TEENIA - TEENIA ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1.     RAVIMPREPARAADI NIMETUS

TEENIA 3 mg/0,02 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2.     KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 3 mg drospirenooni ja 0,02 mg etünüülöstradiooli. INN. Drospirenonum ethinylestradiolum.
Abiained: 48,53 mg laktoosmonohüdraati ja 0,070 mg sojaletsitiini.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.     RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.
Valge või peaaegu valge, ümar, kaksikkumer õhukese polümeerikattega tablett, mille diameeter on ligikaudu 6 mm. Ühele küljele on pressitud “G73”, teine külg on ilma märgistuseta.

4.     KLIINILISED ANDMED

4.1     Näidustused
Raseduse vältimine.

4.2     Annustamine ja manustamisviis
Manustamistee: suukaudne.
Kuidas TEENIA´t võtta
Tablette tuleb võtta blisterpakendil näidatud järjekorras iga päev enam-vähem samal ajal, vajaduse korral koos vähese vedelikuga. Võtta tuleb üks tablett päevas 21. järjestikusel päeval. Enne iga järgneva pakendiga alustamist tuleb pidada 7-päevane tabletivaba periood, mille jooksul esineb tavaliselt menstruatsioonilaadne vereeritus. See algab tavaliselt 2...3 päeva pärast viimase tableti võtmist ega pruugi lõppeda enne järgmisest pakendist tablettide võtmise alustamist.
Kuidas alustada TEENIA võtmist
•     Hormonaalseid rasestumisvastaseid preparaate ei ole varem (viimase kuu vältel) kasutatud Tablettide võtmist peab alustama naise normaalse menstruaaltsükli esimesel päeval (st tema menstruaalverejooksu esimesel päeval).

•     Üleminek kombineeritud hormonaalselt kontratseptiivilt [kombineeritud suukaudne kontratseptiiv (KSK), tuperõngas või transdermaalne plaaster]. Eelistatuna peaks naine TEENIA´ga alustama varem kasutatud KSK viimase aktiivse tableti (viimase toimeainet sisaldava tableti) võtmisele järgneval päeval, kuid hiljemalt eelneva KSK tavapärase tabletivaba perioodi või platseebotablettide järgsel päeval. Juhul, kui on kasutatud tuperõngast või transdermaalset plaastrit, peab naine TEENIA kasutamist alustama eelistatavalt selle eemaldamise päeval, kuid mitte hiljem kui päeval, mil pidi toimuma järgmine paigaldamine.

•     Üleminek ainult progestageeni sisaldavalt meetodilt (ainult progestageenne tablett, süst, implantaat) või progestageeni vabastavalt emakasiseselt vahendilt (ESV) Naine võib ainult progestageenselt tabletilt üle minna suvalisel päeval (implantaadi või emakasisese süsteemi kasutamisel selle eemaldamise päeval; süstitava preparaadi kasutamisel päeval, mil peaks tehtama järgmine süst), kuid peab kõigil neil juhtudel kasutama esimesel 7-l tabletivõtmise päeval täiendavat barjäärimeetodit rasestumisest hoidumiseks.

•     Pärast raseduse esimesel trimestril tehtud aborti Naine võib alustada kohe. Sel juhul ei ole vajadust täiendavate rasestumisvastaste meetodite järele.

•     Pärast sünnitust või teisel trimestril tehtud aborti Naistel tuleb soovitada alustada 21. kuni 28. päeval pärast sünnitust või teisel trimestril tehtud aborti. Kui alustatakse hiljem, peab naisele soovitama täiendavat barjäärimeetodit esimesel 7-l tabletivõtmise päeval. Kui seksuaalvahekord on siiski toimunud, tuleb enne KSK-de kasutamise alustamist välistada rasedus või oodata ära esimene menstruatsioon.


Imetavate emade kohta vt lõik 4.6.
Mida teha, kui tablett jäi võtmata Kui kasutaja on tableti võtmisega hilinenud vähem kui 12 tundi, ei ole rasestumisvastane toime nõrgenenud. Naine peab võtmata jäänud tableti võtma niipea, kui see talle meenub. Edasi tuleb tablette võtta tavapärastel aegadel. Kui kasutaja on tableti võtmisega hilinenud rohkem kui 12 tundi, võib rasestumisvastane toime olla nõrgenenud. Unustatud tablettide korral on vaja järgida kahte põhireeglit:
1.     Tablettide võtmist ei tohi kunagi katkestada kauemaks kui 7 päevaks

2.     7 päevane katkestamata tabletivõtmine on vajalik selleks, et saavutada hüpotaalamusehüpofüüsi-ovaariumide hormoonide piisav supressioon.


Selle järgi võib igapäevases praktikas anda järgnevat nõu:
•     1. nädal Kasutaja peab võtma viimase võtmatajäänud tableti niipea, kui see talle meenub, isegi kui see tähendab, et samal ajal tuleb võtta kaks tabletti. Seejärel tuleb tablettide võtmist jätkata tavapärasel ajal. Järgneva 7 päeva jooksul tuleb kasutada täiendavat barjäärimeetodit (nt kondoom). Kui eelnenud 7 päeva jooksul leidis aset seksuaalvahekord, tuleb arvestada võimaliku rasedusega. Mida rohkem tablette on võtmata jäänud ja mida lähemale jääb see regulaarsele tabletivabale perioodile, seda suurem on rasestumise risk.

•     2. nädal Kasutaja peab võtma viimase võtmata jäänud tableti niipea kui see talle meenub, isegi kui see tähendab, et samal ajal tuleb võtta kaks tabletti. Seejärel tuleb tablettide võtmist jätkata tavapärasel ajal. Eeldusel, et naine on enne esimest võtmata jäänud tabletti 7 päeva jooksul korralikult tablette võtnud, puudub vajadus täiendavate rasestumisvastaste meetodite järele. Kui aga võtmata on jäänud rohkem kui 1 tablett, tuleb naisele soovitada järgneva 7 päeva jooksul kasutada lisavahendeid raseduse vältimiseks.

•     3. nädal Läheneva 7-päevase tabletivaba perioodi tõttu on rasestumisvastase toime nõrgenemise risk suur. Rasestumisvastase toime nõrgenemist võib aga vältida, kui reguleerida tablettide võtmise graafikut. Kui kasutada ühte kahest järgnevast nõuandest, ei teki vajadust rasestumisvastaste lisaabinõude järele, eeldades, et eelnevad 7 päeva enne tableti vahelejätmist on korralikult tablette võetud. Kui see aga nii ei ole, tuleb kasutada kahest järgnevast võimalusest esimest ja lisaks täiendavaid kaitsevahendeid järgmise 7 päeva jooksul.


1.     Naine peab võtma viimase võtmata jäänud tableti niipea, kui see talle meenub, isegi kui see tähendab, et samal ajal tuleb võtta kaks tabletti. Seejärel tuleb tablettide võtmist jätkata tavapärasel ajal. Järgmise blisterpakendiga tuleb algust teha kohe pärast eelmise lõpetamist, st kahe pakendi vahele ei tohi jätta tabletivaba perioodi. Tõenäoliselt ei ilmne kasutajal menstruatsioonilaadset vereeritust enne, kui teine pakend on lõpuni kasutatud, kuid tablettide
võtmise ajal võib tal esineda määrivat vereeritust.
2.     Naisele võib ka soovitada lõpetada tablettide võtmine käigusolevast blisterpakendist. Seejärel tuleb pidada kuni 7-päevane tabletivaba periood, mille sisse on arvestatud ka tableti võtmata jätmise päevad, ja edasi jätkata uue blisterpakendiga.
Kui naisel jäi tablett võtmata ja pärast seda ei esinenud esimesel tavapärasel tabletivabal perioodil menstruatsioonilaadset vereeritust, tuleb arvestada raseduse võimalusega.


Nõuanded seedetrakti häirete puhul
Raskete seedetrakti häirete (nt oksendamine või kõhulahtisus) esinemise korral ei pruugi imendumine olla täielik ja seetõttu tuleb võtta kasutusele täiendavad rasestumisvastased meetodid. Kui naine oksendab 3...4 tundi pärast tableti võtmist, tuleb niipea kui võimalik võtta uus (asendus-) tablett. Uus tablett tuleb võimaluse korral sisse võtta 12 tunni jooksul pärast tavapärast tabletivõtmise aega. Kui möödunud on rohkem kui 12 tundi, tuleb kasutada sama skeemi nagu võtmata jäänud tableti puhul (vt lõik 4.2 „Mida teha, kui tablett jäi võtmata“). Kui naine ei soovi oma senist tabletivõtmise graafikut muuta, tuleb võtta lisatablett/lisatabletid teisest blisterpakendist.

Kuidas menstruatsioonilaadset vereeritust edasi lükata
Menstruatsiooni edasilükkamiseks peab naine jätkama teise TEENIA blisterpakendiga ilma tabletivaba perioodita. Tsüklit võib pikendada vastavalt soovile kuni teise pakendi lõppemiseni. Tsükli pikendamise ajal võib naisel esineda läbimurde verejookse või määrivat veritsust. TEENIA regulaarset võtmist jätkatakse seejärel pärast tavalist 7-päevast tabletivaba perioodi.
Menstruatsiooni alguse nihutamiseks mõnele teisele nädalapäevale kui naine on harjunud oma senise skeemi puhul, võib naisele soovitada eelseisva tabletivaba perioodi lühendamist nii mitme päeva võrra kui ta soovib. Mida lühem on intervall, seda suurem on võimalus, et tal ei teki menstruatsioonilaadset verejooksu ja et tal esineb läbimurde verejooksu ning määrivat veritsust teise pakendi kasutamise ajal (täpselt nagu menstruatsiooni edasilükkamise puhul).
4.3     Vastunäidustused
Allpool loetletud seisundite esinemise korral ei tohi kombineeritud suukaudseid kontratseptiive (KSK) kasutada. Kui mõni neist seisunditest ilmneb esimest korda KSK-de kasutamise ajal, tuleb ravimi kasutamine otsekohe lõpetada.
•     Ülitundlikkus TEENIA toimeainete või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

•     Venoosne tromboos käesolevalt või anamneesis (süvaveenide tromboos, kopsuemboolia).

•     Arteriaalne tromboos käesolevalt või anamneesis (nt müokardiinfarkt) või prodromaalsed seisundid (nt rinnaangiin, transitoorne isheemiline atakk).

•     Tserebrovaskulaarne häire käesolevalt või anamneesis.

•     Raske või mitme arteriaalse tromboosi riskiteguri esinemine: -vaskulaarsete sümptomitega diabeet -raske hüpertensioon -raske düslipoproteineemia

•     Pärilik või omandatud eelsoodumus venoosse või arteriaalse tromboosi tekkeks, nagu APC resistentsus, antitrombiin-III puudulikkus, proteiin C puudulikkus, proteiin S puudulikkus, hüperhomotsüsteineemia ja antifosfolipiid-antikehad (antikardiolipiin antikehad, lupus antikoagulant).

•     Pankreatiit või pankreatiit anamneesis, mis on seotud raske hüpertriglütserideemiaga.

•     Raskee maksahaigus käesolevalt või anamneesis, kuni maksafunktsiooni näitajad ei ole normaliseerunud.

•     Raske neerupuudulikkus või äge neerfunktsiooni kahjustus.

•     Maksakasvaja(d) (hea- või pahaloomuline) käesolevalt või anamneesis.

•     Teadaolevad või kahtlustatavad suguhormoonsõltuvad (nt suguelundite või rinnanäärmete)  pahaloomulised protsessid.

•     Diagnoosimata vaginaalne verejooks.

•     Fokaalsete neuroloogiliste sümptomitega (auraga) migreen anamneesis.


4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Hoiatused
Allpool mainitud seisundite/riskitegurite esinemise korral tuleb KSK-de kasutamisest saadavat kasu iga naise puhul eraldi võrrelda võimaliku riskiga ja pidada naisega nõu, enne kui ta otsustab preparaadi kasutamist alustada. Ükskõik millise nimetatud seisundi või riskiteguri halvenemise, ägenemise või esmakordse ilmnemise korral peab naine pöörduma oma raviarsti poole. Arst peab seejärel otsustama, kas KSK-de kasutamine tuleb lõpetada.
• Vereringehäired Mistahes kombineeritud suukaudse kontratseptiivi kasutamine toob endaga kaasa suurenenud venoosse trombemboolia (VTE) riski võrreldes mittekasutamisega. VTE esinemise suurenenud risk on kõrgeim esimesel aastal, kui naine kombineeritud suukaudset kontratseptiivi kasutab.
Epidemioloogilised uuringud on näidanud, et naistel, kellel ei esine teadaolevaid VTE riskitegureid ja kes kasutavad madala östrogeenisisaldusega (<50 μg etünüülöstradiooli) suukaudseid kontratseptiive (kaasa arvatud TEENIA), ulatub VTE esinemissagedus ligikaudu 20 juhust 100 000 naiseaasta kohta (levonorgestreeli sisaldavate KSK-de puhul) kuni 40 juhuni 100 000 naiseaasta kohta (desogestreeli/ gestodeeni sisaldavate KSK-de puhul), kuid risk varieerub sõlltuvalt progestageenist. Võrdluseks esineb mittekasutajatel 5…10 VTE juhtu 100 000 naiseaasta kohta ja rasedatel 60 VTE juhtu 100 000 raseduse kohta. VTE on fataalne 1…2% juhtudest.
Ulatuslikust prospektiivsest 3 rühmaga kohortuuringust pärinevad andmed on näidanud, et muude VTE riskiteguritega või riskiteguriteta naistel, kes kasutasid etünüülöstradiooli/drospirenooni 0,03 mg/3 mg, on VTE esinemissagedus samas vahemikus kui teiste väikese östrogeenisisaldusega kombineeritud suukaudsete kontratseptiivide, sh levonorgestreeli sisaldavate suukaudsete kontratseptiivide (nn „teise“ põlvkonna suukaudsete kontratseptiivide) kasutajatel.
Epidemioloogilistes uuringutes on KSK-de kasutamisega seostatud ka arteriaalse trombemboolia (müokardiinfarkt, transitoorne isheemiline atakk) suurenenud riski.
Erakordselt harva esineb kontratseptiivsete pillide kasutajatel tromboosi teistes veresoontes, nt maksa, mesenteeriumi, neeru, peaaju või reetina veenides ja arterites. Puudub ühine seisukoht, kas nende nähtude ilmnemine on seotud hormonaalsete kontratseptiivide kasutamisega või mitte.
Venoosse või arteriaalse tromboosi/trombemboolsete seisundite või tserebrovaskulaarsete häirete sümptomid võivad olla: -ebaharilik ühepoolne jala valu ja/või turse -äkiline tugev valu rinnus, kiirgumisega või ilma kiirgumiseta vasakusse kätte -järsku tekkiv õhupuudus -äkiline köhahoog -iga ebaharilik, tõsine, pikaajaline peavalu -järsku tekkiv osaline või täielik nägemise kadu -diploopia -segane kõne või afaasia -vertiigo -kollaps koos fokaalsete krampidega või ilma -nõrkus või märkimisväärne tuimus, mis ootamatult haarab ühte kehapoolt või ühte kehaosa -motoorika häired -”äge” kõht.
Venoossete trombembooliliste tüsistuste risk suureneb KSK-de kasutajatel koos: -vanuse tõusuga.
-positiivse pereanamneesiga (venoosse trombemboolia esinemine õel-vennal või vanemal suhteliselt noores eas). Päriliku eelsoodumuse kahtlusel tuleb enne KSK kasutamise osas otsustamist naine suunata spetsialisti juurde konsultatsioonile.
-pikaajalise immobilisatsiooniga, ulatusliku operatsiooniga, mistahes jalgade operatsiooniga või ulatusliku traumaga. Neis olukordades on soovitatav pilli võtmine katkestada (plaanilise operatsiooni korral vähemalt neli nädalat enne) ja neid võib uuesti võtma hakata kaks nädalat pärast täielikku remobilisatsiooni. Kui pillide kasutamist ei ole varem lõpetatud, tuleb kaaluda antitrombootilist ravi.
-rasvumisega (kehamassi indeks üle 30 kg/m2). -puudub ühtne seisukoht varikoossete veenide ja pindmise tromboflebiidi võimaliku osa kohta venoosse trombemboolia tekkes või progresseerumises.
Arteriaalsete trombemboolliliste tüsistuste või tserebrovaskulaarsete häirete tekkerisk suureneb KSK-de kasutajatel koos: -vanuse tõusuga -suitsetamisega (üle 35-aastastele naistele tuleb tungivalt soovitada mitte suitsetada, kui nad
soovivad KSK-sid kasutada) -düslipoproteineemiaga -hüpertensiooniga -migreeniga -rasvumisega (kehamassi indeks üle 30 kg/m2) -positiivse pereanamneesiga (arteriaalse trombemboolia esinemine õel-vennal või vanemal
suhteliselt noores eas). Päriliku eelsoodumuse kahtlusel tuleb enne KSK kasutamise osas
otsustamist naine suunata spetsialisti juurde konsultatsioonile -südameklapi haigusega -kodade fibrillatsiooniga
Ühe tõsise või mitme venoosse või arteriaalse haiguse riskifaktori esinemine võib samuti olla vastunäidustuseks. Arvestada tuleb ka antikoagulantravi võimalikkusega. KSK-de kasutajate tähelepanu tuleb juhtida sellele, et tromboosi võimalike sümptomite ilmnemise korral peavad nad võtma  ühendust oma raviarstiga. Tromboosi kahtluse või selle diagnoosi kinnitamise korral tuleb KSK kasutamine lõpetada. Antikoagulantravi (kumariinid) teratogeensuse tõttu tuleb alustada adekvaatset alternatiivset kontratseptsiooni.
Arvestada tuleb trombemboolia suurenenud ohuga puerpeeriumis (informatsiooniks teemal „Rasedus ja imetamine“ vt lõik 4.6).
Muude meditsiiniliste seisundite hulka, mida on seostatud soovimatute vaskulaarsete häiretega, kuuluvad suhkurtõbi, süsteemne erütematoosne luupus, hemolüütilis-ureemiline sündroom ja krooniline põletikuline soolehaigus (Crohni tõbi või haavandiline koliit) ning sirprakuline aneemia.
Migreenihoogude süvenemine või sagenemine (mis võib olla tserebrovaskulaarse sündmuse prodromaalseks sümptomiks) KSK kasutamise ajal võib olla näidustuseks KSK kasutamise koheseks katkestamiseks.
• Kasvajad
Mõnede epidemioloogiliste uuringute käigus on leitud, et KSK-de pikaajalisel kasutamisel (> 5 aastat)
suureneb emakakaelavähi tekkerisk, kuid siiani säilivad lahkarvamused nende leidude seostamisel
seksuaalkäitumise ja muudest faktoritest tulenevate [nagu inimese papilloomiviiruse (HPV)
esinemine] segavate mõjudega.

54 epidemioloogilise uuringu metaanalüüs näitas diagnoositud rinnanäärmevähi esinemise suhtelise riski vähest suurenemist (RR = 1,24) KSK-de kasutajate hulgas. Lisarisk kaob järk-järgult 10 aasta jooksul pärast KSK kasutamise lõpetamist. Et rinnanäärmevähki esineb alla 40-aastaste naiste hulgas harva, on diagnoositud rinnanäärmevähijuhtude arv praegu ja hiljuti KSK-d kasutanud naiste hulgas väike võrreldes üldise rinnanäärmevähi riskiga. Uuringud ei anna teavet põhjusliku seose kohta. Leitud tulemus võib olla seotud rinnanäärmevähi varasema diagnoosimisega KSK kasutajate hulgas, preparaatide bioloogilise toimega või nende mõlema kombinatsiooniga. Naistel, kes on kombineeritud suukaudseid rasestumisvastaseid vahendeid kunagi kasutanud, on diagnoositud rinnanäärmevähi juhud kliiniliselt varajasemad kui neil, kes ei ole neid preparaate kunagi kasutanud.
Harvadel juhtudel on KSK kasutajatel teatatud maksa healoomuliste kasvajate tekkest ja veelgi harvem pahaloomuliste kasvajate tekkest. Üksikjuhtudel on need kasvajad põhjustanud eluohtlikke  intraabdominaalseid verejookse. Kui KSK-sid kasutaval naisel tekib ülakõhu valu, maksa suurenemine või intraabdominaalse verejooksu sümptomid, tuleb diferentsiaaldiagnostiliselt arvestada ka maksakasvajaga.
Suurte annustega KSK-de (50 μg etünüülöstradiooli) kasutamisel väheneb endomeetriumi ja munasarjavähi risk. Kas sama kehtib ka väikeste annustega KSK-de kohta, vajab veel kinnitamist.
• Muud seisundid TEENIA progestiinikomponent on kaaliumi säästvate omadustega aldosterooni antagonist. Enamikel juhtudel ei ole kaaliumitaseme tõusu oodata. Siiski esines ühes kliinilises uuringus drospirenooni manustamisel mõnedel kerge või mõõduka neerukahjustusega patsientidel, kes samal ajal kasutasid kaaliumi säästvaid ravimeid, kerge, kuigi mitte märkimisväärne seerumi kaaliumitaseme tõus. Neerupuudulikkusega patsientidel, kelle seerumi kaaliumitase oli enne ravi alustamist normaaltasemest kõrgem, soovitatakse seetõttu esimese ravitsükli ajal kontrollida seerumi kaaliumitaset, eriti kui samal ajal kasutatakse kaaliumi säästvaid ravimeid. Vt ka lõik 4.5.
Naistel, kellel on hüpertriglütserideemia või kellel on see haigus olnud perekonnaanamneesis, võib KSK-de kasutamise ajal olla suurem pankreatiidi tekkeoht.
Kuigi paljudel KSK-sid kasutavatel naistel on täheldatud vähest vererõhu tõusu, on kliiniliselt märkimisväärset vererõhu tõusu esinenud harva. Ainult neil harvadel juhtudel on KSK-de kasutamise kohene lõpetamine põhjendatud. Kui KSK-de kasutamisel juba olemasoleva hüpertensiooni ajal ei allu pidevalt kõrge vererõhk või oluline vererõhu tõus piisavalt hüpertensioonivastasele ravile, tuleb KSK-de kasutamine lõpetada. Vajaduse korral võib KSK-de kasutamist jätkata, kui hüpertensioonivastase raviga on saavutatud normaalsed vererõhu väärtused.
Järgmised seisundid võivad ilmneda või ägeneda nii raseduse kui ka KSK-de kasutamise ajal, kuid tõendus seose kohta KSK-de kasutamisega ei ole lõplik: kolestaasiga seotud ikterus ja/või sügelemine; sapikivide teke; porfüüria; süsteemne erütematoosne luupus; hemolüütilis-ureemiline sündroom; Sydenhami korea; herpes gestationis; otoskleroosiga seotud kuulmise halvenemine.
Päriliku angioödeemiga naistel võivad eksogeensed östrogeenid indutseerida või halvendada angioödeemi sümptomeid.
Ägedate või krooniliste maksafunktsiooni häirete puhul võib ilmneda vajadus KSK-de võtmise peatamiseks, kuni maksafunktsiooni näitajad on normaliseerunud. Kolestaatilise ikteruse ja/või kolestaasiga seotud sügeluse (mis on esinenud raseduse või varasema suguhormoonide kasutamise ajal) kordumise puhul tuleb KSK-de kasutamine peatada.
Kuigi KSK-d võivad mõjutada perifeerset insuliiniresistentsust ja glükoositaluvust, ei ole KSK-de väikseid annuseid (< 0,05 mg etünüülöstradiooli) kasutavatel diabeetikutel vajadust ravirežiimi muuta. Siiski on vajalik diabeetiku hoolikas jälgimine, eriti KSK-de kasutamise varases staadiumis.
KSK-de kasutamise ajal on esinenud endogeense depressiooni, epilepsia, Crohni tõve ja haavandilise koliidi ägenemist.
Ilmneda võivad kloasmid, iseäranis neil naistel, kellel on kloasme esinenud raseduse ajal. Naised, kellel on kalduvus kloasmide tekkeks, peavad KSK-de kasutamise ajal hoiduma otsese päikesevalguse ja ultraviolettkiirguse eest.
See ravim sisaldab 48,53 mg laktoosmonohüdraati ühes õhukese polümeerikattega tabletis. Patsiendid,
kellel on harvaesinev pärilik galaktoosi talumatus, laktaasi defitsiit või glükoosi galaktoosi
malabsorptsioon ning kes on laktoosivabal dieedil, ei tohi seda ravimit võtta.
Soja suhtes allergilistele isikutele on sojaletsitiinil kerge allergiline toime.

Meditsiiniline läbivaatus/konsultatsioon
Enne TEENIA kasutamise alustamist või taasalustamist tuleb naiselt võtta täielik meditsiiniline anamnees (sh perekonna anamnees) ja välistada rasedus. Tuleb mõõta vererõhku ja teha meditsiiniline läbivaatus lähtuvalt vastunäidustustest (vt lõik 4.3) ja hoiatustest (vt lõik 4.4). Naisele tuleb öelda, et ta loeks hoolikalt läbi patsiendi infolehe ja järgiks seal toodud nõuandeid. Uuringute sagedust ja iseloomu tuleb planeerida väljatöötatud juhendite järgi ja iga naise puhul individuaalselt.
Naisi tuleb teavitada, et suukaudsed kontratseptiivid ei kaitse HIV-nakkuse (AIDS) ega teiste sugulisel teel levivate haiguste eest.

Vähenenud efektiivsus
KSK-de tõhusus võib väheneda nt seoses võtmata jäänud tablettide (vt lõik 4.2), seedetrakti häirete (vt lõik 4.2) või samal ajal manustatavate ravimitega (vt lõik 4.5).

Vähenenud kontroll menstruaaltsükli üle
Kõigi KSK-de kasutamise ajal võivad ilmneda ebaregulaarsed veritsused (määrimine või läbimurdeveritsus), eriti esimeste kasutamiskuude jooksul. Seetõttu on veritsust võimalik hinnata alles pärast ravimiga kohanemist, mille kestus on ligikaudu kolm tsüklit.
Kui veritsused jäävad ebaregulaarseks või muutuvad ebaregulaarseks pärast regulaarseid tsükleid, tuleb arvestada mittehormonaalse põhjusega ja võtta adekvaatseid diagnostilisi meetmeid pahaloomulise kasvaja või raseduse välistamiseks. Nende hulka võib kuuluda ka emakaõõne puhastus.
Mõnel naisel ei pruugi tabletivabal perioodil menstruatsioonilaadset vereeritust esineda. Kui naine on võtnud KSK-sid juhendi järgi, mis on esitatud lõigus 4.2, on vähetõenäoline, et ta on rase. Kui aga enne esimest ärajäänud veritsust ei ole KSK-sid juhendi kohaselt võetud või on ära jäänud kaks veritsust, tuleb enne KSK-de võtmise jätkamist raseduse võimalus välistada.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Märkus: Võimalike koostoimete kindlakstegemiseks tuleb lugeda ka samaaegselt kasutatavate ravimite ravimiinfot.

• Teiste ravimite toime TEENIA´le Suukaudsete kontratseptiivide ja teiste ravimite vahelised koostoimed võivad põhjustada läbimurdeveritsust ja/või suukaudse kontratseptsiooni ebaõnnestumist. Kirjanduses on teatatud järgmistest koostoimetest.
Maksa metabolism Koostoimed võivad ilmneda ravimitega, mis indutseerivad maksaensüüme ning mille tulemusena võib kiireneda suguhormoonide kliirens [nt fenütoiin, barbituraadid, primidoon, karbamasepiin, rifampitsiin, bosentaan ja HIV ravimid (nt ritonaviir, nevirapiin)] ning on kahtlus, et koostoimed on võimalikud ka okskarbasepiini, topiramaadi, felbamaadi, griseofulviini ja naistepuna (hypericum perforatum) sisaldavate taimsete preparaatidega. Selle koostoime mehhanism näib põhinevat vastavate toimeainete ensüüme indutseerival toimel. Maksimaalne ensüümide induktsioon on reeglina nähtav 10 päeva jooksul, kuid see võib püsida vähemalt 4 nädalat pärast ravikuuri lõppu.
Sekkumine enterohepaatilisse tsirkulatsiooni Kontratseptsiooni ebaõnnestumisest on teatatud ka antibiootikumide nagu penitsilliinide ja tetratsükliinide kasutamisega seoses. Nimetatud toimemehhanismi ei ole välja selgitatud.
Tegutsemine
Naised, keda ravitakse lühiajaliselt (kuni üks nädal) ükskõik milliste ülalmainitud ravimklassidesse
kuuluvate ravimitega või üksikute toimeainetega (maksaensüüme indutseerivad ravimid) va
rifampitsiin, peaksid kasutama ajutiselt lisaks KSK-le barjäärimeetodit, st lisameetodit tuleb kasutada
ravimite koosmanustamise ajal ja 7 päeva pärast ravimite koosmanustamise lõppu.

Rifampitsiini kasutavad naised peavad kasutama lisaks KSK-le ka barjäärimeetodit kogu ravi ajal ja
28 päeva jooksul pärast rifampitsiini ravikuuri lõppemist.
Naised, kes saavad antibiootikum-ravi (va rifampitsiin, vt eespool) peavad kasutama barjäärimeetodit
kuni 7 päeva pärast ravi lõppu.

Kui ravimi koosmanustamine jätkub pärast tablettide lõppemist KSK blisterpakendist, tuleb uue KSK
pakendiga alustada kohe, tavapärase tabletivaba perioodita.

Maksaensüüme indutseerivate toimeainetega pikaajalist ravi saavatel naistel soovitatakse kasutada
mõnda muud usaldusväärset mittehormonaalset rasestumisvastast meetodit.

Peamised drospirenooni metaboliidid inimese vereplasmas moodustuvad tsütokroom P450 süsteemi
osaluseta. Seetõttu on ebatõenäoline, et nimetatud ensüümsüsteemi inhibiitorid mõjutavad
drospirenooni metabolismi.

• TEENIA mõju teistele ravimitele
Suukaudsed kontratseptiivid võivad mõjutada teatud teiste toimeainete metabolismi.
Kontsentratsioonid vereplasmas ja kudedes võivad vastavalt suureneda (nt tsüklosporiin) või väheneda
(nt lamotrigiin).
In vitro inhibitsiooniuuringute ja in vivo koostoimeuuringute põhjal on vähetõenäoline et drospirenoon
mõjutab annuses 3 mg teiste ravimite metabolismi. Uuringutes osalesid vabatahtlikud naispatsiendid,
kes kasutasid markerainena omeprasooli, simvastatiini ja midasolaami.


• Muud koostoimed
Neerupuudulikkuseta patsientidel ei ilmnenud drospirenooni ja AKE inhibiitorite või MSPVA-de
samaaegsel kasutamisel märkimisväärset toimet seerumi kaaliumitasemele. Siiski ei ole selle
preparaadi kasutamise kohta koos aldosterooni antagonistidega või kaaliumi säästvate
diureetikumidega uuringuid läbi viidud. Sellisel juhul tuleb seerumi kaaliumitaset kontrollida esimese
ravitsükli ajal. Vt ka lõik 4.4.


• Laboratoorsed analüüsid
Rasestumisvastaste steroidhormoonide kasutamine võib mõjutada teatud laboratoorsete analüüside
tulemusi, sh maksa-; kilpnäärme-, neerupealiste- ja neerufunktsiooni biokeemilisi näitajaid,
(transport)valkude plasmataset, nt kortikosteroide siduva globuliini ja lipiidide/lipoproteiinide
fraktsioone; süsivesikute metabolismi  ning koagulatsiooni ja fibrinolüüsi parameetreid. Muutused
jäävad üldiselt laboratoorsete analüüside normi piiridesse. Kergest antimineralokortikoidsest toimest
tingituna suurendab drospirenoon plasma reniini aktiivsust ja plasma aldosteroonitaset.




4.6 Rasedus ja imetamine
Rasedus
TEENIA ei ole näidustatud raseduse ajal kasutamiseks.

Kui naine rasestub TEENIA kasutamise ajal, tuleb ravimi manustamine kohe lõpetada. Siiski ei ole
ulatuslikud epidemioloogilised uuringud näidanud ei sünnidefektide riski kasvu neil lastel, kelle emad
kasutasid KSK-sid enne rasedust, ega teratogeenset toimet, kui KSK-sid kasutati raseduse varases
staadiumis. 

Loomkatsetes on tiinuse ja imetamise ajal esinenud kõrvaltoimeid (vt lõik 5.3). Nende loomkatsete
põhjal ei saa välistada toimeainete hormonaalsest aktiivsusest tingitud kõrvaltoimete esinemist. Üldine
kogemus KSK-de kasutamisest raseduse ajal ei ole siiski andnud tõendeid kahjulikust toimest
inimesele.

Andmed drospirenooni ja etünüülöstradiooli kombineeritud kasutamise kohta raseduse ajal on väga piiratud ega võimalda teha järeldusi TEENIA võimaliku negatiivse toime kohta rasedusele, lootele või vastsündinule. Praegu puuduvad asjakohased epidemioloogilised andmed.
Imetamine KSK-d võivad imetamist mõjutada, sest nende toimel võib väheneda rinnapiima hulk ja muutuda selle koostis. Seega ei ole KSK-de kasutamine enne lapse täielikku rinnapiimast võõrutamist üldiselt soovitatav. Väike kogus kontratseptiivseid steroidhormoone ja/või nende metaboliite võib KSK-de kasutamise ajal jõuda rinnapiima. Need kogused võivad last mõjustada.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. KSK-de kasutajatel ei ole täheldatud toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

4.8 Kõrvaltoimed
KSK-de kasutamisega seostatud tõsised kõrvaltoimed on loetletud lõigus 4.4.
Drospirenooni ja etünüülöstradiooli kombineeritud kasutamise ajal on teatatud järgmistest kõrvaltoimetest:
Alljärgnevas tabelis on kõrvaltoimed esitatud MedDRA organsüsteemi klasside järgi. Sagedused põhinevad kliiniliste uuringute andmetel.
Organsüsteemi klass  Kõrvaltoimete esinemissagedus 

Sage ≥1/100 kuni <1/10  Aeg-ajalt ≥1/1000 kuni <1/100 
Infektsioonid ja infestatsioonid 
Kandidoos Herpes simplex 
Immuunsüsteemi häired 
Allergiline reaktsioon 
Ainevahetus- ja toitumishäired 
Söögiisu tõus 
Psühhiaatrilised häired  Emotsionaalne labiilsus  Depressioon Närvilisus Unehäire Libiido langus 
Närvisüsteemi häired  Peavalu  Paresteesia Vertiigo 
Silma kahjustused 
Nägemishäired 
Südame häired 
Ekstrasüstolid Tahhükardia 
Vaskulaarsed häired 
Kopsuemboolia Hüpertensioon Migreen Veenilaiendid 
Respiratoorsed, 
Farüngiit 

rindkere ja mediastiinumi häired 


Seedetrakti häired  Kõhuvalu  Iiveldus Oksendamine Gastroenteriit Kõhulahtisus Kõhukinnisus Seedetrakti häire 
Naha ja nahaaluskoe  Akne  Angioödeem 
kahjustused 
Alopeetsia Sügelemine Lööve Naha kuivus Seborröa Naha häired 
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused 
Kaela valu Valu jäsemetes Lihaskrambid 
Neerude ja kuseteede häired 
Tsüstiit 
Reproduktiivse  Rindade valulikkus  Rinnanäärme neoplasma 
süsteemi ja  Rindade suurenemine  Fibrotsüstiline rinnanääre 
rinnanäärme häired  Düsmenorröa Metrorraagia  Galaktorröa Munasarjatsüst Kuumahood Menstruatsiooni häired Amenorröa Menorraagia Vaginaalne kandidoos Vaginiit Voolus suguteedest Vulvovaginaalne häire Tupe kuivus Vaagna valu Kahtlane Papanicolaou testi tulemus 
Üldised häired ja  Turse 
manustamiskoha  Asteenia 
reaktsioonid 
Valu Liigne janu Suurenenud higistamine 
Uuringud  Kehakaalu tõus  Kehakaalu langus 

Kindla reaktsiooni, selle sünonüümide ja seotud seisundite kirjeldamisel on kasutatud kõige sobivaimat MedDRA terminit.
KSK-sid kasutavatel naistel on esinenud järgnevaid tõsiseid kõrvaltoimeid, mida on käsitletud lõigus
4.4:
•     Venoossed trombemboolilised häired;

•     Arteriaalsed trombemboolilised häired;

•     Hüpertensioon;

•     Maksatuumorid;

•     Teatud seisundite ilmnemine või süvenemine, millede seost KSK-de kasutamisega ei ole tõestatud: Crohni tõbi, haavandiline koliit, epilepsia, migreen, emakamüoomid, porfüüria, süsteemne erütematoosne luupus, herpes gestationis, Sydenhami koorea, hemolüütilis
ureemiline sündroom, kolestaatiline ikterus;
•     Kloasmid;

•     Ägedate või krooniliste maksahaiguste puhul võib ilmneda vajadus KSK-de võtmise peatamiseks, kuni maksafunktsiooni näitajad on normaliseerunud.

•     Päriliku angioödeemiga naistel võivad eksogeensed östrogeenid indutseerida või süvendada angioödeemi sümptomeid.


KSK-de kasutajate hulgas esineb rinnavähi diagnoose pisut rohkem. Kuivõrd rinnavähk on alla 40-aastaste naiste seas haruldane, on diagnoositud rinnavähi juhtumite arv väike võrreldes rinnavähi üldise esinemissagedusega. KSK-de kasutamise põhjuslik roll ei ole teada. Lisateabe saamiseks vt lõigud 4.3 ja 4.4.

4.9     Üleannustamine

Siiani puudub kogemus drospirenooni ja etünüülöstradiooli üleannustamise kohta. Kombineeritud suukaudsete kontratseptiivide kasutamisega saadud üldise kogemuse põhjal võivad sellisel juhul ilmneda järgnevad sümptomid: iiveldus, oksendamine ning noortel tüdrukutel vähene vaginaalne verejooks. Antidoodid puuduvad ja edasine ravi peaks olema sümptomaatiline.

5.     FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1     Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: Gestageenide ja östrogeenide fikseeritud kombinatsioonid
ATC-kood: G03AA12

Pearli indeks: meetodi ebaõnnestumise: 0,11 (ülemine kahepoolne 95% usalduspiir: 0,60).
Üldine Pearli indeks (meetodipoolne ebaõnnestumine + patsiendipoolne ebaõnnestumine): 0,31
(ülemine kahepoolne 95% usalduspiir: 0,91).

TEENIA kontratseptiivne toime põhineb erinevate tegurite koostoimel, milledest olulisimad on
ovulatsiooni pärssimine ja endomeetriumi muutused.

TEENIA on kombineeritud suukaudne kontratseptiiv, mis sisaldab etünüülöstradiooli ja progestageen
drospirenooni. Terapeutilistes annustes on drospirenoonil ka antiandrogeensed ja kerged
antimineralokortikoidsed omadused. Sellel puudub östrogeenne, glükokortikoidne ja
antiglükokortikoidne aktiivsus. Sellest lähtuvalt sarnaneb drospirenooni farmakoloogiline profiil
loodusliku hormooni progesterooni profiiliga.

Kliinilised uuringud viitavad kergetest antimineralokortikoidsetest omadustest tingitud kergele
antimineralokortikoidsele toimele.
Suurte annustega KSK-de (50 μg etünüülöstradiooli) kasutamisel väheneb endomeetriumi ja
munasarjavähi risk. Kas sama kehtib ka väikeste annustega KSK-de kohta, vajab veel kinnitamist.


5.2     Farmakokineetilised omadused
•     Drospirenoon
Imendumine Suukaudsel manustamisel imendub drospirenoon kiiresti ja peaaegu täielikult. Maksimaalne kontsentratsioon seerumis, mis on ligikaudu 38 ng/ml, saavutatakse pärast preparaadi ühekordset manustamist 1...2 tunniga. Biosaadavus on vahemikus 76...85%. Toiduga koos manustamine ei mõjuta drospirenooni biosaadavust.
Jaotumine Suukaudse manustamise järel langeb drospirenoonitase seerumis lõpliku poolväärtusajaga 31 tundi. Drospirenoon seondub seerumi albumiiniga ja mitte suguhormooni siduva globuliini (ingl sex hormone binding globulin, SHBG) ega kortikoidi siduva globuliiniga (ingl corticoid binding globulin, CBG). Vaid 3...5% kogu toimeaine plasmakontsentratsioonist esineb vaba steroidhormoonina. Etünüülöstradiooli indutseeritud SHBG kontsentratsiooni tõus ei mõjuta drospirenooni seondumist seerumi valkudega. Drospirenooni keskmine näiv jaotusruumala on 3,7 ±1,2 l/kg.
Metabolism Pärast suukaudset manustamist metaboliseeritakse drospirenoon ulatuslikult. Põhilised metaboliidid plasmas on drospirenooni laktoonringi avanemisel tekkivad happelised vormid ja 4,5dihüdrodrospirenoon-3-sulfaat. Need mõlemad moodustuvad ilma tsütokroom P450 süsteemi osaluseta. Drospirenoon metaboliseerub vähesel määral tsütokroom P450 3A4 osalusel ja on võimeline in vitro seda ensüümi ning tsütokroom P450 1A1, tsütokroom P450 2C9-t ja tsütokroom P450 2C19-t pärssima.
Eliminatsioon Drospirenooni seerumi metaboolne kliirens on 1,5 ±0,2 ml/min/kg. Drospirenoon eritub muutumatul kujul vaid väga väikeses koguses. Drospirenooni metaboliidid erituvad rooja ja uriiniga ligikaudu vahekorras 1,2 : 1,4. Metaboliitide eritumise poolväärtusaeg uriini ja roojaga on ligikaudu 40 tundi.
Tasakaaluseisundi plasmakontsentratsioonidÜhe ravitsükli ajal on drospirenooni maksimaalne tasakaaluseisundi kontsentratsioon vereseerumis ligikaudu 70 ng/ml, mis saavutatakse ligikaudu 8 ravipäevaga. Lõpliku poolväärtusaja ning annustamisintervalli vahelisest suhtarvust tingituna tõuseb drospirenooni seerumitase ligikaudu kolmekordseks.
Patsientide erirühmad
-Neerukahjustuse mõju Kergekujulise neerukahjustusega naistel [kreatiniini kliirens (CLcr), 50...80 ml/min] oli drospirenooni kontsentratsioon seerumis võrreldav normaalse neerufunktsiooniga patsientide omaga. Normaalse neerufunktsiooniga naistega võrreldes oli mõõduka neerukahjustusega naistel (CLcr, 30...50 ml/min) drospirenooni kontsentratsioon seerumis keskmiselt 37% suurem. Ravi drospirenooniga oli kerge ja mõõduka neerukahjustusega patsientidele ka hästi talutav. Ravi drospirenooniga ei avaldanud seerumi kaaliumi kontsentratsioonile kliiniliselt olulist mõju.
-Mõju maksakahjustusele Võrreldes normaalse maksafunktsiooniga patsientidega vähenes üksikannusega uuringus mõõduka maksafunktsiooni kahjustusega vabatahtlikel kliirens suukaudsel manustamisel (CL/f) ligikaudu 50%. Mõõduka maksafunktsiooni häirega patsientidel täheldatud drospirenooni kliirensi vähenemine ei põhjustanud kahe vabatahtlike rühma vahel nähtavaid erinevusi seerumi kaaliumi kontsentratsioonides. Isegi diabeedi ja samaaegse spironolaktoonravi puhul (kaks tegurit, mis võivad soodustada hüperkaleemia teket) ei täheldatud seerumi kaaliumi kontsentratsiooni tõusu üle normaalse vahemiku ülemise piiri. Sellest võib järeldada, et kerge või mõõduka maksakahjustusega (Child-Pugh B) patsiendid taluvad drospirenooni hästi.
-Etnilised rühmad Kliiniliselt olulisi erinevusi drospirenooni või etünüülöstradiooli farmakokineetikas jaapanlaste ja kaukaaslaste vahel ei ole täheldatud.
• Etünüülöstradiool
Imendumine Suukaudsel manustamisel imendub etünüülöstradiool kiirelt ja täielikult. Pärast ühekordset suukaudset manustamist saavutatakse maksimaalne kontsentratsioon seerumis (ligikaudu 33 pg/ml) 1...2 tunniga. Presüsteemse konjugatsiooni ja esmase maksapassaaži tulemusena on absoluutne biosaadavus ligikaudu 60%. Koos toiduga manustamisel vähenes etünüülöstradiooli biosaadavus ligikaudu 25%-l uuritavatest patsientidest, samas kui ülejäänud patsientidel selliseid muutusi ei täheldatud.
Jaotumine Etünüülöstradiooli tase seerumis alaneb kahefaasiliselt, lõplikku dispositsioonifaasi iseloomustav poolväärtusaeg on ligikaudu 24 tundi. Etünüülöstradiool on suures ulatuses, kuid mittespetsiifiliselt seotud seerumi albumiiniga (ligikaudu 98,5 %) ning ta indutseerib SHBG ja kortikoide siduva globuliini (CBG) kontsentratsiooni tõusu seerumis. Jaotusruumala on hinnanguliselt umbes 5 l/kg.
Metabolism Etünüülöstradiool allub presüsteemsele konjugatsioonile nii peensoole limaskestas kui ka maksas. Etünüülöstradiool metaboliseeritakse peamiselt aromaatse hüdroksülatsiooni teel, siiski produtseeritakse suur kogus erinevaid hüdroksüleeritud ja metüleeritud metaboliite. Need metaboliidid esinevad kas vabade metaboliitidena või konjugeerituna glükuroniidide ja sulfaatidena. Metaboolne kliirens on 5 ml/min/kg.
Eliminatsioon Etünüülöstradiool ei eritu muutumatul kujul olulisel määral. Etünüülöstradiooli metaboliidid erituvad uriini ja sapiga vahekorras 4 : 6. Metaboliitide eliminatsiooni poolväärtusaeg on ligikaudu 1 päev. 
Tasakaaluseisundi plasmakontsentratsioonid Tasakaaluseisundi plasmakontsentratsioon saavutatakse ravitsükli teises pooles ning etünüülöstradiooli seerumitase tõuseb ligikaudu 2,0…2,3 korda.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Loomkatsetes piirdusid drospirenooni ja etünüülöstradiooli toimed tuntud farmakoloogiliste toimetega. Reproduktsioonitoksilisuse uuringud loomadel näitasid embrüotoksilist ja fetotoksilist toimet, mida loomadel peetakse liigispetsiifiliseks. Drospirenooni annustel, mis ületasid drospirenooni ja etünüülöstradiooli kasutajate annuseid kirjeldati toimet seksuaalsele diferentseerumisele roti lootel, kuid mitte ahvi lootel.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu
Tableti sisu:
Laktoosmonohüdraat Maisitärklis Eelželatiniseeritud maisitärklis Makrogooli ja polüvinüülalkoholi pook-kopolümeer Magneesiumstearaat
Tableti kate:
Polüvinüülalkohol Titaandioksiid (E171) Talk Makrogool 3350 Sojaletsitiin

6.2 Sobimatus
Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg
2 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 25°C. Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
PVC/PE/PVDC-Al blisterpakendid. Blistrid on pakendatud koos patsiendi infolehega pappkarpi ja igasse karpi on lisatud „etüi“ hoiukott.
Pakendi suurused: 1×21 õhukese polümeerikattega tabletti 3×21 õhukese polümeerikattega tabletti 6×21 õhukese polümeerikattega tabletti 13×21 õhukese polümeerikattega tabletti
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erinõuded ravimi hävitamiseks ja käsitsemiseks
Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Gedeon Richter Plc. 1103 Budapest, Gyömrői út 19-21. Ungari

8. MÜÜGILOA NUMBER

728811

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

01.02.2011

10. TEKSTI ÜLEVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud veebruaris 2011.