EUROOPA AVALIK HINDAMISARUANNE

VANIQA

Mis on Vaniqa?

Vaniqa on valge kreem, mis sisaldab 11,5% toimeainet eflornitiini.

Milleks Vaniqat kasutatakse?

Vaniqat kasutatakse naiste näonaha hirsutismi raviks. Näonaha hirsutism on jämedakoeliste karvade harilikust suurem kasv näol, moodustades sageli meheliku karvkatte.

Seda ravimit saab üksnes retsepti alusel.

Kuidas Vaniqat kasutatakse?

Vaniqa määritakse kaks korda päevas (vähemalt kaheksatunnise intervalli järel) õhukese kihina puhastele ja kuivadele haigusest mõjutatud piirkondadele ning hõõrutakse nahasse. Kasu võib ilmneda kaheksa nädala jooksul pärast ravi algust. Ravi jätkumine võib paranemist süvendada ning see on vajalik kasuliku toime säilimiseks. Ravi Vaniqaga tuleb peatada, kui nelja kuu jooksul pärast ravi algust ei ole ilmnenud kasulikku toimet. Vaniqa ravi saavatel naistel võib olla vaja kasutada siiski ka teisi karvaeemaldamisvahendeid (väljakitkumine, raseerimine).

Kuidas Vaniqa toimib?

Vaniqa toimeaine on eflornitiin. Eflornitiin blokeerib ornitiin-dekarboksülaasiks nimetatava ensüümi toimet. Seda ensüümi leidub karvanääpsu karvasibulas, mis osaleb karva moodustamises. Kui ensüüm blokeeritakse, karvakasv aeglustub.

Kuidas Vaniqat uuriti?

Vaniqa toimet uuriti kahes kliinilises uuringus, milles osales 596 naist, keda raviti kuni 24 nädala jooksul Vaniqaga või platseeboga (näiv ravim, kõnealusel juhul toimeaineta kreem). Uuringu lõpus, 48 tundi pärast seda, kui naised olid raseerinud näo- ja lõuaaluse naha ravitud piirkonnad, hindas arst ravi tõhusust, iseloomustades hirsutismi järgmise skaala alusel: „sile / peaaegu sile“, „märkimisväärselt paranenud“, „paranenud“ või „ei ole paranenud / on halvenenud“.

Milles seisneb uuringute põhjal Vaniqa kasulikkus?

Paranemist võis märgata juba kaheksa nädala järel pärast ravi alustamist. Märkimisväärset paranemist Vaniqa mõjul võrrelduna platseeboga täheldati mõlemas uuringus. Kui uuringute tulemused ühendati, hinnati Vaniqaga ravitud naiste naharavi edukaks 35% juhtudest (hinnangud „sile /peaaegu sile“ või „märkimisväärselt paranenud“), platseeborühmas oli vastav näitaja 9%.

Millised on Vaniqaga seostatavad riskid?

Kõige tavalisem kõrvaltoime on akne (esineb enam kui ühel patsiendil kümnest). Muud sagedased kõrvaltoimed on habeme-pseudofollikuliit (sissekasvanud karvad), alopeetsia (juuksekadu), naha kõrvetustunne, naha põletustunne, naha kuivus, pruritus (kihelemine), erüteem (punetus), nahakipitus, nahaärritus, lööve ja follikuliit (karvanääpsupõletik). Vaniqa kohta teatatud kõrvalnähtude täielikku loetelu lugege palun pakendi infolehelt.

Vaniqat ei tohi kasutada inimesed, kes võivad olla ülitundlikud (allergilised) eflornitiini või ravimi mõne muu koostisosa suhtes.

Miks Vaniqa heaks kiideti?

Inimtervishoius kasutatavate ravimite komitee jõudis otsusele, et Vaniqa kasulikkus naiste näonaha hirsutismi ravis on suurem kui sellega seonduvad riskid. Vaniqale soovitati anda müügiluba (kasutamiseks arsti otsusel).

Muu teave Vaniqa kohta:

Euroopa Komisjon väljastas Vaniqa müügiloa, mis on kehtiv kogu Euroopa Liidu territooriumil, 20. märtsil 2001. Müügiloa hoidja on Laboratorios Almirall, S.A.

Euroopa avaliku hindamisaruande täieliku teksti Vaniqa kohta.

Kokkuvõtet on viimati uuendatud 2008. aasta märtsis.