Puudub Eestis kehtiv müügiluba või meil ei ole andmeid veel

Wilate 900 - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

Artikli sisukord

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1. RAVIMPREPARAADI

NIMETUS

Wilate 450, 450 RÜ/400 RÜ, süstelahuse pulber ja lahusti
Wilate 900, 900 RÜ/800 RÜ, süstelahuse pulber ja lahusti


2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Wilate väljastatakse süstelahuse pulbri ja lahustina. Süstelahuse pulbri viaal sisaldab nominaalselt
450 RÜ inimese VIII hüübimisfaktorit (FVIII) ja 400 RÜ inimese von Willebrandi faktorit (VWF) või
900 RÜ FVIII ja 800 RÜ VWF.

Pärast lahustamist 5 ml/10 ml süsteveega, milles on 0,1% polüsorbaati 80, sisaldab preparaat inimese
von Willebrandi faktorit ligikaudu 80 RÜ/ml.

Wilate spetsiifiline aktiivsus on ligikaudu 53 RÜ VWF:RCo/mg valgu kohta.

VWF toime tugevust mõõdetakse rahvusvahelistes toimeühikutes (RÜ) vastavalt ristotsetiini kofaktori
aktiivsusele (VWF:RCo), võrreldes von Willebrandi faktori kontsentraadi rahvusvahelise standardiga
(WHO).

Pärast lahustamist 5 ml/10 ml süsteveega, milles on 0,1% polüsorbaati 80, sisaldab preparaat inimese
VIII hüübimisfaktorit ligikaudu 90 RÜ/ml.

FVIII toime tugevust väljendatakse rahvusvahelistes toimeühikutes (RÜ), mõõdetuna Euroopa
Farmakopöa kromogeense analüüsi abil. Wilate spetsiifiline aktiivsus on ligikaudu 60 RÜ
FVIII:C/mg valgu kohta.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Süstelahuse pulber ja lahusti.


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1 Näidustused

Von Willebrandi haigus (VWD)
Von Willebrandi faktori kvantitatiivsest ja/või kvalitatiivsest puudulikkusest tingitud VWD-
patsientidel esinevate verejooksude ravi ja profülaktika, kui DDAVP (1-deamino-8-D-arginiin
vasopressiin/desmopressiin) ravi on ebaefektiivne või vastunäidustatud. Peamisteks näidustusteks on:
- verejooksude ravi ja profülaktika
- verejooksude ravi ja profülaktika väiksemate ja suuremate kirurgiliste operatsioonide puhul.

A-hemofiilia
Verejooksude ravi ja profülaktika A-hemofiiliaga (kaasasündinud VIII faktori puudulikkus)
patsientidel ning verejooksude ravi ja profülaktika väiksemate ja suuremate kirurgiliste protseduuride
puhul.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Ravi tuleb alustada hüübivushäirete ravis kogenud arsti järelevalve all. Wilate annus (RÜ) kehakaalu
ühe kg kohta tuleb arvestada etiketil märgitud FVIII toime tugevuse alusel. Preparaat on mõeldud
ühekordseks kasutamiseks ning manustada tuleb viaali kogu sisu. Juhul kui viaali jääb mingi kogus
ravimit, tuleb see hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

Von Willebrandi haigus (VWD)

FVIII:C ja VWF:RCo suhe on ligikaudu 1:1. 1 RÜ FVIII:C ja VWF:RCo kehakaalu kg kohta
suurendab tavaliselt vastava valgu normaalset aktiivsust plasmas 1,5%...2% võrra. Tavaliselt on
piisava hemostaasi saavutamiseks vajalik umbes 20...50 RÜ/kehakaalu kg Wilate"t. See tõstab FVIII:C
ja VWF:RCo patsientidel ligikaudu 30%...100%.

Wilate algannusena võib osutuda vajalikuks 50...80 RÜ/kg, eriti 3. tüüpi von Willebrandi haigust
põdevatel patsientidel, sest neil võib piisava taseme säilitamine vereplasmas nõuda suuremaid
annuseid kui teist tüüpi VWD puhul.

Verejooksu profülaktika kirurgilise protseduuri või raske trauma puhul:
Verejooksu vältimiseks kirurgilise operatsiooni korral tuleb Wilate"t manustada 1...2 tundi enne
kirurgilise protseduuri algust. Tuleb saavutada VWF:RCo tase 60 RÜ/dl ( 60%) ja FVIII:C tase
40 RÜ/dl ( 40%).

Sobiv annus tuleb uuesti manustada ravi iga 12...24 tunni järel. Annuse suurus ja ravi kestus olenevad
patsiendi kliinilisest seisundist, verejooksu tüübist ja raskusastmest ja nii FVIII:C kui VWZ:RCo
tasemetest.
Patsientidel, kes saavad FVIII sisaldavaid VWF preparaate, tuleb jälgida FVIII:C taset plasmas,
avastamaks püsivat ülemäärast FVIII:C plasmataset, mis võib suurendada trombootiliste juhtumite
riski ­ eriti neil patsientidel, kel on teada kliinilised või laboratoorsed riskifaktorid. Juhul kui
täheldatakse ülemäärast FVIII:C taset vereplasmas, tuleb kaalutleda annuse vähendamist ja/või
pikemaid annustamisintervalle või vähese FVIII-sisaldusega VWF preparaadi kasutamist.

Profülaktika:
Pikaajaliseks verejooksude profülaktikaks VWD-patsientidel tuleb manustada annuseid 20...40 RÜ/kg
2 või 3 korda nädalas. Mõningatel juhtudel (nt seedetrakti verejooksuga patsiendid) võivad vajalikuks
osutuda suuremad annused.

A-hemofiilia

Asendusravi annused ja kestus olenevad FVIII puudulikkuse raskusastmest, verejooksu
lokalisatsioonist ja ulatusest ning patsiendi kliinilisest seisundist. Manustatava FVIII ühikute arvu
väljendatakse rahvusvahelistes toimeühikutes (RÜ), mis on seotud kehtiva WHO standardiga FVIII
preparaatide kohta. FVIII aktiivsust plasmas väljendatakse kas protsendina (inimese normaalse plasma
suhtes) või toimeühikutes (plasma FVIII sisalduse rahvusvahelise standardi suhtes).

FVIII aktiivsuse üks RÜ vastab FVIII kogusele ühes ml normaalses inimese plasmas.

FVIII vajaliku annuse arvestamine põhineb empiirilisel leiul, et 1 RÜ FVIII:C/kg tõstab taset
vereplasmas 1,5%...2% võrra normaalsest aktiivsusest. Vajalik annus määratakse järgmise valemi abil:

Vajalikud RÜ = kehakaal (kg) x soovitav FVIII tõus (%) (RÜ/dl) x 0,5 RÜ/kg

Manustatav kogus ja manustamise sagedus peavad alati olema orienteeritud kliinilisele efektiivsusele
individuaalsel juhul. Täiskasvanute ja üle 6-aastaste laste veritsusepisoodide ja kirurgiliste
protseduuride puhul võib annustamisel juhinduda järgnevast tabelist.

Järgmiste hemorraagia juhtumite korral ei tohi FVIII:C langeda alla antud plasmataseme vastaval
perioodil.

Raviskeem verejooksude ja kirurgiliste protseduuride puhul
Verejooksu aste/

Vajalik FVIII tase (%)
Annuste sagedus
Kirurgilise protseduuri
(RÜ/dl)
(tundides)/ravi kestus
tüüp
(päevades)
Verejooks

Kerge verejooks:
20...40
Korrata iga 12...24 tunni
Varajane hemartroos,
järel. Vähemalt 1 päev, kuni
lihasveritsus, ninaverejooks,
verejooks, millega kaasnes
suu limaskesta veritsus jt
valu, on taandunud või on
väiksemad kahjustused
saabunud paranemine.
Ulatuslikum hemartroos,
30...60
Korrata infusiooni iga 12...24
lihasveritsus või hematoom
tunni järel 3...4 päeva
jooksul, kuni valu ja
funktsioonihäire on
taandunud.
Eluohtlik verejooks:
60...100
Korrata infusiooni iga 8...24
ajuverejooks,
tunni järel, kuni oht on
muljumistrauma ilma
möödunud.
nähtava veritsuskohata, raske
kõhukoopa verejooks,
seesmine hingamisteede
verejooks, kurguverejooks
Kirurgilised protseduurid


Väiksemad
30...60
Iga 24 tunni järel, vähemalt 1
sh hamba väljatõmbamine
ööpäev, kuni on saabunud
paranemine.
Suuremad
80...100
Korrata infusiooni iga 8...24

tunni järel kuni haava piisava

paranemiseni, seejärel jätkata
(pre- ja postoperatiivselt)
ravi veel vähemalt 7 päeva
jooksul, saavutamaks FVIII
aktiivsus 30...60% (RÜ/dl).
Ravikuuri ajal soovitatakse adekvaatset FVIII:C tasemete määramist, mis on juhiseks manustatava
annuse suuruse ja korduvate infusioonide sageduse määramisel. Eriti suuremate kirurgiliste
operatsioonide puhul on hädavajalik asendusravi täpne jälgimine koagulatsioonianalüüsi abil
(FVIII:C). Eraldi patsientidel võib erineda FVIII ravi vastus, mistõttu saavutatakse erinevad
paranemised in vivo ning esinevad erinevad poolväärtusajad.

Profülaktika:
Verejooksude pikaajaliseks profülaktikaks raskeA-hemofiiliaga patsientidel tuleb manustada Wilate
annuseid 20...40 RÜ/kg 2...3-päevaste intervallidega. Mõnedel juhtudel ­ eriti noorematel patsientidel
­ võivad vajalikuks osutuda lühemad annustamisintervallid või suuremad annused.

Püsiinfusioon:
Enne kirurgilist operatsiooni tuleb teostada farmakokineetiline analüüs, et hinnata kliirensit. Esialgse
infusioonikiiruse võib arvestada järgmiselt:

Infusiooni kiirus (RÜ/kg/h) = kliirens (ml/kg/h) x soovitud tasakaalukontsentratsioon (RÜ/ml)

Pärast püsiinfusiooni esimest 24 tundi tuleb kliirens iga päev uuesti arvestada, kasutades
tasakaaluseisundi valemit mõõdetud taseme ja teadaoleva infusioonikiirusega.

A tüüpi hemofiiliaga patsiendid, kellel on FVIII inhibiitorid:
Patsiente tuleb jälgida FVIII neutraliseerivate antikehade (inhibiitorite) arenemise osas. Kui ei
saavutata oodatud FVIII aktiivsuse taset plasmas või kui verejooks ei allu kontrollile piisava annuse
korral, tuleb mõõta FVIII inhibiitorite taset. Inhibiitorite kõrge tasemega patsientidel võib FVIII ravi
olla ebaefektiivne ning tuleb kaalutleda teisi ravivalikuid. Selliste patsientide ravi peavad
koordineerima arstid, kel on kogemusi hemostaatiliste häiretega patsientide ravis. Vt lõik 4.4.

Kogemus alla 6-aastaste laste ravi kohta Wilate"iga on piiratud.

Manustamisviis

Veenisiseseks süstimiseks pärast lahustamist lisatud lahustiga. Vt lõik 6.6.

Süste- või infusioonikiirus ei tohi ületada 2...3 ml minutis.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeainete või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Sarnaselt kõikide vereplasmast toodetud valgupreparaatide veenisisese infusiooniga on võimalikud
allergilist tüüpi ülitundlikkusreaktsioonid. Patseiente tuleb kogu infusiooniperioodi vältel hoolikalt ja
tähelepanelikult jälgida.

Patsiente tuleb teavitada ülitundlikkusreaktsioonide varajastest sümptomitest, mille hulka kuuluvad
nahalööve, generaliseerunud urtikaaria, pigistustunne rindkeres, hingeldus, hüpotensioon ja
anafülaksia. Allergiliste sümptomite ilmnemisel peavad patsiendid manustamise otsekohe lõpetama
ning võtma ühendust arstiga.

Soki korral tuleb järgida kehtivaid sokiravi meditsiinilisi standardeid.

Inimverest või -plasmast valmistatud ravimpreparaatide kasutamisest tulenevate infektsioonide
vältimise standardseteks meetmeteks on doonorite selekteerimine, individuaalsete vereannetuste ja
kogutud plasma skriining spetsiifiliste infektsioonimarkerite osas ja efektiivsete tootmisvõtete
rakendamine viiruste inaktiveerimiseks/kõrvaldamiseks. Vaatamata sellele ei saa täielikult välistada
infektsioonitekitajate ülekandumise võimalust, kui manustatakse inimverest või -plasmast valmistatud
ravimpreparaate. See käib ka teadmata või vähetuntud viiruste ja teiste patogeenide kohta.

Kasutatavaid meetmeid peetakse efektiivseks ümbrisega viiruste nagu HIV, HBV ja HCV ning
ümbriseta viiruse HAV suhtes. Kasutatavad meetmed võivad omada vähest väärtust ümbriseta viiruste
nagu parvoviirus B19 suhtes.

Parvoviirus B19 infektsioon võib olla raske rasedatel (looteinfektsioon) ja immuunpuudulikkuse või
suurenenud erütropoeesiga (nt hemolüütiline aneemia) isikutel.

Wilate igakordsel manustamisel patsiendile on tungivalt soovitatav registreerida preparaadi nimetus ja
partii number, et säiliks seos patsiendi ja ravimipartii vahel.

Patsientide puhul, kes saavad regulaarselt/korduvalt inimplasmast toodetud FVIII/VWF kontsentraate,
tuleb kaalutleda vastavat vaktsineerimist (A- ja B-hepatiit).

Von Willebrandi haigus (VWD)

Kasutades FVIII sisaldavat VWF preparaati, peab raviarst olema teadlik sellest, et jätkuv ravi võib
põhjustada liigset FVIII:C tõusu. FVIII sisaldavaid VWF preparaate saavatel patsientidel tuleb jälgida
FVIII:C taset vereplasmas, vältimaks püsivalt ülemäärast FVIII:C taset plasmas, mis võib suurendada
tromboosijuhtumite riski.

FVIII sisaldavate VWF preparaatide kasutamisega kaasneb tromboosijuhtumite risk, eriti teadaolevate
kliiniliste või laboratoorsete riskifaktoritega patsientidel. Seega tuleb riskipatsiente jälgida tromboosi
varajaste sümptomite osas. Vastavalt kehtivatele soovitustele tuleb alustada venoosse trombemboolia
profülaktikat.

Eriti 3. tüüpi VWD-ga patsientidel võivad areneda VWF neutraliseerivad antikehad (inhibiitorid). Kui
oodatud VWF:RCo aktiivsust plasmas ei saavutata või kui veritsus ei allu piisavale annusele, tuleb
määrata VWF inhibiitorite olemasolu. Inhibiitori kõrge tasemega patsientidel võib VWF ravi osutuda
ebaefektiivseks ning tuleb kaalutleda teisi ravivõimalusi. Selliste patsientide ravi peab suunama arst,
kel on kogemusi hemostaatiliste häiretega patsientide ravis.

A-hemofiilia

A-hemofiiliat põdevate patsientide ravis on tuntud tüsistuseks FVIII neutraliseerivate antikehade
(inhibiitorite) moodustumine. Need inhibiitorid on tavaliselt FVIII prokoaguleeriva aktiivsuse vastu
suunatud IgG immuunglobuliinid, mida kvantifitseeritakse modifitseeritud Bethesda ühikutes (BU)
vereplasma ühe ml kohta, kasutades modifitseeritud testi. Inhibiitorite arenemise risk on vastavuses
antihemofiilse FVIII toimeajaga. Risk on suurim toime esimese 20 päeva jooksul. Harva võivad
inhibiitorid areneda pärast toime esimest 100 päeva. FVIII-ga ravitavaid patsiente tuleb
tähelepanelikult jälgida inhibiitorite arenemise suhtes sellekohaste kliiniliste vaatluste ja
laboratoorsete testide abil. Vt ka 4.8 Kõrvaltoimed.

Ravimpreparaat, milles on 450 RÜ FVIII ja 400 RÜ VWF sisaldab kuni 2,55 mmol naatriumi
(58,7 mg) viaali kohta.
Ravimpreparaat, milles on 900 RÜ FVIII ja 800 RÜ VWF sisaldab kuni 5,1 mmol naatriumi
(117,3 mg) viaali kohta. Seda peab arvestama piiratud naatriumisisaldusega dieedil olevate patsientide
puhul.

4.5 Koostoimed
teiste
ravimitega ja muud koostoimed

Koostoimeid teiste ravimpreparaatidega ei ole teada.

4.6
Rasedus ja imetamine

FVIII/VWF mõju reproduktsioonile ei ole loomadel uuritud.

Von Willebrandi haigus (VWD)

Rasedate või imetavate naiste ravi kohta ei ole kogemusi.

Wilate"t tohib manustada rasedatele või imetavatele VWF puudulikkusega naistele ainult rangetel
näidustustel, võttes arvesse, et sünnitus kutsub neil patsientidel esile veritsusjuhtumite riski
suurenemise.

A-hemofiilia

A-hemofiiliat esineb naistel harva, mistõttu puudub kogemus ravi kohta raseduse ja imetamise
perioodil. Seega tohib Wilate"t kasutada raseduse ja imetamise ajal ainult rangetel näidustustel.

4.7 Toime
reaktsioonikiirusele

Toimet autojuhtimise või masinate käsitsemise võimele ei ole täheldatud.

4.8 Kõrvaltoimed

Harva on täheldatud ülitundlikkus- või allergilisi reaktsioone (mille hulka võivad kuuluda
angioödeem, kipitus- ja torkimistunne infusioonikohas, külmavärinad, punetus, generaliseerunud
urtikaaria, peavalu, nahalööve, hüpotensioon, letargia, iiveldus, rahutus, tahhükardia, pigistustunne
rinnas, kirvendus, oksendamine, hingeldus), mis võivad mõnedel juhtudel areneda raskeks
anafülaksiaks (sh sokiks). Harvadel juhtudel on täheldatud palavikku.

Organsüsteemi klass
Aeg-ajalt Harv
Väga harv
Immuunsüsteemi
Ülitundlikkus-
anafülaktiline
sokk
häired
reaktsioon
Üldised häired ja
palavik
manustamiskoha
reaktsioonid
Uuringud

FVIII inhibiitorid
VWF inhibiitorid
aeg-ajalt (> 1/1 000, < 1/100)
harv (> 1/10 000, < 1/1 000)
väga harv (< 1/10 000), sh üksikjuhud

Von Willebrandi haigus (VWD)

VWD põdevatel, eriti selle haiguse 3. tüübiga patsientidel võivad väga harva areneda VWF
neutraliseerivad antikehad. Selliste inhibiitorite teke võib manifesteeruda ebaadekvaatse kliinilise
vastusena. Need antikehad võivad pretsipiteeruda ning ilmneda samaaegselt anafülaktiliste
reaktsioonidega. Seetõttu tuleb anafülaktiliste reaktsioonidega patsientidel hinnata inhibiitori
olemasolu.

Kõigil sellistel juhtudel soovitatakse ühendust võtta spetsialiseerunud hemofiiliakeskusega.

Esineb tromboosijuhtumite risk, eriti teadaolevate kliiniliste või laboratoorsete riskifaktoritega
patsientidel. Seega tuleb riskipatsiente jälgida tromboosi varajaste sümptomite osas. Vastavalt
kehtivatele soovitustele tuleb alustada venoosse trombemboolia profülaktikat.

FVIII sisaldavaid VWF preparaate saavatel patsientidel võib püsivalt ülemäärane FVIII:C tase
vereplasmas suurendada tromboosijuhtumite riski.

A-hemofiilia

A-hemofiiliaga patsientidel võivad areneda FVIII neutraliseerivad antikehad (inhibiitorid). Selliste
inhibiitorite teke võib manifesteeruda ebapiisava kliinilise vastusena. Sellistel juhtudel soovitatakse
ühendust võtta spetsialiseerunud hemofiiliakeskusega.

Kuna Wilate"ga on ravitud vähe patsiente, ei saa teha lõplikku otsust inhibiitorite tekke kohta eelnevat
ravi saanud patsientidel. Puuduvad andmed inhibiitorite esinemise kohta eelnevalt ravimata
patsientidel.

Wilate"i kasutamist eelnevalt ravimata patsientidel ei soovitata andmete ebapiisavuse tõttu.

Ohutust ülekantavate haigusetekitajate suhtes vt lõik 4.4.

4.9 Üleannustamine

Inimese FVIII või VWF üleannustamise sümptomitest ei ole teatatud. Suure üleannuse puhul võib
põhjustada trombembooliat.


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused


Farmakoterapeutiline grupp: Verejooksu tõkestavad ained: vere hüübimisfaktorid, von Willebrandi
faktori ja VIII hüübimisfaktori kombinatsioon,
ATC-kood: B02BD06

Von Willebrandi haigus (VWD)

VWF (kontsentraadist) on normaalne inimplasma koostisosa ning toimib samuti nagu endogeenne
VWF.

VWF manustamine võimaldab korrigeerida hemostaatilisi kõrvalekaldeid, mis esinevad VWF
puudulikkusega (VWD) patsientidel, kahel tasemel:

- VWF taastab trombotsüütide kleepumise veresoonte subendoteelile soone kahjustuse kohas
(sest VWF seondub nii veresoone subendoteeli kui trombotsüütide membraaniga),
kindlustades primaarse hemostaasi, mida näitab veritsusaja lühenemine. See toime saabub
otsekohe ning oleneb teadaolevalt suurel määral valgu polümerisatsioonitasemest.
- VWF põhjustab sellega seonduva FVIII puudulikkuse hilinenud korrektsiooni. Pärast
veenisisest manustamist seob VWF endogeenset FVIII (mida patsient normaalselt
produtseerib) ja selle faktori stabiliseerimise kaudu väldib selle kiiret degradatsiooni. Seetõttu
taastab puhta VWF (VWF preparaat madala FVIII tasemega) manustamine sekundaarse
toimena FVIII:C normaalse taseme pärast esimest infusiooni.

Lisaks VWF rollile FVIII kaitsva valguna vahendab ta trombotsüütide kleepumist veresoonte
vigastuse kohtadele ning soodustab trombotsüütide agregatsiooni.

A-hemofiilia

FVIII/VWF kombinatsioon koosneb kahest molekulist (FVIII ja VWF), millel on erinevad
füsioloogilised funktsioonid. manustatuna hemofiiliaga patsiendile, seondub FVIII vereringes VWF-
ga. Aktiveeritud FVIII (FVIIIa) toimib aktiveeritud IX faktori (FIXa) kaasfaktorina, kiirendades X
faktori konversiooni aktiveeritud X faktoriks (FXa). FXa konverteerib protrombiini trombiiniks.
Seejärel konverteerib trombiin fibrinogeeni fibriiniks, ning verekämp võib moodustuda.

A-hemofiilia on sugukromosoom-liiteline pärilik vere hüübivushäire, mis on tingitud madalast
FVIII:C tasemest ning mille tulemuseks on profuussed verejooksud liigestes, lihastes või siseorganites
­ kas spontaanselt või õnnetusjuhtumist või kirurgilisest operatsioonist põhjustatud trauma
tulemusena. Asendusravi abil tõuseb FVIII tase vereplasmas, mis võimaldab ajutiselt korrigeerida
faktori puudulikkust ja veritsuskalduvust.

5.2 Farmakokineetilised
omadused

Von Willebrandi haigus (VWD)

VWF (kontsentraadist) on normaalne inimplasma koostisosa ning toimib samuti nagu endogeenne
VWF.

3. tüüpi VWD patsientidel arvestati VWF:RCo ja VWG:Ag mediaanseteks paranemisväärtusteks
vastavalt 68% ja 99%. Need väärtused vastavad mediaansetele kasvuprotsentidele plasmas 1,5% ja
2,1% asendatud RÜ/kg kohta. Ühes kliinilises uuringus, millesse oli kaasatud 8 patsienti 3. tüüpi
VWD-ga, täheldati järgmisi tulemusi:

Parameeter Keskmine
Mediaan
Vahemik
Paranemine
VWF:RCo:
1,5
1,5
1,2 ... 2,2
%/RÜ/kg
AUC0-
VWF:RCo:
13,6
15,3
5,9 ... 19,1
(RÜ/ml * h)
Poolväärtusaeg (h)
VWF:RCo:
17,5
16,6
7,4 ... 30,6

MRT (h)
VWF:RCo:
23,2
23,3 10,2
...
37,1

Kliirens
VWF:RCo:
3,9
3,4
2,5 ... 7,4
ml/h/kg

Selgitus: AUC = kontsentratsioonikõvera alune pindala; MRT = keskmine püsimisaeg

A-hemofiilia

FVIII (kontsentraadist) on normaalne inimplasma koostisosa ning toimib samuti nagu endogeenne
FVIII. Pärast preparaadi süstimist jääb ligikaudu kaks kolmandikku kuni kolmveerand FVIII-st
vereringesse. Vereplasmas saavutatav FVIII:C tasepeaks olema vahemikus 80%...120%
prognoositavast FVIII:C tasemest.

FVIII:C väheneb kahefaasiliselt eksponentsiaalselt. Algfaasis toimub jaotumine intravaskulaarse ja
teiste kambrite (kehavedelike) vahel plasma eliminatsiooni poolväärtusajaga 3...6 tundi. Järgmises,
aeglasemas faasis on poolväärtusaeg 8...18 tundi, keskmiselt 15 tundi. See vastab tõelisele
bioloogilisele poolväärtusajale.

Järgnevaid tulemusi täheldati ühes kliinilises uuringus, millesse oli kaasatud 12 patsienti (1-astmeline
hüübivustest, üksainus mõõtmine):

Parameeter Keskmine
SH
Paranemine
FVIII:C 2,04
1,15
%/RÜ/kg
AUCnorm
FVIII:C 37,8
10,0
% * h/RÜ/kg
Poolväärtusaeg (h)
FVIII:C 14,8
3,1


MRT (h)
FVIII:C 20,4
4,5
Kliirens
FVIII:C
1,0
ml/h/kg
2,9
Selgitus: AUC = kontsentratsioonikõvera alune pindala; MRT keskmine püsimisaeg; SH =
standardhälve

5.3 Prekliinilised
ohutusandmed

Wilate"s sisalduvad FVIII ja VWF on normaalsed inimplasma koostisosad ning toimivad samuti nagu
endogeensed FVIII/VWF.

Korduvate annuste toksilisuse testimine loomadel ei ole teostatav, sest seda takistab antikehade teke
heteroloogse inimvalgu suhtes.

Kliiniline kogemus ei viita inimese FVIII/VWF kasvajat põhjustavale ja mutageensele toimele.

Wilate sisaldab kemikaalide tri(n-butüül)fosfaat ja oktoksünool (Triton X-100) mikrokoguseid, mida
kasutatakse lahusti/puhastusvahendi (S/D) viroloogiliseks inaktivatsiooniks tootmise ajal. ,
Traditsioonilistel korduvmanustamise toksilisuse, genotoksilisuse ja embrüo-fetaalse arengu
uuringutel põhinevad prekliinilised andmed ei ole siiski näidanud mingit eri ohtu inimesele


6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1 Abiainete
loetelu

Pulber:
naatriumkloriid,
glütsiin,
sahharoos,
naatriumtsitraat,
kaltsiumkloriid.

Lahusti:
süstevesi, mis sisaldab 0,1% polüsorbaat 80.

6.2 Sobimatus

Wilate"t ei tohi segada teiste ravimpreparaatidega ega manustada samaaegselt teiste veenisiseste
preparaatidega samas infusioonisüsteemis.

Kasutada tohib ainult kaasas olevaid süste-/infusioonisüsteeme, sest ravi võib ebaõnnestuda
FVIII/VWF adsorptsiooni tõttu mõne infusiooniseadme sisemistele pindadele.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat

Valmislahuse stabiilsus on tõestatud 12 tunni jooksul toatemperatuuril (kuni 25º C).
Mikrobioloogilisest vaatepunktist tuleks valmislahust kasutada kohe.

6.4 Säilitamise
eritingimused


Hoida pulbri ja lahusti viaalid külmkapis (2ºC...8ºC). Hoida viaalid välispakendis, valguse eest
kaitstult. Mitte lasta külmuda.

Preparaati võib hoida toatemperatuuril (kuni 25ºC) 2 kuu jooksul. Sellisel juhul aegub kõlblikkusaeg 2
kuud pärast seda, kui preparaat on esimest korda külmkapist välja võetud. Patsient peab märkima
välispakendile uue kõlblikkusaja. Valmislahust tohib kasutada ainult ühel korral. Ülejäänud lahus
tuleb hävitada.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Pakendi suurused:

Wilate 450, 450 RÜ FVIII ja 400 RÜ VWF
1 pakend sisaldab:

1 pulbriviaal: I tüüpi klaasist, suletud korgiga (broombutüülkumm) ja kattega, millel on ärarebitav
kaas.
1 lahustiviaal (5 ml süstevett, mis sisaldab 0,1% polüsorbaat 80): I tüüpi klaasist, suletud korgiga
(kloorbutüülkumm) ja kattega, millel on ärarebitav kaas.

1 abivahendite pakk meditsiiniseadmetega (1 ühekordne süstal, 1 ülekandekomplekt [1 kaksikkanüül
ja 1 filternõel], 1 infusioonisüsteem).

2 alkoholiga immutatud puhastuslapikest.

Wilate 900, 900 RÜ FVIII ja 800 RÜ VWF
1 pakend sisaldab:

1 pulbriviaal: I tüüpi klaasist, suletud korgiga (broombutüülkumm) ja kattega, millel on ärarebitav
kaas.

1 lahustiviaal (10 ml süstevett, mis sisaldab 0,1% polüsorbaat 80): I tüüpi klaasist, suletud korgiga
(kloorbutüülkumm) ja kattega, millel on ärarebitav kaas.

1 abivahendite pakk meditsiiniseadmetega (1 ühekordne süstal, 1 ülekandekomplekt [1 kaksikanüül ja
1 filternõel], 1 infusioonisüsteem).

2 alkoholiga immutatud puhastuslapikest.

6.6 Erihoiatused ravimi kasutamiseks, käsitlemiseks ja hävitamiseks

1. Soojendage lahusti ja pulber suletud viaalides kuni toatemperatuurini. Kui soojendamiseks
kasutatakse veeanumat, tuleb olla tähelepanelik, et vältida vee sattumist kummikorkidele
(lateksivabad) ja viaalide kaantele. Temperatuur veeanumas ei tohi olla üle 37º C
2. Eemaldage kaaned pulbriviaalilt ja lahustiviaalilt (Joonis A) ning desinfitseerige kummikorgid
alkoholilapikesega.


3. Asetage lahustiviaal rõhtsale pinnale. Kinnitage kaksikkanüül lainja otsaga lahustiviaalile
(,,laine vee peale") ning vajutage alla niipalju kui võimalik (Joonis B).


4. Asetage pulbriviaal rõhtsale pinnale. Eemaldage kaitsekate kaksikanüülilt, vältides paljastatud
nõelateraviku puutumist. Hoidke lahustiviaali koos kaksikkanüüliga põhi ülespoole ning
augustage kiiresti nõelaga pulbriviaali kummikorgi keskkoht ja vajutage alla niipalju kui
võimalik (Joonis C). Vaakum pulbriviaalis tõmbab lahusti sisse.


5. Eemaldage lahustiviaal ja kaksikkanüül pulbriviaali küljest (Joonis D). Wilate lahustub
kiiresti, seega keerutage viaali vaid aeglaselt.

Lahus on selge või veidi küütlev. Hägust ega tahkete aineosakestega lahust ei tohi kasutada.

Süstimine:

1. Eemaldage filtrilt kaitsekate ning augustage lahustatud pulbriga viaali kummikork (Joonis E).



2. Tõmmake süstla kolb tagasi, täites süstla õhuga.
3. Eemaldage filtri sulgur ja kinnitage süstal filtrile (Joonis Fa).
4. Süstige õhk viaali (Joonis Fb).


5. Keerake viaal sellele kinnitatud süstlaga põhjaga ülespoole ning tõmmake lahus süstlasse
(Joonis G).


6. Eemaldage süstal filtrilt.
7. Puhastage süstimiseks mõeldud koht alkoholilapikesega.
8. Kinnitage libliknõel süstlale (Joonis H) ja süstige preparaat kohe veeni. Süstimisaeg: 2...3 ml
minutis.


9. Kui patsient saab rohkem kui ühe viaalitäie ravimit, võib kasutada sama libliknõela. Ka süstalt
võib kasutada mitmel viaalil. Lahuse süstlasse tõmbamisel kasutage alati uut filtrit.

Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA

Octapharma (IP) Limited,
The Zenith Building, 26 Spring Gardens
GB-Manchester M2 1AB,
Ühendkuningriik


8. MÜÜGILOA
NUMBRID

Wilate 450: 652509
Wilate 900: 652409


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

02.11.2009


10.
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud novembris 2009.