Tammex - caps 2mg n20; n10 - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Tammex 2 mg kõvakapslid

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks kõvakapsel sisaldab 2 mg loperamiidvesinikkloriidi. INN: Loperamidum

Teadaolevat toimet omav abiaine: veevaba laktoos (119,1 mg).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Kõvakapsel

Rohelist värvi kapslikaas ja halli värvi kapslikeha, suurus nr 4 kõvakapsel, musta tindiga märgistus ‘C’ kapslikaanel ja ‘24’ kapslikehal, kapsel on täidetud valge või valkja pulbriga.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Ägeda kõhulahtisuse sümptomaatiline ravi täiskasvanutel ja üle 12-aastastel lastel.

4.2Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud ja üle 12 aasta vanused lapsed

Ravi algul 2 kapslit (4 mg); järgnevalt 1 kapsel (2 mg) pärast iga roojamist. Maksimaalne lubatud annus ööpäevas on 6 kapslit (12 mg).

Kui kahe päeva jooksul diarröa paranemist ei täheldata, tuleb teha uuringud diarröa põhjuse väljaselgitamiseks.

Lapsed

Tammex on lastele (alla 12-aastased) vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Eakad

Annuse kohandamine ei ole vajalik.

Neerukahjustus

Neerukahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik.

Maksakahjustus

Kuigi puuduvad farmakokineetilised andmed kasutamise kohta maksakahjustusega patsientidel, tuleb nendel patsientidel esmase metabolismi aeglustumise tõttu manustada Tammex'it ettevaatusega (vt lõik 4.4).

Manustamisviis

Suukaudne.

4.3Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. Tammex’i ei tohi manustata alla 12-aastasele lapsele.

Tammex’i ei kasutata esmase ravimina järgmistel juhtudel:

-ägeda düsenteeriaga patsientidel, mille tunnuseks on veriroe ja kõrge palavik,

-ägeda haavandilise koliidiga patsientidel,

-invasiivsete organismide, sh Salmonella, Shigella ja Campylobacter, põhjustatud bakteriaalse enterokoliidiga patsientidel,

-laia toimespektriga antibiootikumide kasutamisest tingitud pseudomembranoosse koliidiga patsientidel.

Üldiselt ei kasutata Tammex’i juhtudel, kus tuleb peristaltika aeglustumist vältida võimalike tüsistuste tekkeohu tõttu, sh iileus, megakoolon ja toksiline megakoolon. Iileuse, kõhukinnisuse või puhituse tekkimisel tuleb manustamine kohe lõpetada.

4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Kõhulahtisuse ravi loperamiidvesinikkloriidiga on ainult sümptomaatiline. Kõhulahtisuse põhjuse selgumisel tuleb võimalusel koheselt rakendada spetsiifilist ravi. Kõhulahtisuse korral võib (eriti lastel ja eakatel) tekkida vedeliku ja elektrolüütide kaotus. Nendel juhtudel on kõige olulisem vee ja elektrolüütide mahu taastamine.

Kui 48 tundi pärast ravi algust (ägeda kõhulahtisuse korral) ei ilmne kliinilist paranemist, tuleb Tammex’i kasutamine lõpetada ning patsient peab konsulteerima arstiga.

AIDS’i põdevad patsiendid, keda on kõhulahtisuse tõttu ravitud Tammex’iga, peavad kõhupuhituse tekkimisel ravi koheselt lõpetama. AIDS-iga patsientidel on täheldatud üksikuid toksilise megakooloni juhtumeid, kui infektsioosset, nii viiruslikku kui ka bakteriaalset koliiti raviti loperamiidvesinikkloriidiga.

Tammex’i tuleb kasutada ettevaatusega maksahaigustega patsientidel, sest ravim võib põhjustada suhtelist üleannustamist, mis tekitab kesknärvisüsteemi (KNS) toksilisuse nähte.

Kuna enamus ravimist metaboliseerub ning metaboliidid ja metaboliseerumata jäänud ravim eritatakse roojaga, ei ole annuse kohandamine neerufunktsiooni häirega patsientidel vajalik.

Patsiendid, kes põevad harvaesinevat pärilikku galaktoositalumatust, laktaasipuudulikkust või glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooni, ei tohi seda ravimit võtta, sest ravim sisaldab laktoosi.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Mittekliinilised andmed on näidanud, et loperamiid on P-glükoproteiini substraat. Samaaegne loperamiidi (16 mg ühekordse annusena) manustamine koos kinidiini või ritonaviiriga, mis mõlemad on P-glükoproteiini inhibiitorid, põhjustas loperamiidi plasmakontsentratsiooni 2 kuni 3 kordse tõusu plasmas. Kliiniline tähtsus loperamiidi soovituslike annuste manustamisel koos P-glükoproteiini inhibiitoriga on teadmata.

Samaaegne loperamiidi (4 mg üksikannusena) ja itrakonasooli (CYP3A4 inhibiitor ja P-glükoproteiin) manustamine põhjustas loperamiidi plasmakontsentratsiooni 3 kuni 4 kordse tõusu. Samas uuringus leiti, et teine CYP2C8 inhibiitor gemfibrosiil suurendas loperamiidi sisaldust veres ligikaudu 2 korda.

Itrakonasooli ja gemfibrosiili kombinatsioon põhjustas loperamiidi maksimaalse plasmakontsentratsiooni 4-kordse suurenemise ning kogu plasmaekspositsiooni 13-kordse suurenemise. Need suurenemised ei olnud seotud kesknärvisüsteemi (KNS) toimetega, mida mõõdeti psühhomotoorsete testidega (nt subjektiivne uimasus ja numbri-sümboli asendamise test.

Samaaegne loperamiidi (16 mg üksikannusena) ja ketokonasooli, CYP3A4 inhibiitori ja P- glükoproteiini manustamine, põhjustas loperamiidi plasmakontsentratsioonide 5-kordse suurenemise. See suurenemine ei olnud seotud suurenenud farmakodünaamilise toimega, mida mõõdeti pupillomeetria abil.

Koosmanustamine suukaudse desmopressiiniga põhjustas desmopressiini taseme 3-kordse tõusu plasmas, arvatavasti seedetrakti aeglustunud peristaltika tõttu.

Võib eeldada, et sarnaste farmakoloogiliste omadustega ravimid võivad potentseerida loperamiidi toimet ja seedetrakti läbimist kiirendavad ravimid võivad selle toimet vähendada.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Ehkki ei ole tõendeid, et loperamiidil oleks teratogeenseid või embrüotoksilisi omadusi, ei tohi seda raseduse ajal (eriti esimese trimestri ajal) kasutada, välja avatud juhul, kui oodatav terapeutilise kasu kaalub üles riskid.

Imetamine

Väikesed kogused loperamiidi võivad erituda inimese rinnapiima, seetõttu ei soovitata Tammex’i rinnaga toitmise ajal kasutada.

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Kõhulahtisuse ravimisel Tammex’iga võivad tekkida väsimus, pearinglus või uimasus. Seetõttu on soovitatav olla ettevaatlik autojuhtimisel või masinate käsitsemisel (vt lõik 4.8).

4.8Kõrvaltoimed

Täiskasvanud ja üle 12-aastased lapsed

Loperamiidvesinikkloriidi ohutust hinnati 3076 täiskasvanul ja ≥ 12-aastasel lapsel, kes osalesid 31-s kontrolliga ja kontrollita kliinilises uuringus loperamiidvesinikkloriidi kasutamisel kõhulahtisuse raviks.

Kõige sagedamini kirjeldatud (≥ 1% esinemissagedusega) ravimi kõrvaltoimed kliinilistes uuringutes loperamiidvesinikkloriidi kasutamise tõttu ägeda kõhulahtisuse puhul olid: kõhukinnisus (2,7%), kõhupuhitus (1,7%), peavalu (1,2%) ja iiveldus (1,1%). Kroonilise kõhulahtisuse kliinilistes uuringutes olid kõige sagedamini kirjeldatud (≥ 1% esinemissagedusega) ravimi kõrvaltoimed: kõhupuhitus (2,8%), kõhukinnisus (2,2%), iiveldus (1,2%) ja pearinglus (1,2%).

Järgnevas tabelis toodud kõrvaltoimed ja nende esinemissagedused, millest on teatatud kliiniliste uuringute käigus ning turuletulekujärgselt.

Kõrvaltoimete esinemissagedus on esitatud järgnevalt: väga sage (≥1/10); sage (≥1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100); harv (≥1/10000 kuni <1/1000); väga harv (<1/10000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid

VäsimusAHarv

A: põhineb turuletulekujärgselt saadud kõrvaltoime teatistel. Kuna ägedat ja kroonilist diarröat ei eristatud, siis on kõikidest kliinilistest uuringutest esitatud andmed hinnangulised, kaasa arvatud kliinilised uuringud alla 12-aastastel lastel (N=3683).

B: vt lõik 4.4

C: teatatud ainult nendel patsientidel, kes kasutasid Tammex suus dispergeeruvaid tablette.

Lapsed

Loperamiidvesinikkloriidi ohutust hinnati 607 patsiendi puhul vanuses 10 päeva kuni 13 aastat, kes kokku osalesid 13 kontrolliga ja kontrollita kliinilises uuringus, kasutades kõhulahtisuse raviks loperamiidvesinikkloriidi. Üldiselt osutus ohutusprofiil sarnaseks täiskasvanute ja üle 12-aastaste laste kliiniliste uuringute alusel saadud ohutusprofiiliga.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9Üleannustamine

Sümptomid:

Üleannustamise (sh suhtelise üleannustamise, nt maksa talitlushäire) korral võivad esineda kesknärvisüsteemi (KNS) pärssimine (stuupor, koordinatsioonihäired, unisus, mioos, lihastoonuse suurenemine, hingamise pärssumine), kusepeetus ja soolesulgus.

Lastel ja maksafunktsiooni häiretega patsientidel võivad tekkida KNS nähud kergemini.

Ravi:

Üleannuse sümptomite ilmnemisel võib antidoodina kasutada süstitatavat naloksooni. Kuna Tammex’i toime kestus on pikem kui naloksoonil (1 kuni 3 tundi), võib osutuda vajalikuks naloksooni korduv manustamine. Patsienti tuleb võimaliku KNS pärssimise avastamiseks vähemalt 48 tunni jooksul jälgida.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: soole motoorikat pärssivad ained, ATC-kood: A07DA03

Loperamiidvesinikkloriid seondub opioidretseptoritega soole seinas ja sellega pärsib atsetüülkoliini ning prostaglandiinide vabanemist. Selle toime tõttu väheneb kiire peristaltika ja soole aktiivsus aeglustub. Loperamiid suurendab anaalsfinkteri toonust, vähendab roojapakitsust ja –pidamatust.

Kuna loperamiid kumuleerub peamiselt ainult sooleseinas ning metaboliseerub olulisel määral esmase maksapassaaži käigus, siis satub süsteemsesse vereringesse väga väike kogus ravimit.

5.2Farmakokineetilised omadused

Loperamiid imendub suures osas soolest, kuid see metaboliseeritakse maksas konjugatsiooni teel ning eritatakse sapiga.

Inimesel on loperamiidi poolväärtusaeg ligikaudu 11 tundi (vahemik 9 kuni 14 tundi). Jaotumise uuringud rottidel näitasid sooleseinaga seondumise kõrget afiinsust, eelistatult pikilihaskihis olevate retseptoritega. Eliminatsioon toimub läbi oksüdatiivse demetüleerumise, mis on loperamiidi peamine metaboliseerimistee. Ravimi peamine eritustee on roojaga.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Toksikoloogilised uuringud koertel kuni 12 kuud ja rottidel kuni 18 kuud ei näidanud mingeid toksilisi toimeid, välja arvatud mõningane kaalulangus ja isulangus kui ööpäevased annused olid vastavalt 5 mg/kg/ööpäevas (30 korda kõrgem maksimaalsest ööpäevasest annusest inimesel) ja 40 mg/kg/ööpäevas (240 korda kõrgem maksimaalsest ööpäevast annusest inimesel).

Mittetoksiline annus nendes uuringutes oli koeral 1,25 mg/kg/ööpäevas (8 korda kõrgem maksimaalsest ööpäevasest annusest inimesel) ja rotil 10 mg/kg/ööpäevas (60 korda kõrgem maksimaalsest ööpäevasest annusest inimesel). In vivo ja in vitro uuringutes ei leitud loperamiidi genotoksilisust. Kartsinogeensuse ohtu ei ole samuti leitud. Reproduktsiooni uuringutes kahjustas loperamiidi väga suur annus (40 mg/kg/ööpäevas ehk 240 korda kõrgem maksimaalsest ööpäevasest annusest inimesel) rottide fertiilsust ja loote elulemust. Väiksemad annused ei avaldanud mõju tiinusele ega loote arengule ning ei mõjutanud peri- ja postnataalset arengut.

Prekliinilisi toimeid vaadeldi ainult maksimaalsete soovituslike annuste ületamise võimaliku mõju hindamiseks, millel puudub asjakohane seos kliinilise kasutusega.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Kapsli sisu

Veevaba laktoos

Maisitärklis

Talk

Magneesiumstearaat

Polüsorbaat 80

Veevaba kolloidne ränidioksiid

Kapsli kest Titaandioksiid (E171) Kollane raudoksiid (E172) Indigokarmiin (E132) Erütrosiin (E127)

Must raudoksiid (E172) Želatiin Naatriumlaurüülsulfaat Puhastatud vesi

Trükitint:

Šellak

Must raudoksiid (E172) Kaaliumhüdroksiid

6.2Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

PVC/alumiinium blister, mis sisaldab 10 kapslit.

Karbis on 10 või 20 kapslit.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

DH-norm s.r.o.

Oldřichovice 44, Třinec 739 61

Tšehhi Vabariik

8.MÜÜGILOA NUMBER

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 30.09.2014

10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud septembris 2014.