi grupis võrreldes platseeboga.

Ühendatud Alzheimeri tõve uuringutes (n=4146) ja kui need Alzheimeri tõve uuringud ühendati teiste
dementsuse uuringutega, kaasaarvatud vaskulaarse dementsuse uuringud (kokku n=6888), ületas
platseebo grupi suremus arvuliselt donepesiilvesinikkloriidi grupi oma.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Donepesiilvesinikkloriid ja/või mõni tema metaboliitidest ei inhibeeri teofülliini, varfariini,
tsimetidiini või digoksiini metabolismi inimestel. Donepesiilvesinikkloriidi metabolismi ei mõjuta
digoksiini või tsimetidiini samaaegne manustamine.
In vitro uuringud on näidanud, et tsütokroom P450 isoensüümid 3A4 ja vähesel määral ka 2D6 on
seotud donepesiilvesinikkloriidi metabolismiga. In vitro läbiviidud ravimi koostoime uuringud
näitavad, et ketokonasool ja kvinidiin, mis on siis vastavalt CYP3A4 ja 2D6 inhibiitorid, inhibeerivad
donepesiilvesinikkloriidi metabolismi. Seepärast võivad need ja teised CYP3A4 inhibiitorid nagu
itrakonasool ja erütromütsiin ning CYP2D6 inhibiitorid nagu fluoksetiin inhibeerida
donepesiilvesinikkloriidi metabolismi.
Tervete vabatahtlikega uuringus tõstis ketokonasool keskmist donepesiilvesinikkloriidi
kontsentratsiooni umbes 30%.
Ensüümi indutseerija nagu rifampitsiin, fenütoiin, karbamasepiin ja alkohol võivad vähendada
donepesiilvesinikkloriidi taset. Kuna inhibeeriva või indutseeriva efekti suurus ei ole teada, tuleb
selliseid ravimite kombinatsioone kasutada ettevaatusega.
Donepesiilvesinikkloriidil võib avaldada toimet antikoliinergilist aktiivsust omavatele ravimitele.
Ravimite samaaegsel manustamisel on võimalik ka sünergistlik aktiivsus, nt suktsinüülkoliini, teiste
neuromuskulaarsete blokaatorite või koliinergiliste agonistide või beetablokaatoritega, millel on toime
südame käitumisele.

4.6 Rasedus ja imetamine

Rasedus
Puuduvad adekvaatsed andmed donepesiilvesinikkloriidi kasutamise kohta rasedatel.
Uuringud loomadel ei ole näidanud teratogeenset efekti, kuid on näidanud peri- ja postnataalset
toksilisust (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimestele on teadmata.
Donepesiilvesinikkloriidi ei tohi kasutada raseduse ajal, kui selleks puudub selge vajadus.

Imetamine
Donepesiilvesinikkloriid eritub roti piima. Ei ole teada, kas donepesiilvesinikkloriid eritub inimese
rinnapiima ning uuringud imetavatel naistel puuduvad. Seepärast ei tohiks donepesiilvesinikkloriidi
saavad naised rinnaga imetada.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Donepesiilvesinikkloriidil on vähene või mõõdukas toime autojuhtimisele ja masinatega töötamisele.

Dementsus võib mõjutada autojuhtimise suutlikkust või masinate käsitsemisoskust. Lisaks võib
donepesiilvesinikkloriid indutseerida väsimust, pearinglust ja lihaskrampe eelkõige ravi alguses või
annuste tõstmisel. Raviarst peab regulaarselt hindama donepesiilvesinikkloriidi saava patsiendi võimet
juhtida autot või käsitseda keerukaid masinaid.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõige levinumad kõrvaltoimed on kõhulahtisus, lihaskrambid, väsimus, iiveldus, oksendamine ja
unetus.

Kõrvaltoimeid, mis on esinenud rohkem kui üksikutel juhtudel, on kirjeldatud allpool organsüsteemi ja
sageduse alusel.
Sagedused on defineeritud järgmiselt: Väga sage (>1/10), sage (>1/100, <1/10), aeg-ajalt (>1/1000,
<1/100), harv (>1/10000, <1/1000) ja väga harv (>1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate
andmete alusel).

Organsüsteem
Väga sage
Sage
Aeg-ajalt
Harv
Uuringud

-
Vähene

lihase
kreatiinkinaasi
kontsentratsioon
i tõus seerumis
Südame häired


-
- Sinuatriaalne
Bradükardi
blokaad
a
-
Atrioventrikulaarne
blokaad
Närvisüsteemi
-
Sünkoopia*
- Kramp* -
häired
- Peapööritus
Ekstrapüramidaalse
- Unetus
d sümptomid
Seedetrakti
- Kõhulahtisus - Oksendamine - Seedetrakti
häired
- Iiveldus
- Seedehäire verejooks
- Mao-
või
duodeenumi
haavand
Neeru ja

-


kuseteede häired
Kusepidamatu
s
Naha ja
-
Lööve


nahaaluskoe
- Sügelus
häired
Lihas-skeleti ja

-
Lihaskrambid

sidekoe
kahjustused
Ainevahetus ja
-
Anoreksia


toitumishäired
Infektsioonid ja
-
Külmetus


infestatsioonid
Vigastus,

-


mürgistus ja
Õnnetusjuhtu
protseduuri
mid
tüsistused
Üldised häired ja - Peavalud
- Väsimus


manustamiskoha
- Valu
reaktsioonid
Maksa ja



-
sapiteede häired
Maksafunktsio
oni häire ja
hepatiit***
Psühhiaatrilised

-


häired
Hallutsinatsio
onid**
- Rahutus**
- Agressiivne
käitumine**
*
Uurides patsiente sünkoopia või krampide tekke suhtes, tuleb arvesse võtta südame blokaadi või
pikkade siinuspauside tekke tõenäosust.
** Teated hallutsinatsioonide, rahutuse ja agressiivse käitumise kohta kadusid, kui annust vähendati
või ravi lõpetati.
*** Seletamatute maksa funktsioonihäirete korral tuleks kaaluda donepesiilvesinikkloriidi ravi
ärajätmist.

4.9 Üleannustamine

Hinnanguline keskmine surmav annus donepesiilvesinikkloriidi pärast ühekordset suukaudset
manustamist hiirtele ja rottidele on vastavalt 45 mg/kg ja 32 mg/kg kohta või ligikaudu 225 ja 160
korda suurem kui soovitatav maksimaalne annus inimesel, 10 mg päevas. Annusest sõltuvaid
koliinergilise stimulatsiooni tunnuseid jälgiti loomadel ja nendeks olid vähenenud spontaanne
liikumine, lamav asend, taaruv kõnnak, pisaratevool, kloonilised krambid, raskendatud hingamine,
süljeeritus, mioos, fastsikulatsioon ja kehapinna temperatuuri langus.

Koliinesteraasi inhibiitorite üleannustamine võib viia koliinergilise kriisini, mida iseloomustavad
tugev iiveldus, oksendamine, süljeeritus, higistamine, bradükardia, hüpotensioon, raskendatud
hingamine, kollaps ja krambid. Suurenev lihasnõrkus on võimalik ja võib lõppeda surmaga, kui
hingamislihased saavad haaratud.

Nagu iga üleannustamise korral, tuleb rakendada toetavaid meetmeid. Tertsiaarsed antikoliinergilisi
aineid nagu atropiini võib kasutada vastumürgina donepesiilvesinikkloriidi üleannustamise korral.
Soovitatav on intravenoosne atropiinsulfaat, mis on vastavalt tiitritud: algannus 1,0 ... 2,0 mg
intravenoosselt ja järgnevad annused baseeruvad kliinilistel vastustel. On esinenud teateid
ebatüüpilistest vererõhu ja südame rütmihäirete reaktsioonidest, kui manustati teisi
kolinomimeetikume koos kvaternaarsete antikolinergiliste ainetega nagu glükopürrolaat. Ei ole teada,
kas donepesiilvesinikkloriidi ja/või tema metaboliite saab eemaldada dialüüsi abil (hemodialüüs,
peritoneaaldialüüs või hemofiltratsioon).


5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: Dementsuse ravimid; antikoliinesteraasid
ATC-kood N06DA02

Donepesiilvesinikkloriid on spetsiifiline ja pöörduv atsetüülkoliinesteraasi, ajus kõige levinuma
koliinesteraasi, inhibiitor. Donepesiilvesinikkloriid on in vitro üle 1000 korra tugevama toimega
inhibiitor kui butürüülkoliinesteraasi ­ ensüüm, mis esineb peamiselt väljaspool kesknärvisüsteemi.

Alzheimeri dementsus
Alzheimeri dementsusega patsientidel, kes osalesid kliinilistes uuringutes, tekitasid üks kord päevas
manustatud 5 mg või 10 mg donepesiilvesinikkloriidi annused stabiilset atsetüülkoliinesteraasi
aktiivsuse inhibitsiooni (mõõdeti erütrotsüütide membraanides) 63,6% ja 77,3%, kui seda mõõdeti
pärast annustamist. Atsetüülkoliinesteraasi (AChE) inhibitsioon erütrotsüütides
donepesiilvesinikkloriidiga on näidanud korreleeruvust muutustele ADAS-cog-is ­ tundlikul skaalal,
mis uurib kognitsiooni valitud aspekte. Donepesiilvesinikkloriidi võimet muuta dementsuse aluseks
oleva neuropatoloogia käiku ei ole uuritud. Seega ei saa arvata, et donepesiilvesinikkloriidil on
mingisugunegi efekt haiguse kulule.

Donepesiilvesinikkloriidi ravi efektiivsust on uuritud neljas platseebo kontrollitud uuringus, 2 uuringut
kestvusega 6 kuud ja 2 uuringut kestvusega 1 aasta.

6-kuulises kliinilises uuringus tehti analüüs donepesiilvesinikkloriidi ravi kokkuvõtte põhjal, kasutades
kolme efektiivsuse kriteeriumi kombinatsiooni: ADAS-Cog (kognitiivse võimekuse näitaja), Clinician
Interview Based Impression of Change with Caregiver Inpu CIBIC+ (üldise funktsionaalse võimekuse
näitaja) ja Activities of Daily Living Subscale of the Clinical Dementia Rating Scale (ühiskonnaasjade,
kodu, hobide ja enesehooldusega hakkamasaamise näitaja).

Patsiendid, kes vastasid allpool toodud kriteeriumitele, loeti ravile alluvaks.

Vastanud = Paranemine ADAS-Cog skaalal vähemalt 4 punkti

CIBIC+ skaalal halvenemise puudumine

Halvenemise puudumine kliinilise dementsuse hindamise skaala alamskaalas ,,igapäevase elu
tegevused"


Vastanute %
Ravikavatsusega
Hinnatav populatsioon
populatsioon
n = 352
n = 365
Platseebo grupp
10%
10%
Donepesiilvesinikkloriid 5 18%* 18%*
mg grupp
Donepesiivesinikkloriid 10 21%* 22%**
mg grupp
*
p < 0,05
** p < 0,01

Donepesiilvesinikkloriid põhjustas annusest sõltuva statistiliselt olulise tõusu patsientide protsendis,
keda arvati ravile reageerivat.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine
Suukaudsel manustamisel saadakse maksimaalsed plasma väärtused umbes 3 kuni 4 tunni pärast.
Plasma kontsentratsioonid ja kõveraalune pindala suurenevad proportsioonis annusega. Lõplik
dispositsiooni poolväärtusaeg on umbes 70 tundi, seega mitme üksiku igapäevase annuse manustamine
viib järk-järgult stabiilse tasemeni. Ligikaudne stabiilne tase saavutatakse 3 nädalat pärast ravi
alustamist. Kui stabiilne tase on saavutatud, näitavad plasma donepesiilvesinikkloriidi
kontsentratsioonid ja sellega seotud farmakodünaamiline aktiivsus väikest varieeruvust päeva jooksul.
Toit ei mõjutanud donepesiilvesinikkloriidi imendumist.

Jaotumine
Donepesiilvesinikkloriid seotakse 95% ulatuses inimese plasma proteiinidega. Aktiivse metaboliidi 6-
O-desmetüüldonepesiili seostumine plasma proteiinidega ei ole teada. Donepesiilvesinikkloriidi
jaotumist keha erinevates kudedes ei ole selgelt uuritud. Kuigi tervetel meessoost vabatahtlikel
läbiviidud massilises tasakaalu-uuringus, 240 tundi pärast ühekordset 5 mg 14C-ga märgistatud
donepesiilvesinikkloriidi annus jäi umbes 28% märgistatud ravimist väljutamata. Seega võib väita, et
donepesiilvesinikkloriid ja/või tema metaboliidid võivad jääda organismi rohkem kui 10 ks päevaks.

Metabolism ja eritumine
Donepesiilvesinikkloriidi eritatakse nii kusetrakti kaudu kui metaboliseeritakse tsütokroom P450
süsteemi poolt paljudeks metaboliitideks, millest kõik ei ole tuvastatud. Pärast üksiku 5 mg 14C-ga
märgistatud donepesiilvesinikkloriidi annuse manustamist oli plasma radioaktiivsus, väljendatuna
protsentides kogu manustatud annusest, peamiselt muutumatu donepesiilvesinikkloriidi arvelt (30%),
6-O-desmetüüldonepesiil (11% - ainus metaboliit, mis omab sarnast aktiivsust
donepesiilvesinikkloriidiga), donepesiil-cis-N-oksiid (9%), 5-O-desmetüüldonepesiil (7%) ja 5-O-
desmetüüldonepesiili glükuroniidi konjugaat (3%). Ligikaudu 57% kogu manustatud radioaktiivsusest
väljus uriiniga (17% muutumatu donepesiilvesinikkloriidina) ja 14,5% väljus roojaga, mis teeb
biotransformatsioonist ja eritumisest uriiniga peamised väljutusteed. Donepesiilvesinikkloriidi ja/või
mõne tema metaboliidi enterohepaatilise retsirkulatsiooni kohta tõendid puuduvad.

Plasma donepesiilvesinikkloriidi kontsentratsioonid vähenevad poolväärtusajaga ligikaudu 70 tundi.

Sugu, rass, suitsetamise anamnees ei ole kliiniliselt olulised donepesiilvesinikkloriidi plasma
kontsentratsioonide juures. Donepesiivesinikkloriidi farmakokineetikat ei ole ametlikult uuritud
vanuritel ega Alzheimeri tõbe või vaskulaarset dementsust põdevatel patsientidel. Kuigi keskmised
plasma väärtused patsientidel olid väga lähedased noorte tervete vabatahtlike omadega.

Kerge või mõõduka maksakahjustusega patsientidel esines donepesiilvesinikkloriidi
tasakaalukontsentratsiooni suurenemist; keskmine AUC 48% võrra ja keskmine Cmax 39% võrra (vt
lõik 4.2).

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Ulatuslikud uuringud katseloomadel on näidanud, et see ühend põhjustab vähe toimeid, välja arvatud
soovitud farmakoloogilisi toimeid, mis lähevad kokku toimega kui kolinergilise stimulaatorina (vt.
lõik 4.9).

Donepesiilvesinikkloriid ei ole mutageenne bakteri ja imetajarakkude mutatsiooni analüüsis.
Mõningaid klastogeenseid toimeid täheldati in vitro kontsentratsioonide juures, mis olid rakkudele
selgelt toksilised ja ületasid rohkem kui 3000 korda stabiilse taseme plasma kontsentratsioone.
Mingeid klastogeenseid ega genotoksilisi efekti ei täheldatud hiire mikronukleuste mudelis in vivo.
Onkogeenset potentsiaali ei leitud pikaajalises kartsinogeensuse uuringus rottidel ega hiirtel.

Donepesiilvesinikkloriid ei mõjutanud rottide viljakust ja ei olnud teratogeenne rottidel ega küülikutel,
aga omas kerget toimet surnult sündimisele ja enneaegselt sündinute ellujäämisele, kui manustati 50
kordset inimese doosi tiinetele rottidele (vt. lõik 4.6).


6 FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu
Laktoosmonohüdraat
Mikrokristalne tselluloos (E460)
Naatriumtärklisglükolaat (tüüp A)
Hüdroksüpropüültselluloos (E463)
Magneesiumstearaat (E572)

Tableti kate
Hüpromelloos (E464)
Laktoosmonohüdraat
Makrogool 4000
Titaandioksiid (E171)

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Pappkarp, milles on blisterpakend (PVC/alumiinium) 7, 28, 30, 50, 56, 60, 84, 98, 100 või 120
tabletiga ja haiglapakendid (üksikannuse blister) (PVC/aluminium) 50 tabletiga.

Kõiki pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.


7 MÜÜGILOA HOIDJA

Synthon BV
Microweg 22
6545 CM, Nijmegen
Holland


8 MÜÜGILOA NUMBER

584908


9 ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

16.05.2008


10 TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud veebruaris 2010