Puudub Eestis kehtiv müügiluba või meil ei ole andmeid veel

Amisulpride Actavis - RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

Artikli sisukord

 

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1.    RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Amisulpride Actavis, 400 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2.    KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 400 mg amisulpriidi. INN. Amisulpridum
Abiained: Iga tablett sisaldab 200 mg laktoosomonohüdraati. Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.    RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.
Valged kuni valkjad, ovaalse kujuga, kaksikkumerad, õhukese polümeerikattega poolitusjoonega tabletid, 18 mm pikad ja 8 mm laiad.
Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

4.    KLIINILISED ANDMED

4.1    Näidustused
Skisofreenia ja teiste psühhootiliste häirete ravi, kui positiivsed sümptomid (nt luulumõtted, hallutsinatsioonid, mõtlemisehäired) ja/või negatiivsed sümptomid (nt emotsionaalne tuimenemine ja sotsiaalne isoleerumine) on domineerivad, k.a patsiendid, kellel domineerivad negatiivsed sümptomid.

4.2    Annustamine ja manustamisviis
Ägedate psühhootiliste episoodide korral on soovitatav suukaudne annus vahemikus 400...800 mg päevas. Üksikjuhtudel võib ööpäevast annust suurendada kuni 1200 mg-ni. Üle 1200 mg ööpäevaste annuste ohutust ei ole hinnatud ning ei soovitata seetõttu kasutada.
Ravi alustamisel amisulpriidiga ei ole vaja spetsiifilist annuse tiitrimist läbi viia. Annused kohaldatakse individuaalselt.
Negatiivsete ja positiivsete sümptomite koosesinemisel tuleb annust kohandada nii, et saavutatakse optimaalne kontroll positiivsete sümptomite üle.
Säilitusraviks määratakse individuaalselt minimaalne toimiv annus.
Valdavalt negatiivsete sümptomitega patsientidel kasutatakse suukaudseid annuseid vahemikus 50.300 mg ööpäevas. Annused kohaldatakse individuaalselt.
Amisupriidi võib manustada üks kord päevas annuses kuni 300 mg, suuremad annused tuleb jagada kahe manustamiskorra peale.
Eakad: Amisulpriidi tuleb kasutada erilise ettevaatusega võimaliku hüpotensiooni või sedatsiooni tekke riski tõttu.
Lapsed: Amisulpriid on alla 15-aastastele lastele vastunäidustatud, sest ravimi efektiivsus ja ohutus ei ole tõestatud.
Neerupuudulikkus: Amisulpriid eritub neerude kaudu. Neerupuudulikkuse korral tuleb patsientidel kreatiniini kliirensiga vahemikus 30.60 ml/min annust vähendada poole võrra ja kreatiniini kliirensiga vahemikus 10.30 ml/min kolmandiku võrra.
Kuna raske neerupuudulikkusega patsientidega (kreatiniini kliirens < 10 ml/min) ravikogemus puudub, on ravim neile vastunäidustatud (vt lõik 4.3).
Maksapuudulikkus: Kuna amisulpriid metaboliseerub ainult vähesel määral, ei ole annuse vähendamine vajalik.
Annuseid, mida selle ravimiga ei saa määrata/kasutada, saab määrata teiste selle toimeaine saadaolevate tugevuste ja ravimvormidega.
Manustam isviis
Suukaudne.
Amisulpriidi tablette võib võtta sõltumata söögiaegadest. Tabletid tuleb neelata alla katki närimata, koos piisava koguse vedelikuga.

4.3    Vastunäidustused
Ülitundlikkus amisulpriidi või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
Samaaegse prolaktiinsõltuva kasvaja olemasolu, nt hüpofüüsi prolaktinoom ja rinnanäärmevähk. Feokromotsütoom. Alla 15-aastased lapsed. Imetamine.
Samaaegne torsades depointes tekitavate ravimite kasutamine:
-    klass I antiarütmikumid, nt kinidiin, disopüramiid, prokaiinamiid
-    klass III antiarütmikumid, nt amiodaroon, sotalool
-    teised ravimid, nt bepridiil, tsisapriid, sultopriid, tioridasiin, intravenoosne erütromütsiin, intravenoosne vinkamiin, halofantriin, pentamidiin, sparfloksatsiin (nimekiri ei ole lõplik). Samaaegne levodopa preparaatide kasutamine (vt lõik 4.5).

4.4    Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Sarnaselt teiste neuroleptikumidega, võib tekkida maliigne neuroleptiline sündroom, mida iseloomustavad hüpertermia, lihasrigiidsus, autonoomne ebastabiilsus, teadvushäired ja kreatiinfosfokinaasi sisalduse suurenenud.
Hüpertermia esinemisel, eriti suurte päevaannuste kasutamisel, tuleb kõikide antipsühhootiliste ravimite k.a. amisulpriid, kasutamine lõpetada.
Amisulpriid eritub neerude kaudu. Raske neerupuudulikkuse korral tuleb annust vähendada ning kaaluda vahelduvat ravi (vt lõik 4.2).
Amisulpriid võib langetada krambiläve. Seetõttu tuleb epilepsia anamneesiga patsiente ravi ajal hoolikalt jälgida.
Samaaegset neuroleptikumide manustamist tuleb vältida (vt lõik 4.5).
Mõnede atüüpiliste antipsühhootikumidega, sh amisulpriidiga, ravitud patsientidel on täheldatud hüperglükeemiat. Seetõttu peaks diagnoositud suhkurtõvega patsientidel või suhkurtõve riskifaktoritega patsientidel amisulpriidiga ravi alustamisel jälgima regulaarselt veresuhkru väärtusi.
Eakatele (üle 65-aastased) patsientidele tuleb amisulpriidi nagu teisigi antipsühhootilisi preparaate määrata erilise ettevaatusega hüpotensiooni või sedatsiooni tekke ohu tõttu.
Parkinsoni tõvega patsientidele tuleb amisulpriidi, nagu teisigi antidopamiinergilisi preparaate määrata ettevaatlikult, kuna see võib põhjustada haiguse süvenemist. Amisulpriidi võib kasutada ainult siis, kui antipsühhootiline ravi on hädavajalik.
QT-intervalli pikenemine
Amisulpriid tekitab annusest sõltuva QT-intervalli pikenemise. Seda toimet, mis suurendab tõsiste ventrikulaarsete arütmiate nagu torsade de pointes tekke riski, võimendab kaasuv bradükardia, hüpokaleemia, kaasasündinud või omandatud pikk QT-intervall. Hüpokaleemia tuleb eelnevalt korrigeerida.
Enne ravi alustamist ja kui seda võimaldab patsiendi kliiniline seisund, tuleb jälgida vastavaid südamerütmi häirete teket soodustavaid faktoreid, nagu näiteks:
-    bradükardia alla 55 löögi minutis,
-    hüpokaleemia,
-    kaasasündinud QT-intervalli pikenemine,
-    käimasolev ravi preparaatidega, mis teadaolevalt tekitavad bradükardiat (<55 löögi/min), hüpokaleemiat, aeglustavad ülejuhet, või põhjustavad QT-intervalli pikenemist (vt lõik 4.5).
Kardiovaskulaarse haiguse või perekonna anamneesis QT-intervalli pikenemisega patsientide puhul on vajalik ettevaatus.
Kõikide patsientide puhul on vajalik teostada ravieelne EKG, eriti eakatel ja kardioloogiliste haiguste positiivse isikliku või perekonnaanamneesiga patsientidel või patoloogiliste leidude korral kliinilisel südameuuringul.
Ravi ajal tuleb EKG jälgimise vajaduse üle (nt annuse suurendamisel) otsustada iga patsiendi puhul individuaalselt.
Amisulpriidi annust tuleb vähendada, kui QT-intervall on pikenenud ja ravi katkestada, kui see on >500 ms.
Elektrolüütide sisalduse perioodiline jälgimine on eriti soovitav diureetikume võtvatel haigetel või kui patsient haigestub ravikuuri käigus.
Patsiendid, kellel on harvaesinev pärilik galaktoositalumatus, laktaasidefitsiit või glükoosi-galaktoosi malabsorptsioon, ei tohi seda ravimit kasutada.
Insult
Dementsetel ja teatud atüüpiliste antipsühhootiliste ravimitega ravitud eakatel patsientidel läbiviidud randomiseeritud kliinilistes uuringutes täheldati platseeboga võrreldes tserebrovaskulaarsete juhtude riski kolmekordset tõusu. Sellise riski tõusu mehhanism pole selge. Ei saa välistada riski tõusu teiste antipsühhootiliste ravimite ega patsiendigruppide osas. Amisulpriidi tuleb insuldi riskifaktoritega patsientidel kasutada ettevaatusega.
Suurtes annustes antipsühhootilise ravi järsul ärajätmisel on harvadel juhtudel täheldatud ägedat ärajätu sündroomi, sh iiveldust, oksendamist ja unetust. Võivad taastuda ka psühhoosi nähud ja tekkida uuesti tahtmatud liigutused (nt akatiisia, düstoonia ja düskineesia). Seetõttu on soovitatav ravi järk-järguline ärajätmine.
Antipsühhootikumidega seoses on teatatud venoosse trombemboolia juhtudest (VTE). Antipsühhootikumidega ravitavatel patsientidel on sageli tegemist VTE omandatud ohuteguritega, mistõttu peab enne ravi amisulpriidiga ja ravi ajal kindlaks tegema kõik VTE ohutegurid ja rakendama ennetavaid meetmeid.

4.5    Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Vastunäidustatud kombinatsioonid
Ravimid, mis võivad pikendada QT-intervalli ja tekitada torsade de pointes' t:
-    klass Ia antiarütmikumid nt kinidiin, disopüramiid, prokaiinamiid.
-    klass III antiarütmikumid nt amiodaroon, sotalool.
-    teised ravimid nt bepridiil, tsisapriid, sultopriid, tioridasiin, i/v erütromütsiin, metadoon, i/v vinkamiin, halofantriin, pentamidiin, sparfloksatsiin.(See nimekiri pole lõplik.)
Levodopa: retsiprookne antagonism levodopa ja neuroleptikumide toime vahel.
Mittesoovitatavad kombinatsioonid
Amisulpriid võib potentseerida alkoholi tsentraalset toimet.
Ettevaatust nõudvad kombinatsioonid
Ravimid, mis võivad suurendada riski torsade de pointes tekkeks:
-    Bradükardiat tekitavad ravimid, nt beeta-adrenoblokaatorid, bradükardiat tekitavad kaltsiumikanalite blokaatorid, nt diltiaseem ja verapamiil, klonidiin, guanfatsiin; südameglükosiidid.
-    Ravimid, mis tekitavad elektrolüütide tasakaalu häireid, nt hüpokaleemiat: hüpokaleemilised diureetikumid, stimulant-lahtistid, i/v amfoteritsiin B, glükokortikosteroidid, tetrakosaktiidid.
-    Neuroleptikumide nt pimosiid, haloperidool, imipramiin antidepressandid, liitium koosmanustamisest tuleb hoiduda.
Kombinatsioonid, millega tuleb arvestada
Kesknärvisüsteemi pärssijad, sh narkootikumid, anesteetikumid, analgeetikumid, sedatiivsed H1- retseptorite blokaatorid, bensodiasepiinid jt anksiolüütikumid, klonidiin ja selle derivaadid; Antihüpertensiivsed jt hüpotensiivset toimet avaldavad ravimid; Dopamiini agonistid (nt levodopa), sest see võib nõrgendada nende toimet.

4.6    Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Loomkatsed ei ole näidanud amisulpriidi kahjulikku toimet reproduktiivsusele.
On täheldatud ravimi farmakoloogilistest omadustest sõltuvat (prolaktiin vahendatav toime) fertiilsuse
langust. Teratogeenset toimet ei ole täheldatud.
Saadaval on väga piiratud kliinilised andmed raseduse ajal ravimit kasutanud patsientidest. Seetõttu ei ole amisulpriidi ohutus rasedatele tõestatud.
Ravimi kasutamine ei ole raseduse ajal soovitatav v.a. juhul, kui oodatav kasu ületab kaasuva riski. Kui amisulpriidi on kasutatud raseduse ajal, võivad vastsündinul esineda amisulpriidi kõrvaltoimed ja seega on vajalik vastav jälgimine.
Rasestumisealistel naistel tuleb enne ravi alustamist arutada efektiivse kontratseptsiooni võimalusi.
Imetamine
Ei ole teada, kas amisulpriid eritub rinnapiima, seetõttu on imetamine vastunäidustatud.

4.7    Toime reaktsioonikiirusele
Isegi soovitatud annustes võib amisulpriid mõjustada reaktsiooniaega nii, et häirub võime juhtida autot ja käsitseda masinaid.

4.8    Kõrvaltoimed
Kõrvaltoimed on esitatud organsüsteemide kaupa ja sagedusega järgnevalt: väga sage (>1/10), sage (>1/100 kuni 1/10), aeg-ajalt (>1/1000 kuni 1/100), harv (>1/10 000 kuni 1/1000), väga harv (<1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).
Immuunsüsteemi häired Aeg-ajalt: allergilised reaktsioonid.
Trombotsüütide, veritsus- ja hüübimishäired
Teadmata: venoosse trombemboolia juhud, sh on teatatud kopsuarteri emboolia ja süvaveeni tromboosi juhtudest seoses antipsühhootikumide kasutamisega.
Endokriinsüsteemi häired
Sage: amisulpriid põhjustab plasma prolaktiinitaseme tõusu, mis möödub ravi lõpetamisel. Selle tulemusel on esinenud galaktorröad, amenorröad, günekomastiat, valu rindades ja impotentsust.
Psühhiaatrilised häired
Sage: unetus, ärevus, rahutus, orgasmi saamise häired.
Närvisüsteemi häired
Väga sage: võivad tekkida ekstrapüramidaalnähud: treemor, rigiidsus, hüpokineesia, hüpersalivatsioon, akatiisia. Nimetatud sümptomid on optimaalse raviannuse juures enamasti kerged ja osaliselt mööduvad amisulpriidravi katkestamiseta parkinsonismivastase ravimi kasutamisel. Negatiivsete sümptomite raviks soovitatud annuste korral (50...300 mg/ööpäevas) esineb ekstrapüramidaalnähtusid, millede esinemissagedus on annusest sõltuv, väga harva.
Sage: võib tekkida äge düstoonia (spastiline kõõrkaelsus, okulogüüriline kriis, trism). See möödub
amisulpriidravi katkestamata parkinsonismivastase ravimi kasutamisel. Unisus.
Aeg-ajalt: hilisdüskineesia, mida iseloomustavad rütmilised, tahtmatud peamiselt keele ja/või näo
liigutused, mis tekivad tavaliselt pärast ravimi pikaajalist manustamist. Parkinsonismivastased ravimid on
siin ebaefektiivsed ja võivad sümptomeid veelgi süvendada. Krambid.
Teadmata: on teatatud pahaloomulise neuroleptilise sündroomi esinemisest (vt lõik 4.4).
Kardiovaskulaarsed häired Sage: hüpotensioon. Aeg-ajalt: bradükardia.
Teadmata: QT-intervalli pikenemine, ventrikulaarsed arütmiad - VF, VT (harv), seletamatu äkksurm, südameseiskus, torsades de pointes.
Seedetrakti häired
Sage: kõhukinnisus, iiveldus, oksendamine, suukuivus, kehakaalu tõus.
Uuringud
Aeg-ajalt: maksaensüümide, peamiselt transaminaaside, aktiivsuse tõus.

4.9 Üleannustamine
Kogemused amisulpriidi üleannustamisega on piiratud. On täheldatud ravimi teadaolevate farmakoloogiliste toimete võimendumist. Siia kuuluvad uimasus ja sedatsioon, kooma, hüpotensioon ja ekstrapüramidaalsed sümptomid.
Ägeda üleannustamise korral tuleks arvestada mitmete ravimite korraga kasutamise järgselt tekkinud mürgistuse võimalusega.
Kuna amisulpriid dialüüsub halvasti, on hemodialüüs ravimi eemaldamiseks väheefektiivne. Spetsiifiline antidoot puudub.
Seetõttu on üleannustamise ravi sümptomaatiline. Kuni seisundi paranemiseni tuleb jälgida patsiendi elutähtsaid funktsioone. Vajalik on pidev kardiaalne jälgimine (risk QT-intervalli pikenemisele) kuni patsiendi taastumiseni.
Raskete ekstrapüramidaalnähtude korral tuleb manustada antikoliinergilisi preparaate.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1    Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: Antipsühhootilised ained, bensamiidid; ATC-kood: N05AL05.
Amisulpriid omab selektiivselt kõrget afiinsust inimese dopamiinergiliste D2/D3-retseptorite alatüüpide suhtes, kuid toime Di-, D4- ja D5- retseptorite alatüüpidesse puudub.
Erinevalt klassikalistest neuroleptikumidest ei ole amisulpriid afiinne serotoniini, alfa-adrenergiliste, H1- ja kolinergiliste retseptorite suhtes. Lisaks ei seondu amisulpriid ka sigma seondumiskohtadega.
Suurtes annustes blokeerib amisulpriid loomkatsetes limbilistes struktuurides, eeskätt striatumis paiknevad dopamiini retseptorid.
Väikestes annustes blokeerib ta peamiselt presünaptilised D2/D3 retseptorid, tekitades sellega dopamiini vabanemise, mis vastutab ravimi desinhibeeriva toime eest.
Selline farmakoloogiline profiil selgitab amisulpriidi kliinilist toimet skisofreenia nii negatiivsetesse kui positiivsetesse sümptomitesse.

5.2    Farmakokineetilised omadused
Inimesel imendub amisulpriid pärast suukaudset manustamist 2-faasiliselt: esimene
plasmakontsentratsiooni maksimum saabub kiiresti 1 tund pärast manustamist, teine 3.4 tunni möödudes. Vastavad plasmakontsentratsioonid pärast 50 mg annuse manustamist on 39±3 nanogrammi/ml ja 54±4 nanogrammi/ml.
Jaotusruumala on 5,8 l/kg, seonduvus plasmavalkudega on madal (16 %) ning selles osas koostoimeid ei ole oodata.
Ravimi absoluutne biosaadavus on 48 %.
Amisulpriid metaboliseerub vähesel määral: identifitseeritud on 2 inaktiivset metaboliiti, mille osakaaluks hinnatakse ligikaudu 4 % manustatud annusest. Amisulpriid ei kumuleeru ning tema farmakokineetika
jääb ka pärast korduvate annuste manustamist muutumatuks. Amisulpriidi eliminatsiooni poolväärtusaeg pärast suukaudset annustamist on ligikaudu 12 tundi.
Amisulpriid eritub enamuses muutumatul kujul uriiniga. 50 % intravenoossest annusest eritub uriniga, millest 90% eritub esimese 24 tunniga. Renaalne kliirens on ligikaudu 20 l/h või 330 ml/min.
Süsivesikuterikas toit (sisaldab vähemalt 68 % vedelikke) vähendab oluliselt amisulpriidi AUC-d, Tmax-i, ja Cmax-i, kuid rasvarikka toidu puhul ei ole selliseid muutusi täheldatud. Kuigi nende leidude tähtsus igapäevases kliinilises praktikas ei ole teada.
Maksapuudulikkus:
Kuna amisulpriid metaboliseerub ainult vähesel määral, ei ole maksapuudulikkusega patsientidel annuse vähendamine vajalik.
Neerupuudulikkus:
Neerupuudulikkusega patsientidel on eliminatsiooni poolväärtusaeg pikenenud, kuid süsteemne kliirens langenud faktori 2,5.3 võrra. Kerge neerupuudulikkuse korral on amisulpriidi AUC kaks korda ja mõõduka neerupuudulikkuse korral kümme korda tõusnud (vt lõik 4.2). Sellegipoolest on kogemused piiratud ja 50 mg ületavate annuste kohta andmeid ei ole.
Amisulpriid on halvasti dialüüsitav.
Piiratud farmakokineetilised andmed eakate (> 65-aastased) kohta näitavad pärast ühekordse 50 mg suukaudse annuse manustamist järgmiste farmakokineetiliste parameetrite 10.30% tõusu: Cmax, T1/2 ja AUC. Korduva annustamise kohta andmed puuduvad.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Amisulpriid ohutusprofiil on suures osas seotud toimeaine farmakoloogilise toimega.
Läbiviidud ohutusuuringute ülevaade näitab, et amisulpriidil ei ole üldist, organspetsiifilist, teratogeenset, mutageenset või kartsinogeenset toimet tekitavat riski.
Hiirtel ja rottidel läbiviidud kartsinogeensuse katsed näitasid, et ravi tagajärjel amisulpriidiga esineb hormoonsõltuvaid tuumoreid suurema sagedusega, kuid sellel leiul ei ole inimesele kliinilist tähtsust.
Amisulpriid-ravi võib olla seotud fertiilsuse langusega, eeldatavasti toimeaine farmakoloogilise toime tõttu (prolaktiin-vahendatud toime), nagu seda täheldati loomadel.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu
Tableti sisu
Laktoosomonohüdraat
Metüültselluloos
Naatriumtärklisglükolaat (tüüp A) Magneesiumstearaat Mikrokristalne tselluloos
Tableti kate
Metakrülaatpolümeerid
Titaandioksiid (E171) Talk
Magneesiumstearaat Makrogool 6000

6.2    Sobimatus
Ei ole kohaldatav.

6.3    Kõlblikkusaeg
3 aastat.

6.4    Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5    Pakendi iseloomustus ja sisu
Blistrid, mis koosnevad 25 |im alumiiniumfooliumist ja 250 |im PVC, asuvad trükitud papp-karbis. Pakendi suurused: 10, 20, 28, 30, 50, 56, 60, 84, 90, 100 või 150 tabletti. Kõik pakendisuurused ei pruugi olla müügil.

6.6    Erihoiatused ravimi hävitamiseks
Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.

7.    MÜÜGILOA HOIDJA

Actavis Group PTC ehf., Reykjavikurvegi 76-78, 220 Hafnarfjörõur, Island

8.    MÜÜGILOA NUMBER

680210

9.    ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

21.04.2010

10.    TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud aprillis 2010.