Venlafaxine orion

PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE

Venlafaxine Orion, 37,5 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid
Venlafaxine Orion, 75 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid
Venlafaxine Orion, 150 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid
Venlafaksiin


Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte.
-
Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
-
Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
-
Ravim on välja kirjutatud teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile
kahjulik, isegi kui haigussümptomid on sarnased.
-
Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet,
mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.


Infolehes antakse ülevaade:
1.
Mis ravim on Venlafaxine Orion ja milleks seda kasutatakse
2.
Mida on vaja teada enne Venlafaxine Orion kasutamist
3.
Kuidas Venlafaxine Orion"i kasutada
4.
Võimalikud kõrvaltoimed
5.
Kuidas Venlafaxine Orion"i säilitada
6.
Lisainfo


1.
MIS RAVIM ON VENLAFAXINE ORION JA MILLEKS SEDA KASUTATAKSE

Venlafaxine Orion on serotoniini ja noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorite (SNRI) gruppi kuuluv
antidepressant, mida kasutatakse depressiooni ja teiste haiguste, nagu näiteks ärevushäire raviks.
Arvatakse, et inimestel, kes on masendunud ja/või rahutud, on ajus vähem serotoniini ja noradrenaliini. Ei
ole täielikult teada, kuidas antidepressandid toimivad, aga nad võivad aidata, tõstes serotoniini ja
noradrenaliini taset ajus.

Venlafaxine Orion on depressiooni ravim täiskasvanutele. Venlafaxine Orion on samuti kasutusel
täiskasvanute ärevushäirete ravis, nagu generaliseerunud ärevushäire, sotsiaalärevushäire (sotsiaalsete
situatsioonide kartus või vältimine) ja paanikahäire (paanikahood). Depressiooni või ärevushäirete õige
ravi on tähtis, kuna aitab teil paraneda. Kui seda ei ravita, võib teie seisund püsida ja võib ka halveneda
ning seda on hiljem raskem ravida.


2.
MIDA ON VAJA TEADA ENNE VENLAFAXINE ORION KASUTAMIST

Ärge võtke Venlafaxine Orion"i
-
kui te olete allergiline (ülitundlik) venlafaksiini või Venlafaxine Orion"i mõne koostisosa suhtes;
-
kui te kasutate või olete viimase 14 päeva jooksul kasutanud ravimeid, mida nimetatakse
pöördumatu toimega monoamiinoksüdaasi (MAO) inhibiitoriteks ja mida kasutatakse
depressiooni või Parkinsoni tõve raviks. Pöördumatu toimega MAO inhibiitor koos teiste
ravimitega, sealhulgas Venlafaxine Orion, võib põhjustada tõsiseid, isegi eluohtlikke
kõrvaltoimeid. Samuti ei tohi monoamiinoksüdaasi inhibiitorit tarvitada 7 päeva jooksul pärast
seda kui olete lõpetanud Venlafaxine Orion võtmise (vt ka lõigud ,,Serotoniini sündroom" ja
,,Kasutamine koos teiste ravimitega").

Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga Venlafaxine Orion
-
kui te kasutate muid ravimeid, mis koos ravimiga Venlafaxin Orion võivad suurendada serotoniini
sündroomi esinemise riski (vt lõik ,,Kasutamine koos teiste ravimitega");
-
kui teil on probleeme silmadega, näiteks teatavat liiki glaukoom (silma siserõhu tõus);
-
kui teil on esinenud kõrget vererõhku;
-
kui teil on olnud probleeme südamega;
-
kui teil on esinenud krampe;
-
kui teil on olnud veres madal naatriumitase (hüponatreemia);
-
kui teil tekib kergelt ,,sinikaid" või verejookse (on esinenud veritsemishäireid) või kui te tarvitate
teisi ravimeid, mis võivad suurendada verejooksu riski;
-
kui teie vere kolesteroolitase tõuseb;
-
kui teil või kellelgi teie pereliikmetest on esinenud maniat või bipolaarset meeleoluhäiret
(ülierutuse või eufooria tunne);
-
kui teil on olnud agressiivset käitumist.

Venlafaxin Orion võib põhjustada rahutust või võimetust rahulikult istuda või seista. Nende ilmnemisel
peaksite sellest rääkima oma arstile.
Kui mõni neist seisunditest puudutab teid, pidage enne preparaadi Venlafaxin Orion kasutamist nõu oma
arstiga.

Enesetapumõtted ja depressiooni või ärevushäire süvenemine
Kui teil on depressioon ja/või ärevushäired, võivad teil mõnikord tekkida enesevigastamise- või
enesetapumõtteid. Need võivad tekkida sagedamini, kui te hakkate võtma esimest korda antidepressante,
sest need ravimid nõuavad toimimiseks aega, tavaliselt umbes kaks nädalat, kuid vahel kauem.
Teil võivad sellised mõtted tõenäolisemalt tekkida:
- kui olete varem mõelnud enesetapule või enesevigastamisele.
- kui olete noor täiskasvanu. Informatsioon kliinilistest uuringutest on näidanud suurenenud suitsidaalse
käitumise riski psühhiaatriliste häiretega noortel täiskasvanutel (alla 25-aastased), keda raviti
antidepressandiga.
Kui teil tekib enesevigastamise- või suitsiidimõtteid mistahes ajal, võtke ühendust oma arstiga või
minge otsekohe haiglasse. Teil võib abi olla sõbrale või sugulasele rääkimisest, et olete depressioonis
või kannatate ärevushäire all ning paluda neil seda infolehte lugeda. Te võite paluda neil öelda, kui nende
arvates teie depressioon või ärevushäire halveneb või kui nad on mures muutuste pärast teie käitumises.

Suukuivus
Suukuivust on esinenud 10% inimestel, kes võtavad venlafaksiini. See võib tõsta kaariese tekkeriski ja
seetõttu peaksite eriliselt hoolitsema oma hammaste tervise eest.

Kasutamine lastel ja alla 18-aastastel noorukitel
Tavaliselt ei tohi lapsed ja alla 18-aastased noorukid Venlafaxine Orion´i kasutada. Samuti peab teadma,
et alla 18-aastastel patsientidel on seda tüüpi ravimeid kasutades suurem oht selliste kõrvaltoimete tekkeks
nagu suitsiidikatsed, suitsiidmõtted ja vaenulikkus (valdavalt agressiivsus, vastandlik käitumine ja viha).
Vaatamata sellele võib teie arst kirjutada Venlafaxine Orion"i alla 18-aastastele patsientidele, kui ta peab
seda ravimit patsiendi huvides parimaks. Kui arst on määranud venlafaksiini alla 18-aastasele patsiendile
ja te tahate seda temaga arutada, pöörduge tagasi arsti poole. Informeerige arsti kui ükskõik milline
ülalnimetatud sümptomitest peaks ilmnema või muutuma tõsiseks, kui venlafaksiin on määratud alla 18-
aastasele patsiendile. Venlafaksiini pikaajalist mõju kasvule, küpsemisele ja kognitiiv-käitumuslikule
arengule selles vanusegrupis ei ole praeguseks ajaks tõestatud.

Kasutamine koos teiste ravimitega
Palun informeerige oma arsti või apteekrit kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid muid
ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.

Teie arst peab otsustama kas te võite võtta Venlafaxine Orion´i koos teiste ravimitega.

Enne oma arstiga konsulteerimist ärge lõpetage või alustage ühegi ravimi võtmist, kaasa arvatud retseptita
ostetud ravimid, looduslikud või taimsed preparaadid.

- Monoamiinoksüdaasi (MAO) inhibiitorid (MAOI: vt lõik ,,Mida on vaja teada enne Venlafaxin Orion
kasutamist").
- Serotoniini sündroom: serotoniini sündroom kui potentsiaalselt eluohtlik seisund (vt lõik ,,Võimalikud
kõrvaltoimed") võib tekkida venlafaksiinravi ajal, eriti kui seda võetakse koos teiste ravimitega.
Need ravimid on näiteks:
- triptaanid (kasutatakse migreeni ravis);
- antidepressandid, nagu näiteks SSRI, SNRI, tritsüklilised, või ravimid, mis sisaldavad liitiumi;
- ravimid, mis sisaldavad antibiootikumi linesoliid (kasutatakse infektsioonide ravis);
- moklobemiidi, pöörduva toimega monoamiinoksüdaasi inhibiitorit, sisaldavad ravimid
(kasutatakse depressiooni ravis);
- sibutramiini sisaldavad ravimid (kasutatakse kehakaalu alandamiseks);
- tramadooli sisaldavad ravimid (kasutatakse valuvaigistina);
- liht-naistepuna
(ehk
Hypericum perforatum, looduslik või taimne ravim kerge depressiooni ravis)
sisaldavad preparaadid;
- trüptofaani sisaldavad ravimid (kasutatakse une ja depressiooni probleemide korral).

Serotoniini sündroomi nähud ja sümptomid võivad olla kombinatsioon järgnevatest:
rahutus, hallutsinatsioonid, tasakaaluhäired, südame pekslemine, kehatemperatuuri tõus, vererõhu kiired
muutused, üliaktiivsed refleksid, kõhulahtisus, kooma, iiveldus, oksendamine. Pöörduge viivitamatult arsti
poole kui teil ilmnevad eelpool mainitud nähud.

Järgnevad ravimid võivad samuti avaldada vastasmõju koos Venlafaxine Orion´ga ja seetõttu tuleb olla
ettevaatlik. Eriti oluline on rääkida oma arstile või apteekrile kui te võtate järgmiseid toimeaineid
sisaldavaid ravimeid:
-
ketokonasool (seenevastane ravim);
-
haloperidool või risperidoon (kasutatakse psüühiliste seisundite ravis);
-
metoprolool (beetablokaator, mida kasutatakse kõrge vererõhu ja südameprobleemide ravis).

Venlafaxine Orion"i kasutamine koos toidu ja joogiga
Venlafaxine Orion"i peaks võtma koos toiduga (vt lõik 3 ,,Kuidas Venlafaxine Orion´i kasutada").

Venlafaxine Orion"i kasutamise ajal tuleb vältida alkoholi tarbimist.

Rasedus ja imetamine
Informeerige oma arsti kui te olete rase või planeerite rasestuda. Venlafaksiini võib kasutada vaid siis kui
olete arutanud oma arstiga võimalikud kasud ja kahjud teie vastsündinud lapsele.

Kui te kasutate Venlafaxine Orion"i raseduse ajal, teavitage sellest arsti ja/või ämmaemandat kuna
vastsündinud lapsel võivad esineda teatavad sümptomid. Need sümptomid algavad tavaliselt esimese 24
tunni jooksul peale lapse sündi ja nendeks on hingamisraskused ja võimetus korralikult imeda. Kui teie
lapsel esineb sünnijärgselt eelmainitud nähud ja need teevad teid murelikuks siis võtke ühendust oma
arstiga/ämmaemandaga, kes on võimelised teid nõustama.

Venlafaksiin eritub rinnapiima ja võib mõjuda ka beebile. Teie arst otsustab, kas te peaksite
jätkama/katkestama rinnaga toitmise või jätkama/katkestama ravi Venlafaxine Orion"iga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Ärge juhtige sõidukeid või kasutage masinaid ja tööriistu enne kui teate kuidas Venlafaxine Orion mõjub
just teile.

Oluline teave mõningate Venlafaxine Orion"i koostisainete kohta
150 mg kapsel sisaldab värvainet päikeseloojangukollane (E 110) ja alluurpunane (E 129), mis võivad
põhjustada allergilisi reaktsioone.


3.
KUIDAS VENLAFAXINE ORION"I KASUTADA

Kasutage Venlafaxine Orion"i alati täpselt nii, nagu arst on teile rääkinud. Kui te ei ole milleski kindel,
pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Tavaline soovituslik algannus depressiooni, generaliseerunud ärevushäire ja sotsiaalärevushäire ravis on
75 mg üks kord päevas. Teie arst võib ravimi annust astmeliselt tõsta ja kui osutub vajalikuks, siis
suureneb annus maksimaalse 375 mg päevas depressiooni ravis. Kui teil ravitakse paanikahäiret, siis teie
arst alustab madalama annusega (37,5 mg päevas) ja seejärel tõstab annust astmeliselt. Maksimaalne
päevane annus generaliseerunud ärevushäire, sotsiaalärevushäire ja paanikahäire ravis on 225 mg päevas.

Võtke Venlafaxine Orion"i soovitavalt iga päev umbes samal ajal, kas hommikul või õhtul. Neelake
kapslid koos mõningase koguse veega alla tervelt. Ärge avage, purustage, närige või lahustage kapsleid.

Venlafaxine Orion"i tuleb võtta koos toiduga.

Kui teil on probleeme maksaga või neerudega siis rääkige oma arstiga, sest teie ravimi annus võib olla
erinev.

Ärge lõpetage Venlafaxine Orion"i võtmist ilma oma arstiga rääkimata (vt lõik ,,Kui te lõpetate
Venlafaxine Orion´i kasutamise").

Kui te võtate Venlafaxine Orion"i rohkem kui ette nähtud
Kui te võtate Venlafaxine Orion"i ettenähtust rohkem, võtke viivitamatult ühendust oma arsti või
apteekriga.

Üleannustamise sümptomiteks võivad olla südame pekslemine, teadvusseisundi häired (varieerudes
unisusest koomani), oksendamine, krambid või epilepsiahood ja silmanägemise hägustumine.

Kui te unustate Venlafaxine Orion"i võtta
Kui te unustate ravimit võtta, võtke see nii ruttu kui meenub. Kui aga on juba aeg võtta järgmine
ravimiannus, siis jätke võtmata annus vahele ja võtke lihtsalt järgmine kapsel nagu tavaliselt. Ärge võtke
preparaadi Venlafaxin Orion suuremat päevaannust, kui arst on teile päevas määranud.

Kui te lõpetate Venlafaxine Orion"i kasutamise
Ärge lõpetage ravi või vähendage oma raviannust ilma arsti nõusolekuta, isegi kui ennast paremini
tunnete. Kui teie arst leiab, et te Venlafaxine Orion"i enam ei vaja, nõustab ta teid, kuidas ravi enne
täielikku lõpetamist järk-järgult vähendada.
Venlafaxine Orion"i kasutamise lõpetamine, eriti kui ravi lõpetada järsult, või liiga kiire annuse
vähendamine võib põhjustada kõrvaltoimeid. Mõnedel patsientidel võib esineda sümptomeid nagu
väsimus, pearinglus, uimasus, peavalu, unetus, halvad unenäod, suukuivus, söögiisu kadumine, iiveldus,
kõhulahtisus, närvilisus, rahutus, segasus, kohin kõrvus, kipitustunne või harva elektrilöögitaoline tunne,
nõrkus, higistamine, krambid või gripilaadsed sümptomid.

Teie arst nõustab teid, kuidas ravi preparaadiga Venlafaxin Orion järk-järgult lõpetada. Kui teil esineb
mõni ülalpool mainitud sümptom või muid häirivaid sümptomeid, pöörduge nõu saamiseks oma arsti
poole.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.


4.
VÕIMALIKUD KÕRVALTOIMED

Nagu kõik ravimid, võib ka Venlafaxine Orion põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Allergilised reaktsioonid
Kui teil esineb mõni allpool kirjeldatud nähtudest, lõpetage Venlafaxine Orion´i võtmine. Rääkige
koheselt oma arstiga või pöörduge lähima haigla vastuvõttu:
-
Pigistustunne rinnus, kähisev hingamine, neelamis- või hingamisraskused
-
Näo, kurgu, käte või jalgade paistetus
-
Närvilisus või ärevus, pearinglus, südamepekslemise tunne, äkiline nahapunetus ja/või soe tunne
-
Raskekujuline lööve, sügelus või nõgestõbi (nahapinnast kõrgemad punased või kahvatud laigud,
mis sageli sügelevad).

Tõsised kõrvaltoimed
Kui te märkate endal olevat allpool nimetatud sümptomeid siis pöörduge viivitamatult haiglasse:
-
Südameprobleemid, nagu näiteks kiire või ebaregulaarne südamerütm, kõrgenenud vererõhk
-
Silmaprobleemid, nagu näiteks nägemise hägustumine või laienenud pupillid
-
Närviprobleemid, nagu näiteks pearinglus, surin ja torkimine, liikumishäired, krambid või
epileptilised hood
-
Psühhiaatrilised probleemid, nagu hüperaktiivsus ja eufooria
-
Ravimi ärajätunähud (vt lõik ,,Kuidas Venlafaxine Orion´i kasutada. Kui te lõpetate Venlafaxine
Orion´i kasutamise").

Kõrvaltoimete täielik loetelu
Kõrvaltoimete esinemise sagedus (esinemise tõenäosus) on liigitatud järgnevalt:

Väga sage
esinevad rohkem kui 1 inimesel 10st
Sage
esinevad 1 kuni 10 inimesel 100st
Aeg-ajalt
esinevad 1 kuni 10 inimesel 1000st
Harv
esinevad 1 kuni 10 inimesel 10 000st
Teadmata
sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel

Vere häired
Aeg-ajalt: verevalumid, mustja värvusega väljaheide või veri väljaheites, mis võivad olla sisemise
verejooksu nähtudeks
Teadmata: vereliistakute (trombotsüütide) arvu vähenemine veres, mis suurendab verevalumite tekkimise
või veritsemise riski; verepildi muutused, mis võivad viia infektsiooniriski suurenemisele

Ainevahetus- ja toitumishäired
Sage: kehakaalu langus, kolesteroolitaseme tõus
Aeg-ajalt: kehakaalu tõus
Teadmata: maksaensüümide tasemete vähesed muutused veres; vere naatriumitaseme vähenemine;
sügelemine, kollane nahk või silmad, tume uriin või külmetushaiguselaadsed sümptomid, mis on
maksapõletiku (hepatiidi) nähtudeks; segasus, ülemäärane vee joomine (antidiureetilise hormooni
liignõristuse sündroom-SIADH); ebanormaalne rinnapiima teke

Närvisüsteemi häired
Väga sage: suukuivus; peavalu
Sage: ebatavalised unenäod; vähenenud libiido; pearinglus; suurenenud lihastoonus; unetus; närvilisus;
surin ja torkimine; unisus; värinad; segasus; eraldatuse tunne endast ja reaalsusest
Aeg-ajalt: tunnete või emotsioonide puudumine; hallutsinatsioonid; tahtmatud lihaste liigutused; ärritus;
häiritud koordinatsioon ja tasakaal
Harv: rahutuse tunne või paigal istumise või seismise ebaõnnestumine; krambid või epilepsiahood;
ülierutuse või eufooria tunne
Teadmata: kõrge palavik koos jäikade lihastega, segasus või erutatus ning higistamine või te tunnete
jõnksuvaid lihaste liikumisi, mida te ei suuda kontrollida ­ need võivad olla maliigse neuroleptilise
sündroomi tunnused; eufooria tunne, unisus, püsiv kiire silmade liigutus, kohmakus, rahutus, joobnu
tunne, higistamine või jäigad lihased on serotonergilise sündroomi tunnused; meeltesegadus ja kimbatus,
millele sageli järgnevad hallutsinatsioonid (deliirium); jäikus, krambid ja lihaste tahtmatud liigutused;
mõtted enesevigastamisest või ­tapmisest

Nägemis- ja kuulmishäired
Sage: hägune nägemine
Aeg-ajalt: muutunud maitsetundlikkus, kohin kõrvades (tinnitus)
Teadmata: raskekujuline silmavalu ja vähenenud või hägustunud silmanägemine

Südame või veresoonkonna häired
Sage: vererõhu kõrgenemine; punastamine; südamepekslemine
Aeg-ajalt: pearingluse tunne (eriti kiirel püsti tõusmisel), minestamine, kiire südamelöögisagedus
Teadmata: vererõhu langus; ebanormaalne, kiire või ebaregulaarne südamerütm, mis võib põhjustada
minestamist

Respiratoorsed häired
Sage: haigutamine
Teadmata: köhimine, vilisev hingamine, õhupuudustunne ja kõrge kehatemperatuur, mis on kopsupõletiku
tunnusteks ja millega kaasneb valgete vererakkude suurenemine (pulmonaarne eosinofiilia)

Seedetrakti häired
Väga sage: iiveldus
Sage: söögiisu vähenemine; kõhukinnisus; oksendamine
Aeg-ajalt: hammaste krigistamine; kõhulahtisus
Teadmata: tugev kõhu-või seljavalu (mis võib viidata tõsisele probleemile soolestikus, kõhunäärmes või
maksas)

Naha kahjustused
Väga sage: higistamine (sealhulgas öine higistamine)
Aeg-ajalt: lööve; ebatavaline juuste väljalangemine
Teadmata: nahalööve, mis võib põhjustada naha tugevat villidega kattumist ja koorumist; sügelemine;
kerge lööve

Lihaste häired
Teadmata: seletamatu lihaste valu, hellus või nõrkus (rabdomüolüüs)

Kuseteede häired
Sage: urineerimisraskused; tihenenud urineerimise vajadus
Aeg-ajalt: võimetus urineerida

Reproduktiivse süsteemi ja seksuaalsed häired
Sage: ebanormaalne ejakulatsioon/orgasm (meestel); orgasmi puudus; erektsioonihäire (impotentsus);
menstruatsioonihäired, nagu suurenenud veritsus või tihe ebaregulaarne veritsus
Aeg-ajalt: orgasmihäired (naistel)

Üldised häired
Sage: nõrkus (asteenia); külmavärinad
Aeg-ajalt: naha suurenenud tundlikkus päikesevalguse suhtes
Teadmata: näo või keele paistetus, hingeldus või hingamisraskused, tihti koos nahalööbega (võib olla
tegemist raske allergilise reaktsiooniga)

Venlafaxine Orion võib mõnikord põhjustada tahtmatuid kõrvaltoimeid, mida te ise ei tunneta, nagu
näiteks vererõhu tõus või ebanormaalne südame rütm; kerged muutused verepildis või maksaensüümides,
naatriumi või kolesterooli hulgas. Veel harvem võib Venlafaxine Orion vähendada vereliistakute
funktsiooni teie veres, mis võib viia verevalumite või veritsuse tekkeriski suurenemisele. Seetõttu võib
teie arst soovida aeg-ajalt võtta teilt vereproovi, eriti juhul kui te olete võtnud Venlafaxine Orioni pikka
aega.


Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida selles
infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.


5.
KUIDAS VENLAFAXINE ORION"I SÄILITADA

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Ärge kasutage Venlafaxine Orion"i pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil. Kõlblikkusaeg viitab
kuu viimasele päevale.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
Ravimeid ei tohi ära visata kanalisatsiooni kaudu ega koos majapidamisprügiga. Küsige oma apteekrilt,
kuidas hävitatakse ravimeid, mida enam ei vajata. Need meetmed aitavad keskkonda kaitsta.


6. LISAINFO


Mida Venlafaxine Orion sisaldab

- Toimeaine on venlafaksiin.
Iga kapsel sisaldab 37,5 mg, 75 mg või 150 mg venlafaksiini (venlafaksiinvesinikkloriidina).

- Abiained:
Kapsli sisu: mikrokristalne tselluloos, povidoon K-90, talk, kolloidne veevaba ränidioksiid,
magneesiumstearaat, etüültselluloos, kopovidoon.

37,5 mg: kapsli kestas on zelatiin, titaandioksiid (E171), must raudoksiid (E172), punane raudoksiid
(E172), kollane raudoksiid (E172) ja tint (sellak, punane raudoksiid, E172).

75 mg: kapsli kestas on zelatiin, titaandioksiid (E171), must raudoksiid (E172), punane raudoksiid (E172)
ja tint (sellak, punane raudoksiid, E172).

150 mg: kapsli kestas on zelatiin, titaandioksiid (E171), päikeseloojangukollane (E110), alluurpunane (E
129), briljantsinine (E 133) ja tint (sellak, titaandioksiid, E171).

Kuidas Venlafaxine Orion välja näeb ja pakendi sisu

Venlafaxine Orion, 37,5 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kapslid:
Helehall ja virsikuvärvi läbipaistmatu, suurus "3", kõva zelatiinkapsel jämedate ja peente radiaalsete
ringjoontega, punased jooned kapsli kaanel ja kehal. Kapsel sisaldab 3 väikest kaetud tabletti, mis on
valged kuni valkjad, ümmargused ja kaksikkumerad.

Venlafaxine Orion, 75 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kapslid:
Virsikuvärvi läbipaistmatu, suurus "1", kõva zelatiinkapsel jämedate ja peente radiaalsete ringjoontega,
punased jooned kapsli kaanel ja kehal. Kapsel sisaldab 6 väikest kaetud tabletti, mis on valged kuni
valkjad, ümmargused ja kaksikkumerad.

Venlafaxine Orion, 150 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kapslid:
Tumeoranz ja läbipaistmatu tumeoranz, suurus "0", kõva zelatiinkapsel jämedate ja peente radiaalsete
ringjoontega, valged jooned kapsli kaanel ja kehal. Kapsel sisaldab 12 väikest kaetud tabletti, mis on
valged kuni valkjad, ümmargused ja kaksikkumerad.

Pakendi suurused: 28 või 98 toimeainet prolongeeritult vabastavat kapslit blisterpakendis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Orion Corporation
Orionintie 1
F1-02200 Espoo
Soome

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole:

Orion Pharma Eesti OÜ
Lastekodu 5-24
10115 Tallinn
Tel/Fax +372 66 16 863

See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste
nimetustega:

Venlafaxin Orion: Tsehhi, Soome, Ungari ja Slovakkia
Venlafaxine Orion: Eesti, Läti ja Leedu
VenlaCare: Saksamaa
Oriven: Poola

Infoleht on viimati kooskõlastatud augustis 2009

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS

Venlafaxine Orion, 37,5 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid
Venlafaxine Orion, 75 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid
Venlafaxine Orion, 150 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid


2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

37,5 mg: iga toimeainet prolongeeritult vabastav kõvakapsel sisaldab 37,5 mg venlafaksiini
(venlafaksiinvesinikkloriidina).
75 mg: iga toimeainet prolongeeritult vabastav kõvakapsel sisaldab 75 mg venlafaksiini
(venlafaksiinvesinikkloriidina).
150 mg: iga toimeainet prolongeeritult vabastav kõvakapsel sisaldab 150 mg venlafaksiini
(venlafaksiinvesinikkloriidina).

INN: Venlafaxinum

Abiained:
Päikeseloojangukollane (E 110) 0,792 mg ühes 150 mg kapslis.
Alluurpunane (E 129) 0,396 mg ühes 150 mg kapslis.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM



Toimeainet prolongeeritult vabastav kõvakapsel.

37,5 mg: helehall ja virsikuvärvi läbipaistmatu, suurus "3", kõva zelatiinkapsel jämedate ja peente radiaalsete
ringjoontega, punased jooned kapsli kaanel ja kehal. Kapsel sisaldab 3 väikest kaetud tabletti, mis on valged
kuni valkjad, ümmargused ja kaksikkumerad.

75 mg: virsikuvärvi läbipaistmatu, suurus "1", kõva zelatiinkapsel jämedate ja peente radiaalsete ringjoontega,
punased jooned kapsli kaanel ja kehal. Kapsel sisaldab 6 väikest kaetud tabletti, mis on valged kuni valkjad,
ümmargused ja kaksikkumerad.

150 mg: tumeoranz ja läbipaistmatu tumeoranz, suurus "0", kõva zelatiinkapsel jämedate ja peente radiaalsete
ringjoontega, valged jooned nii kapsli kaanel ja kehal. Kapsel sisaldab 12 väikest kaetud tabletti, mis on
valged kuni valkjad, ümmargused ja kaksikkumerad.


4.
KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Depressioon.
Depressiooni retsidiivide profülaktika.
Generaliseerunud ärevushäire.
Sotsiaalärevushäire.
Paanikahäire, agorafoobiaga või ilma.

4.2 Annustamine
ja
manustamisviis

Depressioon
Soovitatav toimeainet prolongeeritult vabastava venlafaksiini algannus on 75 mg üks kord päevas.
Patsientidel, kellel raviefekt puudub, võib olla kasu kuni maksimaalse 375 mg päevaannuse kasutamisest.
Annuseid võib suurendada 2-nädalaste või pikemate intervallidega. Kui see on sümptomite raskuse tõttu
kliiniliselt põhjendatud, võib annust suurendada ka lühemate intervallidega, kuid mitte kiiremini kui 4-päeva
tagant.
Seoses annusest sõltuvate kõrvaltoimetega, tuleb annust suurendada ainult peale kliinilist hindamist (vt lõik
4.4). Madalaim efektiivne annus peaks jääma ravi säilitusannuseks.

Patsiente tuleb ravida piisavalt kauaaegselt, tavaliselt mitu kuud või kauem. Ravi efektiivsust peab regulaarselt
hindama juhtumipõhiselt. Pika-ajaline ravi võib samuti osutuda vajalikuks depressiivsete episoodide
ärahoidmiseks. Enamikel juhtudel on depressiivsete episoodide profülaktiline annus sama kui haigusperioodi
raviks kasutatud annus.

Antidepressiivsete ravimite võtmist peaks jätkama vähemalt 6 kuud peale remissiooni saavutamist.

Generaliseerunud ärevushäire
Generaliseerunud ärevushäire puhul on soovitavaks algannuseks prolongeeritud venlafaksiini kasutades 75 mg
üks kord päevas. Patsientidel, kellele 75 mg ei avalda toimet, võib annust suurendada kuni maksimaalse
annuseni 225 mg/ööpäevas. Annuseid võib suurendada 2-nädalaste või pikemate intervallidega.

Seoses annusest sõltuvate kõrvaltoimetega, tuleb annust suurendada ainult peale kliinilist hindamist (vt lõik
4.4). Madalaim efektiivne annus peaks jääma ravi säilitusannuseks.

Patsiente tuleb ravida piisavalt kauaaegselt, tavaliselt mitu kuud või kauem. Ravi efektiivsust peab regulaarselt
hindama juhtumi põhiselt.

Sotsiaalärevushäire
Venlafaksiini toimeainet prolongeeritult vabastava ravimvormi soovitatav annus on 75 mg üks kord päevas.
Puuduvad tõendid, et annuse suurendamine lisaks raviefekti.

Kui on siiski patsiente, kellele 75 mg ei avalda toimet, võib annust suurendada kuni maksimaalse annuseni
225 mg/ööpäevas. Annuseid võib suurendada 2-nädalaste või pikemate intervallidega.

Seoses annusest sõltuvate kõrvaltoimetega, tuleb annust suurendada ainult peale kliinilist hindamist (vt lõik
4.4). Madalaim efektiivne annus peaks jääma ravi säilitusannuseks.

Patsiente tuleb ravida piisavalt kauaaegselt, tavaliselt mitu kuud või kauem. Ravi efektiivsust peab regulaarselt
hindama juhtumi põhiselt.

Paanikahäire
Soovitatav on kasutada venlafaksiini toimeainet prolongeeritult vabastava ravimvormi annust 37,5 mg üks
kord päevas 7 päeva jooksul. Seejärel tuleb annust suurendada kuni 75 mg-ni päevas. Patsiendid, kellel annus
75 mg ööpäevas ei avalda piisavat toimet, võib annust suurendada kuni maksimaalse annuseni 225
mg/ööpäevas. Annuseid võib suurendada 2-nädalaste või pikemate intervallidega.

Seoses annusest sõltuvate kõrvaltoimetega tuleb annust suurendada ainult peale kliinilist hindamist (vt lõik
4.4). Madalaim efektiivne annus peaks jääma ravi säilitusannuseks.

Patsiente tuleb ravida piisavalt kauaaegselt, tavaliselt mitu kuud või kauem. Ravi efektiivsust peab regulaarselt
hindama juhtumi põhiselt.

Eakad patsiendid
Ainult patsiendi vanusele tuginev annuse muutus ei ole vajalik. Siiski tuleb eakaid patsiente ravides olla
ettevaatlik (näiteks võib esineda neerupuudulikkust, neurotransmitterite sensitiivsuse ja afiinsuse ealisi
muutusi ). Madalaimat efektiivset annust peaks alati kasutama ja kui annuse suurendamine on vajalik, tuleb
patsienti hoolikalt jälgida.

Lapsed ja alla 18-aastased noorukid
Venlafaksiini ei soovitata kasutada lastel ja noorukitel.

Kontrollitud kliinilised uuringud depressiooniga lastel ja noorukitel ei tõestanud ravi efektiivsust ning ei toeta
venlafaksiini kasutamist nendel patsiendidel (vt lõigud 4.4 ja 4.8).

Venlafaksiini ei soovitata kasutada teistel näidustustel lastel ja alla 18-aastastel noorukitel ohutuse ja
efektiivsuse andmete puudumise tõttu.

Maksakahjustusega patsiendid
Kerge või mõõduka maksakahjustusega patsientide puhul tuleks ööpäevast annust vähendada 50%. Siiski
seoses väga individuaalsele kliirensi varieeruvusele, peab annuse suuruse määrama konkreetsele patsiendile
individuaalselt.

Ravimi kasutamise kohta raske maksakahjustusega patsientidel on andmeid vähe. Vajalik on ettevaatus ja
soovitav on vähendada ööpäevast koguannust rohkem kui 50%. Raske maksakahjustusega patsientidel on
vajalik ravist tuleneva potentsiaalse kasu ning võimalike riskide suhte hindamine.

Neerukahjustusega patsiendid
Kuigi raviannuse muutmine ei ole vajalik patsientidel, kelle glomerulaarfiltratsiooni kiirus (GFR) on 30...70
ml/min, peab siiski olema ettevaatlik. Raske neerukahjustusega patsientidel (GFR < 30 ml/min) või
hemodialüüsi patsientidel tuleb ööpäevast koguannust vähendada 50%. Siiski seoses väga individuaalsele
kliirensi varieeruvusele, peab annuse suuruse määrama konkreetsele patsiendile individuaalselt.

Ärajätunähud venlafaksiinravi katkestamisel
Järsku ravi katkestamist peaks vältima. Kui venlafaksiinravi lõpetatakse, peaks annust vähendama järk-järgult
vähemalt ühe kuni kahe nädala jooksul vähendamaks ärajätunähtude tekkeriski (vt lõigud 4.4 ja 4.8). Kui
annuse vähendamise või ravi lõpetamise järgselt ilmneb patsiendil soovimatuid sümptomeid, võib kaaluda ravi
jätkamist viimati kasutatud annusega. Seejärel on võimalik annuse vähendamine väiksemate hulkade kaupa.

Suukaudne.

Soovitatav on venlafaksiini prolongeeritult vabastavaid kapsleid võtta koos toiduga iga päev umbes samal
kellaajal. Kapslid tuleb alla neelata tervelt koos vedelikuga ja mitte neid poolitada, purustada, närida või
lahustada.

Patsientidel, keda juba ravitakse lühitoimeliste venlafaksiini tablettidega, võib ravi jätkata venlafaksiin
toimeainet prolongeeritult vabastavate kapslitega lähima ekvivalentse annusega (arvestades mg/päevas).
Näiteks lühitoimeline venlafaksiin 37,5 mg 2 korda ööpäevas oleks toimeainet prolongeeritult vabastava
ravimi puhul 75 mg üks kord ööpäevas. Ravi muutmisel võib olla vajalik annuse individuaalne kohandamine.

4.3 Vastunäidustused


Ülitundlikkus venlafaksiini või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

Samaaegne ravi pöördumatu toimega monoamiinoksüdaasi (MAO) inhibiitoriga on vastunäidustatud
serotoniinisündroomi riski tõttu, mille sümptomiteks on agiteeritus, treemor ja hüpertermia. Ravi
venlafaksiiniga ei tohi alustada vähemalt 14 päeva jooksul pärast ravi lõpetamist pöördumatu toimega
monoamiinoksüdaasi inhibiitoriga.

Venlafaksiini kasutamine tuleb lõpetada vähemalt 7 päeva enne ravi alustamist pöördumatu toimega MAO
inhibiitoriga (vt lõigud 4.4 ja 4.5).

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Suitsiid/ suitsiidimõtted või kliiniline halvenemine
Depressioon on seotud suitsiidimõtete, enesevigastamise ja suitsiidi (suitsiidiga seotud juhtumite)
suurenenud ohuga. Risk püsib kuni märgatava remissiooni saabumiseni. Kuna paranemist ei pruugi
ilmneda esimese paari või enama ravinädala jooksul, tuleb patsiente hoolikalt jälgida kuni paranemise
ilmnemiseni. Nagu näitab kliiniline kogemus, võib paranemise algstaadiumides suitsiidioht suureneda.

Suitsiididega seotud juhtude suurenenud risk võib olla seotud ka muude psüühikahäiretega, mille raviks
venlafaksiini kasutatakse. Lisaks võivad need haigused esineda depressiooniga samaaegselt. Seetõttu tuleb
muude psüühikahäiretega patsientide ravimisel rakendada samu ettevaatusabinõusid nagu depressiooniga
patsientide ravimisel.

Patsientidel, kellel on esinenud suitsiidiga seotud juhte või kellel esinevad suitsiidimõtted enne ravi
alustamist, on teadaolevalt suurem risk suitsiidimõteteks või ­katseks ning neid tuleb ravi ajal hoolikalt
jälgida. Antidepressante saavate psühhiaatriliste häiretega täiskasvanute hulgas läbiviidud platseebo-
kontrollitud kliiniliste uuringute meta-analüüs näitas antidepressante saavate alla 25-aastaste patsientide
suitsidaalse käitumise suurenenud riski võrreldes platseeboga.

Ravikuuriga peaks kaasnema patsientide, eriti kõrge riskiga patsientide, põhjalik järelevalve, seda eriti
ravi alguses ja pärast annuse muutmist. Patsiente (ja nende hooldajaid) tuleb teavitada vajadusest jälgida
tervislikku seisundit iga võimaliku kliinilise halvenemise (kaasa arvatud uute sümptomite teke),
suitsiidimõtete/suitsidaalse käitumise ja ebatavaliste muutuste suhtes käitumises ning pöörduda sellistel
juhtudel koheselt arsti poole.

Lapsed ja alla 18-aastased noorukid
Venlafaksiini ei tohi kasutada laste ja alla 18-aastaste noorukite ravimisel. Kliinilistes uuringutes on ilmnenud
antidepressante kasutavate laste ja noorukite rühmas suitsidaalset käitumist (enesetapukatseid ja -mõtteid)
ning vaenulikkust (valdavalt agressiooni, vastandavat käitumist ja viha) rohkem kui platseeborühmas. Kui aga
kliinilise seisundi tõttu on ravi siiski vajalik, peab patsienti suitsidaalsete sümptomite tekke suhtes hoolikalt
jälgima. Lisaks ei ole piisavalt ravimi pikaajalise ohutuse andmeid selle kohta, kuidas ravimi pikaajaline
kasutamine mõjutab laste ja noorukite kasvu, küpsemist ning kognitiivset ja käitumuslikku arengut.

Serotoniini sündroom
Nagu teiste serotonergiliste ainete puhul võib serotoniini sündroom, potentsiaalne eluohtlik seisund, ilmneda
ka venlafaksiinravi ajal, eriti teiste serotoninergiliste neurotransmitterite süsteeme mõjutada võivate ainete,
näiteks MAO-inhibiitorite, samaaegsel kasutamisel (vt lõigud 4.3 ja 4.5).

Serotoniini sündroomi nähtudeks võivad olla vaimse seisundi muutused (näiteks agiteeritus,
hallutsinatsioonid, kooma), autonoomne ebastabiilsus (nagu tahhükardia, labiilne vererõhk, hüpertermia),
neuromuskulaarsed muutused (nagu hüperrefleksia, koordineerimatus) ja/või seedetrakti sümptomid (nagu
iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus).

Suletud nurga glaukoom
Venlafaksiiniga seoses võib ilmneda müdriaas. Patsiente, kellel esineb silma siserõhu suurenemist või kellel
on oht ägeda kitsa nurga (suletud nurga) glaukoomi tekkele, tuleb ravi ajal hoolikalt jälgida.

Vererõhk
Annustest sõltuvat vererõhu kõrgenemist on venlafaksiinravi ajal tihti märgatud. Turustamisjärgselt on
teatatud üksikutel juhtudel raskest kohest ravi vajavast vererõhu kõrgenemisest. Seetõttu on soovitatav
venlafaksiini kasutavatel patsientidel kontrollida vererõhku ja enne ravi algust peab eelnevalt kõrgenenud
vererõhu saama kontrolli alla. Vererõhku peab jälgima perioodiliselt eriti peale ravi algust ning peale ravimi
annuse suurendamist. Ettevaatlik peab olema patsientidega, kelle anamneesis on haigus, mida vererõhu
muutused võivad halvendada (näiteks südamepuudulikkus).

Südame löögisagedus
Südame löögisagedus võib suureneda ja seda eriti suurte raviannuste puhul. Ettevaatlik peab olema
patsientidega, kelle kaasuvat haigust võib halvendada südame löögisageduse kiirenemine.

Südamehaigus ja arütmiate tekkerisk
Venlafaksiini pole uuritud patsientidel, kellel on anamneesis hiljuti põetud südameinfarkt või ebastabiilne
südamehaigus. Seetõttu tuleb ravimit kasutada ettevaatusega selles patsiendirühmas.

Turustamisjärgselt on teatatud fataalsete südame rütmihäirete esinemisest venlafaksiini kasutamisel, eriti
üleannuses. Enne ravimi määramist kõrge arütmiariskiga patsientidele tuleb arvestada kõiki ravist saadavaid
riski- ja kasutegureid.

Konvulsioonid
Venlafaksiinravi ajal võib esineda krampe. Nagu kõiki antidepressante, nii ka venlafaksiinravi tuleb
ettevaatusega alustada patsientidel, kellel on anamneesis konvulsioone ja patsiente tuleb hoolikalt jälgida.
Ravi tuleb katkestada igal patsientidel, kellel tekib krambihooge.

Hüponatreemia
Venlafaksiinravi ajal võib tekkida hüponatreemia ja/või antidiureetilise hormooni liignõristuse sündroom
(SIADH). Seda on sagedamini ilmnenud hüpovoleemilistel ja dehüdreerunud patsientidel. Eakad patsiendid,
diureetikume tarvitavad patsiendid ja muul põhjusel hüpovoleemilised patsiendid on eelpool mainitu suhtes
kõrge riski patsiendid.

Ebanormaalne veritsus
Ravimpreparaadid, mis inhibeerivad serotoniini tagasihaaret võivad vähendada trombotsüütide funktsiooni.
Venlafaksiinravi saavatel patsientidel võib olla suurenenud risk naha ja limaskesta veritsusele sh. seedetrakti
veritsusele. Nagu teiste serotoniini tagasihaarde inhibiitorite puhul, peab ka venlafaksiini määrama
ettevaatusega patsientidele, kellel on soodumus verejooksule sh. antikoagulatiivset ravi ja trombotsüütide
inhibiitoreid kasutavad patsiendid.

Plasma kolesterool
Platseebo-kontrollitud kliinilistes uuringutes on ilmnenud, et vähemalt 3 kuu jooksul venlafaksiinravi saanud
patsientidel esines kliiniliselt oluliselt kõrgenenud kolesterooli tase 5,3 %-l, samas kui platseebot saanud
patsientidel oli vastav näitaja 0%. Seetõttu peab pikaajalise venlafaksiinravi korral patsiendil määrama
kolesterooli taset vereseerumis.

Koostarvitamine koos kaalualandajatega
Puuduvad tõendid ravi tõhususest ja turvalisusest kui venlafaksiini kasutatakse kombinatsioonis kaalu
alandavate preparaatidega sh fentermiiniga. Venlafaksiini ja kaalu alandavate preparaatide kooskasutamine ei
ole soovitav. Venlafaksiin üksi ei ole ette nähtud kaalu alandava ravimina ega ka kombinatsioonis teiste
preparaatidega.

Mania/hüpomania
Mania/hüpomania võib ilmneda väiksele hulgale meeleoluhäiretega patsientidele, kes on tarvitanud
antidepressante, sh. venlafaksiini. Nagu muid antidepressante, tuleb ka venlafaksiini määrata ettevaatusega
patsientidele, kellel endal või kelle perekonnaanamneesis on bipolaarset meeleoluhäiret.

Agressiivsus
Agressiivsust võib ilmneda väiksele hulgale patsientidele, kes on tarvitanud antidepressante, sh. venlafaksiini.
Seda on teatatud esinevat ravi alguses, ravimi annuse muutmisel ja ravi lõpetamise järgselt. Nagu muid
antidepressante, tuleb ka venlafaksiini määrata ettevaatusega patsientidele, kellel on anamneesis olnud
agressiivsust.

Ravi lõpetamine
Ärajätunähud on tavalised ravi katkestamisel, eriti kui lõpetamine on toimunud järsult (vt lõik 4.8). Kliinilistes
uuringutes on ravi lõpetamise järgselt (annuste vähendamisel ja pärast vähendamist) esinenud kõrvaltoimeid
ligikaudu 31% patsientidel, kes said venlafaksiin ravi ja 17% patsientidel, kes võtsid platseebot.

Ärajätunähtude tekke ohud võivad olla seotud mitmete faktoritega, sealhulgas ravi kestvus ja annus ning
ravimi vähendamise astmelisus. Pearinglus, sensoorsed häired (sh paresteesiad), unehäired (sh insomnia ja
intensiivsed unenäod), agiteeritus ja rahutus, iiveldus ja/või oksendamine, treemor ja peavalu on kõige enam
teatatud sümptomid. Tavaliselt on need sümptomid kerged või mõõdukad, kuid osadel patsientidel võivad olla
ka rasked nende intensiivsuse poolest. Peamiselt mööduvad nähud iseeneslikult 2 nädala jooksul, ent
mõningatel patsientidel võib paranemine pikeneda (2...3 kuud või enam). Seetõttu on soovitatav, et ravi
venlafaksiiniga lõpetades vähendatakse annust astmeliselt mitme nädala või kuu vältel vastavalt patsiendi
vajadustele (vt lõik 4.2).

Akatiisia/ psühhomotoorne rahutus
Venlafaksiini kasutamisega on seostatud akatiisia tekkimist, mida iseloomustab subjektiivselt ebameeldiv või
kurnav rahutus ning vajadus end sageli liigutada, mistõttu patsiendid ei ole suutelised pikemat aega istuma või
paigal seisma. Kõige tõenäolisemalt tekib see seisund esimeste ravinädalate jooksul. Nendel patsientidel,
kellel sellised sümptomid tekivad, võib annuse suurendamine olla kahjulik.

Suukuivus
Suukuivust on täheldatud 10% venlafaksiinravi saavatel patsientidel. See võib tõsta kaariese tekkeriski ja
patsientidele tuleb rõhutada suuhügieeni tähtsust.

150 mg Venlafaxine Orion"i kapslid sisaldavad värvainet päikeseloojangukollane (E 110) ja alluurpunane (E
129), mis võivad põhjustada allergilisi reaktsioone.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Monoamiinoksüdaasi (MAO) inhibiitorid

Pöördumatud mitteselektiivsed MAO inhibiitorid
Venlafaksiini ei tohi kasutada samaaegselt koos pöördumatute mitteselektiivsete MAO inhibiitoritega. Pärast
pöördumatute mitteselektiivsete MAO inhibiitoritega ravi lõpetamist peab venlafaksiini alustamisele eelnema
vähemalt 14-päevane vaheaeg. Üleminekul venlafaksiini kasutamiselt ravile pöördumatute mitteselektiivsete
MAO inhibiitoritega, peab vahele jääma vähemalt 7-päevane paus (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Pöörduv, selektiivne MAO-A inhibiitor (moklobemiid)
Serotoniini sündroomi riski tõttu ei ole soovitav kasutada venlafaksiini kombinatsioonis pöörduva ja
selektiivse MAO inhibiitoriga nagu moklobemiid. Pärast ravi lõppu pöörduva MAO inhibiitoriga võib olla
lühem kui 14-päevane üleminekuperiood. Soovitatav on venlafaksiin lõpetada vähemalt 7 päeva enne ravi
algust pöörduva MAO inhibiitoriga (vt lõik 4.4).

Pöörduv, mitteselektiivne MAO inhibiitor (linesoliid)
Antibiootikum linesoliid on nõrk pöörduv ja mitteselektiivne MAO inhibiitor ja seda ei tohi anda
venlafaksiinravi saavatele patsientidele (vt lõik 4.4).
Kui venlafaksiinravi alustatakse peatselt pärast ravi lõpetamist MAO inhibiitoritega ning samuti kui ravi MAO
inhibiitoritega alustatakse varakult pärast ravi venlafaksiiniga, võivad tekkida rasked kõrvaltoimed. Nende
kõrvaltoimete hulgas on olnud treemor, müokloonus, higistamine, iiveldus, oksendamine, õhetus, pearinglus ja
maliigsele neuroleptilisele sündroomile sarnane hüpertermia, krambid ning surm.

Serotoniini sündroom
Nagu teiste serotonergiliste ravimite puhul võib serotoniini sündroomi esineda ka venlafaksiinravi ajal, eriti
kui tarvitatakse samaaegselt teisi serotonergilisele neurotransmitterite süsteemile mõjuvaid aineid (sh
triptaanid, SSRI´d, SNRI´d, liitium, sibutramiin, tramadool või liht-naistepuna [Hypericum perforatum]) koos
ravimpreparaatidega, mis vähendavad serotoniini metabolismi (sh MAO inhibiitorid) võï koos serotoniini
prekursoritega (nagu trüptofaani lisandid).

Kui venlafaksiini kooskasutamine koos SNRI´de, SSRI´de või serotoniiniretseptorite agonistidega (triptaanid)
on kliiniliselt vajalik, peaks patsienti hoolikalt jälgima, eriti just ravi alguses ja annuste muutmise järgselt.
Venlafaksiini ja serotoniini prekursorite (nagu trüptofaani lisandid) samaaegne kasutamine ei ole soovitatav
(vt lõik 4.4).

Kesknärvisüsteemi aktiviseerivad ained
Seniajani pole süstemaatiliselt uuritud venlafaksiini ja teiste kesknärvisüsteemi mõjutavate ravimite
samaaegse kasutamisega kaasnevaid riske. Järelikult peab ettevaatusega venlafaksiini määrama samaaegselt
koos teiste kesknärvisüsteemile mõjuvate ainetega.

Etanool
On tõestatud, et venlafaksiin ei süvenda etanoolist põhjustatud vaimsete ja motoorsete võimete halvenemist.
Kuid nagu kõikide närvisüsteemile toimet avaldavate ainete puhul, on patsientidel soovitatav hoiduda alkoholi
tarvitamisest.

Teiste ravimpreparaatide toime venlafaksiinile

Ketokonasool (CYP3A4 inhibiitor)
Farmakokineetilises uuringus ketokonasooliga CYP2D6 tugevate (TM) ja nõrkade metaboliseerijatega (NM)
oli tulemuseks kõrgem venlafaksiini kontsentratsioonikõvera alune pindala (AUC) (vastavalt 70% ja 21%
CYP2D6 NM ja TM isikutel) ja metaboliit O-desmetüülvenlafaksiinil (vastavalt 33% ja 23% CYP2D6 NM ja
TM isikutel) ketokonasooli manustamise järgselt. CYP3A4 inhibiitorite (näiteks atasanaviir, klaritromütsiin,
indinaviir, itrakonasool, vorikonasool, posakonasool, ketokonasool, nelfinaviir, ritonaviir, sakvinaviir,
telitromütsiin) ja venlafaksiini samaaegne tarvitamine võib suurendada venlafaksiini ja O-
desmetüülvenlafaksiini (ODV) taset. Seetõttu on vajalik eriline ettevaatus kui patsiendi raviskeemis on
samaaegselt CYP3A4 inhibiitor ja venlafaksiin.

Venlafaksiini toime teistele ravimpreparaatidele

Liitium
Serotoniinisündroom võib ilmneda venlafaksiini ja liitiumi kooskasutamisel (vt ,,Serotoniini sündroom").

Diasepaam
Venlafaksiinil puudub toime diasepaami ja selle aktiivse metaboliidi desmetüüldiasepaami farmakokineetikale
ja farmakodünaamikale. Diasepaam ei mõjuta venlafaksiini ja ODV farmakokineetikat. Pole teada kas esineb
farmakodünaamilist või farmakokineetilist koostoimet teiste bensodiasepiinidega.

Imipramiin
Venlafaksiin ei mõjuta imipramiini ja 2-OH-imipramiini farmakokineetikat. Esines annusest sõltuv 2-OH-
desipramiini kontsentratsioonikõvera aluse pindala (AUC) tõus 2,5-lt 4,5-kordseks kui venlafaksiini manustati
75 kuni 150 mg päevas. Imipramiin ei mõjuta venlafaksiini ja ODV farmakokineetikat. Selle koostoime
kliiniline tähtsus on teadmata. Venlafaksiini ja imipramiini tuleb ettevaatusega koos manustada.

Haloperidool
Haloperidooli farmakokineetilises uuringus leiti, et suukaudne kliirens vähenes 42% võrra, AUC tõusis 70%
võrra, maksimaalne kontsentratsioon 88% võrra, ent haloperidooli poolestusaeg ei muutunud. Seda tuleb
arvestada kui patsiendid tarvitavad samaaegselt haloperidooli ja venlafaksiini, ent koostoime kliiniline tähtsus
pole teada.

Risperidoon
Venlafaksiin suurendas risperidooni AUC 50% võrra, ent ei muutnud märkimisväärselt kogu aktiivse osa
farmakokineetikat (risperidoon + 9-hüdroksürisperidoon). Selle koostoime kliiniline tähtsus on teadmata.

Metoprolool
Venlafaksiini ja metoprolooli samaaegne manustamine tervetele vabatahtlikele mõlema ravimpreparaadi
farmakokineetilises uuringus põhjustas metoprolooli plasmakontsentratsiooni tõusu 30...40% võrra, ent samas
ei muutnud selle aktiivse metaboliidi -hüdroksümetoprolooli sisaldust plasmas. Selle leiu kliiniline tähendus
hüpertensiivsetel patsientidel on teadmata. Metoprolool ei muutnud venlafaksiini või selle aktiivse metaboliidi
ODV farmakokineetilist profiili. Metoprolooli ja venlafaksiini tuleb koos manustada ettevaatusega.

Indinaviir
Indinaviiriga teostatud farmakokineetiline uuring näitas indinaviiri AUC vähenemist 28% võrra ja
maksimaalse kontsentratsiooni vähemist 36% võrra. Indinaviir ei mõjuta venlafaksiini ja ODV
farmakokineetikat. Selle leiu kliiniline tähtsus pole teada.

4.6 Rasedus
ja
imetamine


Rasedus
Venlafaksiini kasutamise kohta rasedatel naistel puuduvad adekvaatsed andmed.

Loomkatsed on näidanud reproduktiivset toksilisust (vt lõik 5.3), ent potentsiaalne risk inimesele on siiski
teadmata. Seetõttu võib venlafaksiini raseduse ajal tarvitada ainult juhul kui võimalik kasu kaalub üles iga
võimaliku riski.

Nagu ka teiste serotoniini tagasihaarde inhibiitorite (SSRI"d/SNRI"d) puhul, võib vastsündinul esineda
ärajätunähte kui raseda ravi venlafaksiiniga on jätkatud sünnituseni. Mõnedel 3. trimestri lõpus venlafaksiinile
eksponeeritud vastsündinutel on olnud komplikatsioone, mis on vajanud kunstlikku toitmist, hingamise toetust
või pikka haiglaravi. Need komplikatsioonid võivad ilmneda kohe peale sünnitust.

Raseduse viimases faasis SSRI/SNRI preparaate tarvitanud emade vastsündinul võib olla järgmisi nähte:
ärrituvus, treemor, hüpotoonia, pidev nutt, raskused söömisel või magamisel. Need sümptomid võivad olla
serotonergilisest toimest või ravimi mõjust. Enamikel juhtudel on need sümptomid märgatavad koheselt või
sünnitusjärgselt esimese 24 tunni jooksul.

Imetamine
Venlafaksiin ja tema aktiivne metaboliit, O-desmetüülvenlafaksiin, erituvad rinnapiima. Ravimi toimet
rinnapiimaga toidetavale imikule ei saa välistada. Seetõttu tuleb otsustada, kas jätkata/lõpetada rinnapiimaga
toitmine või jätkata/lõpetada ravi venlafaksiiniga. Otsustamisel võetakse arvesse nii rinnaga toitmise
kasulikkust lapsele kui ka venlafaksiinravist saadavat kasu emale.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Iga psühhoaktiivne meditsiiniline preparaat võib avaldada mõju otsustusvõimele, mõtlemisele ja motoorsele
võimekusele. Seetõttu tuleb iga venlafaksiiniga ravitavat patsienti hoiatada, et ravimil on mõju autojuhtimise
ja masinate käsitsemise võimele.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõige sagedamini (>1/10) esinevatest kõrvaltoimetest on kliiniliste uuringute põhjal iiveldus, suukuivus,
peavalu ja higistamine (kaasa arvatud öine higistamine).

Kõrvaltoimed on loetletud allpool esinemissageduse ja organsüsteemi põhjal.
Esinemissageduse hindamine:
Väga sage: 1/10
Sage: 1/100 kuni <1/10
Aeg-ajalt: 1/1 000 kuni <1/100
Harv: 1/10 000 kuni <1/1 000
Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Organsüsteem
Väga sage Sage
Aeg-ajalt
Harv
Teadmata
Vere ja

Ekhümoos,
Limaskesta
veritsus,
lümfisüsteemi
seedetrakti
pikenenud
häired
verejooks
veritsusaeg,
trombotsütopeenia,
vere düskraasiad (sh
agranulotsütoos,
aplastiline aneemia,
neutropeenia ja
pantsütopeenia)
Ainevahetus- ja
Seerumi
Kehakaalu tõus

Maksaensüümide
toitumishäired
kolesterooli-
muutused,
taseme tõus,
hüponatreemia,
kehakaalu
hepatiit,
langus
SIADH sündroom,

prolaktiinitaseme
tõus
Närvisüsteemi
Suukuivus
Ebatavalised
Apaatsus,
Akatiisia/ Maliigne
häired
(10,0%),
unenäod,
hallutsinatsioo-
psühho-
neuroleptiline
peavalu
libiido langus,
nid, müokloonus, motoorne sündroom,
(30,3%)*
pearinglus,
agiteeritus,
rahutus,
serotoniinisündroom,
lihastoonuse
halvenenud
krambid, deliirium,
tõus
kordinatsioon ja
mania
ekstrapüramidaalsed
(hüpertoonia),
tasakaal

nähud (sh düstoonia
unetus,

ja düskineesia),
närvilisus,
tardiivdüskineesia,
paresteesiad,
suitsidaalsed mõtted
unisus,
ja käitumine**
treemor,

segasus,
impersonalisee-
rumine
Meeleelundite
Akommodat-
Maitsemuutus,
Suletud
nurga
häired
sioonihäired,
tinnitus
glaukoom
müdriaas,
nägemishäired
Südame ja
Hüpertensioon,
Posturaalne
Hüpotensioon,
veresoonkonna
vasodilatat-
hüpotensioon,
QT-aja pikenemine,
häired
sioon (enamasti sünkoop,
ventrikulaarne
punastamine/
tahhükardia
fibrillatsioon,
kuumahood),

ventrikulaarne
palpitatsioonid
tahhükardia (sh
torsade de pointes)
Respiratoorsed,
Haigutamine


Pulmonaarne
rindkere ja
eosinofiilia
mediastiinumi
häired
Seedetrakti
Iiveldus
Söögiisu
Bruksism,
Pankreatiit
häired
(20,0%)
vähenemine
diarröa

(anoreksia),

kõhukinnisus,
oksendamine
Naha ja
Higista-
Lööve,

Erythema
nahaaluskoe
mine (sh
alopeetsia
multiforme,
kahjustused
öine higis-
Stevensi-Johnsoni
tamine)
sündroom,
[12,2%]
toksiline
epidermaalne
nekrolüüs,
urtikaaria
Lihas-skeleti ja



Rabdomüolüüs
sidekoe
kahjustused
Neerude ja
Ejakulatsiooni/
Orgasmihäired


kuseteede häired
orgasmihäired
(naistel),
(mehed),
kusepeetus
anorgasmia,
erektsiooni-
häired
(impotentsus),
urineerimis-
häired (kõige
sagedamini
kusepakitsus),
menstruatsioo-
nihäired
veritsemise
suurenemise
või veritsemise
ebaregulaarse-
maks
muutumisega
(nt
menorraagia,
metrorraagia),
pollakisuuria
Üldised häired ja
Asteenia
Fotosensitiivne

Anafülaksia
manustamiskoha
(kurnatus),
reaktsioon
reaktsioonid
külmavärinad
* Kliiniliste uuringute koondandmete kohaselt esines peavalu venlafaksiini rühmal 30,0% vs 31.3% platseebo
rühmal.
** Venlafaksiini ravi ajal või peatselt pärast ravi lõpetamist on teatatud suitsiidimõtete ja suitsidaalse
käitumise juhtudest (vt lõik 4.4).

Venlafaksiinravi lõpetamine (eriti järsk) põhjustab tavaliselt ärajätunähte. Enamasti on kirjeldatud nendena
pearinglust, tundehäireid (sh paresteesiat), unehäireid (sh unetust ja eredaid-pingelisi unenägusid), agiteeritust
või ärevust, iiveldust ja/või oksendamist, treemorit, peavalu ja külmetushaigusele iseloomulikke sümptomeid.
Tavaliselt on need nähud kerged või mõõdukad ning mööduvad spontaanselt, ent mõnedel patsientidel võivad
need olla rasked ja/või kesta pikemalt. Seetõttu soovitatakse ravimi vajaduse lõppemisel venlafaksiini
ravikuuri lõpetada järk-järgulise doosi alandamisega (vt lõigud 4.2 ja lõik 4.4).

Pediaatrilised patsiendid
Üldiselt oli lastel ja noorukitel (vanuses 6 kuni 17 eluaastat) tehtud platseebo-kontrollitud kliiniliste uuringute
põhjal venlafaksiini kõrvaltoimete profiil sarnane täiskasvanutel esinevatele. Täiskasvanutele sarnaselt märgati
vähenenud söögiisu, kehakaalu langust, kõrgenenud vererõhku ja suurenenud vere kolesteroolitaset (vt lõik
4.4).

Lastel tehtud kliinilistes uuringutes täheldati kõrvalnähtudena suitsidaalseid mõtteid. Teatati ka suurenenud
vägivaldsusest ja, eriti depressiooni puhul, enesevigastamisest,

Lapspatsientidel märgati eelkõige järgmiseid kõrvaltoimeid: kõhuvalu, agiteeritus, düspepsia, ekhümoosid,
ninaverejooks ning müalgia.

4.9 Üleannustamine


Turustamisjärgse kogemuse kohaselt on andmeid surmaga lõppenud venlafaksiini üleannustamiste juhtumitest
kui seda on võetud kombinatsioonis alkoholi ja/või teiste ravimitega. Üleannustamise järgselt on esinenud
kõige rohkem tahhükardiat, teadvushäireid (somnolentsusest koomani), müdriaasi, krampe ja oksendamist.
Teistel juhtudel on kirjeldatud muutuseid elektrokardiogrammis (QT-intervalli pikenemine, Hisi kimbu
blokaad, QRS-kompleksi pikenemine), ventrikulaarset tahhükardiat, bradükardiat, hüpotensiooni, peapööritust
ja surma.

Retrospektiivsed uuringud on näidanud, et venlafaksiini üleannustamine võib olla seotud suurenenud
surmajuhtude esinemise riskiga võrreldes SSRI rühma antidepressantidega, ent risk on siiski madalam kui
tritsükliliste antidepressantide rühmas. Epidemioloogiliste uuringute põhjal on leitud, et venlafaksiinravi
saavatel patsientidel on võrreldes SSRI rühmaga suurem hulk enesetapuga seotud riskitegureid. Ei ole teada,
mil määral surmaga lõppemise ohu täheldatud suurenemine võib olla põhjustatud venlafaksiini toksilisusest
üleannustamise korral ning mitte niivõrd venlafaksiiniga ravitavate patsientide teatavatest iseärasustest
Venlafaksiini tuleb retseptiga määrata võimalikult väike hulk korraga, kooskõlas hea arsti-patsiendi vahelise
suhtega, vähendamaks üleannustamise riski.

Soovituslik ravi
Üleüldine toetav ja sümptomaatiline ravi on soovitatav, südamerütmi ja elulisi näitajaid peab pidevalt jälgima.
Aspiratsiooniohu korral pole soovitav esile kutsuda oksendamist. Vahetult pärast ravimi manustamist või
sümptomaatilistel patsientidel on näidustatud maoloputus. Aktiveeritud söe manustamine võib samuti
vähendada toimeaine imendumist. Teadaolevalt ei anna diureesi forsseerimine, dialüüs, hemoperfusioon ega
verevahetus soodsat efekti. Venlafaksiinile spetsiifilist antidooti ei ole.


5.
FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: teised antidepressandid,
ATC-kood: N06AX16.

Venlafaksiini antidepressiivse toime mehhanism inimestel arvatakse olevat seotud neurotransmitterite
aktiivsuse suurendamisega kesknärvisüsteemis. Prekliinilised uuringud on näidanud, et venlafaksiin ja selle
peamine metaboliit O-desmetüülvenlafaksiin (ODV) on potentsiaalsed serotoniini ja noradrenaliini
tagasihaarde inhibiitorid. Venlafaksiin inhibeerib nõrgalt ka dopamiini tagasihaaret. Venlafaksiin ja ODV
vähendavad beeta-adrenergiliste retseptorite tundlikkust nii ägedal (ühe annuse manustamisel) kui ka korduval
manustamisel. Venlafaksiin ja ODV on oma toimelt neurotransmitterite tagasihaardele ja retseptoriga
sidumisele väga sarnased.

Venlafaksiinil puudub in vitro praktiliselt igasugune afiinsus roti aju muskariini, kolinergiliste, H1-
histaminergiliste või 1-adrenergiliste retseptorite suhtes. Nende retseptorite farmakoloogilist aktiivsust võib
aga seostada erinevate kõrvaltoimetega, mis esinevad teiste antidepressantide puhul, nt antikolinergilised,
sedatiivsed ja kardiovaskulaarsed kõrvaltoimed.

Venlafaksiinil ei ole monoamiinoksüdaasi (MAO) inhibeerivat toimet.

In vitro uuringud on näidanud, et venlafaksiinil pole peaaegu mitte mingit afiinsust opiaatidele ja
bensodiasepiinidele tundlikele retseptoritele.

Depressioon
Venlafaksiini efektiivsust toimeainet kiiresti vabastavas ravimvormis depressiooni ravis demonstreeriti viies
randomiseeritud, topeltpimedas, platseebo-kontrollitud lühiajalistes uuringutes, mis kestsid 4 kuni 6 nädalat ja
kus kasutati ravimi annuseid kuni 375 mg/ööpäevas. Venlafaksiini tõhusus prolongeeritud toimeainet
vabastava ravimvormina depressiooni ravis uuriti kahes lühiajalises platseebo-kontrollitud uuringus
kestvusega 8 kuni 12 nädalat, kus kasutati ravimi annuseid alates 75 mg kuni 225 mg/ööpäevas.

Ühes pikemaajalises uuringus täiskasvanud ambulatoorsed patsiendid, kellel esines ravivaste 8-nädalat
kestnud avatus uuringus venlafaksiini toimeainet prolongeeritult vabastavate ravimvormiga (75, 150 või 225
mg), randomiseeriti gruppidesse, kus nad jätkasid sama raviannuse või platseebo võtmist. Tagasilanguse
esinemist jälgiti kuni 26 nädalat.

Teises pikemaajalises uuringus tuvastati venlafaksiini tõhusus hoidmaks ära korduvaid depressiivseid perioode
12 kalendrikuu jooksul. Platseebo-kontrollitud, topeltpime kliiniline uuring teostati täiskasvanud
ambulatoorsetel patsientidel, kellel esines korduvaid depressiivseid perioode ja kelle haigus oli allunud
venlafaksiinravile (100 kuni 200 mg/ööpäevas, annus jagatud võtmiseks 2 korda päevas) viimase
haigusepisoodi ajal.

Generaliseerunud ärevushäire
Venlafaksiini efektiivsus prolongeeritud toimeainet vabastavate kapslitena generaliseerunud ärevushäire ravis
tõestati kahes 8-nädalases platseebo-kontrollitud fikseeritud annusega (75 kuni 225 mg/ööpäevas) uuringus ja
ühes 6-kuud kestnud, platseebo-kontrollitud paindliku annusega (37.5, 75 ja 150 mg/ööpäevas) uuringus
täiskasvanud ambulatoorsetel patsientidel.

Kuigi tõestati ka annuse 37,5 mg päevas paremust platseeboga võrreldes, ei olnud selle annuse efektiivsus
sama järjekindel kui suurematel annustel.

Sotsiaalärevushäire
Venlafaksiini efektiivsus toimeainet prolongeeritult vabastava kapslina sotsiaalärevushäire ravis tõestati neljas
topeltpimedas paralleelrühmaga 12-nädalases mitmekeskuselises platseebo-kontrollitud paindliku annusega
uuringus ja ühes topeltpimedas paralleelsete gruppidega 6-kuulises platseebo-kontrollitud kindla/paindliku
annusega uuringus täiskasvanud ambulatoorsetel patsientidel. Patsientide ravimi annused olid 75 kuni 225
mg/ööpäevas. 6 kuud kestva uuringu põhjal polnud tõendeid, et ravimit 150 kuni 225 mg/ööpäevas saanud
grupil oleks ravi olnud tulemuslikum kui ravimit 75 mg/ööpäevas saanud grupil.

Paanikahäire
Venlafaksiini efektiivsust prolongeeritud toimeainet vabastavate kapslitena paanikahäire ravis uuriti kahes
topeltpimedas 12-nädalases mitmekeskuselises platseebo-kontrollitud uuringus koos agorafoobiaga või ilma
paanikahäire all kannatavatel täiskasvanud ambulatoorsetel patsientidel. Algannus paanikahäire uuringus oli
37,5 mg/ööpäevas 7-päeva jooksul. Patsiendid said kindla fikseeritud ravimiannuse 75 või 150 mg/ööpäevas
ühes uuringus ja 75 või 225 mg/ööpäevas teises uuringus.

Ravimi tõhusust vaadati samuti ühes pikaajalises topeltpimedas platseebo-kontrollitud paralleelsete
gruppidega uuringus, mis uuris ravimi pikaajalist ohutust, efektiivust ja haiguse kordumise profülaktikat
patsientidel, kellel oli tekkinud avatud uuringus ravivastus. Patsiendid jätkasid sama venlafaksiini toimeainet
prolongeeritult vabastava ravimvormi annusega, mis oli neil uuringu avatud faasis (75, 150 või 225
mg/ööpäevas).

5.2
Farmakokineetilised
omadused

Venlafaksiin metaboliseeritakse suures ulatuses, peamiselt aktiivseks metaboliidiks O-
desmetüülvenlafaksiiniks (ODV). Venlafaksiini ja ODV keskmine ± SD plasma poolestusaeg on vastavalt 5±2
tundi ja 11±2 tundi. Venlafaksiini ja ODV stabiilne plasmakontsentratsioon saavutatakse 3 päevaga suukaudse
mitmekordse ravi korral. Venlafaksiin ja ODV eksponeerivad lineaarset kineetikat üle annusvahemiku 75 kuni
450 mg/ööpäevas.

Imendumine
Ühekordsel manustamisel imendub vähemalt 92% suukaudsest venlafaksiini annusest toimeainet koheselt
vabastava ravimvormi puhul. Venlafaksiini absoluutne biosaadavus on 40 kuni 45% presüstemaalse
metabolismi tõttu. Pärast toimeainet koheselt vabastavas ravimvormis venlafaksiini manustamist saavutatakse
maksimaalsed venlafaksiini ja ODV plasmakontsentratsioonid vastavalt 2 ja 3 tunniga. Toimeainet
prolongeeritult vabastava kapsli manustamise järgselt saavutatakse venlafaksiini ja ODV maksimaalsed
plasmakontsentratsioonid vastavalt 5,5 ja 9 tunniga. Kui manustatakse sama päevane annus toimeainet
koheselt vabastava tabletina või prolongeeritult vabastava kapslina, imendub viimane aeglasemalt kuid samas
hulgas kui koheselt toimeainet vabastav ravimvorm. Toit ei mõjuta venlafaksiini ega ODV imendumist.

Jaotumine
Venlafaksiin ja ODV on terapeutilistes kontsentratsioonides plasmavalkudega seotud minimaalselt (vastavalt
27% ja 30% ulatuses). Venlafaksiini jaotuvus tasakaalu tingimustes on 4,4±1.6 L/kg intravenoosse
manustamise järgselt.

Metabolism
Venlafaksiin allub ulatuslikule metabolismile maksas. In vitro ja in vivo uuringud viitavad, et venlafaksiin
biotransformeerub aktiivseks metaboliidiks, ODV-ks, CYP2D6 osalusel. In vitro ja in vivo uuringud viitavad,
et venlafaksiin metaboliseerub vähemtähtsaks ja vähem aktiivseks metaboliidiks N-desmetüülvenlafaksiiniks
CYP3A4 osalusel. In vitro ja in vivo uuringud viitavad, et venlafaksiin on CYP2D6 nõrk inhibiitor.
Venlafaksiin ei inhibeeri ensüüme CYP1A2, CYP2C9 või CYP3A4.

Eliminatsioon
Venlafaksiin ja selle metaboliidid erituvad eelkõige neerude kaudu.Ligikaudu 87% venlafaksiini annusest
eritub uriiniga 48 tunni jooksul kas muutumatul kujul venlafaksiinina (5%), mittekonjugeeritud ODV-na
(29%), konjugeeritud ODV-na (26%) või teiste vähemoluliste inaktiivsete metaboliitidena (27%).
Venlafaksiini ja ODV keskmised tasakaalukontsentratsiooni plasmakliirensid ± standardhälve on vastavalt
1.3±0.6 L/h/kg ja 0.4±0.2 L/h/kg.

Spetsiifilised patsientide rühmad

Vanus ja sugu
Patsiendi vanus ja sugu ei mõjuta oluliselt venlafaksiini ja ODV farmakokineetikat.

CYP2D6 kiired/aeglased metaboliseerijad
Venlafaksiini plasmakontsentratsioonid on kõrgemad CYP2D6 aeglastel metaboliseerijatel võrreldes kiirete
metaboliseerijatega. Kuna venlafaksiini ja ODV kontsentratsioonikõvera alune pindala (AUC) on
samasugused kiiretel ja aeglastel metaboliseerijatel, siis pole nende kahe grupi puhul ravimi annuse
korrigeerimine vajalik.

Maksakahjustusega patsiendid
Child-Pugh A (kerge maksakahjustus) ja Child-Pugh B (mõõdukas maksakahjustus) rühma kuuluvatel
patsientidel on võrreldes tervete inimestega venlafaksiini ja ODV poolestusaeg pikenenud. Suukaudne kliirens
vähenes nii venlafaksiini kui ODV puhul. Märgati laialdast individuaalse varieeruvuse esinemist. Raske
maksakahjustusega patsientide kohta on piiratud andmed (vt lõik 4.2).

Neerukahjustusega patsiendid
Dialüüsipatsientidel pikenes venlafaksiini poolestusaeg ligikaudu 180% võrra ja kliirens vähenes ligikaudu
57%, võrreldes tervete inimestega. Samas pikenes ODV poolestusaeg ligikaudu 142% võrra ja kliirens
vähenes ligikaudu 56%. Annuse kohandamine on vajalik raske neerukahjustusega ja hemodialüüsi saavatel
patsientidel (vt lõik 4.2).

5.3 Prekliinilised
ohutusandmed


Venlafaksiini uuringud hiirtel ja rottidel ei näidanud kartsinogeense toime olemasolu. Venlafaksiinil ei olnud
laialdastes in vivo ja in vitro uuringutes mutageenset toimet..

Loomadega läbiviidud reproduktsioonitoksilisuse uuringutes leiti rottidel vastsündinud poegadel kehamassi
vähenemist, surnult sündide osakaalu suurenemist ja poegade suremuse sagenemist 5 esimese
laktatsioonipäeva jooksul. Nende surmajuhtumite põhjused on teadmata. Need toimed avaldusid ravimi
annusega 30 mg/kg/ööpäevas, 4 kordne inimestel kasutatav venlafaksiini annus 375 mg/ööpäevas (võtteks
aluseks annuse mg/kg kohta). Eelpool mainitud toimeid ei avaldunud 1,3 kordse inimese annuse juures.
Potentsiaalne risk inimesele ei ole teada

Fertiilsuse vähenemist märgati uuringus, kus nii meessoost kui naissoost rotid eksponeeriti venlafaksiini
peamisele metaboliidile, O-desmetüülvenlafaksiinile. ODV ekspositsioon oli 1 kuni 2 korda venlafaksiini
inimestel kasutatav doos 375 mg/ööpäevas. Selle leiu tähtsus inimestel pole teada.


6.
FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Kapsli sisu
Mikrokristalne tselluloos
Povidoon K-90
Talk
Kolloidne ränidioksiid, veevaba
Magneesiumstearaat
Etüültselluloos
Kopovidoon

Kapsli kest 37,5 mg:
Zelatiin
Titaandioksiid (E171)
Must raudoksiid (E172)
Punane raudoksiid (E172)
Kollane raudoksiid (E172)
Tint (sellak, punane raudoksiid, E172)

Kapsli kest 75 mg:
Zelatiin
Titaandioksiid (E171)
Must raudoksiid (E172)
Punane raudoksiid (E172)
Tint (sellak, punane raudoksiid, E172)

Kapsli kest 150 mg:
Zelatiin
Päikeseloojangukollane (E110)
Alluurpunane (E 129)
Briljantsinine (E 133)
Titaandioksiid (E171)
Tint (sellak, titaandioksiid, E171)

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Blisterpakendis (PVC/ACLAR/alumiinium): 28 ja 98 toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslit.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad


7.
MÜÜGILOA HOIDJA

Orion Corporation
Orion Pharma
Orionintie 1, FIN-02200 Espoo
Soome


8.
MÜÜGILOA NUMBRID

37,5 mg: 618509
75 mg: 618609
150 mg: 618409


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

06.02.2009


10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud augustis 2009