Puudub Eestis kehtiv müügiluba või meil ei ole andmeid veel

Desmopressin actavis - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

Artikli sisukord

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1. RAVIMPREPARAADI

NIMETUS

Desmopressin Actavis 0,1 mg tabletid
Desmopressin Actavis 0,2 mg tabletid


2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 0,1 mg desmopressiinatsetaati, mis vastab 0,089 mg desmopressiinile.
Üks tablett sisaldab 0,2 mg desmopressiinatsetaati, mis vastab 0,178 mg desmopressiinile.
INN. Desmopressinum

Abiained: laktoosmonohüdraat.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Tablett.
Desmopressin Actavis 0,1 mg: valged, ümmargused tabletid, ühel pool poolitusjoon, ja teisel pool
graveering "D1". Diameeter: 8 mm.

Poolitusjoon on ainult poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti
võrdseteks annusteks jagamiseks.

Desmopressin Actavis 0,2 mg: valged, ümmargused tabletid, ühel pool poolitusjoon, ja teisel pool
graveering "D2". Diameeter: 8 mm.

Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1 Näidustused

Magediabeet.
Öise enureesi ravi üle 5-aastastel lastel.
Öise polüuuriaga noktuuria ravi täiskasvanutel.

4.2
Annustamine ja manustamisviis

Desmopressin Actavis"e annus määratakse individuaalselt. Desmopressiin tuleb alati võtta
söögiaegade suhtes ühesugusel ajal, sest toit vähendab ravimi imendumist (vt lõik 4.5).

Magediabeedi ravi:
Täiskasvanud ja lapsed:
Soovitatav algannus täiskasvanutele ja lastele 0,1 mg kolm korda päevas. Annustamise skeemi tuleb
täpsustada vastavalt patsiendi ravivastusele.
Kliinilise kogemuse põhjal jääb ööpäevane annus vahemikku 0,2...1,2 mg. Enamusele patsientidest on
säilitusannuseks 0,1...0,2 mg kolm korda ööpäevas.
Veepeetuse/hüponatreemia sümptomite ilmnedes tuleb ravi ajutiselt katkestada ja annust kohaldada.

Öise enureesi ravi:
Üle 5-aastased lapsed:
Soovitatav algannus on 0,2 mg enne magamaminekut. Kui see annus ei ole piisavalt efektiivne, võib
seda suurendada kuni 0,4 mg.

Seoses pika-ajalise raviga on iga kolme kuu järel spontaanse tervenemise tuvastamiseks vajalik pidada
vähemalt ühe-nädalast ravivaba perioodi.

Rangelt tuleb jälgida vedeliku tarbimist. Kui esinevad veepeetuse ja/või hüponatreemia nähud või
sümptomid (peavalu, iiveldus/oksendamine, kehakaalu suurenemine ja rasketel juhtudel krambid ja
kooma) tuleb ravi katkestada seniks, kuni patsient on täielikult tervistunud. Ravi uuesti alustamisel
tuleb rangelt jälgida vedeliku piiratud tarbimist (vt lõik 4.4).

Noktuuria ravi:
Soovitatav algannus on 0,1 mg enne magamaminekut. Kui see annus ei ole piisavalt efektiivne, võib
seda kord nädalas suurendada kuni 0,2 mg ja seejärel kuni 0,4 mg.
Tuleb piirata vedelike tarbimist ja patsienti jälgida (vt lõik 4.4).

Enne öise polüuuria diagnoosi püstitamist tuleb vähemalt 48 tunni jooksul määrata uriini tootmise
sagedust ja mahtu. Kui öise uriini tootmine ületab põie mahtu või 1/3 toodetud ööpäevasest uriini
kogusest, on öine polüuuria diagnoositud.

Kui tekivad vedelike peetuse ja/või hüponatreemia nähud ja sümptomid (peavalu,
iiveldus/oksendamine, kehakaalu tõus ja raskel juhul krambid ning kooma), tuleb ravi kuni patsiendi
täieliku tervenemiseni katkestada.
Kui raviga uuesti alustatakse peab jälgima vedeliku peetust ja naatriumisisaldust seerumis (vt
lõik 4.4).

Kui nelja nädalaga pärast sobiva annuse tiitrimist piisavat ravivastust ei saavutata, tuleb ravi
katkestada.

Eakate raviga peab kaasuma hoolikas jälgimine, sest nendel on hüponatreemia tekke risk suurem.
Seerumi naatriumi sisaldust tuleb määrata enne ravi algust, 3 päeva pärast ravi algust või alati pärast
annuse muutmist ning pikaajalise ravi korral tuleb mõõtmist korrata regulaarselt.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
Harjumuslik ja psühhogeenne polüdipsia (mille tulemusel suureneb uriini eritus 40 ml/kg/24 tunni
jooksul).
Südamepuudulikkus ja teised diureetikumravi vajavad seisundid.
Mõõdukas ja raske neerupuudulikkus (kreatiniini kliirens alla 50 ml/min).
Teadaolev hüponatreemia.
SIADH ­ seisund, mille korral toimub ADH ülemäärane produktsioon.

4.4
Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Kui ravimit kasutatakse primaarse öise enureesi või noktuuria raviks tuleb vedeliku tarbimist piirata
miinimumini 1 tund enne ravimi manustamist ja vähemalt 8 tundi pärast ravimi manustamist. Kui ravi
ajal ei piirata vedeliku tarbimist võib kujuneda vedeliku peetus ja/või hüponatreemia kaasuvate
sümptomitega (peavalu, iiveldus/oksendamine, kehakaalu tõus ja raskel juhul krambid, kooma).
Öise enureesiga lastel ja noortel täiskasvanutel on seoses desmopressiinraviga korduvalt täheldatud
ajuturset.

Ägeda inkontinentsi, sagedase urineerimise orgaaniliste põhjustega või noktuuriaga patsientidel (nt
eesnäärme healoomuline suurenemine, kuseteede infektsioonid, põiekivid/kasvaja, põiesfinkteri häired),
polüdipsia ja ravile allumatu magediabeedi korral, tuleb enne ravi alustamist välistada muud põhjused
või neid enne vastavalt ravida.

Kui Desmopressin Actavis"t kasutatakse koos SIADH esile kutsuda võivate ravimitega (tritsüklilised
antidepressandid, selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRId), kloorpromasiin,
karbamasepiin või MSPVAd) tuleb hüponatreemia vältimiseks rakendada ettevaatusabinõusid, nt vedelike
tarbimise piiramine, seerumi naatriumisisalduse määramine.

Eakatel ning vere madala naatriumisisaldusega patsientidel on suurenenud risk hüponatreemia
tekkeks.

Desmopressiinravi tuleb katkestada ägeda kaasuva haiguse ajal, mida iseloomustab vedeliku ja/või
elektrolüütide tasakaalu häired (nt süsteemne infektsioon, palavik või gastroenteriit).

Enne ravi alustamist tuleb välistada rasked põiefunktsioonihäired ja urineerimistakistuse põhjused.

Südameveresoone häiretega või astma, epilepsia või migreeni all kannatavatele patsientidele tuleb
ravimit manustada ettevaatusega ja vajadusel annust vähendada.

Desmopresiinravi ajal tuleb jälgida kehakaalu, seerumi naatriumisisaldust ja/või vererõhku.

Ravim sisaldab laktoosi. Patsiendid, kellel on harvaesinev pärilik haigus nagu galaktoosi talumatus,
laktaasi defitsiit või glükoosi-galaktoosi malabsorptsioon, ei tohi seda ravimit kasutada.

4.5 Koostoimed
teiste
ravimitega ja muud koostoimed

Ravimid, mis põhjustavad antidiureetilise hormooni vabanemist, nt tritsüklilised antidepressandid,
selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid, kloorpromasiin ja karbamasepiin võivad
potentseerida antidiureetilist toimet ja suurendada vee retentsiooni/hüponatreemia riski.

MSPVAd võivad indutseerida vee retentsiooni ja/või hüponatreemiat (vt lõik 4.4).

Samaaegne ravi loperamiidiga võib põhjustada desmopressiini kuni kolmekordse kontsentratsiooni
tõusu vereplasmas, mis omakorda suurendab vee retentsiooni/hüponatreemia riski. Teised ravimid,
mis aeglustavad intestinaalset transporti võivad omada sarnast toimet. Kuid seda ei ole veel uuritud.

On vähe tõenäoline, et desmopressiin omaks koostoimet maksa ainevahetust mõjutavate ravimitega.
In vitro uuringutes inimese mikrosoomidega on näidatud, et desmopressiin ei metaboliseeru olulisel
määral maksas. Kuigi in vivo koostoimete uuringuid tehtud ei ole.

Samaaegne ravi dimetikooniga vähendab desmopressiini imendumist.

27% rasvasusega toit vähendab suukaudselt manustatud desmopressiini samaaegsel võtmisel
märgatavalt (umbes 40%) desmopressiini imendumist (kogust ja kiirust). Mingisugust märgatavat
toimet farmakodünaamikale (uriini produktsioon või osmolaalsus) ei ole täheldatud. Kuid ei saa
välistada, et mõned patsiendid saavad Desmopressin Actavis"e võtmisel koos toiduga erineva
toimetulemuse.

Söök võib vähendada antidiureetilise toime tugevust ja kestvust.

4.6
Rasedus ja imetamine

Rasedus:
Piiratud arvu (n=53) magediabeediga rasedate kohta saadud andmed näitavad üksikjuhtidel
desmopressiini väärarenguid tekitavat toimet ravimiga raseduse ajal kokku puutunud lastel.
Praeguseks puuduvad teised asjakohased epidemioloogilised andmed. Loomkatsetes ei ole ilmnenud
otsest või kaudset kahjulikku toimet rasedusele, embrüo/loote arengule, sünnitusele või postnataalsele
arengule. Desmopressiini määramisel raseduse ajal tuleb ravimit kasutada ettevaatusega.
Preeklampsia suurenenud riski tõttu on soovitatav jälgida vererõhku.

Imetamine
Desmopressiini kõrgete annustega (300 mikrogrammi intranasaalselt) ravitud imetavate emade
rinnapiima analüüside tulemused näitasid, et imikule piimaga edasiantava desmopressiini kogused on
märkimisväärselt väiksemad kui kogused, mis on mõjutaksid diureesi.

Desmopressiini võib imetamise ajal kasutada.

4.7 Toime

reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.
Desmopressiin ei avalda toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

4.8 Kõrvaltoimed

Kui ravi ajal ei piirata vedeliku tarbimist, võib kujuneda vedelikupeetus ja/või hüponatreemia ilma või
koos kaasuvate nähtude ja sümptomitega. Nendeks sümptomiteks võivad olla peavalu,
iiveldus/oksendamine, naatriumisisalduse langus, kehakaalu tõus ja raskel juhul krambid ning kooma
(vt lõik 4.4).

Allpool toodud kõrvaltoimete esinemissagedused on defineeritud järgmiselt:
Väga sage ( 1/10); sage ( 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt ( 1/1000 kuni < 1/100); harv ( 1/10000
kuni < 1/1,000); väga harv (< 1/10,000); teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Öine enurees ja magediabeet:

Kõige sagedamini esinevad kõrvaltoimed on peavalu ja seedetrakti häired.

Immuunsüsteemi häired

Teadmata
Allergilised reaktsioonid

Ainevahetus ja toitumishäired

Väga harv
Hüponatreemia.

Psühhiaatrilised häired

Väga harv
Emotsionaalsed häired

Närvisüsteemihäired

Sage
Peavalu

Seedetrakti häired

Sage
Kõhuvalu, iiveldus

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Väga harv
Allergilised nahareaktsioonid


Noktuuria:
Kliinilistes uuringutes koges umbes 35 % patsientidest annuse kohaldamise ajal kõrvaltoimeid.
Annuse tiitrimise ajal katkestas kõrvaltoimete tõttu ravi 8% patsientidest, 2% lõpetas ravi sellele
järgneva topelt-pimeda perioodi jooksul (0,63% desmopressiini grupis ja 1,45% platseebo grupis).

Pika-ajalise ravi ajal koges kõrvaltoimeid umbes 24% patsientidest.
Kõige sagedamini esines peavalu. 15% patsientidest esines peavalu annuse tiitrimise ajal ja 6% pika-
ajalise ravi ajal.

Ainevahetus- ja toitumishäired

Sage
Hüponatreemia (annuse tiitrimisel).
Närvisüsteemi häired

Väga sage
Peavalu (annuse tiitrimisel).


Sage
Peavalu (pikaajalisel ravil).

Pearinglus.
Südame häired

Sage
Perifeersed tursed (pikaajalisel ravil).
Seedetrakti häired

Sage
Iiveldus.

Kehakaalu tõus (pikaajalisel ravil).
Kõhuvalu (annuse tiitrimisel).
Suukuivus (annuse tiitrimisel).
Neerude ja kuseteede häired

Sage
Sage urineerimine (pikaajalisel ravil).

4.9 Üleannustamine


Üleannus võib viia toimeaja pikenemiseni ja vedelike peetuse ning hüponatreemia tekke riskini.

Rasked veepeetuse sümptomid:
Krambid ja teadvusetus.

Ravi:
Hüponatreemia ravi on individuaalne, kuid siiski tuleb järgida järgimisi üldisi juhiseid:
Hüponatreemiat ravitakse pärast desmopressiin-ravi ärajätmise, vedelike tarbimise piiramise ja vajadusel
sümptomaatiliselt.


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: vasopressiin ja selle analoogid, ATC-kood: H01BA02

Desmopressiin on naturaalse hormooni arginiinvasopressiini sünteetiline analoog. Desmopressiin
erineb naturaalsest hormoonist 2 keemilise erisuse poolest: 1-tsüsteiini desaminatsioon ja 8-Larginiini
asendamine 8-D-arginiiniga. See muutus pikendab oluliselt antidiureetilist toimet ning terapeutilistes
annustes peaaegu eemaldab pressoorse toime. Desmopressiin on tugevatoimeline aine, mille
antidiureetilise toime EC50 väärtus on 1,6 pg/ml. Pärast suukaudset manustamist on eeldatav toime pikkus
6...14 tundi ja enam.

Kliinilised uuringud desmopressiiniga noktuuria patsientidel on näidanud järgmist:
· Vähemalt 50% öiste põietühjenduste keskmise arvu langus saavutati 39% desmopressiini
patsientidest võrreldes 5% platseebo grupis (p<0,0001).
· Keskmine põietühjenduste arv langes desmopressiini grupis 44% võrra võrreldes 15% platseebo
grupis (p<0,0001).
· Keskmine häirimatu uneperioodi pikkus pikenes desmopressiini grupis 64% võrreldes 20% platseebo
grupis (p<0,0001).
· Keskmine esimese häirimatu uneperioodi pikkus pikenes desmopressiini grupis 2 tunnini võrreldes
31 minutiga platseebo grupis (p<0,0001).

5.2 Farmakokineetilised
omadused

Desmopressiini absoluutne biosaadavus pärast suukaudset manustamist varieerub vahemikus
0,08%...0,16%. Desmopressiini biosaadavus varieerub erinevatel indiviididel mõõdukast kuni oluliste
muutusteni.
Samaaegsel võtmisel koos toiduga väheneb desmopressiini imendumine 40%.
Keskmine plasmakontsentratsiooni maksimum tekib 2 tunni jooksul pärast manustamist. Jaotusruumala
on 0,2...0,3 l/kg. Poolväärtusaeg plasmas on 2...3 tundi. Poolväärtusaeg pärast suukaudset manustamist
on vahemikus 2...3 tundi. Desmopressiin ei läbi hematoentsefaalbarjääri.

In vitro uuringutes inimese maksa mikrosoomides on näidatud, et maksas ei toimu desmopressiini
märkimisväärset metaboliseerumist. In vivo on seetõttu desmopressiini metabolism vähetõenäoline.

Pärast veenisisest manustamist eritub umbes 45 % manustatud desmopressiinist uriini 24 tunni
jooksul.

5.3 Prekliinilised
ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, genotoksilisuse ja reproduktsioonitoksilisuse mittekliinilised uuringud ei
ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.
Ööpäevaste annuste 47,4 mikrogrammi/kg kehamassi kohta manustamisel rottidele, so annus, mis
tunduvalt ületab inimesel kasutatava maksimaalse annuse, on näidatud neerufunktsiooni häirumist
koos seerumi kreatiniinisisalduse tõusu ja neerutuubulite epiteeli hüaliini degeneratsiooniga.
Muutused olid pärast desmopressiin-ravi lõpetamist pöörduvad.
Kartsinogeensuse uuringute kohta ei ole andmeid saadaval.


6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1 Abiainete
loetelu

Laktoosmonohüdraat
Kartulitärklis
Povidoon K30
Magneesiumstearaat

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4 Säilitamise
eritingimused


Hoida temperatuuril kuni 30°C. Hoida originaalpakendis. Hoida pakend tihedalt suletuna, niiskuse eest
kaitstult.
Niiksust imavat ainet mitte eemaldada.

6.5
Pakendi iseloomustus ja sisu

HDPE purk HDPE/LDPE korgiga ja niiskust imava aine kapsliga.
Pakendi suurused: 10, 15, 20, 30, 60, 90, 100 või 250 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6
Erihoiatused ravimi hävitamiseks <käsitlemiseks>

Tabletti võib purustada, kuid mitte vees lahustada.

Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA

Actavis Group PTC ehf.,
Reykjavikurvegi 76-78,
220 Hafnarfjörður,
Island.


8. MÜÜGILOA
NUMBRID

Desmopressin Actavis 0,1 mg: 635109
Desmopressin Actavis 0,2 mg:635209


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

19.06.2009


10.
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud juunis 2009.