Anxel - gastroresistentne tablett (20mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Anxel, 20 mg gastroresistentsed tabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks gastroresistentne tablett sisaldab 20 mg pantoprasooli (pantoprasoolnaatriumseskvihüdraadina).

INN. Pantoprazolum

Teadaolevat toimet omav abiaine: üks gastroresistentne tablett sisaldab 1 mikrogrammi värvainet Ponceau 4R alumiiniumlakk (E 124).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Gastroresistentne tablett.

Kollane ovaalne õhukese polümeerikattega tablett, ligikaudu 8,9 x 4,6 mm.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Gastroösofageaalse reflukshaiguse vaevuste (kõrvetised ja maohappe tagasivoolusümptomid) lühiaegne ravi täiskasvanutel.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Soovitatav annus on 20 mg pantoprasooli (üks tablett) ööpäevas.

Sümptomite leevenemiseks võib osutuda vajalikuks tablettide võtmine 2…3 järjestikuse päeva jooksul. Pärast sümptomite kadumist tuleb ravi lõpetada.

Ravi kestus ei tohi ületada 4 nädalat arstiga konsulteerimata.

Kui sümptomite leevenemist ei saavutata 2 nädala pikkuse pideva raviga, peab patsient konsulteerima arstiga.

Patsientide erirühmad

Eakatel ega neeru- või maksakahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik.

Lapsed

Anxel´it ei soovitata kasutada lastel ja noorukitel vanuses alla 18 aasta, sest andmed ohutuse ja efektiivsuse kohta on ebapiisavad.

Manustamisviis

Anxel´i tablette ei tohi närida ega purustada ja need tuleb alla neelata tervelt koos vedelikuga enne sööki.

Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. Samaaegne manustamine koos atasanaviiriga (vt lõik 4.5).

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Patsientidele tuleb soovitada arsti konsultatsiooni:

−kui neil esineb soovimatu kehakaalu kaotus, aneemia, gastrointestinaalne verejooks, düsfaagia, püsiv oksendamine või veriokse, sest need võivad leevendada sümptomeid ja edasi lükata raske seisundi diagnoosimist. Neil juhtudel tuleb välistada pahaloomuline haigus;

−kui neil on varem esinenud maohaavand või on tehtud mao-sooletrakti operatsioon;

−kui nad saavad pidevat sümptomaatilist ravi seedehäirete või kõrvetiste tõttu 4 nädala jooksul või kauem;

−kui neil on ikterus, maksakahjustus või raske maksahaigus;

−kui neil on mõni muu tõsine haigus, mis mõjutab üldist heaolu;

−kui nad on vanemad kui 55 aastat uute või äsja muutunud sümptomitega.

Pikka aega kestnud retsidiveeruvate seedehäirete või kõrvetiste sümptomitega patsiendid peavad käima oma arsti juures regulaarselt. Patsiendid, kes on üle 55 aasta vanad ja võtavad iga päev käsimüügiravimeid seedehäirete või kõrvetiste tõttu, peavad informeerima oma arsti või apteekrit.

Patsiendid ei tohi võtta samal ajal muud prootonpumba inhibiitorit või H2 antagonisti.

Patsiendid peavad enne selle ravimi võtmist pidama nõu oma arstiga, kui neile tahetakse teha endoskoopiat või uurea hingamistesti.

Patsientidele tuleb selgitada, et tabletid ei ole ette nähtud kohese leevenduse saavutamiseks. Patsientidel võivad sümptomid leeveneda pärast ühepäevast ravi pantoprasooliga, kuid võib ka juhtuda, et ravimit peab võtma 7 päeva täieliku kontrolli saavutamiseks kõrvetiste üle. Patsiendid ei tohi võtta pantoprasooli ennetava ravimina.

Bakterite põhjustatud seedetrakti infektsioonid

Mao happesuse vähendamine mis tahes vahenditega, sh prootonpumba inhibiitoritega, suurendab normaalselt seedetraktis olevate bakterite hulka maos. Ravi mao happesust vähendavate ravimitega võib vähesel määral suurendada riski haigestuda seedetrakti infektsioonidesse, mida põhjustavad nt

Salmonella, Campylobacter või Clostridium difficile.

Subakuutne naha erütematoosne luupus (Subacute cutaneous lupus erythematosus, SCLE)

Prootonpumba inhibiitoreid on väga harvadel juhtudel seostatud SCLE-ga. Kui tekivad kahjustused, eriti päikese eest katmata nahapiirkondadel, ja kui nendega kaasneb artralgia, peab patsient pöörduma kohe arsti poole, kes peab kaaluma ravi lõpetamist Anxel’iga. SCLE teke pärast varasemat ravi prootonpumba inhibiitoritega suurendab SCLE tekke riski teiste prootonpumba inhibiitorite kasutamisel.

Toime laboratoorsetele analüüsidele

Suurenenud kromograniin A (CgA) sisaldus võib häirida neuroendokriinsete kasvajate uuringuid. Selle vältimiseks tuleb ravi Anxeliga ajutiselt katkestada viis päeva enne CgA analüüsi (vt lõik 5.1). Kui CgA ja gastriinisisaldus ei ole pärast esmast mõõtmist referentsvahemikku langenud, tuleb mõõtmist korrata 14 päeva pärast prootonpumba inhibiitori ravi katkestamist.

See ravim sisaldab värvainet Ponceau 4R alumiiniumlakk (E 124), mis võib põhjustada allergilisi reaktsioone.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Pantoprasool võib vähendada toimeainete imendumist, mille biosaadavus sõltub mao pH-st (nt ketokonasool).

On näidatud, et samaaegne atasanaviiri (300 mg) või ritonaviiri (100 mg) manustamine koos omeprasooliga (40 mg üks kord ööpäevas) või atasanaviiri (400 mg) manustamine koos lansoprasooliga (60 mg üksikannus) tervetele vabatahtlikele andis tulemuseks olulise atasanaviiri biosaadavuse vähenemise. Atasanaviiri imendumine sõltub pH-st. Seetõttu ei tohi pantoprasooli manustada koos atasanaviiriga (vt lõik 4.3).

Kuigi kliinilistes farmakokineetilistes uuringutes ei ole täheldatud mingeid koostoimeid fenprokumooni või varfariini samaaegsel manustamisel, on turuletuleku järel teatatud üksikutest isoleeritud rahvusvahelise standardsuhte (INR) muutuste juhtudest samaaegse ravi korral. Seetõttu soovitatakse kumariin-antikoagulantidega (nt fenprokumoon või varfariin) ravitavatel patsientidel jälgida protrombiini aega või INR-i pärast ravi alustamist või lõpetamist pantoprasooliga või selle ebaregulaarse kasutamise ajal.

Suures annuses metotreksaadi (nt 300 mg) ja prootonpumba inhibiitorite samaaegsel kasutamisel on teatatud metotreksaadi sisalduse suurenemisest mõnedel patsientidel. Seetõttu olukordades, kus kasutatakse suures annuses metotreksaati, näiteks pahaloomuliste kasvajate ja psoriaasi puhul, võib kaaluda pantoprasooli kasutamise ajutist katkestamist.

Pantoprasool metaboliseeritakse maksas tsütokroom P450 ensüümsüsteemi poolt. Koostoimete uuringud karbamasepiini, kofeiini, diasepaami, diklofenaki, digoksiini, etanooli, glibenklamiidi, metoprolooli, naprokseeni, nifedipiini, fenütoiini, piroksikaami, teofülliini ja levonorgestreeli ning etünüülöstradiooli sisaldavate suukaudsete kontratseptiividega ei näidanud kliiniliselt olulisi koostoimeid. Kuid pantoprasooli koostoimet muude ravimitega, mida metaboliseerib sama ensüümsüsteem, ei saa välistada.

Koostoimeid ei esinenud samal ajal manustatud antatsiididega.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Pantoprasooli kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid. Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele. Prekliinilised uuringud ei näidanud viljakushäireid ega teratogeenseid toimeid (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimesele ei ole teada. Seda ravimit ei tohi kasutada raseduse ajal.

Imetamine

Ei ole teada, kas pantoprasool eritub inimese rinnapiima. Loomkatsed on näidanud pantoprasooli eritumist piima. Seda ravimit ei tohi kasutada imetamise ajal.

Fertiilsus

Loomkatsetes ei täheldatud pantoprasooli manustamisel fertiilsuse häireid (vt lõik 5.3).

Toime reaktsioonikiirusele

Pantoprasool ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Kuid esineda võivad sellised kõrvaltoimed nagu pearinglus ja nägemishäired (vt lõik 4.8). Nende esinemisel ei tohi patsiendid juhtida autot ega kasutada masinaid.

Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Ligikaudu 5% patsientidest võib kogeda kõrvaltoimeid. Kõige sagedamini täheldatud kõrvaltoimed on kõhulahtisus ja peavalu, mis mõlemad esinevad ligikaudu 1%-l patsientidest.

Kõrvaltoimete loetelu tabelina

Pantoprasooli tarvitamisel on teatatud järgmistest kõrvaltoimetest.

Järgnevas tabelis on kõrvaltoimed ära toodud MedDRA organsüsteemide esinemissageduse klassifikatsiooni põhjal:

väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras. Tabel 1. Pantoprasooli kõrvaltoimed kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgselt.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Intravenoosselt 2 minuti jooksul manustatud annused kuni 240 mg olid hästi talutavad. Et pantoprasool on suures ulatuses seondunud valkudega, ei ole see kergesti dialüüsitav.

Kliiniliste mürgistuse nähtudega üleannustamise korral ei saa lisaks sümptomaatilisele ja toetavale ravile anda muid konkreetseid ravisoovitusi.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: maomahla happesusega seotud häirete raviks kasutatavad ained; prootonpumba inhibiitorid, ATC-kood: A02BC02

Toimemehhanism

Pantoprasool on asendatud bensimidasool, mis inhibeerib soolhappe eritumist maos spetsiifilise parietaalrakkude prootonpumpade blokeerimise teel.

Pantoprasool konverteeritakse aktiivseks vormiks tsükliliseks sulfenamiidiks parietaalrakkude happelises keskkonnas, kus see inhibeerib ensüümi H+, -ATPaas,+K st soolhappe tootmise viimast staadiumi maos.

Inhibeerimine sõltub annusest ja mõjutab nii basaalset kui ka stimuleeritud happesekretsiooni. Enamik patsiente vabaneb kõrvetistest ja happe refluksi sümptomitest 1 nädala jooksul. Pantoprasool vähendab maos happelisust ja seetõttu suureneb gastriini sekretsioon proportsionaalselt happelisuse

vähenemisega. Gastriinisisalduse suurenemine on pöörduv. Et pantoprasool seondub ensüümiga distaalselt retseptori tasemest, suudab ta inhibeerida soolhappe sekretsiooni sõltumata stimuleerimisest teiste ainete poolt (atsetüülkoliin, histamiin, gastriin). Toime on samasugune, sõltumata sellest, kas toimeainet manustatakse suu kaudu või veenisiseselt.

Tühja kõhu gastriinisisaldus suureneb pantoprasooli toimel. Lühiajalisel kasutamisel ei ületa see enamikul juhtudest normi ülemist piiri. Pikaajalise ravi korral gastriinisisaldus enamikul juhtudest kahekordistub. Ülemäärane suurenemine esineb siiski ainult üksikjuhtudel. Selle tulemusena täheldatakse pikaajalise ravi korral harvadel juhtudel spetsiifiliste endokriinsete rakkude arvu kerget kuni mõõdukat suurenemist maos (sarnane adenomatoidse hüperplaasiaga). Siiski ei ole seni läbi viidud uuringutes inimestel täheldatud loomkatsetes leitud kartsinoidi eellaste (atüüpilise hüperplaasia) või maokartsinoidide tekkimist (vt lõik 5.3).

Ravi ajal antisekretoorsete ravimitega suureneb seerumi gastriini sisaldus vastusena happesekretsiooni vähenemisele. Mao happesuse vähenemisest tingituna suureneb ka CgA sisaldus. Suurenenud CgA sisaldus võib mõjutada neuroendokriinsete kasvajate uuringuid. Olemasolevad kirjanduse andmed näitavad, et ravi prootonpumba inhibiitoritega tuleb lõpetada 5…14 päeva enne CgA mõõtmist. See võimaldab pärast PPI-ravi suurenenud CgA sisaldusel normaliseeruda referentsvahemikku.

Kliiniline efektiivsus

17 uuringus osalenud gastroösofageaalse reflukshaigusega (GERD) ja 20 mg pantoprasooli monoteraapiaga ravitud 5960 patsiendi retrospektiivses analüüsis hinnati standardiseeritud metodoloogia abil happerefluksiga seotud sümptomeid, st kõrvetisi ja happe regurgitatsiooni. Valitud uuringutes pidi olema registeeritud vähemalt üks happerefluksi sümptom 2 nädalat pärast ravi alustamist. GERD-i diagnoos põhines neis uuringuis endoskoopilisel hindamisel, välja arvatud üks uuring, kus patsientide kaasamine põhines ainult sümptomatoloogial.

Neis uuringuis oli patsientide protsent, kellel kõrvetised kadusid täielikult 7 päeva pärast, pantoprasoolirühmas 54,0…80,6%. 14 ja 28 päeva pärast täheldati kõrvetiste täielikku leevenemist vastavalt 62,9…88,6%-l ja 68,1…92,3%-l patsientidest.

Happe regurgitatsiooni leevenemisel saadi samasugused tulemused kui kõrvetiste puhul. 7 päeva pärast oli patsientide protsent, kellel kadus happe regurgitatsioon täiesti, 61,5…84,4%, 14 päeva pärast 67,7…90,4% ja 28 päeva pärast 75,2…94,5%.

Farmakokineetilised omadused

1. Pidevalt näidati, et pantoprasool oli parem platseebost ja H2 retseptori antagonistidest ning mitte halvem teistest prootonpumba inhibiitoritest. Happe refluksi sümptomite leevenemine oli suures osas sõltumatu algsest GERD-i staadiumist.

Farmakokineetika ei erine pärast üksik- ega kordusannuse manustamist. Annustevahemikus 10…80 mg on pantoprasooli plasmakineetika lineaarne pärast nii suukaudset kui ka veenisisest manustamist.

Imendumine

Pantoprasool imendub pärast suukaudset manustamist kiiresti ja täielikult. Absoluutne biosaadavus tabletist oli ligikaudu 77%. Keskmiselt 2,0…2,5 tundi (tmax) pärast 20 mg üksikannuse suukaudset manustamist saavutati maksimaalne seerumi kontsentratsioon (Cmax) ligikaudu 1…1,5 mikrogrammi/ml ja need väärtused jäid pärast korduvat manustamist samaks. Samaaegne toidu tarvitamine ei mõjutanud biosaadavust (AUC või Cmax), kuid suurendas viiteaja (tlag) varieeruvust.

Jaotumine

Jaotusruumala on ligikaudu 0,15 l/kg ja seondumine seerumi valkudega ligikaudu 98%.

Biotransformatsioon

Pantoprasool metaboliseeritakse peaaegu täielikult maksas.

Eritumine

Kliirens on ligikaudu 0,1 l/h/kg ja terminaalne poolväärtusaeg (t1/2) ligikaudu 1 h. Üksikutel juhtudel on patsientidel esinenud pikenenud eliminatsioon. Tänu pantoprasooli spetsiifilisele seondumisele prootonpumbaga parietaalrakkudes ei korreleeru eliminatsiooni poolväärtusaeg palju pikema toimeajaga (happesekretsiooni inhibeerimine).

Pantoprasooli metaboliitide peamine eritumistee (ligikaudu 80%) on neerud, ülejäänu eritatakse väljaheitega. Peamiseks metaboliidiks nii seerumis kui ka uriinis on desmetüülpantoprasool, mis on konjugeeritud sulfaadiga. Peamise metaboliidi poolväärtusaeg (ligikaudu 1,5 h) ei ole eriti pikem pantoprasooli omast.

Patsientide erirühmad

Neerukahjustus

Pantoprasooli manustamisel neerutalitluse häirega patsientidele (sealhulgas dialüüsi saavatele patsientidele, mis eemaldab ainult minimaalses koguses pantoprasooli) ei soovitata annust vähendada. Nagu tervetel isikutel, on ka pantoprasooli poolväärtusaeg lühike. Kuigi peamisel metaboliidil on pikem poolväärtusaeg (2…3 tundi), on eritumine ikkagi kiire ja seega kuhjumist ei teki.

Maksakahjustus

Pärast pantoprasooli manustamist maksakahjustusega patsientidele (Child-Pugh klassid A, B ja C) suurenesid poolväärtusaja väärtused 3…7 tunnini ja AUC väärtused suurenesid 3…6 korda, samas kui Cmax suurenes ainult vähesel määral 1,3 korda võrreldes tervete isikutega.

Eakad

AUC ja Cmax vähene suurenemine eakatel vabatahtlikel võrreldes nooremate isikutega ei olnud kliiniliselt oluline.

Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse ja genotoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

2-aastases kartsinogeensuse uuringus rottidel leiti neuroendokriinseid kasvajaid. Lisaks leiti ühes uuringus rottide mao eesosas skvamoosrakulisi papilloome. Mehhanismi, mis viib mao kartsinoidide tekkimisele asendatud bensimidasoolide toimel, on hoolikalt uuritud. See võimaldab teha järelduse, et tegemist on sekundaarse reaktsiooniga massiivselt suurenenud seerumi gastriinisisaldusele, mis esineb rottidel kroonilise ravi korral suurte annustega.

2-aastases uuringus närilistel täheldati rottidel (ainult ühes rottide uuringus) ja emastel hiirtel maksakasvajate arvu suurenemist ja selle põhjuseks peeti pantoprasooli suurt metaboolset sisaldust maksas.

Ühes 2-aastases uuringus täheldati suurimat annust (200 mg/kg) saanud rottidel kilpnäärme neoplastiliste muutuste vähest sagenemist. Nende kasvajate esinemine on seotud pantoprasooli põhjustatud muutustega türoksiini lagunemises roti maksas. Et raviannus inimestel on väike, ei ole oodata kahjulikke toimeid kilpnäärmele.

Loomkatsetes (rotid) oli täheldatud NOAEL (täheldatavat kahjulikku toimet mitteavaldav annus, ingl No Observed Adverse Effect Level) 5 mg/kg embrüotoksilisuse jaoks. Uuringud ei näidanud viljakushäireid ega teratogeenseid toimeid.

Rottidel uuriti tungimist platsentasse ja leiti, et see suureneb koos gestatsiooni pikkusega. Selle tulemusena suureneb pantoprasooli kontsentratsioon lootes veidi enne sündi.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Tableti sisu Kaltsiumstearaat, mikrokristalliline tselluloos, krospovidoon (tüüp A),

hüdroksüpropüültselluloos (tüüp EXF), veevaba naatriumkarbonaat,

kolloidne veevaba ränidioksiid.

Tableti kate Hüpromelloos,

kollane raudoksiid (E172), makrogool 400,

metakrüülhappe etüülakrülaadi kopolümeer (1:1), polüsorbaat 80,

Ponceau 4R alumiiniumlakk (E124), kinoliinkollane alumiiniumlakk (E104), naatriumlaurüülsulfaat,

titaandioksiid (E171), trietüültsitraat.

Trükivärv Makrogool 600, šellak, povidoon,

must raudoksiid (E172), punane raudoksiid (E172), kollane raudoksiid (E172).

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

3 aastat.

HDPE tabletipurgid

Kõlblikkusaeg pärast esmakordset avamist: 6 kuud.

Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Al-OPA/Al/PVC blisterpakend: 7, 14 gastroresistentset tabletti.

HDPE tabletipurk polüpropüleenist keeratava korgiga, mis sisaldab kuivatusainet: 7, 14 gastroresistentset tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

MÜÜGILOA HOIDJA

Sandoz d.d.

Verovskova 57

SI-1000 Ljubljana

Sloveenia

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 01.02.2011

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 13.01.2016

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Märts 2017