Puudub Eestis kehtiv müügiluba või meil ei ole andmeid veel

Azithromycin teva - dispergeeruv tablett (500mg)

ATC Kood: J01FA10
Toimeaine: asitromütsiin
Tootja: Teva Pharma B.V.

Artikli sisukord

AZITHROMYCIN TEVA
dispergeeruv tablett (500mg)


Pakendi infoleht: teave kasutajale

Azithromycin Teva, 250 mg dispergeeruvad tabletid

Azithromycin Teva, 500 mg dispergeeruvad tabletid

Asitromütsiin

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

-Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.

-Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

-Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.

-Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1.Mis ravim on Azithromycin Teva ja milleks seda kasutatakse

2.Mida on vaja teada enne Azithromycin Teva võtmist

3.Kuidas Azithromycin Teva’t võtta

4.Võimalikud kõrvaltoimed

5.Kuidas Azithromycin Teva’t säilitada

6.Pakendi sisu ja muu teave

1.Mis ravim on Azithromycin Teva ja milleks seda kasutatakse

Azithromycin Teva sisaldab asitromütsiini, mis on üks makroliidide rühma antibiootikumidest. Seda kasutatakse mikroorganismide, näiteks bakterite poolt põhjustatud infektsioonide raviks. Nende hulka kuuluvad järgmised infektsioonid:

-rindkerepiirkonna infektsioonid, nt krooniline bronhiit ja kopsupõletik;

-ninakõrvalkoobaste, kurgu, mandlite ja kõrvade infektsioonid;

-kerged kuni mõõduka raskusega naha ja pehmete kudede infektsioonid, nt follikuliit (nahas olevate karvanääpsude põletik), tselluliit (naha sügavamate kihtide ja selle all olevate kudede infektsioon) ja roos (naha pealmise kihi infektsioon);

-migreeruv erüteem (Lyme’i tõve esimene staadium), kui teisi antibiootikume, nt doksütsükliin, amoksitsilliin ja tsefuroksiimaksetiil ei saa kasutada (vt ka lõik 2 „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“);

-bakteri Chlamydia trachomatis poolt põhjustatud infektsioonid, mis võivad põhjustada uriini põiest väljaviiva juha (ureetra) või emakat tupega ühendava juha (emakakaela) põletikku.

2. Mida on vaja teada enne Azithromycin Teva võtmist

ÄRGE võtke Azithromycin Teva’t:

-kui olete asitromütsiini või selle ravimi mis tahes koostisosa(de) (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;

-kui olete allergiline erütromütsiini või teiste makroliid- või ketoliidantibiootikumide suhtes.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Pidage nõu oma arsti või apteekriga:

-kui teil on allergiline reaktsioon, näiteks punased või valged laigud nahal, sügelus ja nahaärritus, naha, kõri (kurgu) või keele turse, ja hingamisraskus, mille puhul te peate lõpetama ravi Azithromycin Teva’ga;

-kui teil on maksahaigus, sest teie arst võib pidada vajalikuks teie maksafunktsiooni jälgida või ravi peatada;

-kui teil on neeruhaigus, sest teie arst võib pidada vajalikuks annust muuta;

-kui te võtate ravimeid, mida tuntakse tungaltera alkaloidide nime all, nt ergotamiin või dihüdroergotamiin (kasutatakse migreeni raviks), sest asitromütsiini ei soovitata kasutada nendega kombinatsioonis (vt ka lõik „Muud ravimid ja Azithromycin Teva“);

-kui teil tekivad teise infektsiooni nähud;

-kui teil tekib kõhulahtisus või vedel väljaheide ravi ajal või pärast seda. Mõnedel juhtudel esineb võimalus tõsise soolepõletiku tekkeks, mida tuntakse Clostridium difficile’ga seotud kõhulahtisuse nime all. Ärge võtke mis tahes ravimeid kõhulahtisuse vastu enne esmalt arstiga nõu pidamata;

-kui teil on QT-intervalli pikenemine (südamehaigus);

-kui te võtate ravimeid, mis teadaolevalt pikendavad QT-intervalli (vt lõik „Muud ravimid ja Azithromycin Teva“);

-kui teie vere kaaliumi- või magneesiumisisaldus on liiga madal;

-kui teil on südamehaigused, nt aeglane või ebaregulaarne südamelöögisagedus või vähenenud südamefunktsioon;

-kui teil teatud tüüpi lihasnõrkus, mida nimetatakse myasthenia gravis’eks, sest asitromütsiin võib seda haigust süvendada;

-kui teil on närvisüsteemi haigused või vaimsed (psühhiaatrilised) probleemid.

Migreeruva erüteemi ravi asitromütsiiniga peab arst hoolikalt jälgima, sest võib esineda ravi ebaõnnestumisi.

Kui teie sümptomid püsivad pärast ravi lõppu asitromütsiiniga või kui te märkate mis tahes uusi või püsivaid sümptomeid, pöörduge oma arsti poole.

Muud ravimid ja Azithromycin Teva

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid.

Rääkige oma arstile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud mõnda järgmistest ravimitest:

-ravimid, mis teadaolevalt pikendavad QT-intervalli, nt antiarütmikumid (kasutatakse ebanormaalse südamelöögisageduse raviks, nt kinidiin, prokaiinamiid, dofetiliid, amiodaroon ja sotalool), tsisapriid (kasutatakse maoprobleemide raviks), terfenadiin (kasutatakse allergiate raviks), pimosiid, fenotiasiinid (kasutatakse teatud vaimsete häirete/meeleoluhäirete raviks), tsitalopraam (kasutatakse depressiooni raviks) ja antibakteriaalsed ravimid nagu moksifloksatsiin ja levofloksatsiin (vt ka lõik „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“);

-antatsiidid (kasutatakse kõrvetiste ja seedehäirete puhul, nt alumiiniumhüdroksiid). Azithromycin Teva’t tuleb võtta vähemalt 1 tund enne või 2 tundi pärast antatsiidi;

-digoksiin (kasutatakse südamepuudulikkuse raviks), kuna digoksiinitase teie veres võib suureneda;

-zidovudiin (kasutatakse HIV ravis), sest zidovudiinitase võib suureneda;

-nelfinaviir (kasutatakse HIV ravis), sest asitromütsiinitase võib suureneda;

-tungaltera alkaloidid, nt ergotamiin (kasutatakse migreeni raviks). Asitromütsiini ei tohi võtta nendega samaaegselt, sest tekkida võib ergotism (potentsiaalselt tõsine kõrvaltoime koos jäsemete tuimuse- või kipitustundega, lihaskrampidega, peavaludega, krambihoogudega, valudega kõhus või rinnus);

-astemisool (antihistamiinikum) või alfentanüül (valuvaigisti), sest nende toime võib tugevneda;

-atorvastatiin (kolesteroolisisaldust vähendav ravim), sest seda ravimit ja asitromütsiini võtvatel patsientidel on teatatud mõnedest rabdomüolüüsi (suurenenud risk lihaskoe lagunemiseks) juhtudest;

-tsisapriid (kasutatakse maoprobleemide raviks), sest see võib suurendada südamehaiguste tekkevõimalust;

-kumariini derivaadid, nt varfariin (kasutatakse verehüübimise peatamiseks), sest veritsuse risk võib suureneda;

-tsüklosporiin (kasutatakse elundisiirdamise korral selleks, et peatada teie organismi hülgamast siirdatud elundit), sest tsüklosporiini tase võib suureneda ja teie arstil võib olla vajalik regulaarselt kontrollida teie vere tsüklosporiini taset;

-teofülliin (kasutatakse hingamisprobleemide korral), sest asitromütsiin võib suurendada selle taset.

Rasedus ja imetamine

Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Azithromycin Teva’t ei tohi kasutada raseduse ajal, välja arvatud absoluutse vajaduse korral. Te võite seda ravimit raseduse ajal võtta vaid juhul, kui teie arst arvab, et te seda vajate.

Sel ajal kui te võtate asitromütsiini, ei tohi te last imetada, sest see võib põhjustada kõrvaltoimeid teie lapsele, sealhulgas kõhulahtisust ja infektsiooni. Te võite imetamist taas alustada kaks päeva pärast asitromütsiinravi lõppu.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Azithromycin Teva ei mõjuta eeldatavasti teie võimet juhtida autot ja käsitseda masinaid.

Azithromycin Teva sisaldab aspartaami

Aspartaam sisaldab fenüülalaniini allikat. Võib olla kahjulik fenüülketonuuriaga patsientidele.

3.Kuidas Azithromycin Teva’t võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Soovitatav annus on:

Täiskasvanud, sh eakad, ning lapsed ja noorukid kehakaaluga 45 kg ja rohkem:

-Koguannus on 1500 mg, mis manustatakse 500 mg annusena üks kord ööpäevas 3 päeva jooksul. Alternatiivselt võib sama koguannuse (1500 mg) manustada 5-päevase perioodi jooksul, 500 mg üksikannusena esimesel päeval ja 250 mg üks kord ööpäevas 2. kuni 5. päevani.

-Chlamydia trachomatis’e poolt põhjustatud tüsistumata sugulisel teel levivate haiguste raviks on tavaline annus ühekordne 1 g annus.

-Migreeruva erüteemi raviks on asitromütsiini koguannus 3 g ja see manustatakse järgmiselt: 1 g 1. päeval ja 500 mg üks kord ööpäevas iga päev 2. kuni 5. päevani.

Neerukahjustusega või maksakahjustusega patsiendid:

Kui teil on neeru- või maksahaigus, peate sellest rääkima oma arstile, sest arstil võib olla vajalik tavalist annust muuta.

Lapsed ja noorukid kehakaaluga alla 45 kg:

-Teie arst arvutab välja kõige parema annuse teie lapse jaoks, tuginedes lapse kehakaalule.

-Soovitatav annus on 10 mg iga kg kehakaalu kohta ööpäevas, manustatuna ühekordse annusena 3 järjestikusel päeval. Alternatiivselt võib sama annuse manustada 5 päeva jooksul, alustades 10 mg/kg esimesel päeval, millele järgneb annus 5 mg/kg ööpäevas järelejäänud neljal päeval.

-Maksimaalne koguannus nendel patsientidel on 1500 mg.

-Võib olla võimalik, et tuginedes lapse kehakaalule, ei sobi see ravim teie lapsele. Sel juhul määrab arst teie lapsele teise asitromütsiini ravimvormi, näiteks suspensiooni.

Manustamisviis

Tablett tuleb dispergeerida, segades selle piisava koguse vedeliku hulka, näiteks vette, õuna- või apelsinimahla (vähemalt 30 ml), kuni saavutatakse selge suspensioon. Pärast suspensiooni allaneelamist tuleb anumasse allesjäänud kogus uuesti suspendeerida väikeses koguses vees ja samuti alla neelata. Dispergeeruva tableti võib võtta koos toiduga või ilma.

Poolitusjoon ei ole ette nähtud tableti poolitamiseks.

Kui te võtate Azithromycin Teva’t rohkem kui ette nähtud

Kui te olete võtnud liiga palju Azithromycin Teva’t, võtke kohe ühendust oma arsti või apteekriga või pöörduge lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda. Üleannustamise sümptomid on sarnased kõrvaltoimetele, mida on täheldatud tavaliste annuste juures (vt lõik 4).

Kui te unustate Azithromycin Teva’t võtta

-Kui te unustate annuse võtmata, võtke see niipea, kui see teile meenub.

-Siiski, kui on juba peaaegu järgmise annuse võtmise aeg, jätke unustatud annus vahele.

-Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata. Selle asemel võtke järgmine annus siis, kui on käes selle õige võtmise aeg. Kahtluste korral võtke ühendust oma arsti või apteekriga.

-Kui te peate annuse vahele jätma, võtke siiski ära kõik teile määratud tabletid. See tähendab, et te lõpetate ravikuuri üks päev hiljem.

Kui te lõpetate Azithromycin Teva võtmise

Ärge lõpetage Azithromycin Teva võtmist ilma sellest eelnevalt arstiga rääkimata, isegi kui te tunnete ennast paremini. Kui määratud ravi ei ole täielikult lõpetatud, võib infektsioon tagasi tulla.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4.Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kui juhtub midagi järgnevast, lõpetage Azithromycin Teva võtmine ja rääkige sellest otsekohe oma arstile või pöörduge lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda:

-raske allergiline reaktsioon (järsk hingamis- või neelamisraskus, huulte, keele, näo ja kaela paistetus, sügelev lööve, eriti selline, mis ilmneb kogu kehal);

-tugev nahalööve, mis põhjustab punetust ja ketendust. Samuti võivad esineda raskekujulised villid ja veritsus huultel, silmadel, suul, ninal ja suguelunditel. See võib olla seotud kõrge palavikuga ja liigesevaluga. See võib olla „multiformne erüteem“, „Stevensi-Johnsoni sündroom“ või „toksiline epidermise nekrolüüs“, mis on tõsised nahareaktsioonid.

Te peate lõpetama Azithromycin Teva võtmise ja rääkima otsekohe oma arstile ka siis, kui te märkate midagi järgnevatest:

-raskekujuline või pikaajaline kõhulahtisus, milles võib esineda verd või lima. See võib esineda ravi ajal või pärast seda ja võib olla tõsise soolepõletiku nähuks;

-nõrkus, naha või silmavalgete muutumine kollaseks ja tume uriin;

-ebatavaline kalduvus verevalumite või verejooksude tekkeks;

-kiire (ventrikulaarne tahhükardia) või ebaregulaarne südamelöögisagedus või muutused südamerütmis, mida saab tuvastada elektrokardiogrammil (QT-intervalli pikenemine ja torsade de pointes).

Teatatud on järgmistest kõrvaltoimetest:

Väga sage (võib esineda rohkem kui 1 inimesel 10st)

-kõhulahtisus.

Sage (võib esineda kuni 1 inimesel 10st):

-peavalu;

-oksendamine;

-kõhuvalu;

-iiveldus;

-valgete vereliblede arvu ja vere bikarbonaatide sisalduse muutused.

Aeg-ajalt (võib esineda kuni 1 inimesel 100st)

-kandidiaas (soor);

-tupeinfektsioon (vaginiit);

-kopsupõletik;

-seeninfektsioon;

-bakteriaalne infektsioon;

-kurgu infektsioon (farüngiit);

-seedehäire (gastroenteriit);

-hingeldus, valu rinnus, vilisev hingamine ja köha (respiratoorne häire);

-tilkuv nina või ninakinnisus (nohu);

-vere valgeliblede arvu langus;

-turse, sh käte/jalgade paistetus;

-allergilised reaktsioonid;

-isupuudus (anoreksia);

-närvilisus;

-uinumisraskused (unetus);

-pearinglus;

-unisus (somnolentsus);

-maitsetundlikkuse muutused (düsgeusia);

-torkimistunne või tuimuse tunne (paresteesia);

-nägemishäired;

-kõrvade kahjustus;

-peapöörituse tunne (vertiigo);

-südamepekslemine;

-kuumahood;

-hingeldus (düspnoe);

-ninaverejooks;

-kõhukinnisus;

-kõhupuhitus;

-seedehäire;

-mao limaskesta põletik (gastriit);

-neelamisraskus (düsfaagia);

-kõhu paistetus;

-suukuivus;

-röhitsused;

-haavandid suus;

-suurenenud süljevool;

-allergilised nahareaktsioonid nagu lööve, kihelus ja nõgestõbi;

-nahapõletik (dermatiit);

-nahakuivus;

-suurenenud higistamine;

-valu, turse ja vähenenud liigeste liikuvus (osteoartriit);

-lihasvalu (müalgia);

-selja-/kaelavalu;

-valulik või raskendatud urineerimine (düsuuria);

-valu ülaseljas (neeruvalu);

-menstruaaltsükliväline veritsus tupest (metrorraagia);

-munandite häired;

-nõrkus (asteenia);

-üldine halb enesetunne;

-väsimus;

-näo turse;

-valu rinnus;

-palavik (püreksia);

-valu;

-muutused maksaensüümide aktiivsuses ja laborianalüüside tulemustes;

-vere suurenenud uureasisaldus;

-protseduurijärgsed tüsistused.

Harv (võib esineda kuni 1 inimesel 1000st):

-ärritatuse tunne;

-maksafunktsiooni häire;

-naha või silmavalgete kollasus (kollatõbi);

-tundlikkus päikesevalguse suhtes.

Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

-(käär)soole nakkus (pseudomembranoosne koliit);

-vereliistakute arvu vähenemine (trombotsütopeenia);

-punaste vereliblede arvu vähenemine (hemolüütiline aneemia);

-anafülaktiline reaktsioon;

-agressiivsus;

-ärevus;

-segasusseisund (deliirium);

-hallutsinatsioonid;

-minestamine (sünkoop);

-krambid (konvulsioonid);

-vähenenud puutetundlikkus (hüpesteesia);

-hüperaktiivsuse tunne;

-lõhnatundlikkuse muutused (anosmia, parosmia);

-maitsetundlikkuse kaotus (ageusia);

-lihasnõrkuse (myasthenia gravis) ägenemine või süvenemine;

-kuulmise kaotus või helin kõrvus (tinnitus);

-kiire (ventrikulaarne tahhükardia) või ebaregulaarne südamelöögisagedus, mõnikord eluohtlik;

-muutused südamerütmis, mida on näha elektrokardiogrammil (QT-intervalli pikenemine ja torsade de pointes);

-madal vererõhk (hüpotensioon);

-kõhunäärmepõletik (pankreatiit);

-keele värvimuutus;

-maksapuudulikkus, maksapõletik (hepatiit), maksakahjustus;

-allergilised nahareaktsioonid (Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermise nekrolüüs, multiformne erüteem);

-liigesevalu (artralgia);

-neeruhaigused (neerupuudulikkus, neerupõletik);

-allergiline reaktsioon, mis võib hõlmata palavikku, nahalöövet, näärmete turset, teatud tüüpi valgete vereliblede arvu suurenemist (eosinofiilia) ja siseelundite põletikku.

Järgmistest kõrvaltoimetest on teatatud seoses Mycobacterium Avium kompleksi (MAC) profülaktikaga:

Väga sage (võib mõjutada enam kui 1 inimest 10-st)

-kõhulahtisus;

-kõhuvalu;

-halb enesetunne (iiveldus);

-kõhugaasid;

-vedel väljaheide.

Sage (võib mõjutada kuni 1 inimest 10-st)

-söögiisu vähenemine (anoreksia);

-pearinglus;

-peavalu;

-torkimistunne või tuimus (paresteesia);

-maitsetundlikkuse häired (düsgeusia);

-nägemishäired;

-kurtus;

-nahalööbed ja sügelus;

-liigesevalu (artralgia);

-väsimus.

Aeg-ajalt (võib mõjutada kuni 1 inimest 100-st)

-puutetundlikkuse vähenemine (hüpesteesia);

-kuulmishäired või helin kõrvus (tinnitus);

-südamepekslemine;

-maksapõletik (hepatiit);

-nahareaktsiooni tõsine vorm (Stevensi-Johnsoni sündroom);

-tundlikkus päikesevalguse suhtes;

-üldine halb enesetunne;

-nõrkus (asteenia).

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5.Kuidas Azithromycin Teva’t säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja blistril pärast „Kõlblik kuni“/EXP. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Azithromycin Teva sisaldab

-Toimeaine on asitromütsiin (dihüdraadina).

250 mg: Üks dispergeeruv tablett sisaldab 250 mg asitromütsiini (dihüdraadina). 500 mg: Üks dispergeeruv tablett sisaldab 500 mg asitromütsiini (dihüdraadina).

-Teised koostisosad on naatriumsahhariindihüdraat, mikrokristalliline tselluloos, krospovidoon tüüp A, povidoon, naatriumlaurüülsulfaat, kolloidne veevaba ränidioksiid, magneesiumstearaat, aspartaam (E951) ja apelsini lõhna- ja maitseaine (sisaldab lõhna- ja maitseaineid, maisi maltodekstriini ja alfatokoferooli).

Kuidas Azithromycin Teva välja näeb ja pakendi sisu

Azithromycin Teva 250 mg dispergeeruvad tabletid on valged kuni peaaegu valged ümmargused lamedad kaldservadega tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon ja teisel küljel on pimetrükk „TEVA 250“. Tableti diameeter on ligikaudu 12,5 mm.

Azithromycin Teva 500 mg dispergeeruvad tabletid on valged kuni peaaegu valged ümmargused lamedad Kaldservadega tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon ja teisel küljel on pimetrükk „TEVA 500“. Tableti diameeter on ligikaudu 17 mm.

Azithromycin Teva on saadaval PVC/PE/PVDC/PE/PVC//alumiinium blistrites, mis sisaldavad 3, 6, 12 või 24 dispergeeruvat tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Müügiloa hoidja

Teva Pharma B.V.

Swensweg 5

Haarlem 2031GA

Holland

Tootjad

Teva Operations Poland Sp. z.o.o ul. Mogilska 80

Kraków 31-546 Poola

PLIVA Hrvatska d.o.o. (PLIVA Croatia Ltd.) Prilaz baruna Filipovića 25

10000 Zagreb Horvaatia

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

Teva Eesti esindus UAB Sicor Biotech Eesti filiaal Hallivanamehe 4

11317 Tallinn Tel: +372 6610801

Infoleht on viimati uuendatud detsembris 2017.


RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Azithromycin Teva, 250 mg dispergeeruvad tabletid

Azithromycin Teva, 500 mg dispergeeruvad tabletid

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

250 mg: Üks dispergeeruv tablett sisaldab 250 mg asitromütsiini (dihüdraadina). 500 mg: Üks dispergeeruv tablett sisaldab 500 mg asitromütsiini (dihüdraadina).

INN. Azithromycinum

Teadaolevat toimet omav(ad) abiaine(d):

250 mg: Üks dispergeeruv tablett sisaldab 19,5 mg aspartaami.

500 mg: Üks dispergeeruv tablett sisaldab 39 mg aspartaami.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Dispergeeruv tablett.

250 mg: Valged kuni peaaegu valged ümmargused lamedad kaldservadega tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon ja teisel küljel on pimetrükk „TEVA 250“. Tableti diameeter on ligikaudu 12,5 mm. 500 mg: Valged kuni peaaegu valged ümmargused lamedad kaldservadega tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon ja teisel küljel on pimetrükk „TEVA 500“. Tableti diameeter on ligikaudu 17 mm.

Poolitusjoon ei ole ette nähtud tableti poolitamiseks.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Asitromütsiinile tundlike mikroorganismide poolt põhjustatud infektsioonide ravi (vt lõigud 4.4 ja 5.1):

-äge bakteriaalne sinusiit (adekvaatselt diagnoositud);

-äge bakteriaalne keskkõrvapõletik (adekvaatselt diagnoositud);

-farüngiit/tonsilliit (streptokokkinfektsioonide kohta vt lõik 4.4);

-kroonilise bronhiidi ägenemine (adekvaatselt diagnoositud);

-kerge kuni mõõduka raskusega olmetekkene kopsupõletik;

-kerge kuni mõõduka raskusega naha ja pehmete kudede infektsioonid, nt follikuliit, tseulluliit ja erüsiipel;

-migreeruv erüteem (Lyme’i tõve esimene aste), kui esimese ja teise rea antibiootikumid (doksütsükliin, amoksitsilliin ja tsefuroksiimaksetiil) on vastunäidustatud (migreeruva erüteemi kohta vt lõik 4.4);

-Chlamydia trachomatis’e poolt põhjustatud tüsistumata kusiti- ja emakakaelapõletik.

Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

4.2Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Azithromycin Teva’t tuleb manustada ühekordse ööpäevase annusena. Ravi kestus erinevate infektsioonide korral on toodud allpool.

Täiskasvanud, lapsed ja noorukid kehakaaluga 45 kg või rohkem:

Koguannus on 1500 mg, mis manustatakse 500 mg annusena üks kord ööpäevas 3 päeva jooksul. Alternatiivselt võib sama koguannuse (1500 mg) manustada 5-päevase perioodi jooksul, 500 mg üksikannusena esimesel päeval ja 250 mg üks kord ööpäevas 2. kuni 5. päevani.

Chlamydia trachomatis’e poolt põhjustatud tüsistumata sugulisel teel levivate haiguste korral määratakse ühekordne annus 1 g.

Migreeruva erüteemi raviks on asitromütsiini koguannus 3 g ja see manustatakse järgmiselt: 1 g 1. päeval ja 500 mg üks kord ööpäevas iga päev 2. kuni 5. päevani.

Lapsed ja noorukid kehakaaluga alla 45 kg:

Üldiselt on soovitatav annus 10 mg/kg ööpäevas manustatuna ühekordse annusena 3 järjestikusel päeval (maksimaalne annus 30 mg/kg). Alternatiivselt võib sama annuse manustada 5 päeva jooksul, alustades 10 mg/kg esimesel päeval, millele järgneb annus 5 mg/kg ööpäevas järelejäänud neljal päeval. Maksimaalne koguannus lastel on 1500 mg.

Teatud kehakaaluga lastele võivad õige annuse saamiseks olla sobivamad teised ravimvormid.

Eakad:

Eakatel patsientidel kasutatakse sama annust kui täiskasvanud patsientidel. Kuna eakatel patsientidel võivad esineda proarütmilised seisundid, on soovitatav olla eriti ettevaatlik, sest esineb risk südame rütmihäirete ja torsade de pointes’i tekkeks (vt lõik 4.4).

Neerukahjustus:

Kerge kuni mõõduka neerukahjustusega (glomerulaarfiltratsiooni kiirus 10...80 ml/min) patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik (vt lõik 4.4). Ettevaatust tuleb rakendada asitromütsiini manustamisel raske neerukahjustusega (glomerulaarfiltratsiooni kiirus <10 ml/min) patsientidele (vt lõigud 4.4 ja 5.2).

Maksakahjustus:

Kerge kuni mõõduka maksakahjustusega (Child-Pugh’ klass A või B) patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik. Kuna asitromütsiin metaboliseeritakse maksas ja eritatakse sapiga, tuleb asitromütsiini kasutada ettevaatusega olulise maksahaigusega patsientidel. Uuringuid seoses selliste patsientide asitromütsiinraviga ei ole läbi viidud (vt lõik 4.4).

Manustamisviis

Tablett tuleb dispergeerida, segades selle piisava koguse vedeliku hulka, näiteks vette, õuna- või apelsinimahla (vähemalt 30 ml), kuni saavutatakse selge suspensioon. Pärast suspensiooni allaneelamist tuleb anumasse allesjäänud kogus uuesti suspendeerida väikeses koguses vees ja samuti alla neelata. Dispergeeruva tableti võib võtta koos toiduga või ilma.

4.3Vastunäidustused

Ülitundlikkus asitromütsiini, erütromütsiini, mis tahes makroliid- või ketoliidantibiootikumide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Allergilised reaktsioonid

Nagu erütromütsiini ja teiste makroliidide puhul, on teatatud harvaesinevatest tõsistest allergilistest reaktsioonidest, sealhulgas angioödeemist ja anafülaksiast (harva fataalne). Mõned neist reaktsioonidest asitromütsiiniga on põhjustanud retsidiveeruvaid sümptomeid ja on vajanud pikemat jälgimis- ning raviperioodi.

Maksakahjustus

Kuna maks on peamine asitromütsiini eliminatsioonitee, peavad olulise maksahaigusega patsiendid kasutama asitromütsiini ettevaatusega. Asitromütsiini kasutamisel on teatatud fulminantse hepatiidi juhtudest, mis võivad viia eluohtliku maksapuudulikkuse tekkeni (vt lõik 4.8). Mõnedel patsientidel võis esineda varasem maksahaigus või nad võisid kasutada eelnevalt teisi hepatotoksilisi ravimeid. Maksafunktsiooni häire nähtude ja sümptomite (nt kiirelt arenev asteenia, millega kaasneb ikterus, uriini tumenemine, kalduvus veritsuste tekkeks või hepaatiline entsefalopaatia) ilmnemisel tuleb kohe teostada maksafunktsiooni testid/uuringud. Asitromütsiini manustamine tuleb lõpetada maksafunktsiooni häirete ilmnemisel.

Neerukahjustus

Kerge kuni mõõduka neerukahjustusega (glomerulaarfiltratsiooni kiirus 10...80 ml/min) patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik (vt lõik 4.4). Raske neerukahjustusega (glomerulaarfiltratsiooni kiirus <10 ml/min) patsientidel on täheldatud asitromütsiini plasmakontsentratsiooni suurenemist 33% võrra (vt lõik 5.2).

Tungaltera alkaloidid ja asitromütsiin

Tungaltera alkaloide saavatel patsientidel on mõnede makroliidantibiootikumide samaaegsel manustamisel tekkinud ergotism. Tungaltera alkaloidide ja asitromütsiini koostoime võimaluse kohta andmed puuduvad. Siiski ei tohi ergotismi tekkimise teoreetilise võimaluse tõttu asitromütsiini ja tungaltera alkaloide koos manustada (vt lõik 4.5).

Superinfektsioonid

Nagu kõigi antibiootikumide puhul, on soovitatav patsiente jälgida mittetundlike organismide, sealhulgas seente poolt põhjustatud superinfektsiooni nähtude suhtes.

Clostridium difficile’ga seotud kõhulahtisus

Clostridium difficile’ga seotud kõhulahtisusest (Clostridium difficile associated diarrhoea, CDAD) on teatatud peaaegu kõigi antibakteriaalsete ravimite, sealhulgas asitromütsiini kasutamise korral ja see võib ulatuda kergest kõhulahtisusest kuni surmaga lõppeva koliidini. Antibakteriaalsete ravimite kasutamine muudab käärsoole tavapärast mikrofloorat, mis põhjustab C. difficile liigset kasvu.

C. difficile toodab A ja B toksiine, mis soodustavad CDAD väljakujunemist. Hüpertoksiini tootvad C. difficile tüved suurendavad haigestumust ja suremust, sest need infektsioonid võivad olla antimikroobsele ravile resistentsed ning vajada kolektoomiat. CDAD võimalusega tuleb arvestada kõikide patsientide puhul, kellel on pärast antibiootikumide kasutamist tekkinud kõhulahtisus. Vajalik

on hoolikas anamneesi kogumine, sest CDAD esinemisest on teatatud isegi enam kui kaks kuud pärast antibakteriaalsete ravimite manustamist. Kaaluda tuleb asitromütsiinravi katkestamist ja spetsiifilise C. difficile vastase ravi manustamist. Kui pseudomembranoosne koliit on indutseeritud asitromütsiini poolt, on peristaltikat vähendavate ravimite kasutamine vastunäidustatud.

QT-intervalli pikenemine

Ravi korral teiste makroliididega, sealhulgas asitromütsiiniga, on täheldatud kardiaalse repolarisatsiooniaja ja QT-intervalli pikenemist, mida on seostatud südame rütmihäirete ja torsade de pointes’i tekkimise riskiga (vt lõik 4.8). Seetõttu kuna järgnevad seisundid võivad suurendada ventrikulaarsete arütmiate (sh torsade de pointes) riski, mis võib omakorda põhjustada südameseiskust, tuleb asitromütsiini kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel esinevad proarütmilised seisundid (eriti naised ja eakad patsiendid), nt:

-patsiendid, kellel on kaasasündinud või dokumenteeritud QT-intervalli pikenemine;

-patsiendid, kes saavad hetkel ravi teiste toimeainetega, mis teadaolevalt pikendavad QT- intervalli, nt IA klassi (kinidiin ja prokaiinamiid) ja III klassi (dofetiliid, amiodaroon ja sotalool) antiarütmikumid, tsisapriid ning terfenadiin; antipsühhootikumid nagu fenotiasiinid ja pimosiid;

antidepressandid nagu tsitalopraam; ja fluorokinoloonid nagu moksifloksatsiin ja levofloksatsiin;

-patsiendid, kellel on elektrolüütide tasakaaluhäired, eriti hüpokaleemia ja hüpomagneseemia;

-patsiendid, kellel on kliiniliselt oluline bradükardia, südame rütmihäired või raske südamepuudulikkus.

Myasthenia gravis

Asitromütsiinravi saavatel patsientidel on teatatud myasthenia gravis’e sümptomite süvenemisest ja uue müasteenilise sündroomi ilmnemisest (vt lõik 4.8).

Streptokokkinfektsioonid

Penitsilliin on tavaliselt esimese valiku ravim Streptococcus pyogenes’e poolt põhjustatud farüngiidi/tonsilliidi raviks ja samuti ägeda reumaatilise palaviku profülaktikaks. Asitromütsiin on üldiselt efektiivne streptokokkide vastu suus ja neelus, kuid puuduvad andmed asitromütsiini efektiivsuse tõestamiseks ägeda reumaatilise palaviku ennetamisel.

Pikaajaline kasutamine

Puuduvad kogemused asitromütsiini pikaajalise kasutamise ohutuses ja efektiivsuses ülalmainitud näidustustel. Kiirete retsidiveeruvate infektsioonide korral tuleb kaaluda ravi teise antibiootikumiga.

Nahareaktsioonid

Teatatud on tõsistest eluohtlikest nahareaktsioonidest nagu Stevensi-Johnsoni sündroom ja toksiline epidermise nekrolüüs. Patsiente tuleb hoiatada, et nad jälgiksid ennast nahareaktsioonide tekkimise suhtes, samuti nähtude ja sümptomite suhtes, mis vastavad nendele ja mis üldiselt ilmnevad esimestel ravinädalatel. Sümptomite korral, mis vastavad nahareaktsioonile (nt progresseeruv lööve, tihti koos kahjustustega või villidega limaskestal) tuleb asitromütsiini kasutamine koheselt lõpetada. Ravi ei ole soovitatav uuesti alustada.

Enne asitromütsiini määramist tuleb kaaluda järgmist:

Asitromütsiini valik individuaalse patsiendi raviks peab arvestama makroliidantibiootikumi kasutamise sobivust adekvaatse diagnoosi alusel, et kinnitada infektsiooni bakteriaalset etioloogiat heakskiidetud näidustuste korral ja resistentsuse levimust asitromütsiini või teiste makroliidide suhtes.

Piirkondades, kus esineb sageli resistentsust erütromütsiin A suhtes, on eriti tähtis võtta arvesse tundlikkusmustri arenemist asitromütsiini ja teiste antibiootikumide suhtes.

Nagu teiste makroliidide puhul, on mõnedes Euroopa riikides teatatud asitromütsiini suhtes resistentse Streptococcus pneumoniae suurest esinemissagedusest (vt lõik 5.1). Sellega tuleb arvestada Streptococcus pneumoniae poolt põhjustatud infektsioonide ravimisel.

Asitromütsiin ei sobi raskete infektsioonide raviks, kui vajatakse kiiresti antibiootikumi suurt kontsentratsiooni veres.

Bakteriaalse farüngiidi korral soovitatakse asitromütsiini kasutada ainult juhtudel, kus esimese rea ravi beetalaktaamidega ei ole võimalik.

Naha ja pehmete kudede infektsioonid

Peamine pehmete kudede infektsioonide tekitaja Staphylococcus aureus on tihti asitromütsiini suhtes resistentne. Seetõttu peetakse pehmete kudede infektsioonide korral asitromütsiinravi eeltingimuseks tundlikkuse testimist.

Infitseerunud põletushaavad

Asitromütsiin ei ole näidustatud infitseerunud põletushaavade raviks.

Sugulisel teel levivad haigused

Sugulisel teel levivate haiguste ravi korral tuleb välistada samaaegne T. pallidum’i infektsioon.

Neuroloogilised või psühhiaatrilised haigused

Asitromütsiini tuleb neuroloogiliste või psühhiaatriliste häiretega patsientidel kasutada ettevaatusega.

Migreeruv erüteem

Migreeruva erüteemiga patsiente peab kliiniliselt hoolikalt jälgima, sest asitromütsiinravi võib neil ebaõnnestuda.

Aspartaam

See ravimpreparaat sisaldab aspartaami. Aspartaam sisaldab fenüülalaniini allikat. Võib olla kahjulik fenüülketonuuriaga patsientidele.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Antatsiidid: Farmakokineetilises uuringus, mis vaatles antatsiidi ja asitromütsiini samaaegse manustamise toimeid, ei täheldatud toimet üldisele biosaadavusele, kuigi maksimaalne kontsentratsioon seerumis vähenes ligikaudu 25% võrra. Patsiendid, kes saavad nii asitromütsiini kui antatsiide, ei tohi neid ravimeid võtta samaaegselt. Asitromütsiini tuleb võtta vähemalt 1 tund enne või 2 tundi pärast antatsiide.

Tsetirisiin: Tervetel vabatahtlikel ei põhjustanud 5-päevane asitromütsiini kuur koos 20 mg tsetirisiiniga tasakaaluseisundis mingeid farmakokineetilisi koostoimeid ega olulisi QT-intervalli muutusi.

Didanosiin (dideoksüinosiin): Asitromütsiini manustamine annuses 1200 mg ööpäevas koos didanosiiniga annuses 400 mg ööpäevas kuuele HIV-positiivsele patsiendile ei mõjutanud didanosiini farmakokineetikat tasakaaluseisundis võrreldes platseeboga.

Digoksiin (P-gp substraadid): On teatatud, et makroliidantibiootikumide, sh asitromütsiini, manustamine koos P-glükoproteiini substraatidega (nt digoksiin) suurendab P-glükoproteiini substraatide sisaldust seerumis. Seetõttu, kui asitromütsiini manustatakse koos P-gp substraadiga (nt digoksiin) tuleb arvestada võimaliku substraadi kontsentratsiooni tõusuga seerumis.

Zidovudiin: Asitromütsiini ühekordsed 1000 mg ja korduvad 1200 mg või 600 mg annused mõjutasid vähe zidovudiini või selle glükuroniidmetaboliidi plasma farmakokineetikat või eritumist neerude kaudu. Siiski suurendas asitromütsiini manustamine kliiniliselt aktiivse metaboliidi fosforüülitud zidovudiini kontsentratsioone perifeerse vere mononukleaarsetes rakkudes. Selle leiu kliiniline tähtsus ei ole selge, kuid see võib patsientidele kasulik olla.

Asitromütsiinil ei esine olulist koostoimet maksa tsütokroom P450 süsteemiga. Arvatakse, et asitromütsiinil ei esine farmakokineetilisi ravimitevahelisi koostoimeid, mida täheldatakse erütromütsiinil ja teistel makroliididel. Asitromütsiini kasutamisel ei teki maksa tsütokroom P450 indutseerimist ega inaktiveerimist tsütokroomi-metaboliidi kompleksi poolt.

Tungaltera alkaloidid: Teoreetilise ergotismi tekkimise võimaluse tõttu ei soovitata asitromütsiini kasutada koos tungaltera alkaloididega (vt lõik 4.4).

Farmakokineetilised uuringud on tehtud asitromütsiini ja järgmiste ravimite vahel, mis teadaolevalt metaboliseeritakse ulatuslikult tsütokroom P450 vahendusel.

Astemisool, alfentanüül: Puuduvad andmed koostoimete kohta astemisooli või alfentanüüliga. Nende ravimite ja asitromütsiini samaaegsel manustamisel on soovitav rakendada ettevaatust, kuna on teada, et nende ainete toime tugevneb makroliidantibiootikum erütromütsiini samaaegsel manustamisel.

Atorvastatiin: Samaaegne atorvastatiini (10 mg ööpäevas) ja asitromütsiini (500 mg ööpäevas) manustamine ei muutnud atorvastatiini plasmakontsentratsiooni (HMG CoA-reduktaasi inhibeerimise analüüsi alusel). Siiski on turuletulekujärgselt teatatud rabdomüolüüsi juhtudest patsientidel, kes said asitromütsiini koos statiinidega.

Karbamasepiin: Tervetel vabatahtlikel tehtud farmakokineetiliste koostoimete uuringu käigus ei täheldatud samaaegselt asitromütsiini saavatel patsientidel karbamasepiini ega selle aktiivse metaboliidi plasmakontsentratsiooni märkimisväärset muutumist.

Tsisapriid: Tsisapriid metaboliseerub maksas ensüüm CYP3A4 vahendusel. Kuna makroliidid inhibeerivad seda ensüümi, võib tsisapriidi samaaegne manustamine põhjustada QT-intervalli pikenemist, ventrikulaarseid arütmiaid ja torsade de pointes’i.

Tsimetidiin: Farmakokineetilises uuringus, mis uuris tsimetidiini üksikannuse mõju asitromütsiini farmakokineetikale manustamisel 2 tundi enne asitromütsiini, ei täheldatud muutusi asitromütsiini farmakokineetikas.

Kumariini tüüpi suukaudsed antikoagulandid: Farmakokineetiliste koostoimete uuringus ei muutnud asitromütsiin tervetele vabatahtlikele manustatud 15 mg varfariini üksikannuse antikoagulatiivset toimet. Turuletulekujärgsel perioodil on saadud teateid antikoaguleeriva toime tugevnemisest pärast asitromütsiini ja kumariini tüüpi suukaudsete antikoagulantide koosmanustamist. Kuigi põhjuslikku seost ei ole kindlaks tehtud, tuleb mõelda protrombiini aja jälgimise sagedusele, kui patsiendid kasutatavad lisaks kumariini tüüpi suukaudsetele antikoagulantidele ka asitromütsiini.

Tsüklosporiin: Farmakokineetika uuringus tervetel vabatahtlikel, kellele manustati 500 mg asitromütsiini ööpäevas suukaudselt kolme päeva jooksul ja seejärel suukaudne 10 mg/kg üksikannus tsüklosporiini, leiti, et tsüklosporiini CMAX ja AUC0–5 on oluliselt suurenenud. Sellest lähtuvalt tuleb enne nende ravimite koosmanustamise kaalumist olla ettevaatlik. Kui nende ravimite koosmanustamine on vajalik, tuleb jälgida tsüklosporiini sisaldust ja vastavalt annust kohandada.

Efavirens: 600 mg asitromütsiini üksikannuse ja 400 mg efavirensi ööpäevas koosmanustamisel 7 päeva jooksul ei tekkinud mingeid kliiniliselt olulisi farmakokineetilisi koostoimeid.

Flukonasool: Asitromütsiini 1200 mg üksikannuse manustamine koos flukonasooli 800 mg üksikannusega ei muutnud viimase farmakokineetikat. Asitromütsiini koguekspositsioon ja poolväärtusaeg ei muutunud manustamisel koos flukonasooliga, kuid täheldati kliiniliselt mitteolulist asitromütsiini CMAX-i väärtuse vähenemist (18%).

Indinaviir: 1200 mg asitromütsiini üksikannuse koosmanustamine ei mõjutanud statistiliselt oluliselt indinaviiri (manustatuna annuses 800 mg kolm korda ööpäevas 5 päeva jooksul) farmakokineetikat.

Metüülprednisoloon: Farmakokineetiliste koostoimete uuringus tervetel vabatahtlikel ei olnud asitromütsiinil olulist toimet metüülprednisolooni farmakokineetikale.

Midasolaam: Tervetel vabatahtlikel ei põhjustanud asitromütsiini annuse 500 mg ööpäevas manustamine 3 päeva jooksul kliiniliselt olulisi muutusi 15 mg midasolaami üksikannuse farmakokineetikas ja farmakodünaamikas.

Nelfinaviir: Asitromütsiini (1200 mg) ja nelfinaviiri koosmanustamine tasakaaluseisundis (750 mg kolm korda ööpäevas) põhjustas asitromütsiini kontsentratsiooni suurenemist. Kliiniliselt olulisi kõrvaltoimeid ei täheldatud ja annuse kohandamine ei ole vajalik.

Rifabutiin: Asitromütsiini ja rifabutiini koosmanustamine ei mõjutanud kummagi ravimi kontsentratsiooni seerumis.

Samaaegset ravi asitromütsiini ja rifabutiiniga saavatel patsientidel täheldati neutropeeniat. Kuigi neutropeeniat seostatakse rifabutiini kasutamisega, ei ole selle põhjuslik seos asitromütsiiniga kombineerituna tõestatud (vt lõik 4.8).

Sildenafiil: Normaalsetel tervetel meessoost vabatahtlikel ei esinenud tõendeid asitromütsiini (500 mg ööpäevas 3 päeva jooksul) toime kohta sildenafiili või selle peamise tsirkuleeriva metaboliidi AUC-le ja CMAX-ile.

Terfenadiin: Farmakokineetika uuringud ei ole näidanud tõendeid asitromütsiini ja terfenadiini koostoimete kohta. Harva on teatatud juhtudest, kus sellise koostoime võimalust ei saa täielikult välistada; siiski puudusid konkreetsed tõendid sellise koostoime esinemise kohta.

Teofülliin: Puuduvad tõendid kliiniliselt olulise farmakokineetilise koostoime kohta, kui asitromütsiini ja teofülliini manustatakse samaaegselt tervetele vabatahtlikele. Kuna on teatatud teiste makroliidide koostoimetest teofülliiniga, soovitatakse olla tähelepanelik nähtude suhtes, mis viitavad teofülliinisisalduse suurenemisele.

Triasolaam: 14 tervel vabatahtlikul ei avaldanud asitromütsiini manustamine annuses 500 mg 1. päeval ja 250 mg 2. päeval koos triasolaamiga annuses 0,125 mg 2. päeval mingit olulist mõju

triasolaami farmakoloogilistele parameetritele võrreldes triasolaami ja platseebo koosmanustamisega.

Trimetoprim/sulfametoksasool: Trimetoprim/sulfametoksasooli (160 mg/800 mg) manustamine

7 päeva jooksul koos asitromütsiiniga annuses 1200 mg 7. päeval ei mõjutanud oluliselt trimetoprimi või sulfametoksasooli maksimaalseid kontsentratsioone, koguekspositsiooni ega eritumist uriiniga. Asitromütsiini seerumikontsentratsioonid sarnanesid teistes uuringutes esinenutega.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Asitromütsiini kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid. Reproduktsioonitoksilisuse uuringutes loomadel näidati, et asitromütsiin läbib platsentat, kuid teratogeenseid toimeid ei täheldatud. Asitromütsiini kui toimeaine kasutamise ohutus raseduse ajal ei ole kinnitatud. Seetõttu tohib asitromütsiini raseduse ajal kasutada ainult juhul, kui kasu ületab riski.

Imetamine

On teatatud, et asitromütsiin eritub rinnapiima, kuid puuduvad adekvaatsed ja hästikontrollitud kliinilised uuringud imetavate naistega, mis kirjeldaksid asitromütsiini farmakokineetikat imendumisel rinnapiima. Ravi ajal asitromütsiiniga tuleb imetamine katkestada, kuna ei ole teada, kas asitromütsiinil võib esineda kõrvaltoimeid imetatavale imikule. Teiste nähtude kõrval võivad imetataval imikul esineda kõhulahtisus, limaskestade seeninfektsioon ning samuti sensibilisatsioon. Rinnapiim on soovitatav ära visata kogu ravi ajal ning kuni kaks päeva pärast ravi lõppu. Seejärel võib imetamist jätkata.

Fertiilsus

Rottidel läbi viidud fertiilsuse uuringutes täheldati asitromütsiini manustamise järgselt tiinuste arvu vähenemist. Selle leiu tähtsus inimestele ei ole teada.

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Puuduvad tõendid selle kohta, et asitromütsiin mõjutab patsiendi autojuhtimise või masinate käsitsemise võimet.

4.8Kõrvaltoimed

Järgnevas tabelis on organsüsteemide ja esinemissageduse alusel loetletud kõrvaltoimed, mis on kindlaks tehtud kliiniliste uuringute käigus või turuletulekujärgselt. Turuletulekujärgse jälgimise käigus leitud kõrvaltoimed on lisatud kaldkirjas. Esinemissageduse rühmad on defineeritud järgmise kokkuleppe järgi:

-Väga sage (≥ 1/10)

-Sage (≥ 1/100 kuni < 1/10)

-Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100)

-Harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000)

-Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Igas esinemissageduse rühmas on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Kõrvaltoimed, mis on kliiniliste uuringute tulemuste või turuletulekujärgse jälgimise alusel võib-olla või tõenäoliselt seotud asitromütsiiniga:

 

Väga

Sage

Aeg-ajalt

Harv

Teadmata

 

sage

 

 

 

 

Infektsioonid ja

 

 

Kandidiaas,

 

Pseudomembra-

infestatsioonid

 

 

tupeinfektsioon,

 

noosne koliit (vt

 

 

 

pneumoonia,

 

lõik 4.4)

 

 

 

seeninfektsioon,

 

 

 

 

 

bakteriaalne

 

 

 

 

 

infektsioon,

 

 

 

 

 

farüngiit,

 

 

 

 

 

gastroenteriit,

 

 

 

 

 

hingamishäire,

 

 

 

 

 

riniit, suu

 

 

 

 

 

kandidiaas

 

 

Vere ja

 

 

Leukopeenia,

 

Trombotsüto-

lümfisüsteemi

 

 

neutropeenia,

 

peenia,

häired

 

 

eosinofiilia

 

hemolüütiline

 

 

 

 

 

aneemia

Immuunsüsteemi

 

 

Angioödeem,

 

Anafülaktiline

häired

 

 

ülitundlikkus

 

reaktsioon (vt lõik

 

 

 

 

 

4.4)

Ainevahetus- ja

 

 

Anoreksia

 

 

toitumishäired

 

 

 

 

 

Psühhiaatrilised

 

 

Närvilisus, unetus

Agitatsioon

Agressioon,

häired

 

 

 

 

ärevus, deliirium,

 

 

 

 

 

hallutsinatsioonid

Närvisüsteemi

 

Peavalu

Pearinglus,

 

Sünkoop,

häired

 

 

unisus, düsgeusia,

 

krambihood,

 

 

 

paresteesia

 

hüpesteesia,

 

 

 

 

 

psühhomotoorne

 

 

 

 

 

hüperaktiivsus,

 

 

 

 

 

anosmia, ageusia,

 

 

 

 

 

parosmia,

 

 

 

 

 

myasthenia gravis

 

 

 

 

 

(vt lõik 4.4)

Silma

 

 

Nägemishäire

 

 

kahjustused

 

 

 

 

 

Kõrva ja

 

 

Kuulmishäired,

 

Kuulmiskahjustus,

labürindi

 

 

vertiigo

 

sh kurtus ja/või

kahjustused

 

 

 

 

tinnitus

Südame häired

 

 

Palpitatsioonid

 

Torsade de

 

 

 

 

 

pointes ja arütmia

 

 

 

 

 

(vt lõik 4.4), sh

 

 

 

 

 

ventrikulaarne

 

 

 

 

 

tahhükardia, QT-

 

 

 

 

 

intervalli

 

 

 

 

 

pikenemine

 

 

 

 

 

elektrokardio-

 

 

 

 

 

grammil (vt lõik

 

 

 

 

 

4.4)

Vaskulaarsed

 

 

Kuumahood

 

Hüpotensioon

häired

 

 

 

 

 

Respiratoorsed,

 

 

Düspnoe,

 

 

rindkere ja

 

 

ninaverejooks

 

 

 

 

 

 

 

mediastiinumi

 

 

 

 

 

häired

 

 

 

 

 

Seedetrakti

Kõhu-

Oksendami-

Kõhukinnisus,

 

Pankreatiit, keele

häired

lahtisus

ne, kõhuvalu,

kõhupuhitus,

 

värvuse muutus

 

 

iiveldus

düspepsia,

 

 

 

 

 

gastriit, düsfaagia,

 

 

 

 

 

pingetunne kõhus,

 

 

 

 

 

suukuivus,

 

 

 

 

 

röhitsused,

 

 

 

 

 

suuhaavandid,

 

 

 

 

 

ülemäärane

 

 

 

 

 

süljeeritus

 

 

Maksa ja

 

 

 

Maksa-

Maksapuudulikkus

sapiteede häired

 

 

 

funktsiooni

(mis on harva

 

 

 

 

kõrvale-

lõppenud

 

 

 

 

kalded,

surmaga) (vt lõik

 

 

 

 

kolestaatiline

4.4), fulminantne

 

 

 

 

ikterus

hepatiit,

 

 

 

 

 

maksanekroos

Naha ja

 

 

Lööve, kihelus,

Valgustund-

Stevensi-Johnsoni

nahaaluskoe

 

 

urtikaaria,

likkus-

sündroom,

kahjustused

 

 

dermatiit, kuiv

reaktsioon

toksiline

 

 

 

nahk,

 

epidermise

 

 

 

hüperhidroos

 

nekrolüüs,

 

 

 

 

 

multiformne

 

 

 

 

 

erüteem.

 

 

 

 

 

Ravimireaktsioon

 

 

 

 

 

koos eosinofiilia

 

 

 

 

 

ja süsteemsete

 

 

 

 

 

sümptomitega

 

 

 

 

 

(DRESS)

Lihas-skeleti ja

 

 

Osteoartriit,

 

Artralgia

sidekoe

 

 

müalgia,

 

 

kahjustused

 

 

seljavalu,

 

 

 

 

 

kaelavalu

 

 

Neerude ja

 

 

Düsuuria,

 

Äge

kuseteede häired

 

 

neeruvalu

 

neerupuudulikkus,

 

 

 

 

 

interstitsiaalne

 

 

 

 

 

nefriit

Reproduktiivse

 

 

Metrorraagia,

 

 

süsteemi ja

 

 

testikulaarne häire

 

 

rinnanäärme

 

 

 

 

 

häired

 

 

 

 

 

Üldised häired ja

 

 

Turse, asteenia,

 

 

manustamiskoha

 

 

halb enesetunne,

 

 

reaktsioonid

 

 

väsimus, näo

 

 

 

 

 

turse, valu rinnus,

 

 

 

 

 

püreksia, valu,

 

 

 

 

 

perifeersed tursed

 

 

Uuringud

 

Lümfotsüüti-

Aspartaatamino-

 

 

 

 

de arvu

transferaasi

 

 

 

 

vähenemine,

aktiivsuse

 

 

 

 

eosinofiilide

suurenemine,

 

 

 

 

arvu

alaniinamino-

 

 

 

 

suurenemine,

transferaasi

 

 

 

 

vere

aktiivsuse

 

 

 

 

bikarbonaadi

suurenemine, vere

 

 

 

 

sisalduse

bilirubiini-

 

 

 

 

vähenemine,

sisalduse

 

 

 

 

basofiilide

suurenemine, vere

 

 

 

 

arvu

uureasisalduse

 

 

 

 

suurenemine,

suurenemine, vere

 

 

 

 

monotsüütide

kreatiniini-

 

 

 

 

arvu

sisalduse

 

 

 

 

suurenemine,

suurenemine, vere

 

 

 

 

neutrofiilide

kaaliumisisalduse

 

 

 

 

arvu

kõrvalekalded,

 

 

 

 

suurenemine

vere aluselise

 

 

 

 

 

fosfataasi

 

 

 

 

 

sisalduse

 

 

 

 

 

suurenemine,

 

 

 

 

 

kloriidisisalduse

 

 

 

 

 

suurenemine,

 

 

 

 

 

glükoosisisalduse

 

 

 

 

 

suurenemine,

 

 

 

 

 

trombotsüütide

 

 

 

 

 

arvu suurenemine,

 

 

 

 

 

hematokriti

 

 

 

 

 

vähenemine,

 

 

 

 

 

bikarbonaadi-

 

 

 

 

 

sisalduse

 

 

 

 

 

suurenemine,

 

 

 

 

 

naatriumi-

 

 

 

 

 

sisalduse

 

 

 

 

 

kõrvalekalded

 

 

Vigastus ja

 

 

Protseduuri-

 

 

mürgistus

 

 

järgsed

 

 

 

 

 

komplikatsioonid

 

 

Kõrvaltoimed, mis arvatavasti või tõenäoliselt on seotud Mycobacterium Avium kompleksi profülaktika ja raviga, põhinevad kliiniliste uuringute ja turuletulekujärgsel kogemusel. Need kõrvaltoimed erinevad ülaltoodud tabelis toodud kõrvaltoimetest kas tüübi või esinemissageduse poolest:

 

Väga sage

Sage

Aeg-ajalt

 

(≥1/10)

(≥1/100 kuni <1/10)

(≥1/1000 kuni < 1/100)

Ainevahetus ja

 

Anoreksia

 

toitumishäired

 

 

 

Närvisüsteemi

 

Pearinglus, peavalu,

Hüpesteesia

häired

 

paresteesia, düsgeusia

 

Silma kahjustused

 

Nägemishäired

 

Kõrva ja labürindi

 

Kurtus

Kuulmishäired, tinnitus

kahjustused

 

 

 

Südame häired

 

 

Palpitatsioonid

Seedetrakti häired

Kõhulahtisus,

 

 

 

kõhuvalu, iiveldus,

 

 

 

kõhupuhitus,

 

 

 

ebamugavustunne

 

 

 

kõhus, vedel roe

 

 

Maksa ja sapiteede

 

 

Hepatiit

häired

 

 

 

Naha ja nahaaluskoe

 

Nahalööve, kihelus

Stevensi-Johnsoni

kahjustused

 

 

sündroom,

 

 

 

valgustundlikkusreaktsiooon

Lihas-skeleti ja

 

Artralgia

 

sidekoe kahjustused

 

 

 

Üldised häired ja

 

Väsimus

Jõuetus, üldine halb

manustamiskoha

 

 

enesetunne

reaktsioonid

 

 

 

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9Üleannustamine

Sümptomid

Soovitatavatest suuremate annuste manustamisel tekkinud kõrvaltoimed olid sarnased tavaannuste korral täheldatutega.

Üleannustamise ravi

Üleannustamise korral on näidustatud üldised sümptomaatilised ja toetavad meetmed vastavalt vajadusele.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: antibakteriaalsed ained süsteemseks kasutamiseks; makroliidid; ATC-kood: J01FA10.

Toimemehhanism

Asitromütsiin on asaliidide rühma kuuluv makroliidantibiootikum. Molekul saadakse lämmastikuaatomi lisamisega erütromütsiin A laktooni ringi. Asitromütsiini toimemehhanism põhineb bakteriaalse valgusünteesi inhibeerimisel, seondudes ribosomaalsete 50s alaühikutega ja inhibeerides peptiidide translokatsiooni.

Farmakokineetiline/farmakodünaamiline suhe (FK/FD)

Asitromütsiini jaoks on AUC/MIC peamine FK/FD parameeter, mis korreleerub asitromütsiini efektiivsusega.

Resistentsuse mehhanism

Resistentsus asitromütsiini suhtes võib olla loomulik või omandatud. Bakteritel esineb kolm peamist resistentsuse mehhanismi: sihtmärgi muutumine, antibiootikumi transpordi muutumine ja antibiootikumi modifitseerimine.

Gram-positiivsete organismide resistentsus makroliidide suhtes hõlmab tavaliselt antimikroobse seondumiskoha muutust. MLSB tüüpi resistentsust (vt allpool), mis võib olla konstitutiivne stafülokokkidel või indutseeritud stafülokokkidel ja streptokokkidel ekspositsiooni tõttu teatud makroliididele, vahendavad erinevad omandatud geenid (erm perekond), mis kodeerivad 23S ribosomaalse RNA peptidüültransferaasi tsentris asuvaid metülaase.

Metüülimine takistab antibakteriaalsete ainete seondumist ribosoomiga ja põhjustab ristresistentsust makroliidide (kõigi makroliidide, kui resistentsus on konstitutiivne), linkosamiidide ja B-tüüpi streptogramiinide suhtes, kuid mitte A-tüüpi streptogramiinide suhtes. Harvem esinevate resistentsusmehhanismide hulka kuuluvad antimikroobsete ravimite lagundamine inaktiveerivate ensüümide, nagu esteraaside poolt ja antimikroobsete ravimite aktiivne bakterist väljaviimine.

AZITHROMYCIN TEVA_1714733_SPC_171473312x1

Gram-negatiivsed organismid võivad olla makroliidide vastu sisemiselt resistentsed makroliidide võimetuse tõttu tungida efektiivselt läbi raku välismembraani. Parema läbitungivusega makroliididel võib esineda aktiivsus teatud gram-negatiivsete organismide vastu.

Samuti võivad gram-negatiivsed organismid toota ribosomaalset metülaasi või makroliide inaktiveerivaid ensüüme.

Piirväärtused

Asitromütsiini tundlikkuse piirväärtused tüüpiliste bakteriaalsete patogeenide jaoks: EUCAST (Euroopa antimikrobiaalse tundlikkuse testimise komitee, European Committee on Antimicrobial Susceptibility Testing)

 

MIC piirväärtus (mg/l)

Patogeenid

Tundlik (mg/l)

Resistentne (mg/l)

Staphylococcus spp.

≤ 1

> 2

Streptococcus spp. (A, B, C, G GRUPP)

≤ 0,25

> 0,5

Streptococcus pneumoniae

≤ 0,25

> 0,5

Haemophilus influenzae

≤ 0,125

> 4

Moraxella catarrhalis

≤ 0,25

> 0,5

Neisseria gonorrhoeae

≤ 0,25

> 0,5

Tundlikkus

Omandatud resistentsuse esinemine võib valitud liigi jaoks varieeruda geograafiliselt ja ajas ning kohalik teave resistentsuse kohta on vajalik, eriti raskete infektsioonide ravimisel. Kui kohalik resistentsuse levik muudab vähemalt mõnede infektsioonitüüpide puhul ravimi kasulikkuse küsitavaks, tuleb vajaduse korral küsida nõu ekspertidelt.

Tundlike liikide tabel

Tavaliselt tundlikud liigid

Aeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid

Haemophilus influenzae*

Moraxella catarrhalis*

Teised mikroorganismid

Chlamydophila pneumoniae

Chlamydia trachomatis

Legionella pneumophila

Mycobacterium avium

Mycoplasma pneumonia*

Liigid, mille puhul võib olla probleemiks omandatud resistentsus

Aeroobsed grampositiivsed mikroorganismid

Staphylococcus aureus*

Streptococcus agalactiae

Streptococcus pneumoniae*

Streptococcus pyogenes*

Teised mikroorganismid

Ureaplasma urealyticum

Loomupäraselt resistentsed mikroorganismid

Aeroobsed grampositiivsed mikroorganismid

Staphylococcus aureus – metitsilliinresistentsed ja erütromütsiinresistentsed tüved Streptococcus pneumoniae – penitsilliinresistentsed tüved

Aeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid

Escherichia coli Pseudomonas aeruginosa Klebsiella spp.

AZITHROMYCIN TEVA_1714733_SPC_171473313x1

Anaeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid

Bacteroides fragilis grupp

* Kliiniline efektiivsus on tõestatud eraldatud tundlikel organismidel kinnitatud kliinilistel näidustustel.

5.2Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Biosaadavus pärast suukaudset manustamist on ligikaudu 37%. Maksimaalne plasmakontsentratsioon saavutatakse ligikaudu 2...3 tundi pärast ravimi võtmist. Keskmine maksimaalne kontsentratsioon (CMAX) pärast 500 mg üksikannust on ligikaudu 0,4 mikrogrammi/ml.

Jaotumine

Suu kaudu manustatud asitromütsiin jaotub organismi kudedes ulatuslikult. Farmakokineetilised uuringud on näidanud, et asitromütsiini kontsentratsioon kudedes on märkimisväärselt (kuni 50 korda) suurem kui plasmas, mis viitab sellele, et ravim seondub tugevalt kudedega. Kontsentratsioon märklaudkudedes nagu kops, mandlid ja eesnääre ületas tõenäoliste patogeenide MIC90 pärast 500 mg üksikannuse manustamist.

Loomkatsetes leiti kõrgeid asitromütsiini kontsentratsioone fagotsüütides. Samuti on kindlaks tehtud, et aktiivse fagotsütoosi ajal vabanevad suuremad asitromütsiini kontsentratsioonid kui inaktiivsetest fagotsüütidest. Seetõttu olid loomkatsetes mõõdetud asitromütsiini kontsentratsioonid põletikukolletes suured.

Asitromütsiini seondumine seerumi valkudega varieerub sõltuvalt kontsentratsioonist, ulatudes 12%-st 0,5 mikrogrammi/ml puhul kuni 52%-ni 0,05 mikrogrammi/ml puhul. Keskmine arvutatud jaotusruumala tasakaaluolekus (VVss) on 31,1 l/kg.

Biotransformatsioon ja eritumine

Terminaalne plasma eliminatsiooni poolväärtusaeg peegeldab suurel määral eliminatsiooni poolväärtusaega kudedest, mis on 2...4 päeva. Ligikaudu 12% intravenoosselt manustatud asitromütsiini annusest eritub uriiniga muutumatul kujul järgmise kolme päeva jooksul. Eriti kõrgeid muutumatu asitromütsiini kontsentratsioone on leitud inimese sapis. Samuti leiti sapis kümme metaboliiti, mis tekkisid N- ja O-demetüülimise, desoamiin- ja aglükoonringide hüdroksüülimise ja kladinooskonjugaadi lagunemise teel. Vedelikukromatograafia ja mikrobioloogiliste analüüside tulemuste võrdlus on näidanud, et asitromütsiini metaboliidid ei ole mikrobioloogiliselt aktiivsed.

Farmakokineetika erirühmades

Neerukahjustus

Pärast asitromütsiini 1 g üksikannuse suukaudset manustamist suurenesid keskmine CMAX ja AUC0-120 kerge kuni mõõduka neerukahjustusega patsientidel (glomerulaarfiltratsiooni kiirus 10...80 ml/min) vastavalt 5,1% ja 4,2% võrra, võrreldes normaalse neerufunktsiooniga (glomerulaarfiltratsiooni kiirus > 80 ml/min). Raske neerukahjustusega isikutel suurenesid keskmine CMAX ja AUC0-120 vastavalt 61% ja 35% võrra võrreldes normaalsega.

Maksakahjustus

Puuduvad tõendid selle kohta, et kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidel esineks märkimisväärseid muutusi asitromütsiini seerumi farmakokineetikas võrreldes normaalse maksafunktsiooniga patsientidega. Neil patsientidel tundub asitromütsiini kontsentratsioon uriinis olevat suurenenud, arvatavasti vähenenud hepaatilise kliirensi kompenseerimiseks.

Eakad

Asitromütsiini farmakokineetika oli eakatel meestel samasugune kui noortel täiskasvanutel. Eakatel naistel täheldati siiski suuremaid maksimaalseid kontsentratsioone (suurenenud 30%...50% võrra), kuid olulist akumuleerumist neil ei esinenud.

Eakatel vabatahtlikel (> 65 aastat) täheldati alati suuremaid (29%) AUC väärtusi pärast 5-päevast ravikuuri kui noorematel vabatahtlikel (< 40 aastat). Siiski ei peeta neid erinevusi kliiniliselt olulisteks ja seetõttu ei soovitata annust kohandada.

Lapsed

Farmakokineetikat on uuritud 4 kuu kuni 15 aasta vanustel lastel, kes võtsid kapsleid, graanuleid või suspensiooni. Annuse 10 mg/kg puhul 1. päeval, millele järgnes 5 mg/kg 2. kuni 5. päeval, oli saavutatud CMAX veidi väiksem kui täiskasvanutel, olles 224 mikrogrammi/l imikutel, väikelastel ja lastel vanuses 0,6...5 aastat pärast 3-päevast annustamist ja 383 mikrogrammi/l lastel ja noorukitel vanuses 6...15 aastat. T1/2 väärtus 36 tundi vanematel lastel ja noorukitel oli täiskasvanute jaoks oodatavas vahemikus.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Loomkatsetes, milles kasutati annuseid, mis ületasid kuni 40 korda terapeutilist annust, põhjustas asitromütsiin pöörduvat fosfolipidoosi, kuid reeglina märgatavaid toksikoloogilisi tagajärgi ei täheldatud. Selle leiu tähtsus inimeste jaoks, kes saavad asitromütsiini vastavalt annustamissoovitustele, ei ole teada.

Elektrofüsioloogilised uuringud on näidanud, et asitromütsiin pikendab QT-intervalli.

Kartsinogeenne potentsiaal

Kartsinogeense potentsiaali hindamiseks ei ole pikaajalisi loomkatseid tehtud, sest ravim on ette nähtud ainult lühiajaliseks kasutamiseks. Teistes uuringutes ei ole täheldatud nähte, mis viitaksid kartsinogeensele aktiivsusele.

Mutageenne potentsiaal

Puudusid tõendid geneetiliste ja kromosoomimutatsioonide potentsiaali kohta in vivo ja in vitro testmudelites.

Reproduktsioonitoksilisus

Hiirtel ja rottidel tehtud asitromütsiini embrüotoksiliste toimete uuringutes ei täheldatud teratogeenseid toimeid. Rottidel põhjustasid asitromütsiini annused 100 ja 200 mg/kg kehakaalu kohta ööpäevas loote luustumise kerget pidurdust ja emaslooma kehakaalu suurenemist. Peri- ja postnataalses uuringus rottidel esines kerge arengupeetus pärast ravi asitromütsiini annuste juures

50 mg/kg/ööpäevas ja rohkem.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Naatriumsahhariindihüdraat Mikrokristalliline tselluloos Krospovidoon tüüp A Povidoon Naatriumlaurüülsulfaat Kolloidne veevaba ränidioksiid Magneesiumstearaat Aspartaam (E951)

Apelsini lõhna- ja maitseaine (sisaldab lõhna- ja maitseaineid, maisi maltodekstriini ja alfatokoferooli)

6.2Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3Kõlblikkusaeg

2 aastat

6.4Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

PVC/PE/PVDC/PE/PVC//alumiinium blistrid, mis sisaldavad 3, 6, 12 või 24 dispergeeruvat tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

Teva Pharma B.V.

Swensweg 5

Haarlem 2031GA

Holland

8.MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

250 mg: 946717

500 mg: 946817

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

12.09.2017

10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

detsember 2017