Tramadol krka - toimeainet prolongeeritult vabastav tablett (100mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Tramadol Krka, 100 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks toimeainet prolongeeritult vabastav tablett sisaldab toimeainena 100 mg tramadoolvesinikkloriidi, mis vastab 87,84 mg tramadoolile.

INN. Tramadolum

Teadaolevat toimet omav abiaine: laktoosmonohüdraat.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Toimeainet prolongeeritult vabastav tablett.

Tabletid on valged, ovaalsed, kaksikkumerad ja õhukese polümeerikilega kaetud.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Mõõdukas ja tugev valu.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Annused kohandatakse vastavalt valu tugevusele ning patsiendi individuaalsele ravivastusele. Üldiselt peaks kasutama madalaimat toimivat annust.

Soovituslik annustamisskeem:

100...200 mg kaks korda ööpäevas. Annused tuleb sisse võtta 12-tunnise intervalliga, tavaliselt hommikul ja õhtul, sõltumatult söögikordadest koos väikese koguse vedelikuga.

Tramadooli maksimaalne soovitatav annus on 400 mg ööpäevas, väljaarvatud vähki põdevatele patsientidele ja tugevate operatsioonijärgsete valudega patsientidele, kellele võib ravimit määrata annuses kuni 600 mg ööpäevas.

Eakad

Annuse kohandamine ei ole tavaliselt vajalik kuni 75-aastastel patsientidel ilma maksa- või neerupuudulikkuse kliinilise pildita. Eakatel üle 75-aastastel patsientidel võib eliminatsioon olla prolongeeritud. Seetõttu tuleks vajadusel manustamisintervalli pikendada vastavalt patsiendi vajadustele.

Neerupuudulikkus/dialüüs ja maksapuudulikkus

Neeru- ja/või maksapuudulikkusega patsientidel on tramadooli eliminatsioon aeglustunud. Nendel patsientidel tuleks hoolikalt kaaluda manustamisintervalli pikendamist vastavalt patsiendi vajadustele.

Tramadooli ei tohi kasutada kauem, kui valude leevendamiseks on möödapääsmatult vajalik.

Vastunäidustused

Ülitundlikkus tramadooli või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. Toimeainet prolongeeritult vabastavaid tablette ei tohi manustada alla 14-aastastele lastele.

Ravim on vastunäidustatud ägeda mürgistuse korral kesknärvisüsteemi pärssivate ainetega (alkoholi, antidepressantide, neuroleptikumide, sedatiivsete ainete, anksiolüütikumide ning uinutitega) ning ravi korral MAO inhibiitoritega.

Tramadooli ei tohi kasutada ravile allumatu epilepsia korral.

Tramadooli ei tohi kasutada narkootilistest ainetest tingitud abstsinentsinähtude raviks.

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Opiaatide suhtes tundlikel patsientidel võib tramadooli kasutada, kuid seda tuleb teha suure ettevaatusega.

Tramadooli kasutamist tuleks vältida patsientidel, kellel esineb kalduvus sõltuvuse tekkele (alkoholism, sõltuvus tablettidest või narkootikumidest).

Tsentraalse geneesiga krampidega patsiente tuleb ravi ajal ning mõne aja jooksul pärast ravi jälgida.

Tramadool ei ole sobiv vahend asendusraviks opioidsõltuvuses olevatele patsientidele. Võib tekkida tolerantsus, vaimne ja füüsiline sõltuvus, eriti pärast pikaajalist kasutamist.

Neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens alla 30 ml/min) on ravimi eliminatsiooni poolväärtusaeg pikenenud ning seetõttu on vähemalt ravi alguses vajalik annustamine kaks korda pikemate intervallidega.

Vähenenud hepaatilise kliirensi tõttu on maksapuudulikkusega patsientidel tramadooli kontsentratsioon vereseerumis suurenenud ja eliminatsiooni poolväärtusaeg pikenenud, seetõttu on neil soovitatav ravimi annuseid vähendada ja pikendada manustamisintervalli.

Tramadooli võib manustada patsientidele, kellel on kõrgenenud koljusisene rõhk (nt peatraumade korral) aga ka raskete kopsuhaiguste puhul, ent mõlemal juhul on vajalik ettevaatlikkus.

Tramadooli ja sedatiivsete ravimite, nagu bensodiasepiinid või sarnased ravimid, samaaegne kasutamine võib põhjustada sedatsiooni, hingamisdepressiooni, koomat ja surma. Nende riskide tõttu tohib sedatiivseid ravimeid samaaegselt määrata ainult patsientidele, kellel puuduvad alternatiivsed ravivõimalused. Kui tramadooli otsustatakse määrata samaaegselt sedatiivsete ravimitega, tuleb kasutada väikseimat efektiivset annust ja ravi kestus peab olema võimalikult lühike.

Patsiente tuleb hoolikalt jälgida hingamisdepressiooni ja sedatsiooni nähtude ja sümptomite suhtes. Seoses sellega on rangelt soovitatav teavitada patsiente ja nende hooldajaid nendest sümptomitest (vt lõik 4.5).

Kui patsient ei vaja enam ravi tramadooliga, on soovitav vähendada annust järk-järgult, et takistada ärajäämanähtude teket.

CYP2D6 metabolism

Tramadool metaboliseerub maksas ensüümi CYP2D6 vahendusel. Kui patsiendil on selle ensüümi vaegus või täielik puudulikkus, ei pruugi tekkida piisavat valuvaigistavat toimet. CYP2D6 vaegust võib hinnanguliselt esineda kuni 7%-l europiidset päritolu rahvastikust. Samas kui patsient on ülikiire metaboliseerija, on isegi tavapäraste määratavate annuste kasutamisel risk opioidi mürgistusest tingitud kõrvaltoimete tekkeks.

Opioidi mürgistuse üldised sümptomid on segasus, unisus, pindmine hingamine, ahenenud pupillid, iiveldus, oksendamine, kõhukinnisus ja isutus. Rasketel juhtudel võib esineda vereringehäireid ja respiratoorset depressiooni, mis võivad olla eluohtlikud ja väga harva letaalse lõppega. Ülikiirete metaboliseerijate hinnanguline levimus eri rahvastikurühmades:

Postoperatiivne kasutamine lastel

Kirjanduses on avaldatud juhtusid, kus pärast obstruktiivse uneapnoe raviks tehtud tonsillektoomiat ja/või adenoidektoomiat manustatud tramadool on lastel põhjustanud harva esinevaid, kuid eluohtlikke kõrvaltoimeid. Äärmiselt ettevaatlik tuleb olla tramadooli manustamisel lastele operatsioonijärgse valu vaigistamiseks ning jälgida patsiente hoolikalt opioidi mürgistuse sümptomite, sealhulgas respiratoorse depressiooni suhtes.

Kahjustatud hingamisfunktsiooniga lapsed

Tramadooli ei soovitata kasutada lastel, kelle hingamisfunktsioon võib olla häirunud, sh neuromuskulaarsete häirete, raskete südamehaiguste või hingamisteede haiguste, ülemiste hingamisteede või kopsuinfektsioonide, hulgitraumade või ulatuslike kirurgiliste protseduuride korral. Need tegurid võivad halvendada opioidi mürgistuse sümptomeid.

Tramadol Krka sisaldab laktoosi

Harvaesineva päriliku galaktoositalumatuse, laktaasidefitsiidi või glükoosi-galaktoosi imendumishäirega patsiendid ei tohi seda ravimit võtta.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Tramadooli ei tohi manustada samaaegselt MAO inhibiitoritega.

Kui tramadooli manustatakse samaaegselt kesknärvisüsteemi toimivate ravimitega (anesteetikumide, antidepressantide, neuroleptikumide, sedatiivsete ravimite, anksiolüütikumide või uinutitega) või sellega samaaegselt tarvitatakse alkoholi, on võimalik sünergistlike toimete ilmnemine, mille tagajärjeks on sedatiivse ja valuvaigistava toime tugevnemine.

Ravimi kasutamisel koos karbamasepiiniga intensiivistub tramadooli metabolism ning seetõttu on vajalik tramadooli annuste suurendamine.

Opioidide samaaegne kasutamine koos sedatiivsete ravimitega, nagu bensodiasepiinid või sarnased ravimid, suurendab sedatsiooni, hingamisdepressiooni, kooma ja surma tekkeohtu täiendava kesknärvisüsteemi (KNS) pärssiva toime tõttu. Samaaegsel kasutamisel peavad annus ja ravi kestus olema piiratud (vt lõik 4.4).

Tramadool võib tekitada krampe ja suurendada selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite (SSRI), serotoniini-noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorite (SNRI), tritsükliliste antidepressantide, psühhoosivastaste ravimite ja teiste krambiläve alandavate ravimite (nt bupropioon, mirtasapiin, tetrahüdrokannabinool) krampetekitavat toimet.

Tramadooli koosmanustamisel serotonergiliste ravimitega [nt selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI), serotoniini-noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorid (SNRI), MAO-inhibiitorid (vt lõik 4.3), tritsüklilised antidepressandid ja mirtasapiin] võib tekkida serotoniini toksilisus. Serotoniini sündroom on tõenäoline, kui tekivad järgmised sümptomid:

• spontaanne kloonus
• indutseeritav või okulaarne kloonus koos agiteerituse ja diaforeesiga
• treemor ja hüperrefleksia
• hüpertoonia ja kehatemperatuuri tõus > 38°C ning indutseeritav või okulaarne kloonus.

Serotoniinergilistest ravimitest võõrutamine kutsub harilikult esile kiire paranemise. Ravi sõltub sümptomite tüübist ja raskusastmest.

Ettevaatust tuleb rakendada tramadooli samaaegsel kasutamisel kumariini derivaatidega (nt varfariin) kuna on teatatud suurenenud INR’st ja ekhümoosist.

Teised teadaolevalt CYP3A4 inhibeerivad ravimid nagu nt ketokonasool ja erütromütsiin võivad pärssida tramadooli metabolismi (N-desmetüleerumist) ja ilmselt ka aktiivset O- desmetüleeritud metaboliiti.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Ravimi rasedusaegse kasutamise ohutust ei ole kindlaks tehtud. Suurte annuste kasutamisel võivad ilmneda kahjulikud toimed lootele ja vastsündinule. Rasedad naised võivad tramadooli kasutada ainult äärmisel juhul kui ravist oodatav kasu emale kaalub üles ohud lootele.

Imetamine

Ligikaudu 0,1% emale manustatud tramadooli annusest eritub rinnapiima. Kui imetav ema kasutab tramadooli suukaudselt annuses kuni 400 mg ööpäevas, satub vahetul sünnitusjärgsel perioodil rinnapiima kaudu imiku organismi tramadooli keskmiselt 3% emale vastavalt tema kehakaalule määratud ja manustatud annusest. Sel põhjusel ei tohi tramadooli kasutada imetamise ajal või tuleb imetamine tramadoolravi ajaks katkestada. Pärast ühekordse tramadooli annuse manustamist ei ole üldiselt imetamist vaja katkestada.

Toime reaktsioonikiirusele

Tramadol KRKA omab tugevat toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Tramadooli toime psühhomotoorsele võimekusele on eriti tugev juhul, kui ravimit võetakse samaaegselt alkoholi tarvitamisega. Seetõttu ei tohi patsiendid ravi ajal masinatega töötada ega autot juhtida.

Kõrvaltoimed

• Väga sage (≥1/10)
• Sage (≥1/100 kuni < 1/10)
• Aegajalt (≥1/1,000 kuni < 1/100)
• Harv (≥1/10,000 kuni < 1/1,000)
• Väga harv (< 1/10,000)
• Teadmata (sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Kõige sagedasemateks tramadooli kõrvaltoimeteks on kaebused seedetrakti ja kesknärvisüsteemi poolt. Neid kõrvaltoimeid esineb ligikaudu 5...30% patsientidest, kes tarvitavad tramadooli terapeutilistes annustes.

Kardiovaskulaarsed kõrvaltoimed:

Aeg-ajalt: sünkoop, ortostaatiline hüpotensioon, tahhükardia, südame palpitatsioonid, hüpertensioon, kardiovaskulaarne kollaps;

Väga harv: vasodilatatsioon;

Närvisüsteemi häired: Väga sage: pearinglus

Sage: ärevus, segasus, koordinatsioonihäired, eufooria, emotsionaalne ebastabiilsus, unehäired; Harv: krambihood, paresteesiad, treemor, amneesia, ebanormaalne kõnnak;

Psühhiaatrilised häired:

Harv: võivad tekkida psüühilised kõrvaltoimed, mis oma tugevuse osas on individuaalselt erinevad (sõltuvalt patsiendist ja ravimi kasutamise kestusest). Siia kuuluvad tundlikkusehäired (enamasti suurenenud tundlikkus, mõnikord ka ärrituvus ehk düsfooria), aktiivsuse muutused (enamasti pidurdus, aeg-ajalt aktiivsuse tõus) ning kognitiivsed ja sensoorsed muutused (nt otsustusvõime muutus, taju muutus, kontsentreerumise häired), hallutsinatsioonid, segasus, unehäired ja hirmuunenäod.

Ainevahetus- ja toitumishäired:

Teadmata: hüpoglükeemia.

Seedetrakti häired:

Väga sage: iiveldus

Sage: kõhukinnisus, oksendamine,

Aeg-ajalt: kõhuvalu, isutus, meteorism;

Naha ja nahaaluskoe kahjustused:

Sage: higistamine,

Aeg-ajalt: naha ärritus (st sügelus, nahalööbed, urtikaaria)

Lihas-, skeleti ja sidekoe kahjustused:

Harv: motoorne nõrkus

Neerude ja kuseteede häired:

Harv: uriini retentsioon, sage urineerimine, düsuuria

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired:

Harv: menopausi sarnased nähud;

Silma kahjustused:

Harv: nägemishäired.

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired:

Menstruaaltsükli häired;

Teised kõrvaltoimed:

Lihastoonuse tõus, neelamisraskused, kehakaalu langus.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Sümptomid

Kui manustatud annused ületavad soovitatud annuseid tunduvalt, võivad ilmneda intoksikatsiooni sümptomid: teadvushäired (kaasaarvatud kooma), generaliseerunud krambid, hüpotensioon, tahhükardia, pupillide kitsenemine või laienemine, hingamistegevuse pärssimine.

Ravi

Raske intoksikatsiooni korral tramadooliga, mille puhul esinevad teadvusetus ning pindmine hingamine, manustatakse naloksooni ning krampe ravitakse intravenoosse diasepaamiga.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: analgeetikumid, teised opioidid, ATC-kood: N02AX02

Toimemehhanism

Tramadooli valuvaigistaval toimel on kaks mehhanismi: seondudes opiaadi µ-retseptoritega stimuleerib ravim esiteks nõrgalt tsentraalset valu inhibeerivat keskust, ja põhjustades nii valuaistingute nõrgenemist ning teiselt poolt mõjustab ta alanevat monoamiinergilist süsteemi, tugevdades pärssivat toimet valuimpulsside ülekandele seljaajus. Tramadooli valuvaigistav toime kujuneb mõlema toimemehhanismi sünergismina. Preparaadi valuvaigistav toime on võrreldav petidiini ja kodeiini toimega ning kümme korda nõrgem kui morfiinil.

Terapeutilistes annustes ei avalda tramadool südamele ja vereringele praktiliselt mingit toimet (tal ei esine pärssivat toimet ning samuti ei suurenda ta rõhku kopsuarteris). Tramadool ei põhjusta silelihaste spasme ega histamiini vabanemist ning seetõttu tekib anafülaktilisi reaktsioone väga harva. Ravimi toime hingamistegevusele on minimaalne ning see ilmneb ainult suurte annuste korral.

Tramadooli toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid on spetsiifiline ravimvorm, mis võimaldab veres saavutada pikaajalise ja stabiilse väärtusega tramadooli kontsentratsiooni. Tablette tuleb manustada ainult kaks korda ööpäevas, mis võimaldab patsiendile suuremat mugavust ning seda eriti pikaajalise ravi korral.

Lapsed

Tramadooli enteraalse ja parenteraalse manustamise toimeid on uuritud kliinilistes uuringutes, millesse oli kaasatud üle 2000 lapse vastsündinueast kuni 17 aasta vanuseni. Nendes uuringutes vaadeldud valuravi näidustused hõlmasid valu pärast kirurgilist (peamiselt kõhukoopa) operatsiooni, pärast kirurgilisi hambaekstraktsioone, luumurdudest, põletustest ja traumadest tingitud valu ning ka teisi valuseisundeid, mis nõuavad analgeetilist ravi tõenäoliselt vähemalt 7 päeva kestel.

Leiti, et tramadooli ühekordsete annuste kuni 2 mg/kg või korduvannuste kuni 8 mg/kg ööpäevas (maksimaalselt kuni 400 mg ööpäevas) efektiivsus oli parem kui platseebol ning parem või võrdväärne paratsetamooli, nalbufiini, petidiini või väikeste morfiini annuste puhul täheldatuga. Läbiviidud uuringud kinnitasid tramadooli efektiivsust. Tramadooli ohutusprofiil oli täiskasvanutel ja üle 1- aastastel lastel sarnane (vt lõik 4.2).

Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Suukaudse manustamise järgselt imendub tramadool seedetraktist kiiresti ja peaaegu täielikult. Ravimi biosaadavus on suukaudsel manustamisel keskmiselt 75%. Samaaegne toidu tarvitamine ei avalda ravimi imendumiskiirusele ja imenduvale kogusele märkimisväärset toimet. Ravimi kontsentratsioon 100 mg/l vereseerumis (minimaalne valuvaigistav kontsentratsioon) kujuneb ligikaudu 0,7 tundi pärast manustamist ning kestab ligikaudu 9 tundi.

Tramadooli kontsentratsioon

Pärast toimeainet prolongeeritult vabastava tableti manustamist kujuneb terapeutiline kontsentratsioon vereseerumis umbes 2 tunni jooksul, maksimaalne väärtus ilmneb 4 tunniga ning toimekestus on kuni 12 tundi.

Jaotumine

Tervetel noortel vabatahtlikel oli ravimi jaotusruumala suukaudselt manustamisel 306 l ning intravenoossel manustamisel 203 l. Ravim seondub plasmavalkudega 20% ulatuses. Tramadool läbib platsentaarbarjääri ning tema kontsentratsioon nabaväädi veenis moodustab umbes 80% kontsentratsioonist ema veenides.

Biotransformatsioon

Tramadool metaboliseerub ligikaudu 85% ulatuses. Tramadool metaboliseerub N- ja O- demetüleerumise teel. O-demetüültramadool (M) on farmakoloogiliselt aktiivne metaboliit - kõik teised tekkivad metaboliidid on farmakoloogiliselt inaktiivsed. Kuigi loomkatsetest saadud andmetel

1. on M1 seonduvus µ-retseptoritega isegi suurem kui tramadoolil endal, ei ole avaldanud tervetel vabatahtlikel teostatud uuringus M1 metaboliit analgeetilist toimet.

Tramadooli biotransformatsioonis osalevate isoensüümide CYP3A4 ja CYP2D6 (ühe või mõlema tüübi) inhibeerimine võib mõjutada tramadooli või selle aktiivse metaboliidi plasmakontsentratsiooni.

Eritumine

90% tramadoolist ja tema metaboliitidest eritub neerude kaudu, ülejäänud osa aga väljaheitega. Eliminatsiooni poolväärtusaeg on 5...6 tundi ning see on nii tramadoolil kui ka tema metaboliitidel sama.

Neerufunktsiooni kahjustuse korral on erituv ravimikogus vähenenud ja eritumine aeglasem. Seetõttu on alla 30 ml/min kreatiniini kliirensiga patsientidel soovitatav annuste vähendamine ja annustamisintervallide pikendamine.

Maksakahjustus

1. Raske maksatsirroosiga patsientidel on tramadooli ja M1 metabolism aeglustunud ning seetõttu tuleb annustamisskeemi vastavalt kohandada.

Eakad

Kuna üle 75-aastastel patsientidel on ravimi maksimaalne kontsentratsioon vereseerumis veidi suurenenud ning eliminatsiooni poolväärtusaeg pikenenud, tuleks neil annuseid mõningal määral vähendada.

Lapsed

Leiti, et tramadooli ja O-desmetüültramadooli farmakokineetika pärast ühekordset ja korduvat suukaudset manustamist 1...16-aastastele lastele oli üldiselt sarnane täiskasvanutel täheldatud farmakokineetikaga, kui annus kohandati kehakaalule, kuid suurem indiviididevaheline varieeruvus esines 8-aastastel ja noorematel lastel.

Alla 1-aastastel lastel on tramadooli ja O-desmetüültramadooli farmakokineetikat uuritud, kuid ei ole täielikult iseloomustatud. Seda vanusegruppi hõlmanud uuringutest saadud teave osutab asjaolule, et vastsündinutel suureneb pidevalt CYP2D6 kaudu O-desmetüültramadooli moodustumise määr ning täiskasvanu CYP2D6 aktiivsuse tase saavutatakse oletatavasti ligikaudu 1 aasta vanuselt. Lisaks sellele võivad ebaküpsed glükuronisatsioonisüsteemid ja ebaküps neerufunktsioon põhjustada alla 1- aastastel lastel O-desmetüültramadooli aeglast eritumist ja akumuleerumist.

Prekliinilised ohutusandmed

1. Katseloomadel teostatud ühekordse annuse toksilisusuuringud näitasid tramadoolil suhteliselt suurt toksilisust. Suukaudse manustamise järgselt olid DL50 väärtused umbes 200 mg/kg ning intravenoossel manustamisel isegi alla 100 mg/kg. Rottidel ja koertel teostatud korduva annuse toksilisuse uuringutes ei täheldatud ravimi korduva suukaudse või parenteraalse manustamise järgselt tramadoolist tingitud muutuseid. Ainult nii suurte annuste korral, mis ületasid tunduvalt ravimiseks kasutatavaid annuseid, täheldati üldiseid muutusi (kehakaalu langus) ning toimeid kesknärvisüsteemile (enesehoolitsuse aktiivsuse langus, rahutus, suurenenud süljeeritus ja krambid).

In vitro ja in vivo mutageensusuuringutes ei ole tramadoolil mutageenset toimet täheldatud. Samuti ei ole katseloomadel täheldatud kartsinogeenset toimet ning mõju reproduktiivsusele.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Tableti sisu

Laktoosmonohüdraat

Mikrokristalliline tselluloos

Hüpromelloos 4000

Hüpromelloos 100000

Povidoon

Kolloidne ränidioksiid

Magneesiumstearaat

Tableti kate

Hüpromelloos 6

Talk

Makrogool 6000

Titaandioksiid (E171)

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

5 aastat

Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25°C.

Pakendi iseloomustus ja sisu

100 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid Al/PVC blisterpakendis – 30 tk.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded hävitamiseks puuduvad.

MÜÜGILOA HOIDJA

KRKA, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6

8501 Novo mesto Sloveenia

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 27.10.2000

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 22.10.2010

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

August 2018