Convulex 300 mgml - tilgad 300mg / ml 100ml

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Convulex 300 mg/ml suukaudne lahus, tilgad naatriumvalproaat

Käesoleva ravimi suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiiresti tuvastada uut ohutusteavet. Te saate sellele kaasa aidata, teavitades ravimi kõigist võimalikest kõrvaltoimetest. Kõrvaltoimetest teavitamise kohta vt lõik 4.

HOIATUS

Raseduse ajal manustatud valproaat võib põhjustada sünnidefekte ja lapse varase arengu häireid. Kui olete rasestumisvõimeline naine, peate kasutama efektiivset rasestumisvastast vahendit kogu ravi vältel.

Teie arst räägib teile sellest, kuid te peate samuti järgima nõuandeid selle infolehe 2. lõigus. Teavitage oma arsti viivitamatult kui rasestute või kahtlustate rasedust.

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

-Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.

-Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

-Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigussümptomid on sarnased.

-Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1.Mis ravim on Convulex 300 mg/ml (Convulex) ja milleks seda kasutatakse

2.Mida on vaja teada enne Convulex’i võtmist

3.Kuidas Convulex’i võtta

4.Võimalikud kõrvaltoimed

5.Kuidas Convulex’i säilitada

6.Pakendi sisu ja muu teave

1.Mis ravim on Convulex 300 mg/ml (Convulex) ja milleks seda kasutatakse

Convulex’i toimeaine on valproehape, millel on krambivastane toime erinevat tüüpi epilepsiahoogude korral. Toimeaine vabaneb seedetraktis. Ravim eritub maksa ja neerude kaudu.

Convulex on näidustatud epilepsia raviks.

Convulex’iga ravitakse maniat. See on vaimse seisundi häire, mille puhul te võite tunda end väga erutatud, elevil, entusiastliku või hüperaktiivsena. Mania tekib haiguse korral, mida nimetatakse bipolaarseks häireks. Convulex’i võib kasutada, kui liitiumi sisaldavad ravimid on vastunäidustatud või talumatud.

2. Mida on vaja teada enne Convulex’i võtmist

Ärge võtke Convulex’i:

-kui olete naatriumvalproaadi või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;

-kui teil on maksatalitluse häired;

-kui teie suguvõsas on esinenud maksahaigust;

-kui teil kõhunäärmetalitluse häired;

-kui teil esineb porfüüria (harvaesinev maksahaigus).

Lastel, kes on nooremad kui 12 aastat, ei tohi kasutada atsetüülsalitsüülhapet (nt aspiriin) samal ajal Convulex’iga maksakahjustuse ohu tõttu.

Convulex’i kasutamisel kombinatsioonis topiramaadiga (epilepsiavastane ravim), arst jälgib hoolikalt teie ravi ajutalitlusehäirete ja/või nn lämmastiku kõrge sisaldus veres (kusihappe või aminohapetega seotud häire) sümptomite suhtes.

Naatriumvalproaat ei mõjuta suukaudsete kontratseptiivide toimet.

Convulex koos toidu, joogi ja alkoholiga

Naatriumvalproaat võib tugevdada alkoholi toimet.

Convulex’i võib võtta koos söögi ja joogiga.

Rasedus, imetamine ja viljakus

Oluline nõuanne naistele

•Valproaadi võtmine raseduse ajal võib kahjustada veel sündimata last.

•Valproaadi võtmine raseduse ajal on ohtlik. Mida suurem on annus, seda suurem on oht, kuid oht kaasneb kõikide annustega.

•Valproaat võib põhjustada tõsiseid sünnidefekte ning mõjutada lapse arengut kasvuperioodil. Teatatud sünnidefektid on muuhulgas selgroolüli lõhestumus (selgroolülide arenguhäire), näo ja kolju väärarendid, südame, neerude, kuseteede ja suguorganite väärarendid, käte ja jalgade defektid.

•Kui te võtate valproaati raseduse ajal, on teil teistest naistest suurem oht saada ravi vajava sünnidefektiga laps. Valproaati on kasutatud palju aastaid, mistõttu on teada, et valproaadiga ravitavad naised saavad sünnidefektiga lapse ligikaudu 10 juhul iga 100 sündinud lapse kohta. Võrdlusnäitaja epilepsiat mittepõdevatel naistel on 2...3 juhtu iga 100 sündinud lapse kohta.

•Hinnanguliselt esineb lapseea arenguhäireid kuni 30%...40% koolieelikutest, kelle emad said raseduse ajal ravi valproaadiga. Mõjutatud lapsed võivad hakata hiljem kõndima ja rääkima, olla teistest lastest vaimselt vähem võimekad ning neil võib-olla raskusi sõnavara ja mäluga.

•Valproaadiga kokku puutunud lastel diagnoositakse sagedamini autismispektri häireid ja on tõendeid, et neil lastel on suurem tõenäosus tähelepanu- ja aktiivsushäire sümptomite tekkeks.

•Kui olete rasestumisvõimeline naine, siis tohib arst määrata teile valproaati ainult juhul, kui ükski teine ravi teile ei toimi.

•Enne teile selle ravimi määramist, peab arst olema selgitanud, mis võib juhtuda teie lapsega, kui te rasestute valproaadiga ravi ajal. Kui te otsustate hiljem, et soovite last saada, ei tohi te lõpetada ravimi võtmist enne, kui olete seda arutanud oma arstiga ja kokku leppinud plaani, kuidas võimalusel üle minna teisele ravimile.

•Kui te proovite rasestuda, küsige oma arstilt foolhappe võtmise kohta. Foolhape võib vähendada selgroolüli lõhestumuse üldist tekkeohtu ja raseduse katkemise ohtu, mis kaasneb iga rasedusega. Ei ole siiski tõenäoline, et see vähendab valproaadi kasutamisega seotud sünnidefektide tekkeohtu.

RAVIMI ESMAKORDNE MÄÄRAMINE

Kui teile määratakse ravi valproaadiga esimest korda, peab arst olema selgitanud ohte veel sündimata lapsele, kui te rasestute. Kui te olete rasestumisvõimeline, peate kindlasti kasutama tõhusat

rasestumisvastast vahendit kogu ravi vältel. Kui vajate nõuannet rasedusest hoidumise kohta, pidage nõu oma arsti või pereplaneerimise kliinikuga.

Olulised sõnumid

•Kasutage kindlasti efektiivset rasestumisvastast vahendit.

•Teavitage koheselt oma arsti, kui olete rase või kahtlustate rasedust.

RAVI JÄTKAMINE JA SOOVIMATUS RASESTUDA

Kui te jätkate ravi valproaadiga, aga ei kavatse rasestuda, kasutage kindlasti tõhusat rasestumisvastast vahendit. Kui vajate nõuannet rasedusest hoidumise kohta, pidage nõu oma arsti või pereplaneerimise kliinikuga.

Olulised sõnumid

•Kasutage kindlasti efektiivset rasestumisvastast vahendit.

•Teavitage koheselt oma arsti, kui olete rase või kahtlustate rasedust.

RAVI JÄTKAMINE JA SOOV RASESTUDA

Kui te jätkate ravi valproaadiga ja soovite rasestuda, ei tohi te lõpetada ravi valproaadiga või rasestumisvastase vahendi kasutamist enne, kui olete rääkinud sellest oma arstiga. Peate rääkima oma arstiga varakult enne rasestumist, et võiksite rakendada mitmesuguseid meetmeid raseduse võimalikult sujuvaks kulgemiseks ning teie ja veel sündimata lapse riskide vähendamiseks nii palju kui võimalik.

Teie arst võib otsustada muuta valproaadi annust või vahetada ravimit, enne kui te üritate rasestuda.

Kui te rasestute, jälgitakse hoolikalt teie haiguse ravi ning veel sündimata lapse arengut.

Kui te proovite rasestuda, küsige oma arstilt foolhappe võtmise kohta. Foolhape võib vähendada selgroolüli lõhestumuse üldist tekkeohtu ja raseduse katkemise ohtu, mis kaasneb iga rasedusega. Ei ole siiski tõenäoline, et see vähendab valproaadi kasutamisega seotud sünnidefektide tekkeohtu.

Olulised sõnumid:

•Ärge lõpetage rasestumisvastase vahendi kasutamist enne, kui olete rääkinud oma arstiga ning koostanud üheskoos tegevuskava, kuidas jätkata epilepsia/bipolaarse häire ravi ja vähendada ohte lapsele.

•Teavitage otsekohe oma arsti, kui olete rase või kahtlustate rasedust.

PLANEERIMATA RASESTUMINE RAVI AJAL

Valproaadiga ravitavate naiste lastel on tõsine oht sünnidefektide ja arenguhäire tekkeks, mis võivad põhjustada tõsist puuet. Kui te võtate valproaati ja arvate olevat rase või kahtlustate rasedust, peate otsekohe võtma ühendust oma arstiga. Ärge lõpetage ravimi võtmist kuni arst ei ole seda teile öelnud.

Küsige oma arstilt foolhappe võtmise kohta. Foolhape võib vähendada selgroolüli lõhestumuse üldist tekkeohtu ja raseduse katkemise ohtu, mis kaasneb iga rasedusega. Ei ole siiski tõenäoline, et see vähendab valproaadi kasutamisega seotud sünnidefektide tekkeohtu.

Olulised sõnumid:

•Teavitage otsekohe oma arsti, kui olete rase või kahtlustate rasedust.

•Ärge lõpetage valproaadi võtmist, kui arst ei ole nii määranud.

Imetamine

Convulex eritub rinnapiima väga vähesel määral, pidage nõu oma arstiga imetamise suhtes.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Ravi alustamisel Convulex’iga või võtmisel koos teiste ravimitega, võib esineda unisust. Ärge juhtige autot või käsitsege masinaid, kui tunnete unisust.

Convulex sisaldab naatriumi.

See ravim sisaldab ligikaudu 6,5 mmol (150 mg) naatriumi täiskasvanu annuse kohta (lastel vähem, sõltub määratud annusest). Sellega tuleb arvestada kontrollitud naatriumisisaldusega dieedil olevate patsientide puhul.

3.Kuidas Convulex’i võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Ravi Convulex 300 mg/ml peab alustama ja jälgima epilepsia või bipolaarse häire ravikogemusega arst.

Mõõdetud annus tuleb sisse võtta söögi ajal või pärast sööki lahjendatuna pooles klaasitäies vees.

Kuidas kasutada annustamissüstalt

Annus

Arst määrab individuaalse annuse ja ravi kestuse.

Epilepsia

Ravi alguses võib Convulex’i määratud annus olla väiksem. Mõned patsiendid võivad vajada krambihoogude kontrollimiseks Convulex’i väiksemat annust kui teised. Arst suurnedab annust vastavalt teie seisundile. Väga oluline on täpselt jälgida arsti juhiseid annustamiseks. Vajadusel tehtakse vereanalüüse. Arst vähendab järk-järgult teiste epilepsiavastaste ravimite annust ja suurendab Convulex’i annust sõltuvalt teie kehakaalust kui te juba võtate teisi epilepsiavastaseid ravimeid.

Täiskasvanud

Soovitatav algannus on 600 mg ööpäevas, mida suurendatakse järk-järgult kuni optimaalse annuseni. Convulex’i tavaline annus on 1000...2000 mg ööpäevas, kuid seda võib suurendada kuni 2500 mg ööpäevas. Tavaliselt jaotatakse ööpäevane annus kaheks võrdseks osaks ja manustatakse hommikuti ja õhtuti.

Lapsed kehakaaluga üle 20 kg

Convulex’i tavaline annus sõltub lapse kehakaalust. Tavaline annus on 20...30 mg/kg kehakaalu kohta, annust võib suurendada kuni 35 mg/kg kehakaalu kohta ööpäevas. Tavaliselt jaotatakse ööpäevane annus kaheks võrdseks osaks ja manustatakse hommikuti ja õhtuti.

Lapsed kehakaaluga alla 20 kg

Convulex’i tavaline annus sõltub lapse kehakaalust. Tavaline annus on 20 mg/kg kehakaalu kohta. Tavaliselt jaotatakse ööpäevane annus kaheks võrdseks osaks ja manustatakse hommikuti ja õhtuti.

Mania

Alustusannus

Soovitatav alustusannus on 750 mg ööpäevas.

Keskmine ööpäevane annus

Soovitatav annus on tavaliselt vahemikus 1000 mg kuni 2000 mg ööpäevas.

Kui teil on neeruhaigus või maksa talitlushäire, võib arst määrata teile väiksema annuse. Käige regulaarselt arstlikus kontrollis; see on väga oluline, sest teie ravimi annus võib vajada muutmist.

Kui te võtate Convulex’i rohkem, kui ette nähtud

Selle ravimi üleannustamine võib olla ohtlik. Kui te arvate, et olete võtnud Convulex’i liiga palju, pidage otsekohe nõu arstiga või pöörduge lähimasse haiglasse.

Kui te unustate Convulex’i võtta

Kui te unustate ravimi õigel ajal võtmata, võtke oma annus sisse kohe, kui see teile meenub ja jätkake seejärel ravi nagu varem. Ärge võtke kahekordset annust, kui ravim jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Convulex’i võtmise

Enne ravi lõpetamist Convulex’iga, pidage nõu oma arstiga.

Ärge lõpetage ravi Convulex’iga kui tunnete ennast paremini, sest see võib põhjustada haiguse taasteket ja teie seisundi halvenemist.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4.Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Alljärgnevalt on loetletud kõik teatatud kõrvaltoimed, isegi need, mis tekivad väga harva.

Ravi Convulex’iga, eriti väga suurte annustes, võib põhjustada pöörduvaid (osaliselt tõsised) veremuutusi (nt teatud vererakkude arvu vähenemine, vähenenud vereloome luuüdis) või verehüübivuse häireid.

Teavitage oma arsti, kui märkate endal veritsuskalduvust või teil tekivad kergesti verevalumid.

Oksendamine, koordinatsioonihäired ja süvenev teadvuse hägunemine võivad olla vere lämmastikusisalduse tõusu tunnused. Selliste sümptomite tekkimisel, võtke viivitamatult ühendust oma arstiga.

Kui teil tekivad kõhuvalu, iiveldus ja/või oksendamine, võtke otsekohe ühendust oma arstiga. Need võivad viidata kõhunäärmepõletikule, mis tekib väga harva, kuid tõsistel juhtudel võib olla eluohtliku kuluga (vt lõik 2 „Mida on vaja teada enne Convulex ’i võtmist“).

Väga sage (võib tekkida enam kui 1 inimesel 10-st).

-Raviaegne söögiisu suurenemine, mis viib kehakaalu tõusuni ja võib mõnedel patsientidel olla märkimisväärne.

Sage (võib tekkida kuni 1 inimesel 10-st).

-Värisemine, eriti suurte annuste korral, ebatavalised tundmused (nt kõditamis- või surisemistunne).

-Seedetrakti kerge ärritus (nt iiveldus) ravi alguses, mida aitab leevendada ravimi võtmine koos toiduga või pärast sööki (vt lõik 3 „Kuidas Convulex’i võtta“).

Oksendamine, kõhulahtisus, isutus või kõhukinnisus.

Aeg-ajalt (võib tekkida kuni 1 inimesel 100-st).

-Sedatsioon (unisus). Seda kõrvaltoimet täheldatakse tavaliselt teiste epilepsiaravimite samaaegsel kasutamisel, harvem, kui võetakse ainult Convulex’i. Koordinatsioonihäired ja pööritustunne, eriti suurte annuste korral.

-Ülemäärane süljeeritus.

Harv (võib tekkida kuni 1 inimesel 1000-st):

-Allergilised reaktsioonid (nt lööve või raskekujuline allergia). Süsteemne erütematoosne luupus (harvaesinev immuunsüsteemi häire).

-Testosterooni taseme tõus.

-Letargia, segasus (üksikjuhtudel teadvusehäire või seotud hallutsinatsiooni või krampidega), peavalu, silmatõmblused.

-Kuulmisaistingud ühes või mõlemas kõrvas, mis võivad osaliselt olla mööduvad, osaliselt pöörduv kuulmisekahjustus. Tõendeid põhjusliku seose kohta valpoehappega ei ole.

-Raskekujuline maksakahjustus, mõnikord surmaga lõppev (vt lõik 2 „Mida on vaja teada enne Convulex’i võtmist“). Porfüüria (harvaesinev ainevahetuse haigus, millega võib kaasneda punast värvi uriin, kõhukrambid, valu ja oksendamine). Ravi alguses maksatalitluse laboratoorsete näitajate taseme mööduv tõus.

-Muutuse nahal, nt lööve või väga harvadel juhtudel tõsisemad (mõnikord eluohtlikud) nahareaktsioonid.

-Muutused munasarjades.

-Turse (vedeliku kogunemine kudedes).

Väga harv (võib tekkida kuni 1 inimesel 10000-st).

-Vere naatriumisisalduse langus, antidiureetilise hormooni eritumise suurenemine (põhjustab vedeliku kogunemist kudedes).

-Mööduv ajutalitluse häire, mööduv teadvusehäire, ekstrapüramidaalhäired sh parkinsonism (Prakinsoni tõve laadsed sümptomid, nt liikumistakistus, värisemine, suurenenud lihaspinge), dementsus seoses ajurakkude mööduvate muutustega. Kirjeldatud kõrvaltoimed on üldiselt mööduvad ja pärast ravi lõppemist tavaliselt taanduvad.

-Akne ja väljendunud karvakasv näol või kehal.

-Fancon’i sündroom (harvaesinev neerude häire), mis on mööduv.

-Menstruaaltsükli häired naistel, rinnanäärmete kasv meestel.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

Käesoleva ravimi suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiiresti tuvastada uut ohutusteavet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest. Kõrvaltoimetest teavitamise kohta vt lõik 4.8.

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

CONVULEX 300 MG/ML, 300 mg/ml suukaudne lahus, tilgad

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml Convulex lahust sisaldab 300 mg naatriumvalproaati.

INN. Acidum valproicum

Teadaolevat toimet omav abiaine:

See ravimpreparaat sisaldab naatriumi ligikaudu 42,9 mg/ml.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Suukaudne lahus, tilgad.

Värvitu lahus.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Epilepsia

Bipolaarse meeleoluhäire puhul esineva mania ravi ja profülaktika.

4.2Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Tütarlapsed, naissoost noorukid ning rasestumisvõimelised ja rasedad naised

Ravi Convulex 300 mg/ml tohib alustada ja seda peab jälgima arst, kes on kogenud epilepsia või bipolaarse häire ravis. Ravi tohib alustada ainult juhul, kui muu ravi on ebaefektiivne või ei ole talutav (vt lõigud 4.4 ja 4.6) ja kasu/riski suhet tuleb hoolikalt uuesti kaaluda ravi regulaarselt üle vaadates. Convulex 300 mg/ml peab eelistatult määrama monoravina ja väikseimas efektiivses annuses, võimalusel toimeainet prolongeeritult vabastava ravimvormina, et vältida järske kontsentratsioonitõuse vereplasmas. Ööpäevane annus tuleb jagada vähemalt kaheks üksikannuseks.

Epilepsia

Reeglina tuleb ööpäevane annus jagada mitmeks väiksemaks annuseks. Valproehappega monoteraapia korral võib ööpäevase koguannuse manustada ka üks kord päevas õhtuti (maksimaalselt 15 mg/kg päevas).

Ööpäevane annus sõltub vanusest ja kehakaalust. Optimaalse annuse määrab peamiselt kontrolli saavutamine krambihoogude üle, tavaliselt ei ole vaja kontsentratsiooni vereplasmas rutiinselt kontrollida. Krambihoogude ebapiisava kontrolli või kõrvaltoimete kahtluse korral võib olla vajalik kontsentratsiooni jälgimine vereplasmas (Vt lõik 5.2).

Monoteraapia

Täiskasvanud. Ravi alguses manustatakse 600 mg (5…10 mg/kg kehakaalu kohta), seejärel suurendades annust 5…10 mg/kg kehakaalu kohta 3…7-päevase intervalliga, kuni patsient on krambivaba. Üldiselt on ööpäevane annus vahemikus 1000 mg…2000 mg (20…30 mg/kg kehakaalu kohta). Kui see ei ole piisav krampide kontrollimiseks, võib annust suurendada kuni

2500 mg/ööpäevas.

Lapsed. Ravi alguses manustatakse 10…20 mg/kg kehakaalu kohta ööpäevas, seejärel suurendatakse annust 5…10 mg/kg kehakaalu kohta 3…7-päevase intervalliga, kuni patsient on krambivaba. Üldiselt on ööpäevane annus vahemikus 20…30 mg/kg kehakaalu kohta (vt ka annustamistabel). Kui see ei ole piisav krampide kontrollimiseks, võib annust suurendada kuni 35 mg/kg kehakaalu kohta ööpäevas. Üksikjuhtudel võib ööpäevane annus olla 40 mg/kg kehakaalu kohta.

Suurte annuste (üle 40 mg/kg/ööpäev) korral tuleb lastel regulaarselt jälgida kliinilisi ja hematoloogilisi näitajaid.

Lastel kehakaaluga üle 20 kg on soovitatav algannus on 300 mg ööpäevas.

Eakad patsiendid. Eakatel patsientidel võib valproehappe farmakokineetika muutuda. Annus määratakse vastavalt kontrolli saavutamisele hoogude esinemise üle (vt lõik 5.2)

Naatriumvalproaadi soovitatavad ööpäevased annused (tabelis on orienteeruvad annused)

Neerupuudulikkuse ja/või maksatalitlusehäirega patsiendid. Annuse vähendamine võib olla vajalik. Annust kohandatakse vastavalt kliinilisele seisundile, sest kontsentratsioonide jälgimine vereplasmas võib olla eksitav (vt lõik 5.2).

Kombineeritud ravi.

Alustades Convulex’i manustamist patsientidele, kes juba saavad ravi teiste antikonvulsantidega, tuleb nende annust kohandada aeglaselt. Ravi alustamisel suurendatakse Convulex’i lahuse annust järk-järgult, jõudes sobiva annuseni ligikaudu 2 nädala jooksul. Convulex’i kasutamisel koos krambivastaste ravimitega, mis indutseerivad maksaensüüme, nt fenütoiin, fenobarbitaal või karbamasepiin, võib olla vajalik annuse suurendamine 5...10mg/kg/ööpäevas. Pärast maksaensüümi indutseerijate ära jätmist, võib olla kontroll krampide üle võimalik Convulex’i vähendatud annusega. Barbituraatidega samaaegsel manustamisel, eriti sedatsiooni korral (eriti lastel), tuleb vähendada barbituraadi annust.

Epilepsiaravi kestus

Epilepsia ravi on pikaajaline. Arst (neuroloog, lasteneuroloog) otsustab Convulex’i annuse kohandamise, ravi kestuse ja lõpetamise vajalikkuse lähtuvalt individuaalsest situatsioonist. Reeglina kaalutakse annuse vähendamist või ravi lõpetamist alles pärast 2...3 krambivaba aastat. Järk-järguline annuse vähendamine kestab 1...2 aastat. Lastel võib kasvades annus kehakaalu kg kohta pigem samaks jääda kui kohandada vastavalt eale, kuid EEG leiud ei tohi selle käigus süveneda.

Pikaajalise kasutamise kogemus lastel on piiratud, eriti vanuses alla 6 aasta.

Maaniaepisoodid bipolaarse häire korral

Täiskasvanud. Individuaalse ööpäevase annuse määrab ja seda kontrollib raviarst.

Soovitatav alustusannus on 750 mg ööpäevas. Kliinilistes uuringutes on valproaadi alustusannus 20 mg/kg/ööpäev osutunud ohutusprofiililt samuti vastuvõetavaks. Annust peab suurendama nii kiiresti kui võimalik kuni minimaalse efektiivse raviannuseni, millega saavutatakse soovitud ravitoime. Ööpäevast annust peab kohandama vastavalt kliinilisele ravivastusele, et saavutada madalaim efektiivne annus individuaalse patsiendi jaoks.

Lapsed ja noorukid. Valproaadi efektiivsust ja ohutust bipolaarse häire maaniaepisoodide ravis ei ole hinnatud patsientidel, kes on nooremad kui 18 aastat.

Ravi kestuse määrab raviarst.

Manustamisviis

Convulex’i suukaudne lahus tuleb sisse võtta koos poole klaasitäie veega, söögi ajal või pärast sööki. Täpseks annustamiseks on pakendisse lisatud gradueeritud mõõtesüstal.

Individuaalseks annustamiseks on saadaval ka Convulex’i muud ravimvormid ja tugevused.

4.3Vastunäidustused

Ülitundlikkus valproehappe, naatriumvalproadi või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. Äge maksahaigus

Raske maksatalitluse häire, eriti ravimitest tingitud, perekondlikus anamneesis. Manifestne raske pankrease talitlushäire.

Maksaporfüüria.

Hüübimishäired või trombotsütopeenia.

4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Tütarlapsed/naissoost noorukid/rasestumisvõimelised naised/rasedus.

Convulex 300 mg/ml ei tohi kasutada tütarlaste, naissoost noorukite, rasestumisvõimeliste naiste ja rasedate raviks, välja arvatud juhul, kui alternatiivsed raviviisid on ebaefektiivsed või ei ole talutavad, seoses selle kõrge teratogeensuspotentsiaali ja arenguhäirete tekkeohu tõttu vastsündinutel, kes üsasiseselt puutusid kokku valproaadiga. Kasu ja riski suhet tuleb hoolikalt uuesti kaaluda ravi regulaarselt üle vaadates, puberteedieas ja kiireloomuliselt, kui rasestumisvõimeline naine, kes saab ravi Convulex 300 mg/ml, planeerib rasedust või rasestub.

Rasestumisvõimelised naised peavad ravi ajal kasutama efektiivset rasestumisvastast vahendit ja neid tuleb teavitada ohtudest, mis on seotud Convulex 300 mg/ml kasutamisega raseduse ajal (vt lõik 4.6).

Arst peab tagama, et patsient saab kõikehõlmavat teavet ohtude kohta koos asjakohaste teabematerjalidega, nagu patsiendi teabevoldik, mis aitab kaasa ohtude mõistmisele.

Arst peab olema veendunud, et patsient mõistab järgnevat:

•rasedusaegse kokkupuutega seotud riskide, eriti teratogeensusohu ja arenguhäirete tekkeohu, olemus ja suurus;

•vajadus kasutada efektiivset rasestumisvastast vahendit;

•vajadus ravi regulaarselt hinnata;

•vajadus otsekohe arstiga nõu pidada arvatava rasestumise või raseduse kahtluse korral.

Kui naispatsient plaanib rasestuda, tuleb võimalusel teha kõik, et minna üle asjakohasele alternatiivsele ravile enne eostamist (vt lõik 4.6).

Ravi valproaadiga võib jätkata ainult pärast kasu ja riski suhte taashindamist arsti poolt, kellel on kogemusi epilepsia või bipolaarse häire ravis.

Maks

Maksatalitluse uuringud tuleb teha enne ravi alustamist ning esimese 6 ravikuu jooksul, eriti riskirühma patsientidel ja varasema maksahaigusega patsientidel. Neid patsiente tuleb hoolikalt jälgida (vt ka lõik 4.8).

Maksatalitluse laboriuuringutena tuleb muuhulgas määrata protrombiini aeg, transaminaaside aktiivsus ja/või bilirubiini ja/või fibrinogeeni laguproduktid. Transaminaaside aktiivsus võib esialgu suureneda; see on tavaliselt mööduv ja taandub annust vähendades.

Patsiente, kellel on biokeemiliste näitajate kõrvalekalded, tuleb kliiniliselt hinnata ja jälgida maksatalitlust kuni näitajate normaliseerumiseni (sh protrombiini aeg). Protrombiini aja märkimisväärse pikenemise korral, eriti koos teiste laboratoorsete näitajate kõrvalekalletega, tuleb ravi katkestada.

Naatriumvalproaadiga ravitud patsientidel on teatatud maksatalitluse häiretest, k.a maksapuudulikkus, mis lõppes surmaga. Patsientidest on kõige kõrgema riskiga lapsed, eriti vanuses alla 3 aasta ja kaasasündinud metaboolse või degeneratiivse häirega, ajukahjustusega või raskete krampidega seotud vaimse peetusega lapsed. Enamikul juhtudest tekkis maksakahjustus esimese 6 ravikuu jooksul, enamasti 2...12 nädalal ja tavaliselt mitme krambivastase ravimi kasutamisel. Selles patsiendirühmas on soovitatav kasutada monoteraapiat.

Varases staadiumis maksapuudulikkust aitavad kliinilised sümptomid paremini diagnoosida kui laboratoorsed näitajad. Tõsistele või surmaga lõppevatele juhtudele võivad eelneda mittespetsiifilised sümptomid, tavaliselt ootamatu algusega kontrollimatud krambid, jõuetus, nõrkus, letargia, tursed, anoreksia, oksendamine, kõhuvalu, uimasus, nahakollasus. Selliste sümptomite tekkimisel tuleb otsekohe ravi katkestada. Patsiente tuleb juhendada mistahes sellistest sümptomitest arsti kohe teavitama. Täpselt ei ole veel selge, millistel uuringutel oleks ennetav väärtus, kuid valkude sünteesi kajastavatel uuringutel, nt protrombiini aeg, arvatakse sellega seos olevat.

Maksatalitluse häirega patsientidel on soovitatav katkestada salitsülaatide samaaegne manustamine, sest need biotransformeeruvad samade maksaensüümide vahendusel ja suurendavad maksapuudulikkuse tekkeohtu.

Veri

Enne ravi alustamist ja enne kirurgilist protseduuri tuleb teha vereanalüüs (vererakkude arv, veritsus- ning hüübivusaja määramine), et teha kindlaks võimalik veritsusoht (vt lõik 4.8). Varasema luuüdi kahjustusega patsiente tuleb hoolikalt jälgida.

Pankreas

Väga harva on tekkinud raske pankreatiit, mis on lõppenud surmaga. Risk on suurem väikelastel ning vanuse kasvades see väheneb. Riskifaktoriteks võivad olla raskekujulised krambiseisundid, eelnev neuroloogiline kahjustus või kombineeritud antikonvulsiivne ravi. Maksapuudulikkuse ja pankreatiidi samaaegne esinemine suurendab letaalse lõppe riski.

Patsientidele peab soovitama teavitada otsekohe oma arsti, kui tekivad pankreatiidile viitavad sümptmid (nt kõhuvalu, iiveldus, oksendamine). Sellistel patsientidel tuleb teha hoolikas meditsiiniline läbivaatus (k.a amülaaside sisaldus vereseerumis). Pankreatiidi korral tuleb ravi naatriumvalproaadiga lõpetada. Varasema pankreatiidiga patsiente tuleb hoolikalt jälgida (vt ka lõik 4.8).

Kehakaalu tõus

Valproaat põhjustab väga sageli kehakaalu tõusu; see võib olla märkimisväärne ja progresseeruv. Kõiki patsiente tuleb sellest riskist ravi algul teavitada ning anda juhised asjakohaste kehakaalu langetamise meetmete kohta.

Süsteemne erütematoosne luupus

Valproaat võib harva põhjustada süsteemse erütematoosse luupuse teket või süvendada olemasolevat süsteemset erütematoosset luupust.

Karbapeneemid

Samaaegne ravi valproehappe/naatriumvalproaadi ja karbapeneemidega ei ole soovitatav (vt lõik 4.5).

Hüperammoneemia

Uureatsükli ensüümpuudulikkuse kahtluse korral tuleb enne ravi alustamist teha metaboolse seisundi uuringud, sest valproaadiga kaasneb hüperammoneemia risk (vt lõik 4.8). Seetõttu tuleb apaatia, unisuse, oksendamise, hüpotensiooni või krambihoogude sagenemise korral jälgida nii ammoniaagi kui ka valproehappe sisaldust vereseerumis.

Kilpnäärmehormoonid

Sõltuvalt kontsentratsioonist vereplasmas võib valproaat kilpnäärmehormoonid sidumiskohtadelt vereplasmavalkudel välja tõrjuda ja suurendada nende biotransformatsiooni, mis võib viia hüpotüreoosi valediagnoosi püsitamiseni.

Enesetapumõtted ja suitsidaalne käitumine

Antiepileptilisi ravimeid erinevate näidustuste puhul kasutanud patsientidel on teatatud enesetapumõtetest ja suitsidaalsest käitumisest. Randomiseeritud platseebokontrolliga uuringute meta- analüüs näitas, et et antiepileptikume kasutavate patsientide hulgas on suitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalse käitumise risk vähesel määral suurenenud (vt ka lõik 5.1). Suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumise tekkemehhanism naatriumvalproaadiga ravitavatel patsientidel ei ole teada, kuid olemasolevate andmete põhjal ei saa seda riski välistada.

Seetõttu tuleb patsiente jälgida enesetapumõtete ja suitsidaalse käitumise nähtude osas ja vajadusel rakendada sobivat ravi. Patsiente (ja nende hooldajaid) tuleb teavitada vajadusest pöörduda enesetapumõtete või suitsidaalse käitumise ilmnemisel arsti poole.

Rasedus

Rasestumisvõimelised naised ei tohi alustada ravi naatriumvalproaadiga enne neuroloogiga konsulteerimist. Naatriumvalproaat on valikravimiks teatud tüüpi epilepsia korral, nt generaliseerunud epilepsia müokloonusega või valgustundlikkusega või ilma. Partsiaalse epilepsia korral tohib naatriumvalproaati kasutada ainult nendel patsientidel, kes on resistentsed muu ravi suhtes. Rasedust planeerivad naised peavad konsulteerima erialaspetsialistiga võimaliku teratogeense riski tõttu lootele (vt lõik 4.6).

Diabeediga patsiendid

Valproaat eritub põhiliselt neerude kaudu, osalt ketoainetena, mis võib diabeetikultel põhjustada valepositiivseid tulemusi uriinianaüüsis.

Epilepsia

Valproaadiga ravi järsk lõpetamine võib põhjustada krambihoogude sagenemist.

Pikaajaline ravi

Pikaajalisel ravi korral kombinatsioonis teiste krambivastaste ravimitega, eriti fenütoiiniga, võivad tekkida ajukahjustuse (entsefalopaatia) sümptomid ja nähud (krambihoogude sagenemine, tahtejõuetus, stuupor, lihasnõrkus, motoorsed häired, parkinsonism, düstoonia, koorea-düskinees, rasked muutused EEG-s).

Naatrium

See ravimpreparaat sisaldab ligikaudu 6,5 mmol (150 mg) naatriumi täiskasvanu annuse kohta (lastel vähem, vastavuses manustatud annustega).

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Valproaadi toime teistele ravimitele

Neuroleptikumid, MAO inhibiitorid, antidepressandid ja bensodiasepiinid

Valproaat võib tugevdada teiste psühhotroopsete ravimite toimet, nt neuroleptikumid, MAO- inhibiitorid, antidepressandid ja bensodiasepiinid. Seetõttu on soovitatav hoolikas kliiniline jälgimine ja annuse kohandamine vajadusel. Kombinatsioonravi klonasepaamiga võib põhjustada absaanse.

Diasepaam

Tervetel vabatahtlikel tõrjus valproaat diasepaami välja sidumiskohtadelt vereplasmavalkudel ja pärssis selle biotransformatsiooni. Samaaegse ravi korral võib vaba diasepaami kontsentratsioon tõusta ning vaba diasepaami kliirens vereplasmas väheneda 25% ja jaotusruumala 20%.

Poolväärtusaeg siiski ei muutu.

Lorasepaam

Tervetel vabatahtlikel, kellele manustati samaaegselt valproaati ja lorasepaami, vähenes lorasepaami kliirens vereplasmas kuni 40%.

Alkohol

Valproaat võib tugevdada alkoholi toimet.

Fenobarbitaal

Valproaat suurendab fenobarbitaali kontsentratsiooni vereplasmas (biotransformatsiooni pärssimine maksas), mistõttu võib tekkida sedatsioon, eriti lastel. Seetõttu on vajalik pidev kliiniline jälgimine kombinatsioonravi esimese 15 päeva vältel ning sedatsiooni tekkides peab fenobarbitaali annust kohe vähendama. Vajadusel võib määrata fenobarbitaali sisaldust vereplasmas.

Primidoon

Valproaat suurendab primidooni kontsentratsiooni vereplasmas, mis võib lisada primidooni kõrvaltoimeid (nt sedatsioon). Pikaajalisel ravil need kõrvaltoimed tavaliselt mööduvad. Soovitatav on hoolikas kliiniline jälgimine, eriti kombinatsioonravi alguses. Vajadusel tuleb annust kohandada.

Fenütoiin

Valproaat vähendab fenütoiini üldkontsentratsiooni vereplasmas. Valproaat suurendab vaba fenütoiini sisaldust vereplasmas ja võib põhjustada üleannustamise sümptomeid (valproaat tõrjub fenütoiini välja sidumiskohtadelt vereplasmavalkudel ning selle biotransformatsioon maksas väheneb). Soovitatav on patsiendi hoolikas kliiniline jälgimine. Määrates fenütoiini taset vereplasmas, tuleb ennekõike määrata selle vaba fraktsioon.

Karbamasepiin

Valproaadi ja karbamasepiini koosmanustamisel on täheldatud kliinilist toksilisust, sest valproaat võib tugevdada karbamasepiini toksilist toimet. Soovitatav on hoolikas kliiniline jälgimine, eriti kombineeritud ravi alguses. Vajadusel tuleb annust kohandada.

Lamotrigiin

Valproaat võib aeglustada lamotrigiini biotransformatsiooni ja pikendada keskmist poolväärtusaega. Vajadusel tuleb annust kohandada (lamotrigiini annust vähendada). Lamotrigiini ja valproaadi kombineerimine võib suurendada (raskete) nahareaktsioonide riski, eriti lastel.

Zidovudiin

Valproaat võib suurendada zidovudiini kontsentratsiooni vereplasmas, suurendades sellega zidovudiini toksilisust.

K-vitamiinist sõltuvad antikoagulandid ja atsetüülsalitsüülhape

Varfariini ja teiste kumariini-tüüpi antikoagulantide hüübimist pidurdav toime ning atsetüülsalitsüülhappe trombotsüütide agregatsiooni pärssiv toime võib tugevneda seoses nende väljatõrjumisega sidumiskohtadelt vereplasmavalkudel valproaadi poolt. Samaaegsel ravil suukaudsete antikoagulantidega tuleb hoolikalt jälgida protrombiini aega.

Felbamaat

Valproaat võib suurendada felbamaadi kontsentratsiooni seerumis kuni 50%.

Temosolomiid

Temosolomiidi ja valproaadi samaaegne manustamine võib põhjustada temosolomiidi kliirensi vähest langust, mis ei ole kliiniliselt oluline.

Teiste ravimite toimed valproaadile

Krambivastaste ravimite (sh fenütoiin, fenobarbitaal, primidoon, karbamasepiin) ensüüme indutseeriva toime tulemusena väheneb valproaadi kontsentratsioon vereplasmas. Kombineeritud ravi korral tuleb annust kohandada vastavalt kontsentratsioonile veres.

Valproaadi ja felbamaadi kombineerimine võib suurendada valproaadi kontsentratsiooni vereplasmas. Seetõttu tuleb vajadusel kohandada naatriumvalproaadi annust.

Meflokviin ja klorokviin võivad alandada krambiläve. Lisaks võib meflokviin vähendada valproaadi taset vereplasmas. Vajadusel tuleb kohandada naatriumvalproaadi annust.

Naatriumvalproaadi ja valke tugevalt siduvate ainete (nt atsetüülsalitsüülhape) samaaegsel kasutamisel võib tõusta vaba valproehappe kontsentratsioon vereplasmas. Valproehapet ja atsetüülsalitsüülhapet sisaldavate ravimite samaaegset kasutamist peab vältima lastel vanuses alla 12 aasta. Täiskasvanutel võib seda kaaluda ainult pärast kasu/riski hoolikat hindamist.

Samaaegsel ravil tsimetidiini või erütromütsiiniga võib valproaadi kontsentratsioon vereplasmas suureneda (aeglustunud biotransformatsiooni tulemusel maksas).

Karbapeneemidega koosmanustamisel on teatatud valproehappe sisalduse vähenemisest vereplasmas 60%...100% ligikaudu kahe päeva jooksul. Karbapeneemidega koosmanustamisel tekkiv valproaadi sisalduse ulatuslik langus vereplasmas ja järsk algus ei ole valproaadiga stabiliseeritud patsiendil korrigeeritavad ning seetõttu tuleks kooskasutamist vältida (vt lõik 4.4).

Kolestüramiin võib vähendada naatriumvalproaadi imendumist.

Fluoksetiini samaaegne manustamine võib suurendada või mõnikord vähendada valproaadi kontsentratsiooni vereseerumis.

Rifampitsiin võib vähendada valproehappe sisaldust vereseerumis, mille tulemuseks on ravitoime puudumine. Rifampitsiiniga koosmanustamisel võib olla vajalik valproaadi annuse kohandamine.

Muud koostoimed

Naatriumvalproaati kasutamisel kombinatsioonis uuemate antiepileptikumidega, mille farmakodünaamilised ja farmakokineetilised omadused ei ole hästi teada, peab olema ettevaatlik,

.

Valproehappe hepatotoksilisuse tugevnemist teiste potentsiaalselt hepatotoksiliste ravimite ja alkoholi toimel ei saa välistada.

Peab arvestama, et valproehape biotransformeerub osaliselt ketokehadeks, mis diabeediga patsiendil võivad uriiniga eritudes anda valepositiivse tulemuse ketoatsidoosi suhtes.

Samaaegne ravi naatriumvalproaadi ja topiramaadiga võib suurendada hüperammoneemia ja/või entsefalopaatia riski. Seetõttu tuleb selliseid patsiente hoolikalt jälgida.

Valproaat ei indutseeri märkimisväärselt maksaensüümide aktiivsust, ei ole ilmnenud mõju suukaudsete kontratseptiivide toimele.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Convulex 300 mg/ml ei tohi kasutada tütarlaste, naissoost noorukite, rasestumisvõimeliste naiste ja rasedate raviks, välja arvatud juhul, kui alternatiivsed raviviisid on ebaefektiivsed või ei ole talutavad. Ravi ajal peavad rasestumisvõimelised naised kasutama efektiivset rasestumisvastast vahendit. Kui naispatsient plaanib rasestuda, tuleb võimalusel teha kõik, et minna üle asjakohasele alternatiivsele ravile enne eostamist.

Valproaadiga seotud oht rasedusele

Valproaat nii monoravimina kui mitmikravi osana on seotud raseduspatoloogiate tekkega. Olemasolevad andmed viitavad, et kaasasündinud väärarendite risk valproaadi kasutamisel mitmikravi osana on suurem kui monoravi korral.

Kaasasündinud väärarendid

Metaanalüüsi (hõlmab nii patsiendiregistreid kui ka kohordiuuringuid) andmed näitavad, et kaasasündinud väärarendiga on 10,73% raseduse ajal valproaadi monoravi saanud epilepsiahaigete naiste lastest (95% usaldusvahemik: 8,16...13,29). See ületab suurte väärarendite tekke tõenäosust üldpopulatsioonis, kus see on ligikaudu 2%..3%. Risk sõltub annusest, kuid annusepiiri, millest väiksemate annuste korral ohtu ei ole, ei ole võimalik kindlaks teha.

Olemasolevad andmed näitavad väiksemate ja suuremate väärarendite tekkesageduse tõusu. Kõige sagedasemad väärarendid on neuraaltoru defektid, näo düsmorfism, huule- ja suulaelõhe, kraniostenoos, südame, neerude ja kuse-suguorganite defektid, käte-jalgade defektid (k.a kodarluu kahepoolne aplaasia) ja erinevate organsüsteemide mitmed anomaaliad.

Arenguhäired

Andmed näitavad, et üsasisene valproaadiga kokkupuude võib lastel põhjustada kõrvaltoimeid vaimses ja kehalises arengus. Risk on ilmselt annusest sõltuv, kuid annusepiiri, millest väiksemate annuste korral ohtu ei ole, ei ole võimalik kindlaks teha. Täpne riski gestatsiooniperiood ei ole teada ning riski kogu raseduse kestel ei saa välistada.

Uuringud on näidanud varase arengu aeglustumist, nt hilinenud kõne ja kõndimise algust, langenud intellektuaalset võimekust, kesist kõneoskust (rääkimine ja arusaamine) ning mäluhäireid 30%...40%-l eelkooliealistest lastest, kellel oli üsasisene kokkupuude valproaadiga.

Ainevahetus- ja toitumishäired

Söögiisu suurenemine, ravi valproehappega võib väga sageli põhjustada kehakaalu tõusu, mis võib olla märkimisväärne ja progresseeruv (vt lõik 4.4).

Võib tekkida hüperammoneemia ilma muutusteta maksatalitluse laboratoorsetes näitajates. Sageli võib tekkida isoleeritud ja mõõdukas hüperammoneemia, mis tavaliselt on mööduv ja ei vaja ravi katskestamist. Siiski võivad kaasuda kliinilised sümptomid nt oksendamine, ataksia ja teadvuse hägustumine. Nende sümptomite ilmnemisel tuleb ravi naatriumvalproaadiga katkestada. On teatatud ka hüperammoneemiast koos neuroloogiliste sümptomitega (vt lõik 4.4).

Väga harva on teatatud hüponatreemia ja antidiureetilise hormooni liignõristuse sündroomi (SIADH) juhtudest.

Psühhiaatrilised häired

Teadmata: depressioon.

Võib esineda kõrgenenud erksust. Üldiselt on see kasulik, kuid üksikjuhtudel on teatatud agressiivsuse, hüperaktiivsuse ja käitumishäirete tekkest.

Närvisüsteemi häired

Sageli on teatatud paresteesiast.

Sageli on teatatud treemorist; on teateid ataksia ja vertiigo juhtudest, mis on annusest sõltuvad. Teatatud on sedatiivset toime üksikjuhtudest, tavaliselt kombinatsioonravi ajal teiste krambivastaste ravimitega. Monoravi korral on see tekkinud harva ravi alguses ja tavaliselt on olnud mööduv. Harva on teatatud letargiast ja segasusseisundist, mis mõnikord progresseerus stuuporiks, mõnikord kaasnesid hallutsinatsioonid või krambid. Väga harva on täheldatud entsefalopaatiat ja koomat. Need toimed on sageli seotud suurte alustusannuste, annuse liiga kiire suurendamise ja teiste krambivastaste ravimite, eriti fenobarbitaali samaaegse kasutamisega. Need on tavaliselt möödunud pärast ravimi ärajätmist või annuse vähendamist.

Väga harva on teatatud mööduvatest ekstrapüramidaalsümptomitest, k.a parkinsonism, või mööduva tserebraalse atroofiaga seotud mööduvast dementsusest.

Harva on teatatud peavalust ja nüstagmidest.

Kõrva ja labürindi kahjustused

Harva on teatatud tinnituse tekkest ja kurtusest (pöörduv või mittepöörduv); põhjuslik seos ei ole kindlaks tehtud.

Seedetrakti häired

Ravi alguses võib sageli tekkida seedetrakti kerget ärritus. Võivad tekkida iiveldus, oksendamine, diarröa, anoreksia ja kõhukinnisus.

Aeg-ajalt on teatatud liigsest süljeeritusest.

Väga harva on teatatud pankreatiidijuhtudest, mis mõnikord on lõppenud surmaga (vt lõik 4.4).

Maksa ja sapiteede häired

Ravi alguses võib transaminaaside aktiivsus mööduvalt tõusta. Harva on teatatud raskest maksakahjustusest pärast valproehappe manustamist, mis üksikjuhtudel on lõppenud surmaga (vt lõik 4.4). Harva on teatatud porfüüriast.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Mõnel patsiendil on täheldatud mööduvat juuste väljalangemist. See toime ei ole ilmselt annusest sõltuv. Tavaliselt taastub juustekasv kuue kuu jooksul, kuid juuksed võivad olla varasemast enam lokkis. Harva on teatatud nahareaktsioonidest, nt eksanteemne lööve.

Väga harva on teatatud hirsutismist ja aknest.

Eriti harva on tekkinud toksiline epidermolüüs, Stevensi-Johnsoni sündroom ja multiformne erüteem.

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused

Patsientidel keda on pikka aega ravitud valproaati sisaldavate ravimitega on teatatud luu mineraalse tiheduse langusest, osteopeeniast, osteoporoosist ja luumurdudest. Toimemehhanism, millega valproaat mõjutab luu ainevahetust, ei ole kindlaks tehtud.

Randomiseeritud platseebokontrolliga uuringute metaanalüüs (kokku 199 uuringut 27863 patsiendiga ravimrühmades ja 16029 patsiendiga platseeborühmades), mis hõlmas 11 epilepsiaravimi kasutamist epilepsia, psühhiaatriliste häirete (k.a bipolaarne häire, skisofreenia, ärevushäire) või muud seisundite (k.a neuropaatiline valu) raviks, näitas epilepsiaravimitega ravitud patsientidel suuremat suitsiidiriski (suitsidaalsed mõtted ja käitumine) kui platseebot saanutel. Juhud jagunesid ühtlaselt kõikide ravimite vahel ning tekkisid 2. kuni 24. ravinädalal. Suitsidaalsete mõtete ja käitumise risk epilepsiaravi saavatel patsientiidel on hinnanguliselt 0,43%, mis on peaaegu kaks korda kõrgem kui 0,24% platseeborühmas, ja vastab 2 täiendavale juhule 1000 epilepsiaravi saava patsiendi kohta platseeboga võrreldes.

5.2Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Valproaat imendub seedetraktist hästi. Absoluutne biosaadavus on ligikaudu 100%. Maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas saabub 1...3 tundi pärast manustamist. Toit ei mõjuta imendunud toimeaine kogust. Püsikontsentratsioon vereplasmas saabub 2...4 päeva möödudes, sõltuvalt manustamisintervallist. Efektiivne terapeutiline kontsentratsioon vereplasmas epilepsiaga patsientidel on vahemikus 40...100 mg/l (278...694 µmol/l) ning bipolaarse häire või migreeniga patsientidel 50...125 mg/l (300...750 µmol/l).

Täheldatud on taseme varieeruvust vereplasmas nii samal indiviidil kui ka eri isikute vahel.

Jaotumine

Valproaat seondub seerumvalkudega ligikaudu 80%...95%. Kui kontsentratsioon vereplasmas ületab 100 mg/ml, suureneb vaba fraktsiooni osakaal. Valproaat jaotub peamiselt vere kaudu. Valproaadi kontsentratsioon tserebrospinaalvedelikus on võrreldav seondumata valproaadi kontsentratsiooniga vereplasmas. Valproaat läbib platsentat ja eritub rinnapiima (1%...10% üldkontsentratsioonist vereseerumis).

Biotransformatsioon

Valproaat biotransformeerub maksas peamiselt glükoroniseerumise teel. Valproaat pärsib tsütokroom P450 ensüüme.

Eritumine

Valproaat eritub peamiselt neerude kaudu glükoronidaatidena. Eritumise poolväärtusaeg on 10...15 tundi ja lastel on märkimisväärselt lühem, 6...10 tundi.

Patsientide erirühmad

Eakad

Eakatel võib farmakokineetika olla muutunud, tingituna suuremast jaotusruumalast ja valkudega seondumise vähenemisest, mille tulemusena võib tõusta vaba ravimi kontsentratsioon.

Neerupuudulikkusega patsiendid

Neerupuudulikkusega patsientidel võib valproaadi farmakokineetika olla muutunud, tingituna valkudega seondumise vähenemisest, mille tulemusena võib tõusta seondumata ravimi kontsentratsioon.

Maksatalitlusehäirega patsiendid

Tsirroosiga ja ägedast pankreatiidist taastuvatel patsientidel võib eritumise poolväärtusaeg märkimisväärselt pikeneda võrreldes kontrollrühmaga, mis viitab kahjustatud kliirensile maksatalitlusehäirega patsientidel.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Kroonilise toksilisuse loomkatsetes rottide ja koertega täheldati spermatogeneesi vähenemist ja testiste atroofiat. Genotoksilisuse katsetes ei täheldatud mutageenset toimet. Kartsinogeensuse

katsetes isaste rottidega täheldati nahaaluste fibrosarkoomide esinemissageduse suurenemist. Selliste leidude tähtsus inimeste jaoks ei ole teada. Valproaat oli loomadele ilmselgelt teratogeenne.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Sahhariinnaatrium, apelsini maitseaine, naatriumkloriid (pH reguleerimiseks), puhastatud vesi.

6.2Sobimatus

Ei ole teada.

6.3Kõlblikkusaeg

5 aastat

Kõlblikkusaeg pärast esimest avamist: 3 kuud.

6.4Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25ºC. Hoida välispakendis valguse eest kaitstult.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

100 ml merevaiguvärvi klaaspudel, millel on keermekork, adapter ravimi väljutamiseks ja gradueeritud (0...3 ml) mõõtesüstal.

6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Mõõtesüstla kasutamine:

1.Eemaldage keermega kork.

2.Suruge süstla kolb täielikult süstlasse ja seejärel sisestage süstal pudelisse.

3.Keerake pudel koos mõõtesüstlaga tagurpidi ja tõmmake süstlakolbi kuni vajaliku annuse märgistuseni.

4.Keerake pudel algasendisse tagasi ja eemaldage mõõtesüstal. Surudes süstlakolbi sissepoole, süstige mõõdetud annus klaasi, milles on natuke vett. Vajadusel korrake 3. ja 4. sammu kuni ettenähtud annuse saamiseni.

5.Iga kasutuskorra järgselt:

6.Keerake kork pudelile.

7.Eemaldage kolb süstla küljest ja puhastage hoolikalt mõlemad süstla osad jooksva vee all. Pärast kuivamist pange süstal ja kolb kokku tagasi.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

G.L. Pharma GmbH

Schlossplatz 1

A-8502 Lannach

Austria

8.MÜÜGILOA NUMBER