Cefazolin hospira 1g - inj / inf lahuse pulber 1g n1; n5; n10; n25 - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Cefazolin Hospira 1 g süste- või infusioonilahuse pulber

Cefazolin Hospira 2 g süste- või infusioonilahuse pulber

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks viaal sisaldab 1 g tsefasoliini 1,048 g tsefasoliinnaatriumina. Üks viaal sisaldab 2 g tsefasoliini 2,096 g tsefasoliinnaatriumina. INN: Cephazolinum

Üks 1 g viaal sisaldab ligikaudu 2,2 mmol (50,6 mg) naatriumi. Üks 2 g viaal sisaldab ligikaudu 4,4 mmol (101,2 mg) naatriumi.

3.RAVIMVORM

Süste- või infusioonilahuse pulber.

Valge või peaaegu valge pulber.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Tsefasoliinile tundlike mikroorganismide poolt (vt lõik 5.1) põhjustatud infektsioonide ravi täiskasvanutel ja lastel alates 1 kuu vanusest (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

-Naha ja pehmete kudede infektsioonid.

-Luude ja liigeste infektsioonid.

-Perioperatiivne profülaktika.

Tsefasoliini tuleks kasutada ainult siis, kui on näidustatud parenteraalne ravi.

Antibakteriaalsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhiseid.

4.2Annustamine ja manustamisviis

Annustamine oleneb patogeeni tundlikkusest (vt lõik 5.1) ja haiguse raskusest.

Annustamine

Normaalse neerufunktsiooniga täiskasvanud patsiendid:

Tundlike mikroorganismide poolt põhjustatud infektsioonid

Tavaline annus täiskasvanutele on 1 g kuni 2 g ööpäevas, mis manustatakse kahe või kolme võrdse annusena (üks annus iga 8 või 12 tunni järel).

Mõõdukalt tundlike mikroorganismide poolt põhjustatud infektsioonid

Tavaline annus on 3 g kuni 4 g ööpäevas, mis manustatakse kolme või nelja võrdse annusena (üks annus iga 6 või 8 tunni järel).

Raskete infektsioonide korral võib manustada kuni 6 g ööpäevas kolme või nelja võrdse annusena (üks annus iga 6 või 8 tunni järel).

Neerukahjustusega lapsed

Tuleb manustada sobiv algannus. Järgnevad annused kohandatakse vastavalt neerukahjustuse astmele, infektsiooni raskusele ja patogeeni tundlikkusele.

Kerge neerukahjustusega (kreatiniini kliirens 70…40 ml/min) lastele piisab 60% ööpäevasest annusest, mis manustatakse jagatuna üksikannusteks iga 12 tunni järel.

Mõõduka neerukahjustusega (kreatiniini kliirens 40…20 ml/min) lastele piisab 25% ööpäevasest annusest, mis manustatakse jagatuna üksikannusteks iga 12 tunni järel.

Raske neerukahjustusega (kreatiniini kliirens 20…5 ml/min) lastele piisab 10% ööpäevasest annusest, mis manustatakse iga 24 tunni järel.

Kõik need juhised kehtivad pärast algannuse manustamist. Vt ka lõik 4.4.

Eakad patsiendid:

Normaalse neerufunktsiooniga eakatel patsientidel puudub vajadus annuste kohandamiseks.

Ravi kestus:

Sõltub haiguse kulust.

Manustamisviis

Cefazolin Hospira 1 g süste- või infusioonilahuse pulber manustatakse sügava intramuskulaarse süstena (i.m.), aeglase intravenoosse süstena (i.v.) või aeglase intravenoosse infusioonina. Cefazolin Hospira 2 g süste- või infusioonilahuse pulber manustatakse aeglase intravenoosse süstena (i.v.) või aeglase intravenoosse infusioonina.

Ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmise juhised vt lõik 6.6.

4.3Vastunäidustused

Ülitundlikkus tsefasoliini või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. Anamneesis raske ülitundlikkus (nt anafülaktiline reaktsioon) mis tahes muud tüüpi beetalaktaamantibiootikumi suhtes (penitsilliinid, monobaktaamid ja karbapeneemid).

4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ülitundlikkus

Enne ravi alustamist tuleb kindlaks teha, et patsiendil ei ole varem esinenud mingit ülitundlikkust pärast tsefalosporiinide, penitsilliinide või muude ravimite manustamist.

Allergiale kalduvatele patsientidele tuleb tsefasoliini manustada ettevaatusega. Penitsilliinide ja tsefalosporiinide puhul on dokumenteeritud ristuva ülitundlikkuse juhtusid.

Sarnaselt teistele beetalaktaamantibiootikumidele on teatatud tõsistest, mõnikord isegi surmaga lõppenud ülitundlikkusreaktsioonidest. Raske ülitundlikkusreaktsiooni ilmnemisel tuleb tsefasoliinravi otsekohe katkestada ja osutada vastavat vältimatut abi.

Enne ravi alustamist tuleb välja selgitada, kas patsiendil on esinenud ülitundlikkusreaktsioone tsefasoliinile, teistele tsefalosporiinidele või mis tahes muud tüüpi beetalaktaamantibiootikumile. Tsefasoliini manustamisel patsientidele, kellel on anamneesis mittetõsine ülitundlikkus teise beetalaktaamantibiootikumi suhtes, tuleb olla ettevaatlik.

Antibiootikumide poolt indutseeritud pseudomembranoosne koliit

Tõsise persisteeriva kõhulahtisuse juhtudel tuleb võimaliku diagnoosina mõelda ka antibiootikumide poolt indutseeritud pseudomembranoossele koliidile. See seisund võib olla eluohtlik ning seetõttu tuleb tsefasoliinravi otsekohe katkestada ja rakendada vastavat ravi; peristaltikat pärssivad preparaadid on vastunäidustatud. Vt ka lõik 4.8.

Neerukahjustus

Neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel võib annust ja/või annustamisintervalle kohandada vastavalt neerukahjustuste raskusele (vt lõik 4.2). Ehkki tsefasoliin põhjustab harva neerufunktsiooni kahjustust, on siiski soovitatav kontrollida neerufunktsiooni, eeskätt tõsise haigusega patsientidel, kes saavad ravimi maksimaalseid annuseid, samuti patsientidel, kes saavad samal ajal ka teisi potentsiaalselt nefrotoksilisi ravimeid nagu aminoglükosiidid või tugevad diureetikumid (nt furosemiid).

Intratekaalne manustamine

Ei ole ette nähtud intratekaalseks manustamiseks. Tsefasoliini intratekaalse manustamise järgselt on teatatud kesknärvisüsteemi raskest intoksikatsioonist (sh konvulsioonid).

Bakterite resistentsus ja superinfektsioonid

Tsefasoliini kauakestev ravi võib produtseerida tsefasoliini suhtes tundlikke baktereid. Patsiente tuleb hoolikalt jälgida võimalike superinfektsioonide suhtes. Nende avaldumisel tuleb rakendada vastavaid meetmeid.

Veritsushäired

Erandjuhtudel võib tsefasoliinravi ajal esineda veritsushäireid. Riskiteguriteks on vitamiin K defitsiit patsiendil või mõjud teistele koagulatsiooni mehhanismidele (parenteraalne toitmine, ebaadekvaatne toitmine, maksa- ja neerupuudulikkus, trombotsütopeenia). Vere hüübimishäirete taga võivad olla ka kaasnevad haigused (nt hemofiilia, mao ja kaksteistsõrmiku haavand), mis võivad veritsust põhjustada või ägestada. Seega tuleb sarnaste seisunditega patsientidel määrata protrombiini aeg. Kui see on oluliselt langenud, tuleb manustada vitamiin K preparaati (10 mg nädalas).

Lapsed

Enneaegsed ja alla 1 kuu vanused vastsündinud

Tsefasoliini ei tohi manustada enneaegsetele ja alla 1 kuu vanustele vastsündinutele, sest siiani on liiga vähe andmeid ravimi kasutamise kohta selles vanuserühmas.

Üks 1 g viaal sisaldab ligikaudu 2,2 mmol (50,6 mg) naatriumi. Üks 2 g viaal sisaldab ligikaudu 4,4 mmol (101,2 mg) naatriumi.

Sellega tuleb arvestada kontrollitud naatriumisisaldusega dieedil olevate patsientide puhul.

Lahuseid, mille lahjendamiseks on kasutatud 0,5% lidokaiinvesinikkloriidi lahust, ei tohi intravenoosselt manustada.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Antibiootikumid

Tuleb arvestada potentsiaalse antagonistliku toimega, mida on täheldatud in vitro bakteriostaatilise toimega antibiootikumidega (nt tetratsükliinid, sulfoonamiidid, erütromütsiin, klooramfenikool), kui tekib vajadus manustada neid antibiootikume koos tsefasoliiniga.

Kui tsefasoliinravi ajal või järel tekib raske ja persisteeriv kõhulahtisus, tuleb pöörduda arsti poole, sest kõhulahtisus võib olla tõsise seisundi (pseudomembranoosne koliit) sümptomiks, mis nõuab kiiret ravi. Patsient ei tohi iseseisvalt kasutada ravimeid, mis pidurdavad peristaltikat (vt lõik 4.4). Tsefalosporiinide pika-ajaline kasutamine võib põhjustada tsefasoliini suhtes resistentsete bakterite vohamist, nendeks on eeskätt enterobakter, tsitrobakter, pseudomonas, enterokokk ja Candida. See võib põhjustada superinfektsioone või resistentsete organismide või pärmseentega koloniseerumist (vt lõik 4.4).

Uuringud

SGOT, SGPT, vere uure ja alkaalse fosfataasi mööduv tõus ilma neeru- või maksakahjustuse kliiniliste nähtudeta.

Loomkatsed on näidanud, et tsefasoliin omab nefrotoksilist toimet. Kuigi inimesel ei ole seda täheldatud, tuleb siiski selle võimalusega arvestada, seda eeskätt patsientide puhul, kes saavad pikaajalist ravi suurte annustega. Harvadel juhtudel on teatatud interstitsiaalsest nefriidist ja täpsustamata nefropaatiatest. Patsiendid, kellel need esinesid, olid tõsiselt haiged ning said mitmeid erinevaid ravimeid. Tsefasoliini roll interstitsiaalse nefriidi ja teiste nefropaatiate tekkes ei ole tõestatud.

Harvadel juhtudel on teatud järgmistest kõrvaltoimetest:

Hemoglobiini/hematokriti väärtuse langus, aneemia, agranulotsütoos, aplastiline aneemia, pantsütopeenia ja hemolüütiline aneemia

Järgmistest juhtudest on teatatud ravi ajal teatud tsefalosporiinidega:

Hirmu-unenäod, vertiigo, hüperaktiivsus, närvilisus või ärevus, unetus, uimasus, nõrkus, kuumahood, värvusnägemise häired, segasus ja epileptogeenne aktiivsus.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9Üleannustamine

Üleannustamise sümptomid

Üleannustamisel võib esineda valu, põletik ja flebiit süstekohas. Tsefalosporiini suurte annuste parenteraalsel manustamisel võivad tekkida vertiigo, paresteesiad ja peavalud. Tsefalosporiinide üleannustamine võib esile kutsuda krambid, eeskätt neeruhaigusega patsientidel.

Üleannustamisega võib seostada kõrvalekaldeid järgmistes laborianalüüsides: kreatiniini, vere jääklämmastiku, maksaensüümide ja bilirubiini tõus, positiivne Coombsi test, trombotsüteemia ja trombotsütopeenia, eosinofiilia, leukopeenia ja protrombiiniaja pikenemine.

Üleannustamise ravi

Krampide tekkimisel tuleb ravimi manustamine otsekohe lõpetada. Antiepileptikumid võivad olla asjakohased. Hoolikalt tuleb jälgida organismi elulisi näitajaid. Raske üleannustamise korral, kui patsient ei allu teistele ravimitele, võib olla efektiivne hemodialüüs koos hemoperfusiooniga, kuid see teave ei ole veel tõendatud.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Antibakteriaalsed ained süsteemseks kasutamiseks. Teised beetalaktaamantibiootikumid. Esimese põlvkonna tsefalosporiinid.

ATC-kood: J01DB04

Toimemehhanism

Kõik tsefalosporiinid (beetalaktaamantibiootikumid) inhibeerivad rakuseina sünteesimist ja on peptidoglükaansünteesi selektiivsed inhibiitorid. Toimemehhanismi esimene etapp on ravimi seondumine raku retseptoritele (penitsilliini siduvad valgud). Seondumise järel takistatakse transpeptidaasreaktsiooni, hoides ära peptidoglükaani sünteesimise. See protsess viib bakteriraku lagunemiseni.

Resistentsuse mehhanism

β-laktaamantibiootikumid sisaldavad nn beetalaktaamringi, mis on hädavajalik antimikroobse toime omamiseks. Kui see ring on lõhutud ja avaneb, kaob antibiootiline toime. Mitmed bakterid eritavad ensüüme (beeta-laktamaase), mis suudavad selle ringi lõhkuda, seeläbi saavutab bakter resistentsuse antud tüüpi antibiootikumide suhtes.

Sarnaselt teistele tsefalosporiinidele ja teistele beetalaktaamantibiootikumidele kuuluvad bakterite omandatud resistentsuse mitmesuguste mehhanismide alla järgmised nähtused: sihtmärgi muutused (penitsilliini siduvad proteiinid e PBP-d), tsentri ensümaatiline lõhkumine beetalaktamaaside poolt ja sihtmärgile ligipääsu muutmine. Tsefalosporiinide ja penitsilliinide vahel esineb ristuv resistentsus. Gramnegatiivseid mikroorganisme, mis sisaldavad indutseeritavaid kromosoomseonduvaid beetalaktamaase, nt Enterobacter spp, Serratia spp, Citrobacter spp ja spp Providence tuleb lugeda tsefasoliini suhtes resistentseks, vaatamata sellele, et in vitro on tundlikkus olemas.

Tundlikkuse testimise murdepunktid

Euroopa antimikroobse tundlikkuse testimise komitee (EUCAST) poolt kindlaks tehtud minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni (MIK) murdepunktid on järgmised:

T = tundlik, M = mõõdukas, R = resistentne.

1 Stafülokokkide tundlikkus tsefalosporiinide suhtes on tuletatud tundlikkusest tsefoksitiini suhtes 2 Beetahemolüütilise streptokoki A, B, C ja G rühma beetalaktaamtundlikkus on tuletatud tundlikkusest penitsilliinide suhtes.

Mikrobioloogiline tundlikkus

Valitud liikide omandatud resistentsus võib olla ajas ja kohas varieeruv. Soovitav on omada kohalikku teavet, eriti juhul kui ravitakse raskeid infektsioone. Vajadusel tuleb konsulteerida spetsialistiga, kui resistentsuse kohalik esinemus on niivõrd laialdane, et ravimi kasutamine vähemalt mõnd tüüpi infektsioonide vastu osutub küsitavaks.

Tsefasoliini keskmine poolväärtusaeg on umbes 1,8 tundi, mis pikeneb 15…30 tunnini raske neerukahjustuse korral ning võib anuuriaga juhtudel olla veelgi pikem.

Maksimaalsed kontsentratsioonid plasmas on 63,6 mg/l ja 188,4 mg/l, mis saabuvad vastavalt 1 tund ja 2 tundi pärast 1 g annuse pidevinfusiooniga i.v. manustamist. Poolväärtusaeg on 100 minutit. Sapijuha obstruktsiooni puudumisel on tsefasoliini kontsentratsioonid sapipõie kudedes ja sapis kõrged, ületades ravimi sisaldust seerumis.

Tsefasoliin läbib täielikult platsentaarbarjääri. Tsefasoliini kogused rinnapiimas on väikesed. Proteiinidega seonduvus inimseerumis ja inimese füsioloogilistes tingimustes on 85…90%. Tsefasoliini difusioon tserebrospinaalvedelikus on vähene.

Biotransformatsioon

Tsefasoliin ei metaboliseeru.

Eritumine

Tsefasoliin eritub peamiselt uriiniga, vähesel määral ka sapiga. Pärast 500 mg annuse i.m. manustamist on eliminatsiooni osakaal 6 tunni möödumisel ligikaudu 56…89%. 24 tunni pärast on see väärtus suurenenud niivõrd palju (80…100%), et pea kogu tsefasoliin on organismist väljunud.

500 mg ja 1 g annuste manustamise järgselt saavutab tsefasoliini maksimaalne kontsentratsioon uriinis väärtused, mis on vastavalt 1000…4000 mikrogrammi/ml.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Tsefasoliini äge toksilisus on vähene.

Tsefasoliini korduv manustamine koertele ja rottidele 1…6 kuu jooksul erinevaid manustamisteid pidi ei avaldanud mingit märkimisväärset toimet hematoloogilistele ja biokeemilistele näitajatele. Renaalset toksilisust täheldati pärast korduvate annuste manustamist küülikutele, kuid ei täheldatud koertel ning rottidel. Tsefasoliinil ei leitud teratogeenset ega embrüotoksilist toimet.

Tsefasoliini mutageensust ja kartsinogeensust ei ole uuritud.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Puudub.

6.2Sobimatus

Tsefasoliini sisaldavaid lahuseid ei tohi segada verega või teiste valgu hüdrolüsaatidega. See on kokkusobimatu aminoglükosiidide, tetratsükliinide, erütromütsiini, askorbiinhappe, B-vitamiini kompleksi, bleomütsiinsulfaadi, glütseptaatkaltsiumglükonaadi, kaltsiumi ja tsimetidiinvesinikkloriidiga.

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

6.3Kõlblikkusaeg

Avamata

2 aastat.

Valmislahus:

Kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud mitte rohkem kui 12 tunni jooksul temperatuuril 25°C või 24 tunni jooksul temperatuuril 2°C kuni 8°C.

Cefazolin Hospira 1 g süstitakse aeglaselt kolme kuni viie minuti jooksul. Mingil juhul ei tohi lahust süstida kiiremini kui 3 minutit. Süstida tuleb otse veeni või läbi kanüüli, mille kaudu patsiendile manustatakse intravenoosset lahust.

Cefazolin Hospira 2 g süstitakse aeglaselt 30 kuni 60 minuti jooksul.

Vahelduv ja pidev intravenoosne infusioon

Tsefasoliini saab manustada otse veeni kas pidevinfusioonina või vahelduva infusioonina. Cefazolin Hospira manustamine võib toimuda kombinatsioonis juba käimasoleva intravenoosse raviga, kas primaarse konteineri kaudu või teise infusioonipudeli kaudu.

Cefazolin Hospira tuleb esmalt lahustada ühes kirjeldatud veeni süstimiseks sobivas lahustis.

Edasine lahjendamine peab toimuma ühega järgmistest sobivatest lahustitest vastavalt alljärgnevale lahjenduste tabelile:

-0,9% naatriumkloriidi lahus

-Ringeri laktaadi lahus

-Süstevesi

Lahjenduste tabel vahelduva ja pideva intravenoosse infusiooni jaoks

Lisage soovitatav kogus lahustit ravimi lahustamiseks ja raputage hoolikalt, kuni viaali sisu on täielikult lahustunud. Lahust tuleb enne kasutamist visuaalselt kontrollida. Kasutada tohib ainult selget lahust, mis ei sisalda osakesi.

Ravimi edasilahjendamiseks kasutage värskelt valmistatud lahust.

Ainult ühekordseks kasutamiseks. Kogu allesjäänud lahus tuleb minema visata.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

Hospira UK Limited Queensway

Royal Leamington Spa Warwickshire

CV31 3RW Ühendkuningriik

8.MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

1 g: 837314

2 g: 837214

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV