Dilatrend

PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE

Dilatrend, 6,25 mg tabletid
Dilatrend, 25 mg tabletid
Karvedilool


Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte.
-
Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
-
Kui teil on lisaküsimusi, pidage palun nõu arsti või apteekriga.
-
Ravim on välja kirjutatud teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile
kahjulik, isegi kui haigussümptomid on sarnased.
-
Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet,
mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.


Infolehes antakse ülevaade:
1.
Mis ravim on Dilatrend ja milleks seda kasutatakse
2.
Mida on vaja teada enne Dilatrend"i võtmist
3.
Kuidas Dilatrend"i võtta
4.
Võimalikud kõrvaltoimed
5.
Kuidas Dilatrend"i säilitada
6.
Lisainfo



1.
MIS RAVIM ON DILATREND JA MILLEKS SEDA KASUTATAKSE

Karvedilool kuulub ravimite gruppi, mida nimetatakse beeta-adrenoblokaatoriteks ja
vasodilataatoriteks. Ravim on mõeldud südamehaiguste ja kõrgenenud vererõhu raviks.

Dilatrend sisaldab toimeainena karvedilooli, mis on veresooni laiendav (vasodilateeriv)
beeta-adrenoblokaator. Dilatrend"i kasutatakse stenokardia ja kerge, keskmise raskusega või raske
südamepaispuudulikkuse ravimiseks.


2.
MIDA ON VAJA TEADA ENNE DILATREND"I VÕTMIST

Ärge võtke Dilatrend"i:
- kui teil on esinenud vilistavat hingamist seoses astma või hingamisteede mõne muu haigusega
- kui teie südamepuudulikkus on viimasel ajal süvenenud, teil esineb vedelikupeetus organismis või
te vajate südametöö toetamiseks ravimite manustamist veenisiseselt
- kui te põete maksahaigust
- kui teil esineb südames ülejuhtehäireid (või südameblokaad)
- kui teil on esinenud ebameeldivaid reaktsioone karvedilooli või mõne Dilatrend"i koostisosa
suhtes.
Kui kasvõi üks eespool nimetatud seisunditest käib teie kohta, konsulteerige enne ravimi võtmist oma
arsti või apteekriga.

Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga Dilatrend:
Kui te vastate kasvõi ühele järgmistest küsimustest JAATAVALT, teavitage sellest oma arsti või
meditsiiniõde ENNE ravimi võtma hakkamist:
- Kas teile on kunagi öeldud, et teie südamelöögisagedus on väga aeglane?
- Kas teile on kunagi öeldud, et teil esineb variantne stenokardia (e Prinzmetal"i stenokardia)?
- Kas teile on kunagi öeldud, et teil esineb mingeid teisi südameprobleeme?
- Kas teil on esinenud probleeme maksa, neerude või kilpnäärmega?
- Kas te olete suhkruhaige?
- Kas teil on feokromotsütoom (neerupealiste kasvaja, mis põhjustab vererõhu tõusu)?
- Kas teil esineb nahahaigus, mida teatakse psoriaasi nime all?
- Kas teil esineb vereringehäire (tavaliselt sõrmedes), mida nimetatakse Raynaud" sündroomiks?
- Kas te võtate mingeid teisi ravimeid südamehaiguse või kõrgvererõhu tõve raviks, mh
diureetikumid (vett väljutavad tabletid), kaltsiumikanalite blokaatorid (näiteks diltiaseem),
klonidiin või digoksiin?
- Kas te võtate ravimit nimega tsimetidiin?
- Kas te võtate ravimit nimega rifampitsiin (tuberkuloosi raviks)?
- Kas te võtate ravimeid nimetusega monoamiini oksüdaasi inhibiitorid (depressiooni raviks)?
- Kas te võtate ravimit nimega klonidiin (migreeni, menopausist tingitud kuumalainete,
hüpertensiooni või Tourette" sündroomi raviks)?
- Kas teil on kunagi esinenud raskeid allergilisi reaktsioone või on teile allergia tõttu teostatud
desensibilseerivat ravi?
- Kas te kannate kontaktläätsi?
- Kas te olete rase või toidate last rinnaga? Pöörduge otsekohe oma arsti poole, kui te rasestute
käesoleva ravimi võtmise ajal.

Kasutamine koos teiste ravimitega
Sarnaselt teistele -adrenoblokaatoritele võib karvedilool suurendada teiste samaaegselt võetud
antihüpertensiivsete ravimite (nt alfa1-retseptorite antagonistid) või kõrvaltoimetena hüpotensiooni
põhjustavate ravimite vererõhku langetavat toimet.

Karvedilooli ja diltiaseemi samaaegsel kasutamisel on tekkinud südame erutusjuhte häireid. Seetõttu
tuleb -adrenoblokaatorite puhul verapamiili või diltiaseemi tüüpi kaltsiumikanalite blokaatorite või
teiste I klassi antiarütmikumide samaaegsel manustamisel hoolikalt jälgida EKG-muutusi ja
kontrollida patsiendi vererõhku. Nimetatud ravimeid ei tohi intravenoosselt koos manustada.

Karvediloolravi alustamisel või annuse suurendamisel (annuse täpsustamisel) tuleb regulaarselt
kontrollida digoksiini sisaldust seerumis.

Klonidiini ja karvedilooli koosmanustamisel tuleb ravi lõpetamisel kõigepealt lõpetada karvedilooli
manustamine ja seejärel mõned päevad hiljem klonidiini manustamine.

Insuliini või suukaudsete antidiabeetiliste ravimite hüpoglükeemiline toime võib tugevneda.
Maksaensüümide aktiivsust suurendavate ravimite (nt rifampitsiin) samaaegsel kasutamisel väheneb
karvedilooli sisaldus vereseerumis. Maksaensüümide aktiivsust vähendavate ravimite toimel (nt
tsimetidiin) suureneb karvedilooli sisaldus vereseerumis.

Rasedus ja imetamine
Raseduse ajal mitte kasutada, välja arvatud juhul, kui oodatav kasu emale ületab võimaliku ohu
lootele. Pöörduge otsekohe oma arsti poole, kui te rasestute käesoleva ravimi võtmise ajal.
Sarnaselt teistele -adrenoblokaatoritele eritub karvedilool rinnapiima, mistõttu rinnaga toitmine tuleb
ravi ajal lõpetada/katkestada.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine:
Kui te tunnete tablettide võtmise ajal pearinglust või väsimust, ärge juhtige ise autot või töötage
masinatega. Vältige alkoholi tarvitamist, kuna selle mõjul võivad haigusnähud ägeneda.


3.
KUIDAS VÕTTA DILATREND"I

Tablette manustatakse koos vedelikuga. Kroonilise südamepuudulikkuse korral soovitatakse
Dilatrend"i manustada koos toiduga.

Südamepuudulikkus: südamepuudulikkuse raviks võetakse tablette kaks korda päevas ­ hommikuti ja
õhtuti. Soovitatav annus ravi alustamisel on 3,125 mg 2 korda ööpäevas esimese kahe nädala jooksul.
Kui annus on talutav, suurendatakse annust 2-nädalaste intervallidega järk-järgult kuni 6,25 mg 2
korda ööpäevas, seejärel 12,5 mg 2 korda ööpäevas ja seejärel 25 mg 2 korda ööpäevas. Annust võib
suurendada kuni maksimaalse talutava annuseni. Ravimeid tuleb alati võtta koos toiduga. Ärge jätke
tablette kunagi võtmata, kui teil ei ole söögiisu.

Maksimaalne soovitatav annus patsiendil kehakaaluga kuni 85 kg on 25 mg 2 korda ööpäevas ja üle 85
kg kehakaaluga 50 mg 2 korda ööpäevas.

Südamepuudulikkuse ravi soovitatakse alustada haiglas erialaarsti järelvalve all.

Mõnikord võib teie südamepuudulikkuse seisund Dilatrend"i võtmise ajal halveneda, seda eelkõige
ravi alguses. Sellega võib kaasneda haigusnähtude ägenemine (näiteks väsimus, hingeldus) ja vedeliku
peetuse sümptomid (näiteks kehakaalu tõus ja jalgade tursed).

Teavitage oma arsti, kui teie haigusnähud või seisund halveneb. Sellisel juhul võib olla vajalik
Dilatrend"i või teiste teie poolt võetavate ravimite annuste muutmine.

Dilatrend"i võtmise ajal jätkake kindlasti teiste teile arsti poolt määratud südamepuudulikkuse ravimite
võtmist.

Kõrgvererõhutõbi: täiskasvanule on soovitatav annus ravi alguses esimese 2 päeva jooksul 12,5 mg 1
kord ööpäevas. Seejärel manustatakse 25 mg 1 kord ööpäevas. Vajadusel võib annust järk-järgult 2-
nädalaste intervallidega suurendada, kuni maksimaalse ööpäevase annuseni 50 mg 1 kord ööpäevas
või jagatuna kaheks üksikannuseks (2 korda ööpäevas).
Eakale patsiendile on soovitatav algannus 12,5 mg 1 kord ööpäevas (mõnel patsiendil saadakse
soovitud tulemus juba selle annuse kasutamisel). Vajadusel võib annust 2-nädalaste intervallidega
suurendada, kuni maksimaalse ööpäevase terapeutilise annuseni.

Stenokardia: täiskasvanule on soovitatav algannus esimese 2 päeva jooksul 12,5 mg 1 kord ööpäevas.
Seejärel manustatakse 25 mg 2 korda ööpäevas.
Eakale patsiendile on soovitatav maksimaalne ööpäevane annus 50 mg jagatuna kaheks annuseks (2
korda ööpäevas).

Kui te võtate Dilatrend"i rohkem kui ette nähtud:
Üleannustamise korral võib tekkida liigne vererõhu langus ja südametöö aeglustumine, mis võivad
edasi kujuneda südamepuudulikkuseks, kardiogeenne sokk ja südameseiskus. Võivad tekkida
hingamishäired ja bronhospasm, oksendamine, teadvushäired, üldised krambid.
Kannatanu tuleb hospitaliseerida ja pidevalt jälgida tema elutähtsaid funktsioone, vajadusel toetav
ravi. Kuni mõni tund pärast ravimi sissevõtmist võib kutsuda esile oksendamist või teha maoloputust.

Kui te unustate Dilatrend"i võtta:
Ärge muretsege, kui te olete ühe annuse vahele jätnud. Kui järgmise tableti võtmiseni on piisavalt
aega, võtke unustatud annus järele. Järgmine annus võtke selleks ettenähtud ajal ilma seda
kahekordistamata.

Toimed, mis tekivad pärast Dilatrend"i kasutamise lõpetamist:
Ärge katkestage ravi Dilatrend"iga järsku, kui te ei ole eelnevalt arstiga konsulteerinud. Tablettide
järsul ärajätmisel võivad tekkida kõrvaltoimed. Arst juhendab teid, kuidas ravimi annust vähendada ja
ravi lõpetada.

Kui te võtate lisaks Dilatrend"ile klonidiini, ärge jätke seda ravimit kunagi ära ilma eelnevalt arstiga
rääkimata.


4. VÕIMALIKUD
KÕRVALTOIMED

Nagu kõik ravimid, võib ka Dilatrend põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kui teil tekivad mingid nahareaktsioonid (näiteks esmakordne nahalööve või -sügelemine) või vilistav
hingamine, siis teavitage sellest otsekohe oma arsti (ärge lõpetage tablettide võtmist järsku). Osadel
inimestel võib tekkida pearinglus (eelkõige püsti tõusmisel), suur väsimustunne, peavalu, iiveldus või
oksendamine, kõhulahtisus või -kinnisus. Kõik nimetatud kõrvalnähud võivad eelkõige tekkida ravimi
võtmise alustamisel. Need haigusnähud avalduvad enamasti kergel kujul ja ei kesta väga kaua.

Vähestel inimestel võib tekkida unehäireid, depressiivne meeleolu, südamelöögisageduse
aeglustumine (kaasneda võib nõrkusetunne ja suur väsimus), külmad käed või jalad, jalgade või
pahkluu piirkonna paistetus ja samuti torkimisetunne või valu kätes-jalgades. Osadel inimestel võib
tekkida ninakinnisus, astmanähud või hingamisraskus. Võimalik on kehakaalu tõus ja osadel
südamepuudulikkusega patsientidel võib kolesterooli (vererasvad) sisaldus veres suureneda.

Osadel inimestel võib tekkida valu rinnapiirkonnas, gripilaadsed nähud, nägemishäired, suu või
silmade kuivus, higistamise suurenemine, maksatalitluse muutused, kõrvalekalded verenäitajates, pulsi
oluline aeglustumine või urineerimissageduse muutused. Kui teil esineb seisund, mida nimetatakse
vahelduvaks lonkamiseks (kõndimise järgselt äkki tekkinud valu säärelihastesse, mille põhjuseks on
verevarustusehäired), võivad need sümptomid ravimi võtmise ajal halveneda. Meestel on harvadel
juhtudel teavitatud impotentsuse (raskused erektsiooni saavutamisel) tekkest. See võib olla tingitud nii
ravimi võtmisest kui ka teistest põhjustest. Väga harva on kirjeldatud verevalumite kergemat teket ja
verejookse (näiteks igemete veritsus või seedetrakti verejooksud). Harva võib tekkida ajutine
neerutalitluse häire, mis põhjustab kuseerituse vähenemist, naha sügelemist ja mõnikord ka jalgade,
käte ja näo turset. Arst võib vajadusel ravimi annuseid muuta.

Kui teil tekib eespool nimetatud või teisi murettekitavaid sümptomeid, pöörduge oma arsti poole.

Suhkruhaiguse korral võib Dilatrend"i võtmise ajal olla vajalik veresuhkru väärtuste sagedasem
kontroll, kuna ravim võib varjata väga madalale veresuhkru tasemele viitavaid nähtusid.

Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida
selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.


5. DILATREND"I
SÄILITAMINE

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Hoida originaalpakendis, niiskuse ja valguse eest kaitstult.
Ärge kasutage Dilatrend"i pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil.

Ravimeid ei tohi ära visata kanalisatsiooni kaudu ega koos majapidamisprügiga. Küsige oma
apteekrilt, kuidas hävitatakse ravimeid, mida enam ei vajata. Need meetmed aitavad kaitsta
keskkonda.


6. LISAINFO

Mida Dilatrend sisaldab

-
Üks Dilatrend tablett sisaldab toimeainena 6.25 mg või 25 mg karvedilooli.
-
Abiained on laktoos, sahharoos, povidoon, krospovidoon, kolloidne ränidioksiid,
magneesiumstearaat ja kollane raudoksiid E172 (6,25). Nendel koostisosadel toime puudub.


Kuidas Dilatrend välja näeb ja pakendi sisu

Dilatrend 6,25 mg tabletid on kollast värvi ümmargused tabletid, mille mõlemal poolel on
poolitusjoon.
Dilatrend 25 mg tabletid on valget kuni kahvatukollast või kahvatubeezi värvi ümmargused tabletid,
mille mõlemal poolel on poolitusjoon.

Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.


Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja poole.

Müügiloa hoidja
Roche Eesti OÜ
Lõõtsa 2
11415 Tallinn, Eesti
Tel: + 372 6 177 380

Tootja
Roche Latvija SIA
G.Astras iela 8b
LV-1082 Riia, Läti


Infoleht on viimati kooskõlastatud augustis 2009

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

DILATREND, 6,25 mg tabletid
DILATREND, 25 mg tabletid


2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks Dilatrend 6,25 tablett sisaldab 6,25 mg karvedilooli.
Üks Dilatrend 25 tablett sisaldab 25 mg karvedilooli

INN. Carvedilolum

Abiained vt 6.1.


3. RAVIMVORM

Tablett suukaudseks manustamiseks.
Dilatrend 6,25 mg tabletid on kollast värvi ümmargused tabletid, mille mõlemal poolel on
poolitusjoon.
Dilatrend 25 mg tabletid on valget kuni kahvatukollast või kahvatubeezi värvi ümmargused tabletid,
mille mõlemal poolel on poolitusjoon.

Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.


4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Arteriaalne hüpertensioon. Stabiilne stenokardia. Täiendava ravimina südame kroonilise
paispuudlikkuse korral.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Tablette manustatakse koos vedelikuga. Kroonilise südamepuudulikkuse korral soovitatakse
Dilatrendi manustada koos toiduga.

Arteriaalne hüpertensioon
Ravimit on soovitatav manustada üks kord päevas.

Täiskasvanud
Esimesel kahel ravipäeval soovitatakse algannusena manustada 12,5 mg karvedilooli üks kord päevas.
Edaspidi on soovitatavaks annuseks 25 mg üks kord ööpäevas. Kuigi sellisest annusest piisab
enamikule patsientidest, võib annust vajaduse korral tõsta kuni ööpäevase maksimaalse annuseni 50
mg manustatuna üks kord ööpäevas või osadeks jaotatuna. Annuseid tõstetakse vähemalt
kahenädalaste intervallidega.

Eakad
Soovitatav algannus on 12,5 mg üks kord ööpäevas. Osadel juhtudel on selle annusega saavutatud
piisav vererõhu kontroll. Kui vastus ravile on ebapiisav, võib soovitatud ööpäevase annuse tõsta kuni
maksimaalse ööpäevase annuseni 50 mg manustatuna üks kord päevas või osadeks jaotatuna.

Lapsed
Ravimi ohutus alla 18 aasta vanustele lastele pole tõestatud.


Stabiilne stenokardia
Täiskasvanud
Soovitatav algannus esimesel kahel ravipäeval on 12,5 mg kaks korda ööpäevas. Edaspidi on
soovitatavaks annuseks 25 mg 2 korda ööpäevas.

Eakad
Soovitatav maksimaalne ööpäevane annus on 50 mg manustatuna osadeks jaotatuna.

Lapsed
Ravimi ohutus alla 18 aasta vanustele lastele pole tõestatud.

Maksahaigusega patsiendid
Maksafunktsiooni häiretega patsientidele on Dilatrend vastunäidustatud (vt 4.3 Vastunäidustused ja
5.2 Farmakokineetilised omadused).

Neerufunktsiooni häiretega patsiendid
Kui süstoolse vererõhu väärtus on üle 100 mmHg, ei ole annuste kohandamine vajalik (vt ka 4.4
Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel ja 5.2 Farmakokineetilised omadused).

Täiendava ravimina südame paispuudulikkuse korral
Ravi Dilatrendiga tohib alustada ainult haiglas arsti järelvalve all, olles eelnevalt põhjalikult hinnanud
patsiendi seisundit.

Enne iga annuse tõstmist hindab patsiendi kliinilist seisundit arst, kes omab südamepuudulikkuse ravi
kogemust. Patsiendi seisundit hinnatakse annuse tõstmise päeval. Karvedilooli annuseid ei tohi ühelgi
juhul tõsta patsientidel, kellel on pärast viimast arstikülastust südamepuudulikkus süvenenud või kellel
esineb kroonilise südamepuudulikkuse dekompensatsiooni või ebastabiilsuse nähte.

Annuseid tiitritakse vastavalt individuaalsele vajadusele.

Diureetikumide, digoksiini ja/või AKE-inhibiitorite manustamisel tuleb nimetatud ravimite
sobivaimad annused kindlaks teha enne Dilatrend-ravi alustamist.

Täiskavanud
Algannusena manustatakse esimesel kahel ravinädalal 3,125 mg karvedilooli kaks korda ööpäevas. Kui
algannus on hästi talutav, võib seda vähemalt kahenädalaste intervallidega tõsta annuseni 6,25 mg kaks
korda ööpäevas, seejärel annuseni 12,5 mg kaks korda ööpäevas ja lõpuks annuseni 25 mg kaks korda
ööpäevas. Annust võib suurendada kuni maksimaalse talutava annuseni.

Maksimaalne ööpäevane annus raske kroonilise südamepuudulikkusega patsientidele ja kerge kuni
keskmise raskusega kroonilise südamepuudulikkusega patsientidele kehakaaluga kuni 85 kg on 25 mg
kaks korda ööpäevas. Üle 85 kg kehakaaluga kerge või keskmise raskusega kroonilise
südamepuudulikkusega patsientidele on soovitatav maksimaalne ööpäevane annus 50 mg kaks korda
ööpäevas.

Kui patsiendil on süstoolse vererõhuväärtus alla 100 mmHg, võivad annuse tõstmise ajal tekkida
neerude ja/või südame talitluse häired. Seetõttu peab arst enne iga annuse tõstmist hindama nende
patsientide neerufunktsiooni ja samuti vasodilatatsiooni või südamepuudulikkuse süvenemise
võimalikke sümptomeid. Dilatrendi annuseid ei tohi tõsta enne, kui südamepuudulikkuse või
vasodilatatsiooni sümptomid on stabiliseerunud.

Kui Dilatrendi võtmine katkestatakse rohkem kui kaheks nädalaks, on soovitatav ravi uuesti alustada
annustega 3,125 mg kaks korda ööpäevas ja tõsta seda vastavalt eespool antud soovitustele.

Eakad
Annustamine nagu täiskasvanutel.

Lapsed
Ravimi ohutus alla 18 aasta vanustele lastele pole tõestatud.

4.3 Vastunäidustused

Dilatrend on vastunäidustatud olulise vedeliku retentsiooni või liia korral, mille puhul on vajalik
intravenoosne inotroopne ravi.

Obstruktiivne kopsuhaigus, maksafunktsiooni häired, ülitundlikkus karvedilooli või ravimi mõne
koostisosa suhtes.

Sarnaselt teistele -adrenoblokaatoritele ei tohi karvedilooli manustada järgmistel juhtudel: astma või
bronhospasm anamneesis, II ja III astme AV-blokaad (va püsiva südamestimulaatori olemasolul),
raske bradükardia (<50 löögi/min), kardiogeenne sokk, siinussõlme nõrkuse sündroom (sh
sinuatriaalne blokaad), raske hüpotensioon (süstoolne vererõhk <85 mmHg), metaboolne atsidoos ja
feokromotsütoom (va adekvaatselt kontrollitud alfa-blokaadi korral).

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Kroonilise südamepuudulikkusega patsientidel võib Dilatrendi annuste tõstmine põhjustada
südamepuudulikkuse süvenemist või vedelikupeetust. Vastavate sümptomite tekkimisel tuleb
kohandada diureetikumide annuseid ja mitte tõsta Dilatrendi annuseid enne stabiilse seisundi
saavutamist. Mõnikord võib olla vajalik Dilatrendi annuste vähendamine või ravi ajutine
katkestamine. Sellised muutused ei välista Dilatrendi annuste edukat tõstmist edaspidi.

Digoksiini, diureetikume ja/või AKE-inhibiitoreid manustavatele kroonilise südamepuudulikkusega
hüpertensiivsetele patsientidele tuleks Dilatrendi manustada ettevaatusega, kuna nii digoksiin kui ka
Dilatrend võivad pikendada AV ülejuhteaega.

Sarnaselt teistele beeta-retseptoritesse toimivatele ravimitele võib ka Dilatrend diabeetikutel maskeerida
hüpoglükeemia varaseid nähtusid. Insuliinsõltuva diabeediga patsientide puhul eelistatakse
beeta-blokaatoritele üldiselt mingit alternatiivset ravi. Diabeetikutel võib Dilatrend põhjustada
veresuhkru kontrolli halvenemist. Seetõttu tuleb diabeetikutel Dilatrend-ravi alustamisel või Dilatrendi
annuste tõstmisel regulaarselt jälgida veresuhkru väärtusi ja vajadusel korrigeerida hüpoglükeemilist
ravi.

Kroonilisele südamepuudulikkusele lisaks madala vererõhu (süstoolne vererõhk <100 mmHg), südame
isheemiatõve, difuusse vaskulaarse haiguse ja/või neerupuudulikkuse esinemisel on Dilatrend-ravi ajal
täheldatud pöörduvat neerufunktsiooni halvenemist. Selliste riskifaktorite esinemisel tuleb Dilatrendi
annuste tõstmise ajal jälgida neerufunktsiooni ja neerufunktsiooni languse korral vähendada annuseid
või katkestada ravi.

Kontaktläätsede kandjaid tuleks hoiatada võimalikust pisaravedeliku produktsiooni vähenemisest.

Kuigi ravimi ärajätmisel ei ole kirjeldatud stenokardia teket, tuleks eelkõige südame isheemiatõvega
patsientide puhul lõpetada ravi annuste järk-järgulise vähendamisega (1...2 nädala jooksul), kuna
Dilatrendil on beeta-retseptoreid blokeeriv toime.

Dilatrendi võib kasutada perifeersete veresoonte haigustega patsientidel. Ainult -adrenoblokaatorid
võivad vallandada arteriaalse puudulikkuse sümptomeid või nimetatud seisundit raskendada. Tänu
alfa-blokeerivatele omadustele on Dilatrendi puhul see toime tasakaalustatud.

Sarnaselt teistele beeta-blokaatoritele võib ka Dilatrend varjata türeotoksikoosi sümptomeid.

Kui Dilatrend põhjustab bradükardiat südamelöögisagedusega alla 55 löögi minutis, tuleb annust
vähendada.

Kui patsiendil on anamneesis esinenud raskeid ülitundlikkusreaktsioone või ta saab desensibiliseerivat
ravi, tuleb Dilatrendi manustada ettevaatusega, kuna -adrenoblokaatorid võivad suurendada
tundlikkust allergeenide suhtes ja raskendada anafülaktilisi reaktsioone.

Perifeerse vereringehäire Raynaud" sündroomiga patsientidel võivad haigusnähud ägeneda.

Kui patsiendil on seoses -adrenoblokaatorite kasutamisega esinenud psoriaasi, tuleb enne
karvediloolravi alustamist kaaluda ravist oodatava kasu ja võimaliku ohu suhet.

Feokromotsütoomiga patsientidele tuleb enne -adrenoblokaatorite kasutamist manustada -
adrenoblokaatorit. Karvedilooli kasutamise kogemused feokromotsütoomiga patsientidele puuduvad.
Seetõttu tuleb feokromotsütoomi kahtlusega patsientidele manustada Dilatrendi ettevaatusega.

Mitteselektiivsed -adrenoblokaatorid võivad variantse e. Prinzmetal"i stenokardiaga patsientidel
põhjustada valu teket rinnapiirkonda. Dilatrendi kasutamise kogemus nendel patsientidel puudub, kuid
Dilatrendi -adrenoblokeerivad omadused võivad selliseid sümptomeid ära hoida. Dilatrendi tuleb
variantse e. Prinzmetal"i stenokardiaga patsientidel kasutada ettevaatusega.

Bronhospastilistele reaktsioonidele kalduvatel patsientidel võib hingamisteede resistentsuse
suurenemise tõttu tekkida respiratoorne distress.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja teised koostoimed

Sarnaselt teistele -adrenoblokaatoritele võib ka Dilatrend suurendada teiste samaaegselt võetud
antihüpertensiivsete ravimite (nt 1-adrenoblokaatorid) või kõrvaltoimetena hüpotensiooni
põhjustavate ravimite vererõhku langetavat toimet.

Beeta-retseptoreid blokeerivate ja katehhoolamiine väljaviivate ravimite (näiteks reserpiin ja
monoamiini oksüdaasi inhibiitorid) manustamisel tuleks patsiente hoolikalt jälgida hüpotensiooni
ja/või raske bradükardia tekke osas.

Karvedilooli ja diltiaseemi samaaegsel kasutamisel on üksikutel juhtudel täheldatud südame
erutusjuhte häireid (harva hemodünaamika häireid). Seetõttu tuleb sarnaselt teistele -
adrenoblokaatoritele ka Dilatrendi puhul verapamiili või diltiaseemi tüüpi kaltsiumikanalite
blokaatorite ja I klassi antiarütmikumide samaaegsel manustamisel hoolikalt jälgida EKG-muutusi ja
vererõhku. Nimetatud ravimeid ei tohi intravenoosselt koos manustada.

Insuliini või suukaudsete antidiabeetiliste ravimite hüpoglükeemiline toime võib tugevneda. Seetõttu
on soovitatav regulaarne veresuhkru jälgimine.

Hüpertensiivsetel patsientidel võib digoksiini ja karvedilooli samaaegsel manustamisel digoksiini
minimaalne plasmakontsentratsioon tõusta ligikaudu 16%. Soovitatav on sagedamini kontrollida
digoksiini taset, kui Dilatrendi ravi alustatakse, muudetakse annuseid või katkestatakse ravi. Dilatrendi
ja südameglükosiidide samaaegsel manustamisel võib AV ülejuhteaeg pikeneda.

Klonidiini ja karvedilooli koosmanustamisel, tuleb ravi lõpetamisel kõigepealt ära jätta karvedilool ja
seejärel hakata mõne päeva möödudes langetama klonidiini annuseid.

Segafunktsiooniga oksüdaasi indutseerijate manustamisel (näiteks rifampitsiin) tuleb Dilatrendi
kasutada ettevaatusega, kuna karvedilooli tase seerumis võib langeda. Samuti on ettevaatus vajalik
segafunktsiooniga oksüdaasi inhibeerijate manustamisel (näiteks tsimetidiin), kuna karvedilooli
seerumitase võib tõusta.

Üldanesteesia korral tuleks pöörata tähelepanu võimalikule sünergismile karvedilooli ja
anesteetikumide negatiivsete inotroopsete toimete osas.

Karvedilooli manustamisel 21-le neerutransplantaadiga haigele, kellel oli krooniline vaskulaarne
äratõukereaktsioon, täheldati mõõdukat tsüklosporiini taseme tõusu. Ligikaudu 30%-l patsientidest tuli
tsüklosporiini terapeutiliste vahemike säilitamiseks tsüklosporiini annust vähendada, ülejäänutel ei
olnud annuste muutmine vajalik. Tsüklosporiini annuseid langetati keskmiselt 20%. Kuna annuste
kohandamise vajadused on väga erinevad, soovitatakse karvedilool-ravi alustamise järgselt hoolikalt
jälgida tsüklosporiini kontsentratsioone ja vajaduse korral tsüklosporiini annust korrigeerida.

4.6 Rasedus ja imetamine

Dilatrendi kasutamise kogemused raseduse ajal on ebapiisavad.

Dilatrendi tohib raseduse ja imetamise ajal kasutada ainult siis, kui oodatav kasu ravimist ületab
võimalikud riskid. Loomkatsete põhjal puudub Dilatrendil teratogeenne toime. Embrüotoksilisust on
kirjeldatud ainult suurte annuste manustamisel küülikutele. Nende leidude tähtsus inimesele ei ole
selge. Beeta-blokaatorite toimel halveneb verevarustus platsentas, mis võib põhjustada emakasisest
loote surma ja enneaegset sündi või vastsündinu ebaküpsust. Lisaks on loomkatsetes ilmnenud, et
karvedilool läbib platsentaarbarjääri ja seetõttu tuleb arvestada võimalike alfa- ja beeta-blokaatorite
mõjudega lootele ja vastsündinule. Teiste alfa- ja beeta-blokaatorite puhul on kirjeldatud ka
perinaatalset ja neonataalset distressi (bradükardia, hüpotensioon, hingamisdepressioon,
hüpoglükeemia, hüpotermia). Sünnijärgses perioodis on tõusnud risk südame ja hingamisteede
tüsistuste tekkeks.

Loomkatsete põhjal erituvad karvedilool ja selle metaboliidid rinnapiima. Ei ole teada kas karvedilool
eritub rinnapiima ka inimestel. Seetõttu ei soovitata karvedilooli kasutamise ajal last rinnaga toita.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Sarnaselt teistele vererõhku mõjutavatele ravimitele tuleb ka Dilatrendi võtvaid patsiente hoiatada, et
pearingluse või teiste sarnaste kõrvalnähtude tekkimisel ei tohi ise autot juhtida ega töötada liikuvate
masinatega. See kehtib eelkõige ravi alguses, ravi muutmisel ja samaaegsel alkoholi tarvitamisel.

4.8 Kõrvaltoimed

Põhihaiguste eripärade tõttu on kroonilise südamepuudulikkuse puhul kirjeldatud kõrvaltoimed
loetletud eraldi.

Krooniline südamepuudulikkus

Vereloome
Harv: trombotsütopeenia.
Üksikjuhtudel on kirjeldatud leukopeeniat.

Ainevahetus
Sage: kaalu tõus ja hüperkolesteroleemia. Samuti on diabeetikutel sageli täheldatud hüperglükeemiat,
hüpoglükeemiat ja veresuhkru kontrolli halvenemist (vt 4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja teised
koostoimed).

Kesknärvisüsteem
Väga sage: pearinglus ja peavalu, mis esinevad enamasti kergel kujul ja sagedamini ravi alguses.
Asteenia (mh väsimus).

Kardiovaskulaarsüsteem
Sage: bradükardia, posturaalne hüpotensioon, hüpotensioon, tursed (sh generaliseerunud ja perifeersed
tursed, genitaalödeem, jalgade turse, hüpervoleemia ja vedelikubilansi häired).
Aeg-ajalt: sünkoop (mh presünkoop), AV-blokaadi ja südamepuudulikkuse teke annuste tõstmisel.

Seedetrakt
Sage: iiveldus, kõhulahtisus ja oksendamine.

Nahk ja nahaderivaadid
Dermatiit ja suurenenud higistamine.

Muud
Sage: nägemishäired.
Harv: äge neerupuudulikkus ja neerufunktsiooni häired patsientidel, kellel esineb difuusne
vaskulaarne haigus ja/või neerufunktsiooni langus (vt 4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel).

Kõrvaltoimete esinemissagedus ei sõltu manustatud annusest, va pearinglus, nägemishäired ja
bradükardia.

Hüpertensioon ja stenokardia

Kõrvaltoimete profiil on sarnane kroonilisele südamepuudulikkusele, kuid nende esinemissagedused
on hüpertensiooni või stenokardiaga patsientidel oluliselt madalamad.

Vere biokeemilised analüüsid
Üksikjuhtudena on kirjeldatud transaminaaside muutusi seerumis.

Vereloome
Üksikjuhtudena on kirjeldatud trombotsütopeeniat ja leukopeeniat.

Kesknärvisüsteem
Sage: pearinglus, peavalu ja nõrkus, mis on tavaliselt kergekujulised ja tekivad enamasti ravi alguses.
Aeg-ajalt: depressiivne meeleolu, unehäired, paresteesia, asteenia.

Ainevahetus
Beeta-blokeerivate omaduste tõttu on võimalik latentse diabeedi kliiniline avaldumine, diabeedi
süvenemine ja veresuhkru taseme regulatsiooni häired.

Kardiovaskulaarsüsteem
Sage: bradükardia, posturaalne hüpotensioon, eelkõige ravi alguses.
Aeg-ajalt: sünkoop, hüpotensioon, perifeersed vereringehäired (külmad jäsemed, perifeersete
veresoonte haigused, vahelduva lonkamise (claudicatio intermittens) ja Raynaud" sündroomi
ägenemine). AV-blokaad, stenokardia (mh valu rinnus), südamepuudulikkuse sümptomid ja perifeerne
ödeem.

Hingamissüsteem
Sage: vastava eelsoodumusega patsientidel astma ja düspnoe.
Harv: ninakinnisus. Vilistav hingamine ja gripilaadsed sümptomid.

Seedetrakt
Sage: seedetraktihäired (sümptomitena iiveldus, kõhuvalu, kõhulahtisus).
Aeg-ajalt: kõhukinnisus ja oksendamine.

Nahk ja nahaderivaadid
Aeg-ajalt: nahareaktsioonid (nt allergiline eksanteem, dermatiit, urtikaaria, pruritus, lameda lihheni
sarnased reaktsioonid ja suurenenud higistamine). Psoriaasi nahavormide teke või olemasolevate
nahamuutuste ägenemine.

Muud
Sage: valu jäsemetes ja vähenenud pisaraeritus.
Aeg-ajalt: impotentsus, nägemishäired,
Harv: silmade ärritus, suukuivus, urineerimisraskused.
Üksikjuhtudel on kirjeldatud allergilisi reaktsioone.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid
Raske üleannustamise korral võivad südameveresoonkonna nähtudena tekkida hüpotensioon ja
bradükardia, millele võivad järgneda südamepuudulikkus, kardiogeenne sokk ja südameseiskus.
Võimalikud on ka hingamishäired, bronhospasm, oksendamine, teadvusehäired ja generaliseerunud
krambid.

Ravi
Esimeste tundide jooksul pärast üleannuse võtmist võib olla kasu maoloputusest ja oksendamise esile
kutsumisest.

Lisaks üldistele ravimeetmetele tuleb jälgida ja korrigeerida elulisi näitajaid, tehes seda vajadusel
intensiivravi tingimustes..

Patsient peab lamama selili. Bradükardia korral võib manustada atropiini 0,5...2 mg veeni ja/või 1...10
mg glükagooni veeni (millele järgnevalt vajadusel aeglase infusioonina 2...5 mg tunnis). Vajalik võib
olla südamestimulaatori kasutamine. Olulise hüpotensiooni korral võib kasutada veenisisest
vedelikravi. Lisaks võib manustada noradrenaliini kas 5...10 µg veeni, mida korratakse vastavalt
vererõhu reaktsioonile, või 5 µg minutis infusiooni teel vastavalt vererõhu väärtustele. Bronhospasmi
ravitakse salbutamooli või teiste beeta2-agonistide manustamisel aerosoolina või vajadusel veeni.
Krampide tekkimisel manustatakse diasepaami või klonasepaami aeglase veenisisese süstena.
Raske üleannustamise korral tekkinud sokinähtude korral tuleks kasutada toetavat ravi piisavalt kaua,
st kuni patsiendi seisundi stabiliseerumiseni. Võimalik on karvedilooli poolväärtusaja pikenemine ja
kudedesse jaotunud toimeaine jõudmine vereringesse.


5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: beeta-blokaatorid, ATC-kood: C07AG02.

Karvedilool on vasodilatoorse toimega, antioksüdatiivsete omadustega mitteselektiivne -
adrenoblokaator. Vasodilatsioon saabub peamiselt 1-adrenoretseptorite antagonismi vahendusel.

Vasodilatatsiooni tõttu vähendab karvedilool perifeerset vaskulaarset vastupanu ja pärsib -
adrenoretseptorite blokaadi tõttu reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi. Plasma reniini aktiivsus
väheneb ning vedelikuretentsiooni esineb harva.

Karvediloolil puudub sisemine sümpatomimeetiline aktiivsus (ISA) ja sarnaselt propranoloolile on tal
membraane stabiliseerivad omadused.

Karvedilool on kahe stereoisomeeri ratsemaat. -adrenoblokeerivat toimet omistatakse S(-)
enantiomeerile ning mõlemad enantiomeerid omavad vastupidist alfa1-blokeerivat toimet.

Karvedilool on tugevatoimeline antioksüdant, hävitades reaktiivseid hapnikuradikaale ja toimides
antiproliferatiivselt. Karvedilooli ja selle metaboliitide toime on tõestatud in vitro ja in vivo
loomkatsetes, samuti in vitro uuringutes mitmete inimraku tüüpidega.

Kliiniliste uuringute põhjal on karvediloolil vasodilateeriva ja -adrenoretseptoreid blokeeriva toime
tõttu järgmised omadused:

- Hüpertensiivsetel patsientidel ei kaasne vererõhu langusega üldist resistentsuse tõusu perifeersetes
veresoontes, mida on täheldatud ainult beeta-retseptoreid blokeerivate ravimite puhul.
Südamelöögisagedus tõuseb vähesel määral. Neerude verevarustus ja funktsioon säilivad. Kuna
perifeerse verevarustuse muutusi ei kaasne, esineb beeta-blokeerivate ravimite puhul sageli
kirjeldatud jäsemete külmatunnet harva.
- Stabiilse stenokardiaga patsientide puhul on Dilatrendi kasutamisel tõestatud isheemia- ja
stenokardiavastane toime. Ägedad hemodünaamika uuringud on näidanud, et karvedilool
vähendab vatsakeste eel- ja järelkoormust.
- Vasaku vatsakese düsfunktsiooni või kroonilise südamepuudulikkusega patsientidel on
karvedilooli kasutamisel täheldatud soodsat mõju hemodünaamilistesse näitajatesse ja samuti
vasaku vatsakese mõõtude ja väljutusfraktsiooni paranemist.
- Suures mitmekeskuselises topeltpimedas platseeboga kontrollitud suremuse uuringus
(COPERNICUS) randomiseeriti 2289 isheemilise ja mitteisheemilise päritoluga raske stabiilse
kroonilise südamepuudulikkusega patsienti kas karvedilooli (1156 patsienti) või platseebo (1133)
gruppi. Patsientidel esines vasaku vatsakese süstoolne düsfunktsioon keskmise
väljutusfraktsiooniga <20%. Üldsuremus vähenes platseebogrupis 35%-lt 19,7%-le ja karvedilooli
grupis 12,8%-le (Coxi võrdelised riskid, p=0,00013).
Südamepuudulikkusest tingitud suremuse või hospitaliseerimise kombineeritud lõpptulemid ja
üldhospitaliseerimine olid karvedilooli grupis märkimisväärselt madalamad võrreldes
platseebogrupiga (langus vastavalt 31%, 27% ja 24%, kõikidel juhtudel p<0,00004).

Uuringu ajal tekkinud tõsiste kõrvaltoimete esinemissagedus oli madalam karvedilooli grupis (39,0%
vs 45,4%). Ravi alustamisel oli südamepuudulikkuse süvenemine karvedilooli ja platseebo grupis
sarnane. Raske südamepuudulikkuse süvenemise juhtude esinemissagedus oli uuringu ajal madalam
karvedilooli grupis (14,6% vs 21,6%).

Seerumilipiidide profiili ja elektrolüütide tasakaalu ravi ei mõjutanud.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Inimeste puhul on karvedilooli absoluutne biosaadavus ligikaudu 25%. Biosaadavus on
stereoselektiivne, 30% R-vormi puhul ja 15% S-vormi puhul. Maksimaalne plasmakontsentratsioon
saavutatakse ligikaudu 1 tund pärast ravimi suukaudset manustamist. Annuse ja
seerumikontsentratsioonide vaheline sõltuvus on lineaarne. Toiduga koos manustamine ei mõjuta
biosaadavust ja maksimaalset kontsentratsiooni, kuigi aeg maksimaalse kontsentratsiooni
saavutamiseni pikeneb. Karvedilool on väga lipofiilne, ligikaudu 98...99% ravimist seondub
plasmavalkudele. Jaotusruumala on ligikaudu 2 l/kg ja see suureneb maksatsirroosi esinemisel.
Esmasainevahetuse efekt on suukaudsel manustamisel ligikaudu 60...75%. Loomade puhul on näidatud
lähteaine jõudmine enterohepaatilisse vereringesse.

Karvedilool läbib maksas olulise esmasainevahetuse. Üheks põhiliseks biotransformatsiooni teeks on
intensiivne glükuroniseerimine. Demetüülimise ja fenooltuumale hüdroksüülimise teel moodustub
kolm metaboliiti, millel on samuti beeta-retseptoreid blokeerivad omadused.

Keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg on 6...10 tundi. Plasmakliirens on ligikaudu 590 ml/min.
Ravim eritub peamiselt sapi kaudu roojaga. Vähene osa toimeainest eritub neerude kaudu erinevate
metaboliitidena.

Karvedilooli farmakokineetikat mõjutab vanus. Eakatel on karvedilooli plasmakontsentratsioonid
umbes 50% kõrgemad võrreldes noortega. Tsirrootilise maksahaigusega patsientidel läbiviidud
uuringus oli karvedilooli biosaadavus 4 korda suurem ja maksimaalne plasmakontsentratsioon 5 korda
kõrgem kui tervetel. Kuna karvedilooli eritumine toimub peamiselt väljaheitega, ei ole ravimi
kuhjumine neerupuudulikkuse korral tõenäoline. Maksafunktsiooni langusega patsientidel suurenes
biosaadavus esmasainevahetuse läbimise tõttu 80%.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Loomkatsetest ei ole saadud ravimi kliiniliseks kasutamiseks olulisi andmeid (vt ka 4.6 Rasedus ja
imetamine).


6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Laktoos, sahharoos, povidoon, krospovidoon tüüp A, kolloidne ränidioksiid, magneesiumstearaat,
kollane raudoksiid E172 (ainult 6,25 mg ja 12,5 mg tabletid), punane raudoksiid E172 (ainult 12,5 mg
tabletid).

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat - 6,25 mg tabletid
5 aastat - 25 mg tabletid

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida originaalpakendis, niiskuse ja valguse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Alu-Alu blisterpakendid, mis sisaldavad 30 tabletti.

6.6 Kasutamis- ja käsitsemisjuhend

Ei ole kohaldatav.


7. MÜÜGILOA HOIDJA

Roche Eesti OÜ
Lõõtsa 2
11415 Tallinn, Eesti


8. MÜÜGILOA NUMBRID

Dilatrend 6,25 ­ 203198
Dilatrend 25 ­ 202998


9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

19.06.1998/31.10.2008


10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud augustis 2009