Topimark 200 mg

PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE

Topimark 25 mg, õhukese polümeerikattega tabletid
Topimark 50 mg, õhukese polümeerikattega tabletid
Topimark 100 mg, õhukese polümeerikattega tabletid
Topimark 200 mg, õhukese polümeerikattega tabletid
Topiramaat

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte.
-
Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
-
Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
-
Ravim on välja kirjutatud teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile
kahjulik, isegi kui haigussümptomid on sarnased.
-
Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet,
mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.


Infolehes antakse ülevaade:
1.
Mis ravim on Topimark ja milleks seda kasutatakse
2.
Mida on vaja teada enne Topimark"i võtmist
3.
Kuidas Topimark"i võtta
4. Võimalikud
kõrvaltoimed
5
Kuidas Topimark"i säilitada
6. Lisainfo


1.
MIS RAVIM ON TOPIMARK JA MILLEKS SEDA KASUTATAKSE

Topimark kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse epilepsiavastasteks ravimiteks.
Topiramaat mõjutab ajus olevaid keemilisi ühendeid, mis on seotud närvisignaalide saatmisega. Seda
ravimit kasutatakse mitmete epilepsiavormide ravimiseks. Topiramaati võidakse kasutada ka migreeni-
tüüpi peavalude ennetamiseks.

Epilepsia
Topimark"i kasutatakse erinevate krambivormide raviks (partsiaalsed krambid ja/või generaliseerunud
toonilis-kloonilised (grand-mal) krambid või krambid, mis on seotud Lennox-Gastaut" sündroomiga
(epilepsia raske vorm)). Topiramaati võib kasutada monoteraapiana täiskasvanutel ja üle 6-aastastel
lastel. Seda võib kasutada ka kombineerituna teiste epilepsiavastaste ravimitega nii täiskasvanutel kui
ka üle 2-aastastel lastel.

Migreen
Topimark"i võib kasutada ka korduvate migreenihoogude ennetamiseks täiskasvanutel ja üle 16-
aastastel noorukitel. Topiramaati ei kasutata üksikute hoogude raviks.


2.
MIDA ON VAJA TEADA ENNE TOPIMARK"I VÕTMIST

Ärge võtke Topimark"i
-
kui te olete allergiline (ülitundlik) topiramaadi või Topimark"i mõne koostisosa suhtes.
-
migreeni vältimiseks, kui te olete rase või te võite rasedaks jääda ja te ei kasuta efektiivset
rasestumisvastast vahendit.

Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga Topimark
-
kui teil on neeru- või maksaprobleemid, informeerige sellest arsti enne Topimark"i võtmist. Teie
arst võib teile välja kirjutada väiksema annuse.
1
-
kui teil on olnud neerukivid või neeruhaigus. Kui mõnel teie lähedasel sugulasel on olnud
neerukive, informeerige sellest oma arsti. Neerukivide tekkeohtu saab vähendada piisava koguse
vedeliku tarbimisega. Lisaks tuleb Topimark"i kasutamise ajal vältida teiste neerukive
soodustavate ravimite ja rasvarikka ning madala süsivesikute sisaldusega toidu tarbimist.
-
kui teil esineb oluline ja püsiv kehakaalu langus või kui laps ei võta Topimark"i kasutamise ajal
kaalus normaalselt juurde. Te peate laskma ennast regulaarselt kaaluda ja jälgida. Kui kaotate
liiga palju kehakaalu, peaksite suurendama söödava toidu kogust või sööma suurema
kalorsusega toitu.
-
kui te kavatsete ravimi võtmise lõpetada, rääkige sellest oma arstiga. Sel juhul vähendab arst
topiramaadi annust järk-järgult, see vähendab epileptiliste või migreenihoogude taastekke ohtu.
-
kui te kogete järsku nägemise hägustumist, silmade valu või punetust. Viimane võib olla
põhjustatud silmarõhu suurenemisest (glaukoom) ja see võib esineda nii täiskasvanutel kui
lastel, tavaliselt esimesel Topimark"i võtmise kuul. Kui teil tekivad silmadega seotud
sümptomid, eriti esimestel ravinädalatel, informeerige sellest koheselt oma arsti. Kui arsti
hinnangul on teie silma siserõhk tõusnud, annab ta topiramaat-ravi katkestamise juhised ja võib
määrata spetsiifilise silmaravi.
-
kui te märkate muutust oma meeleolus või tunnete Topimark"i võtmise ajal masendustunnet.
-
vähesel hulgal inimestest, keda on ravitud antiepileptikumidega nagu topiramaat, on esinenud
enda vigastamise või enesetapumõtteid. Kui teil tekivad sellised mõtted ükskõik millal, võtke
ühendust oma arstiga (Teil võib abiks olla rääkida sugulase või lähima sõbraga, et teil tekivad
sellised mõtted ning paluda neil seda infolehte lugeda).

Võtke ühendust oma arstiga või pöörduge kohe haiglasse: kui teil on enese kahjustamise või
enesetapumõtteid.

Topiramaat võib vähendada higistamist, eriti lastel, põhjustades füüsilise tegevuse ajal ja soojas
keskkonnas viibides kehatemperatuuri tõusu. Seega on topiramaat-ravi ajal ülekuumenemisega seotud
kõrvaltoimete (näiteks peavalu ja iivelduse) vältimiseks oluline ohtralt juua, eriti palavate ilmade
korral või kui te tegelete füüsilise tegevusega.

Vereanalüüsid võivad näidata mõningast verehappesuse tõusu (metaboolne atsidoos). Seda võib
tõenäolisemalt esineda, kui teil on rasked hingamisteede haigused, epileptiline staatus, kõhulahtisus,
kui teil on operatsioon või kui te sööte rasva ja valku sisaldavat (ketogeenset) toitu või kui te kasutate
teisi ravimeid. Krooniline metaboolne atsidoos suurendab neerukivide tekkeriski ning lastel võib
põhjustada osteomalaatsiat (luude pehmenemine) ja vähendada kasvukiirust. Võtke ühendust oma
arstiga, kui teil esineb mõni loetletud sümptomitest. Teie arst kontrollib seda ja võib Topimark"i
annust kohandada.

Lapsed
Epilepsia
Topimark"i ei tohi üldjuhul anda alla 2-aastastele lastele või ilma teiste antiepileptiliste ravimiteta alla
6-aastastele lastele.

Migreen
Topimark"i ei tohi kasutada migreeni korral lastel või noorukitel vanuses alla 16 aastat.

Võtmine koos teiste ravimitega
Palun informeerige oma arsti või apteekrit kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid muid
ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid ja ükskõik milliseid teisi vahendeid või
toidulisandeid, nagu vitamiinid.

Eriline ettevaatus on vajalik, kui te kasutate mõnda järgnevat ravimit:
-
teised epilepsiavastased ravimid, nagu fenütoiin või karbamasepiin (topiramaat võib suurendada
fenütoiini ja karbamasepiini toimet ja fenütoiin võib vähendada topiramaadi toimet).
-
digoksiin (südamepuudulikkuse ravim), kuna topiramaat võib selle toimet vähendada.
2
-
suukaudsed rasestumisvastased ravimid. Topiramaat võib kontratseptsiooni efektiivsust
vähendada ja suurendada läbimurde verejooksu (intermenstruaalne veritsus) võimalust.
Konsulteerige oma arstiga, kui te märkate muutusi oma menstruaalveritsuses (näiteks, kui teil
on läbimurde verejooks, määriv veritsus või kui teil jääb periood vahele).
-
hüdroklorotiasiid (veetabletid). Arst võib vähendada topiramaadi annust.
-
diabeediravim, mis sisaldab metformiini, pioglitasooni või glibenklamiidi. Vajalik on teie
diabeedi hoolikas jälgimine.
-
diasepaam, imipramiin, moklobemiid, proguaniil, omeprasool, diltiaseem, flunarisiin.
Topiramaat võib muuta nende ravimite efektiivsust. Näiteks topiramaadi annus võib olla
väiksem, kui te võtate diltiaseemi.
-
atsetasolamiid, triamtereen, sonisamiid või suured C-vitamiini annused. Need ravimid võivad
neerukivide tekkeriski suurendada.
-
amitriptüliin (depressiooni raviks).
-
haloperidool, risperidoon või liitium (vaimsete häirete raviks).
-
propranolool (kõrgvererõhu raviks).

Need ravimid võivad topiramaadi toimet vähendada või muuta või topiramaat võib mõjutada nende
ravimite toimet ja ohutust. Palun informeerige oma arsti või apteekrit kui te kasutate mõnda
ülalnimetatud ravimitest.

Topimark"i võtmine koos toidu ja joogiga
Tablette võib võtta koos söögiga või ilma.

Topimark"i võtmise ajal on oluline ohtralt vett juua, eriti kui tegelete füüsilise tegevusega ja ilm on
palav.

Topiramaadi võtmise ajal peate olema alkoholi tarbimisega ettevaatlik, kuna te võite ennast tunda
unisena ja teie reaktsioonid on aeglasemad.

Rasedus ja imetamine
Enne ravimi kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Teavitage oma arsti, kui te olete rase, kahtlustate endal rasedust või planeerite rasestuda.
Teie arst otsustab, kas te jätkate Topimark"i võtmist epilepsia raviks.

Teie arst arutab teiega topiramaadi võimalikke kõrvaltoimeid sündimata lapsele. Arutada tuleks
võimalikke riske lapsele, võrreldes topiramaadiga epilepsiaravist saadava kasuga.

Mõnedel poisslastel on ema raseduseaegse topiramaat-ravi järgselt kirjeldatud peenise ava väikest
muutust. Siiski ei ole teada, kas see on põhjustatud ema topiramaadi võtmisest.

Topimark"i ei tohi kasutada migreenihoogude ennetamiseks raseduse ajal või kui te võite rasestuda ega
kasuta tõhusat rasestumisvastast meetodit.

Öelge oma arstile, kui te toidate last rinnaga. Teie arst võib käskida rinnaga toitmise lõpetada, sest laps
võib saada topiramaati rinnapiima kaudu.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Topimark võib vähendada teie tähelepanu ja reaktsioonikiirust. Kõrvaltoimed, nagu uimasus või
pearinglus võivad mõjutada autojuhtimist või masinatega töötamist. Seega peaksite enne autojuhtimist
või masinatega töötamist rääkima sellest oma arstiga.

Oluline teave mõningate Topimark"i koostisainete suhtes
Topimark sisaldab laktoosi. Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne ravimi
kasutamist konsulteerima arstiga.

3
Topimark 50 mg õhukese polümeerikattega tabletid sisaldavad päikeseloojangukollast (värvaine), mis
võib põhjustada allergilisi reaktsioone.

Topimark tablettide pudelid sisaldavad kotikest kuivatusainega silikageel. Kotikest kuivatusainega ei
tohi alla neelata.


3.
KUIDAS TOPIMARK"I VÕTTA

Võtke Topimark"i alati täpselt nii, nagu arst on teile rääkinud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu
oma arsti või apteekriga.

Epilepsia
Kui võtate epilepsia raviks ainult Topimark"i (täiskasvanud ja noorukid vanuses üle 12 aasta):
-
Tavaline algannus on 25 mg ööpäevas, mida võetakse 1 nädala jooksul õhtuti.
-
Pärast ravi alustamist tõstetakse annust järk-järgult. Iga ühe või kahe nädala järel suurendatakse
ööpäevast annust 25 või 50 mg võrra. Kogu ööpäevane annus koosneb kahest üksikannusest.
-
Tavaline ööpäevane annus on 100 mg, aga teie arst võib käskida teil võtta suuremaid või
väikseimaid annuseid.
-
Maksimaalne soovitatav ööpäevane annus on 500 mg.

Kui võtate Topimark"i koos teiste epilepsiavastaste ravimitega:
-
Tavaline algannus on 25 mg ööpäevas, mida võetakse 1 nädala jooksul õhtuti.
-
Seejärel tõstetakse annust järk-järgult iga ühe või kahe nädala järel 25...50 mg võrra. Kogu
ööpäevane kogus võetakse tavaliselt kahe annusena, kuigi mõned inimesed võtavad ravimit
ainult üks kord ööpäevas.
-
Tavaline annus on 200...400 mg ööpäevas. Maksimaalne soovitatav ööpäevane annus on 800
mg.

Lapsed (vanuses 6...12 aastat), kes võtavad epilepsia raviks ainult Topimark"i:
-
Laste annus arvutatakse nende kehakaalu põhjal. Tavaline ööpäevane algannus on 0,5...1 mg/kg
1 nädala jooksul. Seda võetakse õhtuti.
-
Seejärel tõstetakse annust järk-järgult iga ühe või kahe nädala järel 0,5...1 mg/kg võrra. Kogu
ööpäevane annus võetakse kahe üksikannusena.
-
Annust suurendatakse, kuni minimaalne annus epilepsia kontrollimiseks on saavutatud. Lastel
on see annus tavaliselt 3...6 mg/kg ööpäevas.

Lapsed (vanuses 2...12 aastat), kes võtavad Topimark"i koos teiste epilepsiavastaste ravimitega:
-
Laste annus arvutatakse nende kehakaalu põhjal. Tavaline ööpäevane algannus on 25 mg või
väiksem (näiteks 0,5...1 mg/kg ööpäevas), mida võetakse õhtuti.
-
Seejärel tõstetakse annust järk-järgult iga ühe või kahe nädala järel 1 mg/kg võrra. Kogu
ööpäevane annus võetakse kahe üksikannusena.
-
Annust suurendatakse, kuni minimaalne annus epilepsia kontrollimiseks on saavutatud. Lastel
on see annus tavaliselt 5...9 mg/kg ööpäevas. Mõningatel juhtudel on lapsed saanud kuni 30
mg/kg ööpäevas.

Annuste jaoks, mida ei ole antud tugevuse juures võimalik kasutada, on saadaval ravimi teised
tugevused. Kui lastele on vaja kasutada väiksemat annust kui 25 mg, ei ole Topimark õhukese
polümeerikattega tabletid sobilikud.

Migreeni ennetamine (täiskasvanud ja noorukid vanuses üle 16 aasta)
Teie arst alustab ravi annusega 25 mg, mida tuleb võtta õhtuti. Seejärel suurendab ta annust, kuni on
saavutatud väikseim annus, mis ennetab sageli korduvaid migreenihoogusid. Tavaline säilitusannus on
100 mg topiramaati ööpäevas. Vahel kasutatakse väiksemat annust, näiteks 50 mg ööpäevas. Võtke
pool annusest hommikul, teine pool õhtul.
4
Kuigi teil ei pruugi migreeni-tüüpi peavalu esineda iga päev, on oluline, et te võtate Topimark"i
regulaarselt ja järgite täpselt arsti ettekirjutusi. See aitab migreenihoogude sagedust vähendada.

Manustamisviis
Topimark"i tuleb võtta pidevalt, et vältida sageli korduvate migreenihoogude teket.
Võtke tablette ilma poolitamata ja neelake need ilma närimata, kasutades rohkelt vett. Tablette võib
võtta koos söögiga või ilma.
Kontrollige, et teil on alati piisav kogus tablette ja et need ei lõpeks otsa, et vältida Topimark"i
võtmise järsku katkestamist.

Kui te võtate Topimark"i rohkem kui ette nähtud
Nõuannete saamiseks võtke viivitamatult ühendust oma arsti või lähima erakorralise meditsiini
osakonnaga.
Kui te olete võtnud liiga suure koguse topiramaati, võivad tekkida krambid, uimasus või teised
sümptomid, nagu nägemise hägustumine ja pearinglus. Teil võib tekkida metaboolne atsidoos (veri
muutub happelisemaks) või mõned teised kõrvaltoimed.

Kui te unustate Topimark"i võtta
Kui teil jääb annus võtmata, võtke see koheselt, kui see meelde tuleb. Kui on peaaegu käes järgmise
annuse võtmise aeg, ärge võtke ununenud annust vaid siis jätkake nagu varasemalt.

Kui te lõpetate Topimark"i võtmise
ÄRGE LÕPETAGE ravimi võtmist ilma arstiga eelnevalt konsulteerimata. Epileptiliste hoogude või
migreenihoogude taastekke riski vähendamiseks peab annust vähendama järk-järgult.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.


4. VÕIMALIKUD
KÕRVALTOIMED

Nagu kõik ravimid, võib ka Topimark põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
Topimark"i kõrvaltoimed võivad suurema tõenäosusega tekkida ravi alguses ja annuse kohandamise
ajal. Kõrvaltoimed on sageli kerged ja need kaovad ravi käigus.

Esinemissagedused on defineeritud järgmiselt:
väga sage (rohkem kui ühel kasutajal 10-st)
sage (rohkem kui ühel kasutajal 100-st ja vähem kui ühel kasutajal 10-st)
aeg-ajalt (rohkem kui ühel kasutajal 1000-st ja vähem kui ühel kasutajal 100-st)
harv (rohkem kui ühel kasutajal 10 000-st ja vähem kui ühel kasutajal 1000-st)

Üldine
Väga sage: Pearinglus, väsimus, unisus, närvilisus, peavalu, iiveldus.
Sage: Luuvalu, allergiline reaktsioon, insomnia (magamajäämise raskused).

Ainevahetus- ja toitumishäired
Väga sage: Kehakaalu langus.
Sage: Metaboolne atsidoos, mis võib põhjustada neerukive või lastel mõjutada luid ja kasvukiirust.

Vere ja lümfisüsteemi häired
Sage: Aneemia, ninaverejooks, purpur (nahasisene veritsus), leukopeenia (ebanormaalselt madal
valgevereliblede arv), trombotsütopeenia (ebanormaalselt madal trombotsüütide arv).
Harv: Neutropeenia.


Psühhiaatrilised häired
Väga sage: Mäluprobleemid, anoreksia (söögiisu kadu), segasus ja psühhomotoorne pidurdus,
depressioon, kontsentratsioonihäired, ärevus.
5
Sage: Apaatia, asteenia (nõrkus), eufooria, emotsionaalne tundlikkus, rahutus, kognitiivsed
probleemid, vähenenud sugutung, agressiivsed reaktsioonid, psühhoos või psühhootilised sümptomid.
Aeg-ajalt: Hallutsinatsioonid, isiksusehäired, enesetapumõtted, enesetapukatsed.

Respiratoorsed häired
Aeg-ajalt: Düspnoe (hingamisraskused).

Seedetrakti häired
Sage: Kõhukinnisus, kõhuvalu.
Aeg-ajalt: Kõhulahtisus, oksendamine ja suukuivus.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Sage: Juuste väljalangemine.
Aeg-ajalt: Follikuliit (karvanääpsu infektsioon) ja sügelus.

Neerude ja kuseteede häired
Sage: Uriinipidamatus, neerukivid.

Närvisüsteemi häired
Väga sage: Ataksia (ebakindlad liigutused), paresteesia (ebanormaalne nahatundlikkus), afaasia
(kõnehäire).
Sage: Treemor, ebanormaalne koordinatsioon, ebanormaalne kõnnak, nüstagmid (tahtele allumatud
silmaliigutused), muutunud maitsemeel.
Aeg-ajalt: Hüpokineesia (ebanormaalselt langenud lihaste liigutused), stuupor.

Maksa häired
Harv: Maksaensüümide taseme tõus.

Silma kahjustused
Väga sage: Kahekordne nägemine, ebanormaalne nägemine.
Harv: Äge müoopia, tingituna glaukoomist, silmavalu.

Reproduktiivse süsteemi häired
Sage: Menstruaaltsükli häired, impotentsus.

Ägeda müoopia ja sekundaarse kinnise nurga glaukoomi (täiskasvanud ja lapsed) sümptomite alla
kuuluvad selge nägemise kiire kadu ja/või silmavalu, tavaliselt 1 kuu jooksul pärast topiramaadiravi
alustamist.

On teatatud mõningatest nahalööbe, nahavillide, suu- ja silmavalu juhtudest. Kui teil on palavik või
halb enesetunne ja esineb mõni nendest kõrvaltoimetest, võtke koheselt ühendust oma arstiga.

Monoteraapia: Kõrvaltoimed topiramaadi kasutamisest üksinda on üldiselt sarnased teiste
epilepsiavastaste ravimitega kombineeritud ravi kõrvaltoimetega. Väga sagedaste kõrvaltoimete hulka,
millel on kliiniliselt oluline toime topiramaadiga ravitud täiskasvanutele, kuuluvad: paresteesia
(ebanormaalne nahatundlikkus), peavalu, väsimus, pearinglus, unisus, kehakaalu kadu, iiveldus ja
anoreksia.

Lapsed vanuses üle 2 aasta
Lisaks ülalnimetatud kõrvaltoimetele, on üle 2-aastaste laste kliinilistes uuringutes leitud järgnevaid
kõrvaltoimeid: ebanormaalselt suurenenud lihaste liigutused (hüperkineesiad), ebanormaalne
käitumine, suurenenud süljeeritus.

Migreen: Annusest sõltuvaid kõrvaltoimeid on üldiselt vähem kui epilepsia korral, sest migreeni puhul
kasutatakse väikseimaid annuseid.

6
Topimark 50 mg sisaldab päikeseloojangukollast (värvaine), mis võib põhjustada allergilisi
reaktsioone.

Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida
selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.


5.
KUIDAS TOPIMARK"I SÄILITADA

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Ärge kasutage Topimark"i pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud blisterpakendil/pudelil ja karbil.
Kõlblikkusaeg viitab kuu viimasele päevale.

Plastikpudelid
Hoida temperatuuril kuni 25°C.
Hoida pakend tihedalt suletuna, niiskuse eest kaitstult.

Blisterpakendid
Hoida temperatuuril kuni 25°C.
Hoida originaalblistris, niiskuse eest kaitstult.

Ravimeid ei tohi ära visata kanalisatsiooni kaudu ega koos majapidamisprügiga. Küsige oma
apteekrilt, kuidas hävitatakse ravimeid, mida enam ei vajata. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.


6. LISAINFO

Mida Topimark sisaldab
-
Toimeaine on:
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 25 mg, 50 mg, 100 mg või 200 mg topiramaati.
- Abiained
on:
Tableti sisu:
Laktoosmonohüdraat, mikrokristalne tselluloos (E460), prezelatiniseeritud maisitärklis,
naatriumtärklisglükolaat (tüüp A), magneesiumstearaat.
Tableti kate:
Topimark 25 mg: hüpromelloos, makrogool 400, polüsorbaat 80, titaandioksiid (E171).
Topimark 50 mg: hüpromelloos, makrogool 400, polüsorbaat 80, päikeseloojangukollane (E110),
titaandioksiid (E171) ja kollane raudoksiid (E172).
Topimark 100 mg ja 200 mg: hüpromelloos, makrogool 400, polüsorbaat 80, titaandioksiid (E171),
punane raudoksiid (E172) ja kollane raudoksiid (E172).

Kuidas Topimark välja näeb ja pakendi sisu
Õhukese polümeerikattega tablett

Topimark 25 mg: ümmargused valged õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühel küljel on
märgistus "G" ja teisel küljel ,,25".
Topimark 50 mg: ümmargused kollased õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühel küljel on
märgistus ,,G" ja teisel küljel ,,50".
Topimark 100 mg: ümmargused kollased õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühel küljel on
märgistus ,,G" ja teisel küljel ,,100".
Topimark 200 mg: ümmargused roosad õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühel küljel on
märgistus ,,G" ja teisel küljel ,,200".

Topimark 25 mg, 50 mg, 100 mg ja 200 mg õhukese polümeerikattega tabletid on saadaval
avamiskindla, klõpsuga avatava korgiga plastikpudelis, mis sisaldab 20, 28, 30, 50, 56, 60, 100
või 200 tabletti ja kotikest kuivatusainega. Kotikest kuivatusainega ei tohi alla neelata.
7
Topimark 25 mg, 50 mg, 100 mg ja 200 mg õhukese polümeerikattega tabletid on saadaval ka
alumiiniumfoolium blisterpakendis, mis sisaldab 4, 7, 10, 14, 20, 28, 30, 50, 56, 60, 84, 90, 100
või 120 tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Müügiloa hoidja:
Glenmark Pharmaceuticals s.r.o
Hvzdova 1716/2b
140 78 Praha 4
Tsehhi Vabariik

Tootjad:
Glenmark Pharmaceuticals s.r.o
Hvzdova 1716/2b
140 78 Praha 4
Tsehhi Vabariik

või

Tillomed Laboratories Ltd.,
3 Howard Road,
Eaton Socon, St Neots Cambridgeshire PE19 8ET,
Ühendkuningriik

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

OÜ KBM Pharma
Tähtvere 4
51007 Tartu
Tel: +372 7338080


Infoleht on viimati kooskõlastatud märtsis 2010

8

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS

Topimark 25 mg, õhukese polümeerikattega tabletid
Topimark 50 mg, õhukese polümeerikattega tabletid
Topimark 100 mg, õhukese polümeerikattega tabletid
Topimark 200 mg, õhukese polümeerikattega tabletid


2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Topimark 25 mg: Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 25 mg topiramaati.
Abiaine: laktoos 28,5 mg tabletis.

Topimark 50 mg: Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 50 mg topiramaati.
Abiaine: laktoos 57,0 mg ja päikeseloojangukollane 0,05 mg tabletis.

Topimark 100 mg: Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 100 mg topiramaati.
Abiaine: laktoos 114,0 mg tabletis.

Topimark 200 mg: Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 200 mg topiramaati.
Abiaine: laktoos 228,0 mg tabletis.

INN: Topiramatum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett
Topimark 25 mg on ümmargune valge õhukese polümeerikattega tablett, mille ühel küljel on
märgistus ,,G" ja teisel küljel ,,25".

Topimark 50 mg on ümmargune kollane õhukese polümeerikattega tablett, mille ühel küljel on
märgistus ,,G" ja teisel küljel ,,50".

Topimark 100 mg on ümmargune kollane õhukese polümeerikattega tablett, mille ühel küljel on
märgistus ,,G" ja teisel küljel ,,100".

Topimark 200 mg on ümmargune roosa õhukese polümeerikattega tablett, mille ühel küljel on
märgistus ,,G" ja teisel küljel ,,200".


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1 Näidustused

Epilepsia
-monoteraapiana täiskasvanutele, noorukitele ja üle 6-aastastele lastele, kellel on generaliseerunud
toonilis-kloonilised hood või partsiaalsed hood koos sekundaarselt generaliseerunud hoogudega või
ilma.
-adjuvantravina täiskasvanutele ja lastele alates 2. eluaastast partsiaalsete krambihoogude (koos
sekundaarselt generaliseerunud hoogudega või ilma) ja/või primaarselt generaliseerunud toonilis-
1
klooniliste krambihoogude ja/või Lennoxi-Gastaut" sündroomi puhul, kui esmavaliku
antiepileptikumid ei ole andnud piisavat toimet.

Migreen
Täiskasvanutele migreeni profülaktikaks. Topiramaatravi võib alustada vastava eriala arst pärast
hoolikat võimalike alternatiivsete ravivõimaluste kaalumist; ravi peab jälgima eriarst või eriarst
koostöös perearstiga.
Migreeni profülaktilist ravi võib kaaluda, kui täiskasvanul on kolm või enam migreenihoogu kuus või
esinevad sagedased migreenihood, mis häirivad oluliselt patsiendi igapäevaelu.
Ravi jätkamine tuleb üle vaadata iga kuue kuu järel.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Üldine

Optimaalse hoogude kontrolli ja annusest sõltuvate kõrvaltoimete vältimiseks nii täiskasvanutel kui
lastel on soovitatav ravi alustada väikese annusega, millele järgneb annuse tiitrimine kuni efektiivse
annuseni.
Kui topiramaadi monoteraapia saamiseks lõpetatakse senine kombineeritud ravi antiepileptiliste
ravimitega (anti-epileptic drugs AEDs), tuleb kaaluda selle sammu võimalikku mõju hoogude
kontrollile. Alati on soovitatav AED annust vähendada järk-järgult, välja arvatud, kui on tegemist
patsiendi ohutuse probleemiga.

Ensüüme indutseerivate ravimite ärajätmisel suurenevad topiramaadi tasemed. Kliinilise näidustuse
korral võib olla vajalik topiramaadi annuse vähendamine.

Tablette ei tohi poolitada ja need tuleb neelata närimata koos piisava koguse veega. Topimark"i võib
võtta sõltumata söögikordadest.

Topimark"i ravi optimeerimiseks ei ole vaja jälgida topiramaadi plasmakontsentratsioone.

Annustamise soovitused kehtivad lastele, noorukitele ja kõigile täiskasvanutele, k.a eakad, kellel
puudub kaasuv neeruhaigus (vt lõik 4.4).

Maksa ja/või neerukahjustusega patsiendid
Mõõduka (kreatiniini kliirens 30...69 ml/min) ja raske (kreatiniini kliirens <30 ml/min) neeru
düsfunktsiooniga patsientidele on soovitav alustada poolega tavalisest ööpäevasest annusest ja tiitrida
väiksemate sammudega ja aeglasemalt, kui tavaliselt. Nagu kõigi patsientide puhul, tuleb tiitrimist
kohandada vastavalt ravitulemusele, arvestades, et neerukahjustusega patsientidel võib pärast iga
annuse muutmist tasakaaluolekusse jõudmiseks kuluda rohkem aega. Mõõduka või raske
neerukahjustusega patsientidel võib kuluda tasakaalukontsentratsiooni saavutamiseks 10 kuni 15
päeva, võrreldes 4 kuni 8 päevaga normaalse neerufunktsiooniga patsientidel.
Maksakahjustusega patsientidele tuleb topiramaati manustada ettevaatlikult, sest topiramaadi kliirens
võib olla vähenenud.

Hemodialüüsi saavad patsiendid
Kuna topiramaat eemaldatakse vereplasmast hemodialüüsiga, tuleb hemodialüüsi päevadel manustada
Topimark"i lisaannus, mis on ligikaudu pool ööpäevasest annusest. Lisaannus tuleb manustada
annusteks jagatuna hemodialüüsi alguses ja lõpus. Lisaannus võib olla erinev, sõltuvalt kasutatava
dialüüsiseadme omadustest.

Epilepsia

a) Monoteraapia
Täiskasvanud ja üle 12-aastased noorukid
Tiitrimist alustatakse annusega 25 mg õhtuti 1 nädala jooksul. Seejärel suurendatakse annust sammuga
25 või 50 mg/ööpäevas 1- või 2-nädalaste intervallidega, manustatuna kaheks annuseks jagatuna. Kui
2
patsient ei talu tiitrimisreziimi, võib kasutada väiksemaid annuse suurendamise samme või pikemaid
annuse suurendamise vahelisi intervalle. Annuse suurus ja tiitrimiskiirus sõltuvad kliinilisest
tulemusest.
Topiramaadi monoteraapia soovitatav algannus hiljuti diagnoositud epilepsiaga täiskasvanutele on
100 mg/ööpäevas ja maksimaalne soovitatav ööpäevane annus 500 mg. Annustamise soovitused
kehtivad kõigile täiskasvanutele, k.a eakad, kellel puudub kaasuv neeruhaigus.

Lapsed vanuses 6...12 aastat
Üle 6-aastaste laste ravi algab annusega 0,5 kuni 1 mg/kg õhtuti esimese nädala jooksul. Seejärel
suurendatakse annust sammuga 0,5 kuni 1 mg/kg/ööpäevas 1- või 2-nädalaste intervallidega,
manustatuna kahe annusena. Kui laps ei talu tiitrimisreziimi, võib kasutada väiksemaid annuse
suurendamise samme või pikemaid annuse suurendamise vahelisi intervalle. Annuse suurus ja
tiitrimiskiirus sõltuvad kliinilisest tulemusest.

Topiramaadi monoteraapia soovitatav algne annusevahemik hiljuti diagnoositud epilepsiaga lastel
vanuses üle 6 aasta on 3 kuni 6 mg/kg/ööpäevas.

Lastele, kes vajavad väiksemaid annuseid kui 25 mg/ööpäevas, ei ole tabletina manustatav ravim
sobilik. Määrata tuleb sobiv ravimvorm.

b) Adjuvantravi

Täiskasvanud ja üle 12-aastased noorukid
Kliinilistes uuringutes adjuvantravina antud minimaalne efektiivne annus oli 200 mg ööpäevas.
Tavaline ööpäevane koguannus on 200 mg kuni 400 mg, jagatuna kaheks annuseks. Mõned patsiendid
on vajanud annuseid kuni 800 mg ööpäevas, mis on maksimaalne soovitatav annus. Soovitatav on ravi
alustada madala annusega, mida tiitritakse efektiivse annuseni.

Tiitrimist alustatakse annusega 25 mg õhtuti ühe nädala jooksul. Seejärel suurendatakse annust
sammuga 25...50 mg, 1- või 2-nädalaste intervallidega, manustatuna kahe annusena. Mõnede
patsientide puhul on efektiivne üks kord päevas manustamine.

Kui patsient ei talu tiitrimisreziimi, tuleb kasutada väiksemaid annuse suurendamise samme või
pikemaid annuse suurendamise vahelisi intervalle. Annuse tiitrimine sõltub kliinilisest tulemusest.

Lapsed vanuses 2...12 aastat
Topiramaadi adjuvantravi korral on soovitatav ööpäevane koguannus ligikaudu 5 kuni
9 mg/kg/ööpäevas, manustatuna kahe annusena. Tiitrimist tuleb alustada 25 mg õhtuti esimese nädala
jooksul (või vähem, näiteks 0,5...1 mg/kg/ööpäevas). Seejärel suurendatakse annust optimaalse
kliinilise vastuse saamiseks sammuga ligikaudu 1 mg/kg/ööpäevas 1- või 2-nädalaste intervallidega,
manustatuna kahe annusena. Annuse tiitrimine sõltub kliinilisest tulemusest.
Uuritud on ööpäevaseid annuseid kuni 30 mg/kg/ööpäevas. Üldiselt taluti selliseid annuseid hästi.

Migreen

Täiskasvanud ja noorukid vanuses üle 16 aasta
Tiitrimist tuleb alustada 25 mg õhtuti 1 nädala jooksul. Seejärel suurendatakse annust 1-nädalase
intervalliga sammuga 25 mg/ööpäevas. Kui patsient ei talu tiitrimisreziimi, võib kasutada pikemaid
annuse kohandamise vahelisi intervalle.
Topiramaadi soovitatav ööpäevane koguannus migreeni peavalu profülaktiliseks raviks on
100 mg/ööpäevas, manustatuna kahe annusena. Mõnedele patsientidele on sobilik ööpäevane
koguannus 50 mg/ööpäevas. Üle 100 mg/ööpäevas annustel ei ole leitud lisaefekti. Annuse suurus ja
tiitrimiskiirus sõltuvad kliinilisest tulemusest.

Annusteks, mida selle tugevusega ei saa rakendada, on saadaval selle ravimi teised tugevused.

4.3 Vastunäidustused
3

Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

Topimark on vastunäidustatud migreeni profülaktikaks raseduse korral ja fertiilses eas naistele, kui ei
kasutata efektiivset rasestumisvastast meetodit.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Üldine
Koos või ilma epilepsiahoogude või epilepsia anamneesiga patsientidel tuleb epilepsiavastaste
ravimite (k.a topiramaat) kasutamise lõpetamine läbi viia järk-järgult, et vähendada hoogude tekkeohtu
või suurenenud hoogude sagedust. Kliinilistes uuringutes vähendati ööpäevaseid annuseid nädalase
intervalliga sammuga 50...100 mg epilepsiaga täiskasvanutel ja 25...50 mg migreeni profülaktiliseks
raviks kuni 100 mg/ööpäevas topiramaati saavatel täiskasvanutel. Laste kliinilistes uuringutes lõpetati
topiramaadi manustamine järk-järgult 2 kuni 8 nädala vältel. Kui on meditsiiniline vajadus
topiramaatravi järsuks lõpetamiseks, on soovitatav vastav meditsiiniline jälgimine.

Neerukahjustus
Peamiselt erituvad topiramaat ja selle metaboliidid neerude kaudu muutumatul kujul. Neerude kaudu
eritumine sõltub neerufunktsioonist ja vanusest. Mõõduka või raske neerukahjustusega patsientidel
võib kuluda plasma tasakaalukontsentratsiooni saavutamiseks 10 kuni 15 päeva, võrreldes 4 kuni 8
päevaga normaalse neerufunktsiooniga patsientidel.

Nagu kõigi patsientide puhul, tuleb tiitrimisplaani kohandada vastavalt kliinilisele tulemusele (näiteks
hoogude kontroll, kõrvaltoimete vältimine, migreeni peavalu profülaktiline efektiivsus), arvestades, et
neerukahjustusega patsientidel võib pärast iga annuse muutmist tasakaaluolekusse jõudmiseks kuluda
rohkem aega

Neerukivitõbi
Mõnedel patsientidel, eriti neerukivitõve eelsoodumusega patsientidel, võib olla suurem risk
neerukivide ja sellega seotud nähtude ja sümptomite (nagu neerukoolik, neeruvalu või küljevalu)
tekkeks. Topiramaadi kasutamise ajal saab neerukivide tekkeohtu vähendada adekvaatse
hüdratatsiooniga. Lisaks võib see vähendada palavusega seotud kõrvalnähtude ohtu füüsilise tegevuse
ajal ja soojas keskkonnas viibides (vt lõik 4.8).

Neerukivitõve riskifaktoriteks on varasemad neerukivid, neerukivide esinemine perekonnas ja
hüperkaltsiuuria. Ükski neist riskifaktoritest ei ennusta kindlalt neerukivide teket topiramaatravi ajal.
Lisaks sellele võib patsientidel, kes võtavad teisi neerukivitõvega seotud ravimeid, olla suurenenud
risk.

Maksakahjustus
Maksakahjustusega patsientidel tuleb topiramaati manustada ettevaatlikult, sest topiramaadi kliirens
võib olla vähenenud.

Suitsiidiga seotud juhud
Antiepileptilisi ravimeid erinevate näidustuste puhul kasutanud patsientidel on teatatud
suitsiidimõtetest ja suitsidaalsest käitumisest. Randomiseeritud platseebokontrollitud epilepsiavastaste
ravimite uuringute meta-analüüs näitas suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumise väheselt suurenenud
riski. Selle riski tekkemehhanism ei ole teada ja olemasolevate andmete põhjal ei saa välistada
võimalust, et topiramaat suurendab riski.

Seetõttu tuleb patsiente suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumise nähtude osas jälgida ja kaaluda
vastavat ravi. Patsientidel (ja patsientide hooldajatel) tuleb soovitada depressiooni nähtude ja/või
enesetapumõtete ilmnemisel meditsiinilist abi otsida.

Meeleoluhäired/depressioon
Topiramaadiga ravitud patsientidel on teatatud depressioonist ja meeleoluhäiretest. Patsiente tuleb
4
depressiooni nähtude osas jälgida ja vajadusel suunata vastavale ravile. Heade kliiniliste tavade
kohaselt peaksid depressiooni anamneesiga patsiendid olema ravi käigus hoolsalt jälgitud.

Äge müoopia ja sekundaarne kinnise nurga glaukoom
Ägedat müoopiat koos sekundaarse kinnise nurga glaukoomiga on harva kirjeldatud topiramaati
saavatel lastel ja täiskasvanutel. Tüüpiliselt esinevad sümptomid (nägemisteravuse vähenemine ja/või
silmavalu) 1 kuu vältel alates ravi alustamisest. Oftalmoloogilised leiud on muuhulgas bilateraalne
müoopia, silma eeskambri ahenemine, hüpereemia ja suurenenud silmasisene rõhk koos või ilma
müdriaasita. Võib esineda supratsiliaarne efusioon, mis põhjustab läätse ja iirise ettepoole nihkumist.
Ravi nõuab topiramaadi manustamise katkestamist nii kiiresti kui kliiniliselt võimalik ja vastavate
meetmete rakendamist silmasisese rõhu vähendamiseks. Need meetmed vähendavad tavaliselt
silmasisest rõhku. Kui tekib suurenenud silmasisese rõhu esinemise kahtlus, tuleb koheselt pöörduda
vastava eriala arsti poole.

Metaboolne atsidoos
Hüperkloreemiline, ilma anioonide vaheta metaboolne atsidoos (st seerumi bikarbonaatide alanemine
normist allapoole ilma respiratoorse alkaloosita) on seotud topiramaatraviga. Seerumi bikarbonaatide
taseme langus on põhjustatud topiramaadi inhibeerivast toimest neeru karboanhüdraasile. Üldiselt
tekib bikarbonaatide taseme langus ravi alguses, kuigi seda võib esineda ka ravi kõikidel etappidel.
Need alanemised on tavaliselt kerged kuni mõõdukad (keskmine langus 4 mmol/l annuse
100 mg/ööpäevas juures täiskasvanutel ja ligikaudu 6 mg/kg/ööpäevas lastel). Harvadel juhtudel on
väärtused langenud alla 10 mmol/l. Topiramaadi bikarbonaate alandavale toimele võivad kaasa aidata
ka tingimused või ravid, mis soodustavad atsidoosi (nagu neeruhaigus, rasked respiratoorsed häired,
epileptiline staatus, kõhulahtisus, operatsioonid, ketokehade teket soodustav dieet või teatud ravimid).

Laste krooniline metaboolne atsidoos võib vähendada kasvukiirust.
Krooniline metaboolne atsidoos suurendab neerukivide tekkeriski ja võib potentsiaalselt viia
osteopeeniani.

Topiramaadi toimet kasvukiirusele ja luudega seotud tüsistustele ei ole lastel ja täiskasvanud
populatsioonidel süstemaatiliselt uuritud.
Sõltuvalt kaasuvatest tingimustest on topiramaatravi puhul soovitatav vastavate analüüside tegemine,
k.a seerumi bikarbonaatide määramine. Kui tekib ja püsib metaboolne atsidoos, tuleb kaaluda
topiramaadi annuse vähendamist või ravi katkestamist (kasutades annuse järk-järgulist vähendamist).

Toidulisand
Kui patsient kaotab ravimi võtmise ajal kehakaalu või võtab kehakaalus juurde, tuleb kaalutleda
toidulisandite kasutamist või suuremaid toidunorme.

Ravim sisaldab laktoosi.
Harvaesineva päriliku galaktoositalumatuse, laktaasi puudulikkuse või glükoosi-galaktoosi
imendumishäirega patsiendid ei tohi seda ravimit võtta.

Topimark 50 mg sisaldab päikeseloojangukollast (värvaine). See võib põhjustada allergilisi
reaktsioone.

Pudelid sisaldavad kuivatusaine kotikest. Neid ei tohi alla neelata.

Migreeni profülaktika
Topiramaati tohib kasutada ainult migreeni profülaktikaks. See ei ole mõeldud akuutseks raviks.

Migreeni profülaktilise ravi korral tuleb enne ravi lõpetamist annust vähemalt 2 nädala jooksul järk-
järgult vähendada, et vähendada migreenihoogude taasteket.

Kehakaalu langus
5
On soovitatav, et pikaaegsel topiramaatravil olevaid patsiente kaalutakse ja jälgitakse kehakaalu kao
osas regulaarselt. Kui esineb kliiniliselt oluline kehakaalu kadu, tuleb kaalutleda ravimi võtmise
lõpetamist.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Käesolevas lõigus on mitteefektiivne annus defineeritud kui annus, millega kaasnev muutus on 15%.

Topiramaadi toimed teistele epilepsiavastastele ravimitele
Topiramaadi lisamine teistele epilepsiavastastele ravimitele (fenütoiin, karbamasepiin, valproehape,
lamotrigiin, fenobarbitaal, primidoon) ei oma kliiniliselt olulist toimet nende plasma
tasakaalukontsentratsioonile, välja arvatud mõnedel patsientidel, kellel topiramaadi lisamine
fenütoiinile võib suurendada fenütoiini plasmakontsentratsiooni. Seega on soovitatav, et fenütoiini
saavatel patsientidel kontrollitaks fenütoiini tasemeid.

Teiste epilepsiavastaste ravimite toimed topiramaadile
Fenütoiin ja karbamasepiin vähendavad topiramaadi plasmakontsentratsiooni. Fenütoiini või
karbamasepiini lisamine või ärajätmine topiramaatravis võib nõuda topiramaadi annuse kohandamist.
Seda tuleb teha tiitrimisega kliinilise toimeni.
Valproehappe või lamotrigiini lisamine või ärajätmine ei too kaasa kliiniliselt olulisi topiramaadi
plasmakontsentratsioonide muutusi ja seega ei ole topiramaadi annuse kohandamine vajalik.
Nende koostoimete tulemused on kokkuvõtvalt toodud alljärgnevas tabelis:

Kombinatsioonina manustatud AED
AED kontsentratsioon
Topiramaadi
kontsentratsioon
Fenütoiin
**


Karbamasepiin (CBZ)




Valproehape




Lamotrigiin




Fenobarbitaal

NS

Primidoon

NS


=
Puudub toime plasmakontsentratsioonile ( 15%

muutus)
**
=
Mõnedel patsientidel plasmakontsentratsioonid
suurenevad

= Plasmakontsentratsioonid
vähenevad

NS = Pole
uuritud
AED
=
Epilepsiavastane ravim (Antiepileptic drug)

Muud koostoimed
Digoksiin: Seerumi digoksiini kontsentratsioonikõvera alune pindala (AUC) vähenes ühe annusega
uuringus 12% samaaegse topiramaadi manustamise tõttu. Selle uuringu kliinilist olulisust ei ole
kindlaks määratud. Kui digoksiinraviga patsientidele lisatakse või jäetakse ära topiramaat, tuleb
rutiinselt seerumi digoksiini tasemeid jälgida.
6

KNS depressandid: Kliinilistes uuringutes ei ole samaaegset topiramaadi ja alkoholi või teiste KNS
depressantide manustamist uuritud. Tänu topiramaadi võimalikule KNS depressiooni põhjustavale
toimele ja teistele kognitiivsetele ja/või neuropsühhiaatrilistele kõrvaltoimetele, tuleb topiramaati
kombinatsioonis alkoholi ja teiste KNS depressantidega kasutada ettevaatlikult.

Suukaudsed kontratseptiivid: Tervetel vabatahtlikel, kellele manustati farmakokineetilises
koostoimeuuringus samaaegselt 1 mg noretindrooni (NET) ja 35 mikrogrammi etünüülöstradiooli (EE)
sisaldavat suukaudset kontratseptiivi, ei olnud topiramaat teiste ravimite puudumisel, annuses
50...200 mg/ööpäevas, seotud statistiliselt olulise muutusega keskmisele ekspositsioonile (AUC)
suukaudse kontratseptiivi kummagi komponendi osas. Teises uuringus oli kombineeritud ravina
valproehapet saavate patsientide ekspositsioon EE-le statistiliselt oluliselt vähenenud annuse tasemete
200, 400 ja 800 mg/ööpäevas juures (vastavalt 18%, 21% ja 30%). Kummaski uuringus ei mõjutanud
topiramaat (50...800 mg/ööpäevas) oluliselt ekspositsiooni NET-le. Kuigi esines annusest sõltuv EE
ekspositsiooni vähenemine annusevahemikus 200...800 mg/ööpäevas, ei esinenud olulist annusest
sõltuvat EE ekspositsiooni muutust annusevahemikus 50...200 mg/ööpäevas. Kirjeldatud muutuste
kliiniline olulisus ei ole teada.

Suukaudseid kontratseptiive ja topiramaati kombineeritult saavatel patsientidel tuleb kaaluda
vähenenud rasestumisvastase efektiivsuse esinemist ja suurenenud läbimurde verejooksu võimalust.
Östrogeene sisaldavaid kontratseptiive võtvaid patsiente tuleb informeerida, et nad annaksid teada
igast muutusest nende menstruaalveritsuses. Rasestumisvastane efektiivsus võib olla langenud isegi
läbimurde verejooksu puudumisel.

Hüdroklorotiasiid (HCTZ): HCTZ suurendab topiramaadi ekspositsiooni ligikaudu 30% võrra.
Selle muutuse kliiniline tähendus ei ole teada. HCTZ lisamine topiramaatravile võib nõuda
topiramaadi annuse kohandamist. Samaaegsel topiramaadi manustamisel ei olnud HCTZ
tasakaaluoleku farmakokineetika oluliselt muutunud. Kliinilised laboratoorsed tulemused näitasid
seerumi kaaliumitaseme langust pärast topiramaadi või HCTZ manustamist. See alanemine oli suurem
kombineeritud HCTZ ja topiramaadi manustamisel.

Liitium: Seerumi liitiumitasemeid tuleb kontrollida, kui liitiumi manustatakse kombinatsioonis
topiramaadiga, kuna seerumi liitiumitasemed võivad sõltuvalt topiramaadi annusest olla langenud või
tõusnud.

Glibenklamiid: Farmakoloogilises koostoimeuuringus leiti II tüüpi diabeediga patsientidel pärast
topiramaatravi alustamist (150 mg/ööpäevas) glibenklamiidravi taustal (5 mg/ööpäevas) 25%
glibenklamiidi AUC alanemine. Ka süsteemsed glibenklamiidi aktiivsed metaboliiditasemed olid
alanenud. Topiramaadi tasakaaluoleku farmakokineetika ei olnud muutunud. Topiramaadi lisamisel
glibenklamiidile või glibenklamiidi lisamisel olemasolevale topiramaadi ravile tuleb patsiente
hoolikalt jälgida, et tagada adekvaatne diabeedi kontroll.

Diltiaseem ja flunaritsiin: Farmakoloogilised koostoimeuuringud on näidanud, et topiramaat mõjutab
flunaritsiini ja diltiaseemi farmakokineetikat. Diltiaseemi (240 mg) koosmanustamisel topiramaadiga
(150 mg/ööpäevas) esines 25% diltiaseemi AUC vähenemine, 18% desatsetüüldiltiaseemi AUC
vähenemine, puudus mõju N-demetüüldiltiaseemile ja 20% topiramaadi AUC suurenemine.

Metformiin: Tervetel vabatahtlikel läbi viidud ravimite koostoimeuuring hindas metformiini 500 mg
kaks korda ööpäevas ja topiramaadi 100 mg kaks korda ööpäevas plasma tasakaaluoleku
farmakokineetikat, kus manustati metformiini üksi või koos topiramaadiga. Selle uuringu tulemused
näitasid, et koosmanustamisel topiramaadiga metformiini keskmine Cmax ja keskmine AUC0-12h
suurenes vastavalt 18% ja 25% ja keskmine CL/F vähenes 20%. Topiramaat ei mõjutanud metformiini
tmax. Topiramaadi toime kliiniline olulisus metformiini farmakokineetikale on ebaselge. Topiramaadi
suukaudne kliirens on koosmanustatuna metformiiniga vähenenud. Kliirensi muutuse määr on
teadmata. Metformiini toime kliiniline olulisus topiramaadi farmakokineetikale on ebaselge. Kui
metformiinraviga patsientidele lisatakse või jäetakse ära topiramaat, tuleb rutiinselt jälgida diabeetilise
haiguse seisundit.
7

Pioglitasoon: Tervetel vabatahtlikel läbi viidud ravimite koostoimeuuring hindas topiramaadi ja
pioglitasooni tasakaaluoleku farmakokineetikat, kus manustati pioglitasooni üksi või koos
topiramaadiga. Leiti pioglitasooni AUC T ,ss 15%-line vähenemine, ilma muutusteta Cmax,ss. See leid ei
olnud statistiliselt oluline. Lisaks leiti aktiivse hüdroksümetaboliidi 13%-line Cmax,ss vähenemine ja
16%-line AUC T ,ss vähenemine ja aktiivse ketometaboliidi 60%-line Cmax,ss ja AUC T ,ss vähenemine.
Kirjeldatud muutuste kliiniline tähtsus ei ole teada. Kui topiramaat lisatakse pioglitasoonravile või
pioglitasoon lisatakse topiramaatravile, tuleb rutiinselt jälgida diabeetilise haiguse seisundit.

Risperidoon: Üksiku ja korduva annuse tingimustes läbi viidud koostoimeuuringud näitasid, et kui
risperidooni koosmanustada topiramaadiga tõusvates annustes 100, 250 ja 400 mg/ööpäevas, vähenes
risperidooni (manustatuna annusevahemikus 1 kuni 6 mg/ööpäevas) süsteemne ekspositsioon (16% ja
33% tasakaaluoleku AUC kohta vastavalt annuste 250 ja 400 mg/ööpäevas juures). Risperidooni ja
tema aktiivse metaboliidi, 9-hüdroksürisperidooni farmakokineetikas nähti minimaalseid muutusi, 9-
hüdroksürisperidooni puhul muutusi ei leitud. Risperidooni ja 9-hüdroksürisperidooni või topiramaadi
süsteemses ekspositsioonis ei esinenud kliiniliselt olulisi muutusi. See koostoime ei ole seega
tõenäoliselt kliiniliselt oluline.

Venlafaksiin: Tervetele vabatahtlikele topiramaadi (150 mg/ööpäevas) korduvannustamine ei
mõjutanud venlafaksiini või 0-desmetüülvenlafaksiini farmakokineetikat. Venlafaksiini
korduvannustamine ei mõjutanud topiramaadi farmakokineetikat.

Teised: Kasutatuna koos teiste neerukivitõbe soodustavate ravimitega (näiteks atsetasolamiid,
triamtereen, sonisamiid ja vitamiini C annused >2 g/ööpäevas), võib topiramaat suurendada
neerukivitõve riski. Topiramaatravi ajal tuleb selliste ravimite kasutamist vältida, kuna need võivad
luua füsioloogilise keskkonna, mis soodustab neerukivide teket. Koostoimet bensodiasepiinidega ei
ole uuritud.

Lisanduvad farmakokineetilised ravimi koostoimeuuringud: Topiramaadi ja teiste ravimite
farmakokineetiliste ravimi koostoimete hindamiseks on läbi viidud kliinilised uuringud. Allpool on
kokkuvõtlikult toodud koostoimest põhjustatud muutused Cmax või AUC. Teine veerg (kaasneva
ravimi kontsentratsioon) kirjeldab, mis toimub esimeses veerus toodud kaasneva ravimi
kontsentratsiooniga, kui lisatakse topiramaat. Kolmas veerg (topiramaadi kontsentratsioon) kirjeldab,
kuidas esimeses veerus toodud ravimi koosmanustamine mõjutab topiramaadi kontsentratsiooni.

Lisanduvate farmakokineetiliste ravimi koostoimeuuringute tulemuste kokkuvõte

Kaasnev ravim
Kaasneva ravimi
Topiramaadi kontsentratsioona
kontsentratsioona
Amitriptülliin

NS
Nortriptüliini metaboliidi Cmax
ja AUC 20% suurenemine
Dihüdroergotamiin (suukaudne ja

subkutaanne)


Haloperidool

NS
Vähenenud metaboliidi AUC
31% suurenemine
Propranolool

Cmax 16% suurenemine, AUC
4-OH propranolooli (TPM
17% suurenemine (80 mg
50 mg q12h) Cmax 17%
propranolool q12h)
suurenemine
Sumatriptaan (suukaudne ja

NS
subkutaanne)

8
Pisotifeen





a protsentväärtused näitavad keskmise Cmax või AUC muutust, võrreldes monoteraapiaga

=
Puudub toime lähteaine Cmax ja AUC ( 15% muutus)

NS = Pole
uuritud

Koostoimeuuringud näitasid, et topiramaat ei mõjutanud oluliselt seerumi amitriptülliini,
propranolooli või dihüdroergotamiinmesülaadi tasemeid. Topiramaadi kombineerimine kõigi nende
ravimitega oli hästi talutav, annuse kohandamisi ei olnud vaja teha.

Laboratoorsed testid
Kliiniliste uuringute andmed näitavad, et topiramaat on seotud seerumi bikarbonaatide taseme
langusega keskmiselt 4 mmol/l võrra (vt lõik 4.4).

4.6 Rasedus ja imetamine

Rasedus
Epilepsia ja epilepsiavastaste ravimitega seotud üldised ohud
-
Fertiilses eas naistele tuleb soovitada pöörduda erialaarsti poole.
-
Antiepileptilise ravi vajadus tuleb üle vaadata, kui naine plaanib rasestuda.
-
Epilepsiavastaste ravimitega ravitud emade järeltulijatel on 2...3 korda suurem risk
sünnidefektide tekkeks. Kõige sagedamini täheldatud sünnidefektideks on huulelõhe, südame-
veresoonkonna arenguhäired ja neuraaltoru defektid.
-
Mitme epilepsiavastase ravimi samaaegne kasutamine võib olla seotud suurema kaasasündinud
arenguhäirete tekkimise riskiga kui monoteraapia. Seetõttu tuleb võimalusel eelistada
monoteraapiat.
-
Epilepsiavastast ravi ei tohi järsku katkestada, sest see suurendab krampide kordumise riski,
millel võivad olla tõsised tagajärjed nii emale kui ka lapsele.

Topiramaadiga seotud riskid
Topiramaat on teratogenne hiirtel, rottidel ja küülikutel. Rottidel läbis topiramaat platsentaarbarjääri.
Topiramaadi kasutamise kohta rasedatel puuduvad uuringud.
Topiramaat on vastunäidustatud migreeni profülaktiliseks raviks raseduse korral ja fertiilses eas
naistele, kui ei kasutata efektiivset rasestumisvastast meetodit.

Epilepsia korral ei tohi topiramaati raseduse ajal kasutada, välja arvatud, kui arsti hinnangul kaalub
potentsiaalne ravist saadav kasu üles võimaliku riski lootele. Kaaluda tuleb nii topiramaadi
ekspositsiooniriski lootele kui ka järsu topiramaatravi katkestamise ohtu emale. Soovitatav on, et
fertiilses eas naised kasutaksid tõhusat rasestumisvastast meetodit.

Enne topiramaatravi alustamist tuleb fertiilses eas naisi informeerida topiramaadi võimalikest
toimetest lootele. Neid ohte tuleb patsiendiga arutada seoses topiramaadi ravist saadava kasuga.
Turustamisjärgsel perioodil on raseduse ajal topiramaadile koos või ilma teiste antikonvulsantideta
eksponeeritud meessoost imikutel kirjeldatud hüpospaadiat. Põhjuslikku seost topiramaadiga ei ole
kindlaks määratud.

Imetamine
On teada, et topiramaat eritub imetava roti piima. Eritumist inimese rinnapiima ei ole kontrollitud
uuringutes kindlaks määratud. Piiratud vaatlusandmete põhjal võib oletada, et topiramaat eritub suures
koguses rinnapiima. Topiramaati ei tohi rinnaga toitmise ajal kasutada.

4.7 Toime
reaktsioonikiirusele

9
Topiramaat omab märkimisväärset toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Topiramaat
võib põhjustada kesknärvisüsteemiga seotud kõrvaltoimeid ja võib olla rohkem sedatiivne kui teised
epilepsiavastased ravimid. Tõenäoline on uimasus. Lisaks on kirjeldatud nägemishäireid/hägusat
nägemist. Need kõrvaltoimed võivad isegi kergel või mõõdukal kujul olla ohtlikud autot juhtivatele
või masinatega opereerivatele patsientidele, eriti kuni ajani, mil patsiendil ei ole ravimiga kogemusi.

4.8 Kõrvaltoimed

Topiramaadi kõrvaltoimete profiil põhineb 1800 kliinilises uuringus osaleja andmetel.
Väga sage 1/10
Sage 1/100 kuni < 1/10
Aeg-ajalt 1/1000 kuni < 1/100
Harv 1/10000 kuni < 1/1000

Organsüsteemi
Väga sage
Sage
Aeg-ajalt
Harv
klass



Üldised häired ja
Pearinglus,
Luuvalu, allergiline

manustamiskoha
väsimus, unisus,
reaktsioon, unetus
reaktsioonid
närvilisus, peavalu,
iiveldus
Ainevahetus- ja
Kehakaalu langus
Metaboolne


toitumishäired
atsidoos
Vere ja
Aneemia,
Neutropeenia
lümfisüsteemi
ninaverejooks,
häired
purpur,
leukopeenia,
trombotsütopeenia
Psühhiaatrilised
Mäluhäired,
Apaatia, asteenia,
Hallutsinatsioonid,

häired
anoreksia, segasus
eufooria,
isiksuse häired,
ja psühhomotoorne emotsionaalne
suitsiidimõtted,
pidurdus,
labiilsus,
suitsiidikatsed
depressioon,
agiteeritus,
kontsentratsiooni-
kognitiivsed häired,
häired, ärevus
vähenenud
sugutung,
agressiivsed
reaktsioonid,
psühhoos või
psühhootilised
sümptomid
Respiratoorsed,
Düspnoe

rindkere ja
mediastiinumi
häired
Seedetrakti häired
Kõhukinnisus,
Kõhulahtisus,

kõhuvalu
oksendamine ja
suukuivus
Naha ja
Alopeetsia
Follikuliit
ja

nahaaluskoe
pruuritus
kahjustused
Neerude ja
Uriinipidamatus,


kuseteede häired
neerukivitõbi
Närvisüsteemi
Ataksia,
Treemor,
Hüpokineesia,

häired
paresteesia,
koordinatsiooni-
stuupor
kõnehäired, afaasia häired,
ebanormaalne
10
kõnnak, nüstagm,
muutunud
maitsemeel
Maksa ja
Maksa-
sapiteede häired
ensüümide
aktiivsuse
tõus
Silma
Kahelinägemine,
Äge
müoopia
kahjustused
ebanormaalne
ja
nägemine
sekundaarne
kinnise nurga
glaukoom,
silmavalu
Reproduktiivse
Menstruaaltsükli


süsteemi ja
häired, impotentsus
rinnanäärme
häired

Topiramaadiga adjuvantravina ravitud patsientidel on kirjeldatud ligikaudu üks trombemboolne
juhtum 100 patsiendiaasta kohta. Nendest enamus oli ravil olnud rohkem kui pool aastat ja omas enam
kui üht riskifaktorit. Seose võimalus topiramaadiga on teadmata.

Kuna topiramaati on kõige sagedamini teiste antiepileptiliste ravimitega koos manustatud, on raske
kindlaks määrata, milline ravim on seotud konkreetse kõrvaltoimega.

Kvalitatiivselt olid kõrvaltoimete tüübid monoteraapia uuringutes sarnased adjuvantravi uuringutes
kirjeldatuga. Välja arvatud paresteesia ja väsimus, esinesid need kõrvaltoimed sarnase või madalama
sagedusega monoteraapia uuringutes. Topeltpimedates kliinilistes uuringutes olid enam kui 10%-lise
sagedusega kliiniliselt olulised kõrvaltoimed topiramaadiga ravitud täiskasvanud patsientidel:
paresteesia, peavalu, väsimus, pearinglus, unisus, kehakaalu langus, iiveldus ja anoreksia.

Turustamisjärgselt on teatatud topiramaadiga ravitavate patsientide harvadest maksaensüümide
aktiivsuse kõrgenemise ja metaboolse atsidoosi juhtudest ning üksikutest hepatiidi ja
maksapuudulikkuse juhtudest, samuti topiramaadi ravi ärajätmisel tekkinud krampidest (isegi ilma
epilepsia anamneesita patsientidel). Kliiniliste uuringute andmed näitavad, et topiramaat on seotud
seerumi bikarbonaatide langusega keskmiselt 4 mmol/l võrra (vt ka lõik 4.4).
Topiramaadi kasutamisega seoses on harva kirjeldatud oligohüdroosi, millega kaasuvad vahetevahel
palavikusümptomid ja punetus. Enamus nendest juhtudest on esinenud lastel. Aeg-ajalt on esinenud
suitsiidiga seotud juhtumeid (vt lõik 4.4).

Üksikutel juhtudel on kirjeldatud villilise naha ja limaskesta reaktsioone (k.a multiformne erüteem,
villtõbi, Stevensi-Johnsoni sündroom ja toksiline epidermaalne nekrolüüs). Enamik nendest juhtudest
on esinenud patsientidel, kes on kasutanud samaaegselt muid ravimeid, mis teadaolevalt võivad samuti
põhjustada villilise naha ja limaskesta reaktsioone.

Topiramaadiga ravitud patsientidel on harva esinenud akuutse müopaatia ja sekundaarse kinnise nurga
glaukoomi juhtumeid (vt ka lõik 4.4). Sümptomid, nagu ägeda algusega nägemisteravuse vähenemine
ja/või silmavalu, ilmnevad reeglina 1 kuu jooksul topiramaatravi algusest. Neid on esinenud nii lastel
kui ka täiskasvanud patsientidel.

Turustamisjärgselt on väga harva kirjeldatud lühiaegse pimeduse juhtumeid. Seda ei ole põhjuslikult
raviga seostatud.

Lapsed vanuses üle 2 aasta
Lisaks ülalnimetatud kõrvaltoimetele on üle 2-aastaste laste kliinilistes uuringutes leitud järgnevaid
kõrvaltoimeid: hüperkineesia, ebanormaalne käitumine, suurenenud süljeeritus.

11
Topeltpimedates migreeni kliinilistes uuringutes olid annusega seotud kõrvaltoimete sagedused
üldiselt madalamad kui epilepsia uuringutes, sest migreeni uuringutes kasutati madalamaid annuseid.

4.9 Üleannustamine

Nähud ja sümptomid
On teatatud topiramaadi üleannustamisest. Nähtude ja sümptomite hulgas olid konvulsioonid, unisus,
kõnehäired, nägemise hägustumine, kahelinägemine, kontsentratsioonihäired, letargia,
koordinatsioonihäired, stuupor, hüpotensioon, kõhuvalu, agiteeritus, pearinglus, peavalu ja
depressioon. Enamikel juhtudel ei olnud kliinilised tagajärjed rasked, kuigi mitme ravimi, k.a
topiramaadi, üheaegsel üleannustamisel on teatatud surmajuhtudest.
Topiramaadi üleannustamise tagajärjel võib tekkida raske metaboolne atsidoos.
Patsient, kes võttis sisse hinnanguliselt 96 kuni 110 g suuruse topiramaadi annuse viibis 20...24 tundi
koomas, mille järel toimus täielik taastumine 3 kuni 4 päeva jooksul.


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: Teised epilepsiavastased ained
ATC kood: N03AX11

Topiramaat on klassifitseeritud kui sulfamaat-asendatud monosahhariid. Topiramaadi
epilepsiavastases toimes võivad olulised olla kolm farmakoloogilist omadust:
Topiramaat vähendab püsiva depolarisatsiooni juures olevate neuronite aktsioonipotentsiaalide
genereerimise sagedust, mis näitab pingest sõltuvate naatriumkanalite olekust sõltuvat blokeerimist.
Topiramaat võimendab oluliselt GABA toimet mõningatele GABA-retseptoritele, aga ei mõjuta N-
metüül-D-aspartaadi (NMDA) toimet NMDA-retseptori alatüübile.
Topiramaat antagoniseerib nõrgalt glutamaadi retseptori alatüüpi kainaat/AMPA.
Lisaks inhibeerib topiramaat karboanhüdraasi mõnda isoensüümi. See farmakoloogiline toime on palju
nõrgem kui atsetasolamiidil, tuntud karboanhüdraasi inhibiitoril, see mehhanism ei ole arvatavasti
topiramaadi epilepsiavastase toime põhikomponent.
Topiramaadi efektiivsust migreeni profülaktiliseks raviks on hinnatud mitme uuringukeskusega
uuringutes. Topiramaadi annuste 50, 100 ja 200 mg/ööpäevas uuringute summaarsed tulemused
näitasid esmase tõhususe tulemusnäitaja, igakuise keskmise migreenihoo sageduse vähenemist
vastavalt 35%, 51% ja 49%, võrreldes platseebogrupi tulemusega 21%.
Teine mitme uuringukeskusega uuring ja lisauuring näitas, et igakuine keskmine migreenihoo sagedus
(primaarne tulemusnäitaja) ei erinenud statistiliselt oluliselt platseebogrupi baastaseme sagedusest.

5.2 Farmakokineetilised
omadused

Imendumine
Topiramaat imendub kiiresti. Pärast 400 mg suukaudset manustamist saabub Cmax ligikaudu 2 tunniga.
Topiramaadil on lineaarne farmakokineetika, annusest sõltuv plasmakontsentratsiooni suurenemine
uuritavas annusevahemikus 200...800 mg/ööpäevas.
Intravenoosse manustamise kohta andmed puuduvad. Uriini radioaktiivsuse mõõtmised näitasid, et
keskmine 100 mg 14C-topiramaadi imendumismäär oli vähemalt 81%. Uriini andmetest lähtuvalt on
biosaadavus hinnanguliselt ligikaudu 50%. Toit ei avalda topiramaadile kliiniliselt tähtsat mõju.
Kineetika varieeruvus on 25...35%. Pärast 100 mg topiramaadi korduvat manustamist kaks korda
ööpäevas tervetele vabatahtlikele oli plasmakontsentratsiooni maksimum (Cmax) 7 mikrogrammi/ml.

Jaotumine
Keskmine jaotusruumala oli 0,55...0,8 l/kg. Jaotusruumala sõltub soost. Naiste jaotusruumala on
ligikaudu 50% meeste väärtusest. Topiramaat seondub erütrotsüütidega, kuid seondumine on
tõenäoliselt küllastuv kontsentratsiooni juures 3...10 mikrogrammi/ml. Plasmavalkude seonduvusmäär
on 13...17%. CSF jaotuvuse kohta informatsioon puudub.
12

Metabolism
Tervetel vabatahtlikel metaboliseerub topiramaat mõõdukalt (ligikaudu 20%). Samaaegsel
maksaensüüme indutseerivate epilepsiavastaste ravimite lisamisel võib metabolism kiireneda kuni
50%. Topiramaadist moodustub 6 metaboliiti, mida on kirjeldatud ja leitud inimese plasmast, uriinist
ja roojast.

Eritumine
Neerukliirens on ligikaudu 18 ml/min. See on oluliselt vähem, kui oodatud, mis näitab topiramaadi
tubulaarset reabsorptsiooni. Üldiselt on plasmakliirens pärast ravimi suu kaudu manustamist ligikaudu
20 kuni 30 ml/min. Topiramaat ja tema metaboliidid erituvad põhiliselt neerude kaudu.

Keskmine poolväärtusaeg pärast korduvate annuste 50 mg ja 100 mg 2 korda päevas manustamist oli
ligikaudu 21 tundi. Normaalse neerufunktsiooni korral saavutatakse ravimi tasakaalukontsentratsioon
plasmas 4...8 päeva jooksul. Mõõduka kuni raske neerukahjustusega patsientidel võib selleks kuluda
10...15 ravipäeva. Topiramaadi plasma- ja neerukliirens on kahjustunud neerufunktsiooniga
patsientidel vähenenud.

Patsientide erirühmad
Lapsed
Kaalust sõltuv topiramaadi kliirens on lastel kõrgem kui täiskasvanutel. Eritumise poolväärtusaeg on
ligikaudu 7 tundi 2-aastastel lastel ja ligikaudu 15 tundi 4...17-aastastel lastel. Seerumi
kontsentratsioonid on ligikaudu 33% madalamad kui täiskasvanutel (arvestades kaalust sõltuvat
annustamist).

Neerukahjustus
Võrreldes normaalse neerufunktsiooniga (kreatiniini kliirens > 70 ml/min) oli topiramaadi kliirens
mõõduka neerukahjustusega patsientidel 42% madalam (kreatiniini kliirens 30...69 ml/min) ja raske
neerukahjustusega patsientidel 54% madalam (kreatiniini kliirens <30 ml/min). Mõnedel raske
neerukahjustusega patsientidel võib kliirensi vähenemine olla ka suurem. Üldiselt on mõõduka või
raske neerukahjustusega patsientidele soovitatav pool tavalisest ööpäevasest annusest.

Maksakahjustus
Mõõduka kuni raske maksakahjustusega patsientidel on topiramaadi plasmakliirens vähenenud
20...30% võrra.

5.3 Prekliinilised
ohutusandmed

Üldtoksilisuse uuringutes määrati topiramaadi toksilisus sihtorganites nagu magu, neerud, kusepõis ja
veri (aneemia). Toksilisus oli täheldatav loomade süsteemsete ekspositsioonide juures, mis oli
madalam kui patsientidel saadud soovitatava ravi käigus. Nende tulemuste kliiniline olulisus ei ole
teada, aga seda ei saa välistada.
Leiti mõõdukas kaaliumikanali inhibitsioon in vitro, mis lubab oletada võimalikku QT pikenemise
riski kõrgetel annustel teiste arütmogeensete faktorite olemasolul.
Nagu teised antiepileptilised ravimid, on topiramaat hiirtele, rottidele ja küülikutele teratogeenne.
Hiirtel suurenes loote väärarengute arv kõigis ravimiannuse gruppides, samas ei leitud olulisi annusest
sõltuvaid erinevusi üldiste ja spetsiifiliste väärarengute vahel, mis lubab arvata, et põhjuseks võivad
olla ka teised faktorid, nagu emaslooma mürgistus.


6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1 Abiainete
loetelu

Tableti sisu:
Laktoosmonohüdraat
Mikrokristalne tselluloos
13
Prezelatiniseeritud maisitärklis
Naatriumtärklisglükolaat (tüüp A)
Magneesiumstearaat

Tableti kate:
Hüpromelloos
Makrogool 400
Polüsorbaat 80
Titaandioksiid (E171)

Päikeseloojangukollane (E110) (ainult Topimark 50 mg)
Kollane raudoksiid (E172) (ainult Topimark 50 mg, 100 mg, 200 mg)
Punane raudoksiid (E172) (ainult Topimark 100 mg, 200 mg)

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

30 kuud

6.4 Säilitamise
eritingimused


Plastikpudelid
-
Hoida temperatuuril kuni 25°C.
-
Hoida pudel tihedalt suletuna, niiskuse eest kaitstult.

Blisterpakend
-
Hoida temperatuuril kuni 25°C.
-
Hoida originaalblistrites, niiskuse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Ravim on saadaval avamiskindla, klõpsuga avatava LDPE korgiga HDPE plastikpudelis, mis sisaldab
20, 28, 30, 50, 56, 60, 100 ja 200 õhukese polümeerikattega tabletti. Pudel sisaldab kotikest
kuivatusainega silikageel.
Ravim on saadaval ka alumiiniumfooliumist blistrites, mis sisaldavad 4, 7, 10, 14, 20, 28, 30, 50, 56,
60, 84, 90, 100 ja 120 õhukese polümeerikattega tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA

Glenmark Pharmaceuticals s.r.o
Hvzdova 1716/2b
140 78 Praha 4
Tsehhi Vabariik

8.
MÜÜGILOA NUMBRID

Topimark 25 mg: 630109
14
Topimark 50 mg: 630009
Topimark 100 mg: 629809
Topimark 200 mg: 629909


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

17.04.2009


10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud märtsis 2010

15