Alogcalm - Alogcalm ravimi omaduste kokkuv]te
Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Algocalm 500 mg/30 mg, tabletid
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks tablett sisaldab 500 mg paratsetamooli ja 30 mg kodeiinfosfaathemihüdraati. INN: Paracetamolum, Codeinum
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Tablett
Valkjad piklikud kaksikkumerad tabletid.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Mõõdukas kuni tugev valu.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Täiskasvanud ja üle 12-aastased noorukid võivad kasutada 1…2 tabletti korraga ning kuni 4 korda päevas
(tavaliselt 4…8-tunniste intervallidega). Üksikannuste manustamise vahele peab jääma minimaalselt 4
tundi. Maksimaalne ööpäevane annus on 4000 mg paratsetamooli/240 mg kodeiinfosfaati.
Ravim ei ole näidustatud alla 12-aastastele lastele.
Eakad: sama annustamine nagu täiskasvanutele, kuid võib olla vajadus annuse vähendamiseks (vt lõik
4.4).
Maksa- või neerufunktsioonihäire korral tuleb annust vähendada või üksikannuste vahelist intervalli
pikendada.
Neerufunktsioonihäire korral tohib võtta mitte rohkem kui üks tablett korraga ja vähemalt 6…8-tunniste
intervallidega.
Tablett tuleb tervelt alla neelata, ilma närimata ja juua peale piisavas koguses vedelikku.
Ravimi võtmine pärast sööki pikendab toimeaja algust.
Pika-ajaline ravi Algocalm’iga ei ole soovitatav (vt lõik 5.3).
4.3 Vastunäidustused
-ülitundlikkus paratsetamooli ja/või kodeiini või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
-äge maksapuudulikkus;
-raske maksafunktsioonihäire;
-haigusseisundid, millega võib kaasuda hingamisdepressioon;
-äge astma;
-peatraumad;
-koljusisese rõhu tõus;
-pärast sapiteede operatsiooni;
-glükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaasi puudus;
-paralüütiline iileuse;
-koos MAO inhibiitoritega või 14 päeva jooksul pärast nendega ravi lõpetamist.
Komatoosses seisundis patsiente ei tohi opioididega ravida.
4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Seda kombinatsiooni ei tohiks kasutada:
-ägeda maksahaiguse korral;
-raske neerupuudulikkuse korral (kreatiniini kliirens < 10 ml/min);
-alkoholismi ja narkootikumide või psühhotroopsete ainete kuritarvitamise korral; -opioidsõltuvuse korral;
-teadvushäirete korral;
-aju-kolju traumade ja koljusisese rõhu tõusuga seisundite korral.
Järgmistel juhtudel tuleb annuseid vähendada või annustevahelist intervalli pikendada:
- maksafunktsioonihäired (nt krooniline maksahaigus, pika-ajaline alkoholi tarvitamine). Teatud tingimustel võib Gilbert’i sündroomiga patsientidel paratsetamooli metabolism väheneda. Sellisel juhul tuleb annust vähendada.
- neerufunktsioonihäired ja dialüüsipatsiendid.
Ettevaatusega tuleb ravimit manustada patsientidele, kelle seisund võib opioidide manustamisel halveneda, eriti eakatele (kes võivad opioidide tsentraalsete ja seedetrakti toimete suhtes olla tundlikumad), samaaegselt KNS depressante saavatele patsientidele, eesnäärme healoomulise suurenemisega patsientidele ning põletikuliste või obstruktiivsete sooltehaigustega patsientidele.
Suurtes annustes (üle 6 g ööpäevas) manustatuna on paratsetamool maksatoksiline. Kuid maksakahjustus võib tekkida ka palju väiksemate annuste kasutamisel, kui samal aja kasutatakse alkoholi, maksaensüümide indutseerijaid või teisi maksatoksilisi aineid (vt lõik 4.5). Pikaajaline alkoholi tarbimine suurendab paratsetamooli hepatotoksilisuse riski märgatavalt, suurimat riski on täheldatud kroonilistel alkohoolikutel, kellel on olnud lühiajaline abstinentsiperiood (12 tundi). Alkoholi tarbimine on Algocalmravi ajal keelatud.
Kui vajalikuks osutub pikaajaline ravi, tuleb jälgida maksaensüümide aktiivsust.
Patsiente tuleb hoiatada, et samal ajal ei tohi kasutada teisi paratsetamooli ja kodeiini sisaldavaid ravimeid.
Loomkatsetes on paratsetamooli suurte annuste kasutamisel ilmnenud munandite atroofiat ja spermatogeneesi pärssimist. Seega tuleb fertiilsusprobleeme ravivatel meeste kaaluda ravi sobivust Algocalm’iga.
Ettevaatus on vajalik hüpovoleemiliste seisundite, südame arütmiate, myasthenia gravis’e, „ägeda kõhu“, sapikivide ja kroonilise kõhukinnisuse korral.
Pikaajalisel, annustamissoovitustega mittekooskõlas oleval kasutamisel, on teatatud peavalude tekkest, mida ei tohi ravida ravimi annuste edasise suurendamisega. Sellisel juhul ei tohi analgeetikume kasutada, kui arst neid just määranud ei ole.
Ülikiired metaboliseerijad ja morfiini intoksikatsioon Ligikaudu 5,5 % heledanahalisest populatsioonist võib kodeiinist tekkida suurem kogus aktiivset metaboliiti – morfiini – ka terapeutiliste annuste kasutamisel. See on tingitud CYP2D6 ensüümi kõrgest aktiivsusest (ülikiire metabolism) (vt lõik 5.2). Ühel juhul on sellisel patsiendil kodeiini terapeutiliste annuste kasutamisel teatatud morfiini mürgistusest Seda tuleb eriti meeles pidada juhul, kui patsiendil on kaasuvalt neerufunktsiooni häire (vt lõik 5.2). Morfiini üleannustamise sümptomid/nähud ja ravi onkirjeldatud lõigus 4.9. Ühel juhul on teatatud surmaga lõppenud morfiinimürgistusest imikul, kelle ema oli „ülikiire metaboliseerija“ ja võttis kodeiini terapeutilisi annuseid (vt lõik 4.6).
Ravi järsul katkestamisel pärast analgeetikumi pikaajalist suurtes annustes kasutamist raviskeemile mittevastavates annustes on teatatud peavalu ja ka väsimuse, lihasvalu, närvilisuse ja vegetatiivsete nähtude tekkest. Need nähud kaovad mitu päeva pärast ravi katkestamist ning sinnani ei tohiks analgeetikume uuesti võtta ning ravi ilma arstiga konsulteerimata uuesti alustada.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Kasutamisel koos teiste KNS pärssivate ravimitega (nt sedatiivsed ravimid, uinutid, osaliselt ka teised analgeetikumid, antihistamiinikumid, neuroleptikumid, antidepressandid) ja koos alkoholiga, on teatatud sedatiivsete toimete süvenemisest või hingamise pärssimisest.
Kasutamisel koos maksa mikrosomaalseid ensüüme indutseerivate ravimitega, nt teatud uinutid ja antiepileptilised ained (sh glutetimiid, fenobarbitaal, fenütoiin, karbamasepiin) ja rifampitsiiniga võivad muidu ohutud paratsetamooli annused tekitada maksakahjustust. Sama kehtib alkoholi tarvitamise kohta.
Kasutamisel koos klooramfenikooliga võib selle eritumine märgatavalt aeglustuda, millega seondub suurenenud toksilisus. Paratsetamooli suurte annuste (üle 2 g ööpäevas) samaaegsel kroonilisel manustamisel varfariini või kumariini derivaatidega, on täheldatud antikoaguleeriva toime tugevnemist koos veritsusepisoodidega. Seetõttu on sellise kombineeritud ravi ajal soovitatav tihedamini jälgida protrombiini aega.
Samaaegne manustamine mao tühjenemist aeglustavate ravimite või muude ainetega, nt propanteliin, aeglustab imendumist ning lükkab edasi paratsetamooli toimeaja alguse.
Paratsetamooli ja lamotrigiini koosmanustamisel on teatatud lamotrigiini toime vähenemisest, sest tema maksa kliirens kiireneb.
Paratsetamooli ja mittesteroidsete põletikuvastaste ainete (peamiselt atsetüülsalitsüülhappe) pikaajaline kooskasutamine suurtes annustes suurendab analgeetilise nefropaatia ja teiste renaalsete kõrvaltoimete tekke riski.
Suukaudsed kontratseptiivid võivad kiirendada paratsetamooli kliirensit.
Kodeiini samaaegset manustamist koos ekspektorantidega tuleb vältida, sest kodeiin võib pärssida köha refleksi.
Paratsetamooli imendumist võivad kiirendada metoklopramiid või domperidoon ja vähendada kolestüramiin.
Paratsetamooli ja zidovudiini koosmanustamisel on täheldatud suurenenud kalduvust neutropeenia ja hepatotoksilisuse tekkeks. Seetõttu ei tohi seda ravimit koos zidovudiiniga kasutada või siis ainult pärast hoolikat ravi kasu/riski suhte hindamist.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Inimestel ei ole paratsetamooli ja kodeiini kombinatsiooni ohutust raseduse ajal näidatud. Sellest
seisukohast puuduvad ka loomkatsete tulemused.
Paratsetamool ja kodeiin läbivad platsentaarbarjääri.
Ema-lapse paaridel läbiviidud uuringud ei näidanud mingit võimalikku seost raseduse esimesel 3 kuni 4
kuul paratsetamooli kasutamise ja väärarengute vahel.
Inimesel kasutatuna on kindlaks tehtud seos hingamisteede väärarengu ja kodeiini kasutamise vahel
raseduse esimese 3 kuu jooksul.
Pikaajalisema kasutamise korral raseduse viimase trimestri ajal võib esineda vastsündinul ärajätunähte.
Kodeiini kasutamisel sünnituse ajal võib see põhjustada vastsündinul hingamise pärssimist.
Paratsetamooli ja kodeiini kombinatsiooni tohib raseduse ajal kasutada ainult pärast hoolikat kasu ja riski
suhte kaalumist.
Andmeid paratsetamooli ja kodeiini kombinatsiooni kasutamise kohta imetamise ajal ei ole.
Paratsetamooli üksi võib imetamise ajal soovitatud annustes kasutada. Rinnaga toidetavad imikud saavad
rinnapiimaga ainult väga väikese koguse ravimit. Praeguseks on teada ainult üks kõrvaltoime juhtum, kus
rinnaga toidetav imik sai nahalööbe.
Kodeiin eritub rinnapiima väikestes kogustes. Vastsündinud, enneaegselt sündinud ja terviserikkega
imikud võivad olla tundlikumad, suuremate annuste korral on teatatud apnoest ja hingamise pärssimisest.
Kodeiini aktiivsed metaboliidid, nt morfiin, moodustuvad suhteliselt suure varieeruvusega (vt lõigud 4.4 ja
5.2). Ühel juhul on teatatud surmaga lõppenud morfiinimürgistusest rinnaga toidetaval imikul, kelle ema
oli „ülikiire metaboliseerija“ ja võttis kodeiini terapeutilisi annuseid.
Seega peab rinnaga toitev ema kasutama kodeiini väikseimat annust lühima võimaliku aja jooksul ja ta
peab oskama last hoolikalt jälgida võimalike morfiini üleannustamise sümptomite/nähtude tekke osas (nt
unisus, oksendamine, kõhukinnisus, väiksed pupillid, imemishäired, uimasus ja hingamisraskused). Kui
emal või lapsel tekivad sellised sümptomid, tuleb ravi koheselt katkestada ja pöörduda arsti poole
võimaliku morfiinimürgistuse kahtlusega.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Isegi kui kasutada vastavalt soovitustele, võib Algocalm tekitada selliseid kõrvaltoimeid reaktsioonikiirusele, mis mõjutavad negatiivselt autojuhtimist ja masinate käsitsemist. Eriti kehtib see koosmanustamisel alkoholi või tsentraalselt toimivate ravimitega.
4.8 Kõrvaltoimed
Paratsetamooli ja kodeiini kombinatsiooni sisaldavad ravimid võivad põhjustada järgmisi kõrvaltoimeid (jagatuna MedDRA esinemissagedusete järgi: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):
MedDRA organsüsteem Esinemissagedus Kõrvaltoime
Vere ja lümfisüsteemi häired Väga harv Allergiline trombotsütopeenia, leukotsütopeenia, agranulotsütoos, pantsütopeenia (üksikjuhud)
Immuunsüsteemi häired Väga harv Ülitundlikkusrektsioonid, nt Quincke ödeem, düspnoe, profuusne higistamine, iiveldus, vererõhu langus kuni šokini (üksikjuhud)
Närvisüsteemi häired Sage Väsimus, pearinglus, kerge peavalu
Aeg-ajalt Unehäired
Väga harv Hingamisfunktsiooni pärssumine (kas suurte annuste korral või suurenenud koljusisese rõhu või peatraumaga patsientidel) eufooria/düsfooria (suurte annuste korral) visuaalse motoorse koordinatsiooni häired (suurte annuste korral)
Silma kahjustused Harv Nägemishäired/mioos (suurte annuste korral)
Kõrva ja labürindi kahjustused Harv Tinnitus
Vaskulaarsed häired Sage Vererõhu langus, minestamine (suurte annuste korral)
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Harv Düspnoe
Väga harv Bronhospasm (analgeetikum-astma) Kopsuturse (suurte annuste korral, eriti kopsufunktsiooni häirega isikutel)
Seedetrakti häired Sage Iiveldus, oksendamine (eriti ravi alguses), kõhukinnisus
Harv Suukuivus
Naha ja nahaaluskoe Aeg-ajalt Pruuritus, nahapunetus, urtikaaria
kahjustused Harv Allergiline eksanteem
Tähelepanu:
Suurte annuste korduval kasutamisel võib tekkida sõltuvus.
Hoiatus:
Patsiente tuleb teavitada, et nad lõpetaksid ravimi võtmise koheselt esimeste ülitundlikkusnähtude
ilmnemisel ning pöörduksid arsti poole.
Soovitatud annuste kasutamisel ei ole teada toimeid, mis esineksid kombinatsiooni kasutamisel enam kui
toimeainete eraldi kasutamisel.
4.9 Üleannustamine
Paratsetamooli ja kodeiini kombinatsiooni üleannustamise nähud ja ravi vastavad üksikkomponentide ühistele nähtudele ja ravile.
a) Mürgistusnähud
Paratsetamool:
Pärast paratsetamooli suurte annuste sissevõtmist avalduvad mürgistusnähud teatud latentsiga, 24…48 tunni jooksul. Maksafunktsioonihäirete tulemusel võib välja areneda maksanekroos kuni maksakoomani, võimaliku letaalse lõppega. Sõltumata nendest häiretest võivad kahjustuda ka neerud, kirjeldatud on tubulaarnekroosi.
1. staadiumis (1. päeval) on paratsetamooli mürgistuse üldnähtudena teatatud iiveldusest, oksendamisest, higistamisest, unisusest ja üldisest halvast enesetundest, 2. staadiumis (2. päeval) võib isikute enesetunne paraneda, kuigi on teatatud kergest kõhuvalust, maksa suurenemisest transaminaaside ja bilirubiini väärtuste tõusust, tromboplastiini aja pikenemisest (Quick test väärtuste langus), uriinierituse vähenemisest; 3. staadiumis (3. päevast edasi) esinevad transaminaaside kõrged väärtused, ikterus, hüübimishäired, hüpoglükeemia ja üleminek maksakooma staadiumisse.
Kodeiin:
Tüüpiline sümptom kodeiini üleannustamise korral on väljendunud hingamisdepressioon. Nähud on üsna sarnased morfiinimürgistuse nähtudele ning neid iseloomustab äärmine unisus (kuni koomani); need võivad olla veel seotud mioosi, sageda oksendamise, peavalude, kuse- ja roojapeetusega. On teatatud veel tsüanoosi, hüpoksia, külma naha tekkest, skeletilihaste toonuse kadumisest ja arefleksiast, mõnikord ka bradükardiast ja vererõhu langusest, üksikjuhtudel tserebraalsetest spasmidest, seda peamiselt lastel.
b) Mürgistuse ravi
Kui ülekaalus on paratsetamooli mürgistus:
– esimese 6 tunni jooksul on soovitatav rakendada üldisi meetmeid nagu aktiveeritud söe manustamine, maoloputus;
– soovitatav on korduvalt määrata plasmas paratsetamooli sisaldust ja korrata ka maksa analüüse;
– paratsetamooli plasmakontsentratsiooni vähendamiseks sobib ka dialüüs;
– SH-grupi doonorite intravenoosne manustamine, nt merkaptamiin või N-atsetüültsüsteiin, võimalusel esimese 8 tunni jooksul pärast mürgistuse teket, see võib siduda tsütotoksilisi metaboliite.
Paratsetamooli mürgistuse ravi teine võimalus põhineb sõltuvalt mürgistuse ulatusest, astmest ja sümptomaatikast intensiivravi meetmetel.
Kodeiini mürgistus:
Annuste võtmisel üle 2 mg kodeiini kg kehakaalu kohta ja kliiniliste sümptomite ilmnemisel tuleb jälgida hingamisfunktsiooni ja eluliste näitajate kadumisel olla valmis kunstlikule hingamisele ja elustamisele üleminekuks kui kuni 5 tunni jooksul pärast mürgitust peaksid tekkima probleemid.
Kodeiini poolt pärsitud hingamisfunktsiooni saab taastada opioidantagonisti, nt naloksooni manustamisega (täiskasvanu annus 0,4…2 mg intravenoosselt, vajadusel võib annust 2..3 minuti pärast korrata). Kodeiini toime kestab kauem kui naloksooni oma. Kui 10 mg naloksooni manustamine tulemust ei anna, tuleb kaaluda, kas üldse on tegemist opioidmürgistusega.
Kui naloksooni ei toimi, tuleb kasutada sümptomaatilisi meetmeid, eeskätt paigutada patsient stabiilsesse külili asendisse, viia kunstlikule hingamisele ja rakendada šokiravi.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: kodeiin, kombinatsioonid, v.a psühholeptikumid, ATC-kood: N02AA59
Paratsetamool on analgeetilise ja antipüreetilise toimega aine. Toimemehhanism ei ole veel täpselt teada. On näidatud, et paratsetamool tekitab palju tugevama tsentraalsete prostaglandiinide sünteesi pärssimise võrreldes perifeersetega. Teine toimesuund kujutab endast endogeensete pürogeensete ainete toime mahasurumist hüpotaalamuse termoregulatsiooni keskuses, st tekib antipüreetiline toime.
Kodeiin on tsentraalse analgeetilise toimega opioid. Toime on annusest sõltuv.
Paratsetamooli ja kodeiini kombinatsiooni on kliinilistes uuringutes võrreldud erinevate analgeetikumide ja platseeboga. Fikseeritud kombinatsioon oli statistiliselt märkimisväärselt efektiivsem kui platseebo. Mõnedes uuringutes on näidatud, et kombineeritud preparaadi toime on tugevam kui üksikkomponentide oma ja puudub võimalus üleannustamiseks.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Inimesel on paratsetamooli imendumine suukaudse manustamise järgselt kiire (0,5…1,5 tundi pärast manustamist tekib seerumikontsentratsiooni maksimum) ja täielik. Absoluutne biosaadavus on vahemikus 65…89 %. Esmasel maksapassaažil lammutatakse 20…40 %. Tühja kõhuga võtmisel on imendumine kiirem; kuid see ei mõjuta biosaadavust. Võtmisel koos toiduga langeb imendumiskiirus ja ning saavutatakse madalam kontsentratsioon vereplasmas. Seonduvus valkudega on väike, kuid see võib üleannuse korral suureneda – erandjuhtudel kuni 50 % ja enam. Ensümaatiline metabolism toimub peamiselt maksas, eeskätt läbi otsese konjugatsiooni glükuroon- ja väävelhappega (vastavalt 55 % ja 35 %). Tekib väheses koguses p-aminofenool ja N-hüdroksü-derivaate, mis muundatakse kudedele mittetoksilisteks kinoloonimiinideks. Need seotakse annusest sõltuvalt glutatiooniga.
Metaboliidid erituvad neerude kaudu. Vähem kui 5 % annusest eritub muutumatul kujul. Kogukliirens on ligikaudu 350 ml/min. Eliminatsiooni poolväärtusaeg plasmast on 1,5…2,5 tundi. Täielik elimineerumine toimub 24 tunni jooksul. Toime maksimum ja keskmine toimeaja pikkus (4…6 tundi) on korrelatsioonisplasmakontsentratsiooniga. Paratsetamool läbib platsentaarbarjääri ja eritub rinnapiima. Ühekordne annus 650 mg tekitab piimas kontsentratsiooni 11 mikrogrammi/ml. Üle 65-aastastel eakatel isikutel on täheldatud plasma kreatiniini kliirensi märkimisväärset langust.
Suukaudselt manustatud kodeiini imendumine on kiire. Bioloogiline poolväärtusaeg on suukaudsel manustamisel (võrreldes intramuskulaarselt manustatud annusega) ainult ligikaudu 54 % lähtuvalt märkimisväärsest esmasest maksapassaažist. Maksimaalne kontsentratsioon plasmas saabub ligikaudu 1 tunni pärast. Seonduvus plasmavalkudega on 25…30 %.
Kodeiin tungib loote vereringesse. Imetavate emade rinnapiimas on pärast suurte annuste manustamist leitud kodeiini farmakoloogiliselt märkimisväärses kontsentratsioonis. Metabolism toimub maksas (isikutevaheline varieeruvus on üsna suur).
Peamised metaboliidid on morfiin, norkodeiin ja ka morfiini ja kodeiini konjugaadid (konjugaadid on lõppmetaboliidid). Eliminatsiooni poolväärtusaeg on 3…5 tundi; neerupuudulikkuse korral pikeneb see 9…18 tunnini ning ka eakatel on see aeglasem. Eliminatsioon toimub peamiselt neerude kaudu; ligikaudu 10 % kodeiinist elimineerub muutumatul kujul.
Patsientide erigrupid Aeglaste ja ülikiirete metaboliseerijate seos CYP2D6-ga Kodeiin metaboliseerub peamiselt glükuroniseerimise kaudu, kuid kodeiini väiksem metabolismirada on O-demetüleerumine morfiiniks. Metabolismi seda etappi katalüüsib ensüüm CYP2D6. Geneetilise eripära tõttu puudub ligikaudu 7 % valgenahalisest populatsioonist toimiv CYP2D6 ensüümssüsteem ja neid nimetatakse aeglasteks metaboliseerijateks. Nendel isikutel võib toime olla väiksem, sest neil ei teki morfiini. Ligikaudu 5,5 % valgenahalisest populatsioonist on ülikiired metaboliseerijad. Ülikiiretel metaboliseerijatel on CYP2D6 kodeeritud geeni üks või mitu dublikaati ja seetõttu on neil CYP2D6 aktiivsus märkimisväärselt tõusnud. Nendel isikutel on morfiini plasmakontsentratsioon kõrgem ja sellega seoses ka suurem risk morfiiniga seotud kõrvaltoimete tekkeks (vt ka lõigud 4.4 ja 4.6). Sellega on isegi olulisem arvestada juba vähenenud neerufunktsiooniga patsientide korral, sest neil võib tagajärjeks olla aktiivse metaboliidi morfiin6glükuroniidi kontsentratsiooni suurenemine. Geneetilist varieeruvust CYP2D6 suhtes saab määrata genotüüpimise teel.
Paratsetamoolil ja kodeiinil on sarnane imendumiskiirus ja plasmakontsentratsiooni maksimum saabub korraga, enamvähem sama kaua kestab toimeaeg, neil on erinev ja vastastikku täiendav toimemehhanism; bioloogilise muundumise astmed ei sega üksteist ning vastastikust elimineerumise inhibeerimist neerude kaudu ei toimu. Erinevates loommudelites on näidatud aditiivset analgeetilist toimet.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Paratsetamool ja kodeiinfosfaat on hästituntud ühendid ja nende ohutusprofiil hästi dokumenteeritud. Prekliiniliste uuringute tulemused ei ole lisanud ravi seisukohast olulist infot.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Mikrokristalne tselluloos Eelželatiniseeritud (maisi)tärklis Kroskarmelloosnatrium Povidoon 30 Steariinhape Kolloidne veevaba ränidioksiid
6.2 Sobimatus
Ei ole kohaldatav.
6.3 Kõlblikkusaeg
2 aastat.
6.4 Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Pakendi suurus: 10, 20, 30, 60, 100 tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6
Erihoiatused ravimi hävitamiseks
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Erinõuded puuduvad.
ZENTIVA, k.s.,
U kabelovny 130, 102 37 Prague 10 Dolní Měcholupy Tšehhi Vabariik
8. MÜÜGILOA NUMBER
726010
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV
20.12.2010
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Ravimiametis kinnitatud detsembris 2010.