Sturiban - silmatilgad, lahus (0,1mg 1ml) - Ravimi omaduste kokkuvõte
Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Sturiban, 0,1 mg/ml silmatilgad, lahus
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
1 ml lahust sisaldab 0,1 mg bimatoprosti. INN. Bimatoprostum
Teadaolevat toimet omav abiaine:
1 ml lahust sisaldab 0,2 mg bensalkooniumkloriidi.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
RAVIMVORM
Silmatilgad, lahus.
Selge värvitu lahus, nähtavate võõrosakestevaba.
Lahuse pH on 6,8...7,8 ja osmolaalsus 270...310 mOsmol/kg.
KLIINILISED ANDMED
Näidustused
Kõrgenenud silmasisese rõhu langetamine kroonilise avatudnurga glaukoomi ja okulaarse hüpertensiooni korral (monoteraapiana või koos beetablokaatoritega) täiskasvanutel.
Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Soovitatav annus on üks tilk lahust haige(te)sse silma(de)sse üks kord päevas, manustatuna õhtul. Ravimit ei tohiks manustada üle ühe korra päevas, kuna sagedasem manustamine võib vähendada ravimi silmasisest rõhku alandavat toimet.
Lapsed
Sturiban’i ohutus ja efektiivsus lastel vanuses 0 kuni 18 aastat ei ole veel tõestatud.
Maksa- ja neerukahjustusega patsiendid
Sturiban’i ei ole uuritud neerukahjustuse või mõõduka kuni raske maksakahjustusega patsientidel ja seetõttu tuleb ravimit nendel patsientidel kasutada ettevaatlikult. Patsientidel, kellel oli anamneesis kerge maksahaigus alaniinaminotransferaasi (ALAT), aspartaataminotransferaasi (ASAT) ja/või bilirubiini ebanormaalsed väärtused ravi algul, ei halvendanud bimatoprosti 0,3 mg/ml silmatilkade lahuse kasutamine maksafunktsiooni 24 kuulise perioodi vältel.
Manustamisviis
Rohkem kui ühe lokaalse toimega silmaravimi kasutamisel peab erinevate ravimite manustamise vaheline intervall olema vähemalt 5 minutit.
Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.
Sturiban on vastunäidustatud patsientidele, kellel on olnud eelnevalt teadaolev kõrvaltoime bensalkooniumkloriidile, mis on nõudnud ravi katkestamist.
Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Okulaarne
Kuna bimatoprosti kasutamise ajal on kirjeldatud ripsmekarvade vohamist, silmalaugude naha tumenemist ja vikerkesta suurenenud pigmentatsiooni, tuleb patsienti nendest võimalikest kõrvaltoimetest informeerida enne ravi alustamist. Mõned nendest muutustest võivad olla püsivad ning ainult ühe silma ravimisel põhjustada silmade erinevat väljanägemist. Vikerkesta suurenenud pigmentatsioon on tõenäoliselt püsiv. Pigmentatsiooni muudatus on tingitud pigem melaniini suurenenud sisaldusest melanotsüütides kui melanotsüütide arvu suurenemisest. Vikerkesta suurenenud pigmentatsiooni pikaajalised tagajärjed ei ole teada. Bimatoprosti silma manustamisega kaasnevad vikerkesta värvuse muudatused ei pruugi mitmete kuude kuni aastate vältel olla märgatavad. Üldjuhul laieneb pupilli ümbritsev pruun pigmentatsioon kontsentriliselt vikerkesta perifeeria suunas ning pruunimaks võib muutuda kogu vikerkest või selle osad. Teadaolevalt ei mõjuta ravi vikerkesta pigmendilaike ega tähne. Bimatoprosti 0,3 mg/ml korral oli vikerkesta pigmentatsiooni esinemissagedus 12. kasutuskuul 1,5% (vt lõik 4.8) ning see ei olnud suurem kolmeaastase raviperioodi möödudes. Mõningate patsientide korral on teatatud periorbitaalse koe pöörduvast pigmentatsioonist.
Tsüstoidset maakula ödeemi on bimatoprosti 0,3 mg/ml sisaldusega silmatilkadega ravi järel kirjeldatud aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100). Seetõttu tuleb Sturiban’i kasutamisel olla ettevaatlik neil patsientidel, kellel avalduvad teadaolevad riskitegurid maakula ödeemi tekkeks (nt afaakiaga patsiendid, pseudofaakiaga patsiendid, kellel on läätse tagumise kapsli rebend).
Bimatoprosti 0,3 mg/ml sisaldusega silmatilkade lahuse kasutamisel on harva saadud spontaanseid teateid varasemate sarvkesta infiltreerumiste või silma infektsioonide taastekke kohta. Sturiban’i tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel on varem esinenud olulisi silma viirusnakkusi (nt herpes simplex) või uveiit/vikerkestapõletik.
Sturiban’i ei ole uuritud patsientidel, kellel on põletikulised silmahaigused, neovaskulaarne, põletikuline, suletudnurga glaukoom, kaasasündinud glaukoom või kitsa nurga glaukoom.
Nahk
Piirkondades, kus Sturiban’i lahus puutub korduvalt kokku nahapinnaga, võib suureneda karvakasv. Seetõttu on oluline tilgutada Sturiban’i vastavalt juhistele ning vältida selle voolamist põsele või teistele nahaaladele.
Respiratoorne
Sturiban’i ei ole uuritud kahjustatud hingamisfunktsiooniga patsientidel. Kuigi astma või kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) anamneesiga patsientide kohta on piiratud andmed, on turuletuleku järgelt saadud teateid astma, düspnoe ja KOKi ägenemise kohta, aga ka astma tekke kohta. Nende sümptomite esinemissagedus ei ole teada. Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse, astma või teiste haigusseisundite tõttu kahjustatud hingamisfunktsiooniga patsientide ravimisel tuleb olla ettevaatlik.
Kardiovaskulaarne
Sturiban’i ei ole uuritud patsientidel, kellel esineb I astmest raskem atrioventrikulaarne blokaad või halvasti kontrollitud kongestiivne südamepuudulikkus. Selle kohta on piiratud arvul spontaanseid teateid, seoses bradükardia või madala vererõhuga bimatoprost 0,3 mg/ml silmatilkade lahuse kasutamisel. Sturiban’i tuleks kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel on soodumus südametegevuse aeglustumisele või madal vererõhk.
Muu teave
Glaukoomi või okulaarse hüpertensiooniga patsientidel bimatoprosti 0,3 mg/ml kasutamise uuringud on näidanud, et silma sagedasem kokkupuude enam kui ühe bimatoprosti ööpäevase annusega võib vähendada silmasisest rõhku langetavat toimet (vt lõik 4.5). Patsiente, kes kasutavad bimatoprosti koos teiste prostaglandiini analoogidega, tuleb jälgida silmasisese rõhu muudatuste suhtes.
Sturiban 0,1 mg/ml sisaldab säilitusainena bensalkooniumkloriidi (200 ppm), mis võib imenduda pehmetesse kontaktläätsedesse. Bensalkooniumkloriidi tõttu võib tekkida silma ärritus või muutuda pehmete kontaktläätsede värvus. Kontaktläätsed tuleb enne tilgutamist eemaldada ja panna tagasi 15 minuti pärast.
Bensalkooniumkloriid, mida silmaravimites sageli säilitusainena kasutatakse, on põhjustanud tähnilist keratopaatiat ja/või toksilist haavandunud keratopaatiat. Kuna Sturiban 0,1 mg/ml sisaldab 200 ppm bensalkooniumkloriidi (neljakordne kontsentratsioon bimatoprosti 0,3 mg/ml silmatilkades), tuleb seda kuiva silma või sarvkesta kahjustusega patsientidel ja patsientidel, kes kasutavad mitmeid bensalkooniumkloriidi (BAK) sisaldavaid silmatilku kasutada ettevaatusega. Lisaks tuleb sagedasel või pikaajalisel ravimi kasutamisel patsienti jälgida
Teatatud on bakteriaalsest keratiidist, mida on seostatud mitmikannuselises konteineris lokaalse toimega silmaravimite kasutamisega. Patsiendid, kes enamikul juhtudel kannatasid samaaegse silmahaiguse all, olid tahtmatult neid konteinereid saastanud. Bakteriaalse keratiidi tekkerisk on suurem patsientidel, kellel on silma epiteliaalpinna kahjustus.
Patsiente tuleb juhendada vältima annustusamiskonteineri otsa kokkupuudet silma või ümbritsevate kudedega, mis aitab vältida silma kahjustamist ja lahuse saastumist.
Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Koostoimeid ei ole uuritud.
Inimestel ei tohiks koostoimeid teiste ravimitega esineda, sest bimatoprost 0,3 mg/ml silmatilkade lahuse süsteemne kontsentratsioon pärast okulaarset manustamist on äärmiselt madal (alla 0,2 ng/ml). Bimatoprost biotransformeeritakse mitmete ensüümide ja radade kaudu ning prekliinilistes uuringutes ei ole kirjeldatud, et bimatoprost omaks toimet ravimeid metaboliseerivatele ensüümidele maksas.
Kliinilistes uuringutes kasutati bimatoprost 0,3 mg/ml silmatilkade lahust samaaegselt mitmete erinevate oftalmoloogiliste beeta- adrenoblokaatoritega ja koostoimete kohta tõendeid ei leitud.
Samaaegset Sturiban’i ja teiste glaukoomivastaste ravimite, välja arvatud lokaalsed beetablokaatorid, kasutamist ei ole hinnatud.
Prostaglandiini analoogide (nt Sturiban) silmasisest rõhku langetav toime võib glaukoomi või silma hüpertensiooniga patsientidel väheneda, kui ravimeid kasutatakse koos teiste prostaglandiini analoogidega (vt lõik 4.4).
Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Bimatoprosti kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid. Emasloomadele toksilistes suurtes annustes on loomkatsed näidanud toksilist toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3).
Raseduse ajal tohib Sturiban’i kasutada vaid põhjendatud vajadusel.
Imetamine
Ei ole teada, kas bimatoprost eritub inimese rinnapiima. Loomkatsed on näidanud bimatoprosti eritumist piima. Rinnaga toitmise katkestamine või ravi katkestamine/jätkamine Sturiban’iga, tuleb otsustada arvestades imetamise kasu lapsele ja ravi kasu naisele.
Fertiilsus
Andmed bimatoprosti toime kohta inimeste fertiilsusele puuduvad.
Toime reaktsioonikiirusele
Sturiban ei oma märkimisväärset toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Nagu kõikide silmaravimite puhul, tuleb ravimi silma tilgutamisest põhjustatud hägusa nägemise puhul enne masinate juhtimist või käsitsemist oodata nägemise selginemist.
Kõrvaltoimed
12 kuu jooksul III faasi kliinilistes uuringutes umbes 38% patsientidest, keda raviti bimatoprost 0,1 mg/ml silmatilkade lahusega, kogesid kõrvaltoimeid. Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoime oli konjunktivaalne hüpereemia (enamasti kerge kuluga ja mittepõletikulise loomuga), mida esines 29% patsientidest. Umbes 4% patsientidel lõpetati kõrvalnähtude tõttu ravi 12 kuud kestnud uuringus.
Bimatoprost 0,1 mg/ml silmatilkade lahusega läbiviidud kliiniliste uuringute ajal või turustamisjärgsel perioodil on kirjeldatud alljärgnevaid kõrvaltoimeid. Enamus neist esinesid silmas, olid kergekujulised ja ükski ei olnud tõsine.
Kõrvaltoimed on tabelis 1 esitatud igas organsüsteemi klassis esinemissageduse järgi raskusastme alanemise järjekorras: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10 000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10 000), teadmata (esinemissagedust ei saa olemasolevate andmete alusel hinnata).
Tabel 1.
Organsüsteemi klass | Esinemissagedus | Kõrvaltoime |
Immuunsüsteemi häired | Teadmata | Ülitundlikkusreaktsioonid, sh |
|
| silmaallergia ja allergilise dermatiidi |
|
| nähud ja sümptomid |
|
|
|
Närvisüsteemi häired | Aeg-ajalt | Peavalu |
Silma kahjustused | Väga sage | Konjunktiivi hüpereemia |
| Sage | Tähniline keratiit, silmaääritus, |
|
| silma sügelus, ripsmete vohamine, |
|
| valu silmas, silmalau erüteem, |
|
| silmalau sügelus |
| Aeg-ajalt | Astenoopia, nägemise hägustumine, |
|
| konjunktiivi haigusseisund, konjunktiivi |
|
| ödeem, vikerkesta hüperpigmentatsioon, |
|
| madaroos, silmalau ödeem |
|
|
|
| Teadmata | silmalau pigmentatsioon, maakula ödeem, |
|
| periorbitaalsed ja silmalau muutused, sh |
|
| silmalau vao süvenemine, silma kuivus. |
|
|
|
Respiratoorsed, rindkere ja | Teadmata | Astma, astma ägenemine, kroonilise |
mediastiinumi häired |
| obstruktiivse kopsuhaiguse ägenemine ja |
|
| düspnoe |
Seedetrakti häired | Teadmata | Iiveldus |
Naha ja nahaaluskoe | Sage | Naha hüperpigmentatsioon, liigkarvasus |
kahjustused |
|
|
| Aeg-ajalt | Kuiv nahk, silmalau serva ketendus, |
|
| pruuritus |
Üldised häired ja | Aeg-ajalt | Tilgutuskoha ärritus |
manustamiskoha reaktsioonid |
|
|
Bimatoprost 0,3 mg/ml kliinilistes uuringutes on ravitud üle 1800 patsiendi. Kombineerides III faasi uuringute andmeid, kus hinnati bimatoprost 0,3 mg/ml kasutamist monoteraapiana ning koos teiste silmaravimitega, olid kõige sagedamini kirjeldatud kõrvaltoimed järgmised:
•ripsmekarvade vohamine kuni 45%-l juhtudest esimesel aastal koos uute juhtude arvu vähenemisega 7%-le teisel aastal ja 2%-le kolmandal aastal
•konjunktiivi hüpereemia (enamasti vaevumärgatavast kuni kergekujuliseni ning arvatakse, et mittepõletikulist päritolu) kuni 44%-l esimesel aastal, koos uute juhtude arvu vähenemisega 13%-ni teisel aastal ning 12%-ni kolmandal aastal
•silma sügelemine kuni 14%-l patsientidest esimesel aastal koos uute juhtude arvu vähenemisega 3%-ni teisel aastal ja 0%-ni kolmandal aastal. Vähem kui 9% patsientidest katkestas ravi seoses kõrvalnähtudega esimesel aastal, lisaks katkestati ravi 3%-l juhtudest nii teisel kui ka kolmandal aastal.
Täiendavad kõrvaltoimed, millest on teatatud bimatoprost 0,3 mg/ml kasutamisel, on toodud tabelis 2. Tabel sisaldab ka neid kõrvaltoimeid, mis ilmnesid mõlema formulatsiooniga, kuid erineva esinemissagedusega. Enamus tekkisid silmas, olid kergekujulised kuni mõõduka raskusega ja mitte ükski ei olnud tõsine. Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud raskusastme alanemise järjekorras
Tabel 2.
Organsüsteemi klass | Esinemissagedus | Kõrval- |
|
| toime |
|
|
|
Immuunsüsteemi häired | Teadmata | Ülitundlikkusreaktsioonid, |
|
| sh silmaallergia ja |
|
| allergilise dermatiidi |
|
| nähud ja sümptomid |
|
|
|
Närvisüsteemi häired | Sage | Peavalu |
| Aeg-ajalt | Pearinglus |
|
|
|
Silma kahjustused | Väga sage | Silma sügelemine, ripsmekarvade |
|
| vohamine |
|
|
|
| Sage | Sarvkesta erosioon, põletav tunne silmas, |
|
| allergiline konjunktiviit, blefariit, |
|
| nägemisteravuse langus, astenoopia, |
|
| konjunktiivi turse, võõrkehatunne silmas, |
|
| silma kuivus, silmavalu, fotofoobia, |
|
| pisaravool, eritis silmast, |
|
| nägemishäired/hägune nägemine, |
|
| suurenenud vikerkesta pigmentatsioon, |
|
| ripsmete tumenemine |
| Aeg-ajalt | Reetina hemorraagia, uveiit, tsüstoidne |
|
| maakula ödeem, vikerkestapõletik, |
|
| blefarospasm, silmalau retraktsioon, |
|
| periorbitaalne ödeem |
Vaskulaarsed häired | Sage | Hüpertensioon |
Respiratoorsd, rindkere ja | Teadmata | Astma, astma ägenemine, kroonilise |
mediastiinumi häired |
| obstruktiivse kopsuhaiguse ägenemine ja |
|
| düspnoe |
|
|
|
Naha ja nahaaluskoe | Aeg-ajalt | Hirsutism |
kahjustused |
|
|
Üldised häired ja | Aeg-ajalt | Asteenia |
manustamiskoha reaktsioonid |
|
|
Uuringud | Sage | Kõrvalekalded maksafunktsiooni testides |
|
|
|
Fosfaati sisaldavate silmatilkadega seoses teatatud kõrvaltoimed:
Mõnel sarvkesta olulise kahjustusega patsiendil on seoses fosfaati sisaldavate silmatilkade kasutamisega väga harva esinenud sarvkesta kaltsifikatsiooni tekkimise juhtumeid.
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
Üleannustamine
Üleannustamisest ei ole teatatud ja okulaarsel manustamisel on üledoseerimise võimalus ebatõenäoline.
FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
Farmakodünaamilised omadused
- Üledoseerimise puhul peab ravi olema sümptomaatiline ja toetav. Juhuks, kui bimatoprosti on kogemata alla neelatud, võib olla kasulik järgnev informatsioon: uuringutes, kus manustati rottidele ja hiirtele kahe nädala vältel ravimit suu kaudu kuni 100 mg/kg/ööpäevas, ei leitud toksilist toimet. See doos arvutatuna mg/m2 kohta, on vähemalt 210 korda suurem, kui doos, mille saaks 10 kg kaaluv laps, kui ta kogemata jooks ära ühe pudeli bimatoprosti 0,1 mg/ml silmatilkade lahust.
Farmakoterapeutiline rühm: oftalmoloogias kasutatavad ained, prostaglandiini analoogid, ATC-kood: S01EE03
Toimemehhanism
Toimemehhanism, mille kaudu bimatoprost vähendab inimesel silmasisest rõhku on järgmine: suurendab silmavedeliku väljavoolu läbi eeskambrinurga ning suurendab uveoskleraalset väljavoolu. Silmasisese rõhu langus algab umbes 4 tundi peale esmast manustamist ja toime maksimumefekt saabub umbes 8...12 tunni jooksul. Toime kestab vähemalt 24 tundi.
Bimatoprost on tõhus silmasiserõhku langetav toimeaine. See on sünteetiline prostamiid, mis ei toimi ühegi teadaoleva prostaglandiini retseptori kaudu ning on struktuurilt lähedane prostaglandiin -le2αF (PGF2α). Bimatoprost imiteerib selektiivselt hiljuti biosünteesitud prostamiidi nimelise aine toimeid. Prostamiidiretseptori struktuur ei ole veel identifitseeritud.
12-kuulise täiskasvanute pöördelise tähtsusega uuringu ajal bimatoprosti 0,1 mg/ml silmatilkadega mõõdeti ööpäeva keskmisi IOP väärtusi iga visiidi ajal, 12 kuulise uuringuperioodi vältel ei ilmnenud erinevust üle 1,1 mmHg päeva jooksul ja see ei olnud kunagi suurem kui 17,7mmHg.
Sturiban 0,1 mg/ml silmatilgad sisaldavad bensalkooniumkloriidi (BAK) kontsentratsioonis 200ppm.
Bimatoprosti kasutamise kohta patsientidel avatudnurga glaukoomiga koos pseudoeksfoliatiivse ja pigmentaarse glaukoomiga ning kroonilise suletudnurga glaukoomiga koos iridotoomiaga ei ole piisavalt kogemusi.
Kliinilistes uuringutes ei ole kirjeldatud kliiniliselt olulisi toimeid südame löögisagedusele ega vererõhule.
Lapsed
Sturiban’e ohutus ja efektiivsus lastel vanuses 0 kuni alla 18 aastat ei ole veel tõestatud.
Farmakokineetilised omadused
Imendumine
- In vitro läbib bimatoprost inimese sarvkesta ja skleerat hästi. Pärast okulaarset manustamist täiskasvanutel on bimatoprosti süsteemne sisaldus väga madal ning akumulatsiooni aja möödudes ei toimu. Üks kord päevas ühe tilga 0,3 mg/ml bimatoprosti manustamise järgselt mõlemasse silma kahe nädala vältel ilmnes maksimaalne kontsentratsioon veres 10 minuti jooksul pärast manustamist. See langes madalaima võimaliku kindlaks määratava tasemeni (0,025 ng/ml) 1,5 tunni jooksul peale annustamist. Keskmised Cmax ja AUC 0-24h väärtused olid sarnased 7. ja 14. päeval, vastavalt ligikaudu 0,08 ng/ml, ja 0,09 ng•hr/ml; näidates, et stabiliseerunud bimatroposti kontsentratsioon saabus okulaarse manustamise puhul esimese nädala vältel.
Jaotumine
Bimatoprost jaotub mõõdukalt kudedes ja süsteemne jaotusmaht inimesel püsiseisundi tingimustes oli 0,67 l/kg. Inimese veres leidub bimatoprosti peamiselt plasmas. Bimatoprost seondub umbes 88% ulatuses plasmaproteiinidega.
Biotransformatsioon
Peale okulaarset manustamist süsteemsesse tsirkulatsiooni jõudes on bimatoprost põhiline tsirkuleeriv aine veres. Seejärel bimatoprost oksüdeeritakse, N-deetüleeritakse ja glükuroniseeritakse – moodustuvad erinevad metaboliidid.
Eritumine
Bimatoprost eritub esmajoones neerude kaudu -kuni 67% tervetele vabatahtlikele intravenoosselt manustatud doosist eritus uriiniga, 25% doosist eritus roojaga. Pärast intravenoosset manustamist määratud poolväärtusaeg on umbes 45 minutit, totaalne vere kliirens on 1,5 l/h/kg.
Iseloomustus eakatel patsientidel
Prekliinilised ohutusandmed
- Pärast bimatoprost 0,3 mg/ml silmatilkade lahuse manustamist kaks korda päevas oli bimatoprosti keskmine AUC 0-24h väärtus 0,0634 ng•h/ml (65-aastased ja vanemad) märkimisväärselt kõrgem kui noortel tervetel täiskasvanutel 0,0218 ng•h/ml. Kuna ravimi süsteemne sisaldus peale okulaarset annustamist jäi nii eakatel kui ka noortel uuritavatel väga väikeseks, ei ole see leid kliiniliselt oluline. Aja jooksul ei akumuleerunud bimatoprost veres ning ohutusprofiil oli eakatel ja noortel patsientidel sarnane.
Mittekliinilistes uuringutes täheldati toimeid vaid inimestele manustatud maksimaalsetest annustest tunduvalt suuremate annuste puhul, mis näitab väheolulisust kliinilises kasutuses.
Ahvidel, kellele manustati bimatoprosti okulaarselt kontsentratsioonides ≥ 0,3 mg/ml päevas ühe aasta vältel, tekkisid vikerkesta suurenenud pigmentatsioon ja annusest sõltuvad pöörduvad periokulaarsed toimed, mida iseloomustas väljaulatuv ülemine ja/või alumine sulcus lacrimalis’e ja palpebraalse fissuuri laienemine. Vikerkesta suurenenud pigmentatsioon näib olevat põhjustatud suurenenud melanotsüütide melaniini produktsiooni stimulatsioonist, mitte melanotsüütide arvu suurenemisest. Periokulaarsete toimetega seoses ei ole leitud funktsionaalseid ega mikroskoopilisi muutusi ja periokulaarsete muutuste tekkemehhanism ei ole teada.
Mitmetes in vitro ja in vivo uuringutes ei osutunud bimatoprost mutageenseks ega kartsinogeenseks.
Bimatoprost ei kahjustanud rottide fertiilsust annuses kuni 0,6 mg/kg/päevas (vähemalt 103-kordne inimestel kasutatav doos). Embrüo/fetaalsetes uuringutes täheldati hiirtel ja rottidel abordi teket, kuid mitte arenguhäireid, kui nad said ravimi doose, mis olid inimesele manustatavatest doosidest vastavalt vähemalt 860 või 1700 korda suuremad. Need doosid põhjustasid vähemalt vastavalt 33 või 97 korda
kõrgemat süsteemset ekspositsiooni, kui inimestel täheldatud. Rottide peri- ja postnataalsetes uuringutes põhjustas ema mürgistus gestatsiooniaja vähenemist, loote surma ja poegade kehakaalu langust doosi juures ≥ 0,3 mg/kg/ööpäevas (vähemalt 41-kordne inimestel kasutatav doos). Järglaste käitumisfunktsioonile ravim ei mõjunud.
FARMATSEUTILISED ANDMED
Abiainete loetelu
Bensalkooniumkloriid Naatriumkloriid Dinaatriumvesinikfosfaatheptahüdraat Sidrunhappe monohüdraat
Naatriumhüdroksiid või kontsentreeritud vesinikkloriidhape (pH korrigeerimiseks) Süstevesi
Sobimatus
Ei kohaldata.
Kõlblikkusaeg
2 aastat.
4 nädalat pärast esmast avamist.
Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
Pakendi iseloomustus ja sisu
Madaltihedusega polüetüleenist (LPDE) pudel naturaalse LDPE tilgutiga ja valge kõrgtihedusega polüetüleenist (HDPE) korgiga. Korgil on turvarõngas. Iga pudel on täidetud mahuni 3 ml.
Saadaval on järgmised pakendi suurused: 1, 3 või 6 pudelit sisaldavad karbid.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks
Erinõuded hävitamiseks puuduvad.
MÜÜGILOA HOIDJA
Actavis Group PTC ehf.
Reykjavíkurvegi 76-78,
IS-220 Hafnarfjörður
Island
MÜÜGILOA NUMBER
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 16.09.2015.
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Juuni 2017