Cefepime hospira - inj / inf lahuse pulber 2g n1; n5; n10 - Ravimi omaduste kokkuvõte

Tsefepiimi annustamise ja manustamisviisi valikul lähtutakse infektsiooni raskusest ja iseloomust, patogeeni tundlikkusest, patsiendi neerufunktsioonist ja üldisest seisundist.

Raskete või eluohtlike infektsioonidega patsientidel on eelismeetodiks intravenoosne manustamine, seda eriti juhul kui esineb šoki võimalus .

Normaalse neerufunktsiooniga täiskasvanud

Vastavalt järgnevale tabelile:

Ravi kestus on tavaliselt 7…10 päeva, kuid raskete infektsioonide korral võib olla vajalik ka pikem ravi. Palavikuga neutropeenia empiirilise ravi kestus on tavaliselt 7 päeva või kuni neutropeenia taandumiseni.

Patsientidel kehakaaluga < 40 kg on soovitatav annustamine samasugune kui lastel.

Eakad patsiendid

Normaalse neerufunktsiooniga patsientidel puudub vajadus annuste kohandamiseks. Siiski on soovitatav kohandada annuseid, kui patsiendil on neerufunktsiooni kahjustus (vt lõik 4.4).

Neerufunktsiooni kahjustus täiskasvanutel

Neerude vähenenud eliminatsioonikiiruse kompenseerimiseks tuleb tsefepiimi annuseid kohandada. Kerge kuni mõõduka neerufunktsiooni häirega täiskasvanud patsientidel on tsefepiimi soovitatav algannus samasugune nagu normaalse neerufunktsiooniga patsientidel. Soovitatav säilitusannus määratakse vastavalt alljärgnevas tabelis antud juhistele.

Kui teada on ainult seerumi kreatiniini väärtus, siis saab kreatiniini kliirensi arvutamiseks kasutada valemit (Gault ja Cockcroft). Seerumi kreatiniini väärtus peegeldab neerufunktsiooni tasakaaluseisundit:

* Farmakokineetikast nähtub, et dialüüsipatsiendid vajavad annuste vähendamist. Neil patsientidel tuleb tsefepiimi annustada järgnevalt: esimesel ravipäeval 1 gramm tsefepiimi algannusena, millele järgneb 500 mg ööpäevas kõigi infektsioonide puhul, välja arvatud palavikuga neutropeenia, mille puhul kasutatakse annust 1 gramm ööpäevas. Dialüüsi päevadel manustatakse tsefepiimi pärast hemodialüüsi seanssi. Võimalusel tuleb

tsefepiimi manustada iga päev samal kellaajal.

Dialüüsitavad patsiendid

Kui patsient saab hemodialüüsi, viiakse 3-tunnise dialüüsiseansi jooksul organismist välja ligikaudu 68% dialüüsi alustamisel organismis olnud tsefepiimist. Pideva ambulatoorse peritoneaaldialüüsi korral manustatakse tsefepiimi tavalistes normaalse neerufunktsiooniga patsientidele soovitatavates annustes, st 500 mg, 1 g või 2 g sõltuvalt infektsiooni raskusest, kuid üksnes 48-tunniste intervallidega.

Normaalse neerufunktsiooniga lapsed

Laste tavapärased soovitatavad annused:

Nooremate kui 2 kuu vanuste lastega on vähe kogemusi. Tuginedes andmetele, mis on saadud vanuserühmast > 2 elukuud ning farmakokineetilisele mudelile, on lastele vanuses 1 kuni 2 elukuud soovitatav manustada annus 30 mg/kg iga 12 tunni järel või iga 8 tunni järel. Neile patsientidele tsefepiimi manustamine peab toimuma hoolika jälgimise all.

Lastele kehakaaluga > 40 kg kehtivad samasugused annustamisjuhised nagu täiskasvanutele. Laste annused ei tohi ületada täiskasvanute maksimaalset ööpäevast annust (2 g iga 8 tunni järel). Mis puutub ravimi intramuskulaarsesse manustamisesse, siis sellega on laste vanuserühmas vähe kogemusi.

Lastel on tsefepiimi peamine eliminatsioonitee renaalne eritumine uriiniga, mistõttu neerufunktsiooni langusega lastel tuleb annuseid kohandada.

Annused 50 mg/kg (2 kuu kuni 12 aasta vanused patsiendid) ja 30 mg/kg (1…2 kuu vanused patsiendid) on võrreldavad täiskasvanute annusega 2 g.

Annustevahelised intervallid on soovitatavalt samasugused või vähendatakse annuseid samaväärselt nagu on näidustatud täiskasvanud neerukahjustusega patsientide puhul.

Maksafunktsiooni kahjustusega patsiendid

Maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel ei ole vaja annuseid kohandada.

Manustamisviis

Ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmise juhised vt lõik 6.6.

4.3Vastunäidustused

Ülitundlikkus tsefepiimi või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Neerufunktsiooni langusega patsientidel, nt neerukahjustuse tõttu vähenenud uriinieritusega patsientidel (kreatiniini kliirens < 50 ml/min) või teiste seisundite korral, mis kahjustavad neerufunktsiooni, tuleb Cefepime Hospira annuseid kohandada, et kompenseerida vähenenud renaalset eliminatsioonikiirust. Neerukahjustusega või muude neerufunktsiooni kahjustavate seisunditega patsientidel võib tavapärasel annustamisel esineda antibiootikumide kontsentratsiooni pikaajaline liigne tõus seerumis, mistõttu sellistel patsientidel tuleb tsefepiimi säilitusannuseid vähendada. Edasiste annuste määramisel lähtutakse neerufunktsiooni häire astmest, infektsiooni raskusest ja haigustekitaja tundlikkusest (vt lõigud 4.2 ja 5.2). Tsefepiim eritub peamiselt neerude kaudu, seega on neerufunktsiooni häirega patsientidel suurem risk toksiliste toimete avaldumiseks. Et tõenäosus neerufunktsiooni languseks on suurem just eakatel patsientidel, tuleb sellistele patsientidele annuse määramisel olla ettevaatlik ning jälgida patsiendi neerufunktsiooni (vt lõik 5.2). Eakatel neerukahjustusega patsientidel, kelle tsefepiimi annuseid ei kohandatud, on esinenud raskeid kõrvaltoimeid, sh pöörduv entsefalopaatia (teadvushäire, mille korral esinevad segasus, hallutsinatsioonid, stuupor ja kooma), müokloonus, krambid (sh mittekonvulsiivne status epilepticus) ja/või neerupuudulikkus (vt lõik 4.8).

Turuletulekujärgse järelevalve jooksul on teatatud järgmistest tõsistest kõrvaltoimetest: pöörduv entsefalopaatia (teadvushäire, mille korral esinevad segasus, hallutsinatsioonid, stuupor ja kooma), müokloonus, krambid (sh mittekonvulsiivne status epilepticus) ja/või neerupuudulikkus (vt lõik 4.8). Enamikul juhtudest tekkisid need kõrvaltoimed neerufunktsiooni häirega patsientidel, kes olid saanud soovitatavast suuremaid tsefepiimi annuseid. Üldjuhul neurotoksilisuse sümptomid taandusid ravi lõpetamisel ja/või hemodialüüsiga, kuid on esinenud ka surmaga lõppenud juhtusid.

Peaaegu kõigi antibakteriaalsete ainete, sh tsefepiimi kasutamisel on esinenud Clostridium difficile poolt põhjustatud kõhulahtisust (CDAD), mille raskus varieerub kergest kõhulahtisusest kuni eluohtliku pseudomembranoosse koliidini. Ravi antibakteriaalsete ainetega muudab käärsoole normaalset mikrofloorat, põhjustades C. difficele vohamist. CDAD võimalusega tuleb arvestada kõigi patsientide puhul, kellel on tekkinud kõhulahtisus pärast antibiootikumide kasutamist. Vajalik on koguda täpne meditsiiniline anamnees, sest CDAD juhtudest on teatatud kuni 2 kuud pärast antibakteriaalsete ainete manustamist. Kui kahtlustatakse või on kinnitunud CDAD diagnoos, tuleb otsekohe lõpetada igasugune käimasolev antibiootikumravi, mis ei ole suunatud C. difficele vastu. Sellises olukorras on peristaltikat pärssivad ravimid vastunäidustatud.

Antibiootikumide manustamisel tuleb olla ettevaatlik iga patsiendi puhul, kellel on esinenud allergiat mis tahes vormis, eriti aga ravimite suhtes. Kui tekib allergiline reaktsioon tsefepiimile, tuleb ravi katkestada ja alustada sobivat ravi.

Sarnaselt teiste antibiootikumidega võib ka Cefepime Hospira kasutamisel esineda mittetundlike mikroorganismide vohamist. Kui ravi jooksul peaks tekkima superinfektsioon, tuleb rakendada vastavaid meetmeid.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Kui Cefepime Hospira ravi ajal manustatakse ka teisi nefrotoksilise potentsiaaliga ravimeid (st aminoglükosiide ja tugevaid diureetikume), on soovitatav jälgida neerufunktsiooni.

Suukaudsed antikoagulandid

Antibiootikumide manustamine samal ajal varfariiniga võib võimendada viimase antikoaguleerivat toimet. On palju teateid suukaudse antikoagulandi toime tugevnemise kohta patsientidel, kes on saanud antibakteriaalseid aineid, sh tsefalosporiine. Risk võib olla erinev, sõltudes olemasolevast infektsioonist, patsiendi vanusest ja üldseisundist, mistõttu tsefalosporiini soodustavat toimet INR (rahvusvaheline normaliseeritud suhe) suurendamisel on raske hinnata. Tsefepiimi ja suukaudse antikoagulandi samaaaegsel manustamisel ja mõni aeg pärast seda on soovitatav sageli kontrollida INR väärtusi.

Harvadel juhtudel võib tsefepiimravi ajal Coombsi test anda valepositiivseid tulemusi.

Tsefepiim võib põhjustada galaktoseemia uuringu valepositiivseid tulemusi. Ka mitte-ensümaatiline uriinis glükoosi määramise meetod võib anda valepositiivse vastuse. Sel põhjusel tuleb ravi ajal uriinis glükoosi taseme määramiseks kasutada ensümaatilist meetodit.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Fertiilsus

Tsefepiimi mõju kohta inimese fertiilsusele puuduvad andmed. Tsefepiimravi ei mõjutanud rottide paarituskäitumist ega fertiilsust (vt lõik 5.3).

Rasedus

Rasedatel ei ole adekvaatseid hästikontrollitud uuringuid tsefepiimiga läbi viidud. Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet rasedusele, embrüo/looteperioodi arengule, poegimisele ega postnataalsele arengule (vt lõik 5.3).

Seda ravimit tohib rasedatele naistele määrata vaid suurima ettevaatusega.

Imetamine

Tsefepiim eritub inimese rinnapiima väikestes kogustes, kuid siiski on soovitatav ettevaatus ravimi manustamisel imetavatele emadele.

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuritud.

4.8Kõrvaltoimed

Tsefepiim on üldiselt hästi talutav. Kliinilistes uuringutes (N=5598) olid kõige sagedasemateks kõrvaltoimeteks seedetrakti ja ülitundlikkusreaktsioonid. Kindlasti, tõenäoliselt või võimalikult raviga seotud kõrvaltoimed olid alljärgnevad:

Allpool loetletud kliiniliste uuringute käigus või turuletulekujärgsel perioodil teatatud kõrvaltoimete esinemissagedused on liigitatud vastavalt järgmisele konventsioonile:

Väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10 000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10 000) või teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas esinemissageduse rühmas on kõrvaltoimed loetletud tõsiduse vähenemise järjekorras.

* Neid kõrvaltoimeid peetakse ravimiklassile üldiselt iseloomulikeks.

Imikutel, väikelastel ja lastel oli tsefepiimi ohutusprofiil samasugune nagu täiskasvanutel. Kliinilistes uuringutes oli kõige sagedasem kõrvaltoime, millel oli kausaalne seos tsefepiimiga, nahalööve.

Sarnaselt teiste tsefalosporiinide klassi kuuluvate ravimitega on teatatud ka pöörduvast entsefalopaatiast (teadvushäire, mille korral esinevad segasus, hallutsinatsioonid, stuupor ja kooma), krampidest (sh mittekonvulsiivsed epileptilised staatused), müokloonusest ja/või neerupuudulikkusest. Enamikul juhtudest oli tegemist neerukahjustusega patsientidega, kes olid saanud soovitatavast suuremaid tsefepiimi annuseid (vt lõik 4.4).

Sarnaselt teistele tsefalosporiinidele on teatatud anafülaksiast, sh anafülaktiline šokk, ajutisest leukopeeniast ja neutropeeniast, agranulotsütoosist ja trombotsütopeeniast.

Kliiniliste uuringute jooksul esinenud kõrvalekalded laborianalüüsides olid normaalsete ravieelsete väärtustega patsientidel pöörduvad. Muutused esinemissagedusega 1% ja 2% olid järgmised: alaniinaminotransferaasi tõus (3,6%), aspartaataminotransferaasi tõus (2,5%), alkaalse fosfataasi tõus, üldbilirubiini tõus, aneemia, eosinofiilia, protrombiiniaja ja tromboplastiiniaja pikenemine (2,8%), positiivne Coombsi test ilma hemolüüsita (18,7%). 0,5% kuni 1% patsientidest täheldati mööduvat ureemia suurenemist, seerumi kreatiniini tõusu, trombotsütopeeniat. Täheldati ka ajutist neutropeeniat ja leukopeeniat (< 0,5%).

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9Üleannustamine

Raske üleannustamise korral, eriti juhul kui patsiendil on neerufunktsiooni kahjustus, võib olla abi hemodialüüsist, mille abil saab tsefepiimi organismist elimineerida. Peritoneaaldialüüsist ei ole kasu.

Tahtmatu üleannustamine on esinenud juhul kui neerufunktsiooni langusega patsiendile on manustatud suuri annuseid (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Antibakteriaalsed ained süsteemseks kasutamiseks. Teised beetalaktaamantibiootikumid. Neljanda põlvkonna tsefalosporiinid

ATC-kood: J01DE01

Toimemehhanism:

Tsefepiim on laiaspektriline bakteritsiidne antibakteriaalne aine, mille toime on lai gram-positiivsete ja gram-negatiivsete bakterite vastu, sh mitmed tüved, mis on resistentsed aminoglükosiidide või 3. põlvkonna tsefalosporiinide suhtes.

Tsefepiim on resistentne paljude beetalaktamaaside hüdrolüüsiva toime suhtes, on väikese afiinsusega kromosomaalselt kodeeritud beetalaktamaasidele ning penetreerub kiirelt gramnegatiivsete bakterite rakku.

Resistentsuse mehhanism:

Bakterite resistentsus tsefepiimi suhtes võib tuleneda järgmistest mehhanismidest:

-Hüdrolüüs beetalaktamaaside poolt. Tsefepiim on stabiilne enamiku beetalaktamaaside suhtes, kuid võib olla hüdrolüüsitav teatud laiatoimeliste beetalaktamaaside ja kromosomaalselt kodeeritud ensüümide poolt, mis esinevad näiteks Escherichia coli või Klebsiella pneumoniae tüvedes.

-Penitsilliini siduvate valkude (ingl. penicillin-binding proteins, PBP-d) vähenenud afiinsus tsefepiimi suhtes. Streptococcus pneumoniae ja teiste streptokokkide omandatud resistentsus tekib mutatsiooni tagajärjel PBP-de muundumise tõttu. Samas moodustuvad ka uued PBP-d, millel on vähenenud afiinsus tsefepiimi suhtes; sellest on tingitud resistentsus metitsilliin-resistentsete stafülokokkide suhtes.

-Mitteläbitav välismembraan.

-Ravimi väljavoolupumbad.

Ühes bakterirakus võib korraga esineda rohkem kui üks resistentsuse mehhanism. Sõltuvalt eksisteeriva(te)st mehhanismidest võib bakter omada ristuvat resistentsust mitmete või kõigi beetalaktaamidega ja/või teistesse ravimiklassidesse kuuluvate antibakteriaalsete ainetega.

Järgmistel liikidel võib resistentsus areneda ravi ajal: Citrobacter, Pseudomonas (eeskätt aeruginosa),

Morganella ja Serratia.

Kriitilised kontsentratsioonipunktid (murdepunkt)

Patogeenide tundlikkuse (T) ja resistentsuse (R) minimaalsed inhibeerivad kontsentratsioonid on määratud vastavalt EUCAST’le (European Committee on Antimicrobial Susceptibility Testing, 2013.02.11):

1 Murdepunktid seostuvad suureannuselise raviga (2 g x 3)

2 Stafülokokkide tundlikkus tsefalosporiinide suhtes on tuletatud tundlikkusest tsefoksitiini suhtes, millel ei ole murdepunkte ning mida ei tohi kasutada stafülokokkinfektsioonide korral.

3 Beetahemolüütilise streptokoki A, B, C ja G rühma beetalaktaamtundlikkus on tuletatud tundlikkusest penitsilliinide suhtes.

4 Isolaate, mille MIK väärtused on kõrgemad kui tundlikkuse piirväärtus, esineb väga harva või ei ole neist veel teatatud. Iga sellise isolaadi puhul tuleb identifitseerimise ja antimikroobse tundlikkuse teste korrata ning kui tulemus leiab kinnitust, tuleb isolaat saata edasi referentslaborisse. Kuni ei ole tõendatud kliiniline ravivastus kinnitatud isolaatide suhtes, mille MIK väärtused on praegusest resistentsuse piirväärtusest kõrgemad, tuleb neist teatada kui resistentsetest.

5 FK/FD murdepunktid.

„--“ näitab, et tundlikkuse testimine ei ole soovitatav, kuna antud liik ei ole selle ravi jaoks hea sihtmärk.

Valitud liikide omandatud resistentsus võib olla ajas ja kohas varieeruv. Soovitav on omada kohalikku teavet, eriti juhul kui ravitakse raskeid infektsioone. Vajadusel tuleb konsulteerida spetsialistiga, kui resistentsuse kohalik esinemus on niivõrd laialdane, et ravimi kasutamine vähemalt mõnd tüüpi infektsioonide vastu osutub küsitavaks.

Tavaliselt tundlikud liigid

5.2Farmakokineetilised omadused

Kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 24 tunni jooksul temperatuuril 15°C kuni 25°C või 7 päeva temperatuuril mitte üle 2°C kuni 8°C.

Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui seda ei kasutata kohe, on kõlblikkusaeg ja säilitustingimused ravimi kasutaja vastutusel ning need ei tohi üldjuhul ületada 24 tundi temperatuuril 2°C kuni 8°C, välja arvatud juhul kui ravimi manustamiskõlblikuks muutmine toimus kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.

6.4Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi. Hoidke viaalid välispakendis, valguse eest kaitstult.

Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmist vt lõik 6.3.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

20 ml I tüüpi selgest klaasist viaal, mis on suletud bromobutüülkummist korgi ja alumiiniumkaanega.

Pakendi suurused: 1, 5 või 10 viaali karbi kohta.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Valmislahus on kahvatukollane kuni merevaikkollane.

Intravenoosne manustamine:

Cefepime Hospira vahetuks i.v. manustamiseks tuleb ravim lahustada 10 ml-s mõnes järgmistest lahustest: süstevesi, glükoosi 50 mg/ml (5%) või 100 mg/ml (10%) süstelahus, naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) süstelahus, naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) süstelahus koos 50 mg/ml (5%) glükoosiga, Ringeri laktaadi süstelahus, Ringeri laktaadi süstelahus koos 50 mg/ml (5%) glükoosiga või naatriumlaktaadi 18,7 mg/ml (M/6) süstelahus. Valmislahus süstitakse aeglaselt 3 kuni 5 minuti jooksul - kas otse veeni või otse infusioonisüsteemi kanüüli, samal ajal kui patsiendile infundeeritakse sobivat i.v. lahust.

i.v. infusiooni tarbeks lahustatakse pulber samamoodi nagu i.v. süste korral. Sobiv kogus valmislahust lisatakse i.v. infusioonikotti, milles on sobiv i.v. infusiooni lahus. Lahuse manustamine peab kestma ligikaudu 30 minutit.

Intramuskulaarne manustamine:

Valmistage lahus i.m. manustamiseks lahustades 1 g Cefepime Hospira’t 3 ml süstevees või lidokaiinvesinikkloriidi 5 mg/ml (0,5%) või 10 mg/ml (1%) lahuses.

On tõestatud Cefepime Hospira sobivus järgmiste infusioonilahustega: steriilne süstevesi, naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) süstelahus (koos 50 mg/ml (5%) glükoosiga või ilma), glükoosi 50 mg/ml (5%) või

100 mg/ml (10%) süstelahus, Ringeri laktaadi süstelahus (koos 50 mg/ml (5%) glükoosiga või ilma), naatriumlaktaadi 18,7 mg/ml (M/6) süstelahus.

Tabelis on antud juhised lahuse valmistamiseks:

Cefepime Hospira’t võib manustada samaaegselt teiste antibiootikumide või teiste ravimitega, tingimusel et ei kasutata sama süstalt, sama perfusioonipudelit või sama süstekohta. On tõestatud, et Cefepime Hospira lahused on kokkusobivad amikatsiini, ampitsilliini, klindamütsiini, hepariini, kaaliumkloriidi, teofülliiniga.

Sarnaselt teistele tsefalosporiinidele võib valmislahus muutuda kergelt kollakaks, kuid see ei näita toime vähenemist. Lahust tohib kasutada üksnes juhu kui see on selge ja ei sisalda sadet.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

Hospira UK Limited Queensway

Royal Leamington Spa Warwickshire

CV31 3RW Ühendkuningriik

8.MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

1 g: 837514

2 g: 837414

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 28.02.2014

10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud veebruaris 2014.