Sofrel 300mg

PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE

Sofrel 25 mg, õhukese polümeerikattega tabletid
Sofrel 100 mg, õhukese polümeerikattega tabletid
Sofrel 150 mg, õhukese polümeerikattega tabletid
Sofrel 200 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Sofrel 300 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Kvetiapiin


Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte.
-
Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
-
Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
-
Ravim on välja kirjutatud teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile
kahjulik, isegi kui haigussümptomid on sarnased.
-
Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet,
mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.


Infolehes antakse ülevaade:
1.
Mis ravim on Sofrel ja milleks seda kasutatakse
2.
Mida on vaja teada enne Sofrel"i võtmist
3.
Kuidas Sofrel"i võtta
4. Võimalikud
kõrvaltoimed
5.
Kuidas Sofrel"i säilitada
6. Lisainfo


1.
MIS RAVIM ON SOFREL JA MILLEKS SEDA KASUTATAKSE

Sofrel kuulub ravimite gruppi, mida nimetatakse antipsühhootikumideks. Need ravimid aitavad
mõningat tüüpi vaimuhaiguste nähtude korral nagu:
·
pettekujutlused (nagu seletamatute häälte kuulmine), kummalised ja hirmutavad mõtted,
käitumise muutused ja enese tundmine üksiku ja segaduses olevana. Seda nimetatakse ka
skisofreeniaks.
·
teie meeleolu on muutunud ja te tunnete ennast väga elevil või erutatuna. Te võite leida, et
vajate und vähem kui tavaliselt. Samuti võite te olla jutukam ja teil võib esineda mõtete või
ideede tulv. Te võite ennast tunda ka kergemini ärrituvuna kui tavaliselt. Seda nimetatakse ka
bipolaarseks maaniaks.
·
teie meeleolu on häiritud sel teel, et tunnete ennast kogu aeg kurvana. Te võite leida, et olete
depressiivne, tunnete süüd, teil on energiapuudus, söögiisu kaotus ja/või te ei saa magada. Seda
nimetatakse bipolaarseks depressiooniks.

Teile võib olla abiks, kui räägite sõbrale või sugulasele, et teil esinevad need sümptomid, ning palute
neil lugeda seda infolehte. Te võite neid paluda, et nad ütleksid teile, kui teie sümptomid on nende
arvates halvenenud või kui nad on mures mingite muude muutuste pärast teie käitumises.


2.
MIDA ON VAJA TEADA ENNE SOFREL"I VÕTMIST

Ärge võtke Sofrel"i ja rääkige oma arstile:
·
kui te olete allergiline kvetiapiini või Sofrel"i mõne koostisosa suhtes (vt lõik 6 "Abiainete
loetelu").
·
kui te võtate mõnda ravimit järgmistest, sest need võivad suurendada Sofrel"i toimet (vt ka
"Võtmine koos teiste ravimitega"):
-
HIV ravimeid (HIV proteaasi inhibiitoreid nagu ininaviir, nelfinaviir),

-
seeninfektsioonide ravimeid nagu ketokonasool,
-
erütromütsiini või klaritromütsiini (antibiootikume),
-
nefasodooni (antidepressanti).

Ärge võtke Sofrel"i, kui midagi eelnevast kehtib teie kohta. Kui te ei ole kindel, konsulteerige oma
arsti või apteekriga enne Sofrel"i võtmist.

Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga Sofrel
Sofrel"i ei tohi võtta eakad dementsusega (ajufunktsiooni kadu) inimesed. Seda põhjusel et
ravimrühm, kuhu Sofrel kuulub, võib eakatel dementsusega patsientidel suurendada insuldi või
mõnedel juhtudel surma riski.

Enne oma ravimi võtmist rääkige oma arstile:
·
kui teil on probleeme südamega (või teie perekonnas on olnud südamehaigusi) või madal
vererõhk või kui teil on olnud insult;
·
kui teil on probleeme maksaga;
·
kui teil on kunagi esinenud krampe (hoogusid);
·
kui te teate, et teil on varem esinenud valgevereliblede madalat taset (mis võis, kuid ei
pruukinud olla põhjustatud teiste ravimite poolt);
·
kui teil on suhkurtõbi või teil on risk suhkurtõve tekkeks. Kui nii, võib teie arst kontrollida
Sofrel"i võtmise ajal suhkru taset teie veres (vt ka "Võimalikud kõrvaltoimed").

Rääkige oma arstile, kui teil esineb:
·
kehatemperatuuri tõus (palavik), lihaste jäikus, segasustunne.
·
peamiselt näo või keele kontrollimatud liigutused.
·
tugev unisus.
Seda tüüpi ravim võib põhjustada selliseid seisundeid.

Enesetapumõtted ja depressiooni süvenemine
Kui olete depressioonis, võivad teil mõnikord esineda enesevigastamise- või enesetapumõtted. Need
võivad tugevneda ravi esmakordsel alustamisel, kuna kõigi nende ravimite korral võtab toime
saabumine aega, tavaliselt ligikaudu kaks nädalat, kuid mõnikord kauem. Need mõtted võivad
tugevneda ka juhul kui te järsku lõpetate oma ravimi võtmise. Sellised mõtted on tõenäolisemad, kui
olete noor täiskasvanu. Kliiniliste uuringute andmetel on alla 25-aastastel noortel depressiooniga
täiskasvanutel suurem risk suitsidaalsete mõtete ja/või suitsidaalse käitumise esinemiseks.

Alati, kui teil tekivad enesevigastamise- või enesetapumõtted, pöörduge otsekohe oma arsti poole või
minge haiglasse. Teile võib olla kasulik, kui räägite sugulase või lähedase sõbraga, et teil on
depressioon, ja palute neid lugeda seda infolehte. Te võite neid paluda, et nad ütleksid teile, kui nad
arvavad, et teie depressioon süveneb, või kui nad on mures muutuste pärast teie käitumises.

Võtmine koos teiste ravimitega
Palun informeerige oma arsti kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid muid ravimeid, kaasa
arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.

Ärge võtke Sofrel"i, kui te võtate juba mõnda järgmistest ravimitest:
·
HIV ravimeid (HIV proteaasi inhibiitoreid nagu ininaviir, nelfinaviir) (vt ka "Ärge võtke
Sofrel"i ja rääkige oma arstile")
·
seeninfektsioonide ravimeid (nagu ketokonasool) (vt ka "Ärge võtke Sofrel"i ja rääkige oma
arstile")
·
erütromütsiini või klaritromütsiini (antibiootikume) bakteriaalse infektsiooni raviks (vt ka "Ärge
võtke Sofrel"i ja rääkige oma arstile")
·
nefasodooni (depressiooni ravimit) (vt ka "Ärge võtke Sofrel"i ja rääkige oma arstile")

Rääkige oma arstile, kui te võtate mõnda järgmistest ravimitest:
·
epilepsia ravimeid (nt fenütoiini või karbamasepiini)

· kõrgvererõhutõve
ravimeid
·
ärevuse või depressiooni ravimeid
·
tioridasiini (teine antipsühhootiline ravim)

Enne kui lõpetate mõne oma ravimi võtmise, konsulteerige oma arstiga.

Sofrel"i võtmine koos toidu ja joogiga
·
Greipfruut võib suurendada Sofrel"i sisaldust teie veres. Seetõttu ei tohi te ravi ajal süüa
greipfruuti ega juua greipfruudi mahla.
·
Sofrel"i ja alkoholi kombineeritud toime võib muuta teid uimaseks. Sofrel"i võtmise ajal tuleb
alkoholi tarvitada mõõdukalt.
·
Te võite Sofrel"i tablette võtta koos toiduga või ilma.

Rasedus ja imetamine
Kui te olete rase või püüate rasestuda, või kui te toidate last rinnaga, rääkige sellest oma arstile enne
Sofrel"i võtmist. Raseduse ajal ei tohi te Sofrel"i võtta ilma eelnevalt arstiga nõu pidamata.
Kui te toidate last rinnaga, ei tohi te Sofrel"i võtta.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Tabletid võivad muuta teid uniseks. Te ei tohi juhtida sõidukit ega kasutada masinaid, kuni te teate,
kuidas need tabletid teile mõjuvad.

Oluline teave mõningate Sofrel"i koostisainete suhtes
See ravim sisaldab laktooosi. Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne
ravimi kasutamist konsulteerima arstiga.


3.
KUIDAS SOFREL"I VÕTTA

Võtke Sofrel"i alati täpselt nii, nagu arst on teile rääkinud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu
oma arsti või apteekriga.

·
Teie arst otsustab algannuse suuruse. See sõltub teie haiguse tüübist.
·
Algannus on tavaliselt kas:
-
50 mg esimesel päeval, 100 mg teisel päeval, 200 mg kolmandal päeval ja 300 mg
neljandal päeval.
või
-
100 mg esimesel päeval, 200 mg teisel päeval, 300 mg kolmandal päeval ja 400 mg
neljandal päeval.
·
Seejärel ütleb arst teile, mitu Sofrel"i tabletti iga päev võtta.
·
Annus võib olla 150 mg kuni 800 mg iga päev. See sõltub teie haigusest ja vajadustest.
·
Sõltuvalt oma haigusest võtate te oma ravimit üks kord ööpäevas enne magamaminekut või kaks
korda ööpäevas.
·
Neelake tabletd alla tervelt joogi või veega. Tablette võib võtta koos toiduga või ilma.
·
Sofrel tabletid on saadaval viies tugevuses, igal tugevusel on erinev värvus või kuju. Teie tableti
värvus võib aeg-ajalt muutuda, sõltuvalt annusest, millise arst on teile määranud.

Eakad patsiendid
Kui te olete eakas, võib arst otsustada määrata teile väiksema annuse.

Lapsed ja noorukid
Sofrel ei ole soovitatav alla 18-aastastele inimestele.

Maksaprobleemidega patsiendid
Kui teil on probleeme maksaga, võib teie arst otsustada määrata teile väiksema annuse.


Kui te võtate Sofrel"i rohkem kui ette nähtud
Kui te võtate tavapärasest suurema annuse, pöörduge otsekohe oma arsti poole või lähimasse
haiglasse. Üleannustamise sümptomite hulka võivad kuuluda uimasus, pearinglus, minestamine,
vererõhu langus ja südame löögisageduse kiirenemine.

Kui te unustate Sofrel"i võtta
Kui te unustate annuse võtmata, võtke see niipea kui see teile meenub. Kui on juba peaaegu aeg võtta
järgmine annus, oodake selleni. Ärge võtke kahekordset annust, kui tablett jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Sofrel"i võtmise
Isegi kui tunnete ennast paremini, ärge lõpetage oma tablettide võtmist, kuni arst ei ole seda teile
soovitanud.
Kui te lõpetate järsku Sofrel"i võtmise, võivad teil tekkida võimetus uinuda (unetus), halb enesetunne
(iiveldus) või peavalu, kõhulahtisus, oksendamine, pearinglus või ärrituvus. Enne ravi lõpetamist võib
arst teil soovitada annust järkjärgult vähendada.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.


4. VÕIMALIKUD
KÕRVALTOIMED

Nagu kõik ravimid, võib ka Sofrel põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
Kui juhtub midagi järgnevast, lõpetage Sofrel"i võtmine ja pöörduge otsekohe oma arsti poole või
minge lähimasse haiglasse, kuna te võite vajada vältimatut arstiabi:

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (mis puudutavad vähem kui 1 isikut 100-st):
·
krambid (hood) (vt ka "Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga Sofrel")
·
allergilised reaktsioonid, mis võivad hõlmata kõrgenenud muhkude (kuplade) teket, naha turset
ja turset suu ümbruses.

Harva esinevad kõrvaltoimed (mis puudutavad vähem kui 1 isikut 1000-st):
·
kombinatsioon palavikust, püsivast kurguvalust või suuhaavanditest, kiirenenud hingamisest,
higistamisest, lihaste jäikusest, tugevast uimasusest või minestamisest (vt ka "Eriline ettevaatus
on vajalik ravimiga Sofrel").

Väga harva esinevad kõrvaltoimed (mis puudutavad vähem kui 1 isikut 10 000-st)
·
Raske allergiline reaktsioon (nimetatakse anafülaksiaks), mis võib hõlmata hingamisraskusi või
sokki.

Rääkige oma arstile, meditsiiniõele või apteekrile, kui te arvate, et teil esineb Sofrel"i võtmise ajal
mõni neist kõrvaltoimetest või muudest probleemidest:

Väga sagedased kõrvaltoimed (mis puudutavad rohkem kui 1 isikut 10-st)
·
Pearinglus (võib põhjustada kukkumisi), peavalu, suu kuivus
·
Unisus (see võib aja jooksul kaduda, kui te jätkate Sofrel tablettide võtmist) (võib põhjustada
kukkumisi).
·
Ärajätusümptomid (Sofrel"i võtmise lõpetamisel esinevad sümptomid hõlmavad võimetust
magada (unetust), iiveldust, peavalu, kõhulahtisust, oksendamist, pearinglust ja ärrituvust.
· Kehakaalu
suurenemine

Sagedased kõrvaltoimed (mis puudutavad vähem kui 1 isikut 10-st)
·
Kiire südame löögisagedus
· Kinnine
nina
·
Maoärritus (seedehäire), kõhukinnisus
·
Nõrkustunne, minestamine (võib põhjustada kukkumisi)
·
Käte ja jalgade turse

·
Madal vererõhk püsti tõusmisel. See võib põhjustada pearinglust või minestamist (võib
põhjustada kukkumisi).
·
Suhkru taseme suurenemine veres.
· Hägune
nägemine
·
Ebanormaalsed lihaste liigutused. Nende hulka kuuluvad raskused lihaste liigutuste alustamisel,
värisemine, rahutus või lihasjäikus ilma valuta.
·
Ebatavalised unenäod ja hirmuunenäod
· Suurenenud
söögiisu
· Ärritustunne.

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (mis puudutavad vähem kui 1 isikut 100-st)
·
Ebameeldiv tunne jalgades (nimetatakse rahutute jalgade sündroomiks)
· Neelamisraskused
·
Kõne ja keele häired
·
Peamiselt näo või keele kontrollimatud liigutused

Harva esinevad kõrvaltoimed (mis puudutavad vähem kui 1 isikut 1000-st)
·
Naha ja silmade kollaseks muutumine (ikterus)
·
Kauakestev valulik erektsioon (priapism)
·
Rinnanäärmete turse ja ootamatu rinnapiima tootmine (galaktorröa).

Väga harva esinevad kõrvaltoimed (mis puudutavad vähem kui 1 isikut 10 000-st)
·
Olemasoleva suhkurtõve süvenemine.
·
Maksa põletik (hepatiit)
·
Raskekujuline lööve, villid või punased laigud nahal.
·
Kiire naha paistetus, tavaliselt silmade, huulte ja kurgu ümbruses (angioödeem).

Ravimklass, kuhu Sofrel kuulub, võib põhjustada südame rütmihäireid, mis võivad olla tõsised ja
raskel juhul lõppeda surmaga.

Mõningaid kõrvaltoimeid näeb ainult vereanalüüsides. Nende hulka kuuluvad teatud rasvade
(triglütseriidid ja üldkolesterool) või suhkru sisalduse suurenemine veres, teatud tüüpi verelible arvu
vähenemine ja prolaktiini nime all tuntud hormooni sisalduse suurenemine veres. Hormoon prolaktiini
sisalduse suurenemine võib harvadel juhtudel põhjustada järgmist:

·
meestel ja naistel rinnanäärmete turset ja ootamatut rinnapiima tootmist.
·
naistel menstruatsiooni puudumist või ebaregulaarset menstruatsiooni.

Teie arst võib teil aegajalt paluda teha vereanalüüse.

Ärge laske ennast häirida võimalike kõrvaltoimete loetelust. Teil ei pruugi esineda ühtki nendest.

Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida
selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.


5.
KUIDAS SOFREL"I SÄILITADA

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Ärge kasutage Sofrel"i pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja blistril. Kõlblikkusaeg viitab
kuu viimasele päevale.
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
Ravimeid ei tohi ära visata kanalisatsiooni kaudu ega koos majapidamisprügiga. Küsige oma
apteekrilt, kuidas hävitatakse ravimeid, mida enam ei vajata. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.



6. LISAINFO

Mida Sofrel sisaldab
-
Toimeaine on kvetiapiin. Üks tablett sisaldab 25 mg, 100 mg, 150 mg, 200 mg või 300 mg
kvetiapiini kvetiapiinfumaraadina.
- Abiained
on:
-
Tableti sisu: povidoon K30 (E1201); mikrokristalne tselluloos (E460);
kaltsiumvesinikfosfaatdihüdraat; naatriumtärklisglükolaat tüüp C; veevaba kolloidne
ränidioksiid; magneesiumstearaat (E572).
-
Tableti kate: hüpromelloos (E464), laktoosmonohüdraat, makrogool 3350, triatsetiin,
titaandioksiid (E171).
25 mg tabletid sisaldavad ka punast raudoksiidi (E172) ja kollast raudoksiidi (E172).

100 mg ja 150 mg sisaldavad ka kollast raudoksiidi (E172).

Kuidas Sofrel välja näeb ja pakendi sisu
Sofrel 25 mg on roosa ümmargune kaksikkumer õhukese polümeerikattega tablett
Sofrel 100 mg on kollane ümmargune kaksikkumer õhukese polümeerikattega tablett
Sofrel 150 mg on kreemjat värvi ümmargune kaksikkumer õhukese polümeerikattega tablett
Sofrel 200 mg on valge ümmargune kaksikkumer õhukese polümeerikattega tablett
Sofrel 300 mg on valge piklik õhukese polümeerikattega tablett, poolitusjoonega ühel küljel. Tableti
saab jagada võrdseteks poolteks.

Tabletid on saadaval blisterribades, mis on pakitud pappkarpi.
Üks 25 mg tablettide karp sisaldab 30 tabletti.
Üks 100 mg või 150 mg tablettide karp sisaldab 30, 60 või 90 tabletti.
Üks 200 mg või 300 mg tablettide karp sisaldab 60 või 90 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja
Müügiloa hoidja
Glenmark Pharmaceuticals s.r.o
Hvzdova 1716/2b
140 78 Praha 4
Tsehhi Vabariik

Tootjad
Glenmark Pharmaceuticals s.r.o
Hvzdova 1716/2b
140 78 Praha 4
Tsehhi Vabariik

Polpharma S.A.
19, Pelpliska Street
83-200 Starogard Gdaski
Poola


Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

OÜ KBM Pharma
Tähtvere 4
51007 Tartu
Tel: +372 733 8080

Infoleht on viimati kooskõlastatud veebruaris 2010.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS

Sofrel 25 mg, õhukese polümeerikattega tabletid
Sofrel 100 mg, õhukese polümeerikattega tabletid
Sofrel 150 mg, õhukese polümeerikattega tabletid
Sofrel 200 mg, õhukese polümeerikattega tabletid
Sofrel 300 mg, õhukese polümeerikattega tabletid


2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks 25 mg tablett sisaldab 25 mg kvetiapiini (kvetiapiinfumaraadina).
Üks 100 mg tablett sisaldab 100 mg kvetiapiini (kvetiapiinfumaraadina).
Üks 150 mg tablett sisaldab 150 mg kvetiapiini (kvetiapiinfumaraadina).
Üks 200 mg tablett sisaldab 200 mg kvetiapiini (kvetiapiinfumaraadina).
Üks 300 mg tablett sisaldab 300 mg kvetiapiini (kvetiapiinfumaraadina).
INN. Quetiapinum

Abiained:
Üks 25 mg tablett sisaldab 0,3 mg veevaba laktoosi
Üks 100 mg tablett sisaldab 1,2 mg veevaba laktoosi
Üks 150 mg tablett sisaldab 1,8 mg veevaba laktoosi
Üks 200 mg tablett sisaldab 2,39 mg veevaba laktoosi
Üks 300 mg tablett sisaldab 3,59 mg veevaba laktoosi

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

Sofrel 25 mg on roosa ümmargune kaksikkumer õhukese polümeerikattega tablett.
Sofrel 100 mg on kollane ümmargune kaksikkumer õhukese polümeerikattega tablett.
Sofrel 150 mg on kreemjat värvi ümmargune kaksikkumer õhukese polümeerikattega tablett.
Sofrel 200 mg on valge ümmargune kaksikkumer õhukese polümeerikattega tablett.
Sofrel 300 mg on valge piklik õhukese polümeerikattega tablett poolitusjoonega ühel küljel. Tableti
saab jagada võrdseteks annusteks.


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1 Näidustused

- Skisofreenia.
-
Mõõdukate kuni raskete mania episoodide ravi bipolaarse häire korral.
-
Depressiooni episoodide ravi bipolaarse häire korral.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Sofrel"i võib manustada koos toiduga või ilma.

Skisofreenia raviks
Sofrel"i tuleb manustada kaks korda ööpäevas. Esimesel neljal ravipäeval on ööpäevane koguannus
50 mg (1. päev), 100 mg (2. päev), 200 mg (3. päev) ja 300 mg (4. päev).

Alates 4. päevast tuleb annus tiitrida tavalise efektiivse annuseni 300 mg kuni 450 mg ööpäevas.
Sõltuvalt individuaalse patsiendi kliinilisest vastusest ja taluvusest võib annust kohandada vahemikus
150...750 mg ööpäevas.

Bipolaarse häirega seotud mõõdukate kuni raskete mania episoodide raviks
Sofrel"i tuleb manustada kaks korda ööpäevas. Esimesel neljal ravipäeval on ööpäevane koguannus
100 mg (1. päev), 200 mg (2. päev), 300 mg (3. päev) ja 400 mg (4. päev). Edasine annuse
kohandamine kuni 800 mg/ööpäevas 6. päevaks ei tohi toimuda kiiremini kui 200 mg võrra ööpäevas.
Sõltuvalt individuaalse patsiendi kliinilisest vastusest ja taluvusest võib annust kohandada vahemikus
200...800 mg ööpäevas. Tavaline efektiivne annus on vahemikus 400...800 mg ööpäevas.

Depressiivsete episoodide raviks bipolaarse häire korral
Kvetiapiini tuleb manustada üks kord ööpäevas enne magamaminekut. Esimesel neljal ravipäeval on
ööpäevane koguannus 50 mg kvetiapiini (1. päev), 100 mg kvetiapiini (2. päev), 200 mg kvetiapiini
(3. päev) ja 300 mg kvetiapiini (4. päev). Ööpäevane soovitatav annus on 300 mg kvetiapiini.
Kliinilistes uuringutes ei täheldatud 600 mg grupis täiendavat kasu võrreldes 300 mg grupiga (vt lõik
5.1). 600 mg annusest võivad kasu saada üksikud patsiendid. Suuremaid annuseid kui 300 mg
kvetiapiini võivad määrata arstid, kes on kogenud bipolaarse häire ravis. Kliinilistes uuringutes on
näidatud, et üksikutel patsientidel võib vähese taluvuse korral kaaluda annuse vähendamist kuni
minimaalselt 200 mg kvetiapiinini.

Bipolaarse häirega seotud depressiivsete episoodide ravimisel võivad ravi määrata bipolaarse häire
ravi kogemustega arstid.

Annustamine patsientide erigruppides

Eakad
Nagu teiste antipsühhootikumide korral, tuleb eakatel Sofrel"i kasutada ettevaatusega, eriti esialgse
annuse tiitrimise perioodi jooksul. Sõltuvalt individuaalse patsiendi kliinilisest vastusest ja taluvusest
võib olla vajalik annuse aeglasem tiitrimine kui noorematel patsientidel ning väiksema ööpäevase
raviannuse valimine. Eakatel patsientidel oli kvetiapiini keskmine plasma kliirens 30...50% võrra
väiksem kui noorematel patsientidel.

Üle 65-aastastel bipolaarse häire raames esineva depressiivse episoodiga patsientidel ei ole efektiivsust
ja ohutust hinnatud.

Lapsed ja noorukid
Lastel ja noorukitel ei ole kvetiapiini ohutust ja efektiivsust hinnatud.

Neerukahjustus
Neerukahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik.

Maksakahjustus
Kvetiapiin metaboliseerub ulatuslikult maksas. Seetõttu tuleb Sofrel"i kasutada ettevaatusega
teadaoleva maksakahjustusega patsientidel, eriti esialgse annuse tiitrimise perioodi jooksul.
Teadaoleva maksakahjustusega patsientidel tuleb ravi alustada annusega 25 mg ööpäevas. Sõltuvalt
individuaalse patsiendi kliinilisest vastusest ja taluvusest tuleb annust suurendada 25...50 mg võrra
ööpäevas kuni efektiivse annuseni.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

Tsütokroom P450 3A4 inhibiitorite, nagu HIV proteaasi inhibiitorid, asooli rühma seentevastaste
ravimite, erütromütsiini, klaritromütsiini ja nefasodooni manustamine on vastunäidustatud (vt ka lõik
4.5).


4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Suitsiid/suitsidaalsed mõtted või kliiniline halvenemine
Bipolaarse häire korral on depressioon seotud suurenenud riskiga suitsidaalsete mõtete,
enesekahjustuse ja suitsiidi (suitsiidiga seotud juhtude) esinemiseks. Risk püsib kuni märkimisväärse
remissiooni saabumiseni. Kuna paranemine ei pruugi avalduda mõne esimese ravinädala jooksul või
kauemgi, tuleb patsiente hoolikalt jälgida kuni selline paranemine on avaldunud. Üldise kliinilise
kogemuse järgi võib suitsiidirisk paranemise algfaasides suureneda.

Kliinilistes uuringutes sügava depressiooni episoodidega bipolaarse häirega patsientidel täheldati
suurenenud riski suitsiidiga seotud juhtude esinemiseks alla 25-aastastel noortel täiskasvanud
patsientidel, kes said ravi kvetiapiiniga, võrreldes nendega, keda raviti platseeboga (vastavalt 3,0% vs
0%).

Lisaks tuleb arstidel ravitava haiguse teadaolevate riskifaktorite tõttu arvestada võimaliku riskiga
suitsiidiga seotud juhtude esinemiseks pärast kvetiapiinravi järsku katkestamist.

Somnolentsus
Kvetiapiinravi on seostatud somnolentsuse ja sarnaste sümptomitega, nt sedatsiooniga (vt lõik 4.8).
Bipolaarse depressiooniga patsientide ravi kliinilistes uuringutes algas see tavaliselt esimese 3
ravipäeva jooksul ja oli ülekaalukalt kerge kuni mõõduka tugevusega. Bipolaarse depressiooniga
patsiendid, kellel esineb raskekujuline somnolentsus, võivad vajada sagedasemat kontakti vähemalt 2
nädala jooksul pärast somnolentsuse avaldumist või kuni sümptomid taanduvad, ning vajalik võib olla
kaaluda ravi katkestamist.

Kardiovaskulaarsed haigused
Sofrel"i tuleb kasutada ettevaatusega teadaoleva kardiovaskulaarse haiguse, tserebrovaskulaarse
haiguse või teiste hüpotensiooni soodustavate seisunditega patsientidel. Kvetiapiin võib indutseerida
ortostaatilist hüpotensiooni, eriti esialgse annuse tiitrimise perioodi jooksul ja seetõttu tuleb selle
esinemisel kaaluda annuse vähendamist või veel aeglasemat tiitrimist.

Krambid
Kontrollitud kliinilistes uuringutes ei esinenud erinevusi krampide esinemissageduses kvetiapiini või
platseeboga ravitud patsientidel. Nagu teiste antipsühhootikumide kasutamisel, on anamneesis
esinevate krampidega patsientide ravimisel soovitatav rakendada ettevaatust (vt lõik 4.8).

Ekstrapüramidaalsed sümptomid
Platseebokontrollitud kliinilistes uuringutes sügava depressiooni episoodiga bipolaarse häirega
patsientidel seostus kvetiapiin ekstrapüramidaalsete sümptomite (EPS) esinemissageduse
suurenemisega platseeboga võrreldes (vt lõik 4.8).

Tardiivne düskineesia
Kui ilmnevad tardiivse düskineesia nähud ja sümptomid, tuleb kaaluda Sofrel"i annuse vähendamist
või ravi katkestamist. Tardiivse düskineesia sümptomid võivad pärast ravi katkestamist halveneda või
isegi avalduda (vt lõik 4.8).

Maliigne neuroleptiline sündroom
Maliigset neuroleptilist sündroomi on seostatud antipsühhootilise raviga, sh kvetiapiiniga (vt lõik 4.8).
Selle kliiniliste nähtude hulka kuuluvad hüpertermia, vaimse seisundi muutused, lihaste rigiidsus,
autonoomne ebastabiilsus ja suurenenud kreatiniinfosfokinaas. Sellisel juhul tuleb ravi Sofrel"iga
katkestada ja määrata sobiv ravi.

Raske neutropeenia
Kvetiapiini kliinilistes uuringutes on aeg-ajalt teatatud raskest neutropeeniast (neutrofiilide arv
<0,5 x 109/l). Enamik raske neutropeenia juhtudest on tekkinud kvetiapiinravi esimese paari kuu
jooksul. Kindlat seost annusega ei täheldatud. Turustamisjärgse kogemuse ajal on kvetiapiinravi
katkestamisele järgnenud leukopeenia ja/või neutropeenia lahenemine. Neutropeenia tekke võimalike

riskitegurite hulka kuuluvad eelnev madal leukotsüütide väärtus (WBC) ning ravim-indutseeritud
neutropeenia anamneesis. Ravi Sofrel"iga tuleb katkestada patsientidel, kellel neutrofiilide väärtus on
<1,0 x 109/l. Patsiente tuleb jälgida infektsiooninähtude ja -sümptomite suhtes ning kontrollida
neutrofiilide väärtust (kuni see tõuseb üle 1,5 x 109/l) (vt lõik 5.1).

Koostoimed
Vt ka lõik 4.5.
Kvetiapiini samaaegne kasutamine koos tugevate maksaensüümide indutseerijatega, nagu
karbamasepiin või fenütoiin, vähendab oluliselt kvetiapiini kontsentratsiooni plasmas, mis võib
mõjutada kvetiapiinravi efektiivsust. Patsientidel, keda ravitakse maksaensüümide indutseerijatega
võib kvetiapiinravi alustada ainult siis, kui raviarst otsustab, et kvetiapiinist saadav võimalik kasu
kaalub üles maksaensüümide indutseerijate ravi katkestamise riski. On oluline, et kõik muutused ravis
maksaensüümide indutseerijatega on järkjärgulised, ning asendatakse vajadusel maksaensüüme
mitteindutseeriva ravimiga (nt naatriumvalproaadiga).

Hüperglükeemia
Kvetiapiinravi ajal on teatatud hüperglükeemiast või olemasoleva diabeedi süvenemisest.
Diabeedipatsientide ja diabetes mellitus"e riskiteguritega patsientide puhul on soovitav kohane
kliiniline jälgimine (vt ka lõik 4.8).

Lipiidid
Kvetiapiini kliinilistes uuringutes on täheldatud triglütseriidide, LDL ja üldkolesterooli taseme tõusu
ja HDL kolesterooli taseme langust (vt lõik 4.8). Lipiidisisalduse suurenemist tuleb vastavalt
kliinilisele vajadusele piirata.

Metaboolne risk
Kliinilistes uuringutes täheldatud kehakaalu, vere glükoosi- (vt hüperglükeemia) ja lipiidide sisalduse
muutuste alusel on võimalik metaboolse riski profiili halvenemine üksikutel patsientidel, millega tuleb
tegeleda vastavalt kliinilisele vajadusele (vt ka lõik 4.8).

QT intervalli pikenemine
Kliinilistes uuringutes ja kasutamisel vastavalt ravimi omaduste kokkuvõttele ei olnud kvetiapiin
seotud absoluutsete QT intervallide püsiva pikenemisega. Turustamisjärgselt on teatatud QT intervalli
pikenemisest raviannuste (vt lõik 4.8) ja üleannustamise korral (vt lõik 4.9). Nagu ka teiste
antipsühhootikumide puhul, tuleb rakendada ettevaatust, kui kvetiapiini määratakse patsientidele,
kellel on kardiovaskulaarne haigus või perekonna anamneesis QT intervalli pikenemine. Ettevaatust
tuleb rakendada ka kvetiapiini määramisel koos ravimitega, mis teadaolevalt pikendavad QT intervalli,
või samaaegselt neuroleptikumidega, eeskätt eakatel patsientidel; kaasasündinud pika QT
sündroomiga patsientidel, südame paispuudulikkuse, südame hüpertroofia, hüpokaleemia või
hüpomagneseemiaga patsientidel (vt lõik 4.5).

Ravimi ärajätmine
Kvetiapiini järsul ärajätmisel on kirjeldatud ägedaid ärajätusümptomeid, nagu unetus, iiveldus,
peavalu, kõhulahtisus, oksendamine, pearinglus ja ärrituvus. Soovitav on lõpetada ravi järk-järgult
vähemalt ühe- kuni kahenädalase perioodi jooksul (vt lõik 4.8).

Dementsusega seotud psühhoosiga eakad patsiendid
Sofrel ei ole heaks kiidetud dementsusega seotud psühhoosiga patsientide raviks.
Randomiseeritud platseebokontrollitud kliinilistes uuringutes dementsete patsientide populatsioonis on
mõnede atüüpiliste antipsühhootikumide kasutamisel täheldatud umbes 3 korda suurenenud riski
tserebrovaskulaarsete kõrvaltoimete tekkeks. Selle suurenenud riski tekkemehhanism ei ole teada.
Suurenenud riski ei saa välistada ka teiste antipsühhootikumide puhul või teistes patsiendigruppides.
Sofrel"i tuleb insuldi riskifaktoritega patsientidel kasutada ettevaatusega.

Atüüpiliste antipsühhootikumide metaanalüüsis leiti, et dementsusega seotud psühhoosiga eakatel
patsientidel esineb platseeboga võrreldes suurenenud surma risk. Siiski oli kahes 10-nädalases
platseebokontrollitud kvetiapiini uuringus samal patsientide populatsioonil (n=710; keskmine vanus

83 aastat; piirid: 56...99 aastat) suremus kvetiapiiniga ravitud patsientide hulgas 5,5% versus 3,2%
platseeborühmas. Nendes uuringutes surid patsiendid erinevatel põhjustel, mis vastasid selles
populatsioonis oodatavatele. Need andmed ei tuvasta põhjuslikku seost kvetiapiinravi ja surma vahel
eakatel dementsusega patsientidel.

Düsfaagia
Kvetiapiini kasutamisel on teatatud düsfaagiast (vt lõik 4.8). Aspiratsioonipneumoonia riskiga
patsientidel tuleb kvetiapiini kasutada ettevaatusega.

Lisainformatsioon
Andmed kvetiapiini kohta kombinatsioonis divalproeksi või liitiumiga mõõdukate kuni raskete maania
episoodide puhul on piiratud; siiski oli kombinatsioonravi hästi talutav (vt lõigud 4.8 ja 5.1). Andmed
näitasid aditiivseid toimeid 3. ravinädalal.

Ravim sisaldab laktoosmonohüdraati. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatuse,
laktaasipuudulikkuse või glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit võtta.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Arvestades kvetiapiini peamisi toimeid kesknärvisüsteemi, tuleb Sofrel"i kasutada ettevaatusega
kombinatsioonis teiste tsentraalselt toimivate ravimite ja alkoholiga.

Tsütokroom P450 poolt vahendatud kvetiapiini metabolismi eest vastutab peamiselt ensüüm
tsütokroom P450 (CYP) 3A4. Koostoimete uuringus tervetel vabatahtlikel põhjustas kvetiapiini
(annuses 25 mg) samaaegne manustamine ketokonasooli, CYP3A4 inhibiitoriga kvetiapiini AUC 5-
kuni 8-kordse suurenemise. Selle põhjal on kvetiapiini samaaegne kasutamine koos CYP3A4
inhibiitoritega vastunäidustatud. Samuti ei ole soovitatav manustada kvetiapiinravi ajal greipfruudi
mahla.

Mitmekordse annusega uuringus hinnati patsientidel kvetiapiini farmakokineetikat, kui seda manustti
enne või pärast ravi karbamasepiiniga (tuntud maksa ensüümide indutseerijaga); karbamasepiini
samaaegne manustamine suurendas oluliselt kvetiapiini kliirensit. Selline kliirensi kiirenemine
vähendas kvetiapiini süsteemset ekspositsiooni (mõõdetuna AUC kaudu) keskmiselt 13% võrreldes
ekspositsiooniga kvetiapiini manustamisel üksinda; siiski täheldati mõnedel patsientidel suuremat
toimet. Selle koostoime tagajärjel võib langeda sisaldus plasmas, mis võib mõjutada ravi efektiivsust
Sofrel"iga. Kvetiapiini ja fenütoiini samaaegne (teine mikrosoomaalne ensüümide indutseerija)
manustamine põhjustas kvetiapiini kliirensi tugevat kiirenemist ligikaudu 450% võrra. Patsientidel,
kes saavad maksa ensüümide indutseerijat, võib ravi Sofrel"iga alustada ainult juhul kui arst leiab, et
Sofrel"ist saadav kasu kaalub üles maksaensüümide indutseerija ärajätmisega seonduvad riskid. On
tähtis, et igasugune indutseerija muutus oleks järkjärguline ja vajaduse korral asendataks mitte-
indutseerijaga (nt naatriumvalproaadiga) (vt ka lõik 4.4).

Antidepressant imipramiini (tuntud CYP 2D6 inhibiitor) või fluoksetiini (tuntud CYP 3A4 ja CYP
2D6 inhibiitor) samaaegne manustamine ei muutnud märkimisväärselt kvetiapiini farmakokineetikat.

Antipsühhootikum risperidooni või haloperidooli samaaegne manustamine ei muutnud
märkimisväärselt kvetiapiini farmakokineetikat. Kvetiapiini ja tioridasiini samaaegne kasutamine
põhjustas kvetiapiini kliirensi suurenemise ligikaudu 70%.

Kvetiapiini farmakokineetika ei muutunud pärast tsimetidiini samaaegset manustamist.

Samaaegsel manustamisel Sofrel"iga ei muutunud liitiumi farmakokineetika.

Samaaegsel manustamisel ei muutunud naatriumvalproaadi ja kvetiapiini farmakokineetika kliiniliselt
olulisel määral.


Ametlikke koostoimete uuringuid laialdaselt kasutatavate kardiovaskulaarse süsteemi ravimitega ei ole
veel läbi viidud.

Kvetiapiini samaaegsel kasutamisel ravimitega, mis teadaolevalt põhjustavad elektrolüütide tasakaalu
häireid või QT intervalli pikenemist, tuleb rakendada ettevaatust.

4.6 Rasedus ja imetamine

Kvetiapiini ohutust ja efektiivsust raseduse ajal ei ole inimestel veel tõestatud. Loomkatsetest ei ole
seni mingeid tõendeid kvetiapiini kahjulikkuse kohta, samas ei ole võimalikku toimet loote silmadele
uuritud. Pärast kvetiapiini kasutamist raseduse ajal täheldati vastsündinutel ärajätusümptomeid.
Seetõttu võib Sofrel"i raseduse ajal kasutada ainult siis, kui kasu õigustab võimalikke riske.

Ei ole teada, kui suurel määral eritub kvetiapiin rinnapiima. Seetõttu on last rinnaga toitvatel emadel
soovitav Sofrel"i võtmise ajal rinnaga toitmist vältida.

4.7 Toime
reaktsioonikiirusele

Sofrel omab tugevat toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.
Arvestades kvetiapiini esmaseid toimeid kesknärvisüsteemile, võib kvetiapiin häirida tähelepanu
nõudvaid tegevusi. Seetõttu tuleb patsiente hoiatada, et nad ei juhiks autot ega töötaks masinatega
seni, kuni nende individuaalne tundlikkus selle suhtes on teada.

4.8 Kõrvaltoimed

Kvetiapiini kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed on unisus, pearinglus, suukuivus, kerge asteenia,
kõhukinnisus, tahhükardia, ortostaatiline hüpotensioon ja düspepsia.
Nagu ka teiste antipsühhootikumide puhul, on kvetiapiiniga seostatud kehakaalu tõusu, minestust,
maliigset neuroleptilist sündroomi, leukopeeniat, neutropeeniat ja perifeerseid turseid.

Kvetiapiinraviga seotud kõrvaltoimete esinemissagedused on toodud allolevas tabelis vastavalt
formaadile, mis on soovitatud CIOMS (Council for International Organizations of Medical Sciences
III töögrupp; 1995) poolt.

Väga
sage
Sage
Aeg-ajalt
Harv
Väga harv
Teadmata
( 1/10)
( 1/100 kuni
( 1/1000 kuni ( 1/10 000
(< 1/10 000)
< 1/10)
< 1/100)
kuni
< 1/1000)
Vere ja
Leukopeenia1
Eosinofiilia,


Neutropee
lümfisüsteemi
trombotsütope
nia1
häired
enia
Immuunsüsteem

Ülitundlikkus
Anafülaktilised

i häired
reaktsioonid6
Endokriinsüstee
Hüperprolaktin



mi häired
eemia16
Ainevahetus- ja
Suurenenud

Suhkurtõbi1,5,6

toitumishäired
söögiisu

Psühhiaatrilised Ebatavalised




häired
unenäod ja
hirmuunenäod
Närvisüsteemi
Pearinglus
Minestus4,17
Krambid1,



häired
4,17,
Ekstrapüramid
Rahutute
unisus2,17,
aalsed
jalgade
peavalu
sümptomid1,13
sündroom,
düsartria,

tardiivne
düskineesia1,6

Südame häired
Tahhükardia4






Silma
Hägune




kahjustused
nägemine

Vaskulaarsed
Ortostaatiline




häired
hüpotensioon4,

17
Respiratoorsed,
Nohu



rindkere ja
mediastiinumi
häired
Seedetrakti
Suu kuivus Kõhukinnisus, Düsfaagia8



häired
düspepsia

Maksa ja

Ikterus6 Hepatiit6

sapiteede häired.
Naha ja


Angioödeem6

nahaaluskoe
Stevens-
kahjustused
Johnsoni
sündroom6
Reproduktiivse



Priapism,


süsteemi ja
Galaktorröa
rinnanäärme
häired
Üldised häired
Ärajätu-
Kerge
Maliigne


ja
(katkestam
asteenia,
neuroleptilin
manustamiskoha is-
perifeerne
e sündroom1
reaktsioonid
)sümptomi
turse, ärrituvus
d1,10
Uuringud Triglütserii Transaminaasi
Gamma-GT
Kreatiniinfos

dide
de (ALAT,
taseme tõus3
fokinaasi
taseme
ASAT)
Vereliistakute
tõus veres15
tõus
sisalduse
arvu
seerumis11 suurenemine
vähenemine14
Üldkoleste
seerumis3,
QT intervalli
rooli
neutrofiilide
pikenemine1, 13,
(peamiselt arvu
19
LDL
vähenemine,

kolesterool Glükoosisisald
i) sisalduse use
suurenemi
suurenemine
ne12, HDL
veres kuni
kolesterool hüperglükeemi
i sisalduse
lise tasemeni7
vähenemin
e8
Kehakaalu
suurenemi
ne9
(1) Vt lõik 4.4.

(2) Unisus võib esineda tavaliselt kahe esimese ravinädala jooksul ja see möödub üldiselt Sofrel"i
manustamise jätkumisel.
(3) Mõnedel patsientidel, kellele manustati kvetiapiini, on täheldatud seerumi transaminaaside (ALAT,
ASAT) või gamma-GT tasemete asümptomaatilist tõusu. Need tõusud on tavaliselt kvetiapiinravi
jätkumisel pöörduvad.
(4) Nagu teiste alfa1-adrenoblokeeriva toimega antipsühhootikumide puhul, võib kvetiapiin sageli
indutseerida ortostaatilist hüpotensiooni, mis on seotud pearingluse, tahhükardia ja mõnedel
patsientidel minestusega, eriti esmasel annuse tiitrimise perioodil (vt lõik 4.4).
(5) Väga harvadel juhtudel on teatatud olemasoleva diabeedi süvenemisest.
(6) Nende kõrvaltoimete esinemissageduse arvutused põhinevad ainult turustamisjärgsetel andmetel.
(7) Tühja kõhu vere glükoosisisaldus 126 mg/dl ( 7,0 mmol/l) või täis kõhu vere glükoosisisaldus
200 mg/dl ( 11,1 mmol/l) vähemalt ühel juhul.
(8) Düsfaagia esinemissageduse suurenemist kvetiapiiniga vs platseebo täheldati ainult bipolaarse
depressiooni uuringutes.
(9) Aluseks on kehakaalu suurenemine >7% esialgsega võrreldes. Esineb peamiselt täiskasvanutel
esimeste ravinädalate jooksul.
(10) Monoteraapia akuutsetes platseebokontrolliga kliinilistes uuringutes ravi katkestamisega
kaasnevate sümptomite hindamiseks täheldati kõige sagedamini järgmisi ärajätusümptomeid: unetus,
iiveldus, peavalu, kõhulahtisus, oksendamine, pearinglus ja ärrituvus. Nende kõrvaltoimete
esinemissagedus vähenes märgatavalt pärast esimest ravi katkestamisele järgnenud nädalat.
(11) Vähemalt ühel juhul triglütseriidid 200 mg/dl (2,258 mmol/l).
(12) Vähemalt ühel juhul kolesterool 240 mg/dl (6,2064 mmol/l). Väga sagedasti täheldati LDL
kolesterooli tõusu 30 mg/dl (0,769 mmol/l). Patsientidel, kellel esines see suurenemine, oli
keskmine muutus 41,7 mg/dl (1,07 mmol/l).
(13) Vt tekst allpool.
(14) Vähemalt ühel juhul vereliistakud 100 x 109/l.
(15) Kliiniliste uuringute kõrvaltoimete teatiste järgi ei seostunud kreatiniinfosfokinaasi sisalduse
suurenemine veres maliigse neuroleptilise sündroomiga.
(16) Prolaktiini tase (>18-aastased patsiendid): >20 g/l (>869,56 pmol/l) meestel; >30 g/l
(>1304,34 pmol/l) naistel igal ajal.
(17) Võib põhjustada kukkumisi.
(18) HDL kolesterool: <40 mg/dl (1,025 mmol/l) meestel; <50 mg/dl (1,282 mmol/l) naistel igal ajal.
(19) Suurenenud patsientide hulk, kellel QTc intervall on alates <450 msek kuni 450 msek,
suurenemisega 30 msek. Platseebokontrolliga kvetiapiini uuringutes keskmine muutus ja kliiniliselt
olulisel tasemel pikenenud QTc intervalliga patsientide esinemissagedus oli kvetiapiini ja platseebo
korral sarnane.

Seoses neuroleptikumide kasutamisega on teatatud QT intervalli pikenemise, ventrikulaarse arütmia,
seletamatu äkksurma, südameseiskuse ja torsades de pointes" juhtudest, mida peetakse ravimirühmaga
seotud toimeteks.

Lühiajalistes platseebokontrolliga skisofreenia ja bipolaarse maania kliinilistes uuringutes sarnanes
koondatud ekstrapüramidaalsete sümptomite esinemissagedus platseeboga (skisofreenia: 7,8%
kvetiapiini ja 8,0% platseebo korral; bipolaarne maania: 11,2% kvetiapiini ja 11,4% platseebo korral).
Lühiajalistes platseebokontrolliga bipolaarse depressiooni kliinilistes uuringutes oli koondatud
ekstrapüramidaalsete sümptomite esinemissagedus 8,9% kvetiapiini korral, võrreldes 3,8% platseebo
korral, kuigi individuaalsete kõrvaltoimete esinemissagedus (nt akatiisia, ekstrapüramidaalne häire,
treemor, düskineesia, düstoonia, rahutus, tahtmatud lihaskontraktsioonid, psühhomotoorne
hüperaktiivsus ja lihaste jäikus) oli üldiselt väike ja ei ületanud 4% üheski ravirühmas.

Kvetiapiinravi seostati kilpnäärme hormoonide, eeskätt üldise T4 ja vaba T4 taseme vähese, annusest
sõltuva vähenemisega. Üldise ja vaba T4 vähenemine oli maksimaalne esimese kahe kuni nelja
ravinädala jooksul kvetiapiiniga, ilma et pikaajalise ravi korral oleks toimunud edasist vähenemist.
Peaaegu kõigil juhtudel seostati kvetiapiinravi katkestamist toime pöördumisega üldise ja vaba T4
suhtes, sõltumata ravi kestusest. Vähest üldise T3 ja pöörd-T3 vähenemist täheldati ainult suurte
annuste korral. TBG tase jäi muutumatuks ja üldiselt ei täheldatud TSH retsiprookset taseme tõusu
ning puudusid viited sellele, et kvetiapiin põhjustaks kliiniliselt olulist hüpotüreoidismi.


4.9 Üleannustamine

Kliinilistes uuringutes on teatatud letaalsest lõppest akuutsel üleannustamise 13,6 grammiga ja
turustamisjärgselt annustega alates 6 grammist (kvetiapiini monoteraapia korral). Siiski on teatatud
ellujäämisest ka pärast akuutseid üleannustamisi kuni 30 grammiga. Turustamisjärgselt on olnud väga
harva teateid, kus ainult kvetiapiini üleannustamine on põhjustanud surma, koomat või QT intervalli
pikenemist.

Üldiselt tulenesid teatatud nähud ja sümptomid ravimi teadaolevate farmakoloogiliste toimete st
uimasuse ja sedatsiooni, tahhükardia ning hüpotensiooni tugevnemisest.

Olemasoleva raske kardiovaskulaarse haigusega patsientidel võib olla suurenenud risk üleannustamise
toimete tekkeks (vt lõik 4.4).

Spetsiifiline antidoot kvetiapiinile puudub. Raskete nähtude korral tuleb kaaluda mitme ravimi
koostoime võimalust ja soovitatakse rakendada intensiivraviprotseduure, sh hingamisteede avamine ja
avatuse säilitamine, piisava hapnikuga varustatuse ja ventilatsiooni tagamine ning
kardiovaskulaarsüsteemi jälgimine ja toetamine. Samal ajal kui ei ole uuritud imendumise ennetamist
üleannustamise korral, tuleb kaaluda maoloputust (teadvusetuse korral pärast patsiendi intubeerimist)
ja aktiivsöe manustamist kombinatsioonis lahtistiga.

Patsient peab kuni paranemiseni olema hoolika arstliku jälgimise ja järelevalve all.


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: antipsühhootilised ained; diasepiinid, oksasepiinid ja tiasepiinid
ATC-kood: N05AH04

Toimemehhanism
Kvetiapiin on atüüpiline antipsühhootikum. Kvetiapiin ja selle inimesel aktiivne metaboliit plasmas ­
N-desalküülkvetiapiin (norkvetiapiin) ­ toimivad laia neurotransmitterite retseptorite spektrisse.
Kvetiapiinil ja N-desalküülkvetiapiinil (norkvetiapiinil) esineb afiinsus aju serotoninergiliste (5HT2) ja
dopaminergiliste D1 ja D2 retseptorite suhtes. Arvatavasti vastutab selline retseptori antagonisti
kombinatsioon kõrge selektiivsusega 5HT2 suhtes, võrreldes D2 retseptoritega, kvetiapiini
antipsühhootiliste omaduste ja vähem väljendunud ekstrapüramidaalsete sümptomite põhjustamise
eest. N-desalküülkvetiapiinil (norkvetiapiinil) on lisaks kõrge afiinsus norepinefriini transporteri
(NET) suhtes. Kvetiapiinil ja N-desalküülkvetiapiinil (norkvetiapiinil) esineb ka kõrge afiinsus
histaminergiliste ja 1-adrenergiliste retseptorite suhtes, kuid samas madalam afiinsus 2-adrenergiliste
ja serotoniini 5HT1A retseptorite suhtes. Kvetiapiinil puudub oluline afiinsus muskariinsete
atsetüülkoliini retseptorite või bensodiasepiini retseptorite suhtes.

Farmakodünaamilised toimed
Kvetiapiini aktiivsus on kinnitust leidnud antipsühhootilist aktiivsust uurivates, nt tingitud hoidumise
katsetes. See pärsib ka dopamiini agonistide toimet, mõõdetuna nii käitumuslikult kui
elektrofüsioloogiliselt ja suurendab dopamiini metaboliitide kontsentratsiooni, mis on D2-retseptori
blokaadi neurokeemiliseks tõenduseks.

Prekliinilistes testides, mis võimaldavad teha järeldusi ekstrapüramidaalsete kõrvaltoimete kohta,
esineb kvetiapiinil ebatüüpiline profiil, mis erineb standardsetest antipsühhootikumidest. Kvetiapiin ei
põhjusta pärast kroonilist manustamist D2-retseptori ülitundlikkust. Efektiivselt D2-retseptoreid
blokeerivates annustes põhjustab kvetiapiin ainult nõrka katalepsiat. Kroonilisel manustamisel esineb
kvetiapiinil selektiivsus limbilise süsteemi suhtes, põhjustades depolarisatsiooniblokaadi
mesolimbilistes neuronites, kuid mitte nigrostriaalsetes dopamiini sisaldavates neuronites. Akuutselt

või krooniliselt manustataval kvetiapiinil on minimaalne toime düstoonia vallandamisele
kaputsiinahvidel kas koos haloperidooli sensitisatsiooniga või ilma (vt lõik 4.8).

Kliiniline efektiivsus
Kolm skisofreeniaga patsientidel teostatud platseebokontrollitud uuringut, milles kasutati erinevaid
kvetiapiini annuseid, ei leidnud mingeid erinevusi kvetiapiini- ja platseeborühmade vahel
ekstrapüramidaalsete kõrvaltoimete esinemissageduses või antikolinergiliste lisaravimite samaaegses
kasutamises. Ühes platseebokontrollitud uuringus, kus kasutati kvetiapiini fikseeritud annuseid
vahemikus 75...750 mg ööpäevas, ei esinenud mingeid erinevusi kvetiapiini ja platseeboga ravitud
rühmades ekstrapüramidaalsete kõrvaltoimete esinemissageduse või antikolinergiliste lisaravimite
kasutamise osas.

Neljas platseebokontrollitud kliinilises uuringus, millest kahes kasutati kvetiapiini monoteraapiana ja
kahes kvetiapiini kombinatsioonis liitiumi või naatriumvalproaadiga, hinnati kvetiapiini annuseid kuni
800 mg ööpäevas mõõdukate kuni raskete maania episoodide ravis. Kvetiapiini ja platseeboga ravitud
rühmade vahel ei esinenud ekstrapüramidaalsete sümptomite sageduse või antikolinergiliste
lisaravimite kasutamise osas erinevusi.

Platseebokontrollitud uuringutes eakatel dementsusega seotud psühhoosiga patsientidel ei olnud
tserebrovaskulaarsete kõrvaltoimete esinemissagedus 100 patsient-aasta kohta kvetiapiinravi saanud
patsientidel suurem kui platseebot saanutel.

Kahes uuringus mõõdukate kuni raskete maania episoodidega patsientidel leiti, et kvetiapiin
monoteraapiana oli platseebost efektiivsem maania sümptomite vähendamisel pärast 3. ja 12. nädalat.
Praegusel hetkel puuduvad kvetiapiini efektiivsuse pikaajaliste uuringute tulemused maania või
depressiivsete episoodide profülaktikas. Olemas on piiratud andmed 3- ja 6-nädalasest uuringust
kvetiapiini kasutamise kohta kombinatsioonis divalproeksi või liitiumiga mõõdukate kuni raskete
maania episoodide ravis; kombineeritud ravi oli siiski hästi talutav. Uuringu andmed näitasid aditiivset
toimet 3. ravinädalal. Teises uuringus ei leitud mingeid aditiivseid toimeid 6. ravinädalal.

Keskmine kvetiapiini annus ravile allunute viimasel ravinädalal oli ligikaudu 600 mg ööpäevas ja
ligikaudu 85% ravile allunutest said ööpäevast annust vahemikus 400...800 mg.

8 nädalat kestnud 4 kliinilises uuringus mõõduka kuni raske depressiooni episoodiga I või II tüüpi
bipolaarse häirega patsientidel ületas kvetiapiin 300 mg ja 600 mg märkimisväärselt platseeboga
ravitud patsiente asjakohaste tulemusnäitajate osas: keskmine MADRS-skaala tulemuse paranemine
ning vähemalt 50% MADRS kogupunktisumma paranemine võrreldes algtasemega. Toime ulatus ei
erinenud 300 mg kvetiapiini või 600 mg annust saanud patsientide vahel.

Nendest uuringutest kahe jätkufaasis näidati, et patsientidel, kellel esines ravivastus kvetiapiini 300
või 600 mg suhtes, oli pikaajaline ravi platseeboraviga võrreldes efektiivne depressiooni sümptomite
suhtes, kuid mitte maania sümptomite suhtes.

Kahes retsidiivide vältimise uuringus, kus maania, depressiooni või segameeleolu episoodidega
patsientidel hinnati kvetiapiini kombinatsioonis meeleolu stabilisaatoritega, pikendas kombinatsioon
kvetiapiiniga aega mistahes meeleoluintsidendi (maania, sega või depressiooni) retsidiivini rohkem kui
monoteraapia meeleolu stabiliseerijatega. Kvetiapiini manustati kaks korda ööpäevas koguannusega
400 mg kuni 800 mg ööpäevas kombinatsioonravis liitiumi või valproaadiga.

Kliinilised uuringud on näidanud, et kvetiapiin on efektiivne manustatuna kaks korda ööpäevas, ehkki
kvetiapiini farmakokineetiline poolväärtusaeg on umbes 7 tundi. Seda on hiljem kinnitanud
positronemissioontomograafia (PET) uuringu andmed, mis näitas, et kvetiapiin seondub 5HT2- ja D2-
retseptoritega kuni 12 tunni jooksul. 800 mg ületavate ööpäevaste annuste ohutust ja efektiivsust ei ole
uuritud.


Kvetiapiinravi pikaajalist efektiivsust retsidiivide vältimisel ei ole pimendatud kliinilistes uuringutes
kinnitatud. Skisofreeniaga patsientide avatud uuringutes säilis kvetiapiini efektiivsus, kui ravi jätkati
patsientidel, kes olid algselt ravile reageerinud, viidates sellele, et pikaajaline ravi on efektiivne.

Platseebokontrollitud monoteraaapia kliinilistes uuringutes patsientidel, kellel neutrofiilide algväärtus
oli 1,5 x 109/l, oli vähemalt ühekordse neutrofiilide väärtuse < 1,5 x 109/l esinemissagedus
kvetiapiinravi saanud patsientidel 1,72%, võrreldes 0,73%-ga platseebot saanud patsientidel. Kõikides
kliinilistes uuringutes (platseebokontrollitud, avatud, aktiivne võrdlev uuring; patsientidel, kellel
neutrofiilide algväärtus oli 1,5 x 109/l) oli vähemalt ühekordse neutrofiilide väärtuse < 0,5 x 109/l
esinemissagedus kvetiapiinravi saanud patsientidel 0,21% ja platseebot saanud patsientidel 0%,
väärtuse 0,5...< 1,0 x 109/l esinemissagedus oli vastavalt kvetiapiinravi saanud patsientidel 0,75% ja
platseebot saanud patsientidel 0,11%.

5.2 Farmakokineetilised
omadused

Pärast suukaudset manustamist imendub kvetiapiin hästi ja metaboliseerub ulatuslikult. Samaaegne
toidu manustamine ei mõjuta oluliselt kvetiapiini biosaadavust. Kvetiapiin seondub plasmavalkudega
umbes 83% ulatuses. N-desalküülkvetiapiini (norkvetiapiini) maksimaalsed püsikontsentratsiooni
molaarsed kontsentratsioonid ulatuvad 35%-ni kvetiapiinil täheldatutest. Kvetiapiini ja selle aktiivse
metaboliidi N-desalküülkvetiapiini (norkvetiapiini) eliminatsiooni poolväärtusajad on vastavalt
ligikaudu 7 tundi ja 12 tundi.

Kvetiapiini ja N-desalküülkvetiapiini (norkvetiapiini) farmakokineetika on heakskiidetud
annusevahemikus lineaarne. Kvetiapiini farmakokineetika ei erine meestel ja naistel.

Kvetiapiini keskmine kliirens eakatel on ligikaudu 30 kuni 50% madalam kui täiskasvanutel vanuses
18 kuni 65 aastat.

Raske neerukahjustusega isikutel (kreatiniini kliirens alla 30 ml/min/1,73 m2) oli keskmine plasma
kliirens vähenenud umbes 25% võrra, kuigi individuaalsed kliirensi väärtused on siiski tervete isikute
normi piirides. Vaba kvetiapiini ja inimesel aktiivse plasma metaboliidi N-desalküülkvetiapiini
(norkvetiapiini) keskmine molaarne fraktsioon eritub < 5% ulatuses uriiniga.

Kvetiapiin metaboliseerub ulatuslikult maksas, pärast radioaktiivselt märgistatud kvetiapiini
manustamist elimineerub alla 5% muutumatul kujul uriini või roojaga. Ligikaudu 73%
radioaktiivsusest eritub uriiniga ja 21% roojaga. Teadaoleva maksakahjustusega isikutel (stabiilne
alkohoolne tsirroos) on kvetiapiini keskmine plasma kliirens vähenenud ligikaudu 25% võrra. Kuna
kvetiapiin metaboliseerub ulatuslikult maksas, on maksakahjustusega patsientidel oodata
kontsentratsiooni suurenemist plasmas. Nendel patsientidel võib vajalikuks osutuda annuse
kohandamine (vt lõik 4.2).

In vitro uuringud on kinnitanud, et tsütokroom P450 süsteemi poolt vahendatud kvetiapiini
metabolismis on vastutav roll ensüümil CYP3A4. N-desalküülkvetiapiin (norkvetiapiin) moodustub
peamiselt ning ka eritub CYP3A4 kaudu.

Näidati, et kvetiapiin ja mõned selle metaboliidid (sh N-desalküülkvetiapiin ehk norkvetiapiin) on in
vitro nõrgad tsütokroom P450 isoensüümide 1A2, 2C9, 2C19, 2D6 ja 3A4 inhibeerijad. In vitro CYP
inhibeerimist täheldatakse ainult kontsentratsioonides, mis olid ligikaudu 5 kuni 50 korda suuremad
kontsentratsioonidest, mida täheldati inimestel annusevahemikus 300 kuni 800 mg ööpäevas. Nende in
vitro tulemuste alusel ei ole tõenäoline, et kvetiapiini samaaegne manustamine teiste ravimitega viib
selle teise ravimi tsütokroom P450 poolt vahendatud metabolismi kliiniliselt olulise inhibeerimiseni.
Loomkatsed viitavad sellele, et kvetiapiin võib indutseerida tsütokroom P450 ensüüme. Teiselt poolt
ei leidnud spetsiifiline koostoimete uuring psühhootilistel patsientidel tsütokroom P450 aktiivsuse
suurenemist pärast kvetiapiini manustamist.

5.3 Prekliinilised
ohutusandmed


Mitmetes in vitro ja in vivo genotoksilisuse uuringutes ei leitud tõendeid genotoksilisuse kohta.
Katseloomadel täheldati kliiniliselt olulise ekspositsioonitaseme juures järgnevaid muutusi, mida ei ole
veel kinnitatud pikaajaliste kliiniliste uuringutega:
Rottide kilpnäärmes on leitud pigmendiladestusi; Cynomolgus"e liigi ahvidel on täheldatud
follikulaarsete kilpnäärmerakkude hüpertroofiat koos T3 plasmakontsentratsiooni, hemoglobiini
kontsentratsiooni ja punavereliblede ning valgevereliblede arvu vähenemisega; koertel leiti läätse
läbipaistmatust ja kaed.
Arvestades nende leidudega, tuleb kaaluda kvetiapiinravist saadavat kasu ja võimalikke ohutusriske
patsiendile.


6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1 Abiainete
loetelu

Tableti sisu:
Povidoon K30 (E1201)
Mikrokristalne tselluloos (E460)
Kaltsiumvesinikfosfaatdihüdraat
Naatriumtärklisglükolaat tüüp C
Kolloidne ränidioksiid, veevaba
Magneesiumstearaat (E572)

Tableti kate:
Hüpromelloos (E464)
Laktoosmonohüdraat
Makrogool 3350
Triatsetiin
Titaandioksiid (E171)

25 mg tabletid: punane raudoksiid (E172) ja kollane raudoksiid (E172).
100 mg ja 150 mg tabletid: kollane raudoksiid (E172).

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat

6.4 Säilitamise
eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Läbipaistmatud PVC/alumiinium blistrid, igas blistris 10 tabletti, pappkarbis (pakend).
Pakendi suurused:
25 mg: 30 tabletti.
100 mg ja 150 mg: 30, 60 ja 90 tabletti.
200 mg ja 300 mg: 60 ja 90 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks


Erinõuded puuduvad.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA

Glenmark Pharmaceuticals s.r.o
Hvzdova 1716/2b
140 78 Praha 4
Tsehhi Vabariik


8.
MÜÜGILOA NUMBRID

25 mg: 670110
100 mg: 669810
150 mg: 669910
200 mg: 670010
300 mg: 670210


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

03.02.2010


10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud veebruaris 2010.