Puudub Eestis kehtiv müügiluba või meil ei ole andmeid veel

ZOLPRAS

Artikli sisukord

ZOLPRAS

Zolpras kuulub prootonpumba inhibiitoriteks (PPI) nimetatavate ravimite rühma.

ZOLPRAS


PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE


Zolpras 10 mg gastroresistentsed tabletid
Zolpras 20 mg gastroresistentsed tabletid

Rabeprasoolnaatrium
Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte.
-    Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
-    Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
-Ravim on välja kirjutatud teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigussümptomid on sarnased.
-Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.

Infolehes antakse ülevaade:
1.     Mis ravim on Zolpras ja milleks seda kasutatakse

2.     Mida on vaja teada enne Zolpras’e võtmist

3.     Kuidas Zolpras’t võtta

4.     Võimalikud kõrvaltoimed

5.     Kuidas Zolpras’t säilitada

6.     Lisainfo



1.     MIS RAVIM ON ZOLPRAS JA MILLEKS SEDA KASUTATAKSE

Zolpras kuulub prootonpumba inhibiitoriteks (PPI) nimetatavate ravimite rühma. 
Zolpras toimib maohappe kogust vähendavalt. 

Zolpras’t kasutatakse, et ravida:
-soolestiku ülaosa haavandit (kaksteistsõrmikuhaavand) ja maohaavandit.
-gastroösofageaalset reflukshaigust (GERD), koos haavandiga või ilma. GERD viitab tavaliselt

söögitorupõletikule, mida põhjustab maohape ja millega kaasnevad kõrvetised. Kõrvetised on põletav tunne, mis tõuseb maost või rinnaku alaosast kuni kaelani. Zolpras’t võib kasutada GERD’i pikaajalise ravina. Zolpras’t võib samuti kasutada ka keskmise raskusega kuni raske gastroösofageaalse reflukshaiguse sümptomaatiliseks raviks (sümptomaatiline GERD). 
-Zollingeri-Ellisoni sündroomi, mis on seisund, kus magu toodab äärmiselt suures koguses maohapet.
Zolpras’t kasutatakse kombinatsioonis kahe antibiootikumiga (klaritromütsiin ja amoksitsilliin) H. pylori infektsiooni hävitamiseks peptilise haavandiga patsientidel. Lisainformatsiooni saamiseks H. pylori raviks kasutatavate antibiootikumide kohta, vaata vastavate ravimite patsiendi infolehti.


2.     MIDA ON VAJA TEADA ENNE ZOLPRAS’E VÕTMIST

Ärge võtke Zolpras’t
-    kui te olete allergiline (ülitundlik) rabeprasoolnaatriumi või Zolpras mõne koostisosa suhtes (loetletud lõigus 6).

-    kui te olete rase või toidate rinnaga. 



Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga Zolpras
-    kui te olete allergiline teiste prootonpumba inhibiitorite suhtes.

-    kui teil on või on olnud mingeid maksaprobleeme.

-    kui te võtate ravimit nimega atasanaviir (kasutatakse HIV ravis).


Kui ülalmainitu kehtib teie puhul, pidage enne Zolpras’e võtmist nõu oma arstiga. 
Teie arst võib teha või on teinud teile lisauuringu, mida nimetatakse endoskoopiaks, et diagnoosida teie seisundit ja/või välistada pahaloomulist haigust. Enne ravi alustamist tuleb välistada mao- ja söögitorukasvajate võimalus.
Kui te võtate Zolpras’t pikka aega (rohkem kui 1 aasta), jälgib teie arst regulaarselt teie seisundit. Iga kord kui te oma arstiga kohtute, peate te teda teavitama igast uuest või teistsugusest sümptomist, mis teil ilmnenud on. 
Zolpras’e ravi ajal on teatatud mõningatest normist kõrvale kalduvatest väärtustest vereanalüüsides. Ravi katkestamisel väärtused harilikult normaliseeruvad. 
Zolpras’t ei soovitata kasutada lastel. 

Võtmine koos teiste ravimitega
Palun informeerige oma arsti või apteekrit, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid muid
ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid. Eriti oluline on see juhul, kui te võtate mõnda
järgnevatest ravimitest:
-atasanaviir (kasutatakse HIV ravis); Zolpras’t ei ole soovitatav võtta samaaegselt atasanaviiriga. 
-ketokonasool või itrakonasool (kasutatakse seeninfektsioonide raviks). 


Rasedus ja imetamine
Enne ravimi kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga. Zolpras’t ei tohi raseduse ja imetamise ajal kasutada. 

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
On ebatõenäoline, et Zolpras mõjutaks autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. 
Siiski võib rabeprasool mõnikord põhjustada unisust. Seega tuleb selle toime ilmnedes autojuhtimisest
ja keeruliste seadmete kasutamisest hoiduda. 


3. KUIDAS ZOLPRAS’T VÕTTA

Võtke Zolpras’t alati täpselt nii nagu arst on teile rääkinud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Tavaline annus on:
Täiskasvanud ja eakad
Kaksteistsõrmikuhaavand ja maohaavand: 20 mg Zolpras’t, võetuna üks kord ööpäevas hommikuti. Enamust kaksteistsõrmikuhaavandiga patsientidest ravitakse neli nädalat ja enamust healoomulise maohaavandiga patsientidest kuus nädalat. Siiski võivad mõned patsiendid paranemiseks vajada lisaravi.
Gastroösofageaalne reflukshaigus (GERD): 20 mg Zolpras’t, võetuna üks kord ööpäevas 4...8 nädalat. 
GERD’i pikaajaline ravi: 10...20 mg Zolpras’t üks kord ööpäevas, sõltuvalt ravivastusest. 
GERD’i sümptomaatiline ravi: 10 mg Zolpras’t üks kord ööpäevas, 4 nädalat. Kui sümptomid on leevenenud, võib arst soovitada teil sümptomite edasiseks kontrollimiseks võtta vastavalt vajadusele 10 mg Zolpras’t ööpäevas. 
Zollingeri-Ellisoni sündroom: ravi alustatakse annusega 60 mg Zolpras’t üks kord ööpäevas. Sõltuvalt teie reaktsioonist ravile, võib teie arst seejärel teie annust kohandada. Teie arst ütleb teile, kui palju tablette te võtma peate ja mis ajal seda teha tuleb. 
H. pylori infektsiooni hävitamiseks: 20 mg Zolpras’t võtta kaks korda ööpäevas ja harilikult 7 päeva vältel (kombineerituna kahe antibiootikumiga – klaritromütsiini ja amoksitsilliiniga). 

Lapsed:
Zolpras’t ei soovitata lastel kasutada. 


Kasutamisjuhend
Tabletid tuleb alla neelata tervelt, koos poole klaasitäie veega ja neid ei tohi närida ega purustada. Kui Zolpras’t võetakse üks kord ööpäevas, tuleb tabletid võtta hommikuti enne sööki. 
Kui teil on tunne, et Zolpras’e toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kui te võtate Zolpras’t rohkem kui ette nähtud
Kui te võtate rohkem Zolpras’t, kui teie arst on teile määranud, otsige arstiabi. 

Kui te unustate Zolpras’t võtta
Kui unustasite annuse võtmata, tehke seda niipea, kui teile meenub. Kui järgmine annuse võtmise aeg on peaaegu käes, siis ärge unustatud annust võtke, vaid jätkake tavalisel ajal. Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.
Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.


4. VÕIMALIKUD KÕRVALTOIMED

Nagu kõik ravimid, võib ka Zolpras põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
Kui te täheldate endal mõnda järgnevatest rasketest kõrvaltoimetest, lõpetage Zolpras’e võtmine ja pöörduge koheselt oma arsti poole:
-Ootamatu hingeldamine, huulte, näo või keha tursed, lööve, minestamine või neelatamisraskused
(raske allergiline reaktsioon). -Naha kollasus, tume uriin ja väsimus, mis võivad viidata maksaprobleemidele. -Naha punetus koos villide ja naha koorumisega ja millega võib kaasneda ka kõrge palavik ja
liigesvalud. Võivad esineda ka tugevad villid ja veritsus huultel, silmade ümbruses, suus, ninas ja
suguelunditel. See võib viidata multiformsele erüteemile, Stevensi-Johnsoni sündroomile või
toksilisele epidermaalsele nekrolüüsile. 
Allpool loetletud kõrvaltoimete sagedus on defineeritud, kasutades järgnevat hindamist:
Väga sage:  esineb rohkem, kui 1 kasutajal 10-st 
Sage:  1...10 kasutajal 100-st 
Aeg-ajalt:  1...10 kasutajal 1000-st 
Harv:  1...10 kasutajal 10000-st 
Väga harv:  vähem kui 1 kasutajal 10000-st 
Teadmata:   sagedust ei saa olemasolevate andmete põhjal hinnata. 
Sage: 

-köha, kurguvalu (neelupõletik), vesine nina -iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, kõhulahtisus, kõhukinnisus, puhitus -seljavalu, mittespetsiifiline valu -nõrkus või jõudluse kadumine, gripi sarnased sümptomid -unetus -peavalu, pearinglus -infektsioon.
Aeg-ajalt: -närvilisus -unisus -bronhitorukeste põletik (bronhiit), põskkoopapõletik (sinusiit) -seedehäired, suukuivus, röhitsemine -lööve, nahapunetus (erüteem) -lihasvalud, liigesvalud, krambid jalgades -kuseteede infektsioon -valu rinnus, külmavärinad, palavik -maksaensüümide aktiivsuse suurenemine, mida määratakse vereanalüüsidega.
Harv:
-verehäired, nagu valgeliblede või trombotsüütide arvu vähenemine. See võib põhjustada nõrkust,

veritsust või muuta vastuvõtlikumaks infektsioonidele.  -vere valgeliblede arvu vähenemine -allergilised reaktsioonid, sh näopiirkonna tursed, madal vererõhk ja hingamisraskused -söögiisu kadumine -depressioon -nägemishäired -maopõletik, suuõõnepõletik, maitsetundlikkuse häired -maksapõletik, kollatõbi (naha või silmade kollasus), maksafunktsiooni puudulikkusega seonduvad
ajuhäired (hepaatiline entsefalopaatia) -sügelus, higistamine, villid nahal -neerupõletik (interstitsiaalne nefriit) -kehakaalu suurenemine.
Väga harv:
-ootamatult tekkiv raske lööve või villid või naha koorumine. Sellega võib kaasneda ka kõrge palavik ja liigesvalud (multiformne erüteem, Stevensi-Johnsoni sündroom (SJS) või toksiline epidermaalne nekrolüüs (TEN)). 
Pole teada: -vere madal naatriumisisaldus -segasus -jalgade ja pahkluude turse -rinnanäärmete suurenemine meestel. 
Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.


5. KUIDAS ZOLPRAS’T SÄILITADA

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Blisterpakendid: Hoida temperatuuril kuni 25°C. Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstuna. Tabletipurk: Hoida temperatuuril kuni 25°C. Hoida purk tihedalt suletuna, niiskuse eest kaitstult.
Ärge kasutage Zolpras’t pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil, blistril ja etiketil. Kõlblikkusaeg viitab kuu viimasele päevale.
Ravimeid ei tohi ära visata kanalisatsiooni kaudu ega koos majapidamisprügiga. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitatakse ravimeid, mida enam ei vajata. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.


6. LISAINFO

Mida Zolpras sisaldab:
-Toimeaine on rabeprasoolnaatrium. Üks tablett sisaldab 10 mg (või 20 mg) rabeprasoolnaatriumi. 
-Abiained on:   Tableti sisu: povidoon, mannitool (E 421), kerge magneesiumoksiid, väheasendatud    hüdroksüpropüültselluloos, magneesiumstearaat;    Tableti katte alus: etüültselluloos, kerge magneesiumoksiid;    Tableti maohappekindel kate: metakrüühappeetüülakrülaadi kopolümeer, polüsorbaat 80,    naatriumlaurüülsulfaat, propüleenglükool, talk, punane raudoksiid (E172), kollane raudoksiid    (E172), titaandioksiid (E171).

Kuidas Zolpras välja näeb ja pakendi sisu
Zolpras 10 mg gastroresistentsed tabletid: roosad, kaetud, ellipsikujulised kaksikkumerad tabletid.  Zolpras 20 mg gastroresistentsed tabletid: kollased, kaetud, ellipsikujulised kaksikkumerad tabletid. 
Pakendi suurused:
Blisterpakendis on 7, 14, 20, 28, 30, 56, 60, 98 ja 100 tabletti.  Tabletipurgis (koos niiskust imava ainega) on 30, 100 ja 250 tabletti. 
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil. 

Müügiloa hoidja ja tootja
Müügiloa hoidja: Alchemia Limited 5th Floor, 86 Jermyn Street, London SW1Y 6AW, Ühendkuningriik
Tootja:
Actavis hf.
Reykjavíkurvegur 78,
IS-220 Hafnarfjörður,
Island

Infoleht on viimati kooskõlastatud detsembris 2010


RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Zolpras, 10 mg gastroresistentsed tabletid Zolpras, 20 mg gastroresistentsed tabletid


2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Zolpras 10 mg gastroresistentne tablett sisaldab 10 mg rabeprasoolnaatriumi, mis vastab 9,42 mg
rabeprasoolile.
Zolpras 20 mg gastroresistentne tablett sisaldab 20 mg rabeprasoolnaatriumi, mis vastab 18,85 mg
rabeprasoolile.

INN. Rabeprazolum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

 


3. RAVIMVORM

Gastroresistentne tablett.
10 mg: roosa, kaetud, ellipsikujuline, kaksikkumer tablett.  20 mg: kollane, kaetud, ellipsikujuline, kaksikkumer tablett.


4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused
-Kaksteistsõrmikuhaavand;
-Maohaavand;
- Gastroösofageaalne reflukshaigus (GERD); 
- Gastroösofageaalse reflukshaiguse säilitusravi;
- Keskmise raskusega kuni raske gastroösofageaalse reflukshaiguse sümptomaatiline ravi 
- Zollingeri-Ellisoni sündroom;
-Helicobacter pylori eradikatsioon koos sobivate antibiootikumidega peptilise haavandiga    Patsientidel (vt lõik 4.2).

4.2 Annustamine ja manustamisviis
Täiskasvanud/eakad
Kaksteistsõrmikuhaavand/ maohaavand:
Soovitatav suukaudne annus aktiivse kuluga mõlema (kaksteistsõrmiku ja mao) haavandtõve jaoks on
20 mg võetuna üks kord päevas hommikuti.
Enamus kaksteistsõrmikuhaavandiga patsiente paraneb 4 nädalaga. Siiski mõned patsiendid võivad
paranemiseks vajada veel täiendavat 4-nädalast ravi. Enamus maohaavandiga patsiente paraneb 6
nädalaga. Siiski mõned patsiendid võivad paranemiseks vajada veel täiendavat 6-nädalast ravi.

Gastroösofageaalne reflukshaigus (GERD):
Soovitatav suukaudne annus selle seisundi raviks on 20 mg võetuna üks kord päevas 4...8 nädala
jooksul.

Gastroösofageaalse reflukshaiguse säilitusravi:
Pikaajaliseks raviks soovitatav säilitusannus on Zolpras 20 mg või 10 mg tablett üks kord päevas,
sõltuvalt patsiendi ravivastusest.

Keskmise raskusega kuni raske gastroösofageaalse reflukshaiguse sümptomaatiline ravi: 10 mg üks kord päevas ilma ösofagiidita patsientidele. Kui neljanädalase ravi järgselt sümptomid ei leevendu, tuleks patsientidele teha lisauuringud. Kui sümptomid on leevenenud, võib edaspidi kasutada sümptomite kontrollimiseks ravimi võtmist vastavalt vajadusele – vajadusel 10 mg üks kord päevas.
Zollingeri-Ellisoni sündroom: Soovitatav algannus täiskasvanutele on 60 mg üks kord päevas. Annust võib tiitrida ülespoole kuni 120 mg/päevas, vastavalt patsiendi individuaalsetele vajadustele. Ühekorraga võib sisse võta kuni 100 mg-se päevaannuse. 120 mg annus tuleb jagada osaannusteks, 60 mg kaks korda päevas. Ravi tuleb jätkata nii kaua, kuni see on kliiniliselt vajalik. 
Helicobacter pylori eradikatsioonravi:
H. pylori infektsiooniga pastientidel tuleb rakendada eradikatsiooniravi. Soovitatakse järgmisi 7päevaseid kombineeritud raviskeeme.
Zolpras 20 mg kaks korda päevas + klaritromütsiin 500 mg kaks korda päevas ja amoksitsilliin 1 g
kaks korda päevas. 
Näidustuse korral, mis vajab üks kord päevas manustamist, tuleb Zolpras tabletid võtta hommikul,
enne sööki; et kaasa aidata ravivastusele.

Patsientidele tuleb öelda, et Zolpras tablette ei tohi närida ega purustada, vaid tuleb neelata alla tervelt.

Neeru- ja maksafunktsiooni häired:
Neeru- ja maksafunktsiooni häiretega patsientidel ei ole vaja annust kohandada.

Vt lõik 4.4 „Zolpras’e kasutamine raske maksapuudulikkusega patsientidel“.

Lapsed
Zolpras’t ei ole soovitatav lastel kasutada ohutus- ja efektiivsusandmete puudumise tõttu.


4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
Rasedus
Imetamine.


4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel 
Sümptomaatiline ravivastus rabeprasoolnaatriumile ei välista pahaloomulise mao- või söögitorukasvaja võimalust, seetõttu tuleb haiguse võimalik pahaloomulisus välistada enne ravi alustamist Zolpras’ega. 
Pikaajalisel ravil olevaid (eriti need, keda on ravitud kauem kui üks aasta) patsiente tuleb hoida regulaarse meditsiinilise jälgimise all.
Ei saa välistada ristuva ülitundlikkusreaktsiooni tekke riski teiste prootonpumba inhibiitorite või asendatud bensimidasoolidega.
Patsientidele tuleb öelda, et Zolpras tablette ei tohi närida ega purustada, vaid tuleb neelata alla tervelt.
Zolpras’t ei ole soovitatav lastel kasutada ohutus- ja efektiivsusandmete puudumise tõttu.
Turustamisjärgselt on teatatud vere düskraasiast (trombotsütopeenia ja neutropeenia). Enamusel juhtudest, kus muud etioloogiat ei olnud võimalik tuvastada, olid juhud komplitseerumata ja lahenesid rabeprasool-ravi ärajätmisel.
Kliinilistes uuringutes on täheldatud maksaensüümide aktiivsuse muutusi ning seda on ka turustamisjärgselt teatatud. Enamusel juhtudest, kus muud etioloogiat ei olnud võimalik tuvastada, olid juhud komplitseerumata ja lahenesid rabeprasool-ravi ärajätmisel.
Kerge ja keskmise raskusega maksafunktsiooni häirega patsientidel läbiviidud uuringus olulisi ravimiga seotud ohutusprobleeme, võrreldes normaalse ea ja vanusega kontrollgrupiga, ei täheldatud. Kuigi kliinilised andmed rabeprasooli kasutamise kohta raske maksafunktsiooni häirega patsientide ravis puuduvad, peab ravimit määrav arst rakendama ettevaatusabinõusid Zolpras’e esmakordsel määramisel sellistele patsientidele.
Rabeprasooli koosmanustamine atasanaviiriga ei ole soovitatav (vt lõik 4.5).
Mao happelisust vähendava ravimi kasutamisel, st prootonpumba inhibiitorite kasutamisel, suureneb maos seedetrakti normaalsesse mikrofloorasse kuuluvate bakterite arv. Ravi prootonpumba inhibiitoritega võib vähesel määral suurendada selliste bakterite, nagu Salmonella ja Campylobacter’i poolt tekitatud seedetrakti infektsioonide riski.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed 
Rabeprasoolnaatrium tekitab väljendunud ja pikaajalise maohappe sekretsiooni inhibeerimise. Koostoime võib ilmneda toimeainetega, mille imendumine on sõltuv pH tasemest. Rabeprasoolnaatriumi manustamine koos ketokonasooli või itrakonasooliga võib põhjustada seenevastase ravimi plasmasisalduse olulist vähenemist. Seega tuleb patsiente eraldi jälgida, et otsustada, kas annuse kohandamine on vajalik, kui ketokonasooli või itrakonasooli võetakse samaaegselt koos rabeprasooliga.
Kliinilistes uuringutes, kus kasutati antatsiide samaaegselt rabeprasooliga ja spetsiifilises ravim-ravim koostoime uuringus, ei täheldatud koostoimeid vedelate antatsiididega. 
300 mg atasanaviiri/10 mg ritonaviiri manustamine koos omeprasooliga (40 mg üks kord ööpäevas) või 400 mg atasanaviiri manustamine koos lansoprasooliga (60 mg üks kord ööpäevas) tervetele vabatahtlikele, andis tulemuseks atasanaviiri ekspositsiooni olulise vähenemise. Atasanaviiri imendumine on pH-sõltuv. Kuigi seda ei ole uuritud, võib sarnaseid tulemusi eeldada ka teiste prootonpumba inhibiitorite puhul. Seega ei tohi PPI’sid, sh ka rabeprasooli manustada koos atasanaviiriga (vt lõik 4.4).

4.6 Rasedus ja imetamine
Rasedus
Rabeprasooli ohutuse kohta inimese rasedusele puuduvad andmed. Rottidel ja küülikutel läbi viidud reproduktiivsusuuringud ei näidanud rabeprasoolnaatriumist põhjustatud fertiilsushäireid või lootekahjustust, kuigi rottidel ilmneb feto-platsentaarse vereringe langust. Zolpras on raseduse ajal vastunäidustatud.
Imetamine
Ei ole teada, kas rabeprasoolnaatrium eritub inimese rinnapiima. Uuringuid imetavatel naiste ei ole läbi viidud. Siiski eritub rabeprasoolnaatrium roti piimaga. Seega ei tohi Zolpras’t imetamise ajal kasutada.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Tuginedes ravimi farmakodünaamilistele omadustele ja kõrvaltoimete profiilile, on ebatõenäoline, et Zolpras võiks põhjustada häireid autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimes. Siiski, kui tähelepanuvõime on häiritud unisusest, on soovitatav autojuhtimisest ja masinate käsitsemisest hoiduda. 

4.8 Kõrvaltoimed
Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimeteks rabeprasooli kontrollitud kliiniliste uuringute käigus olid peavalu, kõhulahtisus, kõhuvalu, asteenia, puhitus, lööve ja suukuivus. Kliiniliste uuringute käigus kogetud enamus kõrvaltoimetest olid raskusastme poolest kerged kuni keskmise raskusega ja loomult mööduvad. 
Järgmisi kõrvaltoimeid on teatatud kliiniliste uuringute käigus ja ravimi turustamisjärgselt. 
Sagedused on defineeritud järgmiselt: väga sage (≥1/10); sage (≥1/100 kuni<1/10); aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100); harv (≥1/10000 kuni <1/1000); väga harv (<1/10000), teadmata (sagedust ei saa olemasolevate andmete alusel hinnata).
Organsüsteemi klass  Sage  Aeg-ajalt  Harv  Väga harv  Teadmata 
Infektsioonid ja infestatsioonid  infektsioon 
Vere ja lümfisüsteemi häired  Neutropeenia Leukpeenia Trombotsütopeenia Leukotsütoos 
Immuunsüsteemi häired  Ülitundlikkus¹¸² 
Ainevahetuse ja toitumise häired  Anoreksia  Hüponatreemia 
Psühhiaatrilised häired  Unetus  Närvilisus  Depressioon  Segasus 
Närvisüsteemi häired  Peavalu Pearinglus  Unisus 
Silma kahjustused  Nägemishäired 
Vaskulaarsed häired  Perifeerne ödeem 
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired  Köha Neelupõletik Nohu  Bronhiit Sinusiit 
Seedetrakti häired  Kõhulahtisus Oksendamine Iiveldus Kõhuvalu Kõhukinnisus Puhitus  Düspepsia Suukuivus Röhitsemine  Gastriit Stomatiit Maitsetundlikkuse häired 
Maksa ja sapiteede häired  Hepatiit Kollatõbi Hepaatiline entsefalopaatia3 

Naha ja  Lööve  Pruuritus  Multiformne 
nahaaluskoe  Erüteem2  Higistamine  erüteem, 
kahjustused Bulloossed reaktsioonid²  toksiline epidermaalne nekrolüüs (TEN), Stevensi-Johnsoni sündroom (SJS) 
Lihas-skeleti ja  Mitte- Müalgia 
sidekoe  spetsiifiline  Krambid 
kahjustused  valu Seljavalu  jalgades Artralgia 
Neerude ja kusteede häired  Kuseteede infektsioon  Interstitsiaalne nefriit 
Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired  Günekomastia 
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid  Asteenia Gripi-laadne haigus  Valu rinnus Külmavärinad Püreksia 
Uuringud  Maksaensüümide aktiivsuse tõus³  Kehakaalu suurenemine 

¹ sh näopiirkonna turse, madal vererõhk ja düspnoe. 
² Erüteem, bulloossed reaktsioonid ja ülitundlikkusreaktsioonid on tavaliselt pärast ravi katkestamist
taandunud. 
³ Kaasuva maksatsirroosiga patsientidelt on harva saadud teateid hepaatilisest entsefalopaatiast. Raske
maksafunktsioonihäirega patsientide ravis on arstil soovitatav rakendada ettevaatust, kui Zolpras’t
sellistele ptsientidele esmakordselt määratakse (vt lõik 4.4). 

4.9 Üleannustamine
Praegused kogemused tahtlike või juhuslike üleannustamistega on piiratud. Maksimaalne ekspositsioon ei ole ületanud 60 mg kaks korda ööpäevas või 160 mg üks kord ööpäevas. Kõrvaltoimed on tavaliselt minimaalsed, esindatud teadaolevate kõrvaltoimete profiilis ja mööduvad ilma edasise meditsiinilise sekkumiseta. Spetsiifiline vastumürk puudub. Rabeprasoolnaatrium seondub ulatuslikult verevalkudega ja ei ole seetõttu dialüüsitav. Igasuguse üleannustamise puhul peab ravi olema sümptomaatiline ja rakendama peab üldisi toetavaid meetmeid.


5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: Prootonpumba inhibiitorid ATC-kood: A02BC04
Toimemehhanism: Rabeprasoolnaatrium kuulub antisekretoorsete ainete – asendatud bensimidasoolid – rühma, mis ei oma antikolinergilist ega H2 histamiini blokeerivat toimet, kuid pärsib maohappe sekretsiooni inhibeerides spetsiifiliselt ensüümi H+/K+-ATPaas (hape või prootonpump). Toime on annusest sõltuv ja mõjutab nii basaalset kui stimuleerivat happesekretsiooni sõltumata stiimulist. Loomkatsed näitavad, et pärast manustamist kaob rabeprasoolnaatrium kiiresti nii plasmast kui mao limaskestast. Olles nõrk alus imendub rabeprasool kiiresti iga annuse korral ning kontsentreerub parietaalrakkude happelises keskkonnas. Rabeprasool muutub seal läbi protonatsiooni aktiivseks sulfenamiidvormiks ning reageerib seejärel prootonpumbas olevate tsüsteiinidega. 
Antisekretoorne toime: Pärast 20 mg rabeprasoolnaatriumi suukaudset manustamist algab antisekretoorne toime ühe tunni jooksul, maksimaalne toime saabub 2...4 tunniga. Basaalse ja toidust stimuleeritud happesekretsiooni inhibeerumine 23 tundi pärast rabeprasooli esimest annust on vastavalt 69% ja 82% ning inhibeeriv toime kestab kuni 48 tundi. Rabeprasoolnaatriumi poolt tekitatud happe sekretsiooni inhibeerimine suureneb vähesel määral korduvate üks-kord-päevas manustamistega, saavutades tasakaalukontsentratsiooni kolme päeva pärast. Ravimi ärajätmisel taastub normaalne sekretoorne aktiivsus 2...3 päevaga.
Toime seerumi gastriinile: Kliinilistes uuringutes on patsiente ravitud 10 või 20 mg rabeprasoolnaatriumiga üks kord päevas, kestvusega kuni 43 kuud. Seerumi gastriini sisaldus suurenes esimese 2...8 nädala jooksul, mis näitas happesekretsiooni inhibeerivat toimet ning püsis ravi jätkudes stabiilsena. Gastriini väärtused langevad ravieelsele tasemele tavaliselt 1...2 nädalat pärast ravi lõppu.  Inimese maobiopsia proovides, mis on võetud maoõõnest ja maopõhimikust enam kui 500-lt rabeprasooli saanud patsiendilt ja võrdlusravimi grupi patsientidelt 8 nädala jooksul, ei tuvastatud endokriinrakkude (ECL) histoloogilisi muutusi, muutust gastriidi raskusastmes, atroofilise gastriidi esinemises, soolestiku metaplaasias või H. pylori levikus. Enam kui 250-l patsiendil, kes jätkas ravi veel 36 kuu jooksul, ei täheldatud leidudes olulisi muutusi võrreldes algsega.
Teised toimed:
Rabeprasoolnaatriumi süsteemseid toimeid kesknärvisüsteemis, südameveresoonkonnas ja
hingamisteedes ei ole praeguseks leitud. Rabeprasoolnaatrium, suukaudselt manustatuna 2 nädala
jooksul annuses 20 mg, ei oma toimet kilpnäärmefunktsioonile, süsivesikute ainevahetusele ega
paratüreoidhormooni, kortisooli, östrogeenide, testosterooni, prolaktiini, koletsüstokiniini, sekretiini,
glükagooni, folliikuleid stimuleeriva hormooni (FSH), luteiniseeriva hormooni (LH), reniini,
aldosterooni ega somatrotoopse hormooni tsirkulatsioonile.

Uuringud tervete vabatahtlikega on näidanud, et rabeprasoolnaatrium ei oma kliiniliselt olulist koostoimet amoksitsilliiniga. Rabeprasool ei mõjuta negatiivselt amoksitsilliini ega klaritromütsiini plasmakontsentratsiooni, kui neid koos manustada seedetrakti ülaosa H. pylori infektsiooni eradikatsiioniks.

5.2 Farmakokineetilised omadused
Imendumine: Zolpras on rabeprasoolnaatriumi maohappekindla kattega (gastroresistentne) ravimvorm – tablett. Seda ravimvormi on vaja seepärast, et rabeprasool on happetundlik. Rabeprasooli imendumine algab seetõttu alles tableti maost lahkudes. Imendumine on kiire, rabeprasooli kontsentratsiooni maksimum plasmas tekib ligikaudu 3,5 tundi pärast 20 mg annuse manustamist. Annusevahemikus 10...40 mg on rabeprasooli kontsentratsiooni maksimum plasmas (Cmax) ja AUC lineaarne. 20 mg suukaudse annuse absoluutne biosaadavus (võrreldes intravenoosse manustamisega) on ulatusliku presüsteemse metabolismi tõttu ligikaudu 52%. Lisaks ei suurenda korduv manustamine biosaadavust. Tervetel isikutel on plasma poolväärtusaeg ligikaudu 1 tund (varieerub vahemikus 0,7...1,5 tundi) ning totaalne kliirens on hinnanguliselt 283 ± 98 ml/min. Kliiniliselt olulist koostoimet söögiga ei ole. Ei toit ega manustamise aeg päeva jooksul ei mõjuta rabeprasoolnaatriumi imendumist. 
Jaotumine:
Rabeprasool seondub ligikaudu 97% ulatuses inimese plasmavalkudega. 

Metabolism ja eritumine: Rabeprasoolnaatrium, sarnaselt teiste samasse klaasi kuuluvate ravimitega – prootonpumba inhibiitoritega (PPI) metaboliseerub tsütokroom P450 (CYP450) vahendusel esmase makspassaaži kaudu. In vitro uuringud inimese maksa mikrosoomidega näitasid, et rabeprasoolnaatrium metaboliseerub tsütokroom CYP450 isoensüümide (CYP2C19 ja CYP3A4) vahendusel. Nendes uuringutes rabeprasool eeldatava plasmakontsentratsioon juures ei indutseerinud ega inhibeerinud CYP3A4; ja kuigi in vitro uuringud ei pruugi alati ennustada in vivo staatust, viitavad need leiud sellele, et rabeprasooli ja tsüklosporiini vahelist koostoimet ei ole oodata. Inimesel on peamisteks plasma metaboliitideks tioeeter (M1) ja karboksüülhape (M6) koos sulfooniga (M2), desmetüültioeeter (M4) ja merkaptuurrhappe konjugaat (M5) on vähemtähtsad metaboliidid, mida on leitud väiksemates kontsentratsioonides. Ainult desmetüülmetaboliidil (M3) on vähene antisekretoorne aktiivsus, kuid seda ei leidu plasmas.
Pärast ühekordset 20 mg rabeprasoolnaatriumi14C radioaktiivselt märgistatud suukaudse annuse
manustamist, ei täheldatud uriinis ravimi eritumist muutumatul kujul. Ligikaudu 90% annusest eritus
uriiniga kahe peamise metaboliidina: merkaptuurhappe konjugaadi (M5) ja karboksüülhappena (M6),
lisaks kaks teadmata metaboliiti. Ülejäänud osa annusest eritus roojaga. 

Sugu:
Kohandatuna kehamassi ja pikkuse järgi ei ole rabeprasooli ühekordse 20 mg annuse manustamise
järgselt farmakokineetika parameetrites soolisi erinevusi täheldatud.

Neerufunktsiooni häired: Stabiilse, lõppstaadiumis, püsidialüüsi vajava neerupuudulikkusega (kreatiniini kliirens ≤ 5 ml/min/1,73 m2) patsientidel oli rabeprasooli käitumine organismis sarnane tervete vabatahtlike omale. AUC ja Cmax olid nendel patsientidel ligikaudu 35% madalamad kui vastavad parameetrid tervetel vabatahtlikel. Tervetel vabatahtlikel oli rabeprasooli keskmine poolväärtusaeg 0,82 tundi, dialüüsipatsientidel dialüüsi ajal 0,95 tundi ja dialüüsi järgselt 3,6 tundi. Püsidialüüsi vajavatel neeruhaigusega patsientidel on ravimi kliirens ligikaudu kaks korda kõrgem tervete vabatahtlike omast.
Maksafunktsiooni häired: Pärast rabeprasooli ühekordset 20 mg annust kroonilise kerge kuni keskmise raskusega maksafunktsiooni häirega patsientidel oli AUC võrreldes tervete vabatahtlikega kahekordistunud ning poolväärtusaeg 2...3 korda pikenenud. Kuid pärast 7-päevast 20 mg rabeprasooli manustamist üks kord päevas oli AUC suurenenud ainult 1,5 korda ja Cmax ainult 1,2 korda.  Maksafunktsiooni häirega patsientidel on rabeprasooli poolväärtusaeg 12,3 tundi võrreldes 2,1 tunniga tervetel vabatahtlikel. Farmakodünaamiline vastus (mao pH kontroll) oli mõlemas ravigrupis kliiniliselt võrdne.
Eakad: Eakatel on rabeprasooli eritumine mõnevõrra aeglasem. Pärast 7-päevast 20 mg rabeprasoolnaatrumi manustamist üks kord päevas oli AUC võrreldes noorte tervete vabatahtlikega peaaegu kahekordistunud, Cmax suurenenud 60% võrra ja t½ vähenenud ligikaudu 30%. Kuid rabeprasooli kuhjumist ei täheldatud.
CYP2C19 polümorfism:
Pärast 7-päevast 20 mg rabeprasooli manustamist üks kord päevas, oli CYP2C19 aeglaselt
metaboliseerijatel AUC ja t½ ligikaudu 1,9 ja 1,6 korda kõrgem vastavatest parameetristest kiiretel
metaboliseerijatel, kusjuures Cmax oli ainult 40% kõrgem.


5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Mittekliinilisi toimeid täheldati ainult ekspositsiooni korral, mis ületasid märkimisväärselt inimesel kasutatava maksimaalse ekspositsiooni, mistõttu võib loomkatsete andmetel järeldada, et ravim peaks inimesele olema ohutu. 
Mutageensuse uuringute tulemused on olnud vasturääkivad. Hiire lümfoomrakuliini testid olid positiivsed, kuid in vivo mikronukleaarsed ja in vivo ning in vitro DNA korrastamise testid olid negatiivsed. Kartsinogeensuse uuringud ei näidanud spetsiifilist ohtu inimesele. 


6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu
Tableti sisu:
Povidoon
Hüdroksüpropüültselluloos, väheasendatud.
Magneesiumoksiid, kerge
Mannitool (E421)
Magneesiumstearaat

Tableti katte alus: Etüültselluloos Magneesiumoksiid, kerge
Tableti happekindel kate: Metakrüülhappeetüülakrülaadi kopolümeer Talk Polüsorbaat 80 Naatriumlaurüülsulfaat Propüleenglükool Raudoksiid, kollane (E172) Titaandioksiid (E171) Raudoksiid, punane (E172) (ainult 10 mg tabletis)

6.2 Sobimatus
Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg
18 kuud.

6.4 Säilitamise eritingimused
Blisterpakend
Hoida temperatuuril kuni 25°C.
Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.

Tabletipurk
Hoida temperatuuril kuni 25°C.
Hoida purk tihedalt suletuna, niiskuse eest kaitstult.


6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Blisterpakend (Al-OPA-PVC/Al).
Tabletipurk (HDPE) plastikust sulguriga (LDPE) ja niiskust imava ainega.

Pakendi suurus:
Blisterpakendis on 7, 14, 20, 28, 30, 56, 60, 98 või 100 tabletti.
Tabletipurgis on 30, 100 või 250 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.


6.6 Erinõuded hävitamiseks
Erinõuded puuduvad.


7. MÜÜGILOA HOIDJA

Alchemia Limited 5th Floor, 86 Jermyn Street, London SW1Y 6AW, Ühendkuningriik


8. MÜÜGILOA NUMBRID

Zolpras, 10 mg: 719410 Zolpras, 20 mg: 719310


9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

20.12.2010


10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud detsembris 2010