Tonocardin xl - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1.
RAVIMPREPARAADI NIMETUS

TONOCARDIN XL, 4 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid


2. KVALITATIIVNE
JA
KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks toimeainet prolongeeritult vabastav tablett sisaldab 4,85 mg doksasosiinmesülaati, mis vastab 4 mg
doksasosiinile.
INN. Doxazosinum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Toimeainet prolongeeritult vabastav tablett.

Valged ümmargused kaksikkumerad tabletid, mille ühel küljel on reljeefne märgistus "DL".


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1 Näidustused

Essentsiaalne hüpertensioon.
Eesnäärme healoomulise hüperplaasia sümptomaatiline ravi.

4.2 Annustamine
ja
manustamisviis

TONOCARDIN XL"i võib võtta koos toiduga või ilma. Tabletid tuleb koos piisava vedelikukogusega
tervelt alla neelata. Toimeainet prolongeeritult vabastavaid tablette ei tohi katki närida, osadeks jagada ega
purustada.

Maksimaalne soovituslik annus on 8 mg doksasosiini üks kord ööpäevas.

Essentsiaalne hüpertensioon
Täiskasvanud: Tavaliselt 4 mg doksasosiini üks kord ööpäevas. Optimaalse toime saavutamiseks võib
kuluda kuni neli nädalat. Vajaduse korral võib annust suurendada 8 mg doksasosiinini üks kord ööpäevas.

TONOCARDIN XL"i võib kasutada ainsa ravimina või kombinatsioonis mõne teise ravimiga, nt
tiasiiddiureetikumi, beeta-adrenoretseptorite blokaatori, kaltsiumi antagonisti või AKE-inhibiitoriga.

Eesnäärme hüperplaasia sümptomaatiline ravi
Täiskasvanud: Tavaliselt 4 mg doksasosiini üks kord ööpäevas. Vajaduse korral võib annust suurendada
8 mg doksasosiinini üks kord ööpäevas.

TONOCARDIN XL"i võib kasutada eesnäärme healoomulise hüperplaasia raviks patsientidel, kes on kas
hüper- või normotensiivsed, sest normotensiivsetel patsientidel tekkivad muutused vererõhus on
kliiniliselt ebaolulised. Hüpertensiivsetel patsientidel ravitakse üheaegselt mõlemat haigust.

Eakad: Sama annus mis täiskasvanutel.

Neerufunktsiooni kahjustusega patsiendid: Kuna neerufunktsiooni kahjustusega patsientide puhul
farmakokineetikas muutusi ei täheldata ja kuna pole märke, et doksasosiin süvendaks olemasolevat
neerufunktsiooni kahjustust, võib neil patsientidel kasutada tavalist annust (vt lõik 4.4).

Maksafunktsiooni kahjustusega patsiendid: Doksasosiini kasutamisel patsientidel, kellel on
maksafunktsiooni kahjustus, tuleb olla eriti ettevaatlik. Raske maksafunktsiooni kahjustusega patsientide
kohta puuduvad kliinilised andmed, mistõttu doksasosiini ei ole soovitatav kasutada (vt lõik 4.4).

Lapsed ja noorukid: Doksasosiini ei soovitata kasutada lastel ja noorukitel kliinilise kogemuse puudumise
tõttu.

4.3 Vastunäidustused

-
Ülitundlikkus doksasosiini, teiste kinasoliinide (nt prasosiin, terasosiin) või ravimi ükskõik millise
abiaine suhtes.
-
Anamneesis ortostaatiline hüpotensioon.
-
Healoomuline eesnäärme hüperplaasia ja samaaegne ülemiste kuseteede kongestsioon, krooniline
kuseteede infektsioon või kusepõiekivid.
-
Anamneesis seedetrakti obstruktsioon või seedetrakti valendiku läbimõõdu vähenemine igas
staadiumis.
-
Imetamine (vt lõik 4.6).
-
Hüpotensioon.

Doksasosiin monoteraapiana on vastunäidustatud patsientidele, kellel on ülevooluinkontinents või anuuria
koos progresseeruva neerupuudulikkusega või ilma.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Patsiendile antav informatsioon
Patsiente tuleb teavitada, et doksasosiini tabletid tuleb alla neelata tervelt. Patsiendid ei tohi tablette
närida, osadeks jagada ega purustada.

Ebatavaliselt lühike seedetrakti läbimise aeg (nt pärast kirurgilist resektsiooni) võib põhjustada
mittetäielikku imendumist. Lähtuvalt doksasosiini pikast poolväärtusajast on selle kliiniline tähendus
ebaselge.

Ravi alustamine
Seoses doksasosiini alfablokeerivate omadustega võib patsientidel esineda posturaalset hüpotensiooni, mis
avaldub pearingluse ja nõrkusena, või harva teadvuse kaotust (minestust), eeskätt ravi alustamisel.
Seetõttu on hea arstlik tava, et posturaalse toime võimaluse minimeerimiseks jälgitakse ravi alguses
vererõhku. Patsienti tuleb hoiatada, et ta väldiks olukordi, mille korral võib tagajärjeks olla vigastus, kui
doksasosiinravi alustamisel peaks ilmnema pearinglus või nõrkus.

Kasutamine ägeda kardiaalse seisundiga patsientidel
Nagu kõigi teiste vasodilateerivate antihüpertensiivsete ainete korral, on hea arstlik tava soovitada
ettevaatust doksasosiini manustamisel patsientidele, kellel on järgmised ägedad kardiaalsed seisundid:

-
aordi- või mitraalklapi stenoosist tingitud kopsuturse
-
südamepuudulikkus suure minutimahu korral
-
kopsuembooliast või perikardi efusioonist tingitud südame parema poole puudulikkus
-
südame vasaku poole puudulikkus koos väikese täitumisrõhuga.

Kasutamine maksakahjustusega patsientidel
Nagu kõiki maksa poolt täielikult metaboliseeritavaid ravimeid, tuleb doksasosiini manustada erilise
ettevaatusega maksafunktsiooni kahjustuse tunnustega patsientidele. Kuna puudub kliiniline kogemus
raske maksakahjustusega patsientidel, ei ole ravimi kasutamine nendel patsientidel soovitatav.

Kasutamine koos PDE-5 inhibiitoritega
Fosfodiesteraas-5 inhibiitorite (nt sildenafiil, tadalafiil, vardenafiil) ja doksasosiini samaaegne kasutamine
võib mõnedel patsientidel põhjustada sümptomaatilist hüpotensiooni. Et minimeerida riski posturaalse
hüpotensiooni tekkeks, peab patsient olema stabiilsel alfa-blokaatori ravil enne fosfodiesteraas-5
inhibiitorite kasutamise alustamist.

Kasutamine katarakti operatsioonile minevatel patsientidel
Katarakti operatsioonidel on mõnel tamsulosiini kasutanud või kasutaval patsiendil täheldatud
operatsiooniaegse lõdva iirise sündroomi (IFIS ­ kitsa pupilli sündroomi variant).
Üksikjuhte on esinenud ka teiste alfa1- blokaatoritega ning kogu ravirühmale iseloomulikku toimet ei saa
välistada. Kuna IFIS võib suurendada katarakti operatsioonist tingitud tüsistuste ohtu, tuleb silmakirurgile
enne operatsiooni teatada alfa-1 blokaatorite kasutamisest või varasemast kasutamisest.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Doksasosiini samaaegne manustamine koos PDE-5 inhibiitoriga võib mõnedel patsientidel põhjustada
sümptomaatilist hüpotensiooni (vt lõik 4.4). Doksasosiini toimeainet prolongeeritult vabastavate
ravimvormidega pole uuringuid läbi viidud.

Fosfodiesteraas-5 inhibiitorite (nt sildenafiil, tadalafiil, vardenafiil) ja doksasosiini samaaegne kasutamine
koos PDE-5 inhibiitoriga võib mõnedel patsientidel põhjustada sümptomaatilist hüpotensiooni (vt lõik
4.4). Doksasosiini toimeainet prolongeeritult vabastavate ravimvormidega pole uuringuid läbi viidud.

Enamus (98%) plasmas olevast doksasosiinist seondub valkudega. In vitro andmed inimese vereplasma
kohta näitavad, et doksasosiin ei mõjuta digoksiini, varfariini, fenütoiini ega indometatsiini seondumist
valkudega.

Doksasosiini traditsioonilisi ravimvorme on manustatud koos tiasiiddiureetikumide, furosemiidi,
beetablokaatorite, mittesteroidsete põletikuvastaste ainete, antibiootikumide, suukaudsete
hüpoglükeemiliste ravimite, kusihappe eritumist suurendavate ravimite või antikoagulantidega, ilma et
kliinilise kogemuse käigus oleks tekkinud mingeid kõrvaltoimeid. Siiski puuduvad andmed ametlike
ravimi/ravimi koostoime uuringute kohta.

Doksasosiin võimendab teiste alfablokaatorite ja teiste hüpertensiooniravimite vererõhku alandavat
toimet.

Avatud randomiseeritud platseebokontrollitud uuringus manustati 22 tervele meessoost vabatahtlikule
üksikannusena 1 mg doksasosiini 4-päevase suukaudse tsimetidiini raviskeemi (400 mg kaks korda
ööpäevas) esimesel päeval, mille tagajärjel suurenes doksasosiini keskmine AUC 10% ja puudusid
statistiliselt olulised muutused doksasosiini keskmise Cmax ja keskmise poolväärtusaja osas. Doksasosiini
keskmise AUC 10%-ne suurenemine kasutamisel koos tsimetidiiniga jääb doksasosiini ja platseebo
kasutamisel täheldatud keskmise AUC indiviididevaheliste kõikumiste (27%) piiridesse.

4.6 Rasedus
ja
imetamine

Hüpertensiooni näidustusel

Kuna rasedatel puuduvad adekvaatsed ja hästikontrollitud uuringud, ei ole tõestatud doksasosiini ohutus
raseduse ajal. Seega, raseduse ajal võib doksasosiini kasutada ainult juhul, kui potentsiaalne kasu kaalub
üles riski. Kuigi loomkatsetes ei ole ilmnenud teratogeenset toimet, on suurte annuste korral loomadel
täheldatud loote elulemuse vähenemist (vt lõik 5.3).
Doksasosiin on vastunäidustatud imetamise ajal, sest see ravim akumuleerub imetavate rottide piima (vt
lõik 5.3) ning ravimi imendumise kohta imetava naise rinnapiima andmed puuduvad.

Alternatiivina tuleb emadel rinnaga toitmine lõpetada, kui ravi doksasosiiniga on hädavajalik (vt lõik 5.3).

Eesnäärme healoomulise hüperplaasia näidustusel
See lõik ei ole kohaldatav.

4.7 Toime
reaktsioonikiirusele

Doksasosiin omab kerget või mõõdukat toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele, eriti ravi
alguses. Mõnel patsiendil võib ravim kahjustada reaktsioonikiirust.

4.8 Kõrvaltoimed

Kasutatud on järgmiseid esinemissagedusi:
Väga sage (1/10)
Sage
(1/100 kuni <1/10)
Aeg-ajalt (1/1000 kuni <1/100)
Harv
(1/10 000 kuni <1/1000)
Väga harv (<1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Teatatud on järgmistest kõrvaltoimetest:

MedDRA
Esinemissagedus Kõrvaltoimed
organsüsteemi klass
Infektsioonid ja infestatsioonid
Sage
Hingamisteede infektsioon, kuseteede
infektsioon
Vere ja lümfisüsteemi häired
Väga harv
Leukopeenia, trombotsütopeenia
Immuunsüsteemi häired
Aeg-ajalt
Allergiline reaktsioon ravimi suhtes
Ainevahetus- ja toitumishäired
Aeg-ajalt
Anoreksia, podagra, suurenenud söögiisu
Psühhiaatrilised häired
Aeg-ajalt
Ärevus, depressioon, unetus
Väga
harv
Agiteeritus,
närvilisus
Närvisüsteemi häired
Sage
Pearinglus, peavalu, unisus
Aeg-ajalt
Tserebrovaskulaarne
sündmus,
hüpoesteesia, minestus, treemor

Väga harv
Posturaalne pearinglus, paresteesia
Silma kahjustused
Väga harv
Hägune nägemine

Teadmata
Operatsiooniaegne lõdva iirise sündroom
(vt lõik 4.4)
Kõrva ja labürindi kahjustused
Sage
Vertiigo
Aeg-ajalt
Tinnitus
Südame häired
Sage
Palpitatsioonid, tahhükardia
Aeg-ajalt
Stenokardia,
müokardi
infarkt
Väga
harv
Bradükardia,
südame
arütmiad
Vaskulaarsed häired
Sage
Hüpotensioon, posturaalne hüpotensioon
Väga
harv
Õhetus
Respiratoorsed, rindkere ja
Sage
Bronhiit, köha, düspnoe, riniit
mediastiinumi häired
Aeg-ajalt
Ninaverejooks
Väga
harv
Bronhospasm
Seedetrakti häired
Sage
Kõhuvalu, düspepsia, suukuivus, iiveldus

Aeg-ajalt
Kõhukinnisus, kõhulahtisus, kõhupuhitus,
oksendamine, gastroenteriit
Teadmata
Maitsetundlikkuse
häired
Maksa ja sapiteede häired
Aeg-ajalt
Kõrvalekalded maksafunktsiooni testides

Väga harv
Kolestaas, hepatiit, ikterus
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Sage
Kihelus
Aeg-ajalt
Nahalööve

Väga harv
Alopeetsia, purpur, urtikaaria
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused
Sage
Seljavalu, lihasvalu
Aeg-ajalt
Liigesevalu
Väga
harv
Lihaskrambid,
lihasnõrkus
Neerude ja kuseteede häired
Sage
Tsüstiit, kusepidamatus
Aeg-ajalt
Düsuuria,
hematuuria,
suurenenud
urineerimissagedus

Väga harv
Urineerimishäire, nüktuuria, polüuuria,
suurenenud diurees
Reproduktiivse süsteemi ja
Aeg-ajalt
Impotentsus
rinnanäärme häired
Väga harv
Günekomastia, priapism
Teadmata
Retrograadne
ejakulatsioon
Üldised häired ja manustamiskoha
Sage
Asteenia, valu rinnus, gripilaadsed
reaktsioonid
sümptomid, perifeerne ödeem
Aeg-ajalt
Valu

Väga harv
Väsimus, halb enesetunne, näo turse
Uuringud Aeg-ajalt
Kehakaalu
suurenemine

4.9 Üleannustamine

Kui üleannustamise tagajärjel tekib hüpotensioon, tuleb patsient otsekohe panna selili asendisse, pea
allapoole. Kui peetakse sobivaks, tuleb individuaalsetel juhtudel rakendada toetavaid meetmeid. Kuna
doksasosiin seondub ulatuslikult valkudega, ei ole dialüüs näidustatud.


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: alfa-adrenoretseptorite antagonistid
ATC-kood: C02CA04

Hüpertensioon
TONOCARDIN XL"i manustamine hüpertensiivsetele patsientidele põhjustab vererõhu kliiniliselt olulise
languse süsteemse vaskulaarse resistentsuse vähenemise tagajärjel. See toime arvatakse tulenevat
veresoonkonnas leiduvate alfa1-adrenoretseptorite selektiivsest blokeerimisest. Manustamisel üks kord
ööpäevas püsib vererõhu kliiniliselt oluline langus kogu päeva jooksul ja 24 tunni jooksul pärast annust.

Enamikule patsientidest piisab TONOCARDIN XL 4 mg algannusest. Hüpertensiooniga patsientidel oli
vererõhu langus ravi ajal TONOCARDIN XL"iga ühesugune nii istudes kui ka seistes.

Patsiendid, kellel ravitakse hüpertensiooni toimeainet kohe vabastavate doksasosiini tablettidega, võib üle
viia ravile TONOCARDIN XL"iga ja annust vajaduse korral suurendada, et efektiivsus ja taluvus
säiliksid.

Pikaajalise ravi ajal doksasosiiniga ei ole harjumust täheldatud. Pikaajalise ravi ajal on harva esinenud
reniini aktiivsuse tõusu vereplasmas ja tahhükardiat.
Doksasosiin avaldab kasulikku mõju vere lipiididetasemele, suurendades oluliselt HDL/üldkolesterooli
suhet (ligikaudu 4...13% ravieelsest väärtusest) ja vähendades oluliselt üldglütseriidide ja üldkolesterooli
taset. Nende leidude kliiniline asjakohasus ei ole veel teada.
Ravi doksasosiiniga on kutsunud esile vasaku vatsakese hüpertroofia regressiooni, inhibeerinud
trombotsüütide agregatsiooni ning suurendanud koe plasminogeeni aktivaatori aktiivsust. Nende leidude
kliiniline asjakohasus ei ole veel teada. Peale selle parandab doksasosiin tundlikkust insuliini suhtes
patsientidel, kelle tundlikkus insuliini suhtes on halvenenud, kuid ka selle leiu kliiniline asjakohasus ei ole
veel teada.
Doksasosiinil puuduvad ainevahetusega seotud kõrvaltoimed ning see sobib patsientide raviks, kellel on
samaaegselt astma, diabeet, vasaku vatsakese funktsioonihäire või podagra.

Eesnäärme hüperplaasia
TONOCARDIN XL"i manustamise tulemusena eesnäärme hüperplaasiaga patsientidele paranevad
oluliselt urodünaamika ja sümptomid eesnäärme lihaste stroomas, kapslis ja põiekaelas leiduvate alfa-
adrenoretseptorite selektiivse blokeerimise tagajärjel.
Enamikule eesnäärme hüperplaasiaga patsientidest piisab algannusest.
Doksasosiin on efektiivselt blokeerinud alfa-adrenoretseptorite 1A-alatüüpi, mis moodustab rohkem kui
70% eesnäärmes leiduvatest adrenergilistest alatüüpidest.

TONOCARDIN XL avaldab kogu soovituslikus annustamisvahemikus normotensiivsete eesnäärme
healoomulise hüperplaasiaga patsientide vererõhule väga vähest toimet või see toime puudub.

5.2 Farmakokineetilised
omadused

Imendumine
Pärast TONOCARDIN XL"i raviannuste suukaudset manustamist imendub doksasosiin hästi, saavutades
maksimaalse kontsentratsiooni veres järk-järgult 6...8 tundi pärast annust. Maksimaalsed sisaldused
vereplasmas moodustavad ligikaudu kolmandiku doksasosiini toimeainet kohe vabastavate tablettide sama
annuse tasemest. Minimaalsed sisaldused 24 tunni pärast on siiski sarnased. TONOCARDIN XL"is
sisalduva doksasosiini farmakokineetiliste omaduste tõttu varieerub sisaldus vereplasmas vähesel määral.
TONOCARDIN XL"i maksimaalse ja minimaalse sisalduse suhe moodustab vähem kui poole samast
suhtest toimeainet kohe vabastavate doksasosiini tablettide puhul.

Püsikontsentratsioonil moodustas doksasosiini suhteline biosaadavus TONOCARDIN XL 4 mg annuse
puhul 54% ja 8 mg annuse puhul 59% toimeainet kohe vabastava ravimvormi biosaadavusest.

Jaotumine
Ligikaudu 98% doksasosiinist seondub plasmavalkudega.

Biotransformatsioon
Doksasosiin metaboliseerub ulatuslikult ning <5% ravimist eritub muutumatul kujul. Doksasosiin
metaboliseerub eelkõige O-demetülatsiooni ja hüdroksülatsiooni teel.

Eliminatsioon
Eliminatsioon plasmast toimub kahefaasiliselt, eliminatsiooni lõplik poolväärtusaeg on 22 tundi, mille
alusel manustatakse ravimit üks kord ööpäevas.

Eakad
Doksasosiini farmakokineetilised uuringud eakatel ei ole näidanud olulisi erinevusi, võrreldes nooremate
patsientidega.

Neerufunktsiooni häire
Doksasosiini farmakokineetilised uuringud neerufunktsiooni häiretega patsientidega ei ole samuti
näidanud olulisi erinevusi, võrreldes normaalse neerufunktsiooniga patsientidega.

Maksafunktsiooni kahjustus
On saadaval vaid piiratud andmed maksafunktsiooni kahjustusega patsientide kohta, samuti toimest
ravimitega, mis teadaolevalt mõjutavad metabolismi maksas (nt tsimetidiin). Kliinilises uuringus 12
isikuga, kellel oli mõõdukas maksafunktsiooni kahjustus, suurenes AUC pärast doksasosiini ühekordse
annuse manustamist 43% ja suukaudne kliirens vähenes ligikaudu 40%. Maksafunktsiooni kahjustusega
patsientide ravimisel doksasosiiniga peab olema ettevaatlik (vt lõik 4.4).

5.3 Prekliinilised
ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse mittekliinilised
uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Uuringutes tiinete küülikute ja rottidega, kasutades
päevaannuseid, mille tulemusena kontsentratsioon vereplasmas ületas vastavalt 4- ja 10-kordselt inimesel
esinevaid tasemeid (Cmax ja AUC), ei täheldatud kahjustavat toimet lootele. Annustamisskeemi 82 mg/kg
päevas (8 korda suurem inimesel esinevast kontsentratsioonist) seostati loote elulemuse vähenemisega.

Uuringutes lakteerivate rottidega, kellele manustati doksasosiini ühekordne suukaudne radioaktiivne
annus, akumuleerus ravim piimas maksimaalse kontsentratsiooniga, mis ületas ligikaudu 20 korda selle
kontsentratsiooni emaslooma vereplasmas. Pärast radiomärgistusega doksasosiini suukaudset manustamist
tiinetele rottidele läbis radioaktiivsus platsentaarbarjääri.


6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1 Abiainete
loetelu

Tableti sisu:
makrogool 200
makrogool 900
mikrokristalne tselluloos
povidoon K 29­32
butüülhüdroksütolueen (E 321)
all-rac-alfa-tokoferool
kolloidne ränidioksiid, veevaba
naatriumstearüülfumaraat

Tableti kate:
metakrüülhappe ja etüülakrülaadi kopolümeer (1:1), dispersioon 30%
kolloidne ränidioksiid, veevaba
makrogool 1300...1600
titaandioksiid (E171)

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

5 aastat.

6.4 Säilitamise
eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

PVC/PVDC/alumiiniumblister sisaldab 14, 20, 28, 30, 50, 98 või 100 toimeainet prolongeeritult
vabastavat tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA

Teva Pharma B.V.
Computerweg 10
3542 DR Utrecht
Holland


8. MÜÜGILOA
NUMBER


608308


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

31.10.2008


10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud jaanuaris 2010