Alprazolam sandoz 0,5mg - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS

Alprazolam Sandoz 0,25 mg, tabletid
Alprazolam Sandoz 0,5 mg, tabletid
Alprazolam Sandoz 1 mg, tabletid


2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 0,25 mg alprasolaami.
Abiainena sisaldab 92,47 mg laktoosi (monohüdraadina).

Üks tablett sisaldab 0,5 mg alprasolaami.
Abiainena sisaldab 92,22 mg laktoosi (monohüdraadina).

Üks tablett sisaldab 1 mg alprasolaami.
Abiainena sisaldab 91,72 mg laktoosi (monohüdraadina).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Tablett.

Alprazolam Sandoz 0,25 mg tablett:
Valge piklik poolitusjoonega tablett, millel on reljeefne märgistus "APZM 0,25".

Alprazolam Sandoz 0,5 mg tablett:
Roosa piklik poolitusjoonega tablett, millel on reljeefne märgistus "APZM 0,5".

Alprazolam Sandoz 1 mg tablett:
Helesinine piklik poolitusjoonega tablett, millel on reljeefne märgistus "APZM 1".

Tabletti saab jagada võrdseteks annusteks.


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1 Näidustused

Ärevuse sümptomaatiline ravi.

Alprasolaami tohib kasutada ainult siis, kui häire on raskekujuline, põhjustab töövõimetust
või liigseid kannatusi.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Raviperiood peab olema võimalikult lühike. Patsiendi seisundit ja ravi jätkamise
vajadust tuleb regulaarselt üle vaadata, eriti juhul, kui patsiendil ei ole sümptomeid. Ravi
kogupikkus ei tohiks koos annuse järk-järgulise vähendamisega ületada 8...12 nädalat.
Teatud tingimustel võib olla vajalik pikem ravi, kuid seda ei tohi teha enne, kui patsiendi
seisundit on uuesti kontrollitud.
Alprasolaami optimaalne annus tuleb määrata individuaalselt, arvestades sümptomite raskust
ja patsiendi ravivastust.
Üldjuhul võib patoloogilise ärevuse nähtusid suuremal osal patsientidel tõhusalt ravida
annusega 0,5 mg päevas kuni 3 mg päevas, mis on ööpäevane maksimaalne annus, mida ei
tohi ületada, mis on jaotatud mitmele manustamiskorrale.
Patsiendid, kes ei ole kunagi varem võtnud psühhotroopseid ravimeid või kes on kroonilised
alkohoolikud, vajavad üldjuhul väiksemaid annuseid kui patsiendid, keda on varasemalt
ravitud trankvillisaatorite, antidepressatide või uinutitega. Vältimaks ataksiat ja liigset
sedatiivset toimet soovitatakse kasutada väikseimat tõhusat annust.

Täiskasvanud
Algannus *: 0,25 mg kuni 0,5 mg kolm korda päevas.
Annustamine *: 0,5 mg kuni maksimaalselt 3 mg ööpäevas jaotatuna väiksemateks annusteks.

Eakad, nõrgestatud organismiga või neeru- ja maksafunktsiooni häiretega patsiendid
Algannus *: 0,25 mg kaks või kolm korda päevas
Annustamine *: 0,5 mg kuni 0,75 mg ööpäevas jaotatuna väiksemateks annusteks, ning
vajadusel kui haigus võimaldab, tuleb annust järk-järgult suurendades

* Kõrvaltoimete ilmnedes tuleb annust vähendada.

Alla 18-aastased patsiendid
Alprasolaami ei tohi selles vanuserühmas kasutada ohutuse ja efektiivsuse andmete
puudumise tõttu.

Ravi lõpetamine
Annust tuleb järk-järgult vähendada. Alprasolaami ööpäevast annust soovitatakse vähendada
mitte kiiremini kui 0,5 mg kolme päeva kohta. Osadel patsientidel võib olla vajalik annust
veelgi aeglasemalt vähendada.

4.3 Vastunäidustused

Myasthenia gravis
Ülitundlikkus toimeaine, bensodiasepiinide või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes
Raske hingamispuudulikkus
Uneapnoe sündroom
Raske maksa kahjustus

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Tolerantsus ravimi suhtes
Mitmenädalase korduva kasutamise järgselt võib uinutav toime väheneda.

Sõltuvus
Bensodiasepiinide pikaaegse kasutamise tagajärjel võib tekkida füüsiline või psühholoogiline
sõltuvus. Sõltuvuse tekke oht on suurem annuse tõustes ja ravi kestuse pikenedes. Alkoholi ja
ravimite kuritarvitajatel on sõltuvuse oht samuti suurenenud. Füüsilise sõltuvuse korral
kaasnevad ravi lõpetamisega ärajätunähud. Nendeks võivad olla pea- ja lihasvalu, tugev
ärevus ja pingetunne, unehäired, rahutus, segasus ja ärritatavus. Rasketel juhtudel ilmnevad
järgmised nähud: depersonalisatsioon, derealisatsioon, hüperakuusia, tundlikkuse kadu ja
kihelustunne jäsemetes, valgus-, heli- ja puutetundlikkuse suurenemine, hallutsinatsioonid
ja epileptilised krambid. Ärajätunähud võivad ilmneda mitu päeva pärast ravi lõppu.

Ravi lõpetamisega seotud ärevus ja pinge
Alprasolaamravi lõpetamisel võib ilmneda mööduva iseloomuga sündroom, mille käigus
tekivad sümptomid, kuid ravieelsest suurema intensiivsusega, mis esmalt vajasid
bensodiasepiini (või bensodiasepiiniga sarnase aine) kasutamist. Sündroomiga võivad
kaasneda meeleolumuutused, unetus ja rahutus. Et annuse kiire vähendamise või ravi järsu
lõpetamise korral on ärajätunähtude/sümptomite taastekkimise oht suurem, soovitatakse
annust vähendada järk-järgult.

Ravi kestus
Ravi peab kestma võimalikult lühikest aega (vt lõik 4.2) sõltuvalt näidustusest, kuid ärevuse
ja pingega seotud juhtudel ei tohi see koos annuse järk-järgulise vähendamise perioodiga
ületada 8...12 nädalat. Ravi pikendamine saab kõne alla tulla alles pärast patsiendi seisundi
ülevaatamist.

Ravi alguses võib olla vajalik patsienti teavitada, et ravi kestus on piiratud ja selgitada,
kuidas täpselt toimub annuse järk-järguline vähendamine.

Oluline on patsiente informeerida, ravi lõppemisega seoses sümptomite taastekkimise
võimalusest, et vältida võimalikku muret nende sümptomite tekkimisel ravi lõpetamisel.
Lühikese poolestusajaga bensodiasepiinide kasutamisel on täheldatud, et ärajätunähud võivad
ilmneda ka annustamiskordade vahepeal, eriti juhul, kui kasutatakse suuri annuseid. Pika
poolestusajaga bensodiasepiinide kasutamisel on oluline rõhutada, et parem on mitte muuta
ravi lühikese poolestusajaga bensodiasepiinide kasuks, sest sellisel juhul võivad tekkida
ärajätunähud.

Amneesia
Sarnaselt teistele bensodiasepiinidele võib alprasolaam põhjustada anterograadset amneesiat.
See tekib tavaliselt mitu tundi pärast ravimi võtmist (vt lõik 4.8).

Psühhiaatrilised ja paradoksaalsed reaktsioonid
Rahutuse, agiteerituse, ärrituvuse, raevuhoogude, luupainajate, süveneva unetuse,
hallutsinatsioonide, psühhooside, ebaadekvaatse käitumise, oneiroidse deliiriumi ja teiste
käitumishäirete ilmnedes tuleb ravimi kasutamine lõpetada. Paradoksaalsed reaktsioonid
tekivad sagedamini lastel ja eakatel patsientidel.

Patsientide erirühmad
Alprasolaami ei tohi kasutada alla 18-aastastel lastel ohutuse ja efektiivsuse andmete
puudumise tõttu.

Eakaid on soovitatav ravida tavaannusest väiksema annusega (vt lõik 4.2). Eakatel
patsientidel tuleb alprasolaami kasutada ettevaatusega, sest bensodiasepiinide lihaslõõgastava
toimega kaasneb kukkumiste oht.

Kroonilise hingamispuudulikkusega patsientidel tuleb hingamist pärssiva ohu tõttu kasutada
väiksemat annust.

Raske maksa kahjustusega patsientidele on bensodiasepiinid vastunäidustatud, sest
bensodiasepiinid võivad soodustada entsefalopaatia teket.

Bensodiasepiinid ei ole psühhooside esmases ravis tõhusad.

Üksikutel juhtudel on teatatud maaniaepisoodidest latentse depressiooniga patsientidel.

Bensodiasepiinid ei ole raske depressiooni esmases ravis tõhusad ning neid ei tohi kasutada
ainsa ravimina raske depressiooniga kaasneva ärevuse raviks, sest sellised patsiendid võivad
sooritada suitsiidi. Raske depressiooniga ja suitsidaalsetele patsientidele ravimit manustades
tuleb rakendada vastavaid ettevaatusabinõusid ja määrata sobiv annus.

Seoses võimalike soovimatute antikoliinergiliste toimetega tuleb bensodiasepiine kasutada
suure ettevaatusega patsientidel, kellel on äge kitsanurga glaukoom või eelsoodumus selle
tekkeks.

Bensodiasepiine tuleb suurima ettevaatusega kasutada ka nendel patsientidel, kellel on
anamneesis alkoholi või ravimite kuritarvitamine.

Tabletid sisaldavad laktoosi. Seetõttu ei tohi päriliku galaktoositalumatuse, Lappi laktaasi
defitsiidi või glükoosi-galaktoosi malabsorbtsiooniga patsiendid seda ravimit võtta.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Farmakodünaamilised koostoimed

Psühhotroopsed ravimid: Teiste psühhotroopsete ravimite samaaegse kasutuse korral tuleb
olla ettevaatlik. Tablettide võtmisel samaaegselt selliste psühhotroopsete ravimitega, nagu
antipsühhootikumid (neuroleptikumid), uinutid, rahustid, antidepressandid, narkootilised
valuvaigistid, epilepsiavastased ravimid, anesteetikumid ja sedatiivse toimega
antihistamiinikumid, võib kesknärvisüsteemi aktiivsust pärssiv toime tugevneda. Nende
tablettide kasutamine samaaegselt narkootiliste valuvaigistitega võib eufooriat süvendada,
mis võib viia psüühilise sõltuvuse tugevnemisele.

Alkohol:
Alprasolaami ja alkoholi samaaegne kasutamine tugevdab alprasolaami sedatiivset toimet.
See mõjutab patsiendi autojuhtimise ja masinate kasutamise võimet. Alprasolaami võtmise
ajal tuleb alkoholi tarvitamisest hoiduda.

Klosapiin:
Koos klosapiiniga kaasneb suurem hingamise- ja/või südameseiskuse oht.

Lihaslõõgastid:
Eriti ravi alguses tuleb alprasolaami manustamisel samaaegselt lihaslõõgastitega valmis olla
suuremaks müorelakseerivaks toimeks (kukkumiste oht).

Farmakokineetilised koostoimed

Kuna alprasolaam metaboliseerub teatud maksaensüümide (eriti CYP3A4) vahendusel, siis
mõjutavad selle ensüümi inhibiitorid ravimi toimet. Seetõttu tuleb alprasolaami kasutada
ettevaatusega patsientidel, kes kasutavad vastava toimega ravimeid ning nendega samaaegse
kasutuse korral võib osutuda vajalikuks annuse vähendamine.

CYP3A4 inhibiitorid
Seenevastased ravimid: Itrakonasooli, ketokonasooli ja teiste asooli-tüüpi seenevastaste
ravimite (tugevad CYP3A4 inhibiitorid) samaaegne kasutamine ei ole soovitatav.

Eriliselt ettevaatlik tuleb olla ravimi manustamisel samaaegselt selliste CYP3A4
inhibiitoritega, nagu HIV-proteaasi inhibiitorid, fluoksetiin, dekstropropoksüfeen,
suukaudsed kontratseptiivid, sertraliin, diltiaseem või makroliidi tüüpi antibiootikumid nagu
erütromütsiin ja troleandomütsiin.

Tugevatoimeline CYP3A4 inhibiitor itrakonasool suurendab alprasolaami AUC-d ja pikendab
selle eliminatsiooni poolväärtusaega. Uuringus, kus tervetele vabatahtlikele manustati 200 mg
itrakonasooli ja 0,8 mg alprasolaami ööpäevas, suurenes alprasolaami AUC kaks kuni kolm
korda ja eliminatsiooni poolväärtusaeg pikenes kuni ligikaudu 40 tunnini. Täheldatud on ka
mõju alprasolaami psühhomotoorse funktsiooniga seotud toimele. Itrakonasool võib
tugevdada alprasolaami kesknärvisüsteemi pärssivat toimet ja itrakonasooli manustamise
lõpetamine võib vähendada alprasolaami terapeutilist toimet.

Nefasodoon, fluvoksamiin ja tsimetidiin: Nimetatud ravimeid (CYP3A4 inhibiitorid) ja
alprasolaami tuleb samaaegselt manustada ettevaatusega ja arvestada tuleb alprasolaami
annuse võimaliku vähendamise vajadusega.
Nefasodoon inhibeerib alprasolaami CYP3A4 vahendatud oksüdatsiooni, mille tagajärjel
alprasolaami kontsentratsioon plasmas kahekordistub ja suureneb oht kesknärvisüsteemi
toimete tugevnemiseks, mistõttu soovitatakse neid ravimeid kombineerides vähendada
alprasolaami annust poole võrra.
Fluvoksamiinravi pikendab alprasolaami poolväärtusaega 20 tunnilt 34 tunnini ning
kahekordistab alprasolaami sisaldust vereplasmas. Neid ravimeid kombineerides soovitatakse
kasutada poolt alprasolaami annust.
Tsimetidiin vähendab alprasolaami kliirensit, mis võib alprasolaami toimet tugevdada. Selle
koosmõju kliinilist tähendust ei ole veel välja selgitatud.

CYP3A4 indutseerijad
CYP3A4 indutseerijaid (nt rifampitsiini, fenütoiini, karbamasepiini või naistepuna ürti)
kasutavatel patsientidel võib alprasolaami toime nõrgeneda. Eliminatsioonifaasis sõltub
alprasolaami sisaldus plasmas teatud maksaensüümide (eriti CYP3A4-st) metabolismist ja see
väheneb neid ensüüme indutseerivate ravimite kasutamise tagajärjel. Naistepuna või teiste
CYP3A4 indutseerivate ainete manustamise järsul katkestamisel võivad ilmneda alprasolaami
üleannustamise nähud.

Alprasolaami mõju teiste ravimite farmakokineetikale
Digoksiin:
Digoksiini ja alprasolaami 1 mg suuruse ööpäevase annuse samaaegsel kasutamisel on eriti
eakatel patsientidel täheldatud digoksiini sisalduse suurenemist plasmas. Seetõttu tuleb
alprasolaami ja digoksiini üheaegselt tarvitavaid patsiente hoolikalt jälgida digoksiini
toksiliste nähtude suhtes.

Imipramiin ja desipramiin:
On täheldatud, et alprasolaami samaaegne manustamine (kuni 4 mg ööpäevase annusena)
imipramiini ja desipramiiniga põhjustab imipramiini ja desipramiini püsikontsentratsiooni keskmist
tõusu vastavalt 31% ja 20%. Nende muutuste kliiniline olulisus ei ole veel selge.

Varfariin:
Toimet protrombiini ajale ja varfariini sisaldusele plasmas ei olnud võimalik välja selgitada.

Propranolooli ja disulfiraamiga koostoimeid ei leitud.

4.6 Rasedus
ja
imetamine

Kahjulike toimete tõenäosust ei saa hinnata, kuna bensodiasepiinide kasutamise kohta
raseduse ajal ei ole piisavalt andmeid. Inimeste jälgimise tulemused näitavad, et see ravim
võib rasedust (loodet ja sünnitust) ohustada. Sellest tulenevalt on ravimi kasutamine lubatud
ainult kriitiliste näidustuste korral. Arst, kes määrab alprasolaami fertiilses eas naisele, peab
oma patsiente hoiatama, et rasestumise korral või rasedust planeerides tuleb arstiga
konsulteerida võimaliku ravi katkestamise osas.
Ravim võib oma farmakoloogilisest toimest tulenevalt vastsündinule mõju avaldada
(hüpotermia, hüpotoonia ja mõõdukas respiratoorne distress). Seepärast on ravimi kasutamine
sünnituse ajal lubatud ainult kriitiliste näidustuste korral.
Lisaks sellele võivad lastel, kelle emad kasutasid raseduse lõpus regulaarselt bensodiasepiine,
ilmneda sünnitusjärgsel perioodil ärajätunähud.
Alprasolaam eritub rinnapiima. Seetõttu ei soovitata alprasolaami võtvatel naistel last rinnaga
toita.

4.7 Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Alprasolaam mõjutab oluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Isikuid, kelle
töö nõuab millegi täpset ja kestvat jälgimist, valmisolekut langetada õigeid otsuseid ja täit
kontrolli jäsemete üle, tuleb hoiatada, et sedatiivne toime, amneesia, keskendumisvõime
vähenemine ja lihasnõrkus võivad neid võimeid vähendada. Kui patsient ei ole saanud
piisavalt magada, siis oht tähelepanuvõime languseks süveneb.

Patsiente tuleb nimetatud ohu suhtes hoiatada ja soovitada neil ravi ajal mitte juhtida autot
ega käsitseda masinaid. Neid toimeid tugevdab samaaegne alkoholi tarvitamine (vt lõik 4.5).

4.8 Kõrvaltoimed

Tärniga (*) märgitud nähud võivad ilmneda eriti ravi alguses või suuremate annuste
kasutamisel ning kaovad tavaliselt kestva kasutamise järel.

Endokriinsüsteemi häired
Hüperprolaktineemia

Ainevahetus- ja toitumishäired
Isutus, isu suurenemine

Psühhiaatrilised häired
Keskendumisraskused, segasus*, depressioon, psühhiaatrilised ja paradoksaalsed häired ja sõltuvus
(vt allpool).

Närvisüsteemi häired
Tundlikkuse vähenemine*, tähelepanuvõime vähenemine*, uimasus*, peavalu*, pearinglus*,
düstoonia, kõnehäired. Amneesia (vt selle lõigu lõpus olevat teavet)

Silma kahjustused
Nägemishäired* (nt kahelinägemine või nägemise hägustumine), silma siserõhu suurenemine

Südame häired
Tahhükardia

Vaskulaarsed häired
Hüpotensioon

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Ninakinnisus

Seedetrakti häired
Kõhukinnisus, kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine, suukuivus, süljeerituse suurenemine,
neelamishäired

Maksa ja sapiteede häired
Maksafunktsiooni häired, ikterus

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Nahareaktsioonid

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused
Lihasnõrkus*, ataksia*

Neerude ja kuseteede häired
Uriinipidamatus, uriinipeetus

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired
Menstruatsioonihäired, libiido langus

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Jõuetus*, kehakaalu suurenemine

Amneesia
Anterograadne amneesia võib tekkida isegi terapeutiliste annuste kasutamisel ja oht suureneb
kõrgemate annuste kasutamisel. Amneesiaga võib kaasneda ebaadekvaatne käitumine (vt lõik
4.4 ,,Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel").

Depressioon
Bensodiasepiinide kasutamise ajal võib eelsoodumusega isikutel ilmneda varem märkamata
jäänud depressioon.

Psühhiaatrilised ja ,,paradoksaalsed" reaktsioonid
Rahutus, agiteeritus, ärritatavus, agressiivsus, meelepetted, raevuhood, luupainajad,
hallutsinatsioonid, psühhoosid, ebaadekvaatne käitumine ja teised käitumishäired. Sellised
paradoksaalsed reaktsioonid tekivad tõenäolisemalt lastel ja eakatel patsientidel.
Paradoksaalsete reaktsioonide korral tuleb ravimi manustamine katkestada.

Sõltuvus
Selle ravimi kasutamine (isegi terapeutilises annuses) võib tekitada füüsilist sõltuvust. Sellest
tulenevalt võib ravi katkestamine põhjustada ärajätunähtusid ja taastekkimise sümptomeid (vt
lõik 4.4). Ilmneda võib ka psüühiline sõltuvus ning registreeritud on kuritarvitamisjuhtumeid.

4.9 Üleannustamine

Üldandmed toksilisuse kohta
Ravimi üleannustamine ei tohiks sarnaselt teistele bensodiasepiinidele olla eluohtlik, välja
arvatud juhul, kui seda manustatakse koos teiste kesknärvisüsteemi pärssivate ainetega (sh
alkoholiga). Igasuguse ravimi üleannustamist käsitledes tuleb arvestada võimalusega, et
korraga võib olla sisse võetud mitmeid aineid. Ravi tuleb vastavalt kohandada.

Sümptomid
Üleannustamise ilminguks on tavaliselt kesknärvisüsteemi aktiivsuse pärssimine, mis võib
varieeruda uimasusest koomani. Üleannustamise kergete juhtude korral võivad nähtudeks olla
uimasus, segasus ja letargilisus. Raskematel juhtudel tekivad ataksia, hüpotoonia,
hüpotensioon, respiratoorne distress, harvadel juhtudel kooma ja väga harvadel juhtudel
surm.

Ravi
Vahetult pärast ravimi sissevõtmist on teadvusel patsientidel soovitatav oksendamist esile
kutsuda või teadvuseta patsientidel alternatiivina teha maoloputust, samaaegselt hingamisteid
intubatsiooni abil toetades. Kui mao tühjenemine ei paranda patsiendi seisundit, siis tuleb
manustada aktiivsütt ja vajadusel jätta see makku koos laksatiiviga. See võib efektiivne olla
ka juhul kui sissevõetud annus on teadaolevalt suur ja pikaajaline diureesi forsseerimine või
hemodialüüs ei ole andnud tulemusi.

Flumaseniilist võib antidoodina abi olla.

Koomas patsientide ravi on peamiselt sümptomaatiline. Rakendada tuleb sobivaid meetmeid
vältimaks selliseid tüsistusi nagu keele allavajest või maosisu aspiratsioonist tingitud
asfüksia. Mõnedel patsientidel võib veenisisene vedeliku manustamine aidata
dehüdratatsiooni vältida.

Elutähtsate funktsioonide, eriti hingamise toetamine on eriliselt oluline teiste sedatiivsete
ravimitega kooskasutamise korral.


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised
omadused

Farmakoterapeutiline grupp: bensodiasepiini derivaadid
ATC-kood: NO5BA12

Alprasolaamil on sarnaselt teistele bensodiasepiinidele suur afiinsus ajus leiduva
bensodiasepiinide seondumiskoha suhtes. See suurendab gamma-aminovõihappe inhibeerivat
neurotransmittoorset aktiivust, mis vahendab kesknärvisüsteemis (KNS) nii pre- kui
postsünaptilist inhibitsiooni.

Alprasolaam on anksiolüütilise toimega ravim. Lisaks anksiolüütilistele omadustele on
alprasolaamil sarnaselt teistele bensodiasepiinidele ka sedatiivne, uinutav, lihaseid lõõgastav
ja krambivastane toime.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine
Alprasolaam imendub kiiresti pärast suukaudset manustamist. Suukaudse manustamise
järgselt on biosaadavus 80% või rohkem. Maksimaalne plasmakontsentratsioon saavutatakse
üks kuni kaks tundi pärast suukaudset manustamist.


Jaotumine
Ühekordse manustamisega saavutatav plasmakontsentratsioon on otseselt sõltuvuses
manustatud annusest. 0,5 mg kuni 3 mg suuruse annuse manustamisega saavutati
maksimaalseks plasmakontsentratsiooniks 8...37 nanogrammi/ml. 1,5 mg kuni 10 mg suuruse
annuse korduva manustamise korral oli keskmine tasakaalukontsentratsioon 18,3...100
nanogrammi/ml.
In vitro seondub ligikaudu 70% alprasolaamist plasmavalkudega.

Biotransformatsioon
Uriinis leiduvatest alprasolaami metaboliitidest on olulisimad alfahüdroksüalprasolaam ja
bensofenoonderivaat. Plasmas on peamisteks metaboliitideks alfahüdroksüalprasolaam ja 4-
hüdroksüalprasolaam. Alprasolaami metabolism toimub peamiselt CYP3A4 kaudu.

Bensofenooni derivaat on praktiliselt inaktiivne. Alfahüdroksüalprasolaami bioloogiline
aktiivsus on võrreldav alprasolaami bioloogilise aktiivsusega, samas kui 4-
hüdroksüalprasolaam on 10 korda vähem aktiivne. Nende metaboliitide sisaldus vereplasmas
on madal. Nende poolväärtusajad jäävad samasse suurusjärku alprasolaamiga. Seetõttu
mõjutavad metaboliidid alprasolaami bioloogilist aktiivsust vaid vähesel määral.

Eliminatsioon
Alprasolaami keskmine poolväärtusaeg on vahemikus 12 kuni 15 tundi. Alprasolaam ja selle
metaboliidid erituvad peamiselt uriiniga.

Eakad patsiendid
Eakatel inimestel võib keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg pikeneda (ligikaudu 16
tunnini).
Maksakahjustus
Maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel võib keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg
pikeneda (ligikaudu 19 tunnini).

5.3 Prekliinilised
ohutusandmed

Rottidel, kes said 24 kuu vältel alprasolaami, ilmnes emas- ja isasloomadel kalduvus
vastavalt kataraktide ja sarvkesta vaskularisatsioonide arvukuse suurenemisele sõltuvalt
manustatud annusest.
Korduva annustamisega toksilisuse uuringus (kestusega 12 kuud), milles kasutati suuri
suukaudseid annuseid, täheldati koertel krambihoogusid, mis olid mõnedel juhtudel
surmavad. Selle tähtsus inimesele ei ole teada.
Rottide ja hiirtega tehtud kartsinogeensuse uuringutes ei ilmnenud viiteid kartsinogeensele
toimele.

Alprasolaami suured annused põhjustasid rottidel ja küülikutel sünnikahjustusi ja
lootesurmasid.

Hiirtele ja rottidele prenataalselt manustatud bensodiasepiinide, sh alprasolaami manustamist
on seostatud muutustega järglaste käitumises. Nende muutuste võimalik olulisus inimestele ei
ole selge.


6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1 Abiainete
loetelu
Naatriumdokusaat
Naatriumbensoaat (E211)
Eelzelatineeritud tärklis (kartulitärklis)
Mikrokristalliline tselluloos (E460)
Laktoosmonohüdraat
Magneesiumstearaat (E572)
Kolloidne veevaba räni (E551)
Erütrosiin alumiiniumlakkvärv (E127) (ainult 0,5 mg tabletis)
Indigotiin (E132) (ainult 1 mg tabletis)

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise
eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.
Blisterpakendit hoida papist välispakendis valguse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

PVC/alumiinium-blister

Pakendis 10, 20, 30, 40, 50, 60, 100 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA

Sandoz d.d.
Verovskova 57
1000 Ljubljana
Sloveenia


8. MÜÜGILOA
NUMBER

Alprazolam Sandoz 0,25 mg tabletid: 602708
Alprazolam Sandoz 0,5 mg tabletid: 602208
Alprazolam Sandoz 1 mg tabletid: 602308


9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

26.09.2008


10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud septembris 2008