Talia - tabl 3mg 0,02mg n120 - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Talia 3 mg/0,02 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 3 mg drospirenooni ja 0,02 mg etünüülöstradiooli. INN. Drospirenonum, ethinylestradiolum.

Teadaolevat toimet omav abiaine: laktoosmonohüdraat 44 mg.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

Roosad ümmargused õhukese polümeerikattega tabletid, diameetriga 5,7 mm.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Raseduse vältimine.

Preparaadi väljakirjutamisel tuleb võtta arvesse konkreetsel naisel käesoleval hetkel esinevaid riskifaktoreid, eriti venoosse trombemboolia (VTE) riskifaktoreid ning VTE riski selle ravimiga, võrreldes teiste kombineeritud hormonaalsete kontratseptiividega (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

4.2Annustamine ja manustamisviis

Enne kui te hakkate seda ravimit esmakordselt kasutama, peate te oma arstiga arutama, kuidas seda ravimit erinevate faaside ajal kasutada.

Annustamine

Manustamisviis: suukaudne.

Tablette tuleb võtta iga päev enam-vähem samal ajal, vajadusel koos vähese vedelikuga. Tablette tuleb võtta üks tablett ööpäevas minimaalselt 24 päeva järjest. Talia’t võib võtta pidevalt kuni 120 päeva, seejärel tuleb teha 4-päevane tabletivaba intervall.

Tablette võetakse kahes faasis

1.Kohustuslik faas (päevad 1 kuni 24)

Kui alustatakse Talia tablettide võtmisega, tuleb seda teha järjest vähemalt 24 päeva, pärast seda võib naine kas:

-jätta 4-päevase tabletivaba intervalli

-või jätkata tablettide võtmisega kuni 120 päeva (vt paindlik faas, allpool)

2.Paindlik faas (päevad 25 kuni 120)

25…120 päeva ajal võib tablette võtta pidevalt kuni maksimaalselt 120 päeva jooksul (kuni kõik selles pakendis olevad blistrid on tühjad). Selle perioodi ajal võib naine ise otsustada, kas teha 4-päevane tabletivaba intervall (et saaks tekkida menstruatsioonilaadne vereeritus). Sellist 4-päevast tabletivaba intervalli on võimalik alustada ainult juhul, kui tablette on järjest võetud 24 päeva.

Kui paindliku faasi ajal (päevad 25 kuni 120) veritsus jätkub (kolmel järjestikusel päeval) on soovitatav teha 4-päevane tabletivaba intervall, mis põhjustab menstruatsioonilaadse vereerituse. See vähendab vereerituse päevade koguarvu.

Tabletivaba intervall

Tabletivaba intervall ei tohi olla kunagi pikem kui 4 päeva ja sellega tohib alustada ainult juhul, kui tablette on võetud järjest 24 päeva.

4-päevase tabletivaba intervalli ajal esineb tavaliselt vereeritus ning see ei pruugi lõppeda enne, kui naine alustab tablettide võtmise järgmist tsüklit.

Pärast igat 4-päevast tabletivaba intervalli alustatakse järgmise minimaalselt 24-päevase ja maksimaalselt 120-päevase tablettide võtmise tsükliga. Pärast kohustuslikku 24–päevast tablettide järjest võtmise faasi, võib naine jälle valida, kas jätta 4-päevane tabletivaba intervall või mitte jätta kuni paindliku faasi 120-päeva lõpuni.

4-päevast tabletivaba intervalli ei ole paindliku faasi ajal

4-päevane tabletivaba intervalli ei tohi olla hiljem, kui pärast 120-päevast tablettide järjest võtmist.

Tableti võtmine kohustusliku faasi ajal

Pärast 4-päevast tabletivaba intervalli on soovitatav alustada kohustuslikku faasi uue blistriga, mis sisaldab 24 tabletti, et hõlbustada naisel ravimi korrektse võtmise järgimist.

Uus retsept tuleb välja kirjutada õigel ajal, nt enne viimase blistri kasutama hakkamist käesolevast pakendist, kindlustamaks, et naisel ei lõpeks tabletivaru.

Kuidas alustada Talia võtmist

•Eelnevalt ei ole hormonaalseid rasestumisvastaseid preparaate kasutatud (viimase kuu vältel). Tablettide võtmine peab algama naise normaalse tsükli esimesel päeval (st menstruaalverejooksu esimene päev). Alustada võib ka tsükli 2. kuni 5. päeval, kuid esimese tsükli ajal on soovitatav, et esimesel seitsmel tabletivõtmise päeval tuleb lisaks kasutada mõnda barjäärimeetodit.

•Üleminek kombineeritud hormonaalselt kontratseptiivilt (kombineeritud suukaudne kontratseptiiv (KSK), tuperõngas või transdermaalne plaaster)

Talia võtmist tuleb alustada eelistatult päeval, mis järgneb eelneva KSK viimase aktiivse pilli võtmisele, kuid hiljemalt päeval, mis järgneb eelneva KSK tavalisele tabletivabale või platseebotablettide intervallile. Tuperõnga või transdermaalse plaastri puhul tuleb eelistatult alustada Talia võtmist vahendi eemaldamise päeval, kuid hiljemalt päeval, mil pidi toimuma järgmine kasutuselevõtmine.

•Üleminekul ainult progestageenmeetodilt (ainult progestageeni sisaldav rasestumisvastane tablett e „pill“, süst, implantaat) või progestageeni vabastavalt emakasiseselt vahendilt (ESV) Naine võib ainult progestageeni sisaldavalt pillilt ümber lülituda suvalisel päeval (implantaadi või ESV puhul selle eemaldamise päeval; süstitava vahendi kasutamisel päeval, millal peaks tehtama

järgmine süst), kuid kõigil neil juhtudel on soovitatav kasutada esimese 7 tableti võtmise päeval lisaks barjäärimeetodit.

•Esimese trimestri abordi järgselt

Alustada võib koheselt. Sel juhul ei ole vaja kasutada täiendavaid rasestumisvastaseid meetmeid.

•Sünnituse või teise trimestri abordi järgselt

Soovitatav on alustada 21...28-ndal sünnituse või teise trimestri abordi järgsel päeval. Kui alustatakse hiljem, on soovitatav esimese 7 tableti võtmise päeval kasutada lisaks barjäärimeetodit. Kui vahekord

on siiski eelnevalt toimunud, tuleb enne KSK-ga alustamist välistada rasedus või oodata ära esimene menstruatsioon.

Rinnaga toitvate naiste kohta vt lõik 4.6.

Kui tablett jäi võtmata

Kui tableti võtmine hilineb vähem kui 24 tundi, siis rasestumisvastane toime ei nõrgene. Naine peab võtma tableti niipea, kui see talle meenub ja järgmised tabletid tuleb võtta tavapärasel ajal.

Kui tableti võtmine hilineb enam kui 24 tundi, võib rasestumisvastane toime nõrgeneda. Vahelejäänud tablettide osas tuleb juhinduda järgmisest kahest põhireeglist:

1.Tablettide võtmises ei tohi kunagi tekkida pikemat pausi kui 4 päeva;

2.Hüpotaalamus-hüpofüüs-ovariaal telje adekvaatseks supressiooniks on vaja tablette võtta katkestamata vähemalt seitse päeva.

Sellest lähtudes võib anda järgnevaid soovitusi:

•1. kuni 7. päev

Kasutaja peab võtma viimase võtmata jäänud tableti niipea, kui see talle meelde tuleb, isegi kui see tähendab kahe tableti samaaegset võtmist. Seejärel tuleb tablettide võtmist jätkata tavalisel ajal. Järgneva 7 päeva jooksul tuleb lisaks kasutada ka barjäärimeetodit, näiteks kondoomi. Kui vahekord leidis aset eelnenud 7 päeva jooksul, siis tuleb arvestada võimaliku rasedusega. Mida rohkem tablette on vahele jäänud ning mida lähemale jääb see regulaarsele tabletivabale faasile, seda suurem on rasestumise risk.

•8. kuni 14. päev

Kasutaja peab võtma viimase võtmata jäänud tableti niipea, kui see talle meelde tuleb, isegi kui see tähendab kahe tableti samaaegset võtmist. Seejärel tuleb järgmiste tablettide võtmist jätkata tavalisel ajal. Kui naine on enne vahelejäänud tabletti 7 päeva jooksul korralikult tablette võtnud, siis puudub vajadus kasutada lisaabinõusid raseduse vältimiseks. Kui aga võtmata on jäänud rohkem kui 1 tablett, siis tuleks soovitada lisavahendeid raseduse vältimiseks 7 päeva jooksul.

•15. kuni 24. päev

Rasestumisvastase toime nõrgenemise risk on suur läheneva tabletivaba intervalli tõttu. Rasestumisvastase kaitse vähenemist saab siiski vältida, reguleerides tablettide võtmise graafikut. Kasutades ühte järgnevast võimalusest, ei teki vajadust rasestumisvastaste lisaabinõude järele. Seda tingimusel, et vahelejäänud tabletile eelnevad 7 päeva on korralikult tablette võetud. Kui see aga nii ei ole, tuleb kasutada esimest kahest järgnevast võimalusest ning ka lisakaitsevahendeid järgmise 7 päeva jooksul.

1.Kasutaja peab võtma viimase võtmata jäänud tableti niipea, kui see talle meelde tuleb, isegi kui see tähendab kahe tableti samaaegset võtmist. Seejärel tuleb tablettide võtmist jätkata tavalisel ajal kuni

tabletti on võetud. 4-päevast tabletivaba intervalli ei ole vaja pidada. Järgmise blisterpakendiga tuleb alustada kohe. Kasutajal ei ilmne tõenäoliselt menstruatsioonilaadset vereeritust enne, kui teise pakendi tabletid on lõpuni kasutatud, kuid tal võib esineda määrivat vereeritust või läbimurdeveritsust tablettide võtmise ajal.

2.Naisele võib soovitada ka tablettide võtmise lõpetamist käigusolevast blisterpakendist. Seejärel peab ta pidama 4-päevase tabletivaba intervalli, kaasa arvatud tablettide võtmatajätmise päevad, ning seejärel jätkama uue blisterpakendiga.

•25. kuni 120. päev

Rasestumisvastase toime nõrgenemise risk on suur läheneva tabletivaba intervalli tõttu. Kasutades ühte järgnevast võimalusest, ei teki vajadust rasestumisvastaste lisaabinõude järele, tingimusel, et vahelejäänud tabletile eelnevad 7 päeva on korralikult tablette võetud. Kui see aga nii ei ole, tuleb kasutada esimest kahest järgnevast võimalusest ning ka lisakaitsevahendeid järgmise 7 päeva jooksul.

1.Kasutaja peab võtma viimase võtmata jäänud tableti niipea, kui see talle meelde tuleb, isegi kui see tähendab kahe tableti samaaegset võtmist. Seejärel peab ta jätkama tablettide võtmist tavapärasel ajal kuni ta on võtnud vähemalt 7 tabletti ilma katkestamata.

2.Naine võib otsustada ka, et ta peab 4-päevase tabletivaba intervalli, kaasa arvatud tablettide võtmatajätmise päevad, et kutsuda esile menstruatsioonilaadne vereeritus, ja alustada seejärel Talia uue tsükliga.

Kui naine on tablette võtmata jätnud ning tabletivaba intervalli ajal ei teki tal menstruatsioonitaolist vereeritust, tuleb arvestada võimaliku rasedusega.

Soovitused seedetrakti häirete puhul

Raskete mao- ja seedetrakti häirete esinemise korral (näiteks oksendamine või kõhulahtisus) ei pruugi imendumine olla täielik ning tuleb kasutada rasestumisvastast lisameetodit. Kui 3...4 tundi pärast tableti võtmist esineb oksendamine, tuleb võtta uus (asendus-) tablett niipea kui võimalik. Uus tablett tuleb võtta võimaluse korral hiljemalt 12 tunni jooksul pärast tavapärast tabletivõtmise aega. Kui möödunud on rohkem kui 12 tundi, tuleb kasutada lõigus 4.2 toodud vahelejäänud tablettide kohta käivaid nõuandeid ("Mida teha, kui tablett jäi võtmata"). Kui naine ei soovi senist tabletivõtmise graafikut muuta, peab ta võtma lisatableti(d) teisest blisterpakendist.

Lisainfo patsientide erigruppide kohta

Lapsed

Talia on näidustatud ainult menstrueerivatele naistele.

Eakad

Ei ole kohaldatav. Talia’t ei kasutada pärast menopausi.

Maksafunktsiooni häirega patsiendid

Talia on vastunäidustatud raske maksafunktsioonihäirega naistele. Vt ka lõigud 4.3 ja 5.2.

Neerufunktsiooni häirega patsiendid

Talia on vastunäidustatud raske neerupuudulikkuse või ägeda neerukahjustusega naistele. Vt ka lõigud 4.3 ja 5.2.

4.3Vastunäidustused

−Kombineeritud suukaudseid kontratseptiive (KSK) ei tohi alltoodud seisundite esinemisel kasutada.

−Venoosne trombemboolia (VTE) või selle tekkerisk

•Venoosne trombemboolia – käesolev (antikoagulant-ravil) või anamneesis (nt süvaveenitromboos või kopsuemboolia).

•Teadaolev pärilik või omandatud eelsoodumus venoosse trombemboolia tekkeks, nt aktiveeritud C-valgu (APC) resistentsus (sh V faktori Leideni mutatsioon), antitrombiin-III vaegus, C-valgu vaegus, S-valgu vaegus.

•Suurem kirurgiline protseduur koos pikaajalise liikumatusega (vt lõik 4.4).

•Mitme riskifaktori esinemisest põhjustatud venoosse trombemboolia kõrge risk (vt lõik 4.4).

−Arteriaalne trombemboolia (ATE) või selle tekkerisk

•Arteriaalne trombemboolia – käesolev või anamneesis (nt müokardiinfarkt) või selle eelne seisund (nt stenokardia).

•Tserebrovaskulaarne haigus – insult praegu või anamneesis või selle eelne seisund (nt mööduv isheemiline atakk, TIA).

•Teadaolev pärilik või omandatud eelsoodumus arteriaalse trombemboolia tekkeks, nt hüperhomotsüsteineemia ja fosfolipiidivastased antikehad (kardiolipiinivastased antikehad, luupusantikoagulant).

•Varem esinenud koldeliste neuroloogiliste sümptomitega migreen.

•Kõrge risk arteriaalse trombemboolia tekkeks mitme riskifaktori esinemise tõttu (vt lõik 4.4) või kui esineb üks tõsine riskifaktor näiteks:

O vaskulaarsete sümptomitega suhkurtõbi; O raske hüpertensioon;

O raske düslipoproteineemia.

−Raske maksahaigus käesolevalt või anamneesis, kuni maksafunktsiooni näitajad pole normaliseerunud.

−Raske neerupuudulikkus või äge neerukahjustus.

−Maksakasvaja (hea- või pahaloomuline) käesolevalt või anamneesis.

−Teadaolev või kahtlustatav suguhormoonidest sõltuv (näiteks suguelundite või rinnanäärmete) pahaloomuline kasvaja.

−Ebaselge etioloogiaga vaginaalne verejooks.

−Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.

4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Hoiatused

Mis tahes allpool nimetatud seisundi või riskifaktori esinemisel tuleb Talia sobivust arutada koos naisega.

Naisele tuleb öelda, et nimetatud seisundite või riskifaktorite ägenemisel või esmakordsel ilmnemisel tuleb pöörduda oma arsti poole, et teha kindlaks, kas Talia kasutamine tuleb katkestada.

Kui kahtlustatakse VTE või ATE, tuleb hormonaalsete kontratseptiivide kasutamine lõpetada. Arvesse tuleb võtta ka antikoagulantravi võimalust. Antikogulantravi (kumariinid) teratogeensuse tõttu tuleb alustada alternatiivse kontratseptsiooniga.

Venoosse trombemboolia (VTE) risk

Mis tahes kombineeritud hormonaalse kontratseptiivi (KHK) kasutamine suurendab venoosse trombemboolia (VTE) tekkeriski võrreldes mittekasutamisega. Levonorgestreeli, norgestimaati või noretisterooni sisaldavad ravimid on madalaima VTE tekkeriskiga. Teistel ravimitel, nt Talia, võib VTE risk olla kuni kaks korda suurem. Otsus mis tahes ravimi kasutamise kohta, mis ei ole madalaima VTE tekkeriskiga, tuleb teha alles pärast naisega nõu pidamist, veendumaks, et ta mõistab Talia kasutamisega seotud VTE tekkeriski; seda, kuidas tema olemasolevad riskifaktorid seda riski mõjutavad ja et tema VTE tekkerisk on kõige kõrgem esimesel kasutamisaastal. On olemas ka mõned tõendid selle kohta, et VTE risk suureneb ka KHK-de uuesti võtma hakkamisel pärast 4-nädalast või pikemat pausi.

Naistel, kes ei kasuta KHK-d ja ei ole rasedad, tekib VTE ühe aasta jooksul ligikaudu kahel naisel 10000-st. Sõltuvalt olemasolevatest riskifaktoritest (vt allpool), võib see risk olla individuaalselt ka palju kõrgem.

Hinnanguliselt1 tekib VTE ühe aasta jooksul 9…12 naisel 10000-st, kes kasutavad drospirenooni sisaldavaid KHK-sid; levonorgestreeli sisaldavate KHK-de kasutajate seas on vastav näitaja ligikaudu kuus juhtu.

VTE juhtude arv aastas on mõlemal juhul väiksem, kui VTE eeldatav esinemissagedus raseduse ajal või sünnitusjärgsel perioodil.

VTE võib 1…2% juhtudest lõppeda surmaga.

______________

1 Need juhud määratleti epidemioloogilise uuringu kõikide andmete alusel, kasutades erinevate ravimite suhtelisi riske võrrelduna levonorgestreeli sisaldavate KHK-dega.

2 Levonorgestreeli sisaldavate KHK-de kasutajate suhteline risk 10 000 naiseaasta kohta on vahemikus 5...7 võrrelduna näitajaga ligikaudu 2,3…3,6 mittekasutajatel.

VTE juhtude arv 10 000 naise kohta ühes aastas

VTE juhtude arv

Väga harva on KHK-de kasutajatel teatatud tromboosi esinemisest teistes veresoontes, nt maksa, mesenteeriumi, neeru või silma võrkkesta veenides ja arterites.

VTE riskifaktorid

KHK kasutajatel võib venoosse trombemboolia tüsistuste risk märkimisväärselt suureneda naistel, kellel esinevad täiendavad riskifaktorid, eriti, kui neid on mitu (vt tabel).

Talia on vastunäidustatud, kui naisel on mitu riskifaktorit, mille tõttu on risk venoosse tromboosi tekkeks kõrge (vt lõik 4.3). Kui naisel on riskifaktoreid rohkem kui üks, võib riski suurenemine olla suurem kui üksikute riskifaktorite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada naise VTE koguriskiga. Kui ravimi kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei tohi KHK-d määrata (vt lõik 4.3).

Tabel. VTE riskifaktorid

Puudub üksmeel varikoossete veenide ja pindmise tromboflebiidi võimaliku rolli kohta venoosse tromboosi tekkimisel või progresseerumisel.

Arvestada tuleb trombemboolia tekkeriski suurenemist raseduse ajal ja eriti 6 nädala vältel pärast sünnitust (teavet raseduse ja imetamise kohta vt lõigust 4.6).

VTE sümptomid (süvaveenitromboos ja kopsuemboolia)

Sümptomite ilmnemisel tuleb soovitada naistele kohest arsti poole pöördumist ning tervishoiutöötajate teavitamist sellest, et ta kasutab KHK-d.

Süvaveenitromboosi (SVT) sümptomid võivad olla:

-ühepoolne jala ja/või jalalaba paistetus või paistetus piki jalaveeni;

-valu või tundlikkus jalas, mis võib tunda anda ainult seistes või kõndides;

-haige jala kõrgem temperatuur, jalanaha punetus või värvimuutus.

Kopsuemboolia sümptomid võivad olla:

-äkki tekkinud ebaselge põhjusega õhupuudus või kiire hingamine;

-äkki tekkinud köha, millega võib kaasneda veriköha;

-terav valu rindkeres;

-tugev peapööritus või pearinglus;

-kiire või ebakorrapärane südamerütm.

Mõned nendest sümptomitest (nt õhupuudus, köha) on mittespetsiifilised ja neid võidakse ekslikult tõlgendada tavalisemate või vähemtõsiste haigustena (nt hingamisteede nakkused).

Veresoone sulgusele viitavad teised nähud võivad olla jäseme äkiline valu, paistetus ja kergelt sinine värvus.

Kui veresoone sulgus tekib silmas, võivad sümptomid varieeruda valutust hägustunud nägemisest kuni nägemiskaotuseni. Mõnikord võib nägemiskaotus tekkida peaaegu kohe.

Arteriaalse trombemboolia (ATE) risk

Epidemioloogilised uuringud on seostanud KHK-de kasutamist arteriaalse trombemboolia (müokardiinfarkt) või tserebrovaskulaarse haiguse (nt mööduv isheemiline atakk, insult) suurema tekkeriskiga. Arteriaalne trombemboolia võib lõppeda surmaga.

ATE riskifaktorid

Riskifaktoritega KHK-de kasutajatel suureneb arteriaalse trombemboolia tüsistuste või tserebrovaskulaarse haiguse risk veelgi (vt tabel). Talia on vastunäidustatud, kui naisel on üks tõsine või mitu ATE riskifaktorit, mille tõttu on tal kõrge risk arteriaalse tromboosi tekkeks (vt lõik 4.3). Kui naisel on riskifaktoreid rohkem kui üks, võib riski suurenemine olla suurem, kui üksikute riskifaktorite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada ATE koguriski naisele. Kui ravimi kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei tohi KHK-d määrata (vt lõik 4.3).

Tabel. ATE riskifaktorid

ATE sümptomid

Sümptomite ilmnemisel tuleb naistele soovitada kohest arsti poole pöördumist ning tervishoiutöötajate teavitamist sellest, et ta kasutab KHK-d.

Tserebrovaskulaarse haiguse sümptomid võivad olla:

-äkki tekkinud tuimus või nõrkus näos, käsivarres või jalas, eriti ühel kehapoolel;

-äkki tekkinud kõndimisraskus, pearinglus, tasakaalu- või koordinatsioonihäired;

-äkki tekkinud segasusseisund, rääkimis- või mõistmisraskus;

-äkki tekkinud nägemishäire ühes või mõlemas silmas;

-äkki tekkinud, tugev või pikaajaline teadmata põhjusega peavalu;

-teadvusekaotus või minestamine krampidega või ilma.

Ajutised sümptomid viitavad mööduvale isheemilisele atakile (transient ischaemic attack, TIA).

Müokardiinfarkti sümptomid võivad olla:

-valu, ebamugavustunne, survetunne, raskustunne, pigistus- või täistunne rindkeres, käsivarres või rinnaku all;

-ebamugavustunne, mis kiirgub selga, lõuga, kõripiirkonda, käsivarde, kõhtu;

-täistunne, seedehäired või lämbumistunne;

-higistamine, iiveldus, oksendamine või pearinglus;

-äärmine nõrkus, ärevus või õhupuudus;

-kiire või ebakorrapärane südamerütm.

Tuumorid

Mõnedes epidemioloogilistes uuringutes on pikaaegsetel KSK-de kasutajatel (> 5 aasta) esinenud suurenenud emakakaelavähi tekkerisk, kuid esinevad vastuolud küsimuses, kuivõrd see on seotud seksuaalkäitumise ja teistest faktoritest (nt inimese papilloomiviiruse (HPV) esinemine) tulenevate segavate mõjudega.

Läbi viidud 54 epidemioloogilise uuringu metaanalüüs näitas, et hetkel KSK-sid kasutavatel naistel on rinnanäärmevähi suhteline risk natuke suurenenud (RR = 1,24). Risk taandub järk-järgult 10 aasta jooksul pärast KSK-de kasutamise lõpetamist. Kuna rinnavähk on alla 40 aastaste naiste seas harv, siis on praeguste ja hiljutiste KSK kasutajate hulgas diagnoositud rinnavähi juhtude arv väike võrreldes rinnavähi üldise esinemissagedusega. Need uuringud ei tõesta seoseid rinnavähi ja KSK-de vahel. Suurenenud riskiteguri põhjuseks võib olla varasem rinnavähi diagnoosimine KSK-de kasutajatel, KSK-de bioloogiline toime või nende mõlema koostoime. KSK-de pikaaegsetel kasutajatel diagnoositud rinnavähi juhud kalduvad olema kliiniliselt varasemas arengustaadiumis kui mitte kunagi kasutajatel.

Harva on KSK-de kasutajatel esinenud healoomulisi ning veelgi harvem pahaloomulisi maksakasvajaid. Need võivad üksikjuhtudel põhjustada eluohtlikku verejooksu kõhuõõnde. Tugeva ülakõhuvalu, maksa suurenemise või kõhusisese verejooksu nähtude tekke korral KSK-de kasutajatel tuleb arvestada diferentsiaaldiagnoosis ka maksakasvaja võimalusega.

Suureannuseliste KSK-de (50 mikrogrammi etünüülöstradiooli) kasutamine vähendab endomeetriumi ja munasarjavähi tekkeriski. Siiani ei teata, kas see kehtib ka väiksemaannuseliste KSK-de kasutamisel.

Muud seisundid

Talia progestageeni komponent on kaaliumi säästvate omadustega aldosterooni antagonist. Enamikel juhtudel ei ole oodata kaaliumitaseme tõusu. Ühes kliinilises uuringus suurenes siiski kerge või mõõduka neerukahjustusega patsientidel drospirenooni võtmise ajal samaaegse kaaliumi säästvate ravimite kasutamisega vähesel määral, kuid mitte märkimisväärselt, seerumi kaaliumitase. Seega on soovitatav kontrollida neerupuudulikkusega ja ravieelselt normi ülemisel piiril oleva kaaliumitasemega patsientidel seerumi kaaliumitaset esimese ravitsükli ajal, seda eriti samaaegsel kaaliumisäästvate ravimite kasutamisel. Vt ka lõik 4.5.

Naised, kellel on hüpertriglütserideemia või kellel on see haigus olnud perekonna anamneesis, võivad KSK-de kasutamise ajal olla rohkem ohustatud pankreatiidist.

Kuigi paljudel KSK-sid kasutavatel naistel on täheldatud väikest vererõhu tõusu, on kliiniliselt märkimisväärset vererõhu tõusu esinenud harva. Ainult neil harvadel juhtudel on KSK-de kasutamise kohene lõpetamine õigustatud. Kui KSK kasutamisega eelnevalt esinenud hüpertensiooni taustal tekivad kestvalt tõusnud vererõhu näitajad või oluliselt tõusnud vererõhk, mida ei saa kontrollida hüpertensioonivastase raviga, tuleb KSK kasutamine lõpetada. Vajadusel võib KSK kasutamist jätkata, kui hüpertensioonivastase raviga saavutatakse normi piiresse jäävad vererõhu näitajad.

Järgmised seisundid võivad ilmneda või ägeneda nii raseduse kui ka KSK-de kasutamise ajal, kuid tõendus seose kohta KSK-de kasutamisega ei ole lõplik: kolestaasiga seotud ikterus ja/või nahasügelemine; sapikivide teke; porfüüria; süsteemne erütematoosluupus; hemolüütilis-ureemiline sündroom; Sydenhami korea; gestatsiooniherpes; otoskleroosiga seotud kuulmise halvenemine. Päriliku angioödeemiga naistel võivad eksogeensed östrogeenid esile kutsuda või ägestada angioödeemi sümptomeid.

Ägedate või krooniliste maksafunktsiooni häirete puhul võib ilmneda vajadus KSK-de võtmise katkestamiseks kuni maksafunktsiooni näitajad on normaliseerunud. Raseduse või varasema suguhormoonide kasutamise ajal esinenud kolestaatilise ikteruse ja/või nahasügeluse taastumisega seoses tuleb KSK-de kasutamine peatada.

Kuigi KSK-d võivad mõjutada perifeerset insuliini resistentsust ja glükoositolerantsi, ei ole madala- annuselisi KSK-sid (< 0,05 mg etünüülöstradiooli) kasutavatel diabeetikutel vajadust muuta insuliinravi režiimi. Siiski on vajalik hoolikas KSK-d kasutava diabeetiku järelevalve, seda eriti varases KSK kasutamise staadiumis.

KSK-de kasutamise ajal on kirjeldatud endogeense depressiooni, epilepsia, Crohni tõve ja haavandilise koliidi süvenemist.

Aeg-ajalt võivad esineda kloasmid, iseäranis neil naistel, kellel on esinenud rasedusaegseid kloasme. Naised kellel on kalduvus kloasmide tekkele, peaksid KSK-de kasutamise ajal hoiduma otsese päikesevalguse ning ultraviolettkiirguse eest.

Iga roosa tablett sisaldab 44 mg laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatuse, laktaasipuudulikkuse või glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid, kes on laktoosivabal dieedil, peavad sellega arvestama.

Meditsiiniline läbivaatus /konsultatsioon

Enne Talia kasutamise alustamist või taasalustamist tuleb naiselt võtta täielik meditsiiniline anamnees (sh perekonna anamnees) ja välistada rasedus. Tuleb mõõta vererõhku ja teostada füüsiline läbivaatus lähtudes vastunäidustustest (vt lõik 4.3) ja hoiatustest (vt lõik 4.4). Oluline on juhtida naise tähelepanu venoosse ja arteriaalse tromboosiga seotud teabele, sh Talia riskile võrreldes teiste KHK-dega, VTE ja ATE sümptomitele, teadaolevatele riskifaktoritele ja sellele, mida teha tromboosikahtluse korral.

Naisele tuleb rõhutada ravimi pakendi infolehe tähelepaneliku lugemise vajadust ja seal antud soovituste järgimist. Uuringute sagedus ja olemus peavad põhinema kehtivatel ravijuhistel ning neid tuleb kohandada igale naisele eraldi.

Naisi tuleb teavitada, et suukaudsed kontratseptiivid ei kaitse nakatumise eest HIV-i (AIDS) ega teistesse sugulisel teel levivatesse haigustesse.

Vähenenud efektiivsus

KSK-de toime võib väheneda näiteks seoses võtmata jäänud tablettidega (vt lõik 4.2), seedetrakti häiretega (vt lõik 4.2) või samaaegselt manustatud ravimitega (vt lõik 4.5).

Vähenenud tsükli kontroll

KSK-de kasutamise ajal võivad ilmneda ebaregulaarsed vereeritused (määriv vereeritus või läbimurdeveritsus), eriti esimeste kasutamiskuude jooksul. Seetõttu on ebaregulaarset veritsust võimalik hinnata alles pärast ravimiga kohanemist, mille kestus on ligikaudu kolm tsüklit.

Kui veritsused jäävad ebaregulaarseteks või muutuvad ebaregulaarseteks pärast eelnevalt regulaarseid tsükleid, tuleb arvestada mittehormonaalse põhjusega ning rakendada adekvaatseid diagnostilisi meetmeid maliigsuse või raseduse välistamiseks. Kõne alla tuleb ka küretaaž.

Mõnel naisel ei pruugi tabletivaba intervalli ajal menstruatsioonilaadset vereeritust esineda. Juhul kui naine on võtnud KSK-sid vastavalt lõigus 4.2 toodud juhendile, siis on vähetõenäoline, et naine on rase. Kui aga tablette pole enne esimest vahelejäänud vereeritust võetud vastavalt juhistele või kui vahele on jäänud kaks menstruatsioonilaadset vereeritust, tuleb enne KSK võtmise jätkamist välistada raseduse võimalus.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Märkus: Võimalike koostoimete kindlakstegemiseks tuleb lugeda koosmanustatavate ravimite omaduste kokkuvõtteid.

•Teiste ravimite toimed Talia’le

Suukaudsete kontratseptiivide ning teiste ravimite vaheliste koostoimete tulemusena võib tekkida läbimurdeveritsus ja/või kontratseptsioon võib ebaõnnestuda. Kirjanduse andmetel on esinenud järgnevaid koostoimeid.

Maksa metabolismi koostoimeid võib esineda kasutamisel koos maksa ensüüme indutseerivate ravimitega, mille tagajärjel võib kiireneda suguhormoonide kliirens (nt fenütoiin, barbituraadid, primidoon, karbamasepiin, rifampitsiin, bosentaan ja HIV ravimid (nt ritonaviir, nevirapiin), samuti on võimalik, et esineb koostoimeid okskarbasepiini, topiramaadi, felbamaadi, griseofulviini ja taimse ravimi naistepunaürdiga (hypericum perforatum)). Maksimaalset ensüümiinduktsiooni võib täheldada ligikaudu 10 päeva pärast ning see võib jääda püsima vähemalt 4 nädalaks pärast ravi lõpetamist.

Enterohepaatilise ringe häired

Rasestumisvastase kaitse ebaõnnestumist on kirjeldatud ka antibiootikumide, nt penitsilliinide ja tetratsükliinide kasutamise puhul. Selle toime mehhanism ei ole teada.

Ravi

Naised, keda ravitakse lühiajaliselt eelnimetatud ravimiklassidesse kuuluva ravimiga või üksikute toimeainetega (maksa ensüüme indutseerivad ravimid), v.a rifampitsiin, peavad ajutiselt (st teise

ravimi kasutamise ajal ning 7 päeva jooksul pärast ravi lõppu) lisaks KSK-dele kasutama barjäärimeetodit.

Rifampitsiini kasutamise korral tuleb lisaks KSK-dele kasutada barjäärimeetodit rifampitsiini manustamise ajal ja 28 päeva jooksul pärast ravi lõpetamist.

Pikaajalise ravi korral maksaensüüme indutseerivate ravimitega on soovitatav kasutada mõnda muud, mittehormonaalset rasestumisvastast meetodit.

Antibiootikumravil (v.a rifampitsiin, vt eespool) naised peavad kasutama barjäärimeetodit 7 päeva jooksul pärast ravi lõpetamist.

Kui samaaegselt kasutatava ravimi manustamine kestab pärast tablettide lõppemist KSK blisterpakendist, tuleb uue pakendiga alustada ilma tavapärase tabletivaba intervallita.

Drospirenooni peamised metaboliidid plasmas tekivad ilma tsütokroom P450 süsteemi osaluseta. Selle süsteemi inhibiitorid ei mõjuta seega tõenäoliselt drospirenooni metabolismi.

•Talia toime teistele ravimitele

Suukaudsed kontratseptiivid võivad mõjutada teatud toimeainete metabolismi. Vastavalt võivad toimeainete kontsentratsioonid plasmas ja kudedes suureneda (näiteks tsüklosporiini puhul) või väheneda (näiteks lamotrigiini puhul).

Markersubstraadina omeprasooli, simvastatiini ja midasolaami kasutatavate vabatahtlike naistega läbi viidud in vitro inhibitsiooniuuringute ja in vivo koostoimeuuringute põhjal ei ole drospirenooni koostoime teiste toimeainete metabolismiga annuses 3 mg tõenäoline.

•Muud koostoimed

Ilma neerupuudulikkuseta patsientidel ei esinenud samaaegsel drospirenooni ja AKE inhibiitorite või mittesteroidsete põletikuvastaste ainete kasutamisel märkimisväärset toimet seerumi kaaliumitasemele. Siiski ei ole Talia samaaegset kasutamist koos aldosterooni antagonistide või kaaliumi säästvate diureetikumidega uuritud. Sel juhul tuleb esimese ravitsükli jooksul mõõta seerumi kaaliumitaset. Vt ka lõik 4.4.

•Laboratoorsed analüüsid

Kontratseptiivsete steroidide kasutamine võib mõjutada teatud laboritestide tulemusi, sh maksa-, kilpnäärme-, neerupealise- ja neerufunktsiooni biokeemilisi näitajaid, (kandja)valkude plasmaväärtust (näiteks kortikosteroide siduv globuliin ja lipiid/lipoproteiinfraktsioonid), süsivesikute metabolismi parameetreid, koagulatsiooni ja fibrinolüüsi parameetreid. Muutused jäävad üldiselt normaalse laborileiu piiridesse. Drospirenoon suurendab plasma reniini aktiivsust ja suurendab aldosterooni tasemeid tänu oma kergele antimineralokortikoidsele aktiivsusele.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Talia ei ole näidustatud raseduse ajal. Kui Talia kasutamise ajal toimub rasestumine, tuleb ravimi manustamine koheselt lõpetada. Ulatuslikud epidemioloogilised uuringud ei ole näidanud ei sünnidefektide riski kasvu neil lastel, kelle emad kasutasid KSK-sid enne rasedust, ega teratogeenset toimet, kui KSK-d on tahtmatult kasutatud raseduse ajal.

Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet tiinuse ja imetamise ajal (vt lõik 5.3). Nendest loomkatsetest lähtuvalt ei saa välistada toimeainete hormonaalsest toimest tingitud kõrvaltoimete olemasolu. Siiski ei ole üldine kogemus KSK-de kasutamise kohta raseduse ajal näidanud tegelikke kõrvaltoimeid inimestel.

Olemasolevad andmed Talia kasutamise kohta raseduse ajal ei ole piisavad, et otsustada Talia kahjuliku toime üle rasedusele või loote või vastsündinu tervisele. Praeguseks puuduvad asjakohased epidemioloogilised andmed.

Pikendatud kasutamise ajal tavaliselt menstruatsioonilaadset verejooksu iga 4 nädala järel ei teki, kuid tekib harvem, intervalliga kuni 120 päeva. Soovimatut rasedust võib olla raske tuvastada. Kui mingil põhjustel kahtlustatakse rasedust, tuleb teha rasedustest.

KSK-de kasutamine võib mõjutada imetamist, kuna need võivad vähendada rinnapiima kogust ja muuta selle koostist. Seetõttu on üldiselt soovitatav KSK-de kasutamist jätkata alles pärast lapse rinnapiimast võõrutamist. Väike kogus kontratseptiivseid steroidhormoone ja/või nende metaboliite võib jõuda KSK kasutamise ajal rinnapiima. Need kogused võivad mõjutada last.

Sünnitusjärgsel perioodil tuleb arvesse võtta suurenenud VTE riski, kui taasalustatakse Talia kasutamist (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Puuduvad uuringud ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele. KSK-de kasutajatel ei ole täheldatud mõju autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

4.8Kõrvaltoimed

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

KHK-sid kasutavatel naistel on täheldatud suuremat riski arteriaalsete ning venoossete trombootiliste ja trombembooliliste seisundite, sh müokardiinfarkti, insuldi, mööduva isheemilise ataki, venoosse tromboosi ja kopsuemboolia tekkeks. Neid seisundeid on põhjalikumalt kirjeldatud lõigus 4.4.

Drospirenoon 3 mg/etünüülöstradiool 0,02 mg manustamisel 24/4-päevase skeemiga (YAZ) kasutamise ajal on kirjeldatud järgnevaid ravimi kõrvaltoimeid:

Järgnevas tabelis on toodud ravimi kõrvaltoimed MedDRA organsüsteemi klasside järgi. Esinemissagedused põhinevad kliiniliste uuringute andmetel. Reaktsiooni, selle sünonüümide ja seotud seisundite kirjeldamisel on kasutatud sobivaimaid MedDRA termineid.

* ebaregulaarsed veritsused taanduvad tavaliselt ravi käigus

**kõrvaltoimed, millest teatati sageli kliinilistes uuringutes drospirenooni 3 mg / eütünüülöstradiooli 0,02 mg manustamisel paindlikus raviskeemis kuni 120 päeva jooksul.

KSK-sid kasutavatel naistel on esinenud järgnevaid tõsiseid kõrvaltoimeid, mida on kirjeldatud lõigus 4.4:

•venoosne trombemboolia;

•arteriaalne trombemboolia;

•hüpertensioon;

•maksakasvajad;

•haigusseisundite teke või süvenemine, mille seost KSK-de kasutamisega ei ole lõplikult kinnitatud: Crohni tõbi, haavandiline koliit, epilepsia, migreen, emaka müoomid, porfüüria, süsteemne erütematoosluupus, gestatsiooniherpes, Sydenhami korea, hemolüütilis-ureemiline sündroom, kolestaatiline ikterus;

•kloasmid;

•ägeda või kroonilise maksafunktsiooni häirete korral võib ilmneda vajadus KSK-de võtmise katkestamiseks kuni maksafunktsiooni näitajad on normaliseerunud;

•päriliku angioödeemiga naistel võivad eksogeensed östrogeenid angioödeemi sümptomeid esile kutsuda või ägestada.

Suukaudsete kontratseptiivide kasutajatel diagnoositakse rinnanäärmevähki veidi sagedamini. Et rinnanäärmevähki esineb alla 40-aastastel naistel harva, on rinnanäärmevähi diagnooside arvu kasv väike, võrreldes rinnanäärmevähi üldriskiga. Põhjuslik seos KSK-de kasutamisega ei ole teada. Lisainformatsiooni vt lõigud 4.3 ja 4.4.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9Üleannustamine

Puuduvad teated Talia üleannustamise kohta. Arvestades üldist kogemust kombineeritud suukaudsete kontratseptiividega võivad esineda järgnevad sümptomid: iiveldus, oksendamine ning noortel tüdrukutel vähene vereeritus tupest. Antidoodid puuduvad, ravi on sümptomaatiline.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: gestageenide ja östrogeenide fikseeritud kombinatsioonid ATC-kood: G03AA12

Drospirenoon 3 mg/etünüülöstradiool 0,02 mg manustatuna tavaskeemi järgi 24/4 (24 toimeainega tabletti, millele järgneb 4-päevane hormoontabletivaba periood) näitas Pearli indeks meetodi ebaõnnestumisel: 0,41 (kahepoolse 95% usaldusvahemiku ülemine piir: 0,85).Üldine Pearli indeks (meetodi ebaõnnestumine + patsiendi viga): 0,80 (kahepoolse 95% usaldusvahemiku ülemine piir: 1,30).

Kliinilistes uuringutes, mis viidi läbi drospirenooni 3 mg/etünüülöstradiooli 0,02 mg manustamisega kuni 120 päeva jooksul paindlikus raviskeemis, arvutati Pearli indeksiteks: Pearli indeks meetodi ebaõnnestumisel: 0,59 (kahepoolse 95% usaldusvahemiku ülemine piir: 1,22). Üldine Pearli indeks (meetodi ebaõnnestumine + patsiendi viga): 0,63 (kahepoolse 95% usaldusvahemiku ülemine piir: 1,24).

Talia rasestumisvastane toime baseerub mitmete faktorite koostoimel, millest olulisimad on ovulatsiooni pärssimine ja emaka limaskesta muutused.

Talia on etünüülöstradiooli ja progestageen drospirenooni sisaldav kombineeritud suukaudne kontratseptiiv. Raviannustes omab drospirenoon ka antiandrogeenset ja kerget antimineralokortikoidset aktiivsust. Sellel puudub östrogeenne, glükokortikoidne ja

antiglükokortikoidne aktiivsus. See annab drospirenoonile loomuliku progesterooni sarnase farmakoloogilise profiili.

Kliinilistes uuringutes on leitud, et Talia kerged antimineralokortikoidsed omadused põhjustavad mõningaid antimineralokortikoidseid toimeid.

Talia on suukaudne kombineeritud kontratseptiiv valikulise kohandatava pikendatud raviskeemiga, mis põhineb tavapäraste suukaudsete kombineeritud drospirenooni 3 mg/etünüülöstradiooli 0,02 mg sisaldavate kontratseptiivide raviskeemil (raviskeem 24/4; Yaz®), seetõttu on minimaalne järjest tablettide võtmise kestus 24 päeva ja tabletivaba perioodi pikkus 4 päeva.

Mitmekeskuseline, avatud, randomiseeritud paralleelgruppidega uuring (EL/Kanada), kus 3 mg drospirenooni/0,02 mg etünüülöstradiooli manustamist kohaldatud manustamisskeemi järgi kuni 120 päeva jooksul võrreldi 3 mg drospirenooni/0,02 mg etünüülöstradiooli manustamisega tavapärase, 24/4 skeemi järgi, näidati, et kohandatud skeemiga, kus saavutati maksimaalne vereerituse-vaba intervall, oli võimalik vähendada vereerituse päevade koguarvu aastas (menstruatsioonid ja tsüklivälised) alates keskmiselt 66 päevast (24/4 skeemi) kuni keskmiselt 41 päevani (kohaldatud skeem).

Näitamaks drospirenoon 3 mg/etünüülöstradiool 0,02 mg - manustatuna tavaskeemi järgi 24/4 - efektiivsust ja ohutust keskmise raskusega acne vulgaris’ega naistel, viidi läbi kaks mitmekeskuselist topeltpimedat randomiseeritud platseebokontrolliga uuringut.

Pärast kuus kuud kestnud ravi vähendas drospirenoon 3 mg /etünüülöstradiool 0,02 mg manustatuna tavaskeemi järgi 24/4 võrreldes platseeboga statistiliselt oluliselt rohkem põletikulisi lesioone 15,6% (49,3% versus 33,7%), mittepõletikulisi lesioone 18,5% (40,6% versus 22,1%) ja lesioonide koguarvu 16,5% (44,6% versus 28,1%). Lisaks oli 11,8% (18,6% versus 6,8%) suurem ka isikute osakaal, kellel oli Investigator’s Static Global Assessment (ISGA) skaala alusel „nahk puhas” või „nahk praktiliselt puhas”.

5.2Farmakokineetilised omadused

•Drospirenoon

Imendumine

Suukaudsel manustamisel imendub drospirenoon kiirelt ja peaaegu täielikult. Maksimaalne toimeaine kontsentratsioon seerumis, mis on ligikaudu 38 ng/ml, saavutatakse pärast ühekordset manustamist ligikaudu 1…2 tunniga. Biosaadavus jääb vahemikku 76…85%. Toiduga koos manustamine ei mõjuta drospirenooni biosaadavust.

Jaotumine

Suukaudsel manustamisel vähenevad seerumi drospirenoonitasemed lõpliku poolväärtusajaga 31 tundi. Drospirenoon seondub seerumi albumiiniga ja ei seondu suguhormooni siduva globuliiniga (sex hormone binding globulin, SHBG) ega kortikoide siduva globuliiniga (corticoid binding globulin,

CBG). Ainult 3...5% kogu toimeaine seerumi kontsentratsioonist esineb vaba steroidina. Etünüülöstradiooli poolt indutseeritud SHBG kontsentratsiooni tõus ei mõjuta drospirenooni seondumist seerumi proteiiniga. Drospirenooni näiv jaotusruumala on keskmiselt 3,7 ± 1,2 l/kg.

Biotransformatsioon

Suukaudse manustamise järgselt metaboliseerub drospirenoon suures osas. Peamised metaboliidid plasmas on drospirenooni happeline vorm, mis tekib laktoonringi avanemisel ja 4,5-dihüdro- drospirenoon-3-sulfaat. Need mõlemad tekivad ilma tsütokroom P450 süsteemi osaluseta. Drospirenoon metaboliseerub vähesel määral tsütokroom P450 3A4 osalusel ning sellel on in vitro näidatud seda ensüümi ja tsütokroome P450 1A1, P450 2C9 ja P450 2C19 inhibeerivat toimet.

Eritumine

Drospirenooni metaboolne kliirens seerumis on 1,5 ± 0,2 ml/min/kg. Ainult tühine kogus drospirenooni eritub muutumatul kujul. Drospirenooni metaboliidid erituvad rooja ja uriiniga vahekorras ligikaudu 1,2:1,4. Uriini ja roojaga erituvate metaboliitide poolväärtusaeg on ligikaudu 40 tundi.

Tasakaalukontsentratsioon

Ravitsükli jooksul saavutatakse drospirenooni seerumi maksimaalne tasakaalukontsentratsioon (ligikaudu 70 ng/ml) ligikaudu 8 ravipäevaga. Lõpliku poolväärtusaja ning annustamisintervalli vahelisest suhtarvust tingituna tõuseb drospirenooni seerumitase ligikaudu kolmekordseks.

Patsientide erirühmad

Neerukahjustuse mõju

Kerge neerukahjustusega naistel (kreatiniini kliirens CLcr, 50...80 ml/min) oli drospirenooni kontsentratsioon seerumis võrreldav normaalse neerufunktsiooniga patsientide omaga. Normaalse neerufunktsiooniga patsientidega võrreldes oli mõõduka neerukahjustusega naistel (CLcr, 30...50 ml/min) drospirenooni kontsentratsioon seerumis keskmiselt 37% kõrgem. Drospirenoonravi oli ka kerge ja mõõduka neerukahjustusega patsientidele hästi talutav. Drospirenoonravi ei avaldanud seerumi kaaliumi kontsentratsioonile kliiniliselt olulist mõju.

Maksakahjustuse mõju

Normaalse maksafunktsiooniga patsientidega võrreldes vähenes üksikannusega uuringus mõõduka maksafunktsiooni häirega vabatahtlikel kliirens suukaudsel manustamisel (CL/F) ligikaudu 50%. Mõõduka maksafunktsiooni häirega vabatahtlikel leitud drospirenooni kliirensi vähenemine ei põhjustanud nähtavaid erinevusi seerumi kaaliumi kontsentratsioonides. Isegi diabeedi ja samaaegse spironolaktoonravi puhul (kaks tegurit, mis võivad soodustada hüperkaleemia teket) ei täheldatud seerumi kaaliumi kontsentratsiooni tõusu üle normi ülemise piiri. Sellest võib järeldada, et kerge või mõõduka maksafunktsiooni häirega (Child-Pugh B) patsientidele on drospirenoon hästi talutav.

Etnilised grupid

Drospirenooni või etünüülöstradiooli farmakokineetikas ei ole Jaapani ja heledanahaliste naiste vahel leitud kliiniliselt olulisi erinevusi.

•Etünüülöstradiool

Imendumine

Suukaudsel manustamisel imendub etünüülöstradiool kiirelt ja täielikult. Pärast ühekordset suukaudset manustamist saavutatakse maksimaalne plasmakontsentratsioon (ligikaudu 33 pg/ml) 1...2 tunniga. Absoluutne biosaadavus on tänu presüsteemsele konjugeerimisele ja esmasele maksapassaažile ligikaudu 60%. Koos toiduga manustamisel vähenes etünüülöstradiooli biosaadavus ligikaudu 25%-l uuritavatest patsientidest. Ülejäänud patsientidel selliseid muutusi ei täheldatud.

Jaotumine

Etünüülöstradiooli tase plasmas väheneb kahefaasiliselt, terminaalset dispositsioonifaasi iseloomustav poolväärtusaeg on ligikaudu 24 tundi. Etünüülöstradiool seondub ulatuslikult, ent mittespetsiifiliselt seerumi albumiiniga (ligikaudu 98,5%) ja indutseerib SHBG ja kortikosteroide siduva globuliini (CBG) kontsentratsiooni suurenemist seerumis. Näiva jaotusruumalana on registreeritud ligikaudu

5 l/kg.

Biotransformatsioon

Etünüülöstradiool läbib presüsteemse konjugeerimise nii peensoole limaskestas kui maksas. Etünüülöstradiool metaboliseerub peamiselt läbi aromaatse hüdroksüleerumise, kuid moodustub ka mitmeid hüdroksüleeritud ja metüleeritud metaboliite, mis esinevad vabade metaboliitidena või glükuroniid- ja sulfaatkonjugaatidena. Etünüülöstradiooli metaboolse kliirensi tase on ligikaudu

5 ml/min/kg.

Eritumine

Etünüülöstradiool ei eritu olulisel määral muutumatul kujul. Etünüülöstradiooli metaboliidid erituvad uriini ja sapiga vahekorras 4:6, poolväärtusajaga ligikaudu 1 päev.

Tasakaalukontsentratsioon

Tasakaalukontsentratsioon saavutatakse tablettide järjepideva võtmisega ligikaudu 14. päevaks. Etünüülöstradiooli seerumitase tõuseb suureneb ligikaudu 1,5 kuni 2,3 korda.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Laboriloomadel piirdusid drospirenooni ja etünüülöstradiooli toimed teadaolevate farmakoloogiliste toimetega. Täpsemalt näitasid reproduktiivtoksilisuse uuringud loomadel embrüotoksilist ja fetotoksilist toimet. Neid toimeid peetakse liigispetsiifiliseks. Annustel, mis ületasid Talia kasutajate annuseid, kirjeldati toimet seksuaalsele diferentseerumisele roti lootel, kuid mitte ahvi lootel.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Tableti sisu: Laktoosmonohüdraat, eelželatiniseeritud maisitärklis, magneesiumstearaat (E572) povidoon K-30 (E1201), naatriumkroskarmelloos, polüsorbaat 80.

Tableti kate: Polüvinüülalkohol, makrogool 3350, talk (E553b) titaandioksiid (E171)

punane raudoksiid (E172), kollane raudoksiid (E172), must raudoksiid (E172).

6.2Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30 °C:

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

Blistrid sisaldavad 24 õhukese polümeerikattega tabletti. Ühes karbis on 5 blistrit. Igas karbis on kokku 120 tabletti.

Igas Talia pakendis on 35 (5x7) kleepsu, kuhu on trükitud nädalapäevad.

6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

UAB „EXELTIS BALTICS“

Islandijos pl. 209A,

LT-49163 Kaunas,

Leedu

8.MÜÜGILOA NUMBER

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 12.01.2016

10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

jaanuar 2016