Dilatrend - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

DILATREND, 6,25 mg tabletid
DILATREND, 25 mg tabletid


2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks Dilatrend 6,25 tablett sisaldab 6,25 mg karvedilooli.
Üks Dilatrend 25 tablett sisaldab 25 mg karvedilooli

INN. Carvedilolum

Abiained vt 6.1.


3. RAVIMVORM

Tablett suukaudseks manustamiseks.
Dilatrend 6,25 mg tabletid on kollast värvi ümmargused tabletid, mille mõlemal poolel on
poolitusjoon.
Dilatrend 25 mg tabletid on valget kuni kahvatukollast või kahvatubeezi värvi ümmargused tabletid,
mille mõlemal poolel on poolitusjoon.

Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.


4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Arteriaalne hüpertensioon. Stabiilne stenokardia. Täiendava ravimina südame kroonilise
paispuudlikkuse korral.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Tablette manustatakse koos vedelikuga. Kroonilise südamepuudulikkuse korral soovitatakse
Dilatrendi manustada koos toiduga.

Arteriaalne hüpertensioon
Ravimit on soovitatav manustada üks kord päevas.

Täiskasvanud
Esimesel kahel ravipäeval soovitatakse algannusena manustada 12,5 mg karvedilooli üks kord päevas.
Edaspidi on soovitatavaks annuseks 25 mg üks kord ööpäevas. Kuigi sellisest annusest piisab
enamikule patsientidest, võib annust vajaduse korral tõsta kuni ööpäevase maksimaalse annuseni 50
mg manustatuna üks kord ööpäevas või osadeks jaotatuna. Annuseid tõstetakse vähemalt
kahenädalaste intervallidega.

Eakad
Soovitatav algannus on 12,5 mg üks kord ööpäevas. Osadel juhtudel on selle annusega saavutatud
piisav vererõhu kontroll. Kui vastus ravile on ebapiisav, võib soovitatud ööpäevase annuse tõsta kuni
maksimaalse ööpäevase annuseni 50 mg manustatuna üks kord päevas või osadeks jaotatuna.

Lapsed
Ravimi ohutus alla 18 aasta vanustele lastele pole tõestatud.


Stabiilne stenokardia
Täiskasvanud
Soovitatav algannus esimesel kahel ravipäeval on 12,5 mg kaks korda ööpäevas. Edaspidi on
soovitatavaks annuseks 25 mg 2 korda ööpäevas.

Eakad
Soovitatav maksimaalne ööpäevane annus on 50 mg manustatuna osadeks jaotatuna.

Lapsed
Ravimi ohutus alla 18 aasta vanustele lastele pole tõestatud.

Maksahaigusega patsiendid
Maksafunktsiooni häiretega patsientidele on Dilatrend vastunäidustatud (vt 4.3 Vastunäidustused ja
5.2 Farmakokineetilised omadused).

Neerufunktsiooni häiretega patsiendid
Kui süstoolse vererõhu väärtus on üle 100 mmHg, ei ole annuste kohandamine vajalik (vt ka 4.4
Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel ja 5.2 Farmakokineetilised omadused).

Täiendava ravimina südame paispuudulikkuse korral
Ravi Dilatrendiga tohib alustada ainult haiglas arsti järelvalve all, olles eelnevalt põhjalikult hinnanud
patsiendi seisundit.

Enne iga annuse tõstmist hindab patsiendi kliinilist seisundit arst, kes omab südamepuudulikkuse ravi
kogemust. Patsiendi seisundit hinnatakse annuse tõstmise päeval. Karvedilooli annuseid ei tohi ühelgi
juhul tõsta patsientidel, kellel on pärast viimast arstikülastust südamepuudulikkus süvenenud või kellel
esineb kroonilise südamepuudulikkuse dekompensatsiooni või ebastabiilsuse nähte.

Annuseid tiitritakse vastavalt individuaalsele vajadusele.

Diureetikumide, digoksiini ja/või AKE-inhibiitorite manustamisel tuleb nimetatud ravimite
sobivaimad annused kindlaks teha enne Dilatrend-ravi alustamist.

Täiskavanud
Algannusena manustatakse esimesel kahel ravinädalal 3,125 mg karvedilooli kaks korda ööpäevas. Kui
algannus on hästi talutav, võib seda vähemalt kahenädalaste intervallidega tõsta annuseni 6,25 mg kaks
korda ööpäevas, seejärel annuseni 12,5 mg kaks korda ööpäevas ja lõpuks annuseni 25 mg kaks korda
ööpäevas. Annust võib suurendada kuni maksimaalse talutava annuseni.

Maksimaalne ööpäevane annus raske kroonilise südamepuudulikkusega patsientidele ja kerge kuni
keskmise raskusega kroonilise südamepuudulikkusega patsientidele kehakaaluga kuni 85 kg on 25 mg
kaks korda ööpäevas. Üle 85 kg kehakaaluga kerge või keskmise raskusega kroonilise
südamepuudulikkusega patsientidele on soovitatav maksimaalne ööpäevane annus 50 mg kaks korda
ööpäevas.

Kui patsiendil on süstoolse vererõhuväärtus alla 100 mmHg, võivad annuse tõstmise ajal tekkida
neerude ja/või südame talitluse häired. Seetõttu peab arst enne iga annuse tõstmist hindama nende
patsientide neerufunktsiooni ja samuti vasodilatatsiooni või südamepuudulikkuse süvenemise
võimalikke sümptomeid. Dilatrendi annuseid ei tohi tõsta enne, kui südamepuudulikkuse või
vasodilatatsiooni sümptomid on stabiliseerunud.

Kui Dilatrendi võtmine katkestatakse rohkem kui kaheks nädalaks, on soovitatav ravi uuesti alustada
annustega 3,125 mg kaks korda ööpäevas ja tõsta seda vastavalt eespool antud soovitustele.

Eakad
Annustamine nagu täiskasvanutel.

Lapsed
Ravimi ohutus alla 18 aasta vanustele lastele pole tõestatud.

4.3 Vastunäidustused

Dilatrend on vastunäidustatud olulise vedeliku retentsiooni või liia korral, mille puhul on vajalik
intravenoosne inotroopne ravi.

Obstruktiivne kopsuhaigus, maksafunktsiooni häired, ülitundlikkus karvedilooli või ravimi mõne
koostisosa suhtes.

Sarnaselt teistele -adrenoblokaatoritele ei tohi karvedilooli manustada järgmistel juhtudel: astma või
bronhospasm anamneesis, II ja III astme AV-blokaad (va püsiva südamestimulaatori olemasolul),
raske bradükardia (<50 löögi/min), kardiogeenne sokk, siinussõlme nõrkuse sündroom (sh
sinuatriaalne blokaad), raske hüpotensioon (süstoolne vererõhk <85 mmHg), metaboolne atsidoos ja
feokromotsütoom (va adekvaatselt kontrollitud alfa-blokaadi korral).

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Kroonilise südamepuudulikkusega patsientidel võib Dilatrendi annuste tõstmine põhjustada
südamepuudulikkuse süvenemist või vedelikupeetust. Vastavate sümptomite tekkimisel tuleb
kohandada diureetikumide annuseid ja mitte tõsta Dilatrendi annuseid enne stabiilse seisundi
saavutamist. Mõnikord võib olla vajalik Dilatrendi annuste vähendamine või ravi ajutine
katkestamine. Sellised muutused ei välista Dilatrendi annuste edukat tõstmist edaspidi.

Digoksiini, diureetikume ja/või AKE-inhibiitoreid manustavatele kroonilise südamepuudulikkusega
hüpertensiivsetele patsientidele tuleks Dilatrendi manustada ettevaatusega, kuna nii digoksiin kui ka
Dilatrend võivad pikendada AV ülejuhteaega.

Sarnaselt teistele beeta-retseptoritesse toimivatele ravimitele võib ka Dilatrend diabeetikutel maskeerida
hüpoglükeemia varaseid nähtusid. Insuliinsõltuva diabeediga patsientide puhul eelistatakse
beeta-blokaatoritele üldiselt mingit alternatiivset ravi. Diabeetikutel võib Dilatrend põhjustada
veresuhkru kontrolli halvenemist. Seetõttu tuleb diabeetikutel Dilatrend-ravi alustamisel või Dilatrendi
annuste tõstmisel regulaarselt jälgida veresuhkru väärtusi ja vajadusel korrigeerida hüpoglükeemilist
ravi.

Kroonilisele südamepuudulikkusele lisaks madala vererõhu (süstoolne vererõhk <100 mmHg), südame
isheemiatõve, difuusse vaskulaarse haiguse ja/või neerupuudulikkuse esinemisel on Dilatrend-ravi ajal
täheldatud pöörduvat neerufunktsiooni halvenemist. Selliste riskifaktorite esinemisel tuleb Dilatrendi
annuste tõstmise ajal jälgida neerufunktsiooni ja neerufunktsiooni languse korral vähendada annuseid
või katkestada ravi.

Kontaktläätsede kandjaid tuleks hoiatada võimalikust pisaravedeliku produktsiooni vähenemisest.

Kuigi ravimi ärajätmisel ei ole kirjeldatud stenokardia teket, tuleks eelkõige südame isheemiatõvega
patsientide puhul lõpetada ravi annuste järk-järgulise vähendamisega (1...2 nädala jooksul), kuna
Dilatrendil on beeta-retseptoreid blokeeriv toime.

Dilatrendi võib kasutada perifeersete veresoonte haigustega patsientidel. Ainult -adrenoblokaatorid
võivad vallandada arteriaalse puudulikkuse sümptomeid või nimetatud seisundit raskendada. Tänu
alfa-blokeerivatele omadustele on Dilatrendi puhul see toime tasakaalustatud.

Sarnaselt teistele beeta-blokaatoritele võib ka Dilatrend varjata türeotoksikoosi sümptomeid.

Kui Dilatrend põhjustab bradükardiat südamelöögisagedusega alla 55 löögi minutis, tuleb annust
vähendada.

Kui patsiendil on anamneesis esinenud raskeid ülitundlikkusreaktsioone või ta saab desensibiliseerivat
ravi, tuleb Dilatrendi manustada ettevaatusega, kuna -adrenoblokaatorid võivad suurendada
tundlikkust allergeenide suhtes ja raskendada anafülaktilisi reaktsioone.

Perifeerse vereringehäire Raynaud" sündroomiga patsientidel võivad haigusnähud ägeneda.

Kui patsiendil on seoses -adrenoblokaatorite kasutamisega esinenud psoriaasi, tuleb enne
karvediloolravi alustamist kaaluda ravist oodatava kasu ja võimaliku ohu suhet.

Feokromotsütoomiga patsientidele tuleb enne -adrenoblokaatorite kasutamist manustada -
adrenoblokaatorit. Karvedilooli kasutamise kogemused feokromotsütoomiga patsientidele puuduvad.
Seetõttu tuleb feokromotsütoomi kahtlusega patsientidele manustada Dilatrendi ettevaatusega.

Mitteselektiivsed -adrenoblokaatorid võivad variantse e. Prinzmetal"i stenokardiaga patsientidel
põhjustada valu teket rinnapiirkonda. Dilatrendi kasutamise kogemus nendel patsientidel puudub, kuid
Dilatrendi -adrenoblokeerivad omadused võivad selliseid sümptomeid ära hoida. Dilatrendi tuleb
variantse e. Prinzmetal"i stenokardiaga patsientidel kasutada ettevaatusega.

Bronhospastilistele reaktsioonidele kalduvatel patsientidel võib hingamisteede resistentsuse
suurenemise tõttu tekkida respiratoorne distress.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja teised koostoimed

Sarnaselt teistele -adrenoblokaatoritele võib ka Dilatrend suurendada teiste samaaegselt võetud
antihüpertensiivsete ravimite (nt 1-adrenoblokaatorid) või kõrvaltoimetena hüpotensiooni
põhjustavate ravimite vererõhku langetavat toimet.

Beeta-retseptoreid blokeerivate ja katehhoolamiine väljaviivate ravimite (näiteks reserpiin ja
monoamiini oksüdaasi inhibiitorid) manustamisel tuleks patsiente hoolikalt jälgida hüpotensiooni
ja/või raske bradükardia tekke osas.

Karvedilooli ja diltiaseemi samaaegsel kasutamisel on üksikutel juhtudel täheldatud südame
erutusjuhte häireid (harva hemodünaamika häireid). Seetõttu tuleb sarnaselt teistele -
adrenoblokaatoritele ka Dilatrendi puhul verapamiili või diltiaseemi tüüpi kaltsiumikanalite
blokaatorite ja I klassi antiarütmikumide samaaegsel manustamisel hoolikalt jälgida EKG-muutusi ja
vererõhku. Nimetatud ravimeid ei tohi intravenoosselt koos manustada.

Insuliini või suukaudsete antidiabeetiliste ravimite hüpoglükeemiline toime võib tugevneda. Seetõttu
on soovitatav regulaarne veresuhkru jälgimine.

Hüpertensiivsetel patsientidel võib digoksiini ja karvedilooli samaaegsel manustamisel digoksiini
minimaalne plasmakontsentratsioon tõusta ligikaudu 16%. Soovitatav on sagedamini kontrollida
digoksiini taset, kui Dilatrendi ravi alustatakse, muudetakse annuseid või katkestatakse ravi. Dilatrendi
ja südameglükosiidide samaaegsel manustamisel võib AV ülejuhteaeg pikeneda.

Klonidiini ja karvedilooli koosmanustamisel, tuleb ravi lõpetamisel kõigepealt ära jätta karvedilool ja
seejärel hakata mõne päeva möödudes langetama klonidiini annuseid.

Segafunktsiooniga oksüdaasi indutseerijate manustamisel (näiteks rifampitsiin) tuleb Dilatrendi
kasutada ettevaatusega, kuna karvedilooli tase seerumis võib langeda. Samuti on ettevaatus vajalik
segafunktsiooniga oksüdaasi inhibeerijate manustamisel (näiteks tsimetidiin), kuna karvedilooli
seerumitase võib tõusta.

Üldanesteesia korral tuleks pöörata tähelepanu võimalikule sünergismile karvedilooli ja
anesteetikumide negatiivsete inotroopsete toimete osas.

Karvedilooli manustamisel 21-le neerutransplantaadiga haigele, kellel oli krooniline vaskulaarne
äratõukereaktsioon, täheldati mõõdukat tsüklosporiini taseme tõusu. Ligikaudu 30%-l patsientidest tuli
tsüklosporiini terapeutiliste vahemike säilitamiseks tsüklosporiini annust vähendada, ülejäänutel ei
olnud annuste muutmine vajalik. Tsüklosporiini annuseid langetati keskmiselt 20%. Kuna annuste
kohandamise vajadused on väga erinevad, soovitatakse karvedilool-ravi alustamise järgselt hoolikalt
jälgida tsüklosporiini kontsentratsioone ja vajaduse korral tsüklosporiini annust korrigeerida.

4.6 Rasedus ja imetamine

Dilatrendi kasutamise kogemused raseduse ajal on ebapiisavad.

Dilatrendi tohib raseduse ja imetamise ajal kasutada ainult siis, kui oodatav kasu ravimist ületab
võimalikud riskid. Loomkatsete põhjal puudub Dilatrendil teratogeenne toime. Embrüotoksilisust on
kirjeldatud ainult suurte annuste manustamisel küülikutele. Nende leidude tähtsus inimesele ei ole
selge. Beeta-blokaatorite toimel halveneb verevarustus platsentas, mis võib põhjustada emakasisest
loote surma ja enneaegset sündi või vastsündinu ebaküpsust. Lisaks on loomkatsetes ilmnenud, et
karvedilool läbib platsentaarbarjääri ja seetõttu tuleb arvestada võimalike alfa- ja beeta-blokaatorite
mõjudega lootele ja vastsündinule. Teiste alfa- ja beeta-blokaatorite puhul on kirjeldatud ka
perinaatalset ja neonataalset distressi (bradükardia, hüpotensioon, hingamisdepressioon,
hüpoglükeemia, hüpotermia). Sünnijärgses perioodis on tõusnud risk südame ja hingamisteede
tüsistuste tekkeks.

Loomkatsete põhjal erituvad karvedilool ja selle metaboliidid rinnapiima. Ei ole teada kas karvedilool
eritub rinnapiima ka inimestel. Seetõttu ei soovitata karvedilooli kasutamise ajal last rinnaga toita.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Sarnaselt teistele vererõhku mõjutavatele ravimitele tuleb ka Dilatrendi võtvaid patsiente hoiatada, et
pearingluse või teiste sarnaste kõrvalnähtude tekkimisel ei tohi ise autot juhtida ega töötada liikuvate
masinatega. See kehtib eelkõige ravi alguses, ravi muutmisel ja samaaegsel alkoholi tarvitamisel.

4.8 Kõrvaltoimed

Põhihaiguste eripärade tõttu on kroonilise südamepuudulikkuse puhul kirjeldatud kõrvaltoimed
loetletud eraldi.

Krooniline südamepuudulikkus

Vereloome
Harv: trombotsütopeenia.
Üksikjuhtudel on kirjeldatud leukopeeniat.

Ainevahetus
Sage: kaalu tõus ja hüperkolesteroleemia. Samuti on diabeetikutel sageli täheldatud hüperglükeemiat,
hüpoglükeemiat ja veresuhkru kontrolli halvenemist (vt 4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja teised
koostoimed).

Kesknärvisüsteem
Väga sage: pearinglus ja peavalu, mis esinevad enamasti kergel kujul ja sagedamini ravi alguses.
Asteenia (mh väsimus).

Kardiovaskulaarsüsteem
Sage: bradükardia, posturaalne hüpotensioon, hüpotensioon, tursed (sh generaliseerunud ja perifeersed
tursed, genitaalödeem, jalgade turse, hüpervoleemia ja vedelikubilansi häired).
Aeg-ajalt: sünkoop (mh presünkoop), AV-blokaadi ja südamepuudulikkuse teke annuste tõstmisel.

Seedetrakt
Sage: iiveldus, kõhulahtisus ja oksendamine.

Nahk ja nahaderivaadid
Dermatiit ja suurenenud higistamine.

Muud
Sage: nägemishäired.
Harv: äge neerupuudulikkus ja neerufunktsiooni häired patsientidel, kellel esineb difuusne
vaskulaarne haigus ja/või neerufunktsiooni langus (vt 4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel).

Kõrvaltoimete esinemissagedus ei sõltu manustatud annusest, va pearinglus, nägemishäired ja
bradükardia.

Hüpertensioon ja stenokardia

Kõrvaltoimete profiil on sarnane kroonilisele südamepuudulikkusele, kuid nende esinemissagedused
on hüpertensiooni või stenokardiaga patsientidel oluliselt madalamad.

Vere biokeemilised analüüsid
Üksikjuhtudena on kirjeldatud transaminaaside muutusi seerumis.

Vereloome
Üksikjuhtudena on kirjeldatud trombotsütopeeniat ja leukopeeniat.

Kesknärvisüsteem
Sage: pearinglus, peavalu ja nõrkus, mis on tavaliselt kergekujulised ja tekivad enamasti ravi alguses.
Aeg-ajalt: depressiivne meeleolu, unehäired, paresteesia, asteenia.

Ainevahetus
Beeta-blokeerivate omaduste tõttu on võimalik latentse diabeedi kliiniline avaldumine, diabeedi
süvenemine ja veresuhkru taseme regulatsiooni häired.

Kardiovaskulaarsüsteem
Sage: bradükardia, posturaalne hüpotensioon, eelkõige ravi alguses.
Aeg-ajalt: sünkoop, hüpotensioon, perifeersed vereringehäired (külmad jäsemed, perifeersete
veresoonte haigused, vahelduva lonkamise (claudicatio intermittens) ja Raynaud" sündroomi
ägenemine). AV-blokaad, stenokardia (mh valu rinnus), südamepuudulikkuse sümptomid ja perifeerne
ödeem.

Hingamissüsteem
Sage: vastava eelsoodumusega patsientidel astma ja düspnoe.
Harv: ninakinnisus. Vilistav hingamine ja gripilaadsed sümptomid.

Seedetrakt
Sage: seedetraktihäired (sümptomitena iiveldus, kõhuvalu, kõhulahtisus).
Aeg-ajalt: kõhukinnisus ja oksendamine.

Nahk ja nahaderivaadid
Aeg-ajalt: nahareaktsioonid (nt allergiline eksanteem, dermatiit, urtikaaria, pruritus, lameda lihheni
sarnased reaktsioonid ja suurenenud higistamine). Psoriaasi nahavormide teke või olemasolevate
nahamuutuste ägenemine.

Muud
Sage: valu jäsemetes ja vähenenud pisaraeritus.
Aeg-ajalt: impotentsus, nägemishäired,
Harv: silmade ärritus, suukuivus, urineerimisraskused.
Üksikjuhtudel on kirjeldatud allergilisi reaktsioone.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid
Raske üleannustamise korral võivad südameveresoonkonna nähtudena tekkida hüpotensioon ja
bradükardia, millele võivad järgneda südamepuudulikkus, kardiogeenne sokk ja südameseiskus.
Võimalikud on ka hingamishäired, bronhospasm, oksendamine, teadvusehäired ja generaliseerunud
krambid.

Ravi
Esimeste tundide jooksul pärast üleannuse võtmist võib olla kasu maoloputusest ja oksendamise esile
kutsumisest.

Lisaks üldistele ravimeetmetele tuleb jälgida ja korrigeerida elulisi näitajaid, tehes seda vajadusel
intensiivravi tingimustes..

Patsient peab lamama selili. Bradükardia korral võib manustada atropiini 0,5...2 mg veeni ja/või 1...10
mg glükagooni veeni (millele järgnevalt vajadusel aeglase infusioonina 2...5 mg tunnis). Vajalik võib
olla südamestimulaatori kasutamine. Olulise hüpotensiooni korral võib kasutada veenisisest
vedelikravi. Lisaks võib manustada noradrenaliini kas 5...10 µg veeni, mida korratakse vastavalt
vererõhu reaktsioonile, või 5 µg minutis infusiooni teel vastavalt vererõhu väärtustele. Bronhospasmi
ravitakse salbutamooli või teiste beeta2-agonistide manustamisel aerosoolina või vajadusel veeni.
Krampide tekkimisel manustatakse diasepaami või klonasepaami aeglase veenisisese süstena.
Raske üleannustamise korral tekkinud sokinähtude korral tuleks kasutada toetavat ravi piisavalt kaua,
st kuni patsiendi seisundi stabiliseerumiseni. Võimalik on karvedilooli poolväärtusaja pikenemine ja
kudedesse jaotunud toimeaine jõudmine vereringesse.


5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: beeta-blokaatorid, ATC-kood: C07AG02.

Karvedilool on vasodilatoorse toimega, antioksüdatiivsete omadustega mitteselektiivne -
adrenoblokaator. Vasodilatsioon saabub peamiselt 1-adrenoretseptorite antagonismi vahendusel.

Vasodilatatsiooni tõttu vähendab karvedilool perifeerset vaskulaarset vastupanu ja pärsib -
adrenoretseptorite blokaadi tõttu reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi. Plasma reniini aktiivsus
väheneb ning vedelikuretentsiooni esineb harva.

Karvediloolil puudub sisemine sümpatomimeetiline aktiivsus (ISA) ja sarnaselt propranoloolile on tal
membraane stabiliseerivad omadused.

Karvedilool on kahe stereoisomeeri ratsemaat. -adrenoblokeerivat toimet omistatakse S(-)
enantiomeerile ning mõlemad enantiomeerid omavad vastupidist alfa1-blokeerivat toimet.

Karvedilool on tugevatoimeline antioksüdant, hävitades reaktiivseid hapnikuradikaale ja toimides
antiproliferatiivselt. Karvedilooli ja selle metaboliitide toime on tõestatud in vitro ja in vivo
loomkatsetes, samuti in vitro uuringutes mitmete inimraku tüüpidega.

Kliiniliste uuringute põhjal on karvediloolil vasodilateeriva ja -adrenoretseptoreid blokeeriva toime
tõttu järgmised omadused:

- Hüpertensiivsetel patsientidel ei kaasne vererõhu langusega üldist resistentsuse tõusu perifeersetes
veresoontes, mida on täheldatud ainult beeta-retseptoreid blokeerivate ravimite puhul.
Südamelöögisagedus tõuseb vähesel määral. Neerude verevarustus ja funktsioon säilivad. Kuna
perifeerse verevarustuse muutusi ei kaasne, esineb beeta-blokeerivate ravimite puhul sageli
kirjeldatud jäsemete külmatunnet harva.
- Stabiilse stenokardiaga patsientide puhul on Dilatrendi kasutamisel tõestatud isheemia- ja
stenokardiavastane toime. Ägedad hemodünaamika uuringud on näidanud, et karvedilool
vähendab vatsakeste eel- ja järelkoormust.
- Vasaku vatsakese düsfunktsiooni või kroonilise südamepuudulikkusega patsientidel on
karvedilooli kasutamisel täheldatud soodsat mõju hemodünaamilistesse näitajatesse ja samuti
vasaku vatsakese mõõtude ja väljutusfraktsiooni paranemist.
- Suures mitmekeskuselises topeltpimedas platseeboga kontrollitud suremuse uuringus
(COPERNICUS) randomiseeriti 2289 isheemilise ja mitteisheemilise päritoluga raske stabiilse
kroonilise südamepuudulikkusega patsienti kas karvedilooli (1156 patsienti) või platseebo (1133)
gruppi. Patsientidel esines vasaku vatsakese süstoolne düsfunktsioon keskmise
väljutusfraktsiooniga <20%. Üldsuremus vähenes platseebogrupis 35%-lt 19,7%-le ja karvedilooli
grupis 12,8%-le (Coxi võrdelised riskid, p=0,00013).
Südamepuudulikkusest tingitud suremuse või hospitaliseerimise kombineeritud lõpptulemid ja
üldhospitaliseerimine olid karvedilooli grupis märkimisväärselt madalamad võrreldes
platseebogrupiga (langus vastavalt 31%, 27% ja 24%, kõikidel juhtudel p<0,00004).

Uuringu ajal tekkinud tõsiste kõrvaltoimete esinemissagedus oli madalam karvedilooli grupis (39,0%
vs 45,4%). Ravi alustamisel oli südamepuudulikkuse süvenemine karvedilooli ja platseebo grupis
sarnane. Raske südamepuudulikkuse süvenemise juhtude esinemissagedus oli uuringu ajal madalam
karvedilooli grupis (14,6% vs 21,6%).

Seerumilipiidide profiili ja elektrolüütide tasakaalu ravi ei mõjutanud.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Inimeste puhul on karvedilooli absoluutne biosaadavus ligikaudu 25%. Biosaadavus on
stereoselektiivne, 30% R-vormi puhul ja 15% S-vormi puhul. Maksimaalne plasmakontsentratsioon
saavutatakse ligikaudu 1 tund pärast ravimi suukaudset manustamist. Annuse ja
seerumikontsentratsioonide vaheline sõltuvus on lineaarne. Toiduga koos manustamine ei mõjuta
biosaadavust ja maksimaalset kontsentratsiooni, kuigi aeg maksimaalse kontsentratsiooni
saavutamiseni pikeneb. Karvedilool on väga lipofiilne, ligikaudu 98...99% ravimist seondub
plasmavalkudele. Jaotusruumala on ligikaudu 2 l/kg ja see suureneb maksatsirroosi esinemisel.
Esmasainevahetuse efekt on suukaudsel manustamisel ligikaudu 60...75%. Loomade puhul on näidatud
lähteaine jõudmine enterohepaatilisse vereringesse.

Karvedilool läbib maksas olulise esmasainevahetuse. Üheks põhiliseks biotransformatsiooni teeks on
intensiivne glükuroniseerimine. Demetüülimise ja fenooltuumale hüdroksüülimise teel moodustub
kolm metaboliiti, millel on samuti beeta-retseptoreid blokeerivad omadused.

Keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg on 6...10 tundi. Plasmakliirens on ligikaudu 590 ml/min.
Ravim eritub peamiselt sapi kaudu roojaga. Vähene osa toimeainest eritub neerude kaudu erinevate
metaboliitidena.

Karvedilooli farmakokineetikat mõjutab vanus. Eakatel on karvedilooli plasmakontsentratsioonid
umbes 50% kõrgemad võrreldes noortega. Tsirrootilise maksahaigusega patsientidel läbiviidud
uuringus oli karvedilooli biosaadavus 4 korda suurem ja maksimaalne plasmakontsentratsioon 5 korda
kõrgem kui tervetel. Kuna karvedilooli eritumine toimub peamiselt väljaheitega, ei ole ravimi
kuhjumine neerupuudulikkuse korral tõenäoline. Maksafunktsiooni langusega patsientidel suurenes
biosaadavus esmasainevahetuse läbimise tõttu 80%.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Loomkatsetest ei ole saadud ravimi kliiniliseks kasutamiseks olulisi andmeid (vt ka 4.6 Rasedus ja
imetamine).


6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Laktoos, sahharoos, povidoon, krospovidoon tüüp A, kolloidne ränidioksiid, magneesiumstearaat,
kollane raudoksiid E172 (ainult 6,25 mg ja 12,5 mg tabletid), punane raudoksiid E172 (ainult 12,5 mg
tabletid).

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat - 6,25 mg tabletid
5 aastat - 25 mg tabletid

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida originaalpakendis, niiskuse ja valguse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Alu-Alu blisterpakendid, mis sisaldavad 30 tabletti.

6.6 Kasutamis- ja käsitsemisjuhend

Ei ole kohaldatav.


7. MÜÜGILOA HOIDJA

Roche Eesti OÜ
Lõõtsa 2
11415 Tallinn, Eesti


8. MÜÜGILOA NUMBRID

Dilatrend 6,25 ­ 203198
Dilatrend 25 ­ 202998


9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

19.06.1998/31.10.2008


10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud augustis 2009