Bydureon
Artikli sisukord
LISA I
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
BYDUREON 2 mg toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni pulber ja lahusti.
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Igas viaalis on 2 mg eksenatiidi.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Toimeainet prolongeeritult vabastava süstesuspensiooni pulber ja lahusti.
Pulber: valge kuni tuhmvalge pulber
Lahusti: läbipaistev, värvitu kuni helekollane kuni helepruun lahus.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
BYDUREON on näidustatud 2. tüüpi diabeedi ravis koos
• metformiini,
• sulfonüüluurea preparaatide,
• tiasolidiindiooni,
• metformiini ja sulfonüüluurea preparaatide,
• metformiini ja tiasolidiindiooniga
täiskasvanutel, kes ei ole saavutanud piisavat glükeemilist kontrolli mainitud ravimite maksimaalsete
talutavate annustega.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Soovitatav annus on 2 mg eksenatiidi kord nädalas.
Patsientidel, kes lähevad kaks korda päevas manustatavalt eksenatiidilt (BYETTA) üle
BYDUREON’ile, võib esineda mööduv veresuhkru tõus, mis möödub tavaliselt esimese kahe nädala
jooksul alates ravi alustamisest.
Kui BYDUREON lisatakse metformiin- ja/või tiasolidiindioonravile, võib metformiini ja/või
tiasolidiindiooni võtmist jätkata samas annuses. Kui BYDUREON lisatakse sulfonüüluurea
preparaadile, tuleb hüpoglükeemia riski vähendamiseks kaaluda sulfonüüluurea preparaadi annuse
vähendamist (vt lõik 4.4).
BYDUREON’i tuleb manustada kord nädalas ja alati samal nädalapäeval. Vajadusel saab iganädalase
annuse manustamispäeva muuta, kuid oluline on, et järgmine annus manustataks vähemalt üks päev
(24 tundi) hiljem. BYDUREON’i võib manustada suvalisel kellaajal koos toiduga või ilma.
Kui annus jääb vahele, tuleb see manustada niipea, kui see on praktiliselt võimalik. Seejärel võib
patsient jätkata tavapärast iganädalast annustamist. Kahte süsti ei tohiks teha samal päeval.
BYDUREON’i kasutamisel ei ole täiendav enesejälgimine vajalik. Veresuhkru täiendav jälgimine
võib vajalikuks osutuda sulfonüüluurea preparaadi annuse kohandamisel.
Kui BYDUREON-ravi lõpetamisel alustatakse muu antidiabeetilise raviga, tuleb arvestada
BYDUREON’i pikendatud vabanemisajaga (vt lõik 5.2).
Eripopulatsioonid
Eakad
Annuse reguleerimine sõltuvalt vanusest ei ole vajalik. Kuna neerufunktsioon üldiselt vananedes
nõrgeneb, tuleb patsiendi neerufunktsiooniga siiski arvestada (vt lõiku „Neerupuudulikkusega
patsiendid”). Kliiniline kogemus üle 75-aastaste patsientidega on väga piiratud (vt lõik 5.2).
Neerukahjustus
Kerge neerukahjustusega (kreatiniini kliirens 50–80 ml/min) patsientide puhul ei ole annuse
kohandamine vajalik. Kliiniline kogemus mõõduka neerukahjustusega patsientidega (kreatiniini
kliirens 30–50 ml/min) on väga piiratud (vt lõik 5.2). BYDUREON’i ei soovitata nendel patsientidel
kasutada.
BYDUREON’i ei soovitata kasutada lõppstaadiumis neeruhaigusega või raske neerukahjustusega
(kreatiniini kliirens < 30 ml/min) patsientidel (vt lõik 4.4).
Maksakahjustus
Maksakahjustusega patsientide puhul ei ole annuse kohandamine vajalik (vt lõik 5.2).
Lapsed
BYDUREON’i ohutust ja efektiivsust alla 18-aastastel lastel pole veel uuritud (vt lõik 5.2). Andmed
puuduvad.
Manustamisviis
BYDUREON’i manustab patsient ise. Iga komplekti tohib kasutada vaid üks isik ning see on mõeldud
vaid ühekordseks kasutamiseks.
Kui toodet manustab mittemeedik, on soovitatav teda koolitada. Patsient peab hoolikalt järgima karbis
olevaid kasutusjuhiseid.
Kõik annused tuleb manustada nahaaluselt kõhtu, reide või õlavarre tagapinnale kohe pärast pulbri
suspendeerimist lahustis.
Instruktsioonid ravimpreparaadi suspensiooni valmistamiseks enne manustamist, vt lõik 6.6 ja
kasutusjuhiseid.
4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeainete või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
BYDUREON’i ei tohi kasutada 1. tüüpi diabeedi korral ega diabeetilise ketoatsidoosi ravis.
BYDUREON'i ei tohi manustada veeni- või lihasesiseselt.
See ravim sisaldab naatriumi vähem kui 1 mmol (23 mg) ühes annuses, seega on praktiliselt
„naatriumivaba“.
Neerukahjustus
Dialüüsravi saavatel lõppstaadiumi neeruhaigetel suurendasid eksenatiidi kaks korda päevas
manustatavad ühekordsed annused seedetrakti kõrvaltoimete sagedust ja raskusastet, mistõttu ei
soovitata BYDUREON'i kasutada neeruhaiguse lõppstaadiumi või raske neerukahjustusega
(kreatiniini kliirens < 30 ml/min) patsientidel. Kliiniline kogemus mõõduka neerukahjustusega
patsientidel on väga piiratud ja BYDUREON’i pole soovitatav neil kasutada.
Eksenatiidi manustamisel on harva esinenud neerufunktsiooni spontaanset muutust, sh seerumi
kreatiniinisisalduse tõus, neerukahjustus, kroonilise neerupuudulikkuse süvenemine ja äge
neerupuudulikkus, mis vahel on nõudnud hemodialüüsi. Mõnel juhul kaasnesid nende sündmustega
patsientidel hüdratsiooni mõjutavad sümptomid, sh iiveldus, oksendamine ja/või kõhulahtisus ja/või
ravimite tarbimine, mis mõjutavad neerufunktsiooni ja vedelikutasakaalu. Samaaegselt kasutatavateks
ravimiteks olid angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid, angiotensiin-II antagonistid,
mittesteroidsed põletikuvastased ained ja diureetikumid. Toetava ravi ja võimaliku põhjusliku aine, sh
eksenatiidi manustamise lõpetamise foonil täheldati neerufunktsiooni muutuse pöörduvust.
Seedetrakti raske haigus
BYDUREON’i ei ole uuritud seedetrakti raske haigusega, nt gastropareesiga patsientidel. Selle
kasutamisega kaasnevad sageli seedetrakti kõrvaltoimed, sh iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus.
Seetõttu ei ole BYDUREON’i seedetrakti raske haigusega patsientidel soovitatav kasutada.
Äge pankreatiit
Teatatud on harvaesinevatest spontaansetest ägeda pankreatiidi juhtumitest. Patsiente tuleb teavitada
ägeda pankreatiidi iseloomulikust sümptomist: püsiv tugev kõhuvalu. Toetava raviga on täheldatud
pankreatiidi taandumist, kuid väga harvadel juhtudel on teatatud nekrotiseeruvast või hemorraagilisest
pankreatiidist ja/või surmajuhtudest. Pankreatiidi kahtlusel tuleb lõpetada BYDUREON’i ja teiste seda
potentsiaalselt põhjustanud ravimite kasutamine. Pärast pankreatiidi diagnoosimist ei tohi ravi
BYDUREON’iga uuesti alustada.
Samaaegselt kasutatavad ravimid
BYDUREON’i kasutamist samaaegselt insuliini, D-fenüülalaniini derivaatide (meglitiniidide) või α-
glükosidaasi inhibiitoritega, dipeptidüülpeptidaas-4 inhibiitorite või muude GLP-1 retseptori
agonistidega ei ole uuritud. BYDUREON’i ja kaks korda päevas manustatava eksenatiidi (BYETTA)
samaaegset kasutamist ei ole uuritud ja see pole soovitatav.
Hüpoglükeemia
Kliinilistes uuringutes suurenes hüpoglükeemia risk juhul, kui BYDUREON’i kasutati kombineerituna
sulfonüüluurea preparaatidega. Kliinilistes uuringutes täheldati kerge neerukahjustusega patsientidel,
kellel ravimit kombineeriti sulfonüüluurea preparaatidega, suuremat hüpoglükeemia esinemissagedust
kui normaalse neerufunktsiooniga patsientidel. Sulfonüüluurea preparaatide kasutamisega kaasneva
hüpoglükeemia riski vähendamiseks tuleb kaaluda sulfonüüluurea preparaadi annuse vähendamist.
Kehakaalu kiire langus
Eksenatiidiga ravitud patsientidel on täheldatud kehakaalu kiiret langust kiirusega >1,5 kg nädalas.
Kehakaalu nii kiire langus võib olla kahjulik.
Koostoime varfariiniga
On teatatud juhtumitest, kus varfariini ja eksenatiidi samaaegsel kasutamisel tõusis INR (International
Normalized Ratio), millega mõnikord on kaasnenud veritsus (vt lõik 4.5).
Ravi katkestamine
Pärast ravi katkestamist võib BYDUREON’i toime püsida, kuna eksenatiidi plasmakontsentratsioon
väheneb 10 nädala jooksul. Muude ravimite ja nende annuste valikul tuleb seda arvestada, kuna
kõrvaltoimed ja toime võivad eksenatiidi kontsentratsiooni taandumiseni vähemalt osaliselt püsida.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Paratsetamooli mao tühjenemise markerina kasutava uuringu tulemused näitavad, et BYDUREON’i
maotühjenemist aeglustav toime on minimaalne ja ei põhjusta samaaegselt manustatud ravimite
imendumise kiiruse ja ulatuse kliiniliselt olulisi muutusi. Seetõttu ei ole mao tühjenemise suhtes
tundlike ravimite annuseid muuta vaja.
Paratsetamooli 1000 mg tablettide manustamisel koos toiduga või ilma ei täheldatud 14-nädalase
BYDUREON-ravi foonil kontrollperioodiga võrreldes olulisi muutusi paratsetamooli AUC-s.
Paratsetamooli Cmax vähenes 16% võrra (tühja kõhuga) ja 5% võrra (söögijärgselt) ning tmax suurenes
umbes 1 tunnilt kontrollperioodis 1,4 tunnile (tühja kõhuga) ja 1,3 tunnile (söögijärgselt).
Sulfonüüluurea preparaadid
Sulfonüüluurea preparaatide annuse kohandamine võib olla vajalik sellega seotud suurema
hüpoglükeemiariski tõttu (vt lõike 4.2 ja 4.4).
Kaks korda päevas manustatava 10 μg eksenatiidiga on viidud läbi allpool mainitud uuringud, kuid
neid ei ole tehtud kord nädalas manustatava eksenatiidiga.
Koostoimete uuringud eksenatiidiga on läbi viidud ainult täiskasvanutel.
HMG Co – Hüdroksümetüülglutarüül-koensüüm A reduktaasi inhibiitorid
Kui kaks korda päevas manustatavat eksenatiidi manustati samaaegselt koos lovastatiini ühe annusega
(40 mg), vähenesid lovastatiini AUC ja Cmax vastavalt u 40% ja 28% ja tmax pikenes u 4 h (võrrelduna
lovastatiiniga monoteraapiana). Kaks korda päevas manustatava eksenatiidi 30-nädalastes
platseebokontrollitud kliinilistes uuringutes ei leitud seost eksenatiidi ja HMG CoA reduktaasi
inhibiitorite samaaegse kasutamise ja lipiidide profiili pidevate muutuste vahel (vt lõik 5.1). Annuse
eelnev kohandamine ei ole vajalik; siiski tuleb lipiidide profiile vajalikul määral jälgida.
Varfariin
Kui varfariini manustati 35 minutit pärast kaks korda päevas manustatavat eksenatiidi, täheldati tmax
umbes 2-tunnist edasilükkumist. Kliiniliselt olulist mõju parameetrile Cmax ega AUC ei täheldatud.
Varfariini ja kaks korda päevas manustatava eksenatiidi samaaegse kasutamise ajal on täheldatud INRi
tõusu. Kui BYDUREON-ravi alustatakse varfariini ja/või kumariini derivaate saavatel patsientidel,
tuleb INR-i jälgida (vt lõik 4.8).
Digoksiin ja lisinopriil
Kaks korda päevas manustatava eksenatiidiga tehtud uuringud koostoime osas digoksiini ja
lisinopriiliga ei leitud kliiniliselt olulisi toimeid parameetritele Cmax ja AUC, siiski täheldati tmax
edasilükkumist 2 tunni võrra.
Etinüülöstradiool ja levonorgestreel
Kombineeritud suukaudse kontratseptiivi (30 μg etinüülöstradiool ja 150 μg levonorgestreel)
manustamine üks tund enne kaks korda päevas manustatavat eksenatiidi ei mõjutanud
etinüülöstradiooli ega levonorgestreeli parameetreid AUC, Cmax ja Cmin. Suukaudse kontratseptiivi
manustamine 35 minutit pärast eksenatiidi ei mõjutanud AUC-d, kuid andis tulemuseks
etinüülöstradiooli Cmax vähenemise 45% võrra ja levonorgestreeli Cmax vähenemise 27–41% võrra ning
tmax edasilükkumise 2–4 h võrra mao tühjenemise aeglustumise tõttu. Cmax langus on piiratud kliinilise
tähendusega ning suukaudsete kontratseptiivide annuse kohandamine ei ole vajalik.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasestumisvõimelised naised
Kui patsient soovib rasestuda või rasestub, tuleb ravi BYDUREON’iga katkestada. BYDUREON-ravi
tuleb lõpetada vähemalt 3 kuud enne planeeritud rasestumist.
Rasedus
BYDUREON’i kasutamise kohta rasedatel pole piisavalt andmeid. Loomkatsed on näidanud
kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Potentsiaalne risk inimesele pole teada.
BYDUREON’i ei tohi kasutada raseduse ajal ning soovitatav on kasutada insuliini.
Imetamine
Pole teada, kas eksenatiid eritub rinnapiima. BYDUREON’i ei tohi kasutada imetamise ajal.
Fertiilsus
Fertiilsuse uuringuid pole inimestel läbi viidud.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Uuringuid ravimi mõju kohta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele pole läbi viidud. Kui
BYDUREON’i kasutatakse kombineerituna sulfonüüluurea preparaatidega, tuleb patsientidele
soovitada rakendada ettevaatusabinõusid hüpoglükeemia vältimiseks auto juhtimise ja masinate
käsitsemise ajal.
4.8 Kõrvaltoimed
Kokkuvõte ohutusprofiilist
Kõige sagedamini esinenud kõrvaltoimed (≥5 % BYDUREON-ravi juhtudest) olid seotud peamiselt
seedetraktiga (iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja kõhukinnisus). Kõige sagedamini esinev üksikkõrvaltoime
oli iiveldus ja see oli seotud ravi alustamisega ning leevenes aja jooksul. Lisaks süstekoha
reaktsioonidele (sügelemine, sõlmed, erüteem) esines ka hüpoglükeemiat (koos sulfonüüluurea
preparaatidega) ja peavalu. Enamik BYDUREON’iga seotud kõrvaltoimeid olid intensiivsuselt kerged
kuni mõõdukad.
Alates kaks korda päevas manustatava eksenatiidi turustamisest on harva teatatud ägeda pankreatiidi ja
ägeda neerupuudulikkuse juhtudest (vt lõik 4.4).
Kokkuvõte kõrvaltoimetest tabelis
BYDUREON’i kõrvaltoimed sagedusega ≥ 1 % on kokku võetud tabelis 1 allpool.
Andmed on pärit kahest platseebokontrollitud uuringust (üks kestis 10 ja teine 15 nädalat) ning 3
uuringust, kus võrreldi BYDUREON’i kaks korda päevas manustatava eksenatiidiga (30 nädalat
kestnud uuring), sitagliptiini ja pioglitasooniga (26-nädalane uuring) ning insuliinglargiiniga (26-
nädalane uuring). Lisaks kasutati ravis dieeti ja füüsilist koormust, metformiini, sulfonüüluurea
preparaate, tiasolidiindiooni või suukaudsete diabeedivastaste ravimite kombinatsiooni.
Turustamisjärgsetes ja kliinilistes uuringutes täheldatud kõrvaltoimed kaks korda päevas manustatava
eksenatiidi kasutamisel, mida BYDUREON’i puhul sagedusega ≥1 % ei täheldatud, on toodud tabelis
2 allpool.
Allpool loetletud reaktsioonide kirjeldamiseks on kasutatud MedDRA poolt heakskiidetud termineid,
ning need on jaotatud organsüsteemi klasside ja absoluutse sageduse kaupa. Kõrvaltoimete
esinemissagedus on määratletud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt
(≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10000 kuni < 1/1000) ja väga harv (< 1/10000).
Igas sagedusrühmas on kõrvaltoimed loetletud raskusastme vähenemise järjekorras.
Tabel 1. Kliinilistes uuringutes täheldatud BYDUREON’i kõrvaltoimed sagedusega ≥ 1 %. n=592
(patsiendid, kes said sulfonüüluurea preparaate n=135).
Väga sage Sage
Ainevahetus- ja toitumishäired
Hüpoglükeemia (sulfonüüluurea preparaatidega)1 Isu vähenemine1
Närvisüsteemi häired
Pearinglus1
Peavalu1
Seedetrakti häired
Kõhukinnisus Pingetunne kõhus
Kõhulahtisus1 Kõhuvalu1
Iiveldus1 Düspepsia1
Oksendamine1 Röhitised
Flatulents1
Gastroösofageaalne refluks1
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Süstekoha sügelus Jõuetus1
Erüteem süstekohas
Lööve süstekohas
Somnolentsus
1Reaktsioonide esinemissagedus oli kaks korda päevas manustatava eksenatiidi rühmas sama.
Tabel 2. Turustamisjärgsetes ja kliinilistes uuringutes täheldatud kõrvaltoimed kaks korda päevas
manustatava eksenatiidi kasutamisel, mida BYDUREON’i puhul sagedusega ≥1 % ei täheldatud, on
toodud allpool.
Sage Aeg-ajalt Harv Väga harv
Immuunsüsteemi häired
Anafülaktiline
reaktsioon2
Ainevahetus- ja toitumishäired
Dehüdratsioon, mis
üldiselt on seotud
iivelduse, oksendamise
ja/või kõhulahtisusega. 2
Närvisüsteemi häired
Düsgeusia2
Seedetrakti häired
Äge pankreatiit (vt
lõik 4.4). 13
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Hüperhidroos1 Maakulopapulloosne lööve2
Sügelus ja/või urtikaaria2
Angioneurootiline ödeem2
Alopeetsia2
Neerude ja kuseteede häired
Neerufunktsiooni
muutused, sh äge
neerupuudulikkus,
kroonilise
neerupuudulikkuse
süvenemine,
neerukahjustus, seerumi
kreatiniini tõus2
(vt lõik 4.4).
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Närvilisus1
Uuringud
Varfariini kasutamisega
samaaegne INR-i tõus,
vahel koos verejooksuga
(vt lõik 4.4). 2
1 Sagedus põhineb kaks korda päevas manustatava eksenatiidi kliiniliste uuringute andmetel.
2 Sagedus põhineb kaks korda päevas manustatava eksenatiidi spontaansetel andmetel.
3 Sündmused esinesid kõigis ravigruppides aeg-ajalt.
Valitud kõrvaltoimete kirjeldus
Hüpoglükeemia
Hüpoglükeemia risk suurenes juhul, kui BYDUREON’i kasutati kombineerituna sulfonüüluurea
preparaatidega (15,9 % võrreldes 2,2 %-ga) (vt lõik 4.4). Sulfonüüluurea preparaatide kasutamisega
kaasneva hüpoglükeemia riski vähendamiseks tuleb kaaluda sulfonüüluurea preparaadi annuse
vähendamist (vt lõike 4.2 ja 4.4).
BYDUREON’i seostati hüpoglükeemia märkimisväärselt madalama esinemissagedusega kui
insuliinglargiini puhul patsientidel, kes said raviks ka metformiini (3 % võrreldes 19 %-ga) ja
patsientidel, kes saavad ka metformiini koos sulfonüüluurea preparaadiga (20 % võrreldes 42 %-ga).
Kõikides uuringutes oli enamik hüpoglükeemia episoode (96,8 % n=32) kergekujulised ning lahenesid
süsivesikute suukaudse manustamisega. Ühel patsiendil tekkis oluline hüpoglükeemia (2,2 mmol/l) ja
selle lahendas süsivesikute suukaudne manustamine.
Iiveldus
Kõige sagedamini esines kõrvaltoimetest iiveldust. BYDUREON’iga ravitud patsientidest teatas 20 %
vähemalt ühte iiveldusepisoodi, võrrelduna 34 % patsientidega, kes manustasid eksenatiidi kaks korda
päevas. Enamik iivelduse episoode olid kerged kuni mõõdukad. Ravi jätkamisel iivelduse
esinemissagedus seda kurtnud patsientidel vähenes.
Kõrvaltoimetest tingitud ravi katkestamise sagedus oli 30-nädalases uuringus BYDUREON’iga
ravitud patsientidel 6 % ja kaks korda päevas eksenatiidi manustavatel patsientidel 5 %. Kõige
sagedasemad ravi katkestamist põhjustavad kõrvaltoimed olid mõlemas ravigrupis iiveldus ja
oksendamine. Iiveldusest või oksendamisest tingitud ravi katkestamist esines BYDUREON’iga
ravitud patsientidel <1 % ja kaks korda päevas manustatavat eksenatiidi kasutavate patsientide grupis 1 %.
Süstekoha reaktsioonid
Süstekoha reaktsioone täheldati uuringute 6-kuulise kontrollitud faasi ajal sagedamini
BYDUREON’iga kui võrdlusravimiga ravitud patsientidel (vastavalt 16 % ja 2–7 %). Süstekoha
reaktsioonid olid üldiselt kerged ja tavaliselt ei põhjustanud uuringute katkestamist. Ravi jätkamisel
võib patsientidele ordineerida sümptomeid leevendavat ravi. Edaspidi tuleb igal nädalal kasutada
muud süstekohta.
Väga sageli täheldati kliiniliste uuringute käigus väikesi nahaaluseid sõlmi süstekohas, mis ühtisid
polü-(D,L-laktiid-ko-glükoliid)polümeeri mikrosfääride teadaolevate omadustega. Enamik sõlmi olid
asümptomaatilised, ei mõjutanud uuringus osalemist ning lahenesid 4 kuni 8 nädala jooksul.
Immunogeensus
Kuna proteiinse ja peptiidse ehitusega ravimid võivad avaldada immunogeenseid omadusi, võivad
patsientidel pärast BYDUREON-ravi välja areneda eksenatiidivastased antikehad. Enamikul
patsientidest, kel arenevad antikehad, vähenevad aja jooksul antikehade tiitrid.
Antikehade olemasolu (kõrge või madala tiitriga) alusel ei saa ennustada üksikpatsiendi glükeemilist
kontrolli.
BYDUREON’i kliinilistes uuringutes esines uuringu lõpphetkel umbes 45 %-l patsientidest madalas
tiitris eksenatiidi vastaseid antikehasid. Üldiselt oli antikehadega patsientide protsent kliiniliste
uuringute lõikes ühtlane. Glükeemilise kontrolli tase (HbA1c) oli üldiselt sama, mis patsientidel, kellel
antikehi ei esinenud. Keskmiselt oli 3. faasi uuringutes 12 %-l patsientidest antikehi kõrgemas tiitris.
Proportsionaalselt neil patsientidel glükeemiline reaktsioon uuringute kontrollitud perioodide lõpuks
BYDUREON’ile puudus; 2,6 %-l patsientidest, kellel antikehi oli kõrges tiitris, puudus
glükoosisisalduse paranemine, samas kui ravivastus puudus ka 1,6 %-l patsientidest, kellel antikehi ei
esinenud.
Patsientidel, kellel tekkisid antikehad eksenatiidi suhtes, esineb rohkem süstekoha reaktsioone (nt
nahapunetus ja sügelemine), kuid muus osas esines neil kõrvaltoimeid samas sageduses ning need olid
sama tüüpi, kui patsientidel, kellel eksenatiidi suhtes antikehad puudusid.
BYDUREON-ravi saanud patsientidel oli 30-nädalases ja kahes 26-nädalases uuringus potentsiaalselt
immunogeensete süstekohareaktsioonide (enamasti sügelus koos punetusega või ilma)
esinemissagedus 9 %. Antikeha-negatiivsetel patsientidel esines neid reaktsioone vähem kui antikehapositiivsetel
patsientidel (vastavalt 4 % ja 13 %), suurem esinemissagedus oli neil, kellel antikehi
esines kõrges tiitris.
Antikeha-positiivsete proovide uurimisel ei tuvastatud olulist ristreaktiivsust sarnaste endogeensete
peptiididega (glükagoon või GLP-1).
Kehakaalu kiire langus
30-nädalases uuringus tekkis umbes 3 % (n=4/148) BYDUREON-ravi saavatel patsientidel vähemalt
ühel ajaperioodil kehakaalu kiire langus (kehakaalu langus oli kahel järjestikusel uuringul rohkem kui
1,5 kg nädalas).
4.9 Üleannustamine
Eksenatiidi (põhineb kaks korda päevas manustatava eksenatiidi kliinilistel uuringutel) üleannustamise
tunnusteks on tugev iiveldus, tugev oksendamine ja veresuhkru kiire langus. Üleannustamise korral
tuleb alustada sobivat toetusravi vastavalt patsiendi kliinilistele sümptomitele.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: Diabeedi puhul kasutatavad ravimid, teised veresuhkrut langetavad
ravimid, v.a insuliinid, ATC-kood: A10BX04.
Toimemehhanism
Eksenatiid on glükagooni sarnase peptiid-1 (GLP-1) retseptori agonist, millel on glükagooni sarnase
peptiid-1 (GLP-1) mitmeid antihüperglükeemilisi toimeid. Eksenatiidi aminohapete järjestus kattub
osaliselt inimese GLP-1 aminohapete järjestusega. In vitro on tõestatud, et eksenatiid seob ja
aktiveerib teadaolevat inimese GLP-1 retseptorit, kusjuures tema toimemehhanismi vahendab
tsükliline AMP ja/või muud rakusisesed signaalsüsteemid.
Eksenatiid suurendab glükoositasemest olenevalt insuliini sekretsiooni pankrease β-rakkudest. Kui
glükoosi kontsentratsioon veres väheneb, taandub ka insuliini sekretsioon. Kui eksenatiidi kasutati
ainult koos metformiiniga ja/või tiasolidiindiooniga, ei täheldatud mingit hüpoglükeemia
esinemissageduse suurenemist, võrreldes platseebo ja metformiini ja/või tiasolidiindiooni
kombinatsiooniga, mis võib olla tingitud sellest glükoos-sõltuvast insulinotroopsest mehhanismist (vt
lõik 4.4).
Eksenatiid surub maha glükagooni sekretsiooni, mis on 2. tüüpi diabeedi korral liigselt tõusnud.
Glükagooni madalam kontsentratsioon põhjustab glükoosi vabanemise vähenemist maksas. Eksenatiid
ei mõjuta aga organismi normaalset reaktsiooni glükagoonile ega teisi hormonaalseid reaktsioone
hüpoglükeemiale.
Eksenatiid aeglustab mao tühjenemist, vähendades seega ka toidust saadava glükoosi jõudmist
vereringesse.
Eksenatiidi manustamisel on täheldatud söödud toiduhulga vähenemist isu vähenemise tõttu ning
suuremat täiskõhutunnet.
Farmakodünaamilised toimed
Eksenatiid parandab veresuhkru regulatsiooni hilisema toime kaudu, kuna alandab 2. tüüpi diabeedi
patsientidel söögijärgset ja tühja kõhu puhuseid glükoosi kontsentratsioone. Erinevalt loomulikust
GLP-1-st on BYDUREON’il inimeste puhul farmakokineetiline ja farmakodünaamiline profiil, mis
võimaldab selle manustamist kord nädalas.
Eksenatiidiga läbi viidud farmakodünaamiline uuring näitas 2. tüüpi diabeediga patsientidel (n=13)
insuliini sekretsiooni esimese faasi taastumist ja teise faasi paranemist pärast glükoosi veenisisest
boolust.
Kliiniline efektiivsus
Allpool on toodud BYDUREON’iga läbi viidud pikaajalised kliinilised uuringud; neis osales 1628
uuritavat (804 said ravi BYDUREON’iga), 54 % neist olid mehed ja 46 % naised, 281 uuritavat (141
said ravi BYDUREON’iga) olid vanuses ≥ 65 aastat.
Glükeemiline kontroll
Kahes uuringus võrreldi BYDUREON’i üks kord nädalas manustatud 2 mg annust eksenatiidi kaks
korda päevas manustatud annusega 5 μg 4 nädala jooksul ning seejärel jätkati annusega 10 μg kaks
korda päevas. Üks uuring kestis 24 nädalat (n= 252) ja teine 30 nädalat (n= 295); seejärel viidi läbi
avatud laienduuring, kus kõik patsiendid said ravi BYDUREON’iga 2 mg kord nädalas veel 22 nädala
jooksul (n= 243). Mõlemas uuringus ilmnes HbA1c vähenemine mõlemas ravigrupis juba HbA1c
esmakordsel mõõtmisel (4. või 6. nädalal).
Võrreldes kaks korda päevas manustatava eksenatiidiga andis BYDUREON tulemuseks HbA1c
märkimisväärse vähenemise (tabel 3).
BYDUREON’i ja kaks korda päevas manustatava eksenatiidi kliiniliselt olulist toimet HbA1c-le
täheldati mõlemas uuringus sõltumata diabeediravimitest, mida patsiendid varem kasutanud olid.
Patsiendid, kes said BYDUREON’i, saavutasid võrreldes kaks korda päevas manustatava
eksenatiidiga kliiniliselt ja statistiliselt olulisel määral suurema HbA1c vähenemise ≤ 7 % või <7 %
kahes uuringus (vastavalt p < 0,05 ja p=< 0,0001).
Võrreldes algväärtusega saavutasid nii BYDUREON’i kui kaks korda päevas manustatavat eksenatiidi
kasutavad patsiendid kehakaalu vähenemise, erinevus kahe ravimigrupi vahel polnud siiski
märkimisväärne.
Patsientidel, kes lõpetasid nii kontrollitud 30-nädalase uuringu kui ka kontrollimata laienduuringu,
täheldati HbA1c kontsentratsiooni edasist vähenemist ja püsivat kaalulangust vähemalt 52 nädala
jooksul. Patsiendid, kes kaks korda päevas manustatava eksenatiidi asendasid BYDUREON’iga (n=
121), saavutasid laienduuringu 22. nädala lõpuks võrreldes algväärtusega HbA1c muutuse –2,0 %, mis
oli võrreldav patsientidega, kes said ravi BYDUREON’iga 52 nädalat.
Tabel 3. Kahe uuringu tulemused, kus võrreldi ravi BYDUREON’i ja kaks korda päevas manustatava
eksenatiidiga kombineerituna ainult dieedi ja füüsilise aktiivsusega, metformiini ja/või sulfonüüluurea
preparaadi ja metformiini ja/või tiasolidiindiooniga (ravikavatsused).
Läbi on viidud 26-nädalane uuring, milles BYDUREON 2 mg võrreldi insuliinglargiiniga QD.
Võrreldes insuliinglargiiniga andis BYDUREON tulemuseks HbA1c olulise muutuse. Võrreldes
insuliinglargiinraviga langetas BYDUREON-ravi oluliselt keskmist kehakaalu ja oli seotud väiksema
arvu hüpoglükeemiliste episoodidega (tabel 4).
Tabel 4. Ühe 26-nädalase uuringu tulemused, kus võrreldi BYDUREON’i insuliinglargiiniga
kombineerituna metformiini ja/või sulfonüüluurea preparaadiga (ravikavatsus).
1Insuliinglargiini annustati nii, et saavutatav veresuhkru kontsentratsioon oleks 4,0–5,5 mmol/l (72–
100 mg/dl). Insuliinglargiini keskmine annus oli ravi alguses 10,1 RÜ/päev, see tõusis
insuliinglargiiniga ravitud patsientidel kuni 31,1 RÜ/päev.
26-nädalases topeltpimeuuringus võrreldi BYDUREON’i sitagliptiini ja pioglitasooni maksimaalsete
päevaste annustega uuritavatel, kes kasutasid ka metformiini. Kõikides ravigruppides esines
algväärtusega võrreldes oluline HbA1c vähenemine. BYDUREON osutus HbA1c muutmisel
algväärtusega võrreldes mõjusamaks nii sitagliptiinist kui ka pioglitasoonist.
BYDUREON osutus sitagliptiiniga võrreldes tugevamaks kehakaalu vähendajaks. Pioglitasooni grupi
patsientidel kehakaal tõusis (tabel 5).
Tabel 5. Ühe 26-nädalase uuringu tulemused, kus võrreldi BYDUREON’i sitagliptiini ja
pioglitasooniga kombineerituna metformiiniga (ravikavatsus).
Kehakaal
Kõikides BYDUREON’iga tehtud uuringutes on täheldatud kehakaalu vähenemist võrreldes
algväärtusega. BYDUREON’iga ravitud patsientidel täheldati kehakaalu vähenemist sõltumata
iivelduse esinemisest, kuid patsientidel, kellel esines iiveldust, oli kehakaalu langus suurem (keskmine
vähenemine –2,9 kg kuni –5,2 kg iivelduse korral, –2,2 kg kuni –2,9 kg ilma iivelduseta).
Patsientide hulk, kellel esines nii kehakaalu kui HbA1c langus, oli umbes 70–79 % (ainult HbA1c
langusega patsientide hulk oli 88–96 %).
Plasma/seerumi glükoosisisaldus
Ravi BYDUREON’iga andis tulemuseks plasma/seerumi glükoosisisalduse olulise vähenemise, mida
täheldati juba 4 nädalat pärast ravi alustamist. Lisaks täheldati postprandiaalse veresuhkru langust.
Tühjakõhu plasma veresuhkru väärtuste paranemine kestis 52 nädalat.
Beetarakkude funktsioon
BYDUREON’i kliinilised uuringud on näidanud beetarakkude funktsiooni paranemist, hindamiseks
kasutati homeostaasimudeli hinnangut (HOMA-B). Toime beetarakkudele säilis 52 nädala jooksul.
Vererõhk
BYDUREON’iga tehtud uuringutes täheldati süstoolse vererõhu langust (2,9 mmHg kuni 4,7 mmHg).
30-nädalases kaks korda manustatava eksenatiidiga tehtud võrdlusuuringus täheldati nii
BYDUREON`i kui ka kaks korda päevas manustatava eksenatiidi puhul märkimisväärset süstoolse
vererõhu langust võrreldes algväärtusega (vastavalt 4,7±1,1 mmHg ja 3.4±1,1 mmHg). Kahe ravi
vahel ei olnud märkimisväärseid erinevusi. Vererõhunäitajate paranemine säilis 52 nädala jooksul.
Lipiidid paastuseerumis
BYDUREON’il ei ole täheldatud lipiidide parameetreid mõjutavat kõrvaltoimet.
Lapsed
Euroopa Ravimiamet on peatanud kohustuse esitada BYDUREON’iga läbi viidud uuringute
tulemused laste ühe või mõne alarühma kohta 2. tüüpi suhkruhaiguse korral (vt lõik 4.2 informatsioon
kasutamise kohta pediaatrilisel populatsioonil).
5.2 Farmakokineetilised omadused
Eksenatiidi imendumine põhineb BYDUREON’i pikendatud vabanemisajaga koostisel. Vereringesse
imendunud eksenatiid jaotub ja elimineerub vastavalt teadaolevatele süsteemsetele
farmakokineetilistele omadustele (kirjeldatakse käesolevas jaotises).
Imendumine
Pärast 2 mg BYDUREON’i manustamist kord nädalas ületab eksenatiidi keskmine kontsentratsioon 2
nädala jooksul minimaalse efektiivse kontsentratsiooni (~50 pg/ml) ning 6–7 nädala jooksul
eksenatiidi keskmine plasmakontsentratsioon järk-järgult suureneb. Järgnevalt püsis eksenatiidi
kontsentratsioon umbes 300 pg/ml juures, mis näitas, et ühtlane kontsentratsioon oli saavutatud.
Annuste vaheajal säilisid eksenatiidi ühtlased kontsentratsioonid ühe nädala jooksul, minimaalse
tippkontsentratsiooniga ja kergete kõikumistega keskmisest terapeutilisest kontsentratsioonist.
Jaotumine
Pärast eksenatiidi ühekordse annuse nahaalust manustamist on eksenatiidi jaotusruumala 28 l.
Biotransformatsioon ja eliminatsioon
Mittekliinilised uuringud on näidanud, et eksenatiid elimineerub eeskätt glomerulaarse filtratsiooni
teel, millele järgneb proteolüütiline lõhustumine. Eksenatiidi keskmine kliirens on 9 l/h. Need
eksenatiidi farmakokineetika näitajad ei olene annusest. Eksenatiidi keskmine plasmakontsentratsioon
jäi alla minimaalselt tuvastatavat kontsentratsiooni umbes 10 nädalat pärast BYDUREON-ravi
lõpetamist.
Eripopulatsioonid
Neerukahjustus
2 mg BYDUREON’i saavate neerukahjustusega patsientide populatsiooni farmakokineetilised
uuringud näitasid, et mõõduka (N=10) ja keskmise (N=56) neerukahjustusega patsientidel võis
süsteemse kokkupuute määr suureneda võrreldes normaalse neerufunktsiooniga patsientidega (N=84)
vastavalt 74 % ja 23 %.
Maksapuudulikkus
Maksapuudulikkusega patsientidega ei ole farmakokineetika uuringuid läbi viidud. Kuna eksenatiid
puhastub eeskätt neerude kaudu, siis maksa funktsioonihäire tõenäoliselt eksenatiidi kontsentratsiooni
veres ei mõjusta.
Sugu, rass ja kehakaal
Sool, rassil ja kehakaalul ei ole kliiniliselt olulist mõju eksenatiidi farmakokineetikale.
Eakad
Eakate populatsiooni kohta on vähe andmeid, kuid need ei viita olulisele eksenatiidi ekspositsiooni
muutusele seoses kõrgema eaga kuni umbes 75 aasta vanustel.
Kaks korda päevas manustatava eksenatiidi farmakokineetilises uuringus 2. tüüpi diabeediga
patsientidel andis eksenatiidi (10 μg) manustamine tulemuseks eksenatiidi AUC keskmise tõusu 36 %
võrra 15 eakal vanuses 75 kuni 85 aastat, võrreldes 15 45- kuni 65-aastase uuritavaga (vt lõik 4.2).
Lapsed
Kaks korda päevas manustatava eksenatiidi ühe annuse farmakokineetiline uuring 13-l 2. tüüpi
diabeediga patsiendi vanusega 12–16 aastat andis eksenatiidi (5 μg) manustamine tulemuseks veidi
madalama keskmise AUC (16 % madalam) ja Cmax (25 % madalam) kui seda täheldati täiskasvanutel.
BYDUREON’iga ei ole lastel farmakokineetika uuringuid läbi viidud.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Kaks korda päevas manustatava eksenatiidiga või BYDUREON’iga läbi viidud farmakoloogilise
ohutuse, kroonilise toksilisuse ja genotoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku
toimet inimesele.
104-nädalases BYDUREON’iga läbi viidud kartsinogeensuse uuringus täheldati rottidel kõikides
annustes (inimese 1,4- kuni 26-kordne kliiniline ekspositsioon BYDUREON’iga) kilpnäärme crakulise
tuumori (adenoomid ja/või kartsinoomid) esinemissageduse statistiliselt olulist tõusu. Nende
leidude kliiniline tähendus inimesel pole hetkel teada.
Eksenatiidi loomuuringutes ei leitud otsest kahjulikku toimet fertiilsusele; eksenatiidi suured annused
põhjustasid toimeid skeletile ning vähendasid loote ja vastsündinu kaaluiivet.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Pulber
polü(D,L-laktiid-ko-glükoliid)
sahharoos
Lahusti
karmelloosnaatrium
naatriumkloriid
polüsorbaat 20
ühealuseline naatriumfosfaat, monohüdraat
kahealuseline naatriumfosfaat, heptahüdraat
süstevesi
6.2 Sobimatus
Sobivusuuringute puudumisel ei tohi seda ravimpreparaati teiste ravimitega segada.
6.3 Kõlblikkusaeg
2 aastat
Pärast lahustamist
Suspensioon tuleb süstida koheselt.
6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida külmkapis (2 ºC ... 8 ºC).
Mitte lasta külmuda.
Komplekti võib enne kasutamist hoida kuni 4 nädalat temperatuuril kuni 30 ºC.
Hoida valguse eest kaitstult originaalpakendis.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Pulber on pakitud 3 ml I tüüpi klaasist viaali, millel on klorobutüülkummist kork ning alumiiniumkate,
millel on plastikust äratõmmatav kaas.
Lahusti on pakitud 1,5 ml I tüüpi klaasist süstelisse, mis on suletud bromobutüülkummist otsiku ja
kummikolviga.
Igas üheannuselises komplektis on üks viaal 2 mg eksenatiidi pulbriga süstesuspensiooni
valmistamiseks, üks eeltäidetud süstal 0,65 ml lahustiga, üks viaali ühenduslüli ja kaks nõela (üks
neist varunõel).
Pakendi suurused: 4 üheannuselist komplekti ja multipakend, mis koosneb 3 x 4 üheannuselisest
komplektist. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitsemiseks
Patsiendile tuleb õpetada, kuidas süstalt ohutult hävitada, ning et nõel peab pärast süstimist süstla
külge jääma. Patsient peab nõelale korgi uuesti peale asetama. Patsient ei pea üheannuselisest
komplektist mitte ühtegi komponenti alles jätma.
Enne kasutamist tuleb lahusti üle vaadata. Lahustit tohib kasutada vaid juhul, kui see on selge ning kui
selles pole osakesi. Pärast suspensiooni valmistamist tohib BYDUREON’i kasutada vaid juhul, kui
segu on valge kuni tuhmvalge ja hägune.
BYDUREON tuleb süstida kohe pärast pulbri suspendeerimist lahustis.
BYDUREON’i, mis on kunagi külmunud, ei tohi kasutada.
Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Eli Lilly Nederland B.V., Grootslag 1-5, NL-3991 RA Houten, Holland.
8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/X/XX/XXX/XXX
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
PP kuu AAAA
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Täpne informatsioon selle ravimi kohta on kättesaadav Euroopa Ravimiameti kodulehel