Tygacil - Ravimi omaduste kokkuvõte
Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Tygacil 50mg infusioonilahuse pulber
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks 5ml Tygacili viaal sisaldab 50mg tigetsükliini. Pärast lahustamist sisaldab 1ml 10mg tigetsükliini.
Abiainete täielik loetelu vt lõik6.1.
3. RAVIMVORM
Infusioonilahuse pulber.
Oranž kook või pulber.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Tygacil on näidustatud täiskasvanutele ja lastele alates 8 aasta vanusest järgmiste infektsioonide raviks (vt lõigud4.4 ja 5.1):
tüsistunud naha-ja pehmete kudede infektsioonid, välja arvatud diabeetilised jalainfektsioonid (vt lõik4.4); tüsistunud kõhuõõne infektsioonid.
Tygacili tohib kasutada ainult neil juhtudel, kui teised alternatiivsed antibiootikumid ei sobi (vt lõigud4.4, 4.8 ja 5.1).
Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Täiskasvanud Soovitatavonkasutada algannusena 100mg ja seejärel 5...14päeva vältel iga 12tunni järel 50mg. Lapsed ja noorukid (vanuses 8...17aastat) Lapsed vanuses 8...12eluaastat: 1,2mg/kg tigetsükliini intravenoosselt iga 12tunni järel kuni maksimumannuseni 50mg iga 12tunni järel 5...14päeva jooksul.
Noorukid vanuses 12...18eluaastat: 50mg tigetsükliini iga 12tunni järel 5...14päeva jooksul.
Ravi kestus tuleb valida sõltuvalt infektsiooni raskusest ja kohast ning patsiendi ravivastusest.
Eakad Eakatel patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik (vt lõik5.2).
Maksakahjustus Kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidel (Child-Pugh' aste A ja Child-Pugh' aste B) ei ole annuse kohandamine vajalik.
Raske maksakahjustusega (Child-Pugh' asteC) patsientidel(sh lapsed)tuleb tigetsükliini annust vähendada 50% võrra. Täiskasvanutel peab annustpärast sissejuhatavat annust 100mg vähendama 25mg-ni iga 12tunni järel. Raske maksakahjustusega patsiente (Child-Pugh' asteC) tuleb ravida ettevaatlikult ning jälgida nende ravivastust (vt lõigud4.4 ja 5.2).
Neerukahjustus Neerukahjustusega või hemodialüüsi saavatel patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik (vt lõik5.2).
Lapsed Tygacili ohutust ja efektiivsust ei ole alla 8-aastastel lastel uuritud,andmed puuduvad. Tygaciliei tohi kasutada alla 8-aastastel lastel, sest ravim põhjustab hammaste värvimuutusi(vt lõigud4.4 ja 5.1).
Manustamisviis
Tigetsükliinimanustatakse ainult intravenoosse infusioonina 30...60minuti vältel (vt lõigud4.4 ja 6.6).Tigetsükliini peab lastele manustama eelistatavalt 60minutitkestva infusioonina (vt lõik4.4).
Ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmise ja lahjendamisejuhiseidvt lõik6.6.
4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või lõigus6.1 loetletud mis tahesabiainetesuhtes. Patsientidel, kellel on ülitundlikkus tetratsükliinide klassi kuuluvate antibiootikumide suhtes, võib esineda tigetsükliini suhtes ülitundlikkust.
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Tüsistunud naha ja pehmete kudede infektsioonide(Complicated skin and soft tissue infections, cSSTI), tüsistunud kõhusiseste infektsioonide(Complicated intra-abdominal infections, cIAI), diabeetiliste jalainfektsioonide, haiglatekkese kopsupõletiku kliinilistes uuringutes ja resistentsete patogeenide uuringutes on täheldatud numbriliselt suuremat suremuse sagedust tigetsükliiniga ravitud patsientidel kui võrdlusravimitega ravitud patsientidel. Nende leidude põhjused pole teada, kuid ei saa välistada halvemat efektiivsust ja ohutust kui uuringute võrdlusravimitel.
Superinfektsioon Tüsistunud kõhusisese infektsiooniga (cIAI) patsientide kliinilistes uuringutes on operatsioonihaava aeglast paranemistseostatud superinfektsiooniga. Haava aeglustunud paranemise korral tuleb patsienti jälgida superinfektsiooni avastamiseks (vt lõik4.8).
Patsiendid, kellel tekivad superinfektsioonid, eriti haiglatekkene pneumoonia, on seotud halvemate lõpptulemustega. Patsiente tuleb superinfektsiooni tekkimise suhtes hoolikalt jälgida. Kui pärast ravi alustamist tigetsükliiniga tuvastatakse muu infektsioonikolle peale tüsistunud naha ja pehmete kudede infektsiooni (Complicated skin and soft tissue infections, cSSTI) või tüsistunud kõhusisese infektsiooni (Complicated intra-abdominal infections, cIAI), tuleb kaaluda alternatiivse antibakteriaalse ravi alustamist, mis on efektiivne esineva(te) infektsiooni(de) spetsiifilise tüübi puhul.
Anafülaksia
Tigetsükliini kasutamisel on esinenud anafülaksiat või anafülaktoidseid reaktsioone, mis võivad olla eluohtlikud (vt lõigud4.3 ja 4.8).
Maksapuudulikkus
Tigetsükliiniga ravi saavatel patsientidel on esinenud üksikjuhtudel valdavalt kolestaatilise iseloomuga maksakahjustusi, sealhulgas surmaga lõppenud maksapuudulikkuse juhte. Kuigi maksapuudulikkust võib patsientidel tekkida ka olemasolevate kaasuvate haiguste või muude samal ajal kasutatavate ravimpreparaatide toimel, tuleb võtta arvesse ka tigetsükliini võimalikku mõju (vt lõik4.8).
Tetratsükliinide klassi kuuluvad antibiootikumid
Glütsüültsükliinide klassi kuuluvad antibiootikumid sarnanevad struktuurilt tetratsükliinide klassi kuuluvate antibiootikumidega. Tigetsükliinil võib olla tetratsükliinide klassi kuuluvate antibiootikumidega sarnaseid kõrvaltoimeid. Nende kõrvaltoimete hulka võivad kuuluda valgustundlikkus, ajuebakasvaja, pankreatiit ja antianaboolne toime, mis on põhjustanud vereplasma uurealämmastiku (BUN) taseme tõusu, asoteemiat, atsidoosi ja hüperfosfateemiat (vt lõik4.8).
Pankreatiit
Tigetsükliiniravigaseoseson esinenud ägedat pankreatiiti, mis võib olla raskekujuline (sagedus: aeg- ajalt) (vt lõik4.8). Kui tigetsükliini kasutavatel patsientidel tekib ägedale pankreatiidile viitavaid kliinilisi sümptomeid, nähte või laboratoorsete analüüside kõrvalekaldeid, tuleb kaaluda ägeda pankreatiidi diagnoosi võimalust. Enamikul juhtudel tekkis see pärast vähemalt ühenädalast ravi. Seda on esinenud patsientidel, kellel ei olnud pankreatiidi teadaolevaid riskitegureid. Pärast tigetsükliiniga ravi katkestamist patsientideseisund tavaliselt paraneb. Pankreatiidi kahtluse korral tuleb kaaluda tigetsükliiniga ravi katkestamist.
Koagulopaatia
Tigetsükliin võib pikendada nii protrombiini aega (prothrombin time, PT) kui ka aktiveeritud osalise tromboplastiini aega (activated partial thromboplastin time, aPTT). Peale selle on tigetsükliini kasutamisega seoses teatatud hüpofibrinogeneemiast. Seega peab enne tigetsükliiniga ravi alustamist ja regulaarselt ravi ajal jälgima vere hüübimisnäitajaid, nagu PT võimõni muu sobiv antikoagulatsiooni näitav analüüs, sealhulgas vere fibrinogeenisisaldus.Eritiettevaatlik soovitatakse ollaraskelt haigete patsientide ja antikoagulante kasutavate patsientidega(vt lõik4.5).
Kaasuvad haigused
Tigetsükliini kasutamise kohta infektsioonide ravimiseks raskete kaasuvate haigustega patsientidel on vähe kogemusi. Tüsistunud naha ja pehmete kudede infektsioonidega patsientidega läbiviidud kliinilistes uuringutes oli tigetsükliiniga ravitud patsientidel kõige levinumat liiki infektsioon tselluliit (58,6%), millele järgnesid suuremad abstsessid (24,9%). Raskete kaasuvate haigustega, näiteks vähenenud immuunsusega, infitseerunud lamatistega või rohkem kui 14-päevast ravi vajavate infektsioonidega (näiteks nekrotiseeriv fastsiit) patsiente uuringusseei kaasatud. Vähesel arvul kaasati uuringusse kaasuvate haigustega, näiteks diabeedi (25,8%), perifeersete veresoonte haigusega (10,4%), intravenoosselt narkootikume kuritarvitavaid (4%) ja HIV infektsiooni suhtes positiivseid (1,2%) patsiente. Vähe kogemusi on ka kaasneva baktereemiaga (3,4%) patsientide ravimisega. Seepärast on soovitatav olla selliste patsientide ravimisel ettevaatlik. Diabeetilise jalainfektsiooniga patsientidega tehtud suure uuringu tulemused näitasid, et tigetsükliin oli võrdlusravimist vähem efektiivne, mistõttu tigetsükliini ei ole soovitatav neil patsientidel kasutada (vt lõik4.1).
Kliinilistes uuringutes tüsistunud kõhusiseste infektsioonidega patsientidega oli tigetsükliiniga ravitud patsientidel kõige levinumat liiki infektsioon tüsistunud pimesoolepõletik (50,3%), millele järgnesid muud harvemini esinenud diagnoosid, näiteks tüsistunud koletsüstiit (9,6%), sooleperforatsioon (9,6%), kõhusisene abstsess (8,7%), mao-või kaksteistsõrmiksoolehaavandist põhjustatud perforatsioon (8,3%), peritoniit (6,2%) ja tüsistunud divertikuliit (6%). Neist patsientidest 77,8%-l oli kirurgiliselt ilmnev peritoniit. Vähesel arvul oli raskete kaasnevate haigustega patsiente, kellel oli
näiteks vähenenud immuunsus, APACHE II arv >15 (3,3%) või mitu kirurgiliselt ilmnenud kõhusisest abstsessi (11,4%). Vähe kogemusi on ka kaasneva baktereemiaga (5,6%) patsientide ravimisega. Seepärast on soovitatav olla selliste patsientide ravimisel ettevaatlik.
Tigetsükliini kasutamisel raskelt haigetel patsientidel, kellel on kliiniliselt avaldunud sooleperforatsioon tüsistunud sekundaarsete kõhusiseste infektsioonidega (cIAI), või tekkiva sepsise või septilise šokiga patsientidel tuleb kaaluda selle kasutamist koos antibakteriaalse raviga (vt lõik4.8).
Kolestaasi täpset mõju tigetsükliini farmakokineetikale ei ole kindlaks määratud. Ligikaudu 50% kogu tigetsükliinist eritub sapiga. Seepärast tuleb kolestaasiga patsiente hoolikalt jälgida.
Peaaegu kõigi antibakteriaalsete ainete kasutamisel on esinenud pseudomembranoosset koliiti, mille raskus võib varieeruda kergest eluohtlikuni. Seepärast on tähtis võtta seda diagnoosi arvesse patsientidel, kellel esineb ükskõik millise antibakteriaalse aine manustamise ajal või pärast seda kõhulahtisust (vt lõik4.8).
Tigetsükliini kasutamine võib kutsuda esile mittetundlike organismide, sealhulgas seente ülemäärast kasvu. Patsiente tuleb ravi ajal hoolikalt jälgida. Superinfektsiooni korral tuleb kasutusele võtta sobivaid meetmeid (vt lõik4.8).
Rottidega läbi viidud uuringutes tigetsükliini kasutamisega on esinenud luude värvimuutust. Tigetsükliini võib seostada hammaste püsiva värvimuutusega inimestel, kellel ravimit kasutatakse hammaste arenemise ajal (vt lõik4.8).
Lapsed
Tigetsükliini kasutamise kliiniline kogemus infektsioonide ravis 8-aastastel ja vanematel lastel on väga piiratud (vt lõigud4.8 ja5.1). Seetõttu peab olema lastel kasutamine piiratudainult nendeskliinilistes olukordades, kus alternatiivne antibakteriaalne ravi puudub.
Lastel ja noorukitel on iiveldus ja oksendamine väga sagedased kõrvaltoimed (vt lõik4.8). Tähelepanu peab pööramavõimalikule dehüdratsioonile. Tigetsükliini peab lastele manustama eelistatavalt 60minutitkestva infusioonina.
Lastel, nagu täiskasvanutelgi, täheldatakse sageli kõhuvalu. Kõhuvalu võib viidata pankreatiidile. Pankreatiidi tekkimiseltulebravi tigetsükliiniga lõpetada. Enne ravi alustamist tigetsükliiniga ja ravi ajal peab pidevalt jälgima maksafunktsiooni näitajaid, hüübimis-jahematoloogilisi parameetreid, amülaasi ja lipaasi.
Tygacili ei tohi kasutadaalla 8-aastastel lastel, sest selles vanuserühmas puuduvad ohutuse ja efektiivsuse andmedning tigetsükliini võib seostada püsivahammaste värvimuutusega(vt lõik4.8).
Teave abiainete kohta
Tygacil sisaldab vähem kui 1mmol (23mg) naatriumi 5ml lahuses. Madala naatriumisisaldusega dieedil olevaid patsiente võib teavitada, et see ravim onpõhimõtteliselt „naatriumivaba“.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel.
Tigetsükliini ja varfariini (25mg ühekordne annus) samaaegsel manustamisel tervetele uuringus osalejatele vähenes R-varfariini ja S-varfariini kliirens vastavalt 40% ja 23% ning AUC suurenes 68% ja 29%. Selle koostoime mehhanismi ei ole veel täielikult välja selgitatud. Kättesaadavad andmed ei näita, et see koostoime võiks rahvusvahelist standardsuhet (INR) oluliselt mõjutada. Kuna aga
tigetsükliin võib pikendada nii protrombiiniaega (PT) kui ka aktiveeritud osalist tromboplastiiniaega (aPTT), tuleb tigetsükliini manustamisel koos antikoagulantidega hoolikalt jälgida asjakohaseid hüübimisteste (vt lõik 4.4). Varfariin ei mõjutanud tigetsükliini farmakokineetilist profiili.
Tigetsükliin ei metaboliseeru ulatuslikult. Seepärast ei mõjuta tigetsükliini kliirensit eeldatavasti toimeained, mis inhibeerivad või indutseerivad CYP450 isovormide aktiivsust. Tigetsükliin ei ole in vitroCYP450 ensüümide konkureeriv ega pöördumatu inhibiitor (vt lõik5.2).
Tigetsükliini kasutamine soovitatud annuses ei kahjustanud tervetele täiskasvanutele manustatud digoksiini (0,5mg, millele järgnes üks kord ööpäevas 0,25mg) imendumise määra ega ulatust ega kliirensit. Digoksiin ei kahjustanud tigetsükliini farmakokineetilist profiili. Seepärast ei ole tigetsükliini manustamisel koos digoksiiniga annuse korrigeerimine vajalik.
Antibiootikumide samaaegsel kasutamisel suukaudsete rasestumisvastaste vahenditega võib suukaudsete rasestumisvastaste vahendite toime väheneda.
Tigetsükliini ja kaltsineuriini inhibiitorite (nt takroliimus või tsüklosporiin) samaaegne kasutamine võib põhjustada kaltsineuriini inhibiitorite kontsentratsiooni suurenemist seerumis. Seetõttu tuleb ravimitoksilisuse vältimiseks jälgida ravi ajal tigetsükliiniga kaltsineuriini inhibiitori kontsentratsiooni seerumis.
In vitrouuringute alusel on tigetsükliin P-gp substraat. P-gp inhibiitorite (nt ketokonasool või tsüklosporiin) või P-gp indutseerijatega (nt rifampitsiin) kooskasutamine võib mõjutada tigetsükliini farmakokineetikat (vt lõik5.2).
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Tigetsükliini kasutamise kohta rasedatelandmed puuduvadvõi on piiratud hulgal. Loomkatsedon näidanud kahjulikku toimetreproduktiivsusele(vt lõik5.3). Võimalik risk inimesele ei ole teada. Nagu tetratsükliinide klassi kuuluvate antibiootikumide kohta on teada, võib ka tigetsükliin põhjustada hammaste püsivaid defekte (värvimuutus ja emaili defektid) ning lükata edasi loote luude moodustumise protsesse, kui nad puutuvad emakas ravimiga kokku raseduse teisel poolel, samuti kuni 8-aastastel lastel kudede rikastumise tõttu kõrge kaltsiumitasemega ja kaltsiumi ja kelaatide komplekside moodustumise tõttu (vt lõik4.4). Tigetsükliini ei tohi kasutada raseduse ajal, välja arvatud juhul, kui naise kliiniline seisund vajab ravi tigetsükliiniga. Imetamine
Ei ole teada, kas tigetsükliin/metaboliididerituvadrinnapiima. Olemasolevad andmedloomadelon näidanud, et tigetsükliin/metaboliidid erituvad rinnapiima (vt lõik5.3).Riskirinnaga toidetavale lapsele ei saa välistada.Rinnaga toitmise katkestamine või tigetsükliiniga ravi katkestamine/ära jätminetuleb otsustada arvestades imetamise kasulapsele ja ravi kasunaisele.
Fertiilsus
Tigetsükliini toimet inimeste fertiilsusele ei ole uuritud. Tigetsükliiniga tehtud mittekliinilised uuringud rottidel ei näidanud kahjulikke toimeid fertiilsusele ega reproduktsioonivõimele.Emastel rottidel ei leitud toimeainega seotud mõju munasarjadele või suguvalmidustsüklile 4,7korda inimese ööpäevast annust ületavates annustes AUC põhjal(vt lõik5.3).
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Võib esineda pearinglust ja see võib mõjutada autojuhtimist ning masinate käsitsemise võimet (vt lõik4.8).
4.8 Kõrvaltoimed
Ohutusprofiili kokkuvõte
IIIja IVfaasi kliinilistes uuringutes raviti tigetsükliiniga kokku 2393tüsistunud naha-ja pehmete kudede infektsioonide ja tüsistunud kõhuõõne infektsioonidegapatsienti.
Kliinilistes uuringutes kõige sagedamini esinenud ravimiga seotud kõrvaltoimed olid pöörduv iiveldus (21%) ja oksendamine (13%), mis tekkisid tavaliselt varakult (1...2.ravipäeval) ja olid üldiselt raskusastmelt kerged või mõõdukad.
Tigetsükliini kasutamisel, sealhulgas kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgsete kogemuste käigus, esinesalltoodud tabelis välja toodudkõrvaltoimeid.
Kõrvaltoimete tabel
Organsüsteemi Vägasage Sage Aeg-ajalt Harv Teadmata(ei saa klass ≥1/10 ≥1/100 kuni ≥1/1000 kuni ≥1/10000 hinnata Infektsioonid ja sepsis/septiline infestatsioonid šokk, Vere ja osalise trombotsüto- hüpofibrino- lümfisüsteemi aktiveeritud peenia, geneemia häired tromboplas- rahvusvahelise Immuunsüstee anafülaksia/anafü- mi häired laktoidsed Ainevahetus-ja hüpoglükee- toitumishäired mia, Närvisüsteemi pearinglus häired Vaskulaarsed flebiit tromboflebiit häired Seedetrakti iiveldus, kõhuvalu, äge pankreatiit häired oksenda- düspepsia, (vt lõik4.4) mine, diarröa anoreksia Maksa ja seerumi kollatõbi, maksapuudulik- sapiteede häired aspartaatamino maksakahjus- kus*(vt lõik4.4)
Organsüsteemi Vägasage Sage Aeg-ajalt Harv Teadmata(ei saa klass ≥1/10 ≥1/100 kuni ≥1/1000 kuni ≥1/10000 hinnata Naha ja kihelus, tõsised nahaaluskoe nahalööve nahareaktsioonid, kahjustused sh Stevensi- Üldised häired haavade süstekoha ja manustamis- paranemise põletik, valu koha aeglustumine, süstekohas, reaktsioonid reaktsioon ödeem Uuringud Seerumi *Turuletulekujärgselt teatatud kõrvaltoimed Valitud kõrvaltoimete kirjeldus
Antibiootikumide toime Pseudomembranoosne koliit, mis võib ulatuda raskusastmelt kergest kuni eluohtlikuni (vt lõik4.4).
Ravimile mittetundlike organismide, sealhulgas seente ülemäärane kasv (vt lõik4.4).
Tetratsükliinide toime Glütsüültsükliinide klassi kuuluvad antibiootikumid sarnanevad struktuurilt tetratsükliinide klassi kuuluvatele antibiootikumidele. Tetratsükliinide kõrvaltoimete hulka võivad kuuluda valgustundlikkus, ajuebakasvaja, pankreatiit ja antianaboolne toime, mis on põhjustanud vereplasma uurealämmastiku taseme tõusu, asoteemiat, atsidoosi ja hüperfosfateemiat (vt lõik 4.4)või fikseerunud ravimilöövet.
Tigetsükliini kasutamisega hammaste arenemise ajal võib kaasneda hammaste püsiv värvimuutus (vt lõik4.4).
Tüsistunud naha-ja pehmete kudede infektsioonide ja tüsistunud kõhuõõne infektsioonide III ja IV faasi kliinilistes uuringutes esines infektsiooniga seotud raskeid kõrvaltoimeid sagedamini tigetsükliiniga (7,1%) kui võrdlusravimitega ravitud patsientidel (5,3%). Täheldati olulisi erinevusi sepsise/septilise šoki esinemises tigetsükliini kasutamisel (2,2%), võrreldes võrdlusravimitega (1,1%). ASAT ja ALAT kõrvalekaldeid esines tigetsükliiniga ravitud patsientidel sagedamini pärast ravi, kuid võrdlusravimiga ravitud patsientidel sagedamini ravi ajal.
Kõigis tüsistunud naha-ja pehmete kudede infektsioonide ja tüsistunud kõhuõõne infektsioonide III ja IV faasi uuringutes esines surmajuhtumeid 2,4%-l (54/2216) tigetsükliiniga ravitud patsientidest ja 1,7%-l (37/2206) aktiivsete võrdlusravimitega ravitud patsientidest.
Lapsed
Väga piiratud ohutusandmed on saadaval kahe farmakokineetilise uuringu kohta (vt lõik5.2). Nendes uuringutes ei täheldatud tigetsükliinil ei uusi ega ootamatuid ohutuseprobleeme.
Avatud, ühe suureneva annusega farmakokineetilises uuringus uuriti tigetsükliini ohutust 25lapsel vanuses8...16, kes olid hiljuti taastunud infektsioonidest. Nendel 25 uuritaval oli kõrvaltoimete profiil üldiselt sarnane täiskasvanuteomaga.
Tigetsükliini ohutust uuriti ka avatud,mitme suureneva annusega farmakokineetilises uuringus 58lapsel vanuses 8...11, kellel esines tüsistunud naha-ja pehmete kudede infektsioon(n=15), tüsistunud kõhusisene infektsioon(n=24) või olmetekkene pneumoonia (n=19). Nendel 58 uuritaval oli kõrvaltoimete profiil üldiselt sarnane täiskasvanuteomaga, välja arvatud iiveldus (48,3%), oksendamine (46,6%) ja suurenenud lipaaside tase seerumis (6,9%), mida esines lastel sagedamini kui täiskasvanutel.
Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist.See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet.Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada riikliku teavitamissüsteemi (vtV lisa)kaudu.
4.9 Üleannustamine
Üleannustamise ravimise kohta konkreetne teave puudub. Tigetsükliini intravenoossel manustamisel ühekordse annusena 300mg tervetele täiskasvanutele 60minuti jooksul sagenes iiveldus ja oksendamine. Hemodialüüsiga tigetsükliini olulistes annustes ei välju.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: antibakteriaalsed ained süsteemseks kasutamiseks,tetratsükliinid, ATC- kood: J01AA12.
Toimemehhanism Glütsüültsükliinide hulka kuuluv antibiootikum tigetsükliin pärsib proteiinide translatsiooni bakterites, seondudes 30S ribosoomide subühikuga ja blokeerides aminoatsüül tRNA molekulide pääsu ribosoomi A-saiti. Sellega takistatakse aminohappejääkide kaasamist peptiidahelate pikendamisse.
Tigetsükliini loetakse üldiselt bakteriostaatiliseks. Neljakordses minimaalses inhibeerivas kontsentratsioonis täheldati tigetsükliini kasutamisel Enterococcusspp., Staphylococcus aureus’e ja Escherichia colivastu kolooniate organismide arvu logaritmilist vähenemist astmes2.
Resistentsuse mehhanism
Tigetsükliin on võimeline ületama kahtepõhilist tetratsükliiniresistentsuse mehhanismi – ribosoomikaitset ja väljavoolu. Tõestatud on tigetsükliini ja minotsükliinresistentsete Enterobacterales’teisolaatide vaheline ristresistentsus, mida põhjustavad mitme ravimi resistentsuse pumbad.Tigetsükliini ja enamiku antibiootikumiklasside vahel sihtmärgil põhinev ristresistentsus puudub.
Tigetsükliin on tundlik kromosoomilt kodeeritud Proteeaeja Pseudomonas aeruginosamitme ravimi resistentsuse pumpade suhtes. Proteeaeperekonda kuuluvad patogeenid(Proteusspp., Providencia spp. ja Morganellaspp.) on tigetsükliini suhtes tavaliselt vähem tundlikud kui teised perekonna
Enterobacteralesliikmed.Tundlikkuse vähenemise põhjuseks mõlemas rühmas on peetud mittespetsiifilise AcrAB mitme ravimi väljavoolu pumba ülemäärast ekspressiooni. Acinetobacter baumanniitundlikkuse vähenemise põhjuseks on peetud AdeABC väljavoolu pumba ülemäärast ekspressiooni.
Antibakteriaalne toimekombinatsioonis teiste antibakteriaalsete ainetega
Invitrouuringutes täheldati tigetsükliini ja teiste sageli kasutatavate antibiootikumide klasside vahelist antagonismi harva.
Läved
Euroopa antimikrobiaalse tundlikkuse testimise komitee (EUCAST) poolt kindlaks määratud minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni läved on järgmised:
Patogeen Minimaalse inhibeeriva kontsentratsioonilävi (mg/l)
Enterobacterales: 0,5 0,5 Escherichia coli ja Citrobacter koseri(†) Staphylococcusspp. 0,5 0,5 Enterococcusspp. 0,25 0,25 Streptococcus’e rühmad A, 0,125 0,125 B, C jaG
(†)TeisteEnterobacterales’tevastuvarieerub tigetsükliini aktiivsus Proteusspp., Morganella morganii ja Providenciaspp. puhul ebapiisavast kuni muude liikide puhul muutuvani.
Seoses anaeroobsete bakteritega on olemas kliinilisi tõendeid efektiivsuse kohta polümikroobsete kõhusiseste infektsioonide puhul, kuid puudub korrelatsioon minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni väärtuste, farmakokineetiliste ja farmakodünaamiliste andmete ja kliiniliste tulemuste vahel. Seepärast tundlikkuse läve ei ole esitatud. Tuleb märkida, et liikidesse Bacteroidesja Clostridiumkuuluvate organismide suhtes on minimaalsed inhibeerivad kontsentratsioonid väga erinevad ja nende väärtused võivad ületada 2mg/l tigetsükliini.
Tigetsükliini kliinilise efektiivsuse kohta enterokokkide vastu on vähe tõendeid. Kuid kliinilistes uuringutes on näidatud polümikroobsete kõhusiseste infektsioonide ravivastust tigetsükliinile. Tundlikkus
Omandatud resistentsuse osakaal varieerub valitud liikide puhul geograafiliselt ja ajas ning soovitatav on hankida resistentsuse kohta kohalikku teavet, eriti raskete infektsioonide ravimisel. Vajaduse korral tuleb kasutada ekspertide abi, kui resistentsuse kohalike iseärasuste tõttu on ravimi kasulikkus vähemalt teatavat tüüpi infektsioonide suhtes küsitav.
Patogeen Üldiselt tundlikud liigid Grampositiivsed aeroobid Enterococcusspp.† Staphylococcus aureus* Staphylococcus epidermidis Staphylococcus haemolyticus Streptococcus agalactiae* Streptococcus anginosus grupp*(kaasa arvatud S.anginosus, S.intermediusja S.constellatus) Streptococcus pyogenes* Rühma Viridans streptokokid Gramnegatiivsed aeroobid Citrobacter freundii* Citrobacter koseri Escherichia coli*
Anaeroobid Clostridium perfringens† Peptostreptococcus spp.† Prevotellaspp. Liigid, mille puhul võib probleeme tekitada omandatud resistentsus Gramnegatiivsed aeroobid Acinetobacter baumannii Burkholderia cepacia Enterobacter cloacae* Klebsiella aerogenes Klebsiella oxytoca* Klebsiella pneumoniae* Stenotrophomonas maltophilia
Anaeroobid Bacteroides fragilisgrupp† Olemuselt resistentsed organismid Gramnegatiivsed aeroobid Morganella morganii Proteus spp. Providencia spp. Serratia marcescens Pseudomonas aeruginosa *Liigid, mille vastast aktiivsust on kliinilistes uuringutes rahuldavalt tõendatud. †Vt eespool lõiku5.1 "Läved".
Südame elektrofüsioloogia
Randomiseeritud, platseebo ja võrdlusravimiga kontrollitud nelja ravirühmaga põhjalikusQTc ristuvuuringus 46terve uuringus osalejaga ei leitud 50mg ega 200mg tigetsükliini ühekordsel intravenoossel annusel olulist mõju QTc-intervallile. Lapsed
Avatud,mitme suureneva annusega uuringus manustati tigetsükliini (0,75, 1 või 1,25mg/kg) 39-le tüsistunud kõhusisese infektsioonivõi tüsistunud naha-ja pehmete kudede infektsioonigalapsele, kes olid vanuses 8...11eluaastat. Kõik patsiendid said tigetsükliini intravenoosselt vähemalt 3järjestikusel päeval kuni maksimaalselt 14 järjestikuse päeva jooksul võimalusega minna üle suukaudsele antibiootikumile 4. või järgmistel päevadel.
Kliinilist tervenemist hinnati 10. ja 21.päeva vahel pärast viimase raviannuse manustamist. Kliinilise ravivastuse kokkuvõte modifitseeritud ravikavatsusega rühmason esitatud järgmises tabelis.
Kliiniline tervenemine, modifitseeritud ravikavatsusega rühm Näidustus n/N (%) n/N (%) n/N (%) tüsistunud kõhusisesed 6/6 (100,0) 3/6 (50,0) 10/12 infektsioonid (83,3) tüsistunud naha-japehmete 3/4 (75,0) 5/7 (71,4) 2/4 (50,0) kudede infektsiooni Üldine 9/10 (90,0) 8/13 (62,0) 12/16
Eespool esitatud efektiivsusandmeid peab käsitlema ettevaatlikult, sest selles uuringus oli lubatud samaaegne teiste antibiootikumide kasutamine. Samuti peab arvestama patsientide väikest arvu.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Tigetsükliini manustatakse intravenoosselt, mistõttu selle biosaadavus on 100%.
Jaotumine
Tigetsükliini seondumine vereplasma proteiinidega in vitrojääb kliinilistes uuringutes täheldatud kontsentratsioonidel (0,1...1,0mikrogrammi/ml) vahemikku ligikaudu 71...89%. Farmakokineetilistes uuringutes loomade ja inimestega on demonstreeritud, et tigetsükliin jaotub kudedesse hästi. Ühekordse annuse või mitu 14C-tigetsükliini annust saanud rottidel jagunes radioaktiivsus hästi enamikku kudedesse, kusjuures suurimat üldist sisaldust täheldati luuüdis, süljenäärmetes, kilpnäärmes, põrnas ja neerudes. Inimestel oli tigetsükliini jaotusmahu platootase keskmiselt 500…700l (7...9l/kg), mis näitab, et tigetsükliin jaotub ulatuslikult väljapoole plasma mahtu ja kontsentreerub kudedesse.
Selle kohta, kas tigetsükliin läbib inimestel vere-aju barjääri, andmed puuduvad. Kliinilise farmakoloogia uuringutes, kus kasutati ravis annustamisskeemi 100mg, mille järgnes 50mg iga 12tunni järel, oli seerumi tigetsükliini C stabiilses olekus 30-minutiliste infusioonide puhul 866±233ng/ml ja 60-minutiliste infusioonide puhul 634±97ng/ml. Stabiilsesolekus oli AUC 2349±850ng·h/ml. Biotransformatsioon Keskmiselt metaboliseerub enne eritumist hinnanguliselt vähem kui 20% tigetsükliinist. Tervetel meessoost vabatahtlikel oli pärast 14C-tigetsükliini manustamist tigetsükliin muutumatul kujul peamine uriini ja roojaga väljunud 14C-markeriga materjal, kuid leidus ka glükuroniidi, N-atsetüülitud metaboliiti ja tigetsükliini epimeeri.
In vitrouuringud inimese maksa mikrosoomidega näitavad, et tigetsükliin ei pärsi metabolismi, mis toimub konkureeriva inhibeerimise teel ühe järgmise tsütokroom P450 (CYP) isovormi vahendusel kuuest: 1A2, 2C8, 2C9, 2C19, 2D6 ja 3A4. Tigetsükliinil ei ilmnenud ka CYP2C9,CYP2C19, CYP2D6 ja CYP3A inhibeerimisel NADPH-sõltuvust, mis näitab, et nende CYP-ensüümide inhibeerimine ei põhine kindlal mehhanismil. Eritumine
Kogu radioaktiivsuse väljumisel rooja ja uriiniga pärast 14C-tigetsükliini manustamist leiti, et 59% annusest elimineerub sapi/roojaga ja 33% eritub uriiniga. Üldiselt on tigetsükliini esmane
elimineerumistee tigetsükliini eritumine muutumatul kujul sapiga. Glükuroonimine ja tigetsükliini eritumine muutumatul kujul neerude kaudu on teisesed teed.
Tigetsükliini üldkliirens pärast intravenoosset infusiooni on 24l/h. Neerukliirens moodustab ligikaudu 13% üldkliirensist. Tigetsükliini eliminatsioon seerumist toimub polüeksponentsiaalselt, pärast mitme annuse manustamist on terminaalse eliminatsiooni keskmine poolväärtusaeg 42tundi, kuigi see oluliselt individuaalselt varieerub.
Caco-2 rakkude in vitrouuring näitab, et tigetsükliin ei inhibeeri digoksiini metabolismi, mis viitab sellele, et tigetsükliin ei ole P-glükoproteiini (P-gp) inhibiitor. See in vitroinformatsioon on kooskõlas tigetsükliini toimepuudumisegadigoksiini kliirensile, mida on täheldatud eelpool kirjeldatud in vivo ravimitevahelises koostoime uuringus(vt lõik4.5).
In vitrouuringu andmetel, milles kasutati P-gpüleekspresseerivat rakuliini, on tigetsükliin P-gp substraat.P-gp poolt vahendatud transpordi võimalikustosast tigetsükliini in vivodispositsioonile ei ole teada. P-gp inhibiitorite (nt ketokonasool või tsüklosporiin) või P-gp indutseerijatega (nt rifampitsiin) kooskasutamine võib mõjutada tigetsükliini farmakokineetikat.
Eripopulatsioonid
Maksakahjustus Tigetsükliini ühekordse annuse farmakokineetika kerge maksakahjustusega patsientidel ei muutunud. Kuid mõõduka või raske maksakahjustusega patsientidel (Child-Pugh' aste B ja C) vähenes tigetsükliini süsteemne kliirens vastavalt 25% ja 55% ningtigetsükliini poolväärtusaeg pikenes 23% ja 43% võrra (vt lõik4.2).
Neerukahjustus Tigetsükliini ühekordse annuse farmakokineetika neerupuudulikkusega patsientidel ei muutunud (kreatiniini kliirens <30ml/min, n=6). Raske neerukahjustusekorral oli AUC 30% võrra suurem kui normaalse neerufunktsiooniga patsientidel (vt lõik4.2).
Eakad Tervete eakate ja nooremate uuringus osalejate puhul farmakokineetikas üldisi erinevusi ei täheldatud (vt lõik 4.2).
Lapsed Tigetsükliini farmakokineetikat hinnati kahes uuringus. Esimene uuring kaasas lapsi vanuses 8...16aastat (n=24), kellele manustati tigetsükliini ühekordseid annuseid (0,5, 1 või 2mg/kgkuni maksimumannuseni vastavalt 50mg, 100mg ja 150mg) intravenoosselt 30minuti jooksul. Teises uuringus osalesid lapsed vanuses 8...11aastat, kellele manustati mitu tigetsükliini annust (0,75, 1 või 1,25mg/kg kuni maksimumannuseni 50mg) iga 12tunni tagant intravenoosselt 30minuti jooksul. Nendes uuringutes ei manustatud sissejuhatavaid annuseid. Farmakokineetiliste parameetrite kokkuvõte on toodud allolevas tabelis. Annus standardiseeritud1 mg/kg-le, tigetsükliini C -i ja AUC keskmine ± SD lastel Vanus n C (ng/ml) AUC (ng•h/ml)* Ühekordne annus 8…11 8 3881 ± 6637 4034 ± 2874 12…16 16 8508 ± 11433 7026 ± 4088 Mitu annust 8…11 42 1911± 3032 2404± 1000 * ühekordse annuse AUC , mitme annuse AUC AUC sihtväärtus täiskasvanutel pärast soovitusliku 100mg sissejuhatavat annust ja iga 12tunni 0–12h tagant 50mg manustamist oli ligikaudu 2500ng•h/ml.
Mõlema uuringu populatsiooni farmakokineetiline analüüs näitas, et 8-aastastel ja vanematel lastel on tigetsükliini kliirensi mõjutajakskehakaal. Tõenäoliselt põhjustab annustamisskeem1,2mg/kg tigetsükliini iga 12tunni järel (kuni maksimumannuseni 50mg iga 12tunni järel) lastel vanuses 8 kuni <12eluaastat ja 50mg tigetsükliini iga 12tunni järel noorukitel vanuses 12 kuni <18 eluaastat ravimi ekspositsiooni, mis on võrreldav täiskasvanutel täheldatudtasemetega, kui on kasutatud kinnitatud annustamisskeeme.
Nendes uuringutes leiti mitmel lapsel täiskasvanud patsientidest suuremad C -väärtused. Sellest tulenevalt peab laste ja noorukite puhul tigetsükliini infusioonikiirust hoolikalt määrama. Sugu Meeste ja naiste vahel tigetsükliini kliirensis kliiniliselt asjakohaseid erinevusi ei esinenud. Naistel oli AUC hinnanguliselt 20% võrra suurem kui meestel.
Rass Rassil põhinevaid erinevusi tigetsükliini kliirensis ei esinenud.
Kehakaal Erinevate kehakaaludegapatsientidel, kaasa arvatud patsiendid kehakaaluga ≥125kg, kliirensis, kehakaalule normaliseeritud kliirensis ja AUC-s olulisi erinevusi ei esinenud. Patsientidel kehakaaluga ≥125kg oli AUC 24% võrra väiksem. Patsientide kohta kehakaaluga 140kg ja rohkem ei ole andmed kättesaadavad.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Korduva annuse toksilisuse uuringutes rottide ja koertega on täheldatud lümfikoe vähenemist/lümfisõlmede, põrna ja harknäärme atroofiat, erütrotsüütide, retikulotsüütide, leukotsüütide ja vereliistakute arvu vähenemist koos luuüdi rakkude vähesusega ning neerude ja seedetraktiga seotud kõrvaltoimeid tigetsükliini kasutamisel vastavalt 8 ja 10korda inimese päevast annust ületavates annustes AUC põhjal. Need muutused taandusid pärast kahenädalast manustamist.
Rottidel täheldati luude värvimuutust, mis ei olnud pöörduv pärast kahenädalast manustamist.
Loomkatsete tulemused näitavad, et tigetsükliin läbib platsenta ja sisaldub loote kudedes. Reproduktiivtoksilisuse uuringutes on tigetsükliinikasutamisel täheldatud rottidel ja küülikutel loote sünnikaalu alanemist (ja seoses sellega luude moodustumise viibimist). Tigetsükliin ei olnud rottidele ega küülikutele teratogeenne. Tigetsükliin ei mõjutanud rottide paaritumist või fertiilsust 4,7korda inimese päevast annust ületavates annustes AUC põhjal. Emastel rottidel ei leitud toimeainega seotud mõju munasarjadele või suguvalmidustsüklile 4,7korda inimese päevast annust ületavates annustes AUC põhjal. 14C-märgistusega tigetsükliini kasutamisegaläbi viidud uuringute tulemused näitavad, et tigetsükliin eritub imetavate rottide piima kaudu hästi. Kuna ka tigetsükliini suukaudne biosaadavus on piiratud, on rinnapiima imevate poegade süsteemne kokkupuude tigetsükliiniga emapiima kaudu vähene või puudub.
Eluaegseid loomkatseid tigetsükliini võimaliku kantserogeensuse hindamiseks ei ole läbi viidud, kuid lühiajalised tigetsükliini genotoksilisuse uuringud andsid negatiivseid tulemusi.
Tigetsükliini intravenoosset manustamist boolusena on seostatud loomkatsetes histamiinireaktsiooniga. Neid toimeid täheldati rottidel ja koertel vastavalt AUC põhjal 14 ja 3korda inimese päevaannust ületavate annuste puhul.
Valgustundlikkust rottidel pärast tigetsükliini manustamist ei täheldatud.
6. FARMATSEUTILISEDANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Laktoosmonohüdraat Vesinikkloriidhape Naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks)
6.2 Sobimatus
Järgmisi toimeaineid ei tohiks manustada samaaegselt tigetsükliiniga sama kolmikkanüüli kaudu: amfoteritsiin B, amfoteritsiin B lipiidkompleks, diasepaam, esomeprasool, omeprasool ja intravenoossed lahused, mille toimel võib pH tõusta üle7.
Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatudnendega, mison loetletud lõigus6.6.
6.3 Kõlblikkusaeg
2 aastat.
Infusioonikotti või muusse sobivasse infusioonimahutisse (nt klaaspudelisse) lahustatud ja lahjendatud tigetsükliin tuleb kohe ära kasutada.
6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 25°C.
Manustamiskõlblikuks muudetud ravimpreparaadi säilitamistingimusi vt lõik6.3.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
5ml 1. tüüpi läbipaistvast klaasist viaalid halli butüülkummikorgiga ja eemaldatavadalumiiniumist tihendkaanega. Tygacil on saadaval pakendis, milles on alustel kümme viaali.
6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja muuks käsitlemiseks
Pulber tuleb lahustada 5,3ml naatriumkloriidi 9mg/ml(0,9%) süstelahuses, dekstroosi 50mg/ml (5%) süstelahuses või Ringeri laktaadi süstelahuses tigetsükliini kontsentratsioonini 10mg/ml. Viaali tuleb ettevaatlikult keerutada, kuni ravim on lahustunud. Pärast seda tuleb 5ml valmistatud lahust viaalist kohe välja võtta ja lisada see 100ml-lisse intravenoosse infusiooni kotti või muusse sobivasse infusioonimahutisse (nt klaaspudelisse).
100mg annuse saamiseks lahustage ravim kahe viaaliga 100ml intravenoosse infusiooni kotti või muusse sobivasse infusioonimahutisse (nt klaaspudelisse). Märkus: viaalis on sisu 6% ülearu. Seega on 5ml valmistatud lahust samaväärne 50mg toimeainega. Valmistatud lahus peaks olema värvuselt kollane kuni oranž; kui see nii ei ole, tuleb lahus kasutuselt kõrvaldada. Parenteraalseid tooteid tuleb uurida enne manustamist visuaalselt osakeste sisalduse ja värvimuutuste suhtes (nt roheline või must).
Tigetsükliinituleb manustada intravenoosselt eraldi liini või kolmikkanüüli kaudu. Kui sama intravenoosset liini kasutatakse mitme toimeaine järjestikuseks infundeerimiseks, tuleb liini loputada enne ja pärast tigetsükliiniinfundeerimist kas naatriumkloriidi 9mg/ml(0,9%) süstelahusega või dekstroosi 50mg/ml (5%) süstelahusega. Süst tuleb teha selle ühise liini kaudu tigetsükliini ja muu(de) ravimi(te)ga sobiva infusioonilahusega (vt lõik6.2).
Ravim on ette nähtud ainult ühekordseks kasutamiseks; kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
Kokkusobivad intravenoossed lahused on järgmised: naatriumkloriidi 9mg/ml (0,9%) süstelahus, dekstroosi 50mg/ml (5%) süstelahus ja Ringeri laktaadisüstelahus.
Kolmikkanüüli kaudu manustamisel on tõestatud naatriumkloriidi 0,9% süstelahuses lahjendatud tigetsükliini kokkusobivust järgmiste ravimite või lahjenditega: amikatsiin, dobutamiin, dopamiin HCl, gentamütsiin, haloperidool, Ringeri laktaadilahus, lidokaiin HCl, metoklopramiid,morfiin, norepinefriin, piperatsilliin/tasobaktaam (EDTA-sisaldusega), kaaliumkloriid, propofool, ranitidiin HCl, teofülliin ja tobramütsiin.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Pfizer Europe MA EEIG Boulevard de la Plaine17 1050Brüssel Belgia
8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/06/336/001
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 24. aprill 2006 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 22. veebruar 2016
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel http://www.ema.europa.eu/.
A. RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV TOOTJA
B. HANKE-JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD
C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED
D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD
A. RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISEEEST VASTUTAV TOOTJA
Ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutavatootja nimi ja aadress
Wyeth Lederle S.r.l. Via Franco Gorgone Z.I. 95100 Catania (CT) Itaalia
B. HANKE-JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD
Retseptiravim.
C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED
Perioodilised ohutusaruanded
Nõuded asjaomase ravimi perioodiliste ohutusaruannete esitamiseks on sätestatud direktiivi 2001/83/EÜ artikli107c punkti 7 kohaseltliidu kontrollpäevade loetelus (EURD loetelu) ja iga hilisem uuendus avaldatakse Euroopa ravimite veebiportaalis.
D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD
Riskijuhtimiskava
Müügiloa hoidja peab nõutavad ravimiohutuse toimingud ja sekkumismeetmed läbi viima vastavalt müügiloa taotluse moodulis 1.8.2 esitatud kokkulepitud riskijuhtimiskavale ja mis tahes järgmistele ajakohastatud riskijuhtimiskavadele.
Ajakohastatud riskijuhtimiskavatulebesitada: Euroopa Ravimiameti nõudel; kui muudetakse riskijuhtimissüsteemi, eriti kui saadakse uut teavet, mis võib oluliselt mõjutada riski/kasu suhet, või kui saavutatakse oluline (ravimiohutuse või riski minimeerimise) eesmärk.
VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED KARP
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Tygacil 50mg infusioonilahuse pulber tigetsükliin
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
Üks viaal sisaldab 50mg tigetsükliini.
3. ABIAINED
Üks viaal sisaldab laktoosmonohüdraati. pH-d reguleeritakse vesinikkloriidhappega ja vajaduse korral naatriumhüdroksiidiga.
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
Infusioonilahuse pulber 10viaali
5. MANUSTAMISVIIS JA –TEE(D)
Lahustamise ja lahjendamise juhendiga tutvumiseks lugege enne ravimi kasutamist pakendi infolehte. Intravenoosnepärast lahustamist ja lahjendamist.
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EESTVARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
Kõlblik kuni
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
Hoida temperatuuril kuni 25°C.
10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST
TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE
11. MÜÜGILAO HOIDJA NIMI JA AADRESS
Pfizer Europe MA EEIG Boulevard de la Plaine17 1050Brüssel Belgia
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/06/336/001
13. PARTII NUMBER
Partii nr
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
15. KASUTUSJUHEND
16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
Põhjendus Braille mitte lisamiseks.
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR –2D-vöötkood
Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR –INIMLOETAVAD ANDMED
PC SN NN
MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA VÄIKESEL VAHETUL SISEPAKENDIL VIAALI ETIKETT
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS JA MANUSTAMISTEE(D)
Tygacil 50mg infusioonipulber tigetsükliin Ainult i.v.