Stadamet - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS

STADAMET 1000 mg õhukese polümeerikilega kaetud tabletid


2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks õhukese polümeerikilega kaetud tablett sisaldab 1000 mg metformiinvesinikkloriidi vastavalt
780 mg metformiinile.
INN. Metforminum.

Abiained vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikilega kaetud tablett.
Valge piklik kaetud tablett, mõlemal poolel poolitusjoon (snap-tablett).


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1 Näidustused

II tüüpi diabeedi ravi, eriti ülekaalulistel patsientidel, kui dieet ja füüsiline koormus ei taga veresuhkru
sisalduse piisavat vähenemist.
Märkus
·
Täiskasvanuil võib STADAMET 1000 mg õhukese polümeerikilega kaetud tablette kasutada
monoteraapiana või kombinatsioonis teiste suukaudsete diabeedivastaste ravimite või insuliiniga.
·
Üle 10-aastastel lastel ja teismelistel võib STADAMET 1000 mg õhukese polümeerikilega
kaetud tablette kasutada monoteraapiana või kombinatsioonis insuliiniga.

Ülekaalulistel II tüüpi diabeediga täiskasvanud patsientidel, kel on metformiini kasutatud esmavaliku
ravimina pärast dieetravi ebaõnnestumist, on täheldatud diabeedi tüsistuste vähenemist (vt 5.1
Farmakodünaamilised omadused).

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Täiskasvanud
Monoteraapia ja kombinatsioon teiste suukaudsete diabeedivastaste ravimitega
Algannus on tavaliselt 500 mg (1/2 STADAMET 1000 mg õhukese polümeerikilega kaetud tabletti)
kuni 850 mg metformiinvesinikkloriidi 2...3 korda ööpäevas, manustatuna kas söögi ajal või pärast
sööki.

10...15 päeva pärast kohandatakse annust vere glükoosisisalduse põhjal. Seedetrakt talub ravimit
paremini, kui annust suurendada aeglaselt.

Metformiinvesinikkloriidi maksimaalne soovituslik annus on 3 g ööpäevas.

Juhul kui patsient kavatsetakse mõnelt teiselt suukaudselt diabeedivastaselt ravimilt metformiinile üle
viia, siis lõpetage kõigepealt teise ravimi kasutamine ning alles seejärel alustage metformiini
kasutamist eespool kirjeldatud annustega.

Kombinatsioon insuliiniga
Vereglükoosi paremaks reguleerimiseks võib metformiini ja insuliini kasutada kombineeritud ravina.
Metformiini algannus on nagu tavaliselt 500 mg (1/2 STADAMET 1000 mg õhukese polümeerikilega
kaetud tabletti) kuni 850 mg metformiinvesinikkloriidi kaks kuni kolm korda ööpäevas, kusjuures
insuliini annust kohandatakse vastavalt vere glükoosisisaldusele.

Eakad patsiendid
Kuna eakatel patsientidel võib neerufunktsioon olla vähenenud, tuleb metformiinvesinikkloriidi annust
kohandada vastavalt neerufunktsioonile. Seega on vaja neerufunktsiooni regulaarselt jälgida (vt lõik
4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel).

Lapsed ja teismelised
Monoteraapia ja kombinatsioon insuliiniga
STADAMET 1000 mg õhukese polümeerikilega kaetud tablette võib kasutada üle 10-aastastel lastel ja
teismelistel.

Tavaline algannus on 500 mg (1/2 STADAMET 1000 mg õhukese polümeerikilega kaetud tabletti)
kuni 850 mg metformiinvesinikkloriidi ööpäevas, manustatuna söögi ajal või pärast sööki.

10...15 päeva pärast tuleb annust kohandada vastavalt vere glükoosisisaldusele. Seedetrakt talub
ravimit paremini, kui annust suurendada aeglaselt. Metformiinvesinikkloriidi maksimaalne soovituslik
annus on 2 g ööpäevas, jagatuna 2...3 üksikannuseks.

Kasutusjuhend
Tänu snap-tableti vormile saab kaetud tablette nagu ka teisi tablette poolitada kahe käe abil, või
asetades tableti kõvale, siledale pinnale, suurem murdejoon (soon) allpool, ja vajutada pöidlaga.

4.3 Vastunäidustused

-
Ülitundlikkus metformiinvesinikkloriidi või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
-
Diabeetiline ketoatsidoos, diabeetiline prekooma.
-
Neerupuudulikkus või neerufunktsiooni häire (kreatiniini kliirens <60 ml/min).
-
Ägedad seisundid, millega kaasneb neerufunktsiooni muutuse oht, nt dehüdratsioon, raske
infektsioon, sokk, joodi sisaldavate kontrastainete intravaskulaarne manustamine (vt 4.4 Hoiatused ja
ettevaatusabinõud kasutamisel).
-
Ägedad või kroonilised haigused, mis võivad põhjustada kudede hüpoksiat, nt südame- või
hingamispuudulikkus, hiljutine müokardiinfarkt, sokk.
-
Maksapuudulikkus, äge alkoholimürgistus, alkoholism.
-
Imetamine.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Laktatsidoos
Laktatsidoos on harvaesinev, kuid raske (kohese ravi puudumisel esineb kõrge suremus) metaboolne
tüsistus, mis võib tekkida seoses metformiini kumulatsiooniga. Metformiinravi korral on laktatsidoosi
juhtumeid registreeritud eeskätt raske neerupuudulikkusega diabeedihaigetel. Laktatsidoosi
esinemissagedust saab ja tuleb vähendada ka teiste sellega seotud riskifaktorite hindamise (nt ravile
halvasti alluv diabeet, ketoneemia, nälgimine, liigne alkoholi tarbimine, maksapuudulikkus ja kõik
hüpoksiaga seotud seisundid) abil.

Diagnoos:
Laktatsidoosi iseloomustavad atsidootiline hingeldus, kõhuvalu ja hüpotermia, millele järgneb kooma.
Diagnostilistest laboratoorsetest leidudest esinevad vere pH langus, vereplasma laktaaditase üle
5 mmol/L, suurenenud katioonide-anioonide vahe ning laktaadi ja püruvaadi suhe. Metaboolse
atsidoosi kahtlusel tuleb metformiinravi lõpetada ja patsient otsekohe hospitaliseerida (vt 4.9
Üleannustamine).

Neerufunktsioon:
Et metformiin eritub neerude kaudu, tuleb enne ravi alustamist ja seejärel regulaarselt määrata
kreatiniini taset seerumis:
-
normaalse neerufunktsiooniga patsientidel vähemalt üks kord aastas;
-
eakatel patsientidel ja neil, kel on seerumi kreatiniinisisaldus normi ülemisel piiril, vähemalt
2...4 korda aastas.

Neerufunktsiooni vähenemist esineb vanuritel sageli ning see on asümptomaatiline. Eriti tähelepanelik
tuleb olla sellistes olukordades, mis võivad kahjustada neerufunktsiooni (nt antihüpertensiivse või
diureetilise ravi alustamine või mittesteroidsete põletikuvastaste ainete (MSPVA) kasutamise alguses).

Joodi sisaldavate kontrastainete manustamine:
Kuna radioloogilistes uuringutes kasutatavate joodisisaldusega kontrastainete intravaskulaarne
manustamine võib põhjustada neerupuudulikkust, peab ravi metformiinvesinikkloriidiga eelnevalt või
testi tegemise ajal katkestama ning seda ei tohi jätkata enne 48 tunni möödumist ja mitte enne
neerufunktsiooni normaliseerumist.

Kirurgia
Ravi metformiinvesinikkloriidiga tuleb lõpetada 48 tundi enne üld-, spinaal- või
periduraalanesteesiaga teostatavat plaanilist operatsiooni. Ravi tohib jätkata mitte varem kui 48 tundi
pärast operatsiooni või enteraalse toitmise taasalustamist ja mitte enne neerufunktsiooni
normaliseerumist.

Lapsed ja teismelised:
Enne metformiinravi alustamist tuleb II tüüpi diabeedi diagnoos kinnitada.

Üheaastase kestusega kontrollitud kliinilistes uuringutes ei avastatud metformiinil mingit toimet
kasvule ega suguküpsusele, kuid nende spetsiifiliste küsimuste osas ei ole pikaajalisi uuringuid läbi
viidud. Seega soovitatakse tähelepanelikult jälgida metformiini toimet neile parameetritele lastel, eriti
puberteedieelses eas.

10...12-aastased lapsed:
Laste ja teismelistega läbiviidud kontrollitud kliinilised uuringud hõlmasid ainult 15 last vanuses
10...12 aastat. Ehkki metformiini efektiivsus ja ohutus alla 12-aastastel lastel olid samasugused nagu
vanematel lastel, tuleb selle ravimi ordineerimisel 10...12-aastastele lastele olla eriti tähelepanelik.

Teised ettevaatusabinõud:
Kõik patsiendid peavad jätkama süsivesikute regulaarset päevast jaotamist. Ülekaalulised patsiendid
peavad jätkama energiavaest dieeti.

Regulaarselt tuleb läbi viia laboratoorseid teste diabeedi monitooringuks.

Metformiin üksi ei põhjusta kunagi hüpoglükeemiat, kuid tema kasutamisel koos insuliini või
sulfonüüluureatega tuleb olla ettevaatlik.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Ebasoovitatavad kombinatsioonid

Alkohol
Ägeda alkoholimürgistuse puhul tõuseb laktatsidoosi tekkerisk, eriti juhul, kui kaasneb:
-
nälgimine või alatoitlus;
-
maksapuudulikkus.
Vältida alkoholi tarvitamist ja alkoholi sisaldavate ravimite kasutamist.

Joodi sisaldavad kontrastained
Veenisiseste joodi sisaldavate kontrastainete kasutamine võib põhjustada neerupuudulikkust, viies
metformiini kumulatsioonile ja laktatsidoosi tekkeriskile. Ravi metformiinvesinikkloriidiga peab
katkestama enne testi või testi tegemise ajal ja mitte manustama seda 48 tundi pärast testi ning jätkama
hiljem neerufunktsiooni normaliseerumisel.

Ettevaatust nõudvad kombinatsioonid
Kortikosteroidid (süsteemselt ja lokaalselt), 2-agonistid ja diureetikumid avaldavad olulist
hüperglükeemilist toimet. Teavitage sellest patsienti ning teostage sagedamini vereglükoosi uuringuid,
eriti ravi alguses. Vajadusel kohandage diabeedivastase ravimi annust teise ravimi kasutamise ajal või
pärast selle lõpetamist.

AKE inhibiitorid võivad vähendada vereglükoosi taset. Vajadusel kohandage diabeedivastase ravimi
annust teise ravimi kasutamise ajal või pärast selle lõpetamist.

4.6 Rasedus ja imetamine

Kasutamine raseduse ajal
Seni puuduvad olulised epidemioloogilised andmed. Loomuuringud ei ole näidanud kahjulikke
toimeid tiinusele, embrüonaalsele ega fetaalsele arengule, sünnitusele ega postnataalsele arengule (vt
5.3 Prekliinilised ohutusandmed).

Kui naine plaanib rasestumist või raseduse ajal ei tohi diabeeti metformiiniga ravida, vaid veresuhkru
võimalikult normilähedase taseme hoidmiseks tuleb kasutada insuliini, vähendamaks veresuhkru
ebanormaalsest tasemest tingitud väärarengute tekke riski lootel.

Kasutamine imetamise ajal
Metformiin eritub imetavate rottide emapiima. Inimeste kohta sellised andmed puuduvad, mistõttu
tuleb otsustada, kas lõpetada imetamine või metformiinravi, arvestades selle toimeaine tähtsust emale.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Monoteraapia metformiinvesinikkloriidiga ei põhjusta hüpoglükeemiat ning ei avalda seega mingit
toimet autojuhtimisele ega masinate käsitsemisele. Siiski tuleb patsientide tähelepanu juhtida sellele,
et metformiini kasutamisel koos teiste diabeedivastaste ravimitega (sulfonüüluuread, insuliin,
repagliniid) esineb hüpoglükeemia oht.

4.8 Kõrvaltoimed

STADAMET 1000 mg kaetud tablettidega ravi ajal võib esineda järgmisi kõrvaltoimeid.
Esinemissagedused on määratletud järgmiselt: väga sageli: >1/10; sageli 1/100, <1/10; aeg-ajalt
1/1 000, <1/100; harva 1/10 000, <1/1 000; väga harva <1/10 000 ja üksikjuhtumid.

Ainevahetus- ja toitumishäired
Väga harva:
Pikaajalist metformiinravi saavatel patsientidel on täheldatud vitamiin B12 imendumise vähenemist ja
seerumi vitamiin B12 taseme langust. Kui patsiendil tekib megaloblastaneemia, on soovitatav seda
etioloogilise tegurina arvesse võtta.

Väga harva:
Laktatsidoos (0,03 juhtumit 1 000 patsiendiaasta kohta; vt 4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud
kasutamisel).

Närvisüsteemi häired
Sageli:
Maitsmisaistingu häired

Seedetrakti häired
Väga sageli:
Iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu ja isutus. Need esinevad kõige sagedamini ravi alguses
ning enamikul juhtudel taanduvad iseenesest. Nende seedetrakti sümptomite vältimiseks soovitatakse
metformiini ööpäevane annus jaotada 2...3 korrale ööpäevas, mida manustatakse söögi ajal või pärast
sööki. Aeglane annuse suurendamine parandab seedetrakti taluvust.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Väga harva:
Nahareaktsioonid, nt erüteem, sügelus ja urtikaaria.

Maksa- ja sapiteede häired
Üksikud teated: maksafunktsiooni testide kõrvalekalded või hepatiit, mis lahenevad pärast ravi
lõpetamist.

Kirjanduses avaldatud ja müügijärgsete teadetena registreeritud ning piiratud arvu 10...16-aastaste
patsientidega läbiviidud 1-aastase kestusega kontrollitud kliinilistes uuringutes täheldatud
kõrvaltoimed olid olemuselt ja raskusastmelt samasugused nagu täiskasvanuil.

4.9 Üleannustamine

Kuni 85 g metformiiniannuste puhul ei ole hüpoglükeemiat täheldatud, ehkki laktatsidoosi on sellises
olukorras esinenud. Suur üleannus või kaasnevad riskitegurid võivad viia laktatsidoosini. Laktatsidoos
on erakorraline juhtum, mida tuleb ravida haiglas. Kõige efektiivsem meetod laktaadi ja metformiini
eemaldamiseks on hemodialüüs.


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused
Peroraalsed vere glükoosisisaldust vähendavad ained, biguaniidid.
ATC-kood: A10BA02.

Metformiin on antihüperglükeemilise toimega biguaniid, mis langetab nii basaalset kui söögijärgset
veresuhkru taset. Ta ei stimuleeri insuliini sekretsiooni ja seepärast ei põhjusta hüpoglükeemiat.

Metformiin toimib tõenäoliselt kolme mehhanismi kaudu:
1) redutseerib maksasisest glükoosi produktsiooni, inhibeerides glükoneogeneesi ja glükogenolüüsi;
2) tõstab lihaste insuliinitundlikkust, parandades perifeerset glükoosi utilisatsiooni;
3) lükkab edasi glükoosi soolesisest imendumist.

Metformiin stimuleerib rakusisese glükogeeni sünteesi, mõjutades glükogeeni süntetaasi.

Metformiin parandab kõigi seni teadaolevate glükoositransportijate (GLUT) membraanset
transpordivõimet.

Inimeste puhul on metformiinil toime veresuhkru sisaldusele, kuid kõrvaltoimena esineb lipiidide
metabolismi soodustav toime. Seda on näidatud terapeutiliste annustega kontrollitud kliinilistes
keskmise kestusega ja pikaajalistes uuringutes: metformiin alandab üldkolesterooli taset, LDL-
kolesterooli ja triglütseriidide taset.

Kliiniline efektiivsus:
Ühes prospektiivses randomiseeritud uuringus (UKPDS) on tõestatud intensiivsest vereglükoosi
reguleerimisest saadav pikaajaline kasu II tüüpi diabeedi puhul.

Pärast dieetravi ebaõnnestumist metformiiniga ravitud ülekaaluliste patsientide ravitulemuste analüüs
näitas järgmist:
-
igasuguste diabeedi tüsistuste absoluutse riski oluline vähenemine metformiini rühmas (29,8
juhtumit 1000 patsiendiaasta kohta), võrreldes ainult dieediga (43,3 juhtumit 1000 patsiendiaasta
kohta), p=0,0023, ja võrreldes kombineeritud sulfonüüluurea ja insuliini monoteraapia rühmadega
(40,1 juhtumit 1 000 patsiendiaasta kohta), p=0,0034;
-
diabeedist põhjustatud suremuse absoluutse riski oluline vähenemine: metformiini puhul 7,5
juhtumit 1000 patsiendiaasta kohta ja ainult dieedi puhul 12,7 juhtumit 1000 patsiendiaasta kohta,
p=0,017;
-
üldsuremuse absoluutse riski oluline vähenemine: metformiini puhul 13,5 juhtumit 1000
patsiendiaasta kohta ja ainult dieedi puhul 20,6 juhtumit 1 000 patsiendiaasta kohta (p=0,011) ning
kombineeritud sulfonüüluurea ja insuliini monoteraapia rühmade puhul 18,9 juhtumit 1000
patsiendiaasta kohta (p=0,021);
-
müokardiinfarkti absoluutse riski oluline vähenemine: metformiini puhul 11 juhtumit 1000
patsiendiaasta kohta ja ainult dieedi puhul 18 juhtumit 1 000 patsiendiaasta kohta (p=0,01).

Metformiini kui teise valiku preparaadi koos sulfonüüluureaga kasutamisest tulenevat kasu kliinilise
kaugtagajärje suhtes ei ole tõestatud.

I tüüpi diabeedi puhul on valikulistel patsientidel kasutatud metformiini ja insuliini kombinatsiooni,
kuid selle kombinatsiooni kliinilist kasu ei ole tõestatud.

Kontrollitud kliinilised uuringud, mis viidi läbi piiratud arvu pediaatriliste patsientidega vanuses
10...16 eluaastat ühe aasta vältel, näitasid samasugust vastust veresuhkru kontrolli osas nagu
täiskasvanutel.

5.2 Farmakokineetilised
omadused

Imendumine
Metformiini suukaudsel manustamisel on Tmax 2,5 tundi. Absoluutne biosaadavus 500 mg või 850 mg
metformiinvesinikkloriidi kaetud tableti puhul on tervetel inimestel ligikaudu 50...60%. Pärast
suukaudset manustamist oli väljaheitest leitud imendumata fraktsioon 20...30%.

Suukaudsel manustamisel on metformiini imendumine küllastuv ja mittetäielik. Metformiini
imendumise farmakokineetika ei ole arvatavasti lineaarne.

Metformiini soovituslikke annuseid ja tavalist manustamisskeemi kasutades saavutatakse
tasakaalukontsentratsioon 24...48 tunni jooksul ja tavaliselt jääb see alla 1 µg/ml.

Kliiniliste kontrolluuringute ajal ei tõusnud metformiini maksimaalne kontsentratsioon plasmas (Cmax)
üle 4 µg/ml isegi maksimaalsete annuste korral.
Toit aeglustab veidi metformiini imendumist ja vähendab imendumise ulatust. Pärast
metformiinvesinikkloriidi 850 mg annuse manustamist täheldati 40% võrra madalamat maksimaalset
kontsentratsiooni plasmas, AUC (kontsentratsioonikõveraaluse pindala) 25%-list vähenemist ja
plasmas maksimaalse kontsentratsiooni saavutamiseks kuluva aja 35-minutilist pikenemist. Nende
leidude kliiniline tähendus ei ole teada.

Jaotumine
Seondumine plasmavalkudega on ebaoluline. Metformiin jaotub erütrotsüütide vahel. Maksimaalne
kontsentratsioon veres on madalam kui plasmas ning ilmneb umbes samal ajal. Erütrotsüütide näol on
tõenäoliselt tegemist sekundaarse jaotuskambriga. Põhiline jaotusruumala (Vd) on vahemikus 63...276
liitrit.

Metabolism
Metformiin eritub muutumatul kujul neerude kaudu. Inimesel ei ole täheldatud metformiini
metaboliitide teket.

Eliminatsioon
Metformiini renaalne kliirens on >400 ml/min, mis viitab elimineerumisele glomerulaarse filtratsiooni
ja tubulaarse sekretsiooni kaudu. Pärast suukaudset manustamist on eliminatsiooni lõppfaasi
poolväärtusaeg ligikaudu 6,5 tundi. Kui neerufunktsioon on kahjustunud, on renaalne kliirens
aeglustunud proportsionaalselt kreatiniini kliirensi aeglustumisega, mistõttu pikeneb eliminatsiooni
poolväärtusaeg, põhjustades metformiini taseme tõusu plasmas.

Lapsed
Ühekordse annuse uuring: Pärast metformiinvesinikkloriidi 500 mg ühekordseid annuseid on lastel
tuvastatud ravimi samasugune farmakokineetiline profiil nagu terveil täiskasvanuil.

Korduvannuse uuring: Andmed piirduvad ühe uuringuga. Pärast 500 mg annuste korduvat
manustamist 2 korda ööpäevas 7 päeva vältel lastele tuvastati 33% võrra väiksemad maksimaalsed
kontsentratsioonid plasmas (Cmax) ja 40% võrra väiksem süsteemselt ringleva aine kogus (AUC0-t) kui
täiskasvanud diabeedipatsientidel, kes said korduvaid annuseid 500 mg 2 korda ööpäevas 14 päeva
vältel. Kuna annus tiitritakse individuaalselt, lähtuvalt veresuhkru kontrollist, on selle leiu kliiniline
tähtsus piiratud.

5.3 Prekliinilised
ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, kroonilise toksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse ja
reproduktsioonitoksilisuse prekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.


6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1 Abiainete
loetelu

Hüpromelloos
Makrogool 6000
Magneesiumstearaat
Povidoon K25
Titaandioksiid (E171).

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise
eritingimused


See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Üks pakend sisaldab 15, 20, 30, 50, 60, 90, 100, 118, 120, 150, 200 või 600 kaetud tabletti
blisterlehtedel (PVC-alumiinium või PVC/PVDC-alumiinium).

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA

STADA Arzneimittel AG
Stadastrasse 2­18
D-61118 Bad Vilbel
Saksamaa


8. MÜÜGILOA
NUMBER

489805


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

26.08.2005


10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Aprill 2005


Ravimiametis kinnitatud juulis 2009.