Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Zinnat 25 mg/ml suukaudse suspensiooni graanulid
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
1 ml valmissuspensiooni sisaldab 25 mg tsefuroksiimi (30 mg tsefuroksiimaksetiilina).
INN. Cefuroximum
Teadaolevat toimet omavad abiained
5 ml annus sisaldab 0,021 g aspartaami (E951). 5 ml annus sisaldab 3,1 g of sahharoosi. 5 ml annus sisaldab 6 mg of propüleenglükooli (E1520). 5 ml annus sisaldab 4,5 mg bensüülalkoholi (E1519).
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Suukaudse suspensiooni graanulid. Valged kuni valkjad vabalt voolavad graanulid.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Tsefuroksiimaksetiil on näidustatud järgnevate infektsioonide raviks täiskasvanutel ja lastel alates 3. elukuust (vt lõigud 4.4 ja 5.1) − Äge streptokokktonsilliit ja -farüngiit. − Äge bakteriaalne sinusiit. − Äge keskkõrvapõletik.
− Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse ägenemine. − Tsüstiit. − Püelonefriit. − Naha ja pehmete kudede tüsistumata infektsioonid.
− Puukborrelioosi varane staadium.
Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Annustamine Ravikuur kestab tavaliselt seitse päeva (võib ulatuda viiest kümne päevani). Tsefuroksiimi annuse korral, mis valitakse individuaalse infektsiooni raviks, tuleb arvesse võtta:
- eeldatavaid patogeene ja nende tõenäolist tundlikkust tsefuroksiimaksetiili suhtes;
- infektsiooni raskusastet ja kohta;
- patsiendi vanust, kehakaalu ja neerufunktsiooni, nagu allpool on näidatud.
Ravi kestus tuleb määrata sõltuvalt infektsiooni tüübist ja patsiendi reaktsioonist ning see ei tohi üldjuhul olla soovitatavast pikem.
Tabel 1. Täiskasvanud ja lapsed (≥ 40 kg)
Äge tonsilliit ja farüngiit, äge bakteriaalne sinusiit 250 mg kaks korda ööpäevas Äge keskkõrvapõletik 500 mg kaks korda ööpäevas Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse ägenemine 500 mg kaks korda ööpäevas Tsüstiit 250 mg kaks korda ööpäevas
Püelonefriit 250 mg kaks korda ööpäevas Naha ja pehmete kudede tüsistumata infektsioonid 250 mg kaks korda ööpäevas Puukborrelioos 500 mg kaks korda ööpäevas 14 päeva jooksul
Tabel 2. Lapsed (< 40 kg) (vt ka tabelid 3 ja 4)
Näidustus Annustamine Äge tonsilliit ja farüngiit 10 mg/kg kaks korda ööpäevas kuni maksimaalselt
Äge keskkõrvapõletik 15 mg/kg kaks korda ööpäevas kuni maksimaalselt Äge bakteriaalne sinusiit 10 mg/kg kaks korda ööpäevas kuni maksimaalselt Tsüstiit 15 mg/kg kaks korda ööpäevas kuni maksimaalselt Püelonefriit 15 mg/kg kaks korda ööpäevas kuni maksimaalselt Naha ja pehmete kudede tüsistumata 15 mg/kg kaks korda ööpäevas kuni maksimaalselt infektsioonid 250 mg kaks korda ööpäevas Puukborrelioos 15 mg/kg kaks korda ööpäevas kuni maksimaalselt
Puudub Zinnati kasutamise kogemus alla kolme kuu vanustel lastel.
Imikutel (alates 3. elukuust) ja alla 40 kg kaaluvatel lastel võib olla eelistatav kohandada annust vastavalt kehakaalule.
Tsefuroksiimaksetiili tabletid ja tsefuroksiimaksetiili suukaudse suspensiooni graanulid ei ole bioekvivalentsed ning nende annused milligrammides ei ole üks ühele asendatavad (vt lõik 5.2).
Järgnevas kahes tabelis, mis on jaotatud kehakaalu järgi, on toodud lihtsustatud manustamise juhised 125 mg/5 ml suspensiooni koguse (mõõtelusikatäis = 5 ml) järgi.
Tabel 3. 10 mg/kg annus lastele vanuses 3 kuud ja vanemad ning kehakaaluga < 40 kg
Kehakaalu vahemik Annus (mg) kaks Manustamiskõlblikuks muudetud (kg) korda ööpäevas suspensiooni ruumala annuse kohta (ml) 4…6 40…60 2,5 - 6…12,5 60…125 2,5…5 - 12,5…25 125...250 5...10 2,5 Üle 25 250 10 5
Tabel 4. 15 mg/kg annus lastele vanuses 3 kuud ja vanemad ning kehakaaluga < 40 kg
Kehakaalu vahemik Annus (mg) kaks Manustamiskõlblikuks muudetud (kg) korda ööpäevas suspensiooni ruumala annuse kohta (ml) 4…6 60...90 2,5 - 6…12 90...180 5...7,5 2,5...5 12…16 180...240 7,5...10 5 Üle 16 250 10 5
Et parandada ravijärgimust ja suurendada annustamistäpsust väga väikestel lastel, võib mitmeannuselise pudeliga kaasas olla annustamissüstal.
Vajadusel võib annustamissüstalt kasutada ka suurematel lastel (palun vt allpool toodud annustamistabeleid).
10 mg/kg annustamiseks 125 mg/5 ml suspensiooni puhul „W“ kg kaaluvale lapsele on vajalik suspensiooni kogus ml-tes: (10 x W x 5)/125
10 mg/kg annustamiseks 250 mg/5 ml suspensiooni puhul „W“ kg kaaluvale lapsele on vajalik suspensiooni kogus ml-tes: (10 x W x 5)/250
Järgnevas tabelis on toodud mõned näited laste annustamissüstla jaoks arvutatud annustest ml-tes või mg-des vastavalt lapse kehakaalule (kg).
Tabel 5. 10 mg/kg/annus (laste annustamissüstal)
Lapse kehakaal Kaks korda ööpäevas 125 mg/5 ml annus 250 mg/5 ml annus (kg) manustatav annus (mg) kaks korda ööpäevas kaks korda ööpäevas
4 40 1,6 0,8 6 60 2,4 1,2 8 80 3,2 1,6 10 100 4,0 2,0 12 120 4,8 2,4 14 140 5,6 2,8
15 mg/kg annustamiseks 125 mg/5 ml suspensiooni puhul „W“ kg kaaluvale lapsele on vajalik suspensiooni kogus ml-tes: (15 x W x 5)/125
15 mg/kg annustamiseks 250 mg/5 ml suspensiooni puhul „W“ kg kaaluvale lapsele on vajalik suspensiooni kogus ml-tes: (15 x W x 5)/250
Järgnevas tabelis on toodud mõned näited laste annustamissüstla jaoks arvutatud annustest ml-tes või mg-des vastavalt lapse kehakaalule (kg).
Tabel 6. 15 mg/kg/annus (laste annustamissüstal)
Lapse kehakaal Kaks korda ööpäevas 125 mg/5 ml annus 250 mg/5 ml annus (kg) manustatav annus (mg) kaks korda ööpäevas kaks korda ööpäevas 4 60 2,4 1,2 6 90 3,6 1,8 8 120 4,8 2,4
10 150 6,0 3,0 12 180 7,2 3,6 14 210 8,4 4,2
Neerukahjustus Neerupuudulikkusega patsientidel ei ole tsefuroksiimaksetiili ohutus ja efektiivsus kindlaks tehtud. Tsefuroksiim eritub peamiselt neerude kaudu. Väljendunud neerufunktsiooni häirega patsientidel on soovitatav tsefuroksiimi annust vähendada, et kompenseerida ravimi aeglasemat eritumist. Tsefuroksiim on efektiivselt eemaldatav dialüüsi teel.
Tabel 7. Zinnati soovitatavad annused neerukahjustuse korral
Kreatiniini kliirens T (tunnid) Soovitatavad annused ≥ 30 ml/min/1,73 m2 1,4…2,4 annuse kohandamine ei ole vajalik (tavaline annus 10…29 ml/min/1,73 m2 4,6 tavaline üksikannus iga 24 tunni järel < 10 ml/min/1,73 m2 16,8 tavaline üksikannus iga 48 tunni järel Hemodialüüsi ajal 2…4 iga dialüüsi lõpus tuleb manustada lisaks tavaline
Maksakahjustus Puuduvad andmed maksakahjustusega patsientide kohta. Kuna tsefuroksiim eritub peamiselt neerude kaudu, ei ole maksafunktsiooni häirete korral oodata mõju tsefuroksiimi farmakokineetikale.
Manustamisviis Suukaudne
Optimaalse imendumise tagamiseks tuleb tsefuroksiimaksetiili suspensiooni manustada koos toiduga.
Ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmise juhised vt lõik 6.6.
Sõltuvalt annusest on saadaval muud ravimvormid.
4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus tsefuroksiimi või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
Teadaolev ülitundlikkus tsefalosporiinantibiootikumide suhtes.
Anamneesis raske ülitundlikkus (nt anafülaktiline reaktsioon) mõnda muud tüüpi beetalaktaamantibiootikumi (penitsilliinid, monobaktaamid ja karbapeneemid) suhtes.
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Ülitundlikkusreaktsioonid Eriti ettevaatlik peab olema patsientide puhul, kellel on tekkinud allergiline reaktsioon penitsilliinide või teiste beetalaktaamantibiootikumide suhtes, sest esineb ristuva allergia oht. Nagu kõikide beetalaktaamantibiootikumide puhul, on kirjeldatud tõsiseid ja mõnikord surmaga lõppenud ülitundlikkusreaktsioone. On teatatud ülitundlikkusreaktsioonidest, mis progresseerusid Kounise sündroomiks (äge allergiline koronaararteriospasm, mis võib lõppeda müokardiinfarktiga, vt lõik 4.8). Raske ülitundlikkusreaktsiooni tekkimisel tuleb ravi tsefuroksiimiga otsekohe katkestada ja kasutusele võtta piisavad erakorralised meetmed.
Enne ravi alustamist tuleb kindlaks teha, kas patsiendil on esinenud raskeid ülitundlikkusreaktsioone tsefuroksiimi, teiste tsefalosporiinide või mõnda muud tüüpi beetalaktaamantibiootikumi suhtes. Ettevaatlik peab olema tsefuroksiimi manustamisel patsientidele, kellel on esinenud kergema kuluga ülitundlikkust teiste beetalaktaamantibiootikumide suhtes.
Rasked naha kõrvaltoimed (severe cutaneous adverse reactions, SCARS) Seoses tsefuroksiimi raviga on teatatud rasketest naha kõrvaltoimetest, sealhulgas Stevensi-Johnsoni sündroom (SJS), toksiline epidermaalne nekrolüüs (TEN) ning eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega ravimireaktsioon (drug reaction with eosinophilia and systemic symptoms, DRESS), mis võivad olla eluohtlikud või lõppeda surmaga (vt lõik 4.8). Retsepti väljakirjutamise ajal tuleb patsiente teavitada nähtudest ja sümptomitest ning neid tuleb hoolikalt jälgida nahareaktsioonide suhtes. Kui ilmnevad nendele reaktsioonidele viitavad nähud ja sümptomid, tuleb tsefuroksiimi kasutamine viivitamata lõpetada ja kaaluda alternatiivset ravi. Kui patsiendil on tsefuroksiimi kasutamisel tekkinud tõsine reaktsioon, nagu SJS, TEN või DRESS, ei tohi sellel patsiendil ravi tsefuroksiimiga mitte kunagi uuesti alustada.
Jarischi-Herxheimeri reaktsioon Tsefuroksiimaksetiili puukborrelioosi raviks kasutamise järgselt on täheldatud Jarischi-Herxheimeri reaktsiooni. See on otseselt tingitud tsefuroksiimaksetiili bakteritsiidsest toimest puukborrelioosi põhjustavatele bakteritele (spiroheet Borrelia burgdorferi). Patsiente tuleb teavitada, et seda esineb sageli ning see on puukborrelioosi antibiootikumravi tavaliselt iselimiteeruv tagajärg (vt lõik 4.8).
Mittetundlike mikroorganismide vohamine Nagu ka teiste antibiootikumide puhul, võib tsefuroksiimaksetiili kasutamisel tekkida Candida vohamine. Ravimi pikaajaline kasutamine võib viia ka teiste mittetundlike mikroorganismide (nt enterokokkide ja Clostridioides difficile) vohamiseni, mille tõttu võib olla vajalik ravi katkestada (vt lõik 4.8).
Peaaegu kõigi antibiootikumide (kaasa arvatud tsefuroksiimi) kasutamisel on kirjeldatud antibiootikumiga seotud pseudomembranoosse koliidi teket, mille raskus võib ulatuda kergest eluohtlikuni. Selle diagnoosi võimalusega tuleb arvestada patsientide puhul, kellel tekib kõhulahtisus tsefuroksiimi manustamise ajal või järgselt (vt lõik 4.8). Kaaluda tuleb ravi lõpetamist tsefuroksiimiga ja spetsiifilise ravi kasutamist Clostridioides difficile vastu. Peristaltikat pärssivaid ravimeid kasutada ei tohi (vt lõik 4.8).
Mõju diagnostilistele testidele Tsefuroksiimi kasutamisega seoses tekkinud positiivne Coombsi test võib häirida vere sobitamist (vt lõik 4.8).
Kuna ferritsüaniidtest võib anda valenegatiivse tulemuse, on tsefuroksiimaksetiili saavatel patsientidel soovitatav vere/plasma glükoosisisalduse määramiseks kasutada glükoosoksüdaasi või heksokinaasi meetodit.
Tähtis teave abiainete kohta Tsefuroksiimaksetiili suspensiooni graanulite sahharoosisisaldusega tuleb arvestada diabeetikute ravimisel ning anda asjakohaseid nõuandeid.
5 ml annus sisaldab 0,021 g aspartaami (E951). Aspartaam on fenüülalaniini allikas ja seetõttu tuleb seda fenüülketonuuriaga patsientidel kasutada ettevaatusega. 5 ml annus sisaldab 3,1 g sahharoosi. Harvaesineva päriliku fruktoositalumatuse, glükoos-galaktoos malabsorptsiooni või sahharoos-isomaltaas puudulikkusega patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada. 5 ml annus sisaldab 6 mg propüleenglükooli (E1520). 5 ml annus sisaldab 4,5 mg bensüülalkoholi (E1519). Bensüülalkohol võib põhjustada allergilisi reaktsioone. Bensüülalkoholi tuleb kasutada ettevaatusega neeru- või maksakahjustusega patsientidel või rasedatel või rinnaga toitvatel patsientidel kumuleerumise ja toksilisuse (metaboolne atsidoos) riski tõttu. Bensüülalkoholi suuri koguseid tuleb kasutada ettevaatusega ja ainult vajadusel, eriti maksa- või neerukahjustuse korral kumuleerumise riski tõttu. Lisaks tuleb kumuleerumise riski tõttu vältida tsefuroksiimaksetiili suspensiooni kasutamist väikelastel (alla 3-aastastel) rohkem kui nädala jooksul, välja arvatud juhul, kui see on kliiniliselt vajalik.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Maohappesust vähendavad ravimid võivad põhjustada tsefuroksiimaksetiili biosaadavuse vähenemist võrreldes ravimi manustamisega tühja kõhuga ning üldiselt ei esine sellisel juhul ka toidu ravimi imendumist soodustavat toimet.
Tsefuroksiim eritub glomerulaarfiltratsiooni ja tubulaarsekretsiooni teel. Probenetsiidi samaaegne kasutamine ei ole soovitatav. Probenetsiidi samaaegsel manustamisel suurenevad märkimisväärselt tsefuroksiimi maksimaalne plasmakontsentratsioon, kontsentratsioonikõvera alune pindala ja eliminatsiooni poolväärtusaeg.
Kasutamisel koos suukaudsete antikoagulantidega võib suureneda rahvusvaheline normaliseeritud suhe (INR).
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus Tsefuroksiimi kasutamise kohta rasedatel on andmeid piiratud hulgal. Loomkatsed ei ole näidanud kahjulikku toimet rasedusele, embrüo või loote arengule, sünnitusele või postnataalsele arengule. Ravi Zinnatiga tohib rasedatele määrata ainult juhul, kui ravist saadav kasu ületab sellega seotud riskid.
Imetamine Tsefuroksiim eritub väikestes kogustes rinnapiima. Terapeutiliste annuste kasutamisel ei ole kahjulikke toimeid oodata, kuigi ei saa välistada kõhulahtisuse ja limaskestade seeninfektsiooni riski. Nende toimete tõttu võib olla vaja rinnaga toitmine lõpetada. Arvestada tuleb sensibiliseerumise võimalusega. Tsefuroksiimi tohib imetamise ajal kasutada ainult pärast seda, kui raviarst on hinnanud kasu ja riski suhet.
Fertiilsus Puuduvad andmed tsefuroksiimaksetiili toime kohta inimeste fertiilsusele. Reproduktsiooniuuringud loomadel ei ole näidanud mõju fertiilsusele.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. Ent kuna ravim võib põhjustada pearinglust, tuleb patsiente hoiatada, et nad oleksid autojuhtimisel või masinatega töötamisel ettevaatlikud.
4.8 Kõrvaltoimed
Kõige sagedasemad kõrvaltoimed on Candida vohamine, eosinofiilia, peavalu, pearinglus, seedetrakti häired ja maksaensüümide aktiivsuse mööduv suurenemine.
Allpool loetletud kõrvaltoimetele omistatud esinemissageduse kategooriad on hinnangulised, kuna enamike reaktsioonide puhul puudusid sobivad andmed (näiteks platseebokontrollitud uuringutest) esinemissageduse arvutamiseks. Lisaks võib tsefuroksiimaksetiiliga seotud kõrvaltoimete esinemissagedus varieeruda sõltuvalt näidustusest.
Suurtest kliinilistest uuringutest saadud andmeid kasutati väga sageli kuni harva esinenud kõrvaltoimete esinemissageduse määramiseks. Kõikidele teistele kõrvaltoimetele (st nendele, mille esinemissagedus on < 1/10 000) määratud esinemissagedused tehti peamiselt kindlaks turuletulekujärgsete andmete põhjal ning need näitavad pigem teatamise sagedust kui tõelist esinemissagedust. Platseebokontrollitud uuringute andmeid ei olnud saadaval. Kui esinemissagedus on arvutatud kliiniliste uuringute andmete alusel, põhines see ravimiga seotud (uuringuarsti hinnatud) andmetel. Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.
Järgnevalt on MedDRA organsüsteemi klassi, esinemissageduse ja raskusastme järgi loetletud raviga seotud kõrvaltoimed (kõik raskusastmed). Esinemissageduse klassifitseerimisel on kasutatud järgmist konventsiooni: väga sage 1/10; sage 1/100 kuni < 1/10, aeg-ajalt 1/1000 kuni < 1/100; harv 1/10 000 kuni < 1/1000; väga harv < 1/10 000 ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Organsüsteemi Sage Aeg-ajalt Teadmata klass Infektsioonid ja Candida vohamine Clostridioides difficile vohamine infestatsioonid Vere ja eosinofiilia positiivne Coombsi test, hemolüütiline aneemia
lümfisüsteemi trombotsütopeenia, häired leukopeenia (mõnikord Südame häired Kounise sündroom Immuunsüsteemi ravimipalavik, seerumtõbi, häired anafülaksia, Jarischi-Herxheimeri Närvisüsteemi peavalu, pearinglus häired Seedetrakti häired kõhulahtisus, oksendamine pseudomembranoosne koliit (vt
Maksa ja maksaensüümide ikterus (valdavalt kolestaatiline), sapiteede häired aktiivsuse mööduv hepatiit
Naha ja nahalööbed urtikaaria, sügelus, multiformne nahaaluskoe erüteem, Stevensi-Johnsoni kahjustused sündroom, toksiline Valitud kõrvaltoimete kirjeldus Tsefalosporiinidele on omane imendumine erütrotsüütide membraani pinnale ja reageerimine ravimivastaste antikehadega, mille tulemusena võib Coombsi test olla positiivne (mis võib häirida vere sobitamist) ja väga harva tekkida hemolüütiline aneemia.
Täheldatud on maksaensüümide aktiivsuse mööduvat suurenemist, mis on tavaliselt pöörduv.
Lapsed Tsefuroksiimaksetiili ohutusprofiil on lastel ja täiskasvanutel ühesugune.
Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9 Üleannustamine
Üleannustamisel võivad olla neuroloogilised tagajärjed, sealhulgas entsefalopaatia, krambid ja kooma. Üleannustamisnähud võivad tekkida juhul, kui neerukahjustusega patsientidel ei vähendata annust nõuetekohaselt (vt lõigud 4.2 ja 4.4).
Tsefuroksiimi sisaldust seerumis saab vähendada hemodialüüsi või peritoneaaldialüüsi abil.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: antibakteriaalsed ained süsteemseks kasutamiseks, teise põlvkonna tsefalosporiinid, ATC-kood: J01DC02
Toimemehhanism Tsefuroksiimaksetiil hüdrolüüsitakse esteraasensüümide poolt aktiivseks antibiootikumiks tsefuroksiimiks. Tsefuroksiim inhibeerib bakteri rakuseina sünteesi pärast kinnitumist penitsilliini siduvatele valkudele (penicillin binding proteins, PBP). Selle tagajärjel katkeb rakuseina (peptidoglükaani) biosüntees, mis viib bakteriraku lüüsumise ja surmani.
Resistentsusmehhanism Bakteriaalne resistentsus tsefuroksiimi suhtes võib olla tingitud ühest või enamast järgnevalt kirjeldatud mehhanismist:
- hüdrolüüs beetalaktamaaside poolt, sealhulgas (kuid mitte ainult) laiendatud spektriga beetalaktamaaside (extended-spectrum beta-lactamases, ESBL) ja AmpC ensüümide poolt, mis
võivad teatud aeroobsetes gramnegatiivsetes bakteriliikides olla indutseeritud või püsivalt derepresseeritud;
- tsefuroksiimi vähenenud afiinsus penitsilliini siduvate valkude suhtes;
- välismembraani läbilaskmatus, mis piirab tsefuroksiimi juurdepääsu penitsilliini siduvatele valkudele gramnegatiivsetes bakterites;
- bakteriaalsed ravimi väljavoolupumbad.
Teiste süstitavate tsefalosporiinide suhtes omandatud resistentsusega mikroorganismid on arvatavasti resistentsed tsefuroksiimi suhtes.
Sõltuvalt resistentsusmehhanismist võivad penitsilliinide suhtes omandatud resistentsusega mikroorganismid olla tsefuroksiimi suhtes vähenenud tundlikkusega või resistentsed.
Tsefuroksiimaksetiili murdepunktid Euroopa Komisjoni poolt antibakteriaalsete ravimite tundlikkustestide (European Committee on Antimicrobial Susceptibility Testing, EUCAST) 1. jaanuarist 2023 kehtiva 13. versioonis kindlaks määratud minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni (minimum inhibitory concentration, MIC) murdepunktid on järgmised.
Mikroorganism Murdepunktid (mg/l) Enterobacterales1, 2 8 8
Staphylococcus spp. Viide3 Viide3 Streptococcus’e A, B, C ja G grupid Viide4 Viide4 Streptococcus pneumoniae 0,25 0,25 Haemophilus influenzae 0,001 1 Moraxella catarrhalis 0,001 4 1 Tsefalosporiini murdepunktid Enterobacterales suhtes teevad kindlaks kõik kliiniliselt olulised resistentsusmehhanismid (sh ESBL ja plasmiidi vahendatud AmpC). Mõned beetalaktamaase produtseerivad isolaadid on nende murdepunktidega tundlikud 3. ja 4. põlvkonna tsefalosporiinide suhtes ning nendest tuleb teatada, kui neid testitakse, st ESBL olemasolu või puudumine ise ei mõjuta tundlikkuse liigitamist. ESBL avastamine ja iseloomustamine on soovitatav rahva tervise ja infektsioonikontrolli eesmärgil. 2 Ainult tüsistumata kuseteede infektsioonid, E. coli, Klebsiella spp. (v.a K. aerogenes), Raoultella spp. ja P. mirabilis. 3 Stafülokokkide tundlikkus tsefalosporiinide suhtes järeldatakse tsefoksitiin tundlikkuse alusel, välja arvatud tsefiksiim, tseftasidiim, tseftasidiim-avibaktaam, tseftibuteen ja tseftolosaantasobaktaam, millel ei ole murdepunkte ja mida ei tohi kasutada stafülokokkinfektsioonide raviks. Suukaudselt manustatavate ainete puhul tuleb jälgida, et nakkuskohas saavutataks piisav ekspositsioon. Kui metitsilliintundlike stafülokokkide puhul on teatatud tsefotaksiimi ja tseftriaksooni kasutamisest, tuleb need märkida kui „tundlik, suurenenud
ekspositsioon“ (I). Mõned metitsilliinresistentsed S. aureus’ed on tundlikud tseftaroliini ja tseftobiprooli suhtes. 4 A-, B-, C- ja G-grupi streptokokkide tundlikkust tsefalosporiinide suhtes järeldatakse bensüülpenitsilliintundlikkuse alusel. S = tundlik, standardne annustamisrežiim; I = vastuvõtlik, suurenenud ekspositsioon, R = resistentne.
Mikrobioloogiline tundlikkus Omandatud resistentsuse levimus võib valitud liikide puhul varieeruda geograafiliselt ja aja jooksul ning soovitatav on järgida kohalikke andmeid resistentsuse kohta, eriti raskete infektsioonide ravimisel. Vajadusel tuleb pöörduda spetsialisti poole, kui resistentsuse kohalik levimus on selline, et tsefuroksiimaksetiili kasulikkus vähemalt mõnda tüüpi infektsioonide puhul on küsitav.
In vitro on tsefuroksiim tavaliselt toimiv järgmiste mikroorganismide vastu.
Tavaliselt tundlikud liigid Grampositiivsed aeroobid: Staphylococcus aureus (metitsilliintundlik)* Koagulaasnegatiivne stafülokokk (metitsilliintundlik) Streptococcus pyogenes Streptococcus agalactiae Gramnegatiivsed aeroobid: Haemophilus influenzae Haemophilus parainfluenzae Moraxella catarrhalis Spiroheedid: Borrelia burgdorferi
Mikroorganismid, mille puhul võib probleemiks olla omandatud resistentsus Grampositiivsed aeroobid: Streptococcus pneumoniae Gramnegatiivsed aeroobid: Citrobacter freundii Klebsiella aerogenes Enterobacter cloacae Escherichia coli Klebsiella pneumoniae Proteus mirabilis Proteus spp. (muu kui P. vulgaris) Providencia spp. Grampositiivsed anaeroobid: Peptostreptococcus spp.
Propionibacterium spp. Gramnegatiivsed anaeroobid: Fusobacterium spp. Bacteroides spp. Algselt resistentsed mikroorganismid Grampositiivsed aeroobid: Enterococcus faecalis Enterococcus faecium Gramnegatiivsed aeroobid: Acinetobacter spp. Campylobacter spp.
Morganella morganii Proteus vulgaris Pseudomonas aeruginosa Serratia marcescens Gramnegatiivsed anaeroobid: Bacteroides fragilis Muud: Chlamydia spp. Mycoplasma spp. Legionella spp. * Kõik metitsilliinresistentsed S. aureus’ed on resistentsed tsefuroksiimi suhtes.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Imendumine Pärast suukaudset manustamist imendub tsefuroksiimaksetiil seedetraktist ning see hüdrolüüsitakse seedetrakti limaskestas ja veres kiiresti vereringesse vabanevaks tsefuroksiimiks. Imendumine on optimaalne, kui ravimit manustatakse vahetult pärast sööki.
Pärast tsefuroksiimaksetiili tablettide manustamist saabub maksimaalne kontsentratsioon seerumis (2,1 mikrogrammi/ml 125 mg annuse, 4,1 mikrogrammi/ml 250 mg annuse, 7,0 mikrogrammi/ml 500 mg annuse ja 13,6 mikrogrammi/ml 1000 mg annuse puhul) ligikaudu 2...3 tundi pärast ravimi manustamist koos toiduga. Suspensioonina manustatud tsefuroksiimi imendumise kiirus on tablettidega võrreldes aeglasem, maksimaalne kontsentratsioon seerumis saabub hiljem ja on madalam, väiksem on ka süsteemne biosaadavus (4...17% väiksem). Tsefuroksiimaksetiili suukaudne suspensioon ei olnud bioekvivalentne tsefuroksiimaksetiili tablettidega, kui neid testiti tervetel täiskasvanutel, ning seetõttu ei ole nende annused milligrammides üks ühele asendatavad (vt lõik 4.2). Suukaudsete annuste vahemikus 125...1000 mg on tsefuroksiimi farmakokineetika lineaarne. 250 mg...500 mg suukaudsete annuste korduva manustamise järgselt tsefuroksiimi kuhjumist ei tekkinud.
Jaotumine Sõltuvalt kasutatud määramismetoodikast on seonduvus valkudega 33...50%. Pärast tsefuroksiimaksetiili 500 mg tableti ühekordse annuse manustamist 12 tervele vabatahtlikule oli jaotusruumala 50 l (CV % = 28%). Sagedaste haigustekitajate suhtes minimaalset inhibeerivat kontsentratsiooni ületav tsefuroksiimi kontsentratsioon saavutatakse kurgumandlites, ninakõrvalkoobaste kudedes, bronhide limaskestas, luudes, pleuravedelikus, liigesevedelikus, sünoviaalvedelikus, interstitsiaalvedelikus, sapis, rögas ja vesivedelikus. Ajukelmepõletiku korral läbib tsefuroksiim hematoentsefaalbarjääri.
Biotransformatsioon Tsefuroksiim ei metaboliseeru.
Eritumine Seerumi poolväärtusaeg on 1...1,5 tundi. Tsefuroksiim eritub glomerulaarfiltratsiooni ja tubulaarsekretsiooni teel. Renaalne kliirens on 125...148 ml/min/1,73 m2.
Patsientide erigrupid
Sugu Puudusid tsefuroksiimi farmakokineetika erinevused meeste ja naiste vahel.
Eakad Normaalse neerufunktsiooniga eakate patsientide puhul ei ole erilised ettevaatusabinõud vajalikud, kui annus ei ületa 1 g ööpäevas. Eakatel patsientidel on suurema tõenäosusega halvenenud neerufunktsioon, seetõttu tuleb neil annust kohandada vastavalt neerufunktsioonile (vt lõik 4.2).
Lapsed Vanematel imikutel (vanuses üle 3 elukuu) ja lastel on tsefuroksiimi farmakokineetika sarnane täiskasvanute omaga.
Puuduvad kliiniliste uuringute andmed tsefuroksiimaksetiili kasutamise kohta lastel vanuses alla 3 elukuu.
Neerukahjustus Tsefuroksiimaksetiili ohutus ja efektiivsus neerupuudulikkusega patsientidel ei ole kindlaks tehtud. Tsefuroksiim eritub peamiselt neerude kaudu. Nagu kõikide selliste antibiootikumide puhul, on märgatavalt halvenenud neerufunktsiooniga (st kreatiniini kliirens < 30 ml/min) patsientidel soovitatav
vähendada tsefuroksiimi annust, et kompenseerida ravimi aeglasemat eritumist (vt lõik 4.2). Tsefuroksiim on efektiivselt eemaldatav dialüüsi abil.
Maksakahjustus Puuduvad andmed maksakahjustusega patsientide kohta. Kuna tsefuroksiim eritub peamiselt neerude kaudu, ei tohiks maksafunktsiooni häired mõjutada tsefuroksiimi farmakokineetikat.
Farmakokineetilised/farmakodünaamilised toimed Tsefalosporiinide puhul on kõige tähtsamaks in vivo efektiivsusega korrelatsioonis olevaks farmakokineetiliseks-farmakodünaamiliseks indeksiks osutunud protsent manustamisintervallist (% T), mille jooksul seondumata ravimi kontsentratsioon on kõrgem tsefuroksiimi minimaalsest inhibeerivast kontsentratsioonist (MIC) üksikute sihtliikide vastu (st % T > MIC).
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse ning reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Kartsinogeensuse uuringuid ei ole läbi viidud; samas puuduvad andmed, mis viitaksid kartsinogeensele toimele.
Mitmed tsefalosporiinid inhibeerivad rottide uriinis gammaglutamüültranspeptidaasi aktiivsust, kuid tsefuroksiimi puhul on inhibeerimise tase madalam. Sellel võib olla tähtsus kliinilis-laboratoorsete analüüside kõrvalekalletes inimestel.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Aspartaam (E951) Ksantaankummi Kaaliumatsesulfaam (E950) Povidoon K30 Steariinhape Sahharoos Puuviljamaitseaine [sisaldab propüleenglükooli (E1520) ja bensüülalkoholi (E1519)] Puhastatud vesi
6.2 Sobimatus
Ravi ajal tsefalosporiinidega on teatatud positiivsest Coombsi testist – see fenomen võib häirida vere ristsobivusteste.
6.3 Kõlblikkusaeg
2 aastat. Manustamiskõlblikuks muudetud suspensiooni võib säilitada külmkapis temperatuuril 2 °C...8 °C kuni 10 päeva.
6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 30 °C. Zinnati suukaudse suspensiooni säilitustingimused pärast ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmist vt lõik 6.3.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Mitmeannuselised pudelid: Zinnati suspensiooni valmistatakse kuivadest valgetest kuni valkjatest puuviljalõhnalistest graanulitest. Juhistekohaselt manustamiskõlblikuks muutmisel sisaldab 1 ml suspensiooni 25 mg tsefuroksiimi (tsefuroksiimaksetiilina).
Suukaudse suspensiooni graanulid on saadaval induktsioonkuumsuletud membraaniga Ph. Eur. III tüüpi merevaikklaasist pudelites, millest valmistatakse 50 ml 25 mg/ml suspensiooni. Pakendi suurused: 1 pudel või 2 pudelit 50 ml suukaudse suspensiooni valmistamiseks.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
Manustamiskõlblikuks muutmise/manustamise juhised Enne ravimi manustamist tuleb pudelit alati korralikult loksutada.
Külmkapis (temperatuuril 2 °C...8 °C) võib valmis suspensiooni hoida kuni 10 päeva.
Soovi korral võib mitmeannuselisest pudelist võetud Zinnati suspensiooni edasi lahjendada külma mahlajoogi või piimajoogiga ning manustada kohe.
Pange tähele, et Zinnati suspensiooni valmistamiseks kulub enne esimese annuse manustamist rohkem kui üks tund. See hõlmab aega, mille jooksul suspensioon külmikus „settib“.
1. Loksutada pudelit, et graanulid üksteise küljest lahti tuleksid ja oleksid pudelis vabalt voolavad. Eemaldada pudeli kork ja hermeetiline kile. Kui viimane on kahjustatud või puudub, tuleb ravim tagastada apteeki. 2. Täita kaasasolev mõõtetops (kui see kuulub pakendisse) kuni sellel märgitud jooneni külma veega. Eelnevalt keedetud vesi peab enne lisamist jahtuma toatemperatuurini. Zinnati suukaudse suspensiooni graanuleid ei tohi segada kuuma või sooja vedelikuga. Kasutada tuleb külma vett, et suspensioon ei muutuks liiga paksuks. 3. Valada pudelisse kogu külma vee kogus. Sulgeda pudeli kork. Lasta pudelil seista, et graanulid täielikult veega läbi imbuks; selleks kulub ligikaudu minut. 4. Pöörata pudel ümber ja loksutada korralikult (vähemalt 15 sekundit), kuni kõik graanulid on veega segunenud. 5. Pöörata pudel õiget pidi ja loksutada korralikult veel vähemalt minuti jooksul, kuni kõik graanulid on veega segunenud.
Panna Zinnati suspensioon kohe külmkappi ja hoida temperatuuril 2 °C...8 °C (mitte lasta külmuda). Enne esimese annuse manustamist lasta suspensioonil vähemalt tund aega seista. Manustamiskõlblikuks muudetud suspensiooni tuleb kogu aeg hoida külmkapis, seda võib hoida külmkapis (2 °C...8 °C) kuni 10 päeva.
Enne ravimi manustamist tuleb pudelit alati korralikult loksutada. Annuse manustamiseks on kaasas mõõtelusikas või annustamissüstal. Pakend, mis sisaldab 2 pudelit suukaudse suspensiooni valmistamiseks, sisaldab ka 2 mõõteseadet.
Annustamissüstla kasutamisjuhised (kui see kuulub pakendisse)
1. Eemaldada pudeli kork ja panna süstal koos adapteriga pudeli kaela sisse. Suruda see täielikult alla, kuni adapter on kindlalt pudeli kaelas. Pöörata pudel ja süstal ümber. 2. Tõmmata kolb tagasi, kuni silindri serv on kohakuti vajalikule annusele vastava tähisega kolvil. 3. Pöörata pudel ja süstal õiget pidi. Hoides kinni süstlast ja kolvist, et viimane ei liiguks paigalt, eemaldada süstal pudeli küljest, jättes plastmassist adapteri pudeli kaela sisse. 4. Kui patsient istub püstises asendis, viia süstla ots patsiendi suhu, suunaga põse sisepinna poole. 5. Vajutada süstla kolb aeglaselt alla, et väljutada ravim. Ravimit EI TOHI pritsida joana, et patsient ei tõmbaks ravimit kurku. 6. Pärast annuse manustamist sulgeda pudeli kork, eemaldamata plastmassist adapterit. Võtta süstal osadeks lahti ja pesta puhta joogiveega korralikult puhtaks. Lasta kolvil ja silindril õhu käes kuivada.
Valmissuspensiooni ega graanuleid ei tohi segada kuuma joogiga.
7. TEISESE MÜÜGILOA HOIDJA
UAB Ideal Trade Links Kerupės g. 17, Zapyškis LT-53431 Kauno r. Leedu
8. TEISESE MÜÜGILOA NUMBER
1193625
9. TEISESE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV
26.03.2025
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
märts 2025