Verorab - süstesuspensiooni pulber ja lahusti (1annust) - Ravimi omaduste kokkuvõte
Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
RAVIMPREPARAADI NIMETUS
VERORAB, süstesuspensiooni pulber ja lahusti
Marutõve vaktsiin, inaktiveeritud
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Pärast lahuse valmissegamist sisaldab 1 annus (0,5 ml):
Marutõve viirust*, WISTAR marutõveviiruse PM/WI38 1503-3M tüvi (inaktiveeritud) ≥ 2,5RÜ**
*Toodetud VERO rakkudel.
**Sisaldus mõõdetud NIH testiga, mis vastab rahvusvahelisele standardile.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1
RAVIMVORM
Süstesuspensiooni pulber ja lahusti.
Enne lahustamist on pulber valge ja homogeenne, pelletitena.
Lahusti on selge.
KLIINILISED ANDMED
Näidustused
Marutõve profülaktika lastel ja täiskasvanutel (marutõveviirusega kokkupuute eelne ja kokkupuute järgne esmane vaktsineerimine ning revaktsineerimine).
Annustamine ja manustamisviis
Kokkupuute eelne marutõve vältimine
Kokkupuute eelset vaktsineerimist tuleks pakkuda isikutele, kellel on kõrge risk nakatuda marutõveviirusega.
Vaktsineerida tuleb püsiva riskiga isikud, nagu marutõveviirusega kokkupuutuvad laboritöötajad (marutõve diagnostika uuringute või tootmisega tegelevad isikud). Immuunsust säilitatakse revaktsineerimisega ja kontrollitakse seroloogiliste testidega (vt lõik 4.2).
Vaktsineerimine on soovitatav ka järgmistel isikutel, vastavalt isiku nakatumise riski suurusele:
- Veterinaarid, loomadega tegelevad isikud (sh nahkhiirtega), metsanduses tegevad isikud (metsavahid), taksidermistid.
- Potentsiaalselt ründavate loomadega (nagu koerad, kassid, kährikud ja nahkhiired) kokkupuutuvad isikud.
- Täiskasvanud ja lapsed, kes elavad või reisivad kõrge riskiga piirkonnas.
Kokkupuute järgne marutõve vältimine
Kui esineb ka väikseim võimalus olla nakatunud marutõveviirusega, tuleb vaktsineerimine läbi viia viivitamatult. See tuleb kindlasti läbi viia vastavas keskuses meditsiinilise järelevalve all.
Kokkupuutejärgne ravi hõlmab lokaalset mittespetsiifilist haava ravi, vaktsineerimist ja passiivset
immuniseerimist marutõve immunoglobuliinidega. Ravi tuleb kohandada vastavalt kontakti või haava tüübile, marutaudi esinemisele loomal ja isiku marutõvevastase immuniseerituse astmele (vt lõik 4.2). Kõikidel juhtudel tuleb viia läbi haava lokaalne ravi.
Annustamine
Üks annus sisaldab 0,5 ml vaktsiini intramuskulaarseks manustamiseks. Verorab’i võib manustada nii lastele kui täiskasvanutele sama skeemi alusel.
Vaktsineerimisskeem tuleb rakendada vastavuses kõigi asjaolude ning isiku immuniseerituse astmega (vt tabelid 1 ja 2).
Kokkupuute eelne vaktsineerimine
Verorab’i kolm 0,5 ml annust tuleb manustada D0, D7 ja D28 päeval. D28 päeva annuse võib manustada ka D21 päeval.
See raviskeem vastab WHO soovitustele.
Soovitav on teha revaktsineerimised ja regulaarselt seroloogiline test isiku serokonversiooni hindamiseks. Revaktsineerimisannuste ja analüüside sagedus on toodud tabelis 1.
Iga revaktsineerimisannusena manustatakse üks 0,5 ml annus.
Verorab’i võib manustada revaktsineerimiseks, kui esmane vaktsineerimine on viidud läbi rakukultuuridel põhineva marutõvevaktsiiniga (VERO rakkudel või inimese diploidrakkudel (HDCV) valmistatud vaktsiin).
Tabel 1: Soovitused kokkupuute eelseks raviks sõltuvalt nakatumise riski suurusele
Riski kategooria | Riski iseloom | Tüüpiline | Kokkupuute eelne |
|
| populatsioon | ravi |
Pidev | Viirus esineb | Marutõveviiruse | Esmane kokkupuute |
| püsivalt sageli | uuringulabori töötajad | eelne |
| suurtes | või tootmises | immuniseerimiskuur. |
| kontsentratsioonides. | kasutatava marutaudi |
|
|
| bioloogilise | Seroloogiline test iga 6 |
| Võimalik | materjaliga | kuu möödudes. |
| kokkupuude | kokkupuutuvad |
|
| aerosooli, limaskesta, | töötajad. | Revaktsineerimine |
| hammustuse või |
| kui antikehade tiiter |
| kriimustusega. |
| langeb alla lubatud |
|
|
| taseme. |
| Marutaudiallikas |
|
|
| võib olla teadmata. |
|
|
|
|
|
|
Sage | Kokkupuude | Marutõveviiruse | Esmane kokkupuute |
| tavaliselt | diagnostilise labori | eelne |
| episoodiline. | töötajad. | immuniseerimiskuur. |
| Kokkupuude | Veterinaarid, | Lisaannus tuleb |
| aerosooli, limaskesta, | koopauurijad, | manustada 1 aasta |
| hammustuse või | loomadega tegelevad | pärast |
| kriimustusega. | ja metsanduses | põhivaktsineerimist. |
|
| tegevad isikud |
|
| Marutaudiallikas | marutaudi piirkonnas. | Seroloogiline test iga 2 |
| võib olla teadmata. |
| aasta möödudes. |
|
|
| Järgnevad |
|
|
| revaktsineerimised, |
Riski kategooria | Riski iseloom | Tüüpiline | Kokkupuute eelne |
|
| populatsioon | ravi |
|
|
| kui antikehade tase on |
|
|
| allpool kaitsvat |
|
|
| piirmäära.* |
|
|
|
|
Juhuslik | Kokkupuude | Veterinaarid ja | Esmane kokkupuute |
| peaaegu alati | loomadega tegelevad | eelne |
| episoodiline. | ja metsanduses | immuniseerimiskuur. |
|
| tegevad isikud madala |
|
| Kokkupuude | marutaudi riskiga | Lisaannus tuleb |
| limaskesta, | piirkonnas. | manustada 1 aasta |
| hammustuse või |
| pärast |
| kriimustusega. | Isikud, kes reisivad | põhivaktsineerimist. |
|
| marutaudi riskiga |
|
|
| piirkonnas. | Sellele järgnevad |
|
|
| revaktsineerimised iga |
|
| Veterinaaria tudengid. | 5 aasta järel. |
|
|
|
|
* Revaktsineerimine on vajalik, kui neutraliseerivate antikehade tase on rangelt allpool kaitsvat piirmäära (0,5 RÜ/ml vastavalt testile RFFIT - Rapid Fluorescent Focus Inhibition Test).
Immuunpuudulikkusega isikutel tuleb seroloogiline test teha 2 kuni 4 nädalat pärast vaktsineerimist. Kui testi tulemus näitab antikehade tiitrit rangelt alla 0,5 RÜ/ml, on täiendav süst põhjendatud.
Kokkupuutejärgne esmaabi, ravi ja vaktsineerimine
Kokkupuutejärgne ravi hõlmab lokaalset mittespetsiifilist haava ravi, vaktsineerimist ja passiivset immuniseerimist marutõve immunoglobuliinidega.Ravi tuleb kohandada vastavalt kontakti või haava tüübile (vt tabel 2), marutaudi esinemisele loomal ja isiku marutõvevastase immuniseerituse astmele.
Esmaabi ja haava lokaalne ravi
Kõigi hammustuste ja kriimustuste lokaalne ravi on väga oluline ja seda tuleb teha vahetult pärast hammustust.
Haava tuleb viivitamatult loputada ja pesta vähemalt 15 minuti jooksul seebi ja veega, muu puhastusvahendiga, povidoonjodiidiga või mõne muu marutõveviirust surmava ainega. Kui seep või viirusevastane aine ei ole kättesaadavad, pesta haava põhjalikult veega.
Vajadusel võib ravi toetada ka teetanusevastase profülaktika ja/või antibiootikumidega.
Vaktsineerimine
Tabel 2: WHO juhised kokkupuutejärgseks raviks sõltuvalt kontakti tüübist ja haava raskusastmest
Haava | Kontakti tüüp | Kokkupuute | Soovitatav ravi |
raskusaste |
| tüüp |
|
I | Looma katsumine või toitmine. | Puudub | Pole vajalik, kui |
|
|
| usaldusväärne |
| Terve naha lakkumine. |
| anamnees on |
|
|
| kättesaadav. |
|
|
|
|
II | Katmata naha näksimine. | Kerge | Koheselt manustada |
|
|
| vaktsiini. |
| Väiksemad kriimustused või |
|
|
| abrasioonid, mis ei veritse. |
|
|
|
|
|
|
III | Üksik või mitmed | Raske | Koheselt manustada |
| transdermaalne(sed) hammus- |
| marutõvevastast |
| tus(ed) või kriimustused. |
| immunoglobuliini ja |
|
|
| vaktsiini. |
| Vigastatud naha lakkumine. |
|
|
| Limaskesta saastumine süljega |
|
|
| (lakkumine). |
|
|
| Kokkupuude nahkhiirtega. |
|
|
Kokkupuutejärgne vaktsineerimine tehakse arsti järelevalve all ja seda tuleb alustada võimalikult kiiresti pärast kokkupuudet.
Eelnevalt immuniseerimata isikute vaktsineerimine (isikud, kes ei olnud kokkupuute eelselt vaktsineeritud)
Esseni vaktsineerimiskuur: viis 0,5 ml Verorab’i annust tuleb manustada päevadel D0, D3, D7, D14 ja D28.
Vaktsineerimine lõpetatakse siis, kui loomal ei ole diagnoositud marutaudi sertifitseeritud laboris.
Marutõve immunoglobuliini tuleb koos vaktsiiniga manustada päeval D0 kõigi III kategooria vigastuste korral (WHO klassifikatsioon, vt tabel 2). Marutõve immunoglobuliinide annustamine:
- Inimese marutõve immunoglobuliini 20 RÜ/kehakaalu kilogrammi kohta.
- Hobuse marutõve immunoglobuliini 40 RÜ/kehakaalu kilogrammi kohta. Lisateavet leiate vastava marutõve immunoglobuliini pakendi infolehest.
Vaktsiini tuleb manustada kontralateraalsesse külge immunoglobuliini manustamiskohtadest.
Immuunpuudulikkusega isikutele tuleb II kategooria vigastuste korral (WHO klassifikatsioon, vt tabel 2), manustada marutõve immunoglobuliini samuti koos vaktsiiniga.
Immuniseeritud isikute vaktsineerimine (tõendatud kokkupuute eelse vaktsineeritusega)
Kui kokkupuute eelne vaktsineerimine tehti vähem kui 5 aastat tagasi (rakukultuuridel põhineva marutõvevaktsiiniga): kaks revaktsineerimisannust manustatakse päevadel D0 ja D3. Marutõve immunoglobuliinid ei ole vajalikud.
Kui kokkupuute eelne vaktsineerimine tehti varem kui 5 aastat tagasi, kui vaktsineerimiskuuri ei lõpetatud või kahtluse korral, ei loeta isiku vaktsinatsioonistaatust piisavaks ja teha tuleb täielik kokkupuute järgne vaktsineerimiskuur (vt Eelnevalt immuniseerimata isikute vaktsineerimine).
Kui isikul on immuunpuudulikkus, tuleb teha täielik kokkupuute järgne vaktsineerimiskuur (vt Eelnevalt immuniseerimata isikute vaktsineerimine).
Manustamisviis
Seda vaktsiini manustatakse intramuskulaarselt, kuni 12-aastastele isikutele tavaliselt reielihase anterolateraalsesse piirkonda ja vanematele isikutele deltalihase piirkonda.
Mitte süstida tuharalihasesse. Mitte süstida veenisiseselt.
Vaktsiini manustamiskõlblikuks muutmise juhised vt lõik 6.6.
Vastunäidustused
Kokkupuute eelne vaktsineerimine
Teadaolev ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete, polümüksiin B, streptomütsiini, neomütsiini ja teiste samasse rühma kuuluvate antibiootikumide suhtes, eelneva vaktsineerimise järgse raske reaktsiooni korral või samu komponente sisaldava vaktsiini eelmist manustamist.
Vaktsineerimine tuleb edasi lükata palaviku või ägeda haigestumise korral.
Kokkupuute järgne vaktsineerimine
Marutõbi lõpeb alati surmaga, seega ravieesmärgil kokkupuute järgsele vaktsineerimisele vastunäidustusi ei ole.
Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Erihoiatused
Nagu iga vaktsiini puhul, ei pruugi ka Verorab kaitsta 100% vaktsineeritud isikuid.
Kasutada ettevaatusega isikutel, kellel esineb teadaolev allergia polümüksiin B, streptomütsiini, neomütsiini (esineb vaktsiinis vaid jälgedena) või mõne samasse rühma kuuluva antibiootikumi suhtes.
Pärast või isegi enne mistahes vaktsineerimist võivad psühhogeense vastusena nõelatorkele tekkida ärevusega seotud reaktsioonid, sealhulgas vasovagaalsed reaktsioonid (sünkoop), hüperventilatsioon või stressiga seotud reaktsioonid. Sellega võivad kaasneda mitmesugused neuroloogilised nähud, näiteks mööduv nägemishäire ja paresteesia. Oluline on rakendada meetmeid minestamisest tingitud vigastuste vältimiseks.
Ettevaatusabinõud
Vaktsineerimiskava soovitusi tuleb hoolikalt järgida.
Mitte manustada intravaskulaarselt. Enne süstimist veenduda, et nõel ei oleks veresoones.
Nagu kõigi süstitavate vaktsiinide puhul, peab olema käepärast vastav meditsiiniline järelevalve harvaesineva anafülaktilise reaktsiooniga toimetulekuks pärast vaktsiini manustamist, eriti juhul, kui kokkupuute järgsetel isikutel on ülitundlikkus polümüksiin B, streptomütsiini, neomütsiini või samasse rühma kuuluvate antibiootikume suhtes.
Nagu kõigi süstitavate vaktsiinide puhul, tuleb Verorab’i manustada ettevaatusega isikutele, kellel on verejooksu oht nagu trombotsütopeenia või hüübimishäired, kuna intramuskulaarne manustamine võib tekitada süstekohal veritsust.
Regulaarselt teha seroloogilised testid (neutraliseerivate antikehade tiitri määramise analüüs RFFIT -
Rapid Fluorescent Focus Inhibition Test - meetod) (vt tabel 1).
Kui vaktsiini manustada isikutele, kellel on teadaolev immuunpuudulikkus immunosupressiivse haiguse või samaaegse immunosupressiivse ravi (nagu kortikosteroidid) tõttu, tuleb teha seroloogiline test 2 kuni 4 nädalat pärast vaktsineerimist (vt lõik 4.2).
Apnoe tekke võimalikku riski ja vajadust 48-72 h respiratoorseks järelvalveks tuleb kaaluda esmase immuniseerimise seeria manustamisel väga enneaegsetele lastele (sündinud ≤ 28. rasedusnädalal) ja eriti neile, kellel on anamneesis hingamisteede ebaküpsus. Kuna selles imikute vanuserühmas on kasu kokkupuutuejärgsest vaktsineerimisest kõrge, siis ei tohi vaktsineerimist ära jätta või seda edasi lükata.
Enne bioloogilise ravimi süstimist peab manustamise eest vastutav isik kasutusele võtma kõik teadaolevad ettevaatusabinõud allergiliste või muude reaktsioonide ennetamiseks. Nagu kõigi süstitavate vaktsiinide puhul, peab vastav meditsiiniline ravi ja järelevalve olema alati kergesti kättesaadav vaktsineerimisjärgselt tekkida võiva anafülaktilise reaktsiooni raviks.
Ettevaatusabinõuna peab olema koheselt kättesaadav adrenaliini süsti (1:1000) juhuks, kui tekib ootamatu anafülaktiline või raske allergiline reaktsioon.
Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Kortikosteroidid ja muu immunosupressiivne ravi võivad takistada antikehade teket ja muuta vaktsineerimise ebaefektiivseks (vt lõik 4.4).
Marutõve immunoglobuliine ja vaktsiini ei tohi kunagi segada samas süstlas ega neid süstida samasse süstekohta (vt lõik 6.2).
Võimalusel manustada vaktsiini kontralateraalsesse külge immunoglobuliini manustamiskohtadest.
Rasedus ja imetamine
Rasedus
Loomadel teostatud reproduktiivsus- ja arengutoksilisuse uuring, mis viidi läbi inaktiveeritud marutõve vaktsiini Verorab’iga, ei näidanud kahjulikku mõju emasloomade viljakusele ning pre- ja postnataalsele arengule.
Marutõve vaktsiini (inaktiveeritud "WISTAR Rabies PM/WI38 1503-3M tüvi") kliinilisel kasutamisel piiratud arvul rasedatel ei leitud loote väärarenguid või toksilist toimet lootele. Tulenevalt marutõve tõsidusest ei ole rasedus vaktsineerimise vastunäidustuseks, vaktsineerimine tuleb teostada raseduse ajal tavalise vaktsineerimiskuurina, kellel on kõrge risk nakatuda marutõveviirusega.
Imetamine
Vaktsiini võib manustada rinnaga toitmise ajal.
Toime reaktsioonikiirusele
Sageli on teatatud vaktsineerimisjärgsest pearinglusest (vt lõik 4.8). See kõrvaltoime võib ajutiselt mõjutada võimet juhtida autot või masinaid.
Kõrvaltoimed
Kõrvaltoimed on registreeritud kliiniliste uuringute käigus ja turuletulekujärgselt.
Need kõrvaltoimed on reastatud vastavalt esinemissagedusele:
Väga sage (≥ 1/10)
Sage (≥ 1/100 kuni < 1/10)
Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100)
Harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000)
Väga harv (< 1/10 000, sh üksikjuhud)
Kliinilise uuringu andmed
Vere ja lümfisüsteemi häired
Väga sage: adenopaatia/lümfadenopaatia.
Immuunsüsteemi häired
Sage: naha allergilised reaktsioonid, nagu lööve, pruritus (sügelus) ja turse.
Aeg-ajalt: nõgestõbi, angioödeem, düspnoe.
Närvisüsteemi häired
Sage: peavalu, pearinglus, unisus.
Seedetrakti häired
Sage: kõhuvalu, iiveldus.
Aeg-ajalt: kõhulahtisus.
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused
Väga sage: müalgia.
Sage: artralgia, külmavärinad.
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Väga sage: valu süstekohal, palavik, halb enesetunne.
Sage: süstekoha erüteem, sügelus, hematoom, induratsioon, asteenia, gripilaadsed nähud. Aeg-ajalt: turse süstekohal.
Turuletulekujärgsed andmed
Verorab’i turuletulekujärgselt on väga harva teatatud järgmistest kõrvaltoimetest.
Kuna turuletulekujärgsetest kõrvaltoimetest on teatatud vabatahtlikult teadmata suurusega populatsiooni poolt, siis ei ole alati võimalik usaldusväärselt hinnata nende esinemissagedust või tuvastada põhjuslikku seost Verorab’iga.
Immuunsüsteemi häired
Anafülaktilised reaktsioonid, seerumtõve tüüpi reaktsioonid.
Närvisüsteemi häired
Entsefalopaatia, krambid.
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Apnoe väga enneaegsetel lastel (≤ 28. rasedusnädalal) (vt lõik 4.4).
Kõrva ja labürindi kahjustused
Järsk sensoneuraalne kuulmislangus.
Seedetrakti häired
Oksendamine.
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
Üleannustamine
Üleannustamisest teated puuduvad.
FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: Marutõve vaktsiinid; ATC-kood: J07BG01
Kokkupuute eelne
WHO poolt piisavaks tunnistatud kaitsetase seerumi antikehade tiiter ≥ 0,5 RÜ/ml tekib pärast 3 annuse süstimist päevadel D0, D7 ja D28 (või D21). Immuunsust tuleb säilitada revaktsineerimisega.
Kokkupuute järgne
Kokkupuute järgset ravi uuriti marutõveviirusega täiskasvanud isikutel. Katsealused said 5 annust vaktsiini intramuskulaarselt päevadel D0, D3, D7, D14 ja D28 samaaegselt marutõve immunoglobuliinidega. Kõigil isikutel ületas seerumi antikehade tase WHO poolt piisavaks tunnistatud kaitsetaseme piiri 0,5 RÜ/ml kolmanda süsti järel päeval D14.
Eelnevalt vaktsineeritud isikutel mõõdeti kokkupuute järgselt pärast 2 annuse manustamist 3 päeva tagant (D0 ja D3) seerumi antikehade tase > 0,5 RÜ/ml, mis on WHO poolt tunnistatud piisavaks kaitsetasemeks. Marutõve immunoglobuliinide manustamine ei ole sellisel juhul vajalik.
Farmakokineetilised omadused
Farmakokineetilisi uuringuid ei ole teostatud.
Prekliinilised ohutusandmed
Loomadel tehtud toksilisuse uuringutes (ühekordne, subakuutne ja korduvtoksilisus) ei ilmnenud toksilisi toimeid ega sihtorgani toksilisust.
FARMATSEUTILISED ANDMED
Abiainete loetelu
Pulber*:
Maltoos
20% humaanalbumiini lahus
Põhisööde Eagle (Basal Medium Eagle): segu mineraalsooladest, vitamiinidest, dekstroosist ja aminohapetest, sealhulgas L-fenüülalaniin
Süstevesi.
*Pulbri koostis enne külmkuivatamist.
Lahusti:
Naatriumkloriid
Süstevesi.
Sobimatus
Marutõve immunoglobuliine ja vaktsiini ei tohi kunagi segada samas süstlas ega neid süstida samasse süstekohta.
Verorab’i ei tohi segada teiste ravimite ega vaktsiinidega.
Kõlblikkusaeg
3 aastat.
Pärast lahuse valmissegamist tuleb vaktsiin manustada koheselt.
Säilitamise eritingimused
Hoida külmkapis (2 ºC...8 °C). Mitte lasta külmuda.
Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.
Pakendi iseloomustus ja sisu
Pulber viaalis (I tüüpi klaas) koos korgi (klorobutüül) ja kattega + 0,5 ml lahustit süstlis (I tüüpi klaas) koos klorobromobutüülist või klorobutüülist või bromobutüülist kolviga – Karbis on 1 või 10 tk.
Pulber viaalis (I tüüpi klaas) koos korgi (klorobutüül) ja kattega + 0,5 ml lahustit ampullis (I tüüpi klaas) – Karbis 5 tk.
Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Vaktsiinilahuse valmistamine (lahusti on süstlis):
- Eemaldada pulbri viaalilt kate.
- Süstida süstlis olev lahusti pulbri viaali.
- Loksutada hoolikalt, kuni saadakse ühtlane suspensioon. Suspensioon peab olema selge lahus. Eemaldada 0,5 ml suspensiooni süstla abil ja süstida koheselt.
Vaktsiinilahuse valmistamine (lahusti on ampullis):
- Eemaldada pulbri viaalilt kate.
- Süstida ampullis olev lahusti pulbri viaali.
- Loksutada hoolikalt, kuni saadakse ühtlane suspensioon. Suspensioon peab olema selge lahus.
- Eemaldada 0,5 ml suspensiooni süstla abil ja süstida koheselt.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
MÜÜGILOA HOIDJA
Sanofi Pasteur
14 Espace Henry Vallée
69007 Lyon
Prantsusmaa
MÜÜGILOA NUMBER
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
04.2000/28.02.2011
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
oktoober 2018