RIGAT - RIGAT ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1     RAVIMPREPARAADI NIMETUS

RIGAT, 35 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2     KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 35 mg risedronaatnaatriumi (mis vastab 32,5 mg risedroonhappele). INN. Acidum risedronicum
Abiaine: Iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 133,449 mg laktoosmonohüdraati.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3     RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.
Valge või peaaegu valge, ümmargune, kaksikkumer, õhukese polümeerikattega tablett. Ühel küljel on märgistus „M03“, teine külg on ilma märgistuseta.

4     KLIINILISED ANDMED

4.1     Näidustused
Postmenopausaalse osteoporoosi ravi, et vähendada selgroolülide murdude riski. Postmenopausaalse osteoporoosi ravi, et vähendada reieluu proksimaalse osa murdude riski (vt lõik 5.1).
Osteoporoosi ravi luumurru kõrge riskiga meestel (vt lõik 5.1).

4.2     Annustamine ja manustamisviis
Soovitatav annus täiskasvanutele on üks 35 mg tablett üks kord nädalas suu kaudu. Tablett tuleb võtta iga nädal samal nädalapäeval. Toit mõjutab risedronaatnaatriumi imendumist, mistõttu peavad patsiendid piisava imendumise tagamiseks võtma RIGATit:
•     Enne hommikusööki: Vähemalt 30 minutit enne päeva esimest toidukorda, muude ravimite manustamist või joomist (v.a puhas vesi).
Patsientidele peab selgitama, et kui üks annus jääb võtmata, tuleb võtta üks RIGATi tablett sel päeval, mil võtmata jäänud tablett meenub. Siis võivad patsiendid hakata uuesti võtma ühte tabletti kord nädalas päeval, mil tavaliselt tablett võetakse. Kunagi ei tohi võtta kahte tabletti samal päeval.
Tabletid tuleb tervena alla neelata, neid ei tohi imeda ega närida. Et hõlbustada tableti jõudmist makku, tuleb RIGATit võtta püstises asendis koos klaasitäie tavalise veega (> 120 ml). Patsiendid ei tohi 30 minuti jooksul pärast tableti võtmist pikali heita (vt lõik 4.4).
Kui toit ei sisalda piisavalt kaltsiumi ja D-vitamiini, peab kaaluma nende täiendavat manustamist.
Eakad: Annuse kohandamine ei ole vajalik, sest toimeaine biosaadavus, jaotumine ja eritumine on eakatel (> 60-aastastel) sarnane võrreldes nooremate patsientidega.
Seda on näidatud ka väga eakate (vanuses 75 aastat ja vanematel) postmenopausaalsesse populatsiooni kuuluvate patsientide puhul.
Neerukahjustus: Kerge kuni mõõduka neerukahjustuse korral ei ole annuse kohandamine vajalik. Risedronaatnaatriumi kasutamine on vastunäidustatud raske neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens alla 30ml/min) (vt lõigud 4.3 ja 5.2).
Lapsed: RIGATi ohutus ja efektiivsus lastel ja noorukitel ei ole tõestatud.

4.3     Vastunäidustused
Ülitundlikkus risedronaatnaatriumi või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
Hüpokaltseemia (vt lõik 4.4).
Rasedus ja imetamine.
Raske neerukahjustus (kreatiniini kliirens <30 ml/min).


4.4     Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Toit, joogid (v.a puhas vesi) ja mitmevalentseid katioone (nt kaltsiumi, magneesiumi, rauda ja alumiiniumi) sisaldavad ravimid mõjutavad bisfosfonaatide imendumist ning neid ei tohi võtta samal ajal ravimiga RIGAT (vt lõik 4.5). Soovitud toime saavutamiseks peab annustamissoovitusi rangelt järgima (vt lõik 4.2).
Bisfosfonaatide tõhusus osteoporoosi ravis on seotud luu madala mineraalse tiheduse ja/või varasema murru olemasoluga.
Kõrge vanus või luumurru riskitegurid üksi ei ole piisav põhjus osteoporoosi ravi alustamiseks bisfosfonaadiga.
Tõendid, mis toetaksid bisfosfonaatide, sealhulgas risedronaadi tõhusust väga eakatel (> 80 aasta vanustel) patsientidel, on piiratud (vt lõik 5.1).
Bisfosfonaate on seostatud ösofagiidi, gastriidi, söögitoru haavandite ja gastroduodenaalsete haavanditega. Seetõttu tuleb olla ettevaatlik:
•     Patsientidel, kellel esinevad anamneesis söögitoruhäired, mis pidurdavad söögitoru läbimist või tühjendamist, nt striktuur või akalaasia;

•     Patsientidel, kes ei suuda jääda püstisesse asendisse vähemalt 30 minuti jooksul pärast tableti võtmist;

•     Kui risedronaati antakse aktiivse või äsjase söögitoru või seedetrakti ülaosa probleemiga patsientidele.


Ravimit määravad arstid peavad patsientidele rõhutama annustamisjuhiste järgimise tähtsust ning vajadust olla valvel söögitoru võimaliku reaktsiooni ükskõik milliste sümptomite ja nähtude suhtes. Patsientidele tuleb öelda, et nad peavad pöörduma arsti poole, kui neil tekivad söögitoru ärrituse sümptomid nagu düsfaagia, valu neelamisel, retrosternaalne valu või esmased/süvenenud kõrvetised.
Hüpokaltseemia tuleb välja ravida enne RIGAT-ravi alustamist. Teisi luu- ja mineraalide ainevahetushäireid (st kõrvalkilpnäärmefunktsiooni häire, D-vitamiini hüpovitaminoos) tuleb ravida RIGAT-ravi alustamisel.
Lõualuu osteonekroos on tavaliselt seotud hamba väljatõmbamise ja/või paikse infektsiooniga (sh osteomüeliit), mida on täheldatud vähkkasvajaga patsientidel, kes saavad peamiselt intravenoosset ravi bisfosfonaatidega. Paljud nendest patsientidest saavad lisaks ka kemoteraapiat ja kortikosteroide. Lõualuu osteonekroosi on samuti täheldatud osteoporoosiga patsientidel, kes saavad suukaudset ravi bisfosfonaatidega.
Kaasnevate riskiteguritega (nt vähk, kemoteraapia, radioteraapia, kortikosteroidid, halb suuhügieen) patsientidel tuleb enne ravi bisfosfonaatidega kontrollida hambaid ja teha sobivat profülaktikat.
Ravi ajal peavad need patsiendid võimaluse korral vältima invasiivseid hambaraviprotseduure. Patsientidel, kellel tekib ravi ajal bisfosfonaatidega lõualuu osteonekroos, võib hamba operatsioon seisundit halvendada. Puuduvad andmed bisfosfonaatravi katkestamise vajalikkuse kohta, et vähendada hambaravi vajavate patsientide lõualuu osteonekroosi riski. Iga patsiendi individuaalne raviplaan peab põhinema raviarsti kliinilisel otsusel, mis arvestab individuaalset kasu-riski suhet.
See ravim sisaldab laktoosi. Patsiendid, kellel on harvaesinev pärilik galaktoosi talumatus, Lappi laktaasi defitsiit või glükoosi-galaktoosi imendumishäire, ei tohi seda ravimit võtta.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Ametlikke koostoime uuringuid ei ole tehtud, kuid kliiniliste uuringute käigus ei ole leitud kliiniliselt olulisi koostoimeid teiste ravimitega. III faasi osteoporoosi uuringutes, kus risedronaatnaatriumi manustati iga päev, kasutasid atsetüülsalitsüülhapet või teisi MSPVA-sid vastavalt 33% ja 45% patsientidest. III faasi uuringus menopausijärgses eas naistel kasutas atsetüülsalitsüülhapet või teisi MSPVA-sid üks kord nädalas vastavalt 57% ja 40% patsientidest. Atsetüülsalitsüülhappe või teiste MSPVA-de regulaarsete kasutajate hulgas (manustasid 3 või enam päeva nädalas), keda raviti risedronaatnaatriumiga, oli seedekulgla ülaosa kõrvaltoimete esinemissagedus sarnane kontrollrühma patsientidel täheldatuga.
Vajaduse korral võib risedronaatnaatriumi kasutada samal ajal östrogeenidega (ainult naised).
Samaaegselt manustatud mitmevalentseid katioone (nt kaltsiumi, magneesiumi, rauda ja alumiiniumi) sisaldavad ravimid mõjutavad risedronaatnaatriumi imendumist (vt lõik 4.4).
Risedronaatnaatrium ei metaboliseeru süsteemselt, ei indutseeri tsütokroom P450 ensüüme ja seondub vähesel määral plasmavalkudega.

4.6 Rasedus ja imetamine
Risedronaatnaatriumi kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid. Loomkatsed on näidanud
reproduktiivtoksilist toimet (vt lõiku 5.3). Võimalik risk inimesele ei ole teada. Loomkatsed on
näidanud, et väike kogus risedronaatnaatriumi eritub rinnapiima.
Risedronaatnaatriumi ei tohi kasutada rasedad ega last imetavad naised.


4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Toimet autojuhtimise ja masinatega töötamise võimele ei ole täheldatud.

4.8 Kõrvaltoimed
Risedronaatnaatriumi on uuritud III faasi kliinilistes uuringutes, milles osales üle 15000 patsiendi. Enamik kliinilistes uuringutes täheldatud kõrvaltoimetest olid kerge või keskmise raskusega ega vajanud ravi katkestamist.
Allpool on toodud risedronaatnaatriumi võimalikud või tõenäolised kõrvaltoimed, mida täheldati III faasi kliinilistes uuringutes osteoporoosi põdevate menopausijärgses eas naiste 36-kuulise ravi jooksul platseebo (n = 5048) või 5 mg risedronaatnaatriumi (n = 5020) manustamisel ööpäevas. Kõrvaltoimed on esitatud järgmiselt (sulgudes on toodud esinemissagedus võrreldes platseeboga): väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100; < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000; < 1//100), harv (≥ 1/10 000; 1/1000), väga harv (≤ 1/10 000).
Närvisüsteemi häired:
Sage: peavalu (1,8% vs. 1,4%)

Silma kahjustused:
Aeg-ajalt: iriit*
Seedetrakti häired:
Sage: kõhukinnisus (5,0% vs. 4,8%), düspepsia (4,5% vs. 4,1%), iiveldus (4,3% vs. 4,0%),

kõhuvalu (3,5% vs. 3,3%), diarröa (3,0% vs. 2,7%) Aeg-ajalt: gastriit (0,9% vs. 0,7%), ösofagiit (0,9% vs. 0,9%), düsfaagia (0,4% vs. 0,2%), duodeniit
(0,2% vs. 0,1%), söögitoru haavand (0,2% vs. 0,2%) Harv: glossiit (< 0,1% vs. 0,1%), söögitoru ahenemine (< 0,1% vs. 0,0%)
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused: Sage: luu- ja lihasvalu (2,1% vs. 1,9%)
Uuringud
Harv: maksafunktsiooni näitajate kõrvalekalded normist*
* III faasi osteoporoosi uuringutes ei olnud esinemissagedus tähtis; esinemissagedus põhineb varasemate kliiniliste uuringute käigus tekkinud kõrvalnähtudel või laboratoorsetel või taastekke leidudel.
Üheaastases topeltpimedas mitmekeskuselises uuringus, milles võrreldi risedronaatnaatriumi annuses 5 mg üks kord ööpäevas (n = 480) ja risedronaatnaatriumi annuses 35 mg üks kord nädalas (n = 485) osteoporoosiga menopausijärgses eas naistel, olid üldise ohutuse ja taluvuse profiilid sarnased. Lisaks teatasid uurijad järgmistest võimalikest või tõenäolistest ravimiga seonduvatest kõrvaltoimetest (esinemissagedus oli suurem 35 mg risedronaatnaatriumi rühmas võrreldes 5 mg risedronaatnaatriumi rühmaga): seedetrakti häired (1,6% vs. 1,0%) ja valu (1,2% vs. 0,8%).
Kaheaastases osteoporoosi uuringus meestel olid üldine ohutus ning taluvus ravi- ja platseeborühmas sarnased. Kõrvaltoimed olid sarnased naistel esinenud kõrvaltoimetega.
Laboratoorsed leiud. Mõnel patsiendil täheldati varast, mööduvat, asümptomaatilist ning kergekujulist seerumi kaltsiumi- ja fosfaadisisalduse vähenemist.
Järgnevatest kõrvaltoimetest on teatatud ravimi turustamisjärgse kasutamise käigus (esinemissagedus teadmata).
Silma kahjustused: iriit, uveiit
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused: lõualuu osteonekroos
Naha ja nahaaluskoe kahjustused: ülitundlikkus- ja nahareaktsioonid, sh angioödeem, generaliseerunud lööve, urtikaaria ja bulloossed nahareaktsioonid, mõned üksikud rasked Stevensi-Johnsoni sündroomi ja epidermise toksilise nekrolüüsi juhud, juuste kaotus
Immuunsüsteemi häired: anafülaktiline reaktsioon
Maksa- ja sapiteede häired: rasked maksahäired. Enamikul teatatud juhtudel raviti patsiente ka teiste ravimitega, mis teadaolevalt põhjustavad maksahäireid

4.9 Üleannustamine
Risedronaatnaatriumi üleannustamise ravi kohta puudub spetsiifiline teave.
Märkimisväärse üleannustamise korral võib väheneda seerumi kaltsiumisisaldus. Mõnel patsiendil võivad ilmneda hüpokaltseemia nähud ja sümptomid.
Patsientidele tuleb anda juua piima või manustada magneesiumi, kaltsiumi või alumiiniumi sisaldavaid antatsiide, et siduda risedronaati ja vähendada risedronaatnaatriumi imendumist. Suure üleannustamise korral võib teha maoloputust, et eemaldada imendumata risedronaatnaatriumi.

5     FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1     Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: Bisfosfonaadid ATC-kood: M05BA07.
Risedronaatnaatrium on püridinüülbisfosfonaat, mis seondub luu hüdroksüapatiidiga ja inhibeerib osteoklastide aktiivsusest tingitud luuresorptsiooni. Luu ainevahetus väheneb, samal ajal kui osteoblastide aktiivsus ja luukoe mineraliseerumine säilivad. Prekliinilistes uuringutes avaldas risedronaatnaatrium tugevat osteoklastide ja luuresorptsioonivastast toimet ning suurendas annusest sõltuvalt luukoe massi ja skeleti biomehaanilist tugevust. Risedronaatnaatriumi toimet tõestati luukoe ainevahetuse biokeemiliste markerite mõõtmisega farmakodünaamilistes ja kliinilistes uuringutes. Menopausijärgses eas naispatsientidega uuringutes täheldati luukoe ainevahetuse biokeemiliste markerite langust 1 kuuga, mis saavutas maksimumi 3...6 kuu jooksul. Luu ainevahetuse biokeemiliste markerite langus oli sarnane 35 mg risedronaadi ja 5 mg risedronaadi manustamisel üks kord päevas 12 kuu jooksul. Uuringus osteoporoosiga meestel täheldati luu ainevahetuse biokeemiliste markerite esmast langust kõige varem 3 kuu jooksul ning languse jätkumist 24. kuul.
Postmenopausaalse osteoporoosi ravi:
Menopausijärgse osteoporoosi teket soodustavad mitmed riskitegurid, sh väike luumass, madal luutihedus, varajane menopaus, suitsetamine ja osteoporoosi pärilik esinemine. Osteoporoosi kliiniliseks tagajärjeks on luumurrud. Mida rohkem on riskitegureid, seda tõenäosem on luumurru teke.
Selgroo nimmepiirkonna BMD (luu mineraalne tihedus) alusel üheaastases topeltpimedas mitmekeskuselises uuringus menopausijärgse osteoporoosiga naistel oli risedronaadi annus 35 mg (n = 485) terapeutiliselt ekvivalentne risedronaadi annusega 5 mg üks kord ööpäevas (n = 480). Kliinilises programmis uuriti üks kord ööpäevas manustatava risedronaatnaatriumi mõju reieluu proksimaalse osa ja lülisambamurru tekkeriskile varase ning hilise menopausiga naistel, kellel esines varasem luumurd või ei esinenud. Uuringus kasutati päevaannuseid 2,5 mg ja 5 mg ning kõik rühmad, sealhulgas kontrollrühmad, said lisaks kaltsiumi ja vitamiini D-d (kui algväärtused olid madalad). Selgroolüli ja reieluukaela uue murru absoluutset ja suhtelist riski hinnati esimese juhuni kulunud aja analüüsi põhjal.
•     Kahte platseeborühmaga uuringusse (n = 3661) kaasati menopausijärgses eas alla 85-aastased naised, kellel oli olnud selgroolülimurd. Kolmeaastane ravi risedronaatnaatriumiga annuses 5 mg ööpäevas vähendas uute selgroolülimurdude esinemist võrreldes kontrollrühmaga. Vähemalt kahe selgroolülimurruga naistel vähenes suhteline risk 49% (uusi selgroolülimurde risedronaatnaatriumirühmas 18,1% ja platseeborühmas 29,0%) ning vähemalt ühe selgroolülimurruga naistel 41% (uusi selgroolülimurde risedronaatnaatriumirühmas 11,3% ja platseeborühmas 16,3%). Ravi toime oli märgatav juba esimese raviaasta lõpus. Ravi kasulikkust näidati ka naiste puhul, kellel oli varem esinenud mitmeid luumurde. Risedronaatnaatrium annuses 5 mg ööpäevas vähendas ka aastast kehapikkuse kadu võrreldes kontrollrühmaga.

•     Kahte järgnevasse platseeborühmaga uuringusse kaasati menopausijärgses eas naisi vanuses üle 70 aasta, kellest osadel oli varasemaid selgroolülide murde ja osadel mitte. Uuringusse kaasati naised vanuses 70...79 aastat, kelle reieluukaela BMD T-skoor oli < –3 SD (tootja vahemik, st – 2,5 SD, NHANES III järgi) ning kellel esines vähemalt üks täiendav riskitegur. ≥ 80 aasta vanused naised kaasati uuringusse, kui neil oli vähemalt üks reieluu proksimaalse osa mitteluustikuline riskitegur või reieluu proksimaalse osa madal luutihedus. Risedronaadi


tõhususe statistiliselt oluline erinevus platseebost ilmneb üksnes 2,5 mg ja 5 mg ööpäevaste annustega ravitud rühmade ühendandmetes. Alljärgnevad tulemused põhinevad vaid kliinilise praktika ja osteoporoosi praeguste definitsioonide alusel määratletud alarühmade a posteriori analüüsil.
−     Alarühmas, kus patsientidel oli reieluukaela BMD T-skoor < –2,5 SD (NHANES III) ja esines vähemalt üks varasem selgroolülimurd, vähendas kolmeaastane ravi risedronaatnaatriumiga reieluukaelamurdude tekkeriski 46% võrreldes kontrollrühmaga (risedronaatnaatriumi 2,5 mg ja 5 mg annustega ühendrühmades oli reieluukaelamurdude esinemissagedus 3,8% ja platseeborühmas 7,4%).
−     Andmete alusel võib eeldada, et väga eakate (> 80-aastaste) patsientide puhul on kaitsev toime vähem väljendunud. Selle põhjuseks võib olla reieluukaelamurru mitteluustikuliste riskitegurite osakaalu suurenemine vananedes. Uuringute teisese tulemusnäitaja analüüs näitas uute selgroolülimurdude tekkeriski vähenemist reieluu proksimaalse osa madala luutihedusega patsientidel nii varasema selgroolülimurru esinemisel kui ka ilma selleta.
•     Kolmeaastane ravi risedronaatnaatriumiga annuses 5 mg ööpäevas suurendas luutihedust (BMD) kontrollrühmaga võrreldes selgroo nimmepiirkonnas, reieluukaelas, pöörlis ja randmes ning hoidis ära luukao kodarluus.

•     Kolmeaastase risedronaatnaatriumi manustamisega annuses 5 mg ööpäevas saavutatud luukao pidurdumine osutus kiiresti pöörduvaks üheaastase jälgimisperioodi vältel, mil ravimit ei manustatud.

•     Pärast menopausijärgses eas naiste 2...3-aastast ravi risedronaatnaatriumiga annuses 5 mg ööpäevas võetud luubiopsiates täheldati ootuspäraselt mõõdukalt vähenenud luukadu. Ravi käigus risedronaatnaatriumiga moodustunud luu oli normaalse lamellaarse struktuuri ja luumineralisatsiooniga. Need andmed koos osteoporoosist tingitud selgroolülimurdude esinemissageduse vähenemisega osteoporoosiga naistel näitavad, et kahjulik mõju luukvaliteedile puudub.


Mitmete mõõdukate kuni raskete seedetrakti kaebustega patsientide endoskoopiline uurimine nii risedronaatnaatriumi- kui ka kontrollrühmas ei tõendanud raviga seotud mao, kaksteistsõrmiksoole ega söögitoru haavandite teket kummaski rühmas, kuigi risedronaatnaatriumirühmas täheldati aeg-ajalt duodeniiti.
Osteoporoosi ravi meestel
Kaheaastane topeltpime platseebokontrollitud uuring 284 patsiendil näitas, et risedronaatnaatrium annuses 35 mg üks kord nädalas (n = 191) on osteoporoosiga meespatsientidel (vanuses 36...84 aastat) tõhus. Kõik patsiendid said lisaks kaltsiumi ja vitamiin D-d.
BMD suurenemist täheldati juba 6 kuud pärast ravi alustamist risedronaatnaatriumiga. Kaheaastane ravi risedronaatnaatriumiga annuses 35 mg üks kord nädalas suurendas lülisamba nimmeosa, reieluukaela, pöörli ja kogu puusaluu mineraalset tihedust (BMD) võrreldes platseeboga. Luumurde vähendavat toimet selles uuringus ei täheldatud. Risedronaatnaatriumi toime luule (BMD suurenemine ja BTM vähenemine) on meestel ja naistel sarnane.

5.2     Farmakokineetilised omadused
Imendumine: Pärast suukaudset manustamist on imendumine suhteliselt kiire (tmax ~1 tund) ja see on annusest sõltumatu uuritud vahemiku piires (ühekordse annuse uuringus 2,5...30 mg; mitmekordse annuse uuringutes 2,5...5 mg ööpäevas ning kuni 50 mg manustatuna üks kord nädalas). Tableti keskmine suukaudne biosaadavus on 0,63% ja väheneb, kui risedronaatnaatriumi manustatakse koos toiduga. Biosaadavus meestel ja naistel on sarnane.
Jaotumine: Tasakaalukontsentratsiooni juures on keskmine jaotusruumala inimestel 6,3 l/kg. Seondumine plasmavalkudega on ligikaudu 24%.
Metabolism: Risedonaatnaatriumi süsteemse metabolismi kohta puuduvad tõendid.
Eliminatsioon: Ligikaudu pool imendunud annusest eritub uriiniga 24 tunni jooksul ja 85% intravenoossest annusest eritub uriiniga 28 päevaga. Keskmine renaalne kliirens on 105 ml/min ja keskmine üldine kliirens on 122 ml/min, erinevus tuleneb tõenäoliselt imendumisest luudesse. Renaalne kliirens ei ole sõltuv kontsentratsioonist ja see on lineaarses seoses kreatiniini kliirensiga. Imendumata risedronaatnaatrium eritub muutumatul kujul väljaheitega. Pärast suukaudset manustamist näitab kontsentratsiooni-aja graafik kolmefaasilist eliminatsiooni lõpliku poolväärtusajaga 480 tundi.
Patsientide eripopulatsioonid
Eakad: annuse kohandamine ei ole vajalik.
Atsetüülsalitsüülhappe/MSPVA-de kasutajad: atsetüülsalitsüülhappe või teiste MSPVA-de regulaarsete kasutajate hulgas (manustasid 3 või enam päeva nädalas), keda raviti risedronaatnaatriumiga, oli seedekulgla ülaosa kõrvaltoimete esinemissagedus sarnane kontrollrühma patsientidel täheldatuga.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Toksikoloogilistes uuringutes rottide ja koertega täheldati risedronaatnaatriumi annusest sõltuvat toksilist mõju maksale, rottidel täheldati ensüümide aktiivsuse tõusu koos histoloogiliste muutustega. Nende leidude kliiniline tähtsus ei ole teada. Inimeste terapeutilist annust ületavate annuste manustamisel rottidele ja koertele täheldati toksilist toimet munanditele. Närilistel esines sageli annusest sõltuvat ülemiste hingamisteede ärritust. Samasugust toimet on täheldatud ka teiste bisfosfonaatide kasutamisel. Pikemaajalistes uuringutes närilistega täheldati kahjulikku toimet alumistele hingamisteedele, kuid nende leidude kliiniline tähendus on teadmata. Reproduktiivtoksilisuse uuringutes täheldati kliinilistele annustele lähedaste annustega ravitud rottide loodetel rinnaluu ja/või koljuluu luustumismuutusi ning hüpokaltseemiat ja suremust tiinuse lõpule kandnud emasloomade hulgas. Teratogeensust ei ilmnenud manustamisel rottidele annustes 3,2 mg/kg ööpäevas ja küülikutele 10 mg/kg ööpäevas, kusjuures andmed on olemas vaid väikese arvu küülikute kohta. Toksilisus emasloomale takistas suuremate annuste uurimist. Prekliinilised genotoksilisuse ja kartsinogeensuse uuringud ei näidanud märkimisväärseid riske inimestele.

6 FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu
Tableti sisu: Laktoosmonohüdraat Eelželatiniseeritud tärklis (mais) Mikrokristalne tselluloos (tüüp 101) Maisitärklis Kolloidne ränidioksiid, veevaba Naatriumstearüülfumaraat Magneesiumstearaat
Tableti kate: Hüpromelloos Titaandioksiid (E171) Laktoosmonohüdraat Makrogool 3350 Triatsetiin

6.2 Sobimatus
Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg
2 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 30 °C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Ravim RIGAT on saadaval pappkarpides, mis sisaldavad PVC/Al blistreid 4 või 12 õhukese polümeerikattega tabletiga.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks
Erinõuded puuduvad.

7 MÜÜGILOA HOIDJA

Vale Pharmaceuticals Ltd.
1B Gurtnafleur Business Park,
Gurtnafleur, Clonmel,
Co. Tipperary
Iirimaa

8 MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

703510

9 ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

31.08.2010

10 TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud augustis 2010.