Ramipril HCT Actavis
Artikli sisukord
Ramipril HCT Actavis
Ramipril HCT Actavis on kahe ravimi - ramipriili ja hüdroklorotiasiidi – kombinatsioon.
Ramipril HCT Actavis
PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE
Ramipril HCT Actavis 2,5 mg/12,5 mg, tabletid
Ramipril HCT Actavis 5 mg/25 mg, tabletid
Ramipriil/hüdroklorotiasiid
Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte.
-Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
-Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
-Ravim on välja kirjutatud teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigussümptomid on sarnased.
-Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.
Infolehes antakse ülevaade:
1. Mis ravim on Ramipril HCT Actavis ja milleks seda kasutatakse
2. Mida on vaja teada enne Ramipril HCT Actavis’e võtmist
3. Kuidas Ramipril HCT Actavis’t võtta
4. Võimalikud kõrvaltoimed
5. Kuidas Ramipril HCT Actavis’t säilitada
6. Lisainfo
1. MIS RAVIM ON RAMIPRIL HCT ACTAVIS JA MILLEKS SEDA KASUTATAKSE
Ramipril HCT Actavis on kahe ravimi - ramipriili ja hüdroklorotiasiidi – kombinatsioon.
Ramipriil kuulub AKE (angiotensiini konverteeriv ensüüm) inhibiitoriteks kutsutavate ravimite rühma. See mõjub:
-vähendades teie organismis ainete tootmist, mis võivad tõsta teie vererõhku,
-lõõgastades ja laiendades teie veresooni,
-hõlbustades teie südamel pumbata verd organismis.
Hüdroklorotiasiid kuulub tiasiid-diureetikumiteks või vett väljutavateks tablettideks kutsutavate ravimite rühma. See mõjub organismis toodetava vee (uriini) teket suurendades. See alandab teie vererõhku.
Ramipril HCT Actavis’t kasutatakse kõrgenenud vererõhu raviks. Kaks toimeainet koos kasutatuna aitavad alandada teie vererõhku. Neid kasutatakse koos juhul kui nende kasutamine üksikult osutus ebapiisavaks.
2. MIDA ON VAJA TEADA ENNE RAMIPRIL HCT ACTAVIS’E VÕTMIST
Ärge kasutage Ramipril HCT Actavis’t
-kui olete ülitundlik (allergiline) ramipriili, hüdroklorotiasiidi või Ramipril HCT Actavis’e mõne koostisosa suhtes (vt lõik 6);
-kui olete ülitundlik (allergiline) Ramipril HCT Actavis’ele sarnaste ravimite suhtes (teised AKE inhibiitorid või sulfoonamiidi derivaadid); Allergianähtude hulka võivad kuuluda lööve, neelamis- või hingamisprobleemid, huulte, näo, kõri või keele turse.
-kui teil on kunagi olnud tõsine allergiline reaktsioon, mille nimetus on „angioödeem“. Selle tunnusteks on sügelus, nõgestõbi (urtikaaria), punased plekid kätel, jalgadel ja kõris, kõri ja keele turse, turse silmade ja huulte ümber, hingamis- ja neelamisraskused;
- kui te saate dialüüsravi või mõnda muud vere filtratsioonravi. Sõltuvalt kasutatavast masinast ei
pruugi Ramipril HCT Actavis teile sobida; -kui teil on rasked maksaprobleemid; -kui teie veres sisaldub ebatavaline kogus soolaineid (kaltsium, kaalium, naatrium); -kui teil on neeruprobleemid, mille puhul neerude verevarustus on vähenenud (neeruarteri
stenoos); -kui te olete rohkem kui 3 kuud rase (samuti on parem Ramipril HCT Actavis’t vältida raseduse alguses- vt raseduse lõiku); -kui te toidate last rinnaga (vt allolev lõik „Rasedus ja imetamine“).
Kui midagi ülalloetletust kehtib teie puhul, siis ärge võtke Ramipril HCT Actavis’t. Kui te ei ole milleski kindel, pidage enne Ramipril HCT Actavis’e võtmist nõu oma arstiga.
Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga Ramipril HCT Actavis
Enne ravimi võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga:
- kui teil on südame, maksa või neeruprobleemid;
- kui te olete kaotanud rohkesti sooli või kehavedelikku (olles haige (oksendades), kõhulahtisusega, higistades tavalisest rohkem, olles madala soolasisaldusega dieedil, võttes diureetikume (vee väljutajaid) pikka aega või dialüüsraviga);
- kui teil on kavas ravida mesilase või herilase nõelamisest tingitud allergiat (desensitisatsioon);
- kui teile on plaanis manustada anesteetikumi. Seda võidakse manustada operatsiooni tegemiseks või hambaravi jaoks. Võib osutuda vajalikuks katkestada ravi Ramipril HCT Actavis’ega üks päev enne seda; küsige oma arstilt nõu;
- kui teie veres on rohkesti kaaliumi (selgub vereanalüüsist);
- kui teil on veresoonte kollageenhaigus nagu skleroderma või süsteemne erütematoosne luupus;
- te peate informeerima oma arsti, kui te arvate et olete rase (või arvate et võite jääda rasedaks). Ramipril HCT Actavis’t ei soovitata võtta varase raseduse vältel ning ei tohi võtta pärast esimest 3 raseduskuud, kuna sellel ajal kasutamine võib tõsiselt kahjustada teie beebit (vt lõik „Rasedus ja imetamine“).
Lapsed
Ramipril HCT Actavis’t ei soovitata laste ja alla 18-aastaste noorukite raviks, sest selles vanusegrupis ei ole ravimit kunagi kasutatud.
Kui midagi ülalloetletust kehtib teie kohta (või te ei ole selles kindel), pidage nõu oma arstiga enne Ramipril HCT Actavis’e võtmist.
Võtmine koos teiste ravimitega
Palun informeerige oma arsti või apteekrit kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid muid ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid (sh taimseid ravimeid), sest Ramipril HCT Actavis võib mõjutada mõnede teiste ravimite toimet. Mõned teised ravimid võivad samuti mõjutada Ramipril HCT Actavis’e toimet.
Rääkige oma arstile, kui te võtate ükskõik millist alljärgnevat ravimit. Need võivad kasutamisel koos Ramipril HCT Actavis’ega suurendada kõrvaltoimete tekke võimalust:
- Ravimid, mida kasutatakse valu ja palaviku leevendamiseks (nt mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d) nagu ibuprofeen, indometatsiin ja aspiriin).
- Ravimid, mis võivad vähendada teie vere kaaliumisisaldust. Sinna hulka kuuluvad kõhukinnisuse vastased ravimid, diureetikumid (vett väljutavad tabletid), amfoteritsiin B (kasutatakse seeninfektsioonide vastu) ja AKTH (kasutatakse neerupealiste funktsiooni kontrolliks).
- Vähivastased ravimid (keemiaravi).
- Ravimid, mida kasutatakse südameprobleemide ravis, sh südame rütmihäirete ravimid.
- Siirdatud elundi äratõukereaktsiooni vastu võetavad ravimid nagu tsüklosporiin.
- Diureetikumid (vett väljutavad ravimid) nagu furosemiid.
- Ravimid, mis võivad suurendada teie vere kaaliumisisaldust, nt spironolaktoon, triamtereen, amiloriid, kaaliumisoolad ja hepariin (verevedeldaja).
- Steroidravimid põletiku vastu, nt prednisoloon.
- Kaltsiumilisandid.
- Allopurinool (kasutatakse vere kusihappesisalduse vähendamiseks).
- Prokaiinamiid (südame rütmihäirete ravim).
- Kolestüramiin (kasutatakse vere rasvasisalduse vähendamiseks).
- Karbamasepiin (epilepsiavastane ravim).
Palun öelge oma arstile, kui te võtate ükskõik millist alljärgnevat ravimit. Ramipril HCT Actavis võib neid mõjutada:
- Suhkurtõve ravimid nagu suukaudsed veresuhkrut langetavad ravimid ja insuliin. Ramipril HCT Actavis võib langetada teie vere suhkrusisaldust. Ramipril HCT Actavis’t võttes peab hoolikalt kontrollima vere suhkrusisaldust.
- Liitium (vaimse tervise häirete raviks). Ramipril HCT Actavis võib suurendada teie vere liitiumisisaldust. Arst peab teie vere liitiumisisaldust hoolikalt kontrollima.
- Ravimid, mis lõõgastavad teie lihaseid.
- Kiniin (malaariavastane ravim).
- Ravimid, mis sisaldavad joodi, mida võidakse haiglas kasutada skaneerimisel või röntgeniga läbivaatusel.
- Penitsilliin (põletikuvastane ravim).
- Suukaudselt manustatavad verd vedeldavad ravimid (suukaudsed antikoagulandid), nt varfariin.
Kui midagi ülaloetletust kehtib teie kohta (või te ei ole selles kindel), pidage nõu oma arstiga enne Ramipril HCT Actavis’e võtmist.
Analüüsid
Enne ravimi kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga:
- Kui kontrollitakse teie kõrvalkilpnäärme funktsiooni. Ramipril HCT Actavis võib mõjutada selle analüüsi tulemust.
- Kui te olete sportlane ja teile teostatakse dopingu analüüsi. Ramipril HCT Actavis võib anda positiivse tulemuse.
Ramipril HCT Actavis’e võtmine koos toidu ja joogiga
- Alkoholi tarvitamine koos Ramipril HCT Actavis’ega võib põhjustada uimasust või pearinglust. Kui te tunnete muret selle üle, kui palju te võite juua ravi ajal Ramipril HCT Actavis’ega, arutage seda oma arstiga, sest vererõhku langetavate ravimite ja alkoholi toimed võivad liituda.
- Ramipril HCT Actavis’t võib võtta koos toiduga või ilma.
Rasedus ja imetamine
Ramipriil
Rasedus
Te peate oma arstile rääkima, kui te arvate, et olete rase (või võite jääda rasedaks). Teie arst soovitab üldjuhul teil Ramipril HCT Actavis’e võtmine lõpetada enne kui te rasestute või kohe, kui rasedus on tuvastatud ning soovitab teil võtta mõnda teist ravimit Ramipril HCT Actavis’e asemel. Ramipril HCT Actavis ei ole soovitatav varase raseduse ajal ning seda ei tohi võtta pärast esimest kolme kuud rasedust, sest selle kasutamine pärast raseduse kolmandat kuud võib kahjustada beebit.
Imetamine
Öelge oma arstile kui imetate last rinnaga või planeerite imetamist alustada. Ramipril HCT Actavis ei ole imetavatele emadele soovitatav, ja teie arst võib valida teile teise ravimi kui soovite last imetada, eriti kui laps on vastsündinu või enneaegne.
Hüdroklorotiasiid Te peate oma arstile ütlema, kui te olete rase või kui te arvate, et olete rase. Üldiselt soovitab arst teile Ramipril HCT Actavis’e asemel mõnda muud ravimit, kuna Ramipril HCT Actavis ei ole raseduse ajal soovitatav. Seda seetõttu, et Ramipril HCT Actavis läbib platsentaarbarjääri ning selle ravimi kasutamine pärast kolmandat raseduskuud võib põhjustada kahjulikke toimeid lootele ja vastsündinule.
Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Kui te võtate Ramipril HCT Actavis’t võib teil tekkida pearinglus. Selle teke on tõenäolisem, kui te alustate Ramipril HCT Actavis’e võtmist või pärast annuse suurendamist. Kui nii juhtub, siis ärge juhtige autot ega kasutage masinaid või mehhanisme.
Oluline teave mõningate Ramipril HCT Actavis’e koostisainete suhtes
Ramipril HCT Actavis’e tabletid sisaldavad laktoosi. Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud tüüpi suhkruid, võtke enne ravimi kasutamist ühendust arstiga.
3. KUIDAS RAMIPRIL HCT ACTAVIS’T VÕTTA
Võtke Ramipril HCT Actavis’t alati täpselt nii nagu arst on teile rääkinud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Ravimi võtmine
Võtke seda ravimit suu kaudu iga päev samal ajal, tavaliselt hommikuti.
Neelake tabletid alla koos vedelikuga.
Ärge purustage ega närige tablette.
Kui palju võtta
Kõrgvererõhu ravi
Teie arst kohandab teile võtmiseks vajaliku annuse, kuni vererõhk on kontrolli all.
Eakad
Teie arst vähendab algannust ja kohandab teie annust järk-järgult.
Kui te võtate Ramipril HCT Actavis’t rohkem kui ette nähtud
Öelge oma arstile või minge otsekohe lähima haigla esmaabi osakonda. Ärge juhtige ise autot, vaid paluge kellelgi teisel end viia või kutsuge kiirabi. Võtke ravimipakend endaga kaasa. Siis teab arst, mida te olete võtnud.
Kui te unustate Ramipril HCT Actavis’t võtta
Kui teil jääb annus vahele, siis võtke järgmine annus selleks ette nähtud ajal. Ärge võtke kahekordset annust, kui ravim jäi eelmisel korral võtmata.
Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
4. VÕIMALIKUD KÕRVALTOIMED
Nagu kõik ravimid, võib ka Ramipril HCT Actavis põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
Lõpetage Ramipril HCT Actavis’e võtmine ja pöörduge otsekohe arsti poole, kui te märkate ükskõik millist alljärgnevat tõsist kõrvaltoimet – te võite vajada kiiresti ravi:
- Näo, huulte või kõri turse, mis raskendab neelamist ja hingamist, samuti sügelus ja lööve. Need võivad olla märgid raskest allergilisest reaktsioonist Ramipril HCT Actavis’ele.
- Rasked nahareaktsioonid, sh lööve, haavandid teie suus, olemasoleva nahahaiguse ägenemine, punetus, villid või naha irdumine (nagu Stevens-Johnsoni sündroom, toksiline epidermise nekrolüüs või multiformne erüteem).
Öelge otsekohe oma arstile, kui teil tekivad:
- Südame löögisageduse kiirenemine, ebakorrapärased või jõulised südamelöögid (palpitatsioonid), valu rindkeres, pitsitustunne rindkeres või tõsisemad häired, kaasa arvatud südameatakk ja insult.
- Hingamisraskused, köha, palavik kestusega 2...3 päeva ja näljatunde vähenemine. Need võivad olla kopsukahjustuse ilmingud, sh põletik.
- Verevalumid tavalisest kergemini, kestvam veritsus, mistahes märk verejooksust (nt igemete veritsus), violetsed laigud nahal või infektsioonid tavalisest lihtsamini, kurgu valulikkus ja palavik, väsimustunne, minestamine, pearinglus või kahvatu nahk. Need võivad olla vere või luuüdi kahjustuse ilmingud.
- Tugev valu maos, mis võib kiirguda selga. See võib olla pankreatiidi (kõhunäärmepõletik) ilming.
- Palavik, külmavärinad, väsimus, söögiisu kaotus, maovalu, halb enesetunne, naha või silmade värvumine kollaseks (ikterus). Need võivad olla maksakahjustuse, nt hepatiidi (maksapõletik) ilmingud.
Teised kõrvaltoimed Palun öelge oma arstile, kui ükskõik milline alljärgnevatest muutub tõsiseks või kestab mõnest päevast kauem.
Sageli esinevad kõrvaltoimed (esinevad vähem kui 1-l patsiendil 10-st)
- Peavalu, nõrkus või väsimustunne
- Pearinglus. See on tõenäolisem, kui te alustate Ramipril HCT Actavis’e võtmist või pärast annuse suurendamist
- Kuiv ärritusköha või bronhiit
- Kõrgenenud veresuhkrusisaldus teie vereanalüüsis. Kui teil on diabeet, võib diabeet süveneda
- Kõrgenenud kusihappesisaldus või tavalisest kõrgem rasvasisaldus teie vereanalüüsis
- Valulikud, punetavad ja tursunud liigesed.
Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (esinevad vähem kui 1-l patsiendil 100-st)
- Nahalööve koos tursega või ilma
- Kuumahood, minestamine, hüpotensioon (ebatavaliselt madal vererõhk), eriti püsti tõustes või järsult istudes
- Tasakaaluhäired (vertigo)
- Sügelus ja ebatavalised nahaaistingud nagu tuimus, kipitus, torkimine, põletus või judin nahal (paresteesia)
- Maitsetundlikkuse kadumine või muutus
- Unehäired
- Depressioonitunne, ärevus, tavalisest närvilisem või rahutum olek
- Ninakinnisus, nina kõrvalurgete põletik (sinusiit), hingeldus
- Igemete põletik (gingiviit), suuturse
- Punetavad, sügelevad, tursunud või vesised silmad
- Helin kõrvades
- Hägune nägemine
- Juuste väljalangemine
- Valu rindkeres
- Lihasvalu
- Kõhukinnisus, mao- või soolevalu
- Seedehäired või iiveldus
- Urineerimise sagenemine
- Higistamine tavalisest rohkem või janutunne
- Söögiisu vähenemine või kaotus (anoreksia), näljatunde vähenemine
- Südame löögisageduse suurenemine või ebaregulaarseks muutumine
- Tursunud käed ja jalad. See võib viidata ülemäärasele vedelikupeetusele teie organismis.
- Palavik
- Seksuaalne võimetus meestel
- Punaste vererakkude, valgete vererakkude või trombotsüütide arvu vähenemine või hemoglobiini hulga muutus vereanalüüsis
- Muutused vereanalüüsides, mis näitavad muutusi maksa, pankrease või neerude töös
- Kaaliumi tavalisest väiksem sisaldus teie vereanalüüsis.
Väga harva esinevad kõrvaltoimed (esinevad vähem kui 1-l patsiendil 10000-st)
- Halb enesetunne, kõhulahtisus või kõrvetised
- Punetav tursunud keel või suukuivus
- Kaaliumi tavalisest suurem sisaldus teie vereanalüüsis.
Teised teatatud kõrvaltoimed
Öelge oma arstile, kui ükskõik milline alljärgnevatest muutub tõsiseks või kestab mõnest päevast kauem.
- Kontsentreerumisraskused, rahutus või segasus
- Sõrmed ja varbad muudavad külma tundes värvi ja pärast ülessoojenemist torgivad või tunduvad valulikud. See võib olla Raynaud’ fenomen.
- Rindade suurenemine meestel
- Veretrombid
- Kuulmishäire
- Tavalisest kuivemad silmad
- Asjad paistavad kollastena
- Veetustumine
- Põse turse, valulikkus ja punetus (süljenäärmete põletik)
- Sooleturse, mida kutsutakse soole angioödeemiks, mille korral ilmnevad sümptomid nagu kõhuvalu, oksendamine ja kõhulahtisus
- Tavalisest suurem tundlikkus päikesevalguse suhtes
- Naha raskekujuline ketendus või irdumine, sügelus, koldeline lööve või muud nahareaktsioonid nagu punetav lööve näol või otsaesisel
- Nahalööve või verevalumite teke
- Laigud nahal ja külmad jäsemed
- Küüne probleemid (nt küüne vabanemine või irdumine küünevallist)
- Lihas-skeleti jäikus või võimetus liigutada lõuga (teetanus)
- Lihasnõrkus või lihaskrambid
- Seksuaalse iha vähenemine meestel või naistel
- Veri uriinis. See võib olla neeruprobleemi (interstitsiaalne nefriit) ilming.
- Tavalisest suurem suhkrusisaldus teie uriinis
- Teatavate valgete vererakkude arvu suurenemine (eosinofiilia) teie vereanalüüsis
- Vererakkude arvu vähenemine teie vereanalüüsis (pantsütopeenia)
- Soolade, nagu naatrium, kaltsium, magneesium ja kloriid, sisalduse muutus teie vereanalüüsis
- Aeglustunud või puudulikud reaktsioonid
- Lõhnataju muutus
- Hingamisraskused või astma süvenemine.
Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.
5. KUIDAS RAMIPRIL HCT ACTAVIS’T SÄILITADA
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Hoida temperatuuril kuni 30°C.
Hoida originaalpakendis.
Ärge kasutage Ramipril HCT Actavis’t pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil. Kõlblikkusaeg viitab kuu viimasele päevale.
Ravimeid ei tohi ära visata kanalisatsiooni kaudu ega koos majapidamisprügiga. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitatakse ravimeid, mida enam ei vajata. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.
6. LISAINFO
Mida Ramipril HCT Actavis sisaldab
-Toimeained on ramipriil ja hüdroklorotiasiid.
- Abiained on naatriumvesinikkarbonaat, laktoosmonohüdraat, kroskarmelloosnaatrium, preželatiniseeritud tärklis, naatriumstearüülfumaraat.
Kuidas Ramipril HCT Actavis välja näeb ja pakendi sisu
Tabletid.
Ramipril HCT Actavis 2,5 mg/12,5 mg: valged kuni valkjad kapslikujulised lamedad katmata
tabletid, ühel küljel poolitusjoon. Tablettidele on pressitud “12,5”. Tabletti saab jagada.
Ramipril HCT Actavis 5 mg/25 mg: valged kuni valkjad kapslikujulised lamedad katmata tabletid,
kaldservadega, ühel küljel poolitusjoon. Tablettidele on pressitud “25”. Tabletti saab jagada.
Pakendi suurused:
10, 14, 20, 28, 30, 42, 50, 98 ja 100 tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Müügiloa hoidja ja tootjad
Müügiloa hoidja: Actavis Nordic A/S, Ørnegårdsvej 16, DK-2820 Gentofte, Taani
Tootjad:
Actavis hf.,
Reykjavikurvegi 78,
P.O. Box 420,
IS-222 Hafnarfjordur,
Island
Actavis Ldt.,
B16, Bulebel Industrial Estate,
Zejtun ZTN 08,
Malta
Extractum Pharma Co. Ldt.,
6413 Kunfehértó IV,
Körszet 6,
Ungari
See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste nimetustega:
Taani Ramipril/Hydrochlorothiazid Actavis Rootsi Ramipril/Hydroklortiazid Actavis Tšehhi, Slovakkia Ramipril H 2,5 mg/12,5 mg Actavis
Ramipril H 5 mg/25 mg Actavis Ungari Meramyl HCT Poola Vivace Plus Läti Ramipril HCT Actavis Leedu, Eesti Ramipril HCT Actavis 2,5 mg/12,5 mg
Ramipril HCT Actavis 5 mg/25 mg
Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole. UAB Actavis Baltics Eesti Filiaal Tiigi 28/Kesk tee 23a Rae vald,75301 Harjumaa Tel: (+372) 6100 565
Infoleht on viimati kooskõlastatud oktoobris 2009
See infoleht ei sisalda kogu informatsiooni teie ravimi kohta. Kui teil on küsimusi või te pole milleski kindel, küsige oma arstilt või apteekrilt.
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Ramipril HCT Actavis 2,5 mg/12,5 mg, tabletid Ramipril HCT Actavis 5 mg/25 mg, tabletid
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Ramipril HCT Actavis 2,5 mg/12,5 mg: 2,5 mg ramipriili ja 12,5 mg hüdroklorotiasiidi.
Ramipril HCT Actavis 2,5 mg/12,5 mg tablett sisaldab 61,3 mg laktoosi.
Ramipril HCT Actavis 5 mg/25 mg: 5 mg ramipriili ja 25,0 mg hüdroklorotiasiidi.
Ramipril HCT Actavis 5 mg/25 mg tablett sisaldab 122,5 mg laktoosi.
INN. Ramiprilum, hydrochlorothiazidum. Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Tablett.
Ramipril HCT Actavis 2,5 mg/12,5 mg, tabletid: valged kuni valkjad kapslikujulised lamedad katmata tabletid, 4,0 x 8,0 mm, ühel küljel poolitusjoon. Tablettidele on pressitud “12,5”. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.
Ramipril HCT Actavis 5 mg/25 mg, tabletid: valged kuni valkjad kapslikujulised lamedad katmata tabletid, 5,0 x 10,0 mm, kaldservadega, ühel küljel poolitusjoon. Tablettidele on pressitud “25”. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Hüpertensiooni ravi.
See fikseeritud kombinatsioon on näidustatud patsientidele, kelle vererõhk ei ole adekvaatselt kontrollitav ainult ramipriiliga või ainult hüdroklorotiasiidiga.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Suukaudne.
Ramipril HCT Actavis’t soovitatakse võtta üks kord ööpäevas, iga päev samal ajal, tavaliselt hommikul.
Ramipril HCT Actavis’t võib võtta enne sööki, söögi ajal või pärast seda, sest toit ei mõjuta ravimi
biosaadavust (vt lõik 5.2).
Ramipril HCT Actavis’t tuleb koos vedelikuga alla neelata. Tablette ei tohi närida ega purustada.
Täiskasvanud
Annus peab olema individualiseeritud vastavuses patsiendiprofiili (vt lõik 4.4) ja kontrolliga vererõhu üle. Ramipriili ja hüdroklorotiasiidi fikseeritud kombinatsiooni manustamist soovitatakse tavaliselt pärast annuse tiitrimist ühega üksikkomponentidest.
Ravi Ramipril HCT Actavis’ega peab alustama madalaima saadaoleva annusega. Vajadusel võib annust progresseeruvalt suurendada vererõhu eesmärkväärtuse saavutamiseks; maksimaalne lubatud annus on 10 mg ramipriili ja 25 mg hüdroklorotiasiidi ööpäevas.
Eripopulatsioonid Diureetikumidega ravitavad patsiendid
Patsientide puhul, keda ravitakse samaaegselt diureetikumidega, peab olema ettevaatlik, sest peale ravi alustamist võib tekkida hüpotensioon. Kaaluma peab diureetikumi annuse vähendamist või diureetikumi manustamise lõpetamist enne ravi alustamist Ramipril HCT Actavis’ega.
Neerukahjustusega patsiendid
Raske neerukahjustuse korral (kreatiniini kliirens < 30 ml/min) on Ramipril HCT Actavis
vastunäidustatud selle hüdroklorotiasiidkomponendi tõttu (vt lõik 4.3).
Neerufunktsiooni kahjustusega patsiendid võivad vajada Ramipril HCT Actavis’e annuse vähendamist.
Patsiente kreatiniini kliirensiga vahemikus 30...60 ml/min peab ravima ramipriili ja hüdroklorotiasiidi
fikseeritud kombinatsiooni madalaima annusega pärast eelnevat ravi ainult ramipriiliga. Maksimaalne
lubatud annus on 5 mg ramipriili ja 25 mg hüdroklorotiasiidi ööpäevas.
Maksakahjustusega patsiendid
Kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidel võib alustada ravi Ramipril HCT Actavis’ega ainult
hoolika meditsiinilise järelvalve all ja maksimaalne päevane annus on 2,5 mg ramipriili ja 12,5 mg
hüdroklorotiasiidi.
Ramipril HCT Actavis on vastunäidustatud raske maksakahjustusega patsientidel (vt lõik 4.3).
Eakad
Algannused peavad olema väiksemad ja edasine annuse tiitrimine olema astmelisem, sest soovimatute toimete tekkevõimalus on väga eakatel ja põduratel patsientidel suurem.
Pediaatriline populatsioon
Ramipril HCT Actavis’t ei soovitata kasutada laste ja alla 18-aastaste noorukite raviks, sest ohutuse ja efektiivsuse kohta ei ole piisavalt andmeid.
4.3 Vastunäidustused
- Ülitundlikkus toimeaine või teise AKE (angiotensiini konverteeriva ensüümi) inhibiitori suhtes, hüdroklorotiasiidi, teiste tiasiiddiureetikumide, sulfoonamiidide või Ramipril HCT Actavis’e ükskõik millise abiaine suhtes (vt lõik 6.1).
- Varasem angioödeem (pärilik, idiopaatiline või tingituna ravist AKE inhibiitorite või AIIRA-dega).
- Ekstrakorporeaalsed ravimeetodid, milles veri puutub kokku negatiivselt laetud pindadega (vt lõik 4.5).
- Märkimisväärne bilateraalne neeruarteri stenoos või neeruarteri stenoos ainsa funktsioneeriva neeru
korral. -Raseduse 2. ja 3. trimester (vt lõigud 4.4 ja 4.6).
- Imetamine (vt lõik 4.6).
- Raske neerufunktsiooni kahjustus kreatiniini kliirensiga alla 30 ml/min dialüüsravi mittesaavatel patsientidel.
- Kliiniliselt olulised elektrolüütide häired, mis võivad halvendada järgnevat ravi Ramipril HCT Actavis’ega (vt lõik 4.4).
-Raske maksafunktsiooni kahjustus, hepaatiline entsefalopaatia.
4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Eripopulatsioonid
Rasedus: raseduse ajal ei tohi alustada ravi AKE inhibiitoritega, nagu ramipriil. Rasedust planeerivad patsiendid tuleb üle viia alternatiivsele antihüpertensiivsele ravile, mille rasedusaegne ohutusprofiil on teada, välja arvatud juhul, kui on elutähtis jätkata ravi AKE inhibiitori. Raseduse diagnoosimisel peab ravi AKE inhibiitori otsekohe lõpetama ja vajadusel alustama alternatiivset ravi (vt lõigud 4.3 ja 4.6).
-Hüpotensioonist eriti ohustatud patsiendid
Tugevalt aktiveerunud reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteemiga patsiendid.
Tugevalt aktiveerunud reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteemiga patsiente ohustab väljendunud vererõhu langus ja neerufunktsiooni halvenemine AKE pärssimise tõttu, eriti kui AKE inhibiitorit või kaasuvat diureetikumi manustatakse või annust suurendatakse esimest korda. Reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteemi märkimisväärne aktiveerumine on ootuspärane ja meditsiiniline järelvalve koos vererõhu jälgimisega vajalik nt alljärgnevatel juhtudel:
- raske hüpertensiooniga patsiendid,
- dekompenseeritud südame paispuudulikkusega patsiendid,
- hemodünaamiliselt olulise ventrikulaarse sisse- või väljavoolu takistusega patsiendid (nt aordi-või mitraalklapi stenoos),
- unilateraalse neeruarteri stenoosiga ja teise funktsioneeriva neeruga patsiendid,
- vedeliku- või soolavaegusega või sellest ohustatud patsiendid (k.a diureetikumidega ravitavad patsiendid),
- maksatsirroosi ja/või astsiidiga patsiendid,
-suuremahulise kirurgia või anesteesia korral ravimitega, mis põhjustavad hüpotensiooni.Üldiselt soovitatakse dehüdratatsiooni, hüpovoleemia või sooladefitsiidi korrigeerimist enne ravi alustamist (südamepuudulikkusega patsientidel peab sellist korrektsiooni siiski hoolega kaaluma vedelikumahu ületäitmisohu tõttu).
Kirurgia
Üks päev enne kirurgiat soovitatakse võimalusel katkestada ravi angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitoritega nagu ramipriil.
Ägeda hüpotensiooni korral südame- või ajuisheemiast ohustatud patsiendid.
Ravi algfaasis on vajalik spetsiaalne meditsiiniline järelvalve.
- Esmane hüperaldosteronism
Kombinatsioon ramipriil + hüdroklorotiasiid ei ole esmase hüperaldosteronismi valikravi. Kui esmase hüperaldosteronismiga patsiendi raviks kasutatakse ramipriil + hüdroklorotiasiidi, peab hoolikalt jälgima kaaliumi taset vereplasmas.
-Eakad patsiendid
Vt lõik 4.2.
-Maksahaigusega patsiendid
Ravist diureetikumide sh hüdroklorotiasiidiga tingitud elektrolüütide häired võivad maksahaigusega patsientidel põhjustada hepaatilist entsefalopaatiat.
Neerufunktsiooni jälgimine
Neerufunktsiooni peab hindama enne ravi algust ja ravi ajal ning kohandama ravimi annust eriti esimestel ravinädalatel. Eriti hoolikalt peab jälgima neerukahjustusega patsiente (vt lõik 4.2). Eksisteerib neerufunktsiooni kahjustuse oht, eriti südame paispuudulikkusega patsientidel või pärast neerusiirdamist.
Neerukahjustus
Neeruhaigusega patsientidel võivad tiasiidid esile kutsuda ureemiat. Kahjustatud neerufunktsiooniga patsientidel võivad ilmneda toimeaine kumulatiivsed mõjud. Kui avaldub progresseeruv neerukahjustus, mis nähtub mittevalgulise lämmastiku tõusuna, on vajalik ravi hoolikas ümberhindamine, kaaludes diureetilise ravi lõpetamist (vt lõik 4.3).
Elektrolüütide tasakaalu häired
Nagu iga diureetilist ravi saava patsiendi puhul, peab sobivate intervallidega perioodiliselt määrama elektrolüütide sisaldust seerumis. Tiasiidid, sh hüdroklorotiasiid, võivad põhjustada elektrolüütide tasakaalu häireid (hüpokaleemia, hüponatreemia ja hüpokloreemiline alkaloos). Ehkki tiasiiddiureetikumide kasutamisega võib kaasneda hüpokaleemia, võib samaaegne ravi ramipriiliga vähendada diureetikumist põhjustatud hüpokaleemiat. Hüpokaleemia risk on kõrgeim maksatsirroosiga patsientidel, kiire diureesiga patsientidel, patsientidel, kes saavad ebapiisavalt elektrolüüte või kes saavad samaaegset ravi kortikosteroidide või AKTH-ga (vt lõik 4.5). Vereplasma kaaliumisisaldust peab esimest korda mõõtma esimesel nädalal pärast ravi alustamist. Madala kaaliumisisalduse korral on vajalik korrektsioon. Võib tekkida lahjendushüponatreemia. Naatriumitaseme langus võib algul olla asümptomaatiline ja seetõttu on oluline regulaarne kontroll. Eakatel ja tsirroosiga patsientidel on vajalik sagedasem kontroll. On teada, et tiasiidid suurendavad magneesiumi eritumist uriiniga, mis võib põhjustada hüpomagneseemiat.
Hüperkaleemia
Mõnedel AKE inhibiitoritega, sh Ramipril HCT Actavis’ega ravitavatel patsientidel on täheldatud hüperkaleemiat. Hüperkaleemia tekke oht on neerupuudulikkusega, eakatel (> 70-aastastel), kontrollimatu suhkurtõvega, kaaliumisooli, kaaliumisäästvaid diureetikume või muid vereplasma kaaliumisisaldust suurendavaid aineid kasutavatel, dehüdratatsiooni, ägeda südame dekompensatsiooni või metaboolse atsidoosi seisundis patsientidel. Kui loetletud ainete samaaegset kasutamist peetakse vajalikuks, soovitatakse regulaarselt kontrollida seerumi kaaliumisisaldust (vt lõik 4.5).
Hepaatiline entsefalopaatia
Ravist diureetikumidega, sh hüdroklorotiasiidiga tingitud elektrolüütide häired võivad maksahaigusega patsientidel põhjustada hepaatilist entsefalopaatiat. Hepaatilise entsefalopaatia korral tuleb ravi otsekohe lõpetada.
Hüperkaltseemia
Hüdroklorotiasiid soodustab kaltsiumi tagasiimendumist neerudes ja võib põhjustada hüperkaltseemiat. See võib mõjutada kõrvalkilpnäärme laboratoorsete uuringute tulemusi.
Angioödeem
AKE inhibiitoritega, sh ramipriiliga ravitavatel patsientidel on teatatud angioödeemi tekkest (vt lõik 4.8).
Angioödeemi korral tuleb ravi Ramipril HCT Actavis’ega katkestada.
Kiiresti peab alustama erakorralist ravi. Patsienti peab jälgima vähemalt 12...24 tundi ning koju võib
lubada alles pärast kõigi sümptomite taandumist.
AKE inhibiitoritega, sh Ramipril HCT Actavis’ega ravitavatel patsientidel on teatatud intestinaalse
angioödeemi tekkest (vt lõik 4.8). Need patsiendid kaebasid kõhuvalu (koos iivelduse ja oksendamisega
või ilma).
Desensitisatsiooniaegsed anafülaktilised reaktsioonid
AKE inhibitsiooni korral suureneb anafülaktiliste ja anafülaktoidsete reaktsioonide tõenäosus ja raskusaste putukamürkide ja teiste allergeenide suhtes. Enne desensitisatsiooni peab kaaluma ravi ajutist katkestamist Ramipril HCT Actavis’ega.
Neutropeenia/agranulotsütoos
Harva on esinenud neutropeeniat/agranulotsütoosi ning teatatud on ka luuüdi supressioonist. On soovitatav jälgida vere valgeliblede arvu, mis võimaldab avastada võimalikku leukopeeniat. Sagedasemat kontrolli soovitatakse ravi alguses, neerufunktsiooni kahjustusega ja kaasuva kollageenhaigusega (nt erütematoosne luupus või skleroderma) patsientidel ning nendel, keda ravitakse samaaegselt teiste verepilti mõjutavate ravimitega (vt lõigud 4.5 ja 4.8).
Etnilised eripärad
AKE inhibiitorid põhjustavad angioödeemi sagedamini mustanahalistel patsientidel. Sarnaselt teiste AKE inhibiitoritega võib ramipriil langetada mustanahalistel patsientidel vererõhku vähem efektiivselt, tingituna madala reniinitasemega hüpertensiooni suuremast esinemissagedusest mustanahalises populatsioonis.
Sportlased
Hüdroklorotiasiid võib anda dopinguproovis positiivse tulemuse.
Metaboolsed ja endokriinsed toimed
Ravi tiasiidiga võib kahjustada glükoositaluvust. Diabeetilistel patsientidel võib osutuda vajalikuks insuliini või suukaudsete hüpoglükeemiliste ravimite annuse kohandamine. Latentne suhkurtõbi võib tiasiidravi ajal manifesteeruda. Tiasiiddiureetikumraviga on seostatud kolesterooli ja triglütseriidide sisalduse tõusu. Mõnedel patsientidel, kes saavad ravi tiasiididega, võib tekkida hüperurikeemia või avalduda podagra.
Köha
On teatatud köhast seoses AKE inhibiitorite kasutamisega. Oma iseloomult on köha mitteproduktiivne, püsiv ja kaob pärast ravi lõpetamist. AKE inhibiitorite poolt indutseeritud köha tuleb pidada osaks köha diferentsiaaldiagnoosist.
Muud
Tundlikkusreaktsioonid võivad tekkida eelneva bronhiaalastma või allergiaga patsientidel või ilma nendeta. On teatatud süsteemse erütematoosse luupuse ägenemise või aktiveerumise võimalusest.
Laktoos
Harvaesineva päriliku galaktoosi talumatusega, laktaasi puudulikkusega või glükoos-galaktoosi imendumishäiretega patsiendid ei tohi seda ravimit võtta.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Vastunäidustatud kombinatsioonid
Ekstrakorporeaalsed ravitoimingud, mille korral veri puutub kokku negatiivselt laetud pindadega, nt dialüüs ja hemofiltratsioon teatud high-flux membraanidega (nt polüakrülonitriilmembraanid) ning madala tihedusega lipoproteiinide aferees dekstraansulfaadiga, raske anafülaktoidse reaktsiooni suurenenud ohu tõttu (vt lõik 4.3). Kui selline ravi osutub vajalikuks, peab kaaluma teist tüüpi dialüüsimembraani või antihüpertensiivse ravimi kasutamist.
Ettevaatusabinõud kasutamisel
Kaaliumisoolad, hepariin, kaaliumi säästvad diureetikumid ja teised vereplasma kaaliumisisaldust suurendavad toimeained (k.a angiotensiin II antagonistid, trimetoprim, takroliimus, tsüklosporiin): võib tekkida hüperkaleemia, mistõttu peab hoolikalt jälgima seerumi kaaliumisisaldust.
Antihüpertensiivsed ravimid (nt diureetikumid) ja teised antihüpertensiivse toimega ained (nt nitraadid, tritsüklilised antidepressandid, anesteetikumid, akuutne alkoholitarbimine, baklofeen, alfusosiin, doksasosiin, prasosiin, tamsulosiin, terasosiin): hüpotensiooniohu võimendumine on ootuspärane (vt lõik
4.2 diureetikumide kohta).
Vasopressiivsed sümpatomimeetikumid ja teised ained (epinefriin), mis võivad vähendada ramipriili antihüpertensiivset toimet: soovitatav on jälgida vererõhku.
Allopurinool, immunosupressandid, kortikosteroidid, prokaiinamiid, tsütostaatikumid ja teised ained, mis võivad mõjutada verepilti: suurem hematoloogiliste reaktsioonide tõenäosus (vt lõik 4.4).
Liitiumisoolad: AKE inhibiitorid võivad vähendada liitiumi eritumist, mistõttu liitiumi toksilisus võib suureneda. Peab jälgima liitiumi taset. Samaaegne ravi tiasiiddiureetikumiga võib suurendada liitiumi toksilisuse ohtu ja võimendada AKE inhibiitoritest tingitud liitiumi toksilisuse suurenemist. Seetõttu ei soovitata samaaegset ravi ramipriili ja hüdroklorotiasiidi kombinatsiooni ja liitiumiga.
Antidiabeetilised ravimid, k.a insuliin: võivad tekkida hüpoglükeemilised reaktsioonid. Hüdroklorotiasiid võib nõrgendada antidiabeetiliste ravimite toimet. Seetõttu peab vere glükoosisisaldust eriti hoolsalt jälgima kombinatsioonravi algfaasis.
Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid ja atsetüülsalitsüülhape: Ramipril HCT Actavis’e antihüpertensiivse toime langus on ootuspärane. Samaaegne ravi AKE inhibiitorite ja MSPVA-dega võib suurendada neerufunktsiooni halvenemise ja hüperkaleemia ohtu.
Suukaudsed antikoagulandid: samaaegsel kasutamisel hüdroklorotiasiidiga võib hüübimisvastane toime langeda.
Kortikosteroidid, AKTH, amfoteritsiin B, karbeksonoloon, lagritsa suured kogused, kõhulahtistid (pikaajalisel kasutamisel) ja teised kaliureetilised või vereplasma kaaliumisisaldust langetavad ained: suurenenud hüpokaleemia oht.
Digitaalisepreparaadid, toimeained, mis pikendavad QT-intervalli ja antiarütmikumid: elektrolüütide tasakaaluhäire (nt hüpokaleemia, hüpomagneseemia) foonil võib nende proarütmiline toksilisus suureneda või antiarütmiline toime väheneda.
Metüüldopa: võimalik hemolüüs.
Kolestüramiin või teised suu kaudu manustatavad ioonvahetajad: hüdroklorotiasiidi imendumine väheneb. Sulfoonamiiddiureetikume peab võtma vähemalt üks tund enne või neli kuni kuus tundi pärast neid ravimeid.
Kuraare-tüüpi lihasrelaksandid: on võimalik lihaseid lõõgastava toime intensiivistumine ja pikenemine.
Kaltsiumisoolad ja ravimid, mis suurendavad vereplasma kaltsiumisisaldust: samaaegsel manustamisel hüdroklorotiasiidiga on ootuspärane kaltsiumi kontsentratsiooni tõus seerumis, mistõttu peab hoolikalt jälgima seerumi kaltsiumisisaldust.
Karbamasepiin: hüponatreemia oht, tingituna aditiivsest toimest hüdroklorotiasiidiga.
Joodi sisaldavad kontrastained: diureetikumidest, sh hüdroklorotiasiidist põhjustatud dehüratatsiooni korral suureneb ägeda neerukahjustuse oht, eriti joodi sisaldavate kontrastainete oluliste annuste kasutamisel.
Penitsilliin: hüdroklorotiasiid eritub distaalses neerutorukeses ja vähendab penitsilliini eritumist.
Kiniin: hüdroklorotiasiid vähendab kiniini eritumist.
4.6 Rasedus ja imetamine
Ramipriil
Rasedus
AKE inhibiitorite kasutamine raseduse esimesel trimestril ei ole soovitatav (vt lõik 4.4). AKE inhibiitorite kasutamine raseduse teisel ja kolmandal trimestril on vastunäidustatud (vt lõigud 4.3 ja 4.4).
Epidemiolooglised andmed raseduse esimese trimestri vältel kasutatud AKE inhibiitorite teratogeense
mõju avaldumise riski kohta ei ole lõplikud, siiski ei saa vähest riski tõusu võimalust välistada.
Kui jätkuv AKE inhibiitorravi on vältimatu, tuleb patsientidel, kes plaanivad rasestumist, minna üle
alternatiivsele antihüpertensiivsele ravile, mille kohta on olemas ohutusalased andmed raseduse ajal
kasutamise kohta. Kui rasedus on tuvastatud, tuleb AKE inhibiitorravi koheselt katkestada ning vajadusel
alustada alternatiivse antihüpertensiooni raviga.
AKE inhinbiitori kasutamine raseduse teisel ja kolmandal trimestril põhjustab inimestel teadaolevalt
fetotoksilisust (neerufunktsiooni häireid, oligohüdramnioni, pidurdab kolju luustumist) ja neonataalset
toksilisust (neerupuudulikkus, hüpotensioon, hüperkaleemia) (vt lõik 5.3). Kui alates raseduse teisest
trimestrist on manustatud AKE inhibiitoreid, on soovitatav ultraheliga kontrollida loote koljut ja neerude
tööd. Neid vastsündinuid, kelle emad on raseduse ajal AKE inhibiitoreid kasutanud, tuleb hoolikalt jälgida
hüpotensiooni suhtes (vt lõigud 4.3 ja 4.4).
Hüdroklorotiasiid
Hüdroklorotiasiidi kasutamise kohta raseduse ajal, eriti esimese trimestri vältel, on piiratud kogemused.
Loomkatsed ei ole piisavad.
Hüdroklorotiasiid läbib paltsentaarbarjääri. Tuginedes hüdroklorotiasiidi farmakoloogilisele
toimemehhanismile võib raseduse teisel ja kolmandal trimestril kasutamine põhjustada feto-platsentaarset
perfusiooni ja võib põhjustada fetaalseid ja neonataalseid toimeid nagu ikterus, elektrolüütide
tasakaaluhäired ja trombotsütopeenia.
Hüdroklorotiasiidi ei tohi kasutada rasedusturse, rasedusaegse hüpertensiooni või preeklampsia puhul,
kuna esineb risk plasma mahu vähenemisele ning platsenta hüpoperfusioonile ilma soodsa mõjuta haiguse
kulule.
Hüdroklorotiasiidi ei tohi kasutada raseduse ajal essentsiaalse hüpertensiooni puhul, välja arvatud
harvadel juhtudel, kui muud ravilahendused on välistatud.
Ramipril HCT Actavis on vastunäidustatud imetamise ajal. Terapeutilistes annustes imetavale emale manustatuna erituvad ramipriil ja hüdroklorotiasiid rinnapiima sellisel määral, mis avaldab toimet imikule. Kuna andmed ramipriili kasutamise kohta imetamisperioodil on ebapiisavad (vt lõik 5.2), ei soovitata Ramipril HCT Actavis’t kasutada ning peab eelistama alternatiivseid ravimeid, mille imetamisaegne ohutusprofiil on paremini teada, eriti imetades vastsündinut või enneaegselt sündinut. Hüdroklorotiasiid eritub rinnapiima. Tiasiidide kasutamist imetamise ajal seostatakse laktatsiooni vähenemise või isegi lakkamisega imetavatel emadel. Võivad tekkida ülitundlikkus sulfoonamiidtüüpi toimeainete suhtes, hüpokaleemia ja nukleaarne ikterus. Tõsiste kõrvaltoimete võimaluse tõttu imikul mõlema toimeaine suhtes peab otsustama, kas lõpetada imetamine või ravi, arvestades selle tähtsust emale.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Mõned kõrvalnähud (nt vererõhu languse sümptomid nagu pearinglus) võivad kahjustada patsiendi keskendumis-ja reaktsioonivõimet ning osutuda seetõttu ohtlikeks olukordades, mil nimetatud võimed on eriti tähtsad (nt juhtides sõidukit või käsitsedes mehhanisme). See võib juhtuda ennekõike ravi alguses või ravimi vahetamisel. Pärast esimest annust ja järgnevaid annuse suurendamisi ei ole soovitatav juhtida sõidukit või käsitseda mehhanisme mitme tunni vältel.
4.8 Kõrvaltoimed
Ramipriil + hüdroklorotiasiidi ohutusprofiili kuuluvad kõrvaltoimed tekkivad suurenenud diureesist
tingitud hüpotensiooni ja/või vedelikuvaeguse kontekstis. Ramipriil võib esile kutsuda püsivat kuiva köha,
samal ajal kui hüdroklorotiasiid võib halvendada glükoosi, lipiidide ja kusihappe metabolismi. Kahel
toimeainel on vastandlikud toimed seerumi kaaliumisisaldusele. Tõsiste kõrvaltoimete hulka kuuluvad
angioödeem või anafülaktiline reaktsioon, neeru- või maksakahjustus, pankreatiit, rasked nahareaktsioonid
ja neutropeenia/agranulotsütoos.
Kõrvaltoimete sageduse on määratletud alljärgnevalt:
Väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10000 kuni <
1/1000), väga harv (< 1/10000); teadmata ( ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).
Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.
Organsüsteemi klass Sage Aeg-ajalt Väga harv Teadmata
Südame häired Müokardi isheemia k.a stenokardia, tahhükardia, arütmia, palpitatsioonid, perifeerne turse Müokardiinfarkt,
Vere- ja lümfisüsteemi häired Vere valgeliblede arvu langus, erütrotsüütide arvu langus, hemoglobiini langus, hemolüütiline aneemia, trombotsüütide arvu langus Luuüdi kahjustus, neutropeenia, k.a agranulotsütoos, pantsütopeenia, eosinofiilia, hemokontsentratsioon veetustumise kontekstis
Närvisüsteemi häired Pearinglus, peavalu Vertigo, paresteesia, treemor, tasakaaluhäire, põletustunne, düsgeusia, ageusia Tserebraalne isheemia k.a isheemiline insult ja transitoorne isheemiahoog, psühhomotoorse võimekuse langus, parosmia
Silma kahjustused Nägemishäired, sh hägune nägemine, konjuktiviit Ksantopsia, pisaraerituse vähenemine hüdroklorotiasiidi tõttu.
Kõrva ja labürindi kahjustused Tinnitus Kuulmise kahjustus
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi Ebaproduktiivne ärritusköha, bronhiit Düspnoe, sinusiit, nasaalne turse Bronhospasm, k.a astma raskenemine. Allergiline alveoliit, mitte
häired kardiogeenne kopsuödeem hüdroklorotiasiidi tõttu
Seedetrakti häired Gastrointestinaalne põletik, seedehäired, ebamugavustunne kõhus, düspepsia, gastriit, iiveldus, kõhukinnisus. Gingiviit hüdroklorotiasiidi tõttu Oksendamine, glossiit, aftiline stomatiit, diarröa, ülakõhuvalu, suukuivus Pankreatiit (väga harva on teatatud fataalsetest juhtudest seoses AKE inhibiitoritega), pankrease ensüümide tõus, peensoole angioödeem. Sialoadeniit hüdroklorotiasiidi tõttu
Neerude ja Neerukahjustus k.a Olemasoleva proeinuuria
kuseteede häired äge neerupuudulikkus, suurenenud uriinihulk, vere uureasisalduse tõus, vere kreatiniinisisalduse tõus halvenemine. Interstitsiaalne nefriit hüdroklorotiasiidi tõttu,
Naha ja nahaaluskoe Angioödeem; väga Toksiline epidermaalne
kahjustused erandlikult võib angioödeemist tulenev hingamisteede obstruktsioon lõppeda fataalselt; psoriasiformne dermatiit, hüperhidroos, lööve, eriti makulopapulaarne, sügelus, alopeetsia nekrolüüs, Stevensi-Johnsoni sündroom, multiformne erüteem pemfigus, psoriaasi ägenemine, eksfoliatiivne dermatiit, fotosensitiivsusreaktsioon, onühholüüs, pemfigoidne või lihhenoidne eksanteem või enanteem, urtikaaria. Süsteemne erütematoosne luupus hüdroklorotiasiidi tõttu
Lihas-skeleti ja Müalgia Artralgia, lihasspasmid.
sidekoe kahjustused Lihasnõrkus, lihas-skeleti jäikus, tetaania hüdroklorotiasiidi tõttu
Ainevahetus- ja Suhkurtõve Anoreksia, Vere kaaliumi- Vere naatriumisisalduse
toitumishäired ebapiisav kontroll, glükoositaluvuse langus, vere glükoosisisalduse tõus, vere kusihappesisalduse tõus, podagra ägenemine, vere kolesterooli ja/või triglütseriididesisalduse tõus hüdroklorotiasiidi tõttu söögiisu vähenemine. Vere kaaliumisisalduse langus, janu hüdroklorotiasiidi tõttu sisalduse tõus ramipriili tõttu langus. Glükosuuria, metaboolne alkaloos, hüpokloreemia, hüpomagneseemia, hüperkaltseemia, dehüdratatsioon hüdroklorotiasiidi tõttu
Vaskulaarsed häired Hüpotensioon, ortostaatiline vererõhu langus, Tromboos tõsise veetustumise kontekstis, vaskulaarne stenoos,
sünkoop, kuumahood hüpoperfusioon, Raynaud’ fenomen, vaskuliit
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Väsimus, asteenia, Valu rindkeres, püreksia
Immuunsüsteemi Anafülaktilised või
häired anafülaktoidsed reaktsioonid kas ramipriilile või anafülaktiline reaktsioon hüdroklorotiasiidile, antinukleaarsete antikehade tõus
Maksa ja sapiteede häired Kolestaatiline või tsütolüütiline hepatiit (fataalne lõpe on olnud väga erandlik), maksaensüümide ja/või konjugeeritud bilirubiini tõus. Kalkuloosne koletsüstiit hüdroklorotiasiidi tõttu Äge maksapuudulikkus, kolestaatiline ikterus, hepatotsellulaarne kahjustus
Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired Mööduv erektiilne impotentsus Libiido langus, günekomastia
Psühhiaatrilised Depressiivne Segasusseisund, rahutus,
häired meeleolu, apaatia, ärevus, närvilisus, unehäired k.a somnolentsus tähelepanuhäire
4.9 Üleannustamine
AKE inhibiitorite üleannustamise sümptomite hulka kuuluvad ülemäärane perifeerne vasodilatatsioon (väljendunud hüpotensioon, šokk), bradükardia, elektrolüütide häired, neerupuudulikkus, südame rütmihäired, teadvuse häired, kaasa arvad kooma, tserebraalsed krambid, parees ja paralüütiline iileus. Eelsoodumusega patsientidel (nt prostata hüperplaasia) võib hüdroklorotiasiidi üleannustamine esile kutsuda ägeda uriinipeetuse. Patsienti peab hoolikalt jälgima ning ravi peab olema sümptomaatiline ja toetav. Soovituslike meetmete hulka kuuluvad esmane detoksifikatsioon (maoloputus, adsorbentide manustamine) ja hemodünaamika stabiilsuse taastamisele suunatud abinõud, kaasa arvatud alfa 1 adrenergiliste agonistide või angiotensiin II (angiotensinamiidi) manustamine. Ramiprilaat, ramipriili aktiivne metaboliit, eraldub üldtsirkulatsioonist hemodialüüsi teel halvasti.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: AKE inhibiitorid ja diureetikumid, ATC kood: C09BA05.
Toimemehhanism
Ramipriil Ramipriili aktiivne metaboliit ramiprilaat inhibeerib ensüümi dipeptidüülkarboksüpeptidaas I (sünonüümid: angiotensiini konverteeriv ensüüm, kininaas II). See ensüüm katalüüsitakse plasmas ja kudedes, kus toimuvad nii angiotensiin I koekonversioon aktiivseks vasokonstriktoriks angiotensiin II-ks, samuti ka aktiivse vasodilataatori bradükiniini lagunemine. Vähenenud angiotensiin II tekkimine ja bradükiniini lagunemise inhibeerimine viivad vasodilatatsioonile.
Et angiotensiin II stimuleerib ka aldosterooni vabanemist, põhjustab ramiprilaat aldosterooni vabanemise vähenemist. Ravivastus monoteraapiale AKE inhibiitoriga oli madalam mustanahalistel (afro-ameerika) hüpertensiivsetel patsientidel (tavaliselt madala reniinitasemega hüpertensiivne populatsioon) kui mittemustanahalistel patsientidel.
Hüdroklorotiasiid Hüdroklorotiasiid on tiasiiddiureetikum. Tiasiiddiureetikumide antihüpertensiivne toime ei ole lõplikult selge. Need pärsivad naatriumi ja kloriidi tagasiimendumist distaalsetes neerutorukestes. Nende ioonide suurenenud eritumisega neerude kaudu kaasneb uriini hulga suurenemine (vee osmootse sidumise tõttu). Kaaliumi ja magneesiumi eritumine tõuseb, kusihappe eritumine langeb. Hüdroklorotiasiidi antihüpertensiivse toime võimalikud mehhanismid võivad olla: soolade tasakaalu muutused, ekstratsellulaarse vedelikuhulga ja vereplasma mahu vähenemine, neerude vaskulaarse vastupanu vähenemine ning vähenenud vastus norepinefriinile ja angiotensiin II-le.
Farmakodünaamilised toimed
RamipriilRamipriili manustamine põhjustab perifeerse arteriaalse resistentsuse vähenemist. Üldiselt neerude plasmaperfusioon ja glomerulaarfiltratsiooni kiirus oluliselt ei muutu. Ramipriili manustamisel kõrgvererõhutõvega patsientidele alaneb vererõhk nii pikali- kui püstiasendis ilma südame löögisageduse kompensatoorse suurenemiseta. Enamusel patsientidest saabub ühekordse annuse antihüpertensiivne toime 1...2 tundi pärast suukaudset manustamist. Ühekordse annuse maksimaalne efekt saavutatakse tavaliselt 3...6 tundi pärast suukaudsetmanustamist. Ühekordse annuse antihüpertensiivne toime kestab tavaliselt 24 tundi. Maksimaalne antihüpertensiivne toime kestva ravi korral ramipriiliga ilmneb 3...4 nädala pärast. On näidatud, et antihüpertensiivne toime püsib pikaajalise ravi korral, mis kestab 2 aastat. Ramipriili manustamise järsk katkestamine ei põhjusta tagasilöögina kiiret ja ülemäärast vererõhu tõusu.
Hüdroklorotiasiid
Hüdroklorotiasiidi toimel tekib diurees 2 tunni jooksul ja maksimaalne efekt saabub ligikaudu 4 tunniga;
toime kestab ligikaudu 6...12 tundi.
Antihüpertensiivne toime algab 3...4 päeva pärast ja kestab kuni üks nädal pärast ravi lõpetamist.
Vererõhku langetava toimega kaasneb filtreeritava fraktsiooni, renaalse vaskulaarse vastupanu ja plasma
reniiniaktiivsuse kerge langus.
Ramipriil-hüdroklorotiasiidi samaaegne manustamine Kliinilistes uuringutes saavutati suurem vererõhu langus, kui kummagi toimeaine manustamisel üksikravimina. Eeldatavasti reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteemi blokaadi kaudu kaldub ramipriili ja hüdroklorotiasiidi koosmanustamine vähendama nende diureetikumidega seotud kaaliumikadu. AKE inhibiitori kombinatsioon tiasiiddiureetikumiga annab sünergistliku efekti ja vähendab ainult diureetikumi poolt põhjustatud hüpokaleemia ohtu.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Farmakokineetika ja metabolism
Ramipriil
Imendumine
Pärast suukaudset manustamist imendub ramipriil seedetraktist kiiresti: maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas saavutatakse 1 tunni jooksul. Uriiniga erituva koguse mõõtmise alusel imendub vähemalt 56% ja seedetraktis olev toit seda oluliselt ei mõjuta. Pärast 2,5 mg ja 5 mg ramipriili suukaudset manustamist on aktiivse metaboliidi, ramiprilaadi, biosaadavus 45%. Ramipriili ainsa aktiivse metaboliidi, ramiprilaadi, maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas saavutatakse 2...4 tundi pärast ramipriili võtmist. Ramipriili tavaliste annuste manustamisel üks kord ööpäevas saavutatakse ramiprilaadi püsitasakaalu kontsentratsioon vereplasmas ligikaudu neljandal ravipäeval.
Jaotumine
Ramipriili seonduvus vereplasma valkudega on ligikaudu 73% ja ramiprilaadil ligikaudu 56%.
Metabolism
Ramipriil metaboliseerub peaaegu täielikult ramiprilaadiks, diketopiperasiinestriks, diketopiperasiinhappeks ning ramipriili ja ramiprilaadi glükuroniidideks.
Eliminatsioon
Metaboliitide eritumine on peamiselt renaalne. Ramiprilaadi plasmakontsentratsioonid vähenevad polüfaasiliselt. Aeglase dissotsiatsiooni tõttu tugevast küllastunud sidemest AKE-ga on ramiprilaadi väga madala plasmakontsentratsiooniga terminaalse eliminatsiooni faas pikenenud. Pärast ramipriili korduvat manustamist üks kord ööpäevas on ramiprilaadi kontsentratsioonide efektiivne poolväärtusaeg 5...10 mg annuste korral 13...17 tundi ja 1,25...2,5 mg annuste korral pikem. Erinevus tuleneb ensüümi küllastusvõimest ramiprilaadi sidumisel.
Imetamine
Ühekordse ramipriili 10 mg suukaudse annuse manustamisel jäi kontsentratsioon rinnapiimas allapoole mõõdetavat taset. Korduva manustamise efekt ei ole teada.
Neerukahjustusega patsiendid (vt lõik 4.2) Ramiprilaadi renaalne eritumine on kahjustatud neerufunktsiooniga patsientidel vähenenud ja ramiprilaadi renaalne kliirens on proportsionaalne kreatiniini kliirensiga. Selle tulemuseks on ramiprilaadi kontsentratsiooni tõus vereplasmas, mis langeb aeglasemalt kui normaalse neerufunktsiooniga patsientidel.
Maksakahjustusega patsiendid (vt lõik 4.2) Kahjustatud maksafunktsiooniga patsientidel oli hepaatiliste esteraaside vähenenud aktiivsuse tõttu ramipriili metabolism ramiprilaadiks aeglustunud ja ramipriili tase vereplasmas kõrgem. Ramiprilaadi maksimaalsed kontsentratsioonid vereplasmas nendel patsientidel ei erine siiski normaalse maksafunktsiooniga patsientidel täheldatuist.
Hüdroklorotiasiid
Imendumine
Pärast suukaudset manustamist imendub seedetraktist ligikaudu 70% hüdroklorotiasiidist. Hüdroklorotiasiidi maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas saavutatakse vahemikus 1,5....5 tundi.
Jaotumine
40% hüdroklorotiasiidist seondub vereplasma valkudega.
Metabolism
Tähtsusetu osa hüdroklorotisiidist metaboliseerub maksas.
Eliminatsioon
Hüdroklorotiasiid elimineeritakse peaaegu täielikult (> 95%) muutumatul kujul neerude kaudu;
50%...70% ühekordsest suukaudsest annusest eritub 24 tunniga. Eliminatsiooni poolväärtusaeg on 5...6
tundi.
Neerukahjustusega patsiendid (vt lõik 4.2)
Kahjustatud neerufunktsiooniga patsientidel on hüdroklorotiasiidi renaalne eritumine vähenenud ja
hüdroklorotiasiidi renaalne kliirens on proportsionaalne kreatiniini kliirensiga. Selle tulemuseks on
hüdroklorotiasiidi kontsentratsiooni tõus vereplasmas, mis langeb aeglasemalt kui normaalse
neerufunktsiooniga patsientidel.
Maksakahjustusega patsiendid (vt lõik 4.2)
Maksatsirroosiga patsientidel ei ole hüdroklorotiasiidi farmakokineetika oluliselt muutunud.
Hüdroklorotiasiidi farmakokineetikat ei ole uuritud südamepuudulikkusega patsientidel.
Ramipriil ja hüdroklorotiasiid
Samaaegne ramipriili ja hüdroklorotiasiidi manustamine ei mõjuta üksikute osiste biosaadavust. Kombinatsioonravim tuleb lugeda identseks üksiktoimeaineid sisaldavate ravimitega.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Ramipriili ja hüdroklorotiasiidi kombinatsioonil ei ole akuutset toksilisust rottidele ja hiirtele kuni annuseni 10000 mg/kg. Rottidel ja ahvidel teostatud korduvmanustamise toksilisuse uuringutes ilmnesid ainult elektrolüütide tasakaalu häired. Kombinatsiooni mutageensus- ja kartsinogeensusuuringuid ei ole tehtud, sest üksikkomponentide uuringutes riski ei täheldatud. Reproduktsioonitoksilisuse uuringutes rottidel ja küülikutel ilmnes, et kombinatsioon on veidi toksilisem kui kumbki üksikkomponent eraldi, kuid üheski uuringus ei täheldatud kombinatsiooni teratogeenset toimet.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Preželatiniseeritud maisitärklis Naatriumstearüülfumaraat Naatriumvesinikkarbonaat Laktoosmonohüdraat Kroskarmelloosnaatrium
6.2 Sobimatus
Ei ole kohaldatav.
6.3 Kõlblikkusaeg
Blistrid 36 kuud.
Kuivainet sisaldava kotikesega konteinerid 24 kuud.
6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 30ºC. Hoida originaalpakendis.
Blistrid: Hoida originaalpakendis.
Konteinerid: Hoida originaalkonteineris, tihedalt suletuna.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Blistrid (alumiinium/alumiinium) ja/või PP-konteiner koos niiskust imava aine ja PE-korgiga. 10, 14, 20, 28, 30, 42, 50, 98 või 100 tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks
Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Actavis Nordic A/S, Ørnegårdsvej 16, DK-2820 Gentofte, Taani
8. MÜÜGILOA NUMBRID
Ramipril HCT Actavis 2,5 mg/12,5 mg, tabletid: 480005 Ramipril HCT Actavis 5 mg/25 mg, tabletid: 480105
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
26.08.2005/12.12.2008
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Ravimiametis kinnitatud oktoobris 2009