Sibutril - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS

Sibutril, 10 mg kõvakapslid
Sibutril, 15 mg kõvakapslid


2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Sibutril, 10 mg kõvakapslid
Toimeaine on sibutramiinvesinikkloriidmonohüdraat. Iga kapsel sisaldab 10 mg
sibutramiinvesinikkloriidmonohüdraati.
Abiaine: 162,5 mg laktoosmonohüdraati.

Sibutril, 15 mg kõvakapslid
Toimeaine on sibutramiinvesinikkloriidmonohüdraat. Iga kapsel sisaldab 15 mg
sibutramiinvesinikkloriidmonohüdraati.
Abiaine: 157,5 mg laktoosmonohüdraati.

INN. Sibutraminum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Kõvakapsel.

Sibutril, 10 mg kõvakapslid:
Kapslid, millel on kollane keha ja kollane kaas, mis sisaldavad valget kuni valkjat pulbrit.

Sibutril, 15 mg kõvakapslid:
Kapslid, millel on valge keha ja valge kaas, mis sisaldavad valget kuni valkjat pulbrit.


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1 Näidustused

Abistava vahendina kehamassi vähendamise programmis:
·
alimentaarse rasvtõvega patsientidele, kelle kehamassi indeks (BMI) on suurem või võrdne 30
kg/m²;
·
alimentaarse ülekaaluga patsientidele, kelle BMI on suurem või võrdne 27 kg/m² ning kaasnevad
teised riskifaktorid, näiteks II tüübi diabeet või düslipideemia.

Märkus
Sibutramiini võib määrata ainult nendele patsientidele, kes vastavat kehamassi vähendamise
programmi järgides ei saavutanud oodatud tulemust s.o patsientidele, kellel on raskusi kehamassi
vähendamise ja säilitamisega 3 kuuga rohkem kui 5%.
Sibutramiinravi võib määrata ainult ühe osana pikaajalisest kompleksest kehamassi vähendamise
programmist, mis viiakse läbi vastavat kogemust omava arsti jälgimisel. Kehamassi vähendamise
programm peab hõlmama ka dieedi ja elustiili muutusi, samuti suuremat füüsilist aktiivsust. Selline
terviklik lähenemine on oluline söömis- ja elustiiliharjumuste jätkuvaks muutmiseks, mis on eriti
oluline vähenenud kehamassi pikaajalisel säilitamisel pärast sibutramiinravi lõpetamist. Patsiendid
peaksid muutma oma elustiili juba sibutramiinravi ajal, see võimaldab neil säilitada kehamassi pärast
sibutramiinravi lõpetamist.
Kui patsiendil ei õnnestu oma elustiili muuta, võib kehamass uuesti suureneda. Ka pärast
sibutramiinravi lõpetamist on soovitatav pidev arstlik kontroll.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Täiskasvanud
Algannus on üks Sibutril 10 mg päevas. Kapsel tuleb alla neelata tervelt, hommikul koos vedelikuga
(nt klaasitäie veega). Kapsli võib võtta söögi ajal või sõltumata söögiaegadest.
Patsientidel, kellel Sibutril 10 mg toime ei osutu piisavaks (kehakaal alaneb nelja ravinädalaga vähem
kui 2 kg), võib annuse tõsta 15 mg-ni (üks Sibutril 15 mg kõvakapsel) üks kord päevas, eeldusel, et
patsient talus Sibutril 10 mg hästi.
Ravi tuleb katkestada patsientidel, kellel Sibutril 15 mg kõvakapslid ei saavuta oodatud ravivastust
(kaalulangus vähem kui 2 kg nelja ravinädala jooksul).
Ravile mittereageerijatel on suurem võimalus kõrvaltoimete tekkeks (vt lõik 4.8).

Ravi kestus
Ravi tuleb lõpetada patsientidel, kellel ei saavutata adekvaatset ravivastust. Siia alla kuuluvad
patsiendid, kelle kehakaal jääb pärast vähem kui 5%-list kaalulangust püsima või kelle kaalulangus
pärast kolmekuulist ravi on vähem kui 5% esialgsest kehakaalust. Ravi ei tohi jätkata patsientidel,
kellel pärast esialgset kaalu alanemist suurenes kehakaal 3 kg või rohkem.
Kaasuvate haigustega patsientidel soovitatakse ravi sibutramiiniga jätkata ainult juhul, kui
esilekutsutud kehakaalu langusega seonduvad teised kliiniliselt soodsad toimed, nagu lipiidide
näitajate paranemine düslipideemiaga patsientidel või glükeemilise kontrolli paranemine II tüüpi
diabeediga patsientidel.
Sibutramiini tohib manustada ainult üheaastase perioodi jooksul. Puuduvad andmed ravimi kasutamise
kohta pikema kui ühe aastase perioodi vältel.

4.3 Vastunäidustused

·
Ülitundlikkus sibutramiinvesinikkloriidmonohüdraadi või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
·
Rasvumise orgaanilised põhjused.
·
Anamneesis rasked söömishäired.
·
Psühhiaatrilised haigused. Loomkatsetes on sibutramiin avaldanud potentsiaalset antidepressiivset
toimet, mistõttu ei saa välistada võimalust, et sibutramiin võib bipolaarse häirega patsientidel
vallandada mania-episoodi.
·
Gilles de la Tourette`i sündroom.
·
Monoaminooksüdaasi inhibiitorite või teiste tsentraalse toimega ravimite (nagu antidepressandid,
antipsühhootikumid) kasutamine psüühikahäirete korral või kaalu langetamise eesmärgil viimase 2
nädala jooksul või trüptofaani kasutamine unehäirete raviks.
·
Anamneesis koronaartõbi, südame paispuudulikkus, tahhükardia, perifeersete arterite okluseeriv
haigus, arütmia või tserebrovaskulaarne haigus (insult või transitoorne isheemiline atakk (TIA)).
·
Ebapiisavalt ravitud hüpertensioon (>145/90 mmHg; vt lõik 4.4).
·
Hüpertüreoidism.
·
Raske maksakahjustus.
·
Raske neerukahjustus ja lõppstaadiumis neeruhaigusega dialüüsipatsiendid.
·
Prostata healoomuline hüperplaasia uriini retentsiooniga.
·
Feokromotsütoom.
·
Kitsa nurgaga glaukoom.
·
Anamneesis narkootikumi-, ravimi- või alkoholisõltuvus.
·
Rasedus ja imetamine (vt lõik 4.6).
·
Lapsed ja kuni 18-aastased noorukid, andmete puudumise tõttu.
·
Üle 65-aastased patsiendid, andmete puudumise tõttu.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Hoiatused
Sibutramiin on mõnedel patsientidel põhjustanud kliiniliselt olulist vererõhu tõusu, mistõttu tuleb
kõikidel sibutramiini kasutavatel patsientidel jälgida vererõhku ja pulsisagedust. Esimese kolme
ravikuu jooksul tuleb nimetatud näitajaid kontrollida iga 2 nädala tagant. 4. kuni 6. ravikuu jooksul on
näitajate kontroll näidustatud üks kord kuus ning seejärel regulaarselt kõige rohkem kolmekuuliste
intervallide järel. Ravi tuleb katkestada patsientidel, kellel kahel järjestikusel visiidil ilmneb
rahuolekus pulsisageduse tõus 10 või rohkem lööki minutis või süstoolse/diastoolse vererõhu tõus
rohkem kui 10 mmHg võrra. Ravi tuleb lõpetada varem adekvaatselt ravitud hüpertooniaga
patsientidel, kelle vererõhu väärtused on vähemalt kahel järjestikusel mõõtmisel üle 145/90 mmHg (vt
lõik 4.8).
Uneapnoe sündroomiga patsientidel tuleb vererõhu jälgimisele pöörata erilist tähelepanu.
·
Sibutramiini samaaegne kasutamine sümpatomimeetikumidega, vt lõik 4.5.
·
Kuigi sibutramiini ei ole seostatud primaarse pulmonaalse hüpertensiooniga, on kõikide
rasvumisvastaste ravimite kasutamise ajal vajalik patsienti regulaarsetel visiitidel jälgida
sümptomite nagu düspnoe, rinnavalu ja tursed hüppeliigeste piirkonnas tekke suhtes. Patsient peab
teadma, et nimetatud sümptomite tekkimisel tuleb koheselt arsti poole pöörduda.
·
Ettevaatus on vajalik sibutramiini manustamisel epilepsiaga patsientidele.
·
Kerge kuni keskmise maksakahjustusega patsientidel on täheldatud sibutramiini
plasmakontsentratsiooni tõus. Kuigi kõrvaltoimeid ei ole täheldatud, tuleks sibutramiini nendel
patsientidel kasutada ettevaatusega.
·
Kuigi neerude kaudu erituvad ainult inaktiivsed metaboliidid, tuleks kerge ja keskmise
neerukahjustusega patsientidel kasutada sibutramiini ettevaatusega.
·
Sibutramiini tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel perekonna anamneesis on olnud
motoorseid või verbaalseid tikke.
·
Fertiilses eas naised peavad sibutramiinravi ajal kasutama tõhusaid rasestumisvastaseid vahendeid.
·
Kesknärvisüsteemi toimivate ravimite kasutamisel esineb ravimi kuritarvitamise võimalus. Siiski,
kliinilises praktikas ei ole esinenud viiteid sibutramiini kuritarvitamise kohta.
·
Üldiselt kardetakse, et teatud rasvumisvastased ravimid võivad põhjustada südame klapipatoloogia
riski tõusu. Siiski, kliinilised andmed ei ole näidanud klapipatoloogia sagenemist sibutramiinravi
ajal.
·
Ravim on vastunäidustatud raskekujuliste söömishäiretega (nagu anorexia nervosa ja buliimia)
patsientidele. Puuduvad andmed sibutramiini kasutamisest kompulsiivse söömishäirega
patsientidel.
·
Sibutramiini tuleb manustada ettevaatusega avatud nurgaga glaukoomiga patsientidele ja isikutele,
kellel on suurem risk kõrgenenud silmasisese rõhu tekkeks, näiteks vastav perekonna anamnees.
·
Sarnaselt teiste serotoniini tagasihaarde inhibiitoritega võib sibutramiin suurendada veritsuste riski
(kaasa arvatud günekoloogiline, seedetrakti ja naha või limaskestade veritsus). Seetõttu tuleb
sibutramiini kasutada ettevaatusega suurenenud veritsuse riskiga patsientidel ja isikutel, kes
kasutavad samaaegselt hemostaasi või trombotsüütide funktsiooni mõjutavaid ravimeid.
·
Harvadel juhtudel on sibutramiinravi saavatel patsientidel teatatud depressiooni, enesetapumõtete
ja suitsiidide tekkest. Seetõttu on oluline hoolikalt jälgida depressioonianamneesiga patsiente. Kui
sibutramiinravi ajal tekivad depressiooni sümptomid, tuleb kaaluda sibutramiinravi katkestamist
ning edasise näidustatud ravi alustamist.
·
Ravim sisaldab laktoosi, mistõttu ei tohi seda kasutada harvaesineva päriliku
galaktoositalumatusega, laktaasidefitsiidiga või glükoosi-galaktoosi imendumishäirega
patsientidel.

4.5 Koostoimed
teiste
ravimitega ja muud koostoimed

Sibutramiin ja selle aktiivsed metaboliidid elimineeritakse hepaatilise metabolismi teel; peamine
ensüüm on CYP3A4 ning osaliselt ka CYP2C9 ja CYP1A2. Ettevaatus on vajalik sibutramiini
koosmanustamisel ravimitega, mis mõjutavad ensüümi CYP3A4 aktiivsust (vt lõik 5.2). CYP3A4
inhibiitorid on ketokonasool, itrakonasool, erütromütsiin, klaritromütsiin, troleandomütsiin ja
tsüklosporiin. Koostoimeuuringus suurenes ketokonasooli või erütromütsiini ja sibutramiini
koosmanustamisel sibutramiini aktiivsete metaboliitide plasmakontsentratsioon (AUC) vastavalt 23%
ja 10%. Südame löögisagedus suurenes keskmiselt kuni 2,5 lööki minutis võrreldes ainult sibutramiini
manustamisega. Rifampitsiin, fenütoiin, karbamasepiin, fenobarbitaal ja deksametasoon on CYP3A4
ensüümi indutseerijad ja võivad kiirendada sibutramiini metabolismi, kuigi seda ei ole
eksperimentaalselt uuritud.
Serotoniini taset tõstvate ravimite samaaegne kasutamine võib suurendada raskete koostoimete
tekkeriski. Seda fenomeni nimetatakse serotoniini sündroomiks ning see võib tekkida harvadel
juhtudel selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite (SSRI) manustamisel koos teatud migreeni
ravimitega (näiteks nagu sumatriptaan, dihüdroergotamiin) või koos mõnede opioididega (nagu
pentazosiin, petidiin, fentanüül, dekstrometorfaan) või kahe SSRI samaaegsel kasutamisel. Kuna
sibutramiin inhibeerib serotoniini tagasihaaret (muude toimete hulgas), ei tohiks sibutramiini kasutada
samaaegselt teiste ajus serotoniini taset suurendavate ravimitega.
Sibutramiini kasutamist samaaegselt teiste vererõhku või südame löögisagedust suurendavate
ravimitega (nt sümpatomimeetikumid) ei ole süstemaatiliselt uuritud. Nende ravimite hulka kuuluvad
teatud köha, külmetuse ja allergia ravimid (nt efedriin, pseudoefedriin) ning mõned dekongestandid
(nt ksülometasoliin). Ettevaatus on vajalik sibutramiini määramisel neid ravimeid kasutavatele
patsientidele.
Sibutramiin ei halvenda suukaudsete rasestumisvastaste ravimite toimet.
Sibutramiini ühekordse annuse manustamisel koos alkoholiga ei tekkinud kognitiivsete või
psühhomotoorsete funktsioonide häireid. Siiski, alkoholi kasutamine ei sobi üldjuhul kokku dieedi
korral rakendatavate soovitustega.
Puuduvad andmed sibutramiini ja orlistati samaaegse kasutamise kohta. Sibutramiinravi katkestamise
ja monoamiini oksüdaasi inhibiitorite alustamise vahele peaks jääma vähemalt kaks nädalat.

4.6 Rasedus ja imetamine

Rasedus
Sibutramiini ei tohi raseduse ajal kasutada. Üldjuhul ei ole kehakaalu vähendavate ravimite
kasutamine raseduse ajal sobiv, mistõttu peaksid fertiilses eas naised sibutramiinravi ajal kasutama
tõhusaid rasestumisvastaseid vahendeid ning teavitama oma arsti juhul, kui nad ravi ajal rasestuvad
või planeerivad rasedust. Rasedatel ei ole kontrollitud uuringuid sibutramiiniga läbi viidud. Uuringud
tiinetel küülikutel on näidanud emasloomale toksilistes annustes toimet reproduktiivsusele (vt lõik
5.3). Nende andmete tähendus inimesele ei ole teada.

Imetamine
Ei ole teada, kas sibutramiin eritub rinnapiima, mistõttu sibutramiini kasutamine imetamise ajal on
vastunäidustatud.

4.7 Toime
reaktsioonikiirusele

Kuigi sibutramiin ei mõjutanud tervetel vabatahtlikel psühhomotoorseid või kognitiivseid funktsioone,
võib iga tsentraalselt toimiv ravim kahjustada otsustus-, mõtlemis- või motoorset võimet. Patsiente
tuleb hoiatada, et sibutramiini kasutamise ajal võib olla häiritud nende võime juhtida sõidukit,
käsitleda masinaid või töötada ohtlikes olukordades.

4.8 Kõrvaltoimed

Enamik sibutramiinravi ajal teatatud kõrvaltoimeid esineb ravi alustamisel (esimese 4 nädala jooksul).
Nende raskusaste ja esinemissagedus vähenevad aja jooksul. Üldiselt ei ole kõrvaltoimed rasked, ei
nõua ravi lõpetamist ning on pöörduvad.

Kõrvaltoimed, mida täheldati II/III faasi kliinilistes uuringutes on toodud järgnevalt vastavalt
organsüsteemidele (väga sage 1/10, sage 1/100 kuni <1/10):

Organsüsteem Esinemissagedus Kõrvaltoime
Südame häired (vt allpool
Sage Tahhükardia
detailsem informatsioon)
Palpitatsioonid
Vererõhu tõus/hüpertensioon
Vasodilatatsioon (kuumahood)
Närvisüsteemi häired
Väga sage
Suukuivus

Unetus
Sage Pearinglus
Paresteesia
Peavalu
Ärevus
Seedetrakti häired
Väga sage
Kõhukinnisus
Sage Iiveldus
Hemorroidide ägenemine
Naha ja nahaaluskoe
Sage Higistamine
kahjustused

Kardiovaskulaarsüsteem
Täheldatud on puhkeoleku süstoolse ja diastoolse vererõhuväärtuse tõusu keskmiselt 2...3 mm g võrra
ja südame löögisageduse tõusu keskmiselt 3...7 löögi võrra minutis. Üksikutel juhtudel ei saa välistada
ulatuslikumat vererõhu ja südame löögisageduse tõusu. Kliiniliselt olulised vererõhu ja südame
löögisageduse tõusud esinevad peamiselt ravi alustamisel (esimese 4...12 nädala jooksul). Sellistel
juhtudel tuleb ravi katkestada (vt lõik 4.4).
Sibutramiini kasutamine hüpertensiooniga patsientidel vt lõik 4.3 ja lõik 4.4.
Kliinilistes uuringutes ja turustamisjärgse jälgimise käigus esinenud kliiniliselt olulised kõrvaltoimed
on toodud järgnevalt vastavalt organsüsteemidele:

Vere ja lümfisüsteemi häired
Trombotsütopeenia, Henochi-Schönleini purpur.

Kardiovaskulaarsed häired
Kodade virvendus, paroksüsmaalne supraventrikulaarne tahhükardia.

Immuunsüsteemi häired
Teatatud on allergilistest ülitundlikkusreaktsioonidest, mille raskusaste varieerub kergest nahalööbest
ja nõgestõvest angioödeemi ja anafülaksiani.

Psühhiaatrilised häired
Agitatsioon.
Depressioon, nii eelneva depressioonianamneesiga patsientidel kui ilma (vt lõik 4.4).

Närvisüsteemi häired
Krambid.
Serotoniini sündroom kombinatsioonis teiste serotoniini vabanemist mõjutavate ainetega (vt lõik 4.5).
Pöörduvad lühiajalised mäluhäired.

Silma kahjustused
Nägemise hägustumine.

Seedetrakti häired
Kõhulahtisus, oksendamine, seedetrakti verejooks.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Alopeetsia, lööve, nõgestõbi, naha veritsusreaktsioonid (ekhümoos, petehhiad).

Neerude ja kuseteede häired
Äge interstitsiaalne nefriit, mesangiokapillaarne glomerulonefriit, uriini retensioon.

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired
Ebanormaalne ejakulatsioon/orgasm, impotentsus, menstruaaltsükli häired, metrorraagia.

Uuringud
Maksaensüümide aktiivsuse pöörduv tõus.

Muu
Harva on täheldatud ärajätunähte nagu peavalu ja söögiisu tõus.

4.9 Üleannustamine

Sibutramiini üleannustamise kohta on kogemusi vähe. Kõige sagedamini on üleannustamisega seoses
täheldatud tahhükardiat, hüpertensiooni, peavalu ja pearinglust. Üleannustamise korral rakendatav ravi
peab sisaldama üldisi meetmeid, nagu vajadusel hingamisteede vabastamine, südameveresoonkonna
funktsiooni jälgimine, ning üldist sümptomaatilist ja toetavat ravi. Sibutramiini imendumist võib
aeglustada kohene aktiivsöe manustamine. Abi võib olla ka maoloputusest. Ettevaatus on vajalik
beeta-blokaatorite manustamisel vererõhu tõusu ja tahhükardiaga patsientidele. Lõppstaadiumis
neeruhaigusega dialüüsipatsientide uuringutulemused näitasid, et sibutramiini metaboliidid ei eritu
olulisel määral hemodialüüsiga.


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: tsentraalse toimega tüsedusevastased ained, ATC-kood: A08AA10.

Sibutramiini terapeutiline toime on tingitud peamiselt tema sekundaarsete ja primaarsete amiinsete
metaboliitide (metaboliit 1 ja metaboliit 2) toimetest, mis on noradrenaliini, serotoniini
(5-hüdroksütrüptamiini, 5-HT) ja dopamiini tagasihaarde inhibiitorid. Inimese ajukoes on metaboliit 1
ja metaboliit 2 in vitro ~ 3 korda tugevamad noradrenaliini ja serotoniini tagasihaarde inhibiitorid kui
dopamiini tagasihaarde inhibiitorid. Sibutramiinravi saanud vabatahtlike vereplasma proovid
demonstreerisid märkimisväärset noradrenaliini tagasihaarde (73%) ja serotoniini tagasihaarde (54%)
inhibitsiooni ilma olulise dopamiini tagasihaarde (16%) inhibitsioonita. Sibutramiin ja tema
metaboliidid ei ole ei monoamiine vabastavad ained ega ka monoamiini oksüdaasi inhibiitorid. Neil
puudub afiinsus mitmete neurotransmitterite retseptorite suhtes, kaasa arvatud serotoniinergiliste (5-
HT1, 5-HT1A, 5-HT1B, 5-HT2A, 5-HT2C), adrenergiliste (1, 2, 3, 1, 2), dopamiinergiliste (D1-
sarnased, D2-sarnased), muskariin, histamiinergiliste (H1), bensodiasepiinide ja NMDA-retseptorite
suhtes.
Loommudelites, kus kasutati saledaid ja rasvunud rotte, põhjustas sibutramiin kehakaalu kasvu
vähenemist. Arvatakse, et see on seotud sibutramiini toimega toidu hulgale, st küllastustunnet
põhjustava toimega. Lisaks avaldab kaalulangusele soodsat toimet ka suurenenud termogenees. Neid
toimed seostatakse serotoniini ja noradrenaliini tagasihaarde inhibeerimisega.
Inimestel teostatud kliinilistes uuringutes avaldas sibutramiin kehakaalu langetavat toimet, kutsudes
esile küllastustunde.
Saadaval on andmed, mis demonstreerivad sibutramiini termogeenset toimet, mis on seotud kehakaalu
langetamise ajal rahuloleku metaboolse kiiruse adaptiivse langusega.
Sibutramiini indutseeritud kehakaalu langusega kaasnevad soodsad muutused vereseerumi lipiidide ja
veresuhkru kontrolli osas düslipideemia ja II tüüpi diabeediga patsientidel.
Rasvunud II tüüpi diabeediga patsientidel kaasnes sibutramiinravist tingitud kaalulangusega ka HbA1c
taseme langus keskmiselt 0,6% (ühiku) võrra. Sarnaselt seostati rasvunud düslipideemiaga patsientide
kaalulangusega HDL-kolesterooli taseme 12...22%-list tõusu ja triglütseriidide taseme 9...21%-list
langust.

5.2 Farmakokineetilised
omadused

Sibutramiin imendub hästi ning metaboliseerub ulatuslikult esmasel maksapassaazil. Maksimaalne
plasmakontsentratsioon (Cmax) saabub 1,2 tundi pärast ühekordse 20 mg
sibutramiinvesinikkloriidmonohüdraadi annuse suukaudset manustamist. Lähteravimi poolväärtusaeg
on 1,1 tundi. Farmakoloogiliselt aktiivsed metaboliidid 1 ja 2 saavutavad maksimaalse
plasmakontsentratsiooni kolme tunniga ning nende eliminatsiooni poolväärtusaeg on vastavalt 14 ja 16
tundi. 10...30 mg annuste puhul esineb lineaarne farmakokineetika ilma annusest sõltuva muutusega
eliminatsiooni poolväärtusajas, kuid koos annusest proportsionaalselt sõltuva plasmakontsentratsiooni
tõusuga. Korduvate annuste manustamisel saavutatakse metaboliitide 1 ja 2 stabiilne
plasmakontsentratsioon 4 päeva jooksul, ligikaudu kahekordse kumulatsiooniga.
Rasvunud isikutel on sibutramiini ja tema metaboliitide farmakokineetika sarnane normaalkaalulistele
isikutele.
Hetkel saadaolevate suhteliselt väheste andmete põhjal ei ole leitud kliiniliselt olulist erinevust meeste
ja naiste farmakokineetikas. Eakatel tervetel isikutel (keskmine vanus 70 aastat) täheldatud
farmakokineetika profiil oli sarnane noortele tervetele isikutele.

Neerukahjustus
Sibutramiini metaboliitide 1, 2, 5 ja 6 dispositsiooni uuriti erineva neerufunktsiooniga patsientidel.
Sibutramiin ise ei olnud mõõdetav. Üldjuhul ei mõjutanud neerukahjustus aktiivsete metaboliitide 1 ja
2 AUC´d, välja arvatud metaboliit 2 AUC, mis lõppstaadiumis neeruhaigusega dialüüsipatsientidel oli
ligikaudu pool normaalsetel isikutel mõõdetust (CLcr 80 ml/min). Võrreldes normaalse
neerufunktsiooniga isikutega, suurenes inaktiivsete metaboliitide 5 ja 6 AUC mõõduka
neerukahjustusega patsientidel 2...3 korda (30 ml/min < CLcr 60 ml/min), raske neerukahjustusega
patsientidel 8...11 korda (CLcr 30 ml/min) ning lõppstaadiumis neeruhaigusega dialüüsipatsientidel
22...33 korda.
Ligikaudu 1% suukaudsest annusest taastus hemodialüüsi protsessi vältel dialüsaadis metaboliitide 5
ja 6 kombinatsioonina, samal ajal kui metaboliidid 1 ja 2 ei olnud dialüsaadis mõõdetavad.
Sibutramiini ei tohiks kasutada raske neerupuudulikkusega patsientidel, kaasa arvatud lõppstaadiumis
neeruhaigusega dialüüsipatsientidel.

Maksakahjustus
Mõõduka maksakahjustusega isikutel oli sibutramiini ühekordse annuse manustamise järgselt
aktiivsete metaboliitide biosaadavus 24% kõrgem. Sibutramiini ja tema metaboliitide 1 ja 2
seondumine plasmavalkudega on vastavalt 97%, 94% ja 94%. Sibutramiini ja tema aktiivsete
metaboliitide 1 ja 2 peamine eliminatsioon toimub maksa kaudu. Teised (inaktiivsed) metaboliidid
eritatakse peamiselt uriiniga; uriini/väljaheite suhe on 10:1.
In vitro maksa mikrosoomide uuringud näitasid, et CYP3A4 on peamine tsütokroom P450 isoensüüm,
mis vastutab sibutramiini metabolismi eest. In vitro ei esinenud afiinsust väikese võimekusega
ensüümi CYP2D6 suhtes, millega on seotud farmakokineetilised koostoimed mitmete ravimitega.
Edasised in vitro uuringud on näidanud, et sibutramiin ei oma märkimisväärset toimet tsütokroom
P450 peamiste isoensüümide, sealhulgas CYP3A4, aktiivsusele.
Metaboliit 2 edasisse metabolismi oli (in vitro) kaasatud CYP450 süsteemist ensüümid CYP3A4 ja
CYP2C9. Kuigi puuduvad kindlad andmed, on tõenäoline, et CYP3A4 on seotud metaboliit 1 edasise
metabolismiga.

5.3 Prekliinilised
ohutusandmed

Sibutramiini ühekordse annuse manustamisel katseloomadele ilmnenud toksiline toime on üldjuhul
olnud võimendunud farmakodünaamilise toime tulemus. Pikemaajalist ravi on seostatud vaid
kergekujuliste patoloogiliste muutuste ja sekundaarsete või liigiomaste nähtudega. Seega on
vähetõenäoline, et neid esineb sibutramiini korrektsel kliinilisel kasutamisel.
Rottidel ja küülikutel viidi läbi reproduktiivsusuuringuid. Üks uuring demonstreeris küülikutel loote
kardiovaskulaarsete väärarengute esinemissageduse vähest suurenemist ravigrupis võrreldes
kontrollgrupiga, samas kui teine uuring näitas väiksemat esinemissagedust võrreldes kontrolligrupiga.
Lisaks oli teise uuringu ravigrupis veidi rohkem looteid kahe väikese anomaaliaga (väike,
keermetaoline luustunud ühendus ülalõualuu ja sarnaluu vahel ja väga väikesed erinevused mõnede
aordikaarest algavate väikeste arterite tüvede paiknemises), mida ei täheldatud esimeses uuringus.
Nimetatud leidude tähendus inimestele ei ole teada. Sibutramiini kasutamist raseduse ajal ei ole
uuritud.
Ulatuslikud genotoksilisuse uuringud ei täheldanud sibutramiini mutageenset toimet.
Uuringud närilistel on näidanud, et sibutramiin ei oma potentsiaalset kartsinogeenset toimet
inimestele.


6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1 Abiainete
loetelu

Kapsli sisu
Mikrokristalne tselluloos
Laktoosmonohüdraat
Magneesiumstearaat
Kolloidne ränidioksiid, veevaba

Kapsli kest
Zelatiin
Kollane raudoksiid (E172, ainult 10 mg kapslid)
Naatriumlaurüülsulfaat
Titaandioksiid (E171)

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

PVC/PE/PVDC//Alumiinium blisterpakend: 3 aastat.
HDPE pudelid lastekindla PP korgiga: 3 aastat; pärast esmast avamist kasutada 6 kuu jooksul.

6.4 Säilitamise
eritingimused


PVC/PE/PVDC//Alumiinium blisterpakend:
Hoida temperatuuril kuni 30ºC.
HDPE pudelid lastekindla PP korgiga:
Hoida temperatuuril kuni 25ºC.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

PVC/PE/PVDC//Alumiinium blisterpakend: 14, 28, 30, 56, 60, 84, 90, 98, 100 kapslit.
HDPE pudelid lastekindla PP korgiga: 14, 28, 30, 56, 60, 84, 90, 98, 100 kapslit.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA

Sandoz d.d.
Verovskova 57
Sl-1000 Ljubljana
Sloveenia


8. MÜÜGILOA
NUMBRID

Sibutril 10mg: 581908
Sibutril 15mg: 581808


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

18.04.2008


10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud oktoobris 2009