Arulatan - silmatilgad, lahus (50mcg 1ml) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Arulatan, 50 mikrogrammi/ml, silmatilgad, lahus

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml silmatilkade lahust sisaldab 50 mikrogrammi latanoprosti. Üks tilk sisaldab ligikaudu 1,5 mikrogrammi latanoprosti.

INN. Latanoprostum

Teadaolevat toimet omav abiaine: bensalkooniumkloriid 0,2 mg/ml.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Silmatilgad, lahus

Värvitu või helekollane selge lahus.

Lahuse pH on 6,6...6,9.

Osmolaalsus on 250...330 mOsm/kg.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Kõrgenenud silmasisese rõhu alandamine avatudnurga glaukoomi ja okulaarse hüpertensiooniga patsientidel.

Kõrgenenud silmasisese rõhu alandamine lastel, kellel esineb kõrgenenud silmasisene rõhk ja laste glaukoom.

Annustamine ja manustamisviis

Okulaarne

Annustamine:

Soovitatav annustamine täiskasvanutele (kaasa arvatud eakad):

Soovitatav annus on üks tilk kahjustunud silma(desse) üks kord ööpäevas. Optimaalne toime saavutatakse siis, kui Arulatan’i manustatakse õhtuti.

Arulatan’i ei tohi manustada rohkem, kui üks kord ööpäevas, kuna uuringud on näidanud, et sagedasem manustamine vähendab preparaadi silmasisest rõhku alandavat toimet.

Kui üks annus jääb vahele, tuleb ravikuuri jätkata tavalisel viisil järgmisest annustamise korrast.

Nagu kõikide silmatilkade puhul, on võimaliku süsteemse imendumise vähendamiseks soovitatav sulgeda pisarakott, vajutades ühe minuti jooksul silma ninapoolsele nurgale. Seda tuleb teha vahetult pärast iga tilga tilgutamist.

Enne silmatilkade tilgutamist tuleb kontaktläätsed eemaldada ja need võib tagasi panna 15 minuti pärast.

Kui kasutatakse rohkem kui ühte silma manustatavat ravimit, tuleb erinevaid ravimeid manustada vähemalt 5-minutilise intervalliga.

Lapsed:

Arulatan silmatilku võib manustada lastele samades annustes kui täiskasvanutele. Andmed enneaegsete laste kohta (alla 36 gestatsiooninädala) puuduvad. Andmed < 1-aastaste (4 patsienti) vanuserühmas on piiratud (vt lõik 5.1).

Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine, bensalkooniumkloriidi või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Latanoprost võib suurendada pruuni pigmendi kogust silma vikerkestas ja seetõttu põhjustada järk- järgulist silmavärvi muutumist. Enne ravi alustamist tuleb patsiente teavitada võimalikust silmavärvi püsivast muutusest. Ühepoolse ravi tulemusel võib kujuneda püsiv heterokroomia.

Sellist silmavärvi muutust on sagedamini täheldatud nendel patsientidel, kellel on vikerkestad segavärvilised, nt sinakaspruunid, hallikaspruunid, kollakaspruunid või rohekaspruunid. Latanoprosti uuringutes on silmavärvi muutus enamasti ilmnenud esimese 8 ravikuu jooksul, harva teise või kolmanda aasta jooksul, kuid seda ei ole täheldatud pärast neljandat raviaastat. Aja jooksul vikerkesta pigmenteerumise tase aeglustub ja püsib viis aastat samal tasemel. Suurenenud pigmendikoguse mõju ei ole viiest aastast pikema perioodi jooksul hinnatud. Latanoprosti viieaastases avatud ohutusuuringus ilmnes vikerkesta pigmentatsioon 33% patsientidest (vt lõik 4.8). Vikerkesta värvuse muutumine on enamusel juhtudest kerge ja ei pruugi olla kliiniliselt täheldatav. Patsientide hulgas, kelle vikerkestad on segavärvilised, oli esinemissagedus 7…85% ja kõige sagedamini esines seda kollakaspruunide vikerkestadega patsientidel. Ühtlaselt sinise silmavärviga patsientidel ei ole sellist muutust täheldatud ja ühtlaselt halli, rohelise või pruuni silmavärviga patsientidel on sellist muutust esinenud ainult harva.

Silma värvuse muutumine on põhjustatud melaniini sisalduse suurenemisest vikerkesta strooma melanotsüütides, mitte melanotsüütide arvu suurenemisest. Tüüpiliselt hakkab pruun pigmentatsioon haaratud silmas laienema kontsentriliselt pupilli ümbrusest perifeeria suunas, ent pruunimaks võib muutuda kogu vikerkest või ka teatud osa sellest. Pärast ravi katkestamist ei ole täheldatud pruuni pigmendi koguse edaspidist suurenemist vikerkestas. Kliiniliste uuringute andmetel ei ole see nähtus millegi sümptom ega ka patoloogiline muutus.

Ravim ei mõjusta pigmentlaike ega ka tähne vikerkestal. Kliinilistes uuringutes ei ole täheldatud pigmendi kogunemist trabekulaarsesse võrgustikku ega ka silma eeskambrisse. Viieaastase kliinilise kogemuse kohaselt ei ole vikerkesta pigmentatsiooni suurenemine põhjustanud mingeid negatiivseid kliinilisi tagajärgi ja vikerkesta pigmenteerumise korral võib Arulatan’i kasutamist jätkata. Siiski tuleb patsiente regulaarselt jälgida ja kui kliiniline seisund seda nõuab, tuleb Arulatan’i kasutamine katkestada.

Latanoprosti kasutamise kohta kroonilise suletudnurga glaukoomi, avatudnurga pseudofaakiaga glaukoomi ja pigmentaarse glaukoomi korral on kogemused piiratud. Puuduvad kogemused latanoprosti kasutamise kohta põletikulise ja neovaskulaarse glaukoomi, silma põletikuliste seisundite või kaasasündinud glaukoomi korral. Latanoprosti toime pupillile kas puudub või on nõrk, kuid kogemused ägeda suletudnurga glaukoomi ravi kohta puuduvad. Seetõttu on soovitatav nende haigusseisundite puhul latanoprosti kasutada ettevaatusega, kuni saadakse rohkem teavet.

Latanoprosti kasutamise kohta katarakti operatsioonile eelneval perioperatiivsel perioodil on andmeid piiratult. Need patsiendid peavad Arulatan’i kasutama ettevaatlikult.

Arulatan’i tuleb kasutada ettevaatusega herpeetilise keratiidi anamneesiga patsientidel ning vältida aktiivse herpes simplex’i keratiidi korral ja nendel patsientidel, kelle anamneesis esineb spetsiifiliselt prostaglandiini analoogidega seotud retsidiveeruv herpeetiline keratiit.

Maakula turset on esinenud (vt lõik 4.8) peamiselt afaakiaga patsientidel, pseudofaakiaga patsientidel, kellel on tagumise läätsekihnu või eeskambri läätsede rebend, või patsientidel, kellel on teadaolevad riskifaktorid maakula tsüstoidse turse tekkeks (nagu näiteks diabeetiline retinopaatia ja võrkkesta veresoonte sulgus). Arulatan’i tuleb kasutada ettevaatlikult afaakiaga patsientidel, pseudofaakiaga patsientidel, kellel on tagumise läätsekihnu või eeskambri läätsede rebend, ja patsientidel, kellel on teadaolevad riskifaktorid maakula tsüstoidse turse tekkeks.

Patsientidel, kellel on soodumus iriidi/uveiidi tekkeks, tuleb Arulatan’i kasutada ettevaatlikult.

Astmaga patsientide ravi osas on kogemused piiratud, kuid turuletulekujärgsel perioodil registreeriti mõned astma ja/või hingelduse ägenemisjuhud. Seetõttu tuleb astmaatilisi patsiente kuni piisavate teadmiste saamiseni ravida ettevaatlikult, vt ka lõik 4.8.

Täheldatud on periorbitaalset nahavärvuse muutust, kusjuures enamus juhte on registreeritud jaapanlastest patsientidel. Praegused kogemused näitavad, et periorbitaalne nahavärvuse muutus ei ole püsiv ja on mõnel juhul taandunud, kui ravi Arulatan’iga on jätkatud.

Latanoprost võib kutsuda esile ravitava silma ripsmete ja ümbritseva piirkonna karvaudemete järk- järgulisi muutusi; nendeks muutusteks võib olla ripsmete või karvade pikenemine, tihenemine, pigmentatsiooni ja arvu suurenemine ning ripsmete ristisuunaline kasv. Ravi katkestamisel ripsmete muutused taanduvad.

Arulatan sisaldab bensalkooniumkloriidi, mida silmaravimites kasutatakse tavaliselt konservandina. On täheldatud, et bensalkooniumkloriid põhjustab punktjat keratopaatiat ja/või toksilist haavandilist keratopaatiat, võib tekitada silmaärritust ja muuta pehmed kontaktläätsed värvituks. Hoolikas jälgimine on vajalik Arulatan’i sagedasel või pikaajalisel kasutamisel kuivade silmadega patsientidel või tingimustes, kus sarvkest on kahjustatud. Kontaktläätsed võivad absorbeerida bensalkooniumkloriidi ja need tuleb enne Arulatan’i silma tilgutamist eemaldada, kuid 15 minuti pärast võib need tagasi panna (vt lõik 4.2).

Lapsed

Efektiivsus- ja ohutusandmed vanuserühmas < 1 aasta (4 patsienti) on väga piiratud (vt lõik 5.1). Andmed enneaegsete laste kohta (alla 36 gestatsiooninädala) puuduvad.

Lastel vanuses 0…<3 aastat, kellel peamiselt esineb PCG (Primary Congenital Glaucoma, esmane kaasasündinud glaukoom), jääb esimese rea raviks operatsioon (st trabekulotoomia/goniotoomia). Pikaajaline ohutus lastel ei ole senini veel kindlaks tehtud.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Kindlad andmed koostoimete kohta teiste ravimitega puuduvad.

Kahe prostaglandiini analoogi samaaegse silma manustamise järel on registreeritud silmasisese rõhu paradoksaalset kõrgenemist. Seetõttu ei ole kahe või enama prostaglandiini, prostaglandiini analoogi või prostaglandiini derivaadi kasutamine soovitatav.

Lapsed

Koostoimete uuringuid on läbi viidud ainult täiskasvanutel.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Ravimi ohutust kasutamisel raseduse ajal ei ole tõestatud. Ravim kujutab raseduse kulule, lootele või vastsündinule potentsiaalset farmakoloogilist ohtu. Seetõttu ei tohi Arulatan’i raseduse ajal kasutada.

Imetamine

Latanoprost ja selle metaboliidid võivad erituda rinnapiima, seetõttu ei tohi rinnapiimaga toitvad naised Arulatan’i kasutada või tuleb rinnaga toitmine lõpetada.

Fertiilsus

Latanoprost ei mõjutanud loomkatsetes isas- ega emasloomade fertiilsust (vt lõik 5.3).

Toime reaktsioonikiirusele

Nagu teiste silmaravimite puhul, võib silmatilkade silma tilgutamine põhjustada mööduvat nägemise hägustumist. Kuni selle möödumiseni ei tohi patsiendid juhtida autot ega töötada masinatega.

Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Enamik täheldatud kõrvaltoimetest on seotud silmadega. Latanoprosti viieaastases avatud ohutusuuringus ilmnes vikerkesta pigmentatsioon 33% patsientidest (vt lõik 4.4). Teised silmadega seotud kõrvaltoimed on üldiselt lühiajalised ja esinevad ravimi manustamisel.

Kõrvaltoimete koondandmed

Kõrvaltoimed liigitatakse esinemissageduse alusel järgnevalt: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Infektsioonid ja infestatsioonid:

Teadmata: herpeetiline keratiit.

Närvisüsteemi häired:

Teadmata: peavalu, pearinglus.

Silma kahjustused:

Väga sage: vikerkesta pigmentatsiooni tugevnemine; kergekujuline kuni mõõdukas konjunktiivi hüpereemia; silma ärritus (põletav teralisus, sügelus, torkiv ja võõrkehatunne); ripsmete ja karvaudemete muutused (pikkuse, tiheduse, pigmentatsiooni ja arvu suurenemine) (suurem enamus esinemisjuhte jaapanlaste seas).

Sage: mööduvad epiteeli punkterosioonid, enamasti sümptomiteta; blefariit; silmavalu, fotofoobia. Aeg-ajalt: silmalau turse, silmade kuivus; keratiit; hägune nägemine; konjunktiviit.

Harv: iriit/uveiit (enamus esinemisjuhte patsientidel, kellel esinevad soodustavad tegurid); makulaarne turse; sümptomaatiline sarvkesta turse ja erosioonid; periorbitaalne turse; valesti suunatud ripsmed, mis võivad mõnikord põhjustada silma ärritust; ripsmete kaherealisus silmalaugudel (distikiaas). Väga harv: periorbitaalsed ja silmalau muutused, mis põhjustavad silmalau vao süvenemist. Teadmata: iirise tsüst.

Südame häired:

Väga harv: ebastabiilne stenokardia.

Teadmata: palpitatsioonid.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired:

Harv: astma; astma ägenemine ja düspnoe.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused: Aeg-ajalt: nahalööve.

Harv: lokaliseerunud nahareaktsioonid silmalaugudel; silmalaugude naha tumenemine.

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused:

Teadmata: müalgia, artralgia.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid: Väga harv: valu rinnus.

Fosfaate sisaldavate silmatilkadega koosmanustamisel on mõnedel sarvkesta tõsise kahjustusega patsientidel väga harva teatatud sarvkesta kaltsifikatsiooni juhtudest.

Lapsed

Kahes lühiajalises kliinilises uuringus (≤ 12 nädalat), mis hõlmas 93 (25 ja 68) last, oli ohutusprofiil sarnane täiskasvanute omaga ja uusi kõrvaltoimeid kindlaks ei tehtud. Lühiajalise kasutamise ohutusprofiilid laste erinevates alarühmades olid samuti sarnased (vt lõik 5.1). Võrreldes täiskasvanutega esineb lastel sagedamini järgmisi kõrvaltoimeid: nasofarüngiit ja palavik.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Arulatan’i üleannustamise korral ei ole peale silmade ärrituse ja konjunktiivide hüpereemia tekkinud muid silmade kõrvaltoimeid.

Juhul, kui Arulatan’i on kogemata alla neelatud, võib olla järgnev informatsioon kasulik: Üks pudel sisaldab 125 mikrogrammi latanoprosti. Üle 90% preparaadist metaboliseerub esmase maksapassaaži käigus. Intravenoosne infusioon annuses 3 mikrogrammi/kg tervetele vabatahtlikele andis plasmakontsentratsiooni, mille mediaan on 200 korda kõrgem kui kasutamisel raviks ning ei põhjustanud mingeid sümptomeid, kuid annus 5,5...10 mikrogrammi/kg põhjustas iiveldust, kõhuvalu, pearinglust, väsimust, kuumahooge ja higistamist. Latanoprosti intravenoossel manustamisel ahvidele annuses kuni 500 mikrogrammi/kg ei ole täheldatud tõsiseid kõrvaltoimeid kardiovaskulaarsüsteemile.

Latanoprosti intravenoosset manustamist ahvidele on seostatud mööduva bronhokonstriktsiooniga. Keskmise raskusastme bronhiaalastmaga patsientidel ei põhjustanud latanoprost siiski bronhokonstriktsiooni paiksel manustamisel silma annuses, mis ületas seitse korda Arulatan’i terapeutilise annuse.

Arulatan’i üleannustamisel on ravi sümptomaatiline.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: glaukoomivastased preparaadid ja miootikumid, prostaglandiini analoogid, ATC-kood: S01EE01

Toimeaine latanoprost, prostaglandiin F2α analoog, on prostanoidi FP-retseptorite selektiivne agonist, mis vähendab silmasisest rõhku silmavedeliku väljavoolu suurendamise kaudu. Silmasisese rõhu langus inimesel algab ligikaudu 3…4 tunni jooksul pärast manustamist ning maksimaalne toimetugevus saabub 8…12 tunni järel. Rõhu langus jääb püsima vähemalt 24 tunniks.

Uuringud katseloomadel ja inimestel näitavad, et ravimi peamiseks toimemehhanismiks on uveoskleraalse väljavoolu suurendamine, kuigi inimestel on täheldatud teatud määral ka väljavoolu kerguse suurenemist (väljavoolutakistuse vähenemist).

Olulise tähtsusega uuringud on tõestanud latanoprosti efektiivsust monoteraapiana. Lisaks on teostatud kliinilisi uuringuid ravimeid kombineerides. Need uuringud on tõestanud, et latanoprost on toimiv kombinatsioonis beeta-adrenergiliste antagonistidega (timolool). Lühiajalised uuringud (1…2 nädalat) kinnitavad, et kombineeritult adrenergiliste agonistidega (dipivalüülepinefriiniga) ja suukaudselt manustatavate karboanhüdraasi inhibiitoritega (atsetasoolamiidiga) on latanoprosti toime aditiivne

ning kombineeritult kolinergiliste retseptorite agonistidega (pilokarpiiniga) vähemalt osaliselt aditiivne.

Kliinilised uuringud on näidanud, et latanoprostil ei ole silma vesivedeliku tootmisele märkimisväärset toimet. Samuti ei ole leitud, et latanoprost avaldaks toimet vere ja silma vesivedeliku vahelisele barjäärile.

Ahvidel teostatud katsetes on leitud, et kui latanoprosti kasutatakse kliinilistes annustes, ei ole tal toimet intraokulaarsele vereringele või on see toime tähtsusetu. Sellest hoolimata võib paikse manustamise korral tekkida kerge kuni mõõdukas konjunktivaalne ja episkleraalne hüpereemia.

Ekstrakapsulaarse läätse eemaldamise läbi teinud ahvide silmade pikaajaline ravimine latanoprostiga ei mõjustanud fluorestsiinangiograafilise meetodi andmetel võrkkesta veresooni.

Latanoprost ei indutseerinud lühiajalise ravi korral inimesel pseudofaakiliste silmade tagumises segmendis fluorestsiini lekkimist.

Latanoprostil ei ole terapeutilistes annustes leitud märkimisväärseid farmakoloogilisi toimeid südame- ja veresoonkonnale ega hingamiselunditele.

Lapsed

Arulatan’i efektiivsust lastel vanuses ≤ 18 aastat näidati 12-nädalases topeltpimedas latanoprosti kliinilises uuringus võrreldes timolooliga 107 patsiendil, kellel oli diagnoositud silma hüpertensioon ja laste glaukoom. Vastsündinute vanus pidi olema vähemalt 36 gestatsiooninädalat. Patsiendid said 0,005% latanoprosti üks kord ööpäevas või 0,5% (või alla 3-aastased valikuliselt 0,25%) timolooli kaks korda ööpäevas. Efektiivsuse esmane tulemusnäitaja oli silma siserõhu (intraocular pressure, IOP) keskmine langus uuringu 12. nädalal võrreldes esialgsega. Keskmine IOP langus latanoprosti- ja timoloolirühmades oli sarnane. Kõigis uuritud vanuserühmades (0…< 3 aastat, 3…< 12 aastat ja 12…18 aastat) oli keskmine IOP langus 12. nädalal latanoprostirühmas samasugune kui timoloolirühmas. Efektiivsuse andmed vanuserühmas 0…< 3 aastat põhinesid siiski ainult 13-l latanoprosti saanud patsiendil ja olulisi efektiivsuse andmeid ei leitud vanusegrupis 0…< 1 aastat 4 patsiendil läbi viidud kliinilistes uuringutes. Andmed enneaegsete laste kohta (alla 36 gestatsiooninädala) puuduvad.

IOP langus esmase kaasasündinud/infantiilse glaukoomiga (primary congenital/infantile glaucoma, PCG) patsientide alarühmas oli samasugune latanoprosti- ja timoloolirühmas. Mitte-PCG alarühmas (st juveniilne avatudnurga glaukoom, afaakiline glaukoom) esinesid samasugused tulemused nagu PCG alarühmas.

Mõju IOP-le täheldati pärast esimest ravinädalat (vt graafik) ja see püsis 12-nädalase uuringu jooksul nagu täiskasvanutel.

Tabel: IOP langus (mmHg) 12. nädalal ravirühma ja algdiagnoosi alusel

SH: standardhälve.

†Kohandatud hinnang kovariatsiooni (ANCOVA) mudeli analüüsi alusel.

Farmakokineetilised omadused

Latanoprost (molekulaarmassiga 432,58) on isopropüülester, ravimi inaktiivne eelvorm, mis pärast hüdrolüüsumist latanoprosti happeliseks vormiks muutub bioloogiliselt toimivaks.

Imendumine

Eelravim imendub hästi läbi sarvkesta ja kogu toimeaine, mis siseneb silma vesivedelikku, hüdrolüüsitakse sarvkesta läbimisel.

Jaotumine

Uuringud inimestel näitavad, et maksimaalne kontsentratsioon vesivedelikus saabub pärast paikset manustamist ligikaudu 2 tunni pärast. Latanoprosti paiksel manustamisel ahvidele jaotus see peamiselt silma eesmises segmendis, konjunktiividel ja silmalaugudel. Ainult tühine osa toimeainest jõuab silma tagumisse segmenti.

Biotransformatsioon

Latanoprosti happeline vorm silmas praktiliselt ei metaboliseeru. Ravimi peamine metabolism toimub maksas. Plasma poolväärtusaeg inimesel on 17 minutit.

Eritumine

Peamised metaboliidid, 1,2-dimeer ja 1,2,3,4-tetrameer, ei ole loomkatsetes bioloogilist aktiivsust näidanud või on avaldunud ainult nõrk bioloogiline aktiivsus ja need metaboliidid väljutatakse peamiselt uriini kaudu.

Lapsed

Latanoprosthappe plasmakontsentratsioonide avatud farmakokineetiline uuring viidi läbi 22 täiskasvanul ja 25 lapsel (sünnist kuni < 18 aasta vanuseni), kellel esines silma hüpertensioon ja glaukoom. Kõiki vanuserühmi raviti 0,005% latanoprostiga annuses üks tilk ööpäevas mõlemasse silma vähemalt 2 nädala jooksul. Latanoprosthappe süsteemne ekspositsioon oli ligikaudu 2 korda suurem 3…< 12-aastastel ja 6 korda suurem < 3-aastastel lastel võrreldes täiskasvanutega, kuid säilis süsteemsete kõrvaltoimete lai ohutusvahemik (vt lõik 4.9). Keskmine aeg plasma maksimaalse kontsentratsiooni saavutamiseks oli 5 minutit pärast manustamist kõigis vanuserühmades. Keskmine plasma eliminatsiooni poolväärtusaeg oli lühike (< 20 minuti), ühesugune nii lastel kui ka täiskasvanud patsientidel. See ei põhjustanud tasakaalukontsentratsiooni tingimustes latanoprosthappe kuhjumist süsteemses vereringes.

Prekliinilised ohutusandmed

Latanoprosti silma-, samuti süsteemset toksilisust on uuritud mitmel loomaliigil. Üldiselt on latanoprost hästi talutav ja ohutu, süsteemset toksilisust põhjustab annuses, mis on vähemalt 1000 korda suurem kui silma manustatav terapeutiline annus. On näidatud, et intravenoosselt ilma anesteesiata ahvidele manustatud latanoprosti suured annused, ligikaudu 100 korda suuremad kui terapeutiline annus kilogrammi kehamassi kohta, suurendavad hingamissagedust, mis viitab ilmselt lühikese kestusega bronhokonstriktsioonile. Loomkatsetes ei ole leitud, et latanoprostil oleks sensibiliseerivaid toimeid.

Küülikutel või ahvidel ei ole toksilisi toimeid täheldatud annuse kuni 100 mikrogrammi ööpäevas manustamisel silma (terapeutiline annus on ligikaudu 1,5 mikrogrammi ööpäevas silma). Samas on loomkatsetes näidatud, et latanoprost suurendab ahvidel vikerkesta pigmenteerumist.

Pigmenteerumise suurenemise mehhanismiks tundub olevat melaniini sünteesi suurenemine vikerkesta melanotsüütides, kuid proliferatiivseid muutusi seejuures ei täheldatud. Vikerkesta värvuse muutus võib olla püsiv.

Kroonilise silmatoksilisuse uuringutes on näidatud, et latanoprosti manustamine silma annuses 6 µg ööpäevas põhjustab ka silmalau suurenenud lõhenemist. See toime on pöörduv ja esineb annustes, mis ületavad terapeutilise annuse. Seda toimet ei ole inimestel täheldatud.

Latanoprostiga läbi viidud pöördmutatsiooni testid bakteritel, geenimutatsioonid hiire lümfoomis ja hiire mikrotuumade testid andsid negatiivseid tulemusi. In vitro inimese lümfotsüütides täheldati kromosoomide aberratsioone. Samasuguseid toimeid täheldati prostaglandiiniga F2α, mis on looduslikult esinev prostaglandiin, ja see näitab, et tegemist on rühma toimega.

Täiendavad mutageensuse uuringud in vitro/in vivo plaanivälise DNA sünteesi kohta rottidel olid negatiivsed ja näitavad, et latanoprostil ei ole mutageenset toimet. Kartsinogeensuse uuringud hiirtel ja rottidel olid negatiivsed.

Latanoprostil ei ole loomuuringutes leitud mingeid toimeid isas- või emasloomade fertiilsusele. Embrüotoksilisuse uuringus rottidel ei täheldatud latanoprostil embrüotoksilist toimet intravenoossel manustamisel (annustes 5 mikrogrammi/kg , 50 mikrogrammi/kg ja 250 mikrogrammi/kg ööpäevas). Siiski põhjustas latanoprost küülikutel loote surma annustes 5 mikrogrammi /kg ööpäevas ja rohkem.

Annus 5 mikrogrammi/kg/ööpäevas (ligikaudu 100 korda suurem kui terapeutiline annus) põhjustas märkimisväärset embrüofetaalset toksilisust, mida iseloomustas hilise resorptsiooni ja abortide esinemissageduse suurenemine ning loodete kaalu vähenemine.

Teratogeenset toimet ei ole täheldatud.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Naatriumkloriid

Bensalkooniumkloriid

Naatriumdivesinikfosfaatmonohüdraat

Veevaba dinaatriumfosfaat

Puhastatud vesi

Sobimatus

In vitro uuringutes on tiomersaali sisaldavate silmatilkade segamisel Arulatan’iga ilmnenud sadestumine. Kui taolisi ravimeid kasutatakse, peab silmatilkade manustamise vahe olema vähemalt 5 minutit.

Kõlblikkusaeg

24 kuud

Pärast pudeli esmast avamist on ravim kasutamiskõlblik 4 nädalat.

Säilitamise eritingimused

Hoida ja transportida külmas (2°C...8°C).

Hoida pudel välispakendis, valguse eest kaitstult.

Pärast pudeli esmast avamist: Hoida temperatuuril kuni 25°C.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Madala tihedusega polüetüleenist pudel ja tilguti koos kõrge tihedusega polüetüleenist korgiga.

Üks pudel sisaldab 2,5 ml silmatilkade lahust, mis vastab ligikaudu 80 tilgale.

Pakendi suurused:

1 pudel suurusega 2,5 ml,

3 pudelit suurusega 2,5 ml

6 pudelit suurusega 2,5 ml.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

MÜÜGILOA HOIDJA

Dr. Gerhard Mann Chem.-pharm. Fabrik GmbH

Brunsbütteler Damm 165-173

13581 Berlin

Saksamaa

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 27.09.2010

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 04.06.2018

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

juuni 2018