Tramal - kõvakapsel (50mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte
Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
RAVIMPREPARAADI NIMETUS
TRAMAL, 50 mg kõvakapslid
TRAMAL, 100 mg rektaalsuposiidid
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE SISALDUS
Üks kõvakapsel sisaldab 50 mg tramadoolvesinikkloriidi.
Üks suposiit sisaldab 100 mg tramadoolvesinikkloriidi.
INN. Tramadolum
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1
RAVIMVORM
Kõvakapsel: kollased läikivad piklikud kapslid.
Rektaalsuposiit: valge kuni kahvatukollaka vahasarnase välimusega.
KLIINILISED ANDMED
Näidustused
Mõõdukas kuni tugev valu.
Annustamine ja manustamisviis
TRAMAL, 50 mg kõvakapslid
Annustamine
Annus tuleb kohaldada sõltuvalt valu intensiivsusest ja patsiendi individuaalsest tundlikkusest. Üldiselt tuleb valida väikseim efektiivne analgeetiline annus. Päevast 400 mg tramadoolvesinikkloriidi koguannust ei tohi ületada, v.a kliinilistel erijuhtudel.
Kui ei ole teisiti määratud, tuleb TRAMAL-i kõvakapsleid manustada järgmiselt.
Täiskasvanud ja üle 12-aastased noorukid
50…100 mg tramadoolvesinikkloriidi iga 4…6 tunni järel (vt lõik 5.1).
Lapsed
Toimeaine suure sisalduse tõttu ei sobi kõvakapslid alla 12-aastastele lastele.
Eakad patsiendid
Annuse korrigeerimine eakatel (kuni 75-aastatatel) patsientidel ei ole vajalik, kui ei esine kliiniliselt väljendunud maksa- või neerupuudulikkust. Vanematel (üle 75-aastatel) võib eritumine aeglustuda, mistõttu võib olla vajalik manustamisintervalli pikendamine.
Neerupuudulikkus/dialüüs ja maksapuudulikkus
Neeru- ja/või maksapuudulikkusega patsientidel on tramadooli eritumine aeglustunud. Neil patsientidel tuleb hoolikalt kaaluda annustamisintervalli pikendamist.
Manustamisviis
Kapslid tuleb võtta tervena, mitte poolitada ega närida, piisava koguse vedelikuga, toiduga või ilma toiduta.
Manustamise kestvus
Tramadooli ei tohi mingil juhul kasutada kauem kui on absoluutselt vajalik. Pikaajalisel valuvastasel ravil tramadooliga on vajalik vaadelda haiguse raskusastet ja iseloomu ning läbi viia regulaarset ja hoolikat jälgimist (vajadusel ravi katkestamistega), et teha kindlaks kas ja mil määral osutub vajalikuks edasine ravi.
TRAMAL, 100 mg rektaalsuposiidid
Annustamine
Annust tuleb kohaldada sõltuvalt valu intensiivsusest ja patsiendi individuaalsest tundlikkusest. Üldiselt tuleb valida väikseim efektiivne analgeetiline annus. Päevast 400 mg tramadoolvesinikkloriidi koguannust ei tohi ületada, v.a kliinilistel erijuhtudel.
Kui ei ole teisiti määratud, tuleb TRAMAL-i rektaalsuposiite manustada järgmiselt.
Täiskasvanud ja üle 12-aastased noorukid
100 mg tramadoolvesinikkloriidi iga 4…6 tunni järel.
Lapsed
Toimeaine suure sisalduse tõttu ei sobi rektaalsuposiidid alla 12-aastastele lastele.
Eakad patsiendid
Annuse kohandamine kuni 75-aastatatel patsientidel ei ole enamasti vajalik, kui ei esine kliiniliselt väljendunud maksa- või neerupuudulikkust. Vanematel üle 75-aastatel patsientidel võib eritumine aeglustuda, mistõttu vastavalt patsiendi vajadustele võib olla vajalik manustamisintervalli pikendamine.
Neerupuudulikkus/dialüüs ja maksakahjustus
Neeru- ja/või maksapuudulikkusega patsientidel on tramadooli eritumine aeglustunud. Neil patsientidel tuleb vastavalt patsiendi vajadustele hoolikalt kaaluda annustamisintervalli pikendamist.
Manustamisviis
Rektaalsuposiidid tuleb sisestada pärakusse, soovitatavalt pärast roojamist.
Manustamise kestus
Tramadooli ei tohi mingil juhul kasutada kauem, kui on absoluutselt vajalik. Pikaajalisel valuvastasel ravil tramadooliga on vajalik vaadelda haiguse raskusastet ja iseloomu ning jälgida patsienti regulaarselt ja hoolikalt (vajaduse korral ravi katkestada), et teha kindlaks, kas ja mil määral osutub vajalikuks edasine ravi.
Vastunäidustused
TRAMAL-i kõvakapslid ja rektaalsuposiidid on vastunäidustatud järgmistel juhtudel:
•ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine(te) suhtes;
•äge mürgistus alkoholi, uinutite, analgeetikumide, opioidide või psühhotroopsete ravimitega;
•MAO inhibiitorite kasutamine või nende kasutamine eelneva 14 päeva jooksul (vt lõik 4.5);
•epilepsia, mis ei ole piisavalt ravile alluv;
•narkootilistest ainetest tingitud võõrutusnähtude raviks.
Erihoiatused ja ettevaatusabinõud
Ravimit peab ettevaatlikult kasutama opioidsõltuvusega patsientidel, peatraumade, šoki, mistahes põhjusel tekkinud teadvusehägunemise, hingamiskeskuse häirete, koljusisese rõhu suurenemise korral.
Opiaatidele tundlikel patsientidel tuleb tramadooli kasutada ettevaatusega.
Tramadooli saavatel patsientidel on teatatud krampide tekkest isegi soovitatud annuste kasutamisel. See risk võib suureneda, kui ületatakse soovitatavat ööpäevast annusepiiri (400 mg tramadoolvesinikkloriidi). Lisaks võib tramadool suurendada krampide riski patsientidel, kes võtavad teisi krambiläve alandavaid ravimeid (vt lõik 4.5). Epilepsiaga patsiente või patsiente, kes on vastuvõtlikud krampide suhtes, tohib tramadooliga ravida ainult juhul, kui eksisteerivad mõjuvad põhjused.
Võib tekkida tolerantsus, vaimne ja füüsiline sõltuvus, eriti pärast pikaajalist kasutamist. Ravimite liigtarvitamise või sõltuvuse kalduvusega patsientidel tuleb tramadooli ravi rakendada lühiaegselt ja range meditsiinilise kontrolli all.
Kui patsient ei vaja enam ravi tramadooliga, on soovitav vähendada annust järk-järgult, et takistada ärajäämanähtude teket.
Tramadool ei sobi opioidisõltuvusega patsientide asendusraviks. Kuigi see on opioidi agonist, ei leevenda tramadool morfiini ärajätusümptomeid.
CYP2D6 metabolism
Tramadool metaboliseerub maksas ensüümi CYP2D6 vahendusel. Kui patsiendil on selle ensüümi vaegus või täielik puudulikkus, ei pruugi tekkida piisavat valuvaigistavat toimet. CYP2D6 vaegust võib hinnanguliselt esineda kuni 7%-l europiidset päritolu rahvastikust.
Samas kui patsient on ülikiire metaboliseerija, on isegi tavapäraste määratavate annuste kasutamisel risk opioidi mürgistusest tingitud kõrvaltoimete tekkeks.
Opioidi mürgistuse üldised sümptomid on segasus, unisus, pindmine hingamine, ahenenud pupillid, iiveldus, oksendamine, kõhukinnisus ja isutus. Rasketel juhtudel võib esineda vereringehäireid ja respiratoorset depressiooni, mis võivad olla eluohtlikud ja väga harva letaalse lõppega.
Ülikiirete metaboliseerijate hinnanguline levimus eri rahvastikurühmades:
Rahvastikurühm Levimus (%)
Aafrika/Etioopia29%
Afroameeriklased | 3,4%…6,5% |
Aasia | 1,2%…2% |
Europiidid | 3,6%…6,5% |
Kreeklased | 6,0% |
Ungarlased | 1,9% |
Põhja-Euroopa | 1%…2% |
Postoperatiivne kasutamine lastel
Kirjanduses on avaldatud juhtusid, kus pärast obstruktiivse uneapnoe raviks tehtud tonsillektoomiat ja/või adenoidektoomiat manustatud tramadool on lastel põhjustanud harva esinevaid, kuid eluohtlikke kõrvaltoimeid. Äärmiselt ettevaatlik tuleb olla tramadooli manustamisel lastele operatsioonijärgse valu vaigistamiseks ning jälgida patsiente hoolikalt opioidi mürgistuse sümptomite, sealhulgas respiratoorse depressiooni suhtes.
Kahjustatud hingamisfunktsiooniga lapsed
Tramadooli ei soovitata kasutada lastel, kelle hingamisfunktsioon võib olla häirunud, sh neuromuskulaarsete häirete, raskete südamehaiguste või hingamisteede haiguste, ülemiste hingamisteede või kopsuinfektsioonide, hulgitraumade või ulatuslike kirurgiliste protseduuride korral. Need tegurid võivad halvendada opioidi mürgistuse sümptomeid.
Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Tramadooli ei tohi kombineerida MAO-inhibiitoritega (vt lõik 4.3).
Kui opioid petidiinravile eelneva 14 päeva jooksul manustati patsiendile MAO-inhibitorit, täheldati eluohtlikke kesknärvisüsteemi, respiratoorseid ja kardiovaskulaarseid koostoimeid. Neid koostoimeid MAO-inhibiitoritega ei saa ka välistada ka TRAMAL-i eelnimetatud ravimvormidega ravi ajal.
Tramadooli samaaegsel manustamisel teiste kesknärvisüsteemi toimivate depressantidega, kaasaarvatud alkohol, võivad tsentraalsed toimed tugevneda (vt lõik 4.8).
Farmakokineetiliste uuringute tulemused on näidanud, et samaaegse või eelneva tsimetidiini (ensüümi inhibiitor) manustamise korral on kliiniliselt olulised ebasoovitavad koostoimed ebatõenäolised. Karbamasepiini (ensüümi indutseerija) eelnev või samaaegne manustamine võib vähendada tramadooli analgeetilist toimet ja selle kestust.
Tramadool võib tekitada krampe ja suurendada selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite (SSRI), serotoniini-noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorite (SNRI), tritsükliliste antidepressantide, psühhoosivastaste ravimite ja teiste krambiläve alandavate ravimite (nt bupropioon, mirtasapiin, tetrahüdrokannabinool) krampetekitavat toimet.
Tramadooli koosmanustamisel serotonergiliste ravimitega [nt selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI), serotoniini-noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorid (SNRI), MAO-inhibiitorid (vt lõik 4.3), tritsüklilised antidepressandid ja mirtasapiin] võib tekkida serotoniini toksilisus. Serotoniini sündroom on tõenäoline, kui tekivad järgmised sümptomid:
•spontaanne kloonus;
•indutseeritav või okulaarne kloonus koos agiteerituse ja diaforeesiga;
•treemor ja hüperrefleksia;
•hüpertoonia ja kehatemperatuuri tõus > 38 °C ning indutseeritav või okulaarne kloonus.
Serotonergiliste ravimite ärajätmine toob tavaliselt kaasa kiire paranemise. Ravi sõltub sümptomite tüübist ja tõsidusest.
Ettevaatust tuleb rakendada tramadooli samaaegsel kasutamisel kumariini derivaatidega (nt varfariin) kuna on teatatud suurenenud INR-ist koos ulatuslike veritsustega ja ekhümoosist.
Teised teadaolevalt CYP3A4 inhibeerivad ravimid nagu nt ketokonasool ja erütromütsiin võivad pärssida tramadooli metabolismi (N-desmetüleerumist) ja ilmselt ka aktiivset O-desmetüleeritud metaboliiti. Nende koostoimete kliinilist tähtsust pole uuritud (vt lõik 4.8).
Väheste pre- ja postoperatiivsete uuringute tulemused antiemeetilise toimega 5-HT3 antagonisti ondansetrooni manustamisest näitasid, et tramadooli vajaduse postoperatiivse valu vaigistamiseks suurenes.
Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Loomkatsetes väga suurte tramadooli annustega ilmnes toime organite arengule, luustumisele ja sünnijärgsele suremusele. Tramadool läbib platsentaarbarjääri. Tramadooli ohutuse kohta inimese rasedusele puuduvad täpsed andmed. Seega ei tohi tramadooli kasutada rasedatel naistel.
Tramadooli manustamine enne sünnitust või sünnituse ajal ei mõjuta emaka kontraktiilsust. Vastsündinul võib ravimi toimel kliiniliselt mitte oluliselt muutuda hingamissagedus. Krooniline kasutamine raseduse ajal võib viia vastsündinul võõrutusnähtudeni.
Imetamine
Ligikaudu 0,1% emale manustatud tramadooli annusest eritub rinnapiima. Kui imetav ema kasutab tramadooli suukaudselt annuses kuni 400 mg ööpäevas, satub vahetul sünnitusjärgsel perioodil rinnapiima kaudu imiku organismi tramadooli keskmiselt 3% emale vastavalt tema kehakaalule määratud ja manustatud annusest. Sel põhjusel ei tohi tramadooli kasutada imetamise ajal või tuleb imetamine tramadoolravi ajaks katkestada. Pärast ühekordse tramadooli annuse manustamist ei ole üldiselt imetamist vaja katkestada.
Fertiilsus
Turuletulekujärgne seire ei näita tramadooli toimet fertiilsusele. Loomkatsed ei näita tramadooli toimet fertiilsusele.
Toime reaktsioonikiirusele
Isegi kui tramadooli kasutatakse vastavalt juhistele, võib see siiski põhjustada nähte, nagu uimasus ja pearinglus, ning mõjutada seetõttu reaktsioonikiirust auto juhtimisel ja masinatega töötamisel. See kehtib eriti siis, kui tramadooli kasutatakse koos teiste psühhotroopsete ainetega, eriti koos alkoholiga.
Kõrvaltoimed
Kõige sagedasemateks tramadooli kõrvaltoimeteks on iiveldus ja pearinglus. Neid kõrvaltoimeid esineb rohkem kui 10% patsientidest.
Kõrvaltoimete esinemissagedus on klassifitseeritud järgmiselt:
Väga sage ≥ 1/10
Sage ≥ 1/100, < 1/10
Aeg-ajalt ≥ 1/1000, < 1/100
Harv ≥ 1/10 000, < 1/1000
Väga harv < 1/10 000
Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)
Südame häired
Aeg-ajalt: kardiovaskulaarse regulatsiooni häired (palpitatsioonid, tahhükardia). Need kõrvaltoimed tekivad eelkõige intravenoossel manustamisel ja füüsilise stressi all kannatavatel patsientidel.
Harv: bradükardia.
Uuringud
Harv: vererõhu tõus.
Vaskulaarsed häired
Aeg-ajalt: kardiovaskulaarse regulatsiooni häired (posturaalne hüpotensioon või kardiovaskulaarne kollaps). Need kõrvaltoimed tekivad eelkõige intravenoossel manustamisel ja füüsilise stressi all kannatavatel patsientidel.
Ainevahetus- ja toitumishäired
Harv: söögiisu muutused.
Teadmata: hüpoglükeemia
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Harv: respiratoorne depressioon, düspnoe.
Kui soovituslikke annuseid ületatakse märgatavalt ja samal ajal manustatakse teisi KNS-i depressante (vt lõik 4.5), võib tekkida respiratoorne depressioon.
Teatatud on astma ägenemisest, kuigi põhjuslik seos tramadoolvesinikkloriidiga ei ole kindel.
Närvisüsteemi häired Väga sage: pearinglus. Sage: peavalu, unisus.
Harv: kõnehäired, paresteesia, treemor, epileptilised krambid, tahtmatud lihastõmblused, koordinatsioonihäired, sünkoop.
Epileptilised krambid ilmnevad peamiselt pärast tramadooli suurte annuste manustamist või pärast samaaegset ravi krambiläve alandavate ravimitega (vt lõik 4.4 ja 4.5).
Psühhiaatrilised häired
Harv: hallutsinatsioonid, segasus, unehäired, deliirium, ärevus ja painajalikud unenäod. Psüühilised kõrvaltoimed võivad ilmneda pärast tramadooli manustamist ja varieeruvad individuaalselt intensiivsuse ja olemuse poolest (sõltuvalt isiksusest ja ravi kestvusest). Need toimed võivad olla nt meeleolu muutused (tavaliselt eufooria, vahetevahel düsfooria), aktiivsuse muutused (harilikult supressioon, harva aktiivsuse suurenemine) ja kognitiivse ning sensoorse tundlikkuse (otsustusvõime ja taju) muutused. Võib ilmneda sõltuvus. Ravimi katkestamise nähud on sarnased opiaatide ärajäämanähtudega: rahutus, ärevus, närvilisus, unetus, hüperkineesia, treemor ja seedetrakti sümptomid.
Teisteks väga harva teatatud sümptomiteks tramadoolravi katkestamisel on paanikahood, raskekujuline ärevus, hallutsinatsioonid, paresteesia, tinnitus ja ebaharilikud KNS’i häired (segasusseisund, hallutsinatsioonid, depersonalisatsioon, derealisatsioon, paranoia).
Silma kahjustused
Harv: mioos, müdriaas, ähmane nägemine.
Seedetrakti häired
Väga sage: iiveldus.
Sage : kõhukinnisus, suukuivus, oksendamine.
Aeg-ajalt: öökimine, seedetrakti ebamugavustunne (surutustunne kõhus, kõhugaasid), kõhulahtisus.
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Sage: higistamine.
Aeg-ajalt: nahareaktsioonid (nt sügelus, lööve, urtikaaria).
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused
Harv: lihasnõrkus.
Maksa ja sapiteede häired
Üksikutel erandjuhtudel on teatatud maksaensüümide aktiivsuse suurenemisest ravi ajal tramadooliga.
Neerude ja kuseteede häired
Harv: urineerimishäired (düsuuria ja uriinipeetus).
Immuunsüsteemi häired
Harv: allergilised reaktsioonid (nt düspnoe, bronhospasm, vilisev hingamine, angioneurootiline turse) ja anafülaksia.
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Sage: väsimus.
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
Üleannustamine
Sümptomid
Tramadooli mürgistuse sümptomid on tüüpilised teistele tsentraalsetele analgeetikumidele (opiaatidele): mioos, oksendamine, kardiovaskulaarne kollaps, teadvuse hägunemine kuni koomani, generaliseerunud krambid ja hingamise depressioon kuni hingamisseiskuseni.
Ravi
Rakendada üldiseid esmaabivõtteid vastavalt sümptomitele. Hoida lahti hingamisteed (aspiratsiooni oht!), kunstlik hingamine, vereringe toetamine. Hingamise pärssumise korral tuleb antidoodina manustada naloksooni. Kuna loomkatsetes puudus naloksoonil krampide vastane toime, tuleb sel juhul manustada veeni diasepaami.
Suukaudsel üleannustamisel on soovitatud aktiivsöe manustamine või maoloputus vaid 2 tunni jooksul pärast tramadooli võtmist. Hilisem seedetrakti puhastus pärast seda aega võib olla kasulik vaid väga suure üleannustamise dooside või retardvormide puhul.
Tramadool elimineerub verest hemodialüüsil või hemofiltratsioonil ainult vähesel määral. Seega pole ägeda mürgituse korral TRAMAL-i eelnimetatud ravimvormidega hemodialüüs või hemofiltratsioon üksi piisav detoksifikatsiooni saavutamiseks.
FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
.Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: analgeetikumid, teised opioidid; ATC-kood N02AX02
Tramadool on tsentraalse toimega opioidne valuvaigisti. Tramadool on mitteselektiivne µ(müü), δ(delta) ja κ (kapa) retseptorite agonist, suuremema afiinsusega µ(müü) retseptorite suhtes. Valuvaigistavat toimet aitavad tugevdada serotoniini vabanemise suurendamine ja noradrenaliini tagasihaarde inhibeerimine sünapsis.
Tramadoolil on köhapärssiv toime. Erinevalt morfiinist ei pärsi tramadool analgeetilistes annustes hingamist. Ravim ei mõjuta niipalju ka seedetrakti peristaltikat. Toime südameveresoonkonda on vähene. Tramadooli toime tugevus on 1/10...1/6 morfiini tugevusest.
Lapsed
Tramadooli enteraalse ja parenteraalse manustamise toimeid on uuritud kliinilistes uuringutes, millesse oli kaasatud üle 2000 lapse vanuses vastsündinueast kuni 17 eluaastani. Nendes uuringutes vaadeldud valuravi näidustused hõlmasid valu pärast kirurgilist (peamiselt kõhukoopa) operatsiooni, pärast kirurgilisi hambaekstraktsioone, luumurdudest, põletustest ja traumadest tingitud valu ning ka teisi valuseisundeid, mis nõuavad analgeetilist ravi tõenäoliselt vähemalt 7 päeva kestel.
Leiti, et tramadooli ühekordsete annuste kuni 2 mg/kg või korduvannuste kuni 8 mg/kg ööpäevas (maksimaalselt kuni 400 mg ööpäevas) efektiivsus oli parem kui platseebol ning parem või võrdväärne paratsetamooli, nalbufiini, petidiini või väikeste morfiini annuste puhul täheldatuga. Läbiviidud uuringud kinnitasid tramadooli efektiivsust. Tramadooli ohutusprofiil oli täiskasvanutel ja üle 1-aastastel lastel sarnane (vt lõik 4.2).
Farmakokineetilised omadused
Pärast lihasesisest manustamist imendub tramadool inimesel kiiresti ja täielikult, maksimaalne kontsentratsioon plasmas (CMAX) tekib 45 min pärast ja biosaadavus on peaaegu 100%. Inimesel imendub pärast TRAMAL-i kapslite suukaudset manustamist enam kui 90% tramadoolvesinikkloriidist. Imendumise poolväärtusaeg on 0,38 ±0,18 tundi.
Tramadooli seerumi kõveraaluste pindalade (AUC) võrdlus pärast suukaudset ja intravenoosset manustamist näitab et TRAMAL-i kapslite biosaadavus on 68 ±13%. Võrreldes teiste opioidsete analgeetikumidega, on TRAMAL-i kapslite absoluutne biosaadavus äärmiselt kõrge.
Pärast TRAMAL-i kapslite manustamist saabub maksimaalne kontsentratsioon plasmas 2 tunni pärast.
Absoluutne biosaadavus TRAMAL-i ravimküünaldel on 78 ±10%.
Tramadoolil on kõrge afiinsus kudede suhtes (VD,ß = 203 + 40 l). Plasmavalkudega seondub ligikaudu 20%.
Tramadool läbib hematoentsefaal- ja platsentaarbarjäääri. Ravimi ja tema O-desmetüleeritud derivaadi väikseid koguseid leitakse rinnapiimas (vastavalt 0,1% ja 0,02% manustatud annusest).
Tramadooli ja tema aktiivsete metaboliitide sisaldust plasmas võib mõjutada tramadooli biotransformatsioonis osaleva isoensüümi CYP3A4 ja CYP2D6 (kas ühe või mõlema tüübi) inhibitsioon.
Tramadool ja tema metaboliidid erituvad peaaegu täielikult neerude kaudu. Kumulatiivne eritumine neerude kaudu on 90% kogu radioaktiivselt märgistatud annusest. Eritumise poolestusaeg t1/2,ß on umbes 6 tundi. Üle 75-aastastel patsientidel võib poolväärtusaeg pikeneda umbes 1,4 korda. Maksatsirroosiga patsientidel on eliminatsiooni poolväärtusajad määratud 13,3 + 4,9 tundi (tramadoolil) ja 18,5 + 9,4 tundi (O-desmetüültramadoolil), eriti rasketel juhtudel vastavalt 22,3 tundi ja 36 tundi, Neerupuudulikkusega patsientidel (kreatiniini kliirens < 5 ml/min) olid need väärtused vastavalt 11 + 3,2 tundi ja 16,9 + 3 tundi, äärmuslikel juhtudel 19,5 tundi ja 43,2 tundi.
Inimesel metaboliseerub tramadool peamiselt N- ja O-desmetüleerumise ning O-desmetüleerumise saaduste konjugeerimise teel glükuroonhappega. Ainult O-desmetüültramadol on farmakoloogiliselt aktiivne. Teiste metaboliitide vahel on märkimisväärsed interidividuaalsed kvantitatiivsed erinevused. Senini on inimese uriinist avastatud 11 metaboliiti. Loomkatsed on näidanud, et O-desmetüültramadool on lähteainest 2…4 korda tugevama toimega. Selle poolväärtusaeg t1/2,ß (6tervelvabatahtlikul)on7,9tundi (vahemikus5,4…9,6tundi),jaseeonpeaaegusama,mistramadoolil.
Tramadoolil on terapeutilise annuse vahemikus lineaarne farmakokineetiline profiil. Suhe seerumikontsentratsiooni ja analgeetilise toime vahel on annusest sõltuv, kuid varieerub üksikjuhtudel märgatavalt.Toimeavaldubtavaliseltseerumikontsentratsioonil100…300ng/ml.
Lapsed
Leiti,ettramadoolijaO-desmetüültramadoolifarmakokineetikapärastühekordsetjakorduvatsuukaudset manustamist 1...16-aastastele lastele oli üldiselt sarnane täiskasvanuil täheldatud farmakokineetikaga, kui annus kohandada kehakaaluga, kuid suurem indiviididevaheline varieeruvus esines 8-aastastel ja noorematellastel.
Alla 1-aastastel lastel on tramadooli ja O-desmetüültramadooli farmakokineetikat uuritud, kuid ei ole täielikult iseloomustatud. Seda vanusegruppi hõlmanud uuringutest saadud teave osutab asjaolule, et vastsündinuil suureneb pidevalt CYP2D6 kaudu O-desmetüültramadooli moodustumise määr ning täiskasvanu CYP2D6 aktiivsuse tase saavutatakse oletatavasti umbes 1 aasta vanuselt. Lisaks sellele võivad ebaküpsed glükuronisatsiooni süsteemid ja ebaküps neerufunktsioon põhjustada alla 1-aastastel lastelO-desmetüültramadooliaeglasteritumistjaakumuleerumist.
Prekliinilised ohutusandmed
Tramadooli korduval suukaudsel ja veenisisesel manustamisel rottidel ja koertel 6…26 nädala jooksul ja 12 kuulisel suukaudsel manustamisel koertel ei näidanud hematoloogilised, kliinilis-keemilised ja histoloogiliseduuringudmingeidtoimeainegaseotudmuutusi.KNS-imõjutavadilminguidtäheldatiainult pärast märkimisväärselt suurte annuste manustamist: rahutus, süljeerituse suurenemine, krambid ja kehakaalu kasvu vähenemine. Rotid ja koerad talusid suukaudseid annuseid 20 mg/kg ja 10 mg /kg vastavaltkehakaalulejakoeradper rectum manustatudannuseid20mg/kgilmamingitekõrvalnähtudeta.
Rottidel põhjustasid tramadooli annused alates 50 mg/kg/ päevas ja üle selle toksilisi toimeid emasloomadel ja suurendasid vastsündinute suremust. Järglastel ilmnesid väärarengud ossifikatsioonihäiretena ja hilinenud vaginaalse- ja silmade avanemisena. Isas- ja emasloomade ei
mõjutanudtramadoolfertiilsust.Küülikutelilmnesidemasloomadeltoksilisedtoimedalates125mg/kg/ja ülesellejajärglasteskeletianomaaliad.
Mõnedes in vitro uuringutes ilmnesid tõendid mutageensete toimete kohta. In vivo uuringud selliseid toimeideinäidanud.Vastavaltsenikogutudtõenditele,ontramadoolklassifitseeritudkuimittemutageenne aine.
Tramadoolvesinikkloriidi tumorigeense toime uuringuid on läbi viidud rottidel ja hiirtel. Rottidel läbiviidud uuring ei näidanud mingeid tõendeid kasvajate esinemissageduse kasvu seotusest toimeainega. Uuringudhiirtelnäitasidmaksarakkudeadenoomidesuurenenudesinemissagedustisasloomadel(annusest sõltuv,mitteolulinesuureneminealates15mg/kgjaüle selle)japulmonaarsetekasvajateesinemisetõusu emasloomadelkõigisannusegruppides(oluline,agaannusestmittesõltuv).
FARMATSEUTILISED ANDMED
Abiainete loetelu
TRAMAL, 50 mg kõvakapslid
Kapslisisu:
Mikrokristallilinetselluloos
Naatriumtärklisglükolaat(tüüpA)
Magneesiumstearaat
Veevabakolloidneränidioksiid.
Kapslikest: Želatiin
Kollaneraudoksiid(E172) Titaandioksiid(E171) Naatriumlaurüülsulfaat
TRAMAL, 100 mg rektaalsuposiidid
Tahkerasv.
Sobimatus
Eikohaldata.
Kõlblikkusaeg
TRAMAL, 50 mg kõvakapslid
5aastat
TRAMAL, 100 mg rektaalsuposiidid
5aastat
Säilitamise eritingimused
TRAMAL,50mgkõvakapslid:eivajasäilitamiseleritingimusi.
TRAMAL,100mgrektaalsuposiidid:hoidatemperatuurilkuni30°C.
Pakendi iseloomustus ja sisu
TRAMAL,50mgkõvakapslid:10,20,30,50kapslit
ALPPvõiALPVC/PVdCblisterpakendid
TRAMAL,100mgrektaalsuposiidid:5ravimküünaltpakendis
PPlamineeritudALfooliumpakend
Kõikpakendisuurusedeipruugiollamüügil.
Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitsemiseks
Erinõudedhävitamisekspuuduvad.
Kasutamataravimpreparaatvõijäätmematerjaltulebhävitadavastavaltkohalikelenõuetele.
MÜÜGILOA HOIDJA
STADA Arzneimittel AG
Stadastrasse 2-18
61118 Bad Vilbel
Saksamaa
MÜÜGILOA NUMBRID
TRAMAL,50mgkõvakapslid:141996
TRAMAL,100mgrektaalsuposiidid:142096
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
TRAMAL,50mgkõvakapslid:16.08.2002/20.04.2007
TRAMAL,100mgrektaalsuposiidid:16.08.2002/20.04.2007
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
September2018