Vinorelbine actavis - infusioonilahuse kontsentraat (10mg 1ml) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Vinorelbine Actavis, 10 mg/ml infusioonilahuse kontsentraat

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml infusioonilahuse kontsentraati sisaldab 10 mg vinorelbiini, mis vastab 13,85 mg vinorelbiintartraadile.

Üks 1 ml viaal sisaldab 10 mg vinorelbiini (tartraadina). Üks 5 ml viaal sisaldab 50 mg vinorelbiini (tartraadina).

INN. Vinorelbinum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Infusioonilahuse kontsentraat.

Selge, värvitu või kahvatukollane lahus, pH 3,3…3,8 ja osmolaarsus ligikaudu 330 mOsm/l.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Vinorelbiin on näidustatud:

-mitteväikerakk-kopsuvähi ravi (3. või 4. staadium),

-monoteraapiana metastaatilise rinnanäärmevähi ravis (4. staadium), kui keemiaravi antratsükliini ja taksaaniga on ebaefektiivne või ei ole sobiv.

4.2Annustamine ja manustamisviis

Ainult intravenoosseks manustamiseks pärast lahjendamist.

Intratekaalne manustamine ei ole lubatud ja võib lõppeda letaalselt.

Ravimi manustamiseelsed lahjendamisjuhised ja teised käsitlusjuhised vt lõik 6.6.

Vinorelbine Actavis’t peab manustama koostöös arstiga, kellel on laialdased kogemused tsütostaatilises ravis.

Annustamine

Mitteväikerakk-kopsuvähk.

Tavapärane annus monoteraapiaks on 25...30 mg/m, manustatuna üks kord nädalas. Kombinatsioonravis on raviskeem määratletud raviprotokolliga. Võib kasutada tavapärast annust (25...30 mg/m), kuid manustamiskordade arvu peab vähendama vastavalt raviskeemile, nt manustades iga kolmanda nädala 1. ja 5. päeval või iga kolmanda nädala 1. ja 8. päeval.

Kaugelearenenud või metastaatiline rinnanäärmevähk.

Tavapärane annus on 25...30 mg/m, manustatuna üks kord nädalas.

Maksimaalne talutav annus manustamiskorra kohta: 35 mg/m2 kehapindala kohta.

Patsientide erirühmad

Eakad

Eakate patsientide ravivastuses ei ole kliiniliselt olulisi erisusi täheldatud, kuigi mõnede patsientide suurenenud tundlikkusastet ei saa välistada. Patsiendi vanus ei muuda vinorelbiini farmakokineetikat.

Maksakahjustusega patsiendid

Vinorelbiini farmakokineetika ei ole mõõduka või raske maksakahjustusega patsientidel muutunud. Sellest hoolimata tuleks ettevaatusabinõuna kasutada vähendatud annust 20 mg/m2 ning hoolega jälgida raske maksakahjustusega patsientide hematoloogilisi parameetreid (vt lõigud 4.4 ja 5.2).

Neerukahjustusega patsiendid

Tulenevalt minimaalsest renaalsest ekskretsioonist neerupuudulikkusega patsientidel ei ole vinorelbiini annuse vähendamine farmakokineetiliselt põhjendatud.

Lapsed

Ravimi efektiivsust ja ohutust lastel ei ole uuritud, seega ei ole lastele manustamine soovitatav.

Ainult intravenoosseks kasutamiseks.

Juhised ravimpreparaadi lahustamiseks enne manustamist vt lõik 6.6.

Vinorelbine Actavis’t võib manustada aeglase boolussüstena (6…10 minutit) pärast lahjendamist 20…50 ml füsioloogilise soolalahusega 9 mg/ml (0,9%) või 50 mg/ml (5%) glükoosilahusega või lühiajalise infusioonina (20…30 minutit) pärast lahjendamist 125 ml füsioloogilise soolalahuse või 50 mg/ml (5%) glükoosilahusega. Manustamisele peab alati järgnema vähemalt 250 ml füsioloogilise soolalahuse 9 mg/ml (0,9%) infusioon veeni loputamiseks.

4.3Vastunäidustused

-Intratekaalne manustamine;

-Ülitundlikkus toimeaine või teiste vinca alkaloidide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes;

-Neutrofiilsete granulotsüütide arv <1500/mm3 või raske infektsioon ravi ajal või vahetult enne seda (2 nädala jooksul);

-Trombotsüütide arv alla 100 000/mm;

-Imetamine.

-Vinorelbiin-ravi ajaks tuleb imetamine katkestada (vt lõik 4.6);

-Fertiilses eas naised, kes ei kasuta efektiivset rasestumisvastast vahendit (vt lõigud 4.4 ja 4.6);

-Kombinatsioonis kollapalaviku vaktsiiniga (vt lõik 4.5).

4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ainult intravenoosseks manustamiseks. Vinorelbine Actavis’t manustatakse keemiaravis kogenud arsti järelvalve all.

Ravi ajal peab hoolikalt jälgima verenäitajaid (hemoglobiinisisaldus, leukotsüütide, neutrofiilide ja trombotsüütide arv iga kord enne manustamist), sest hematopoeesi pärssimine on ravi ajal vinorelbiiniga peamine risk.

Neutropeenia, mis ei ole kumuleeruv, madalseisuga 7…14 päeva pärast ravimi manustamist ning taandub kiiresti 5…7 päevaga. Kui neutrofiilide üldarv on alla 1500/mm3 ja/või trombotsüütide arv on alla 100 000/mm, peab ravi edasi lükkama kuni vereloome taastumiseni.

Kui patsiendil ilmnevad infektsioonile viitavad nähud või sümptomid, peab patsienti otsekohe uurima.

Interstitsiaalsest kopsuhaigusest on teatatud sagedamini jaapanlastel. Sellele populatsioonile on vajalik rakendada erilist tähelepanu.

Südame isheemiatõvega patsientide puhul peab olema eriti ettevaatlik (vt lõik 4.8).

Maksa vähenenud eliminatsioonivõime kliiniline tähtsus ei ole teada, mistõttu ei saa anda täpseid annustamissoovitusi. Sellegipoolest oli farmakokineetika uuringus maksakahjustusega patsientidele manustatud suurim annus 20 mg/m2 (vt lõik 5.2). Raske maksakahjustuse korral peab olema ettevaatlik ning hoolikalt jälgima verenäitajaid. Vajalik võib olla ka annuse vähendamine (vt lõigud 4.2).

Vinorelbine Actavis’t ei tohi manustada samaaegselt lokaalse kiiritusraviga maksa piirkonnas.

Vinorelbine Actavis ei tohi puutuda kokku silmadega; see võib põhjustada tugevat ärritust ja isegi sarvkesta haavandit, kui ravimit piserdada surve all. Kui ravimit satub silma, tuleb silma kohe pesta naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) lahusega ja võtta ühendust silmarstiga.

Ravim on kollapalaviku vaktsiiniga ekstra vastunäidustatud ning teiste elusvaktsiinidega samaaegne kasutamine ei ole soovitatav.

CYP3A4 tugevatoimelised inhibiitorid või indutseerijad võivad mõjutada vinorelbiini kontsentratsiooni, mistõttu peab olema ettevaatlik (vt lõik 4.5, vinorelbiinile iseloomulikud koostoimed) ning kasutamine kombinatsioonis fenütoiiniga (nagu kõigi tsütotoksiliste ainete puhul) ning itrakonasooliga (nagu kõik vinca-alkaloidid) ei ole soovitatav.

Informatsiooni raseduse, imetamise ja fertiilsuse kohta vt lõik 4.6.

Vältimaks bronhospasmi tekkeriski – eriti kombinatsioonravis mitomütsiin C-ga – peab kaaluma asjakohast profülaktikat. Ambulatoorseid patsiente peab nõustama, et düspnoest peab arsti informeerima.

Vähese eritumise tõttu neerude kaudu ei ole farmakokineetilisi põhjendusi annuse vähendamiseks neerukahjustusega patsientide ravi korral, vt lõik 4.2.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Kõigile tsütotoksilistele ainetele omased koostoimed

Kasvajaliste haigustega kaasneva suurenenud tromboosiohu tõttu rakendatakse sageli antikoagulatiivset ravi. Hüübivuse suure individuaalse varieeruvuse tõttu seoses haigusega ning antikoagulantide ja kasvajavastase kemoteraapia koostoime tõttu on juhul, kui on otsustatud patsienti ravida suukaudsete antikoagulantidega, vajalik sagedamini kontrollida INR (International Normalised Ratio) väärtust.

Samaaegne kasutamine on vastunäidustatud

Kollapalaviku vaktsiin: risk generaliseerunud fataalse vaktsiinhaiguse tekkeks (vt lõik 4.3).

Samaaegne kasutamine ei ole soovitatav

Nõrgestatud elusvaktsiinid (kollapalaviku vaktsiin, vt „Samaaegne kasutamine on vastunäidustatud“): risk generaliseerunud vaktsiinhaiguse tekkeks, mis võib lõppeda surmaga. Risk on suurem patsientidel, kelle immuunsüsteem on pärsitud kaasuva haiguse tõttu. Olemasolu korral on soovitatav kasutada inaktiveeritud vaktsiine (poliomüeliit) (vt lõik 4.4).

Fenütoiin: esineb risk krampide ägenemiseks fenütoiini vähenenud imendumise tõttu seedetraktist tsütotoksilise ravimi mõjul või tsütotoksilise ravimi toime nõrgemine seoses suurenenud metabolismiga maksas fenütoiini mõjul.

Samaaegne kasutamine, mille puhul tuleb olla tähelepanelik

Tsüklosporiin ja takroliimus: peab arvestama tugevama immunosupressioooni ja lümfoproliferatsiooni ohuga.

Vinca alkaloididele iseloomulikud koostoimed

Mittesoovitatav koosmanustamine

Itrakonasool: Vinca alkaloidide neurotoksilisuse suurenemine, mille põhjuseks on nende metabolismi vähenemine maksas.

Samaaegne kasutamine, mille puhul tuleb olla tähelepanelik

Mitomütsiin C: bronhospasmi ja düspnoe risk on suurenenud, harvadel juhtudel on täheldatud interstitsiaalset pneumooniat.

Vinca alkaloidid on tuntud P-glükoproteiini substraadid ja tulenevalt spetsiifilise uuringu puudumisest tuleks Vinorelbine Actavis’e kombineerimisel selle membraantransporteri tugevate modulaatoritega olla ettevaatlik.

Vinorelbiinile omased koostoimed

Kombinatsioonravi vinorelbiini ja teiste müelotoksiliste ravimitega suurendab tõenäoliselt müelosupressiivseid kõrvaltoimeid.

CYP3A4 on peamine ensüüm, mis osaleb vinorelbiini metabolismis ja kombinatsioonravi selle isoensüümi indutseerivate (nt fenütoiin, fenobarbitaal, rifampitsiin, karbamasepiin, naistepuna) või inhibeerivate ravimitega (nt itrakonasool, ketokonasool, HIV proteaasi inhibiitorid, erütromütsiin, klaritromütsiin, telitromütsiin, nefasodoon) võib mõjutada vinorelbiini kontsentratsiooni (vt lõik 4.4).

Vinorelbiini ja tsisplatiini kombinatsioonil (väga sagedane kombinatsioon) ei ole ilmnenud vinorelbiini farmakoloogilisi omadusi mõjutavaid koostoimeid. On siiski täheldatud granulotsütopeenia esinemissageduse tõusu vinorelbiini ja tsisplatiini kombinatsioonravi saavatel patsientidel, võrreldes vinorelbiini monoteraapiaga.

Intravenoosse vinorelbiini ja lapatiniibi kooskasutamisel ühes I faasi kliinilises uuringus täheldati 3. ja 4. astme neutropeenia suurenenud esinemissagedust. Selles uuringus oli intravenoosse vinorelbiini soovitatav annus 3-nädalases raviskeemis 1. päeval ja 8. päeval 22,5 mg/m2 kombinatsioonis igapäevaselt manustatava lapatiniibiga annuses 1000 mg. Sellist kombinatsiooni tuleb manustada ettevaatusega.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Fertiilses eas naised

Fertiilses eas naised peavad ravi ajal ja kuni 3 kuud pärast ravi lõppemist kasutama efektiivseid rasestumisvastaseid meetmeid.

Rasedus

Vinorelbiini kasutamisest rasedatel on vähe andmeid. Loomuuringud on näidanud embrüotoksilisust ja teratogeensust (vt lõik 5.3). Loomuuringute andmete ja ravimi farmakoloogilise toime põhjal esineb potentsiaalne risk embrüo- ja loote anomaaliate tekkeks.

Vinorelbiini ei tohi seetõttu kasutata raseduse ajal, välja arvatud juhul, kui oodatav individuaalne kasu ületab selgelt võimalikud riskid. Kui patsient rasestub ravi ajal, tuleb teda informeerida riskidest sündimata lapsele ning hoolikalt jälgida. Kaaluda tuleb geneetilise konsultatsiooni võimalust.

Imetamine

Ei ole teada, kas vinorelbiin eritub inimese rinnapiima. Vinorelbiini eritumist piima ei ole uuritud loomkatsetega. Välistada ei saa riski rinnaga toidetavale lapsele, seega tuleb enne ravi alustamist Vinorelbine Actavis’ega imetamine lõpetada (vt lõik 4.3).

Fertiilsus

Vinorelbiiniga ravitud meestel ei soovitata eostada last kuni 6 kuu (minimaalselt 3 kuu) jooksul pärast ravi lõppu. Vinorelbiinravi järgse võimaliku püsiva infertiilsuse tõttu tuleb pakkuda konsultatsiooni võimalust sperma konserveerimise suhtes enne ravi.

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. Farmakodünaamilisele profiilile tuginedes ei oma vinorelbiin toimet auto juhtimise ega masinate käsitsemise võimele. Siiski tuleb vinorelbiiniga ravitud patsientidel olla ettevaatlik ja arvestada ravimi kõrvaltoimetega.

4.8Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimed, mis esinesid üksikjuhtudest sagedamini, on esitatud organsüsteemide kaupa, rühmitatuna esinemissageduse alusel. Esinemissagedust on defineeritud järgmiselt: väga sage (>1/10); sage (>1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (>1/1000 kuni <1/100); harv (>1/10000 kuni <1/1000); väga harv (<1/10000). Lisaks on välja toodud turuletulekujärgselt esinenud kõrvaltoimed lähtuvalt MedDRA klassifikatsioonist sagedusega Teadmata.

Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed on luuüdi vähenemine neutropeeniaga, aneemia, neuroloogilised häired, gastrointestinaalne mürgistus, sh iiveldus, oksendamine, stomatiit ja kõhukinnisus. Maksafunktsiooni analüüsitulemuste mööduvad tõusud, alopeetsia ja paikne flebiit.

Detailne kõrvaltoimete informatsioon: kõrvaltoimeid kirjeldati kasutades WHO klassifikatsiooni (aste 1=G1; aste 2=G2; aste 3=G3; aste 4=G4; aste1…4=G1…4; aste 1…2=G1…2; aste 3…4=G3…4).

Infektsioonid ja infestatsioonid

Sage: bakteriaalne, viiruseline või fungaalne infektsioon erineva lokalisatsiooniga (respiratoorne, urogenitaalne, gastrointestinaalne), mis on kas kerge kuni mõõdukas ja tavaliselt mööduv sobiva ravi korral.

Aeg-ajalt: raske sepsis vistseraalse puudulikkusega. Septitseemia.

Väga harv: komplikatsioonidega septitseemia ja mõnikord letaalse lõppega. Teadmata: neutropeeniline sepsis võimaliku fataalse lõppega.

Vere ja lümfisüsteemi häired

Väga sage: luuüdi depressioon, mis peamiselt põhjustab trombotsütopeeniat (G3: 24,3%; G4: 27,8%), mis möödub 5…7 päevaga ning ei ole kumuleeruv ajas; aneemia (G3…4; 7,4%).

Sage: trombotsütopeenia (G3…4: 2,5%) võib esineda, kuid on harva raske. Teadmata: febriilne neutropeenia, pantsütopeenia

Immuunsüsteemi häired

Teadmata: süsteemsed allergilised reaktsioonid nagu anafülaksia, anafülaktiline šokk või anafülaktoidset tüüpi reaktsioon.

Endokriinsed häired

Teadmata: ebaadekvaatne antidiureetilise hormooni sektretsioon (SIADH).

Ainevahetus- ja toitumishäired

Harv: raske hüponatreemia.

Teadmata: anoreksia.

Närvisüsteemi häired

Väga sage: neuroloogilised häired (G3…4: 2,7%) sh kõõluste süvareflekside kadumine. Alajäsemete nõrkusest on teatatud pärast pikaajalist kemoteraapiat.

Aeg-ajalt: rasked paresteesiad sensoorsete ja motoorsete sümptomitega on harvaesinevad. Üldiselt on need toimed pöörduvad.

Väga harv: Guillaini-Barré sündroom.

Südame häired

Harv: südame isheemiatõbi (stenokardia ja/või mööduvad elektrokardiogrammi muutused, müokardiinfarkt, mõnikord surmaga lõppenud).

Väga harv: tahhükardia, palpitatsioon ja südamerütmi häired.

Vaskulaarsed häired

Aeg-ajalt: hüpotensioon, hüpertensioon, õhetus ja perifeerne külmatunne.

Harv: raske hüpotensioon; kollaps.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired

Aeg-ajalt: düspnoe ja bronhospasm võivad esineda seoses vinorelbiin-raviga nagu ka teiste vinca alkalodidega.

Harv: interstitsiaalne pneumopaatia, mõnikord on teatatud surmaga lõppenud juhtudest.

Seedetrakti häired

Väga sage: stomatiit (G1…4: 15% vinorelbiini üksikraviga), iiveldus ja oksendamine (G1…2: 30,4% ja G3…4: 2,2%). Antiemeetiline ravi võib nende esinemissagedust vähendada. Konstipatsioon on peamine sümptom (G3…4: 2,7%), mis vinorelbiini üksikravi puhul harvadel juhtudel progresseerub paralüütiliseks iileuseks ning (G3…4: 4,1%) kombinatsioonravis vinorelbiini ja teiste kemoterapeutiliste ainetga. Ösofagiit.

Sage: kõhulahtisus, tavaliselt kerge kuni mõõdukas.

Harv: paralüütiline iileus, pärast normaalse sooletegevuse taastumist võib raviga jätkata. Pankreatiit.

Maksa ja sapiteede häired

Väga sage: maksafunktsiooni laboratoorsete näitajate normist erinevad väärtused ilma kliiniliste nähtudeta (G1…2) (SGOT 27,6% ning SGPT 29,3%).

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Väga sage: võib esineda alopeetsia, tavaliselt kerge (G3…4: 4,1% vinorelbiini üksikraviga).

Harv: on teatatud generaliseerunud nahareaktsioonidest vinorelbiiniga (nt lööve, pruuritus, urtikaaria). Teadmata: palmoplantaarne erütrodüsesteesia sündroom

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused

Sage: müalgia, artralgia, sh valu lõualuudes.

Neerude ja kuseteede häired

Sage: kreatiniinisisalduse tõus.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid

Väga sage: süstekoha reaktsioon, sh erüteem, tulitav valu, veenide värvimuutus ja paikne flebiit (G3…4: 3,7% vinorelbiini üksikraviga).

Sage: asteenia, väsimus, palavik, erineva lokalisatsiooniga valud, sh valu rinnus ning kasvaja piirkonnas patsientidel, kes saavad vinorelbiin-ravi.

Harv: süstekoha nekroos. Intravenoosse süstlanõela või kateetri õige paigaldus ja boolussüstele järgnev veeni rohke läbiloputamine võivad neid toimed vähendada.

Nagu teistelgi vinca alkalodidel, on vinorelbiinil omadus tekitada ville.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu

4.9Üleannustamine

Sümptomid

Üleannustamine võib põhjustada luuüdi pärssimist kaasuva palaviku ja infektsiooniga. Teatatud on ka paralüütilise iileuse tekkest. Soovitatakse sümptomaatilist ravi koos vereülekande ja laia toimespektriga antibiootikumidega. Spetsiifilist antidooti ei teata.

Esmaabi protseduur

Kuna intravenoosselt manustatud vinorelbiinile puudub spetsiifiline antidoot, siis soovitatakse üleannustamise korral sümptomaatiliste meetmete rakendamist, nt:

-eluliste näitajate pidev kontroll ja patsiendi hoolikas jälgimine,

-igapäevane vererakkude arvu määramine, et tuvastada vereülekande või kasvufaktorite manustamise ja intensiivravi vajadus ning minimeerida infektsiooniohtu,

-paralüütilise iileuse preventsiooni või ravi meetmed,

-vereringe ja maksafunktsiooni kontroll,

-infektsioossete komplikatsioonide korral on vajalik ravi laia toimespektriga antibiootikumidega.

Antidoot

Antidoot vinorelbiinile puudub.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: igihalja (Vinca) alkaloidid ja analoogid,

ATC-kood: L01CA04

Vinorelbiin on vinca alkaloidide perekonda kuuluv tsütostaatiline ravim.

Vinorelbiin pärsib tubuliini polümerisatsiooni ja seondub eelistavalt mitootiliste mikrotuubulitega, kahjustades aksonaalseid mikrotuubuleid ainult suurtes kontsentratsioonides. Tubuliini spiraliseerumist indutseeritakse vähem kui vinkristiini mõjul.

Vinorelbiin blokeerib mitoosi G2-M juures, põhjustades rakkude suremist vahepealses faasis või järgmises mitoosis.

Vinorelbiini ohutust ja efektiivsust ei ole lastel kindlaks tehtud. Olulist kliinilist aktiivsust ei täheldatud kahe üheharulise II faasi uuringu kliiniliste andmete hindamisel, kus intravenoosset vinorelbiini annuses 30 kuni 33,75 mg/m² kasutati 1. päeval ja 8. päeval iga kolme nädala järel või üks kord nädalas 6 nädala jooksul iga 8 nädala järel 33 ja 46 lapspatsiendil, kellel esines korduv soliidtuumor, sealhulgas rabdomüosarkoom, muu pehmete kudede sarkoom, Ewingi sarkoom, liposarkoom, sünoviaalsarkoom, fibrosarkoom, kesknärvisüsteemivähk, osteosarkoom või neuroblastoom. Toksilisuse profiil oli sarnane täiskasvanutel teatatud profiiliga (vt lõik 4.2).

5.2Farmakokineetilised omadused

Intravenoosselt manustatud vinorelbiini kontsentratsiooni-aja profiili veres iseloomustab eksponentsiaalne kõver. Terminaalne poolväärtusaeg on keskmiselt 40 tundi. Verekliirens on kõrge, olles lähedane hepaatilisele verevoolule, keskmiselt 0,72 l/h/kg (intervall 0,32…1,26 l/h/kg), samal ajal kui jaotusruumala püsiseisundi tingimustes on suur, keskmiselt 21,2 l/kg, mis viitab väljendunud koedistributsioonile. Seondumine plasmavalkudega on nõrk (13,5%), kuid seondumine vererakkudega, eriti trombotsüütidega (78%) on tugev. Intravenoosselt manustatud vinorelbiini farmakokineetika on lineaarne kuni annuseni 45 mg/m.

Vinorelbiin metaboliseerub peamiselt CYP3A4 vahendusel ja põhimetaboliit on 4-O- deatsetüülvinorelbiin.

Renaalne eliminatsioon on vähene (<20% annusest) ning peamiselt muutumatul kujul. Eritumine sapiga on kõige tähtsam eliminatsioonitee nii muutumatule vinorelbiinile, kui selle metaboliitidele. Neerufunktsiooni häire mõju vinorelbiini jaotumisele ei ole hinnatud, kuid annuse vähendamine madala renaalse eritumise tõttu ei ole vajalik.

Maksametastaasidega patsientidel muutus vinorelbiini keskmine kliirens alles maksa 75% haaratuse korral. 6 patsiendil mõõduka maksafunktsiooni häirega (bilirubiin ≤2 x ULN (normväärtuse ülapiir) ja aminotransferaasid ≤5 x ULN), kellele manustati annuseid kuni 25 mg/m2 ja 8 patsiendil raske maksafunktsiooni häirega (bilirubiin >2 x ULN ja aminotransferaasid >5 x ULN), kellele manustati annuseid kuni 20 mg/m, oli keskmine kogukliirens sarnane normaalse maksafunktsiooniga patsientide omaga. Need andmed on siiski liiga piiratud, otsustamaks eliminatsiooni üle langenud maksafunktsiooniga patsientidel, ja seetõttu peab olema ettevaatlik raske maksakahjustusega patsientide ravimisel ning jälgima hoolikalt verenäitajaid (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

On kindlaks tehtud tugev seos veres püsimise ning leukotsüütide ja polünukleaarsete leukotsüütide arvu languse vahel.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Mutageenne ja kartsinogeenne potentsiaal

Vinorelbiin põhjustas aneuploidsust ja polüploidsust loomkatsetes. Võib eeldada, et vinorelbiin on inimesele genotoksiline (põhjustades aneuploidsust ja polüploidust). Kartsinogeensusuuringute tulemused rottidel ja hiirtel olid negatiivsed, kuid uuriti ainult väikeste annuste mõju.

Reproduktsioonitoksilisuse uuringud

Reproduktiivsusuuringutes loomadega täheldati toimet subterapeutiliste annuste korral. Täheldati embrüo- ja fetotoksilisust, nt intrauteriinse arengu peetust ja hilinenud luustumist. Emasloomale toksiliste annuste korral täheldati teratogeenset toimet (selgroolülide kokkukasvamine, puuduvad roided). Lisaks vähenesid spermatogenees ja sekretsioon eesnäärmes ja seemnepõiekestes, kuid fertiilsus rottidel ei langenud.

Farmakoloogiline ohutus

Ahvidel ja koertel teostatud farmakoloogilise ohutuse uuringud ei näidanud kõrvaltoimet kardiovaskulaarsüsteemile.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Süstevesi.

6.2Sobimatus

Vinorelbine Actavis’t ei tohi lahjendada leeliseliste lahustega (pretsipitatsiooni oht). Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimit segada teiste ravimitega.

6.3Kõlblikkusaeg

Müügipakend:

3 aastat.

Pärast avamist

Avatud pakend tuleb pärast esmast avamist koheselt ära kasutada.

Kõlblikkusaeg pärast lahjendamist

Pärast lahjendamist sobivate lahustega (vt lõik 6.6) on lahuse keemilis-füüsikaline ja mikrobioloogiline stabiilsus tõestatud 24 tunni jooksul temperatuuril 2°C…8°C ja 25°C.

Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb lahus kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, on kõlblikkusaeg ja säilitamistingimused kasutaja vastutusel ega tohiks tavaliselt ületada 24 tundi temperatuuril 2°C …8°C, välja arvatud juhul, kui lahuse valmistamine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.

6.4Säilitamise eritingimused

Müügipakend

Hoida külmkapis (2°C …8°C). Hoida viaal välispakendis, valguse eest kaitstult. Mitte lasta külmuda.

Lahjendatud ravimi säilitamistingimused vt lõik 6.3.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

1 ml viaal: Värvitu klaasviaal (tüüp I) bromobutüülist kummikorgiga ja metallkattega, millel on polüpropüleenketas.

5 ml viaal: Värvitu klaasviaal (tüüp I) bromobutüülist kummikorgiga ja metallkattega, millel on polüpropüleenketas.

Pakendi suurused:

1 x 1 ml viaal

10 x 1 ml viaal

1 x 5 ml viaal

10 x 5 ml viaal

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Tsütotoksiliste ainete süstelahuseid tohivad ette valmistada ja manustada ainult väljaõppinud töötajad, kellel on piisavad teadmisest vastava ravimi kasutamisest, tingimustest, mis tagavad keskkonnakaitse ja eriti ravimit käsitleva personali ohutuse. Lahuse valmistamine peab toimuma selleks ettenähtud alal. Selles alas ei tohi suitsetada, süüa ega juua.

Töötaja peab kasutama asjakohaseid kaitsevahendeid, ühekordselt kasutatavat pikka kitlit, kaitsvat näomaski, mütsi, kaitseprille, ühekordselt kasutatavaid kindaid, tööpinnale kaitsvat katet ja jäätmekogumise kotte.

Süstlaid ja infusioonikomplekte tuleb käsitleda ettevaatusega, et vältida leket (soovitatav on kasutada Luer-lock süsteeme).

Maha voolanud või lekkinud preparaat tuleb ära pühkida.

Rasedad personaliliikmed peavad vältima ravimiga kokkupuudet.

Silma sattumist peab rangelt vältima. Silma sattumise korral peab silma otsekohe pesema rohke füsioloogilise soolalahusega. Ärrituse tekkimisel tuleb konsulteerida silmaarstiga. Nahakontakti korral pesta piirkonda rohke veega.

Lõpetamisel peab kõik pinnad, mis ravimiga kokku puutusid, hoolikalt puhastama ning pesema käsi ja nägu.

Vinorelbine Actavis sobib tavalisest klaasist viaalide, PVC kottide, polüetüleenviaalide või polüpropüleen süstaldega.

Vinorelbine Actavis’t võib manustada aeglase boolussüstena (6…10 minutit) pärast lahjendamist 20…50 ml füsioloogilise soolalahuse või 50 mg/ml (5%) glükoosilahusega või lühiajalise infusioonina (20…30 minutit) pärast lahjendamist 125 ml füsioloogilise soolalahuse või 50 mg/ml (5%) glükoosilahusega. Manustamisele peab alati järgnema vähemalt 250 ml füsioloogilise soolalahuse infusioon veeni loputamiseks.

Vinorelbine Actavis’t peab manustama rangelt veeni. On väga oluline teha kindlaks, et kanüül on õigesti paigaldatud, enne kui süstimist alustatakse. Kui Vinorelbine Actavis infiltreerub manustamise ajal ümbritsevasse koesse, võivad tekkida märkimisväärsed ärritusnähud. Sellisel juhul peab infusiooni katkestama, loputama veeni füsioloogilise soolalahusega ja allesjäänud annus manustada teise veeni. Ekstravasatsiooni korral peab manustama glükokortikoide intravenoosselt, et vähendada flebiidi ohtu.

Väljaheiteid ja okset tuleb käsitleda ettevaatusega.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

Actavis Group PTC ehf Reykjavikurvegur 76-78 220 Hafnarfjörður, Island

8.MÜÜGILOA NUMBER

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 18.04.2008

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 28.03.2013

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud mais 2014