Zaldiar - õhukese polümeerikattega tablett (37,5mg +325mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

ZALDIAR 37,5 mg/325 mg, õhukese polümeerikattega tabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 37,5 mg tramadoolvesinikkloriidi ja 325 mg paratsetamooli.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1

RAVIMVORM

Õhukese polümeerikilega kaetud tablett.

Kahvatukollane kaetud tablett, mille ühel küljel tootja logo ja teisel ‘T5’.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Mõõdukas või tugev valu.

Märkus: ZALDIAR’i kasutamine peaks piirduma patsientidega, kelle mõõdukas või tugev valusündroom vajab tramadooli ja paratsetamooli kombinatsiooni (vt ka lõik 5.1).

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

ZALDIAR’i kasutamine peaks piirduma patsientidega, kelle mõõdukas või tugev valusündroom vajab tramadooli ja paratsetamooli kombinatsiooni.

Annust tuleb kohandada individuaalselt, vastavalt valu intensiivsusele ja tundlikkusele.

Täiskasvanud ja noorukid (12-aastased ja vanemad):

ZALDIAR’i soovitatav algannus on kaks tabletti (vastavalt 75 mg tramadooli ja 650 mg paratsetamooli). Vajadusel võib manustada lisaannuseid, kuid mitte üle 8 tableti (vastab 300 mg tramadooli ja 2600 mg paratsetamooli) päevas. Manustamisintervall ei tohi olla lühem kui kuus tundi.

ZALDIAR’i ei tohi mingil tingimusel manustada kauem kui rangelt vajalik (vt 4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel). Kui haiguse iseloomu või raskuse tõttu on vajalik korduv või pikaajaline ravi ZALDIAR’iga, tuleb patsienti hoolikalt jälgida, võimalusel ravi lühiajaliselt katkestades, et kindlaks teha ravi jätkamise vajadus.

Lapsed

Alla 12-aastastel lastel ei ole ZALDIAR’i ohutus ja efektiivsus kindlaks tehtud. Seetõttu ei soovitata seda ravimit lastel kasutada.

Eakad patsiendid

Annuse kohandamine kuni 75-aastastel patsientidel ei ole tavaliselt vajalik, kuid üle 75-aastastel patsientidel aeglustus suukaudse manustamise korral tramadooli eliminatsioon 17%. Seetõttu on soovitatav, et üle 75-aastastel oleks manustamisintervall minimaalselt 6 tundi.

Neerupuudulikkus/dialüüs

Tramadooli sisalduse tõttu ei ole ZALDIAR’i kasutamine soovitatav raske neerupuudulikkusega patsientidel (kreatiniini kliirens < 10 ml/min). Mõõduka neerupuudulikkusega patsientidel (kreatiniini kliirens 10…30 ml/min) peab manustamisintervalli pikkuseks olema 12 tundi. Kuna tramadooli eliminatsioon organismist hemodialüüsi või hemofiltratsiooni teel on väga aeglane, ei ole dialüüsi järgselt analgeesia säilitamiseks tavaliselt vajalik seda manustada.

Maksakahjustus

Raske maksakahjustusega patsiendid ei tohi ZALDIAR´i kasutada (vt lõik 4.3). Teistel maksakahjustusega patsientidel tuleb hoolikalt kaaluda manustamisintervalli pikendamist (vt lõik 4.4)..

Manustamisviis

Suukaudne.

Tabletid tuleb alla neelata tervelt piisava koguse vedelikuga. Tablette ei tohi poolitada ega puruks närida.

Vastunäidustused

. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

• Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud ravimi mis tahes abiainete suhtes ..
• Äge mürgistus alkoholi, uinutite, tsentraalse toimega analgeetikumide, opioidide või psühhotroopsete ainetega.
• ZALDIAR’i ei tohi manustada patsientidele, kes saavad või on viimase kahe nädala jooksul saanud raviks monoamiini oksüdaasi (MAO) inhibiitoreid (vt lõik 4.5).
• Raske maksapuudulikkus.
• Ravile allumatu epilepsia (vt lõik 4.4).

Hoiatused

• Täiskasvanutel ja noorukitel vanuses 12 aastat ja enam ei tohiks ZALDIAR’i maksimaalne päevane annus ületada 8 tabletti. Selleks, et vältida ravimi tahtmatut üleannustamist, ei tohi ületada ZALDIAR’i soovitatud annust ning ilma arsti soovituseta ei tohi kasutada samaaegselt mõnda teist paratsetamooli või tramadoolvesinikkloriidi sisaldavat ravimit (sealhulgas käsimüügiravimit).
• Raske neerupuudulikkuse (kreatiniini kliirens < 10 ml/min) korral ei ole ZALDIAR’i kasutamine soovitatav.
• Raske maksapuudulikkusega patsientidel ei tohi ZALDIAR’i kasutada (vt lõik 4.3). Risk paratsetamooli üleannustamiseks on suurem mittetsirrootilise alkohoolse maksahaigusega patsientidel. Mõõduka maksapuudulikkuse korral tuleb hoolega kaaluda manustamisintervalli pikendamist.
• Raske hingamispuudulikkusega haigetel ei ole ZALDIAR’i kasutamine näidustatud.
• Tramadool ei sobi asendusraviks opiaatsõltuvatele haigetele. Kuigi tramadool on opioidide agonist, ei leevenda ta morfiinist võõrutamisel esinevaid sümptomeid.
• Krambihooge on esinenud tramadooliga ravitud epilepsiakahtlastel haigetel või patsientidel, kes kasutavad teisi, krambiläve alandavaid ravimeid, eriti selektiivseid serotoniini tagasihaarde inhibiitoreid, tritsüklilisi antidepressante, antipsühhootikume, tsentraalselt toimivaid analgeetikume või lokaalanesteetikume. Ravile alluvatel patsientidel või patsientidel, kellel võib esineda krambihooge, tohib ZALDIAR’i kasutada vaid tungival vajadusel. Krambihooge on esinenud tramadooli soovitatavas annuses kasutavatel haigetel. Krambirisk võib tramadooli soovitatava maksimaalse annuse ületamisel veelgi suureneda.
• Opioidide agonistide ja ka antagonistide (nalbufiin, buprenorfiin, pentasotsiin) samaaegne kasutamine ei ole soovitatav (vt lõik 4.5).

Ettevaatusabinõud kasutamisel

Tramadooli suhtes võivad kujuneda tolerantsus ja füüsiline ja/või füsioloogiline sõltuvus isegi terapeutilises annuses. Analgeetilise ravi kliiniline vajadus on vaja regulaarselt üle vaadata (vt lõik 4.2). Opioidsõltuvate patsientide ning ravimi kuritarvitamise- või sõltuvusega patsientide puhul peab raviperiood olema lühike ning toimuma meditsiinilise järelvalve all. ZALDIARi peab erilise ettevaatusega kasutama peab haigetel, kellel on koljutrauma, krambisündroom, sapitalitluse häired, kes on šokiseisundis, ebaselge etioloogiaga teadvusseisundi häiretega, hingamiskeskuse või hingamisfunktsiooni kahjustusega või kellel on kõrgenenud intrakraniaalne rõhk.

Paratsetamooli üleannustamine võib olla mõnedele patsientidele hepatotoksiline.

Isegi terapeutilises annuses lühiajalise ravi korral võivad esineda opiaatide ärajätunähtudele sarnased sümptomid (vt lõik 4.8). Ärajätunähte saab ära hoida raviannust astmeliselt vähendades, eriti pärast pikaajalist raviperioodi.

Ühes uuringus, milles kasutati tramadooli üldanesteesia ajal koos enfluraani ja naerugaasiga, esines patsientidel pikem narkoosist ärkamine. Olemasoleva informatsiooni põhjal peab tramadooli kasutamist pindmise anesteesia korral vältima.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Vastunäidustatud on ravimi kasutamine koos järgmiste ravimrühmadega:

• Mitteselektiivsed MAO inhibiitorid

Serotonergilise sündroomi oht: kõhulahtisus, tahhükardia, liighigistamine, treemor, segasusseisund ja isegi kooma.

• Selektiivsed MAO-A inhibiitorid

Ekstrapolatsioon mitteselektiivsetest MAO inhibiitoritest

Serotonergilise sündroomi oht: kõhulahtisus, tahhükardia, liighigistamine, treemor, segasusseisund ja isegi kooma.

• Selektiivsed MAO-B inhibiitorid

Tsentraalse serotonergilise sündroomi esilekutsumine: kõhulahtisus, tahhükardia, liighigistamine, treemor, segasusseisund ja isegi kooma.

Hiljutise ravi korral MAO inhibiitoritega tuleb tramadooli kasutamist kaks nädalat edasi lükata.

Ravimi kasutamine koos järgmiste ainetega ei ole soovitatav:

• Alkohol

Alkohol suurendab opioidanalgeetikumide sedatiivset toimet. Ravimi lõõgastav toime võib mõjutada autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Vältige alkohoolsete jookide ja alkoholi sisaldavate ravimite kasutamist.

• Karbamasepiin ja teised ensüüme indutseerivad ravimid

Ravimi toime vähenemise ja lühema kestuse oht on tingitud tramadooli plasmakontsentratsiooni vähenemisest.

• Opioidi agonistid - antagonistid (buprenorfiin, nalbufiin, pentasotsiin)

Valuvaigistava toime vähenemine ja võimalik ärajäämanähtude teke põhjustatuna retseptorite konkureerivast blokeerimisest.

Mida peab arvestama ravimi samaaegsel manustamisel teiste ravimitega:

•Samaaegne terapeutiline tramadooli ja serotonergiliste ravimite manustamine, nagu näiteks selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI-d), serotoniin-norepinefriini tagasihaarde inhibiitorid (SNRI-d), MAO inhibiitorid (vt lõik 4.3), tritsüklilised antidepressandid ja mirtasapiin,

võib põhjustada serotoniini toksilisust. Tõenäosus serotoniini sündroomiks, on kui avaldub üks tunnusetest:

• Spontaanne kloonus
• Indutseeritav või okulaarne kloonus koos agitatsiooni või higistamisega
• Treemor ja hüperrefleksia
• Hüpertoonia ja kehatemperatuur > 38 ° C ning indutseeritav või okulaarne kloonus. Serotoniinergilistes ravimitest loobumine toob tavaliselt kaasa kiire paranemise. Ravi sõltub sümptomite tüübist ja tõsidusest.

•Teised opiaatide derivaadid (sealhulgas köha pärssivad ja asendusravi preparaadid), bensodiasepiinid ja barbituraadid

Suurenenud hingamisdepressiooni oht, mis üleannustamise korral võib lõppeda surmaga.

•Teised kesknärvisüsteemi pärssivad vahendid nagu opioidide derivaadid (sealhulgas köha pärssivad ravimid ja asendusravi vahendid), barbituraadid, bensodiasepiinid, teised anksiolüütikumid,

hüpnootikumid, sedatiivsed antidepressandid, sedatiivsed antihistamiinid, neuroleptikumid, tsentraalse toimega hüpertensioonivastased ravimid, talidomiid ja baklofeen.

Need ravimid võivad põhjustada suurenenud kesknärvisüsteemi depressiooni. Ravimi toime tähelepanuvõimele võib oluliselt mõjutada autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

•Kuna ZALDIARi ja varfariinisarnaste ainete samaaegsel kasutamisel on täheldatud suurenenud INR-i väärtusi, tuleb patsientidel aeg-ajalt mõõta vere hüübimisnäitajaid.

•Teised ravimid, mis teadaolevalt inhibeerivad CYP3A4, nagu näiteks ketokonasool ja erütromütsiin, võivad inhibeerida ka tramadooli metabolismi (N-demetüleerimine) ja tõenäoliselt ka aktiivse O-demetüleeritud metaboliidi metabolismi. Selle koostoime kliinilist tähtsust ei ole uuritud.

•Tramadool võib tekitada krampe ja suurendada selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite (SSRI), serotoniini-noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorite (SNRI), tritsükliliste antidepressantide, psühhoosivastaste ravimite ja teiste krambiläve alandavate ravimite (nt bupropioon, mirtasapiin, tetrahüdrokannabinool) krampetekitavat toimet

•Antiemeetilise 5-HT3 antagonisti ondansetrooniga läbi viidud piiratud arvu pre- ja postoperatiivsete uuringute käigus täheldati, et postoperatiivse valu kupeerimiseks vajatakse tramadooli suuremaid annuseid.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Viljakus

Müügiletuleku järgsel jälgimisperioodil ei täheldatud tramadooli mõju viljakusele. Loomkatsetes ei täheldatud tramadooli mõju viljakusele. Ühegi viljakuse uuringut kombineeritud tramadooli ja paratsetamooliga pole teostatud.

Rasedus

Kuna ZALDIAR on toimeainena tramadooli sisaldav kombinatsioonravim, ei tohi seda raseduse ajal kasutada.

Paratsetamooli puutuvad andmed:

Inimese raseduse epidemioloogilised uuringud on näidanud, et soovitatavas annuses manustatuna ei ole paratsetamoolil kahjulikke toimeid.

Tramadooli puutuvad andmed:

Tramadooli ei tohi raseduse ajal kasutada, kuna selle ravimi ohutuse kohta rasedal naisel ei ole piisavalt tõendusmaterjali. Enne või pärast sünnitust manustatuna tramadool emaka kontraktsioonivõimet ei mõjuta. Vastsündinutel võivad tekkida hingamissageduse muutused, mis on

üldjuhul kliiniliselt ebaolulised. Pikaajaline kasutamine raseduse ajal võib kuritarvitamise tagajärjel tekitada vastsündinul sünnijärgselt ärajätunähte.

Imetamine:

Kuna ZALDIAR on toimeainena tramadooli sisaldav kombinatsioonravim, ei tohi seda rinnaga toitmise ajal kasutada.

Paratsetamooli puutuvad andmed:

Paratsetamool eritub rinnapiima kliiniliselt ebaolulises koguses. Olemasolevate andmete põhjal ei ole toimeainena ainult paratsetamooli sisaldavaid ravimeid kasutaval naisel rinnaga toitmine vastunäidustatud.

Tramadooli puutuvad andmed:

Ligikaudu 0,1% emale manustatud tramadooli annusest eritub rinnapiimaga. Emale suukaudselt manustatava igapäevase kuni 400 mg suuruse annuse puhul saab vahetul sünnitusjärgsel perioodil vastsündinu keskmiselt 3% ema keskmise kaalu suhtes korrigeeritud tramadooli annusest. Seetõttu ei tohi imetamise ajal tramadooli kasutada või tuleb imetamine tramadooli ravi ajaks katkestada. Üldjuhul ei ole ühekordse tramadooliannuse manustamisel imetamise katkestamine vajalik.

Toime reaktsioonikiirusele

Tramadool võib põhjustada pearinglust ja uimasust, mida süvendavad alkohol ja teised kesknärvisüsteemi pärssivad ained. Tramadooli kasutamisel ei tohi patsient juhtida autot ega töötada liikuvate mehhanismidega.

Kõrvaltoimed

Tramadooli ja paratsetamooli kombinatsioonpreparaadiga läbi viidud kliinilistes uuringutes kõige sagedamini esinenud kõrvaltoimed olid iiveldus, pearinglus ja unisus, mida täheldati rohkem kui 10% patsientidest.

Kardiovaskulaarsüsteemi häired:

•Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100): palpitatsioonid, tahhükardia, arütmia.

Silma kahjustused:

• Harv (≥ 1/10000 kuni < 1/100): ähmane nägemine

Kõrva ja labürindi kahjustused:

•Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100): tinnitus

Seedetrakti häired:

•Väga sage (>1/10): iiveldus.

•Sage (≥1/100 kuni <1/10): oksendamine, kõhukinnisus, suukuivus, kõhulahtisus, kõhuvalu, düspepsia, kõhupuhitus.

•Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100): düsfaagia, meleena.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid:

•Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100): värisemine, rindkerevalu.

Uuringud

• Aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100): transaminaaside aktiivsuse suurenemine

Ainevahetus- ja toitumishäired

• Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel): hüpoglükeemia

Närvisüsteemi häired:

•Väga sage (>1/10): pearinglus ja unisus.

•Sage (≥1/100 kuni <1/10): peavalu, värisemine.

•Aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100): tahtmatud lihastõmblused, paresteesiad, amneesia.

•Harv (≥ 1/10000 kuni < 1/100): ataksia, krambid, sünkoop.

Psühhiaatrilised häired:

•Sage (≥1/100 kuni <1/10): segasusseisund, meeleolu muutused, hirm, närvilisus, eufooria, unehäired.

•Aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100): depressioon, hallutsinatsioonid, öised hirmuunenäod.

•Harv (≥ 1/10000 kuni < 1/100): ravimsõltuvus.

Turustusjärgses järelvalves on täheldatud:

•Väga harv (< 1/10000): kuritarvitamine

Neeru – ja kuseteede häired:

•Aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100): albuminuuria, urineerimishäired (düsuuria ja uriinipeetus).

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired:

•Aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100): hingeldus.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused:

•Sage (≥1/100 kuni <1/10): liighigistamine, sügelus.

•Aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100): nahareaktsioonid (nt lööve, nõgestõbi).

Vaskulaarsed häired :

•Aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100): hüpertensioon, südamekloppmine

Kuigi järgnevaid kõrvaltoimeid ei ole kliinilistes uuringutes seoses tramadooli või paratsetamooli manustamisega kirjeldatud, ei saa nende esinemise võimalust välistada.

Tramadool

•Posturaalne hüpotensioon, bradükardia, kollaps (tramadool).

•Ravimi turustamisjärgsetes uuringutes on tramadool harva mõjutanud varfariini toimet, kaasa arvatud protrombiiniaja pikenemine.

•Harvadel juhtudel (≥ 1/10000 kuni < 1/100): allergilised reaktsioonid hingamisteede sümptomitega (nt hingeldus, bronhospasm, vilisev hingamine, angioneurootiline turse) ja anafülaksia.

•Harvadel juhtudel (≥ 1/10000 kuni < 1/100): söögiisu muutused, motoorne nõrkus ja hingamisdepressioon.

•Tramadooli manustamise järgselt esineda võivad psüühikat puudutavad kõrvaltoimed on varieeruva intensiivsuse ja iseloomuga ning sõltuvad isiksusest ja ravi kestusest. Siia hulka kuuluvad meeleolumuutused (tavaliselt eufooria , harva düsfooria), aktiivsuse muutused (tavaliselt pidurdus, üksikjuhtudel supressiooni süvenemine) ning muutused tajumise ja tundmise valdkonnas (nt otsustusvõime häired).

•On esinenud astma ägenemist, kuigi selle otsest seost ravimiga ei ole kindlaks tehtud.

•Ravimi ärajätmisel võib esineda ärajätusüdroom, mis sarnaneb sümptomitega, mis esinevad opiaatide ärajätmisel ning võivad olla järgmised: agiteeritus, hirm, närvilisus, unetus, hüperkineesia, treemor ja seedetrakti häired. Tramadool hüdrokloriidi järsul ärajätmisel võib väga harva täheldada ka järgmisi sümptomeid: paanikahood, tõsine hirmutunne, hallutsinatsioonid, paresteesia, tinnitus ja ebatavalised KNS sümptomid.

Paratsetamool

•Paratsetamooli kõrvaltoimed on harvad, kuid esineda võib ülitundlikkust, sealhulgas nahalöövet. Esinenud on ka kõrvalekaldeid perifeerses verepildis, sealhulgas trombotsütopeeniat ja agranulotsütoosi, kuid need ilmingud ei ole põhjuslikult tingimata paratsetamooliga seotud.

•On uuringute andmeid, mis viitavad sellele, et paratsetamooli manustamisel koos varfariinisarnaste ühenditega võib tekkida hüpoprotrombineemia. Teistes uuringutes protrombiini aeg ei muutunud.

•Väga harvadel juhtudel on teatatud tõsistest nahareaktsioonidest.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

ZALDIAR on kahe toimeaine kombinatsioonpreparaat. Üleannustamise korral võivad esineda nii tramadooli, paratsetamooli kui ka mõlema toimeaine mürgistuse ilmingud.

Tramadooli üleannustamise sümptomid: Tramadoolimürgistuse korral esinevad sümptomid on samad, mis esinevad tsentraalsete analgeetikumide (opioidide) intoksikatsiooni korral. Sümptomite hulka kuuluvad mioos, oksendamine, kardiovaskulaarne kollaps, teadvusehäired kuni koomani, krambid ja hingamishäired kuni hingamisseiskuseni.

Paratsetamooli üleannustamise sümptomid:

Üleannustamine on sagedamini probleemiks noortel. Paratsetamooli üleannustamise esimese 24 tunni sümptomid on kahvatus, iiveldus, oksendamine, isutus ja kõhuvalu. Maksakahjustus võib tekkida 12...48 tundi pärast ravimi manustamist. Esineda võivad ka glükoosi ainevahetushäired ja metaboolne atsidoos. Raske mürgistuse korral võib maksakahjustus progresseeruda entsefalopaatiani, minna üle koomaks ja lõppeda surmaga. Äge tubulaarse nekroosiga neerupuudulikkus võib tekkida ka ilma maksapuudulikkuseta. Esinenud on südame rütmihäireid ja pankreatiiti.

Maksakahjustus on võimalik täiskasvanutel, kes on manustanud 7,5...10 g või rohkem paratsetamooli. Tuleb arvestada, et paratsetamooli toksiliste metaboliitide liigne hulk, mis normaalse annuse korral tehakse glutatiooni poolt kahjutuks, seotakse pöördumatult maksa koes.

Esmaabi:

• Patsient tuleb viivitamatult transportida haiglasse.
• Tagada adekvaatne hingamisfunktsioon ja vereringe stabiilsus.
• Enne üleannustamise ravi alustamist tuleb võtta vereanalüüsid tramadooli ja paratsetamooli plasmakontsentratsioonide määramiseks ning teha maksafunktsiooni proovid.
• Maksafunktsiooni analüüsid üleannustamise korral tuleb teha ravi alguses ja neid tuleb korrata iga 24 tunni möödudes. Tavaliselt esineb transaminaaside (ALAT, ASAT) tõus, mis normaliseerub ühe või kahe nädala jooksul.
• Tühjendage patsiendi magu ärritades (kui haige on teadvusel) või tehes maoloputust.
• Kasutada hingamisfunktsiooni ja kardiovaskulaarsüsteemi stabiilsust tagavaid vahendeid. Hingamisdepressiooni korral kasutada naloksooni, krambisündroomi korral diasepaami.
• Tramadool elimineerub hemodialüüsi ja hemofiltratsiooniga minimaalselt. Seetõttu ei ole ZALDIAR’i üleannustamisel detoksikatsioon ainult hemodialüüsi ja hemofiltratsiooniga efektiivne.

Paratsetamooli üleannustamise korral on vajalik kohene ravi. Vaatamata vähestele varajastele sümptomitele, tuleb koheselt hospitaliseerida jälgimiseks ja maoloputuseks kõik eakad või täiskasvanud patsiendid, kes on eelneva 4 tunni jooksul manustanud paratsetamooli 7,5 g või rohkem, või lapsed, kes on eelneva 4 tunni jooksul manustanud ravimit ≥150 mg/kg. Paratsetamooli kontsentratsiooni vereseerumis tuleb mõõta (paratsetamooli üleannustamise nomogrammil) hiljemalt 4 tundi pärast üleannustamist selleks, et hinnata tekkida võiva maksakahjustuse riski. Suukaudse metioniini või intravenoosse N-atsetüültsüsteiini (NAC) manustamine 48 tunni jooksul pärast üleannustamist võib olla kasuliku toimega ja on seetõttu soovitatav. NAC on kõige efektiivsem, kui

seda manustada 8 tunni jooksul pärast üleannustamist. Kui ravimi üleannustamisest on möödunud rohkem kui 8 tundi, tuleb NAC-i siiski manustada koheselt ja jätkata ravikuuri tavalisel viisil. Ravi NAC-iga tuleb alustada kohe, kui on kahtlus paratsetamooli massiivsele üledoosile. Saadaval peavad olema ka võimalused üldtoetavaks raviks.

Kui üleannustamise korral ei ole teada manustatud paratsetamooli hulk, tuleb vaatamata sellele nii kiiresti kui võimalik manustada suu kaudu või intravenoosselt paratsetamooli antidooti NAC-i. Võimalusel manustada antidooti 8 tunni jooksul üleannustamise hetkest.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Tramadool, kombinatsioonpreparaadid

ATC kood: N02AX52

Tramadool on kesknärvisüsteemi toimiv opioidide rühma kuuluv analgeetikum. Tramadool on -,µ δ- ja -opioidretseptoriteκ mitteselektiivne agonist suurema afiinsusega µ-retseptorite suhtes. Teised valuvastase toime mehhanismid on noradrenaliini tagasihaarde inhibeerimine sünapsis ja serotoniini vabanemise suurendamine. Tramadoolil on köha pärssiv toime. Erinevalt morfiinist ei ole tramadooli analgeetilistel annustel hingamisdepressiooni põhjustavat toimet. Samuti ei mõjuta ravim seedetrakti peristaltikat. Toime südame-veresoonkonnale on üldiselt vähene. Tramadooli tugevuseks loetaks 1/10 kuni 1/6 morfiini tugevusest.

Paratsetamooli täpne valuvaigistav toimemehhanism ei ole teada. Sellel võib olla nii tsentraalne kui ka perifeerne komponent.

ZALDIAR on WHO valuskaalal II astme analgeetikumina ja seda tuleb vastavalt arsti poolt kasutada.

Farmakokineetilised omadused

Tramadool on ratsemaat ja veres on määratavad tema [-] ja [+] vormid ning metaboliit M1. Kuigi tramadool imendub pärast manustamist kiiresti, on tema imendumine siiski aeglasem (ja poolväärtusaeg pikem) kui paratsetamoolil.

Pärast tramadooli/paratsetamooli ühe tableti (37,5 mg/325 mg) suukaudset manustamist saabub tramadooli maksimaalne plasmakontsentratsioon 64,3/55,5 ng/ml [(+)-tramadool/(-)-tramadool] 1,8 tunni möödudes ning paratsetamooli maksimaalne kontsentratsioon 4,2 µg/ml 0,9 tunni möödudes. Keskmine tramadooli poolväärtusaeg t1/2 on 5,1/4,7 tundi [(+)-tramadool/(-)-tramadool] ja paratsetamoolil 2,5 tundi.

Ravimi farmakokineetika uuringutes tervetel vabatahtlikel ZALDIAR’i ühekordsel ja korduval suukaudsel manustamisel ei leitud võrreldes mõlema toimeaine eraldi kasutamise farmakokineetikaga mingeid kliiniliselt olulisi erinevusi.

Imendumine:

Suukaudsel manustamisel imendub tramadooli ratsemaat kiiresti ja peaaegu täielikult. Toimeaine keskmine biosaadavus 100 mg üksikannuse korral on ligikaudu 75%. Korduval manustamisel on biosaadavus suurem ja ulatub ligikaudu 90%-ni.

Paratsetamooli imendumine, mis toimub põhiliselt peensooles, on ZALDIAR’i suukaudsel manustamisel kiire ja peaaegu täielik. Paratsetamooli maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub ühe tunni jooksul ja seda ei mõjuta tramadooli samaaegne manustamine.

ZALDIAR’i suukaudsel manustamisel koos toiduga ei ole mõju tramadooli ega paratsetamooli imendumisele ega plasmakontsentratsioonile. Sellest tulenevalt võib ZALDIAR’i kasutada söögiaegadest sõltumatult.

Jaotumine:

Tramadoolil on suur afiinsus kudede suhtes (VD,β=203 ± 40 l). Seonduvus plasmavalkudega on umbes 20%.

Paratsetamool jaotub laialdaselt kõikides kehakudedes, välja arvatud rasvkude. Toimeaine jaotusruumala on 0,9 l/kg. Plasmavalkudega seondub suhteliselt väike kogus paratsetamooli (~20%).

Metabolism:

Tramadool metaboliseerub suukaudsel manustamisel suurel määral. Umbes 30% ravimist eritub uriiniga muutumatul kujul ning 60% eritub metaboliitidena.

Tramadool metaboliseeritakse O-demetüülimise teel (katalüüsitakse ensüüm CYP2D6 poolt) metaboliidiks M1, ja N-demetüülimise teel (katalüüsitakse ensüüm CYP3A poolt) metaboliidiks M2. M1 metaboliseeritakse edasi N-demetüülimise ja glükuroonhappega konjugeerimise teel. M1 plasma eliminatsiooni poolväärtusaeg on 7 tundi. Metaboliit M1 on tugevama analgeetilise toimega ühend kui lähteaine. M1 plasmakontsentratsioonid on mitu korda madalamad kui tramadoolil ning tema mõju ravimi kliinilisele toimele sagedamini annustades ei muutu.

Paratsetamool metaboliseeritakse põhiliselt maksas kahel suurel metabolismi rajal: glükuronidatsioonil ja sulfaatimisel. Viimane metabolismirada võib terapeutilistest annustest suuremate annuste korral kiiresti küllastuda. Väike kogus (vähem kui 4%) metaboliseeritakse tsütokroom P450 poolt vaheühendiks (N-atsetüülbensokinoonimiiniks), mis ravimi tavalise kasutuse korral mürgitustatakse kiiresti glutatiooni redutseerimisega ja pärast konjugeerimist tsüsteiiniks ja merkaptohappeks eritatakse uriini. Massiivse üledoosi korral selle metaboliidi kontsentratsioon suureneb.

Eritumine:

Tramadool ja tema metaboliidid erituvad põhiliselt neerude kaudu. Paratsetamooli poolväärtusaeg täiskasvanutel on ligikaudu 2...3 tundi. Poolväärtusaeg on lühem lastel ja veidi pikem vastsündinutel ning maksatsirroosiga patsientidel. Paratsetamool eritub annusest sõltuvalt glükuroonhappe või väävelhappe konjugaatidena. Muutumatul kujul eritub uriiniga vähem kui 9% paratsetamoolist. Neerupuudulikkuse korral on metabolismi mõlema produkti poolväärtusaeg pikem.

Prekliinilised ohutusandmed

Fikseeritud ravimikombinatsiooniga (tramadool ja paratsetamool) kartsinogeense või mutageense toime ega ka fertiilsuse uuringuid teostatud ei ole.

Tramadool/paratsetamooli kombinatsiooniga suukaudselt ravitud rottide järglastel ei täheldatud mingit meditsiiniliselt olulist teratogeenset toimet.

Tramadool/paratsetamooli kombinatsioon on rottidele tõestatult embrüotoksiline ja fetotoksiline emasloomale toksilises annuses (50/434 mg/kg tramadool/paratsetamooli), mis on 8,3 korda suurem inimese maksimaalsest terapeutilisest annusest. Selle annuse puhul ei täheldatud aga teratogeenset toimet. Embrüo- ja lootetoksilisus väljendus järglaste vähenenud sünnikaalus ja liigses roiete arvus. Väiksemad annused (10/87 ja 25/217 mg/kg tramadool/paratsetamooli), mis põhjustasid nõrgema toksilise toime emale, järglastele mingit loote- ega embrüotoksilist mõju ei avaldanud.

Standardsetes mutageensuse testides ei ole ilmnenud genotoksilist ohtu inimesele.

Kartsinogeensuse uuringud ei näita tramadooli potentsiaalset ohtu inimesele.

Loomkatsetes tramadooliga on väga suurte ravimiannuste korral ilmnenud emaslooma toksilisusega seonduvad toimed organite arengule, luustumisele ja neonataalsele suremusele. Sigivusele ja järglaste hilisemale arengule ravim mõju ei avaldanud. Tramadool läbib platsentaarbarjääri. Meeste ja naiste viljakusele mõju ei avaldanud.

Paratsetamooli laialdased uuringud terapeutilises annuses (s.t mittetoksilises annuses) kasutatava toimeainega ei ole näidanud võimalikku genotoksilist mõju inimesele.

Pikaajalistes uuringutes hiirtel ja rottidel paratsetamooli mitte-hepatotoksilise annusega tumorigeenset toimet ei leitud.

Loomkatsed ja ravimi kasutamise laialdane kogemus inimesel ei viita reproduktsioonitoksilisusele.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Tableti sisu: tselluloosipulber preželatiniseeritud tärklis

naatriumglükolaattärklis (A-tüüpi) maisitärklis

magneesiumstearaat

Tableti kate:

OPADRY kollane YS-1-6382 G (hüpromelloos, titaandioksiid (E171), makrogool 400, kollane raudoksiid (E172), polüsorbaat 80), karnaubavaha.

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

Paber/PET/alumiinium-PVC blisterpakendis 3 aastat.

Säilitamise eritingimused

Säilitamise eritingimusi ei ole.

Pakendi iseloomustus ja sisu

ZALDIAR’i tabletid on pakendatud paber/PET/alumiinium-PVC blisterpakendisse. Karbis on 10, 20, 30 või 50 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla saadaval.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

MÜÜGILOA HOIDJA

STADA Arzneimittel AG

Stadastrasse 2-18

61118 Bad Vilbel

Saksamaa

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 26.03.2004

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 28.02.2014

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

September 2016