Rhinocort aqua - ninasprei, suspensioon (64mcg 1annust) - Ravimi omaduste kokkuvõte
Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Rhinocort Aqua, 64 mikrogrammi/annuses ninasprei, suspensioon
2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Ninasprei 1 annus sisaldab 1,28 mg/ml (64 mikrogrammi) budesoniidi.
INN. Budesonidum
Abiained vt 6.1.
3.RAVIMVORM
Ninasprei, suspensioon.
4.KLIINILISED ANDMED
4.1Näidustused
Allergiline sesoonne riniit. Allergiline või mitteallergiline perenniaalne riniit. Ninapolüüpide korral sümptomaatiline ravi.
4.2Annustamine ja manustamisviis
Ravimi annustamine on individuaalne.
Nohu
Täiskasvanud ja üle
Eakate patsientide raviannus ei vaja kohaldamist.
Kui soovitud toime saabub, minnakse üle säilitusravile väikseima sümptomite kontrolli tagava annusega.
Mõnel patsiendil ilmneb sümptomite leevenemine 5...7 tundi pärast ravi alustamist. Täielik raviefekt saabub alles pärast mõnepäevast ravi (harvadel juhtudel mitte varem kui 2 nädala pärast). Seetõttu tuleb võimaluse korral sesoonse riniidi ravi alustada enne kokkupuudet allergeenidega.
Nina limaskesta tõsise turse korral võib vajalikuks osutuda vasokonstriktori täiendav kasutamine.
Vahel võib vajalikuks osutuda täiendav ravi allergia silmasümptomite leevendamiseks.
Ninapolüüpide ravi ja profülaktika
Soovitatav annus on 256 mikrogrammi ööpäevas. Annuse võib manustada korraga hommikul või jagatuna kaheks (hommikul ja õhtul). Pärast soovitud toime saavutamist tuleb annust langetada kuni väiksema sümptomite kontrolli tagava säilitusannuseni.
4.3Vastunäidustused
VERSIOON
RAVIMIAMETIS KINNITATUD
Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
4.4Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Pikaajalisel suurte annuste kasutamisel võib ilmneda nasaalsete glükokortikoidide süsteemne toime. Süsteemne toime tekib palju vähem tõenäoliselt kui suukaudsete glükokortikoidide kasutamisel ning võib erineda erinevatel patsientidel ja erinevatel preparaatidel. Võimalikeks süsteemseteks toimeteks on Cushingi sündroom, kushingoidsed nähud, neerupealiste koore pärssimine, lastel ja noorukitel kasvupeetus, kae ja glaukoom. Ilmneda võib ka rida psühholoogilisi toimeid või käitumise muutuseid, nagu rahutus, unehäired, närvilisus, depressioon ja ärevus (peamiselt lastel).
Kortikosteroidide eliminatsiooni võib mõjutada kahjustunud maksafunktsioon, tekitades madalamat eliminatsioonitaset ning ravimi kõrgemat sisaldust plasmas. Võivad esineda võimalikud kõrvaltoimed.
Erilise hoolega tuleb jälgida aktiivse või latentse kopsutuberkuloosi ning hingamisteede seen- või viirusinfektsiooniga patsiente.
Lapsed
Nasaalsete glükokortikoidide pikaajaline toime lastele ei ole lõplikult kindlaks tehtud. Glükokortikoide kasutavad lapsed peavad olema arsti hoolika järelevalve all. Kõikide manustamisviiside puhul tuleb pikaajalisel kasutamisel hinnata glükokortikoidravi võimaliku kasu ja kasvupeetuse riski suhet.
Manustamisviisi muutus
Süsteemselt glükokortikosteroidravilt Rhinocort Aqua ravile üleviidavaid patsiente tuleb jälgida, kui on põhjust kahtlustada nende neerupealiste funktsiooni kahjustust.
Nägemishäired
Kortikosteroidide süsteemsel ja toopilisel kasutamisel võib esineda nägemishäireid. Kui patsiendil tekib nägemise ähmastumine või muid nägemishäireid, tuleb kaalutleda patsiendi suunamist silmaarsti juurde, et uurida võimalikke põhjusi, mis võivad olla näiteks kae, glaukoom või harvikhaigused, näiteks tsentraalne seroosne korioretinopaatia (CSCR), mida on täheldatud kortikosteroidide süsteemsel ja toopilisel kasutamisel.
4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Budesoniidil ei ole täheldatud koostoimeid teiste riniidi raviks kasutatavate ravimitega.
Budesoniidi metabolism on otseselt seotud
Östrogeene ning hormonaalseid kontratseptiive kasutavatel naistel on täheldatud glükokortikosteroidide plasmakontsentratsiooni tõusu ning toime tugevnemist, kuid vastav toime puudub budesoniidi ja väikses annuses kombineeritud suukaudsete kontratseptiivide samaaegsel kasutamisel.
Kuna neerupealiste funktsioon võib olla pärsitud, võib AKTH stimulatsioonitest hüpofüüsi puudulikkuse diagnoosimiseks anda vale tulemuse (madalad väärtused).
4.6Rasedus ja imetamine
VERSIOON
RAVIMIAMETIS KINNITATUD
Ulatusliku prospektiivse epidemioloogilise uuringu ning turuletulekujärgsetest andmetest saadud kogemused näitavad, et inhaleeritava budesoniidi kasutamisega raseduse ajal ei kaasne kõrvaltoimeid lootel või vastsündinul.
Sarnaselt teistele ravimitele tuleb budesoniidi kasutamisel raseduse ajal kaaluda ravi eeldatavat kasu emale ning võimalikke riske lootele.
Budesoniid eritub rinnapiima, kuid selle kasutamisel terapeutilistes annustes ei ilmne rinnatoidul oleval imikul tõenäoliselt mingeid kõrvalnähte. Budesoniidi võib kasutada imetamise ajal. Inhaleeritava budesoniidi manustamisel säilitusannustes (200 kuni 400 mikrogrammi kaks korda ööpäevas) imetavatele astmaatilistele naistele leiti imikutel budesoniidi plasmas tühises koguses.
Farmakokineetilises uuringus leiti, et imiku annuseks oli 0,3% ööpäevasest ema annusest mõlema annuse korral ning imikute keskmine plasmakontsentratsioon moodustas 1/600 ema plasmakontsentratsioonist, arvestades imiku täielikku suukaudset biosaadavust. Kõikides imikute plasmaanalüüsides oli budesoniidi plasmakontsentratsioon allpool kvantitatiivset määratavust.
Arvestades andmeid inhaleeritava budesoniidi kohta ning seda, et budesoniidi farmakokineetilised omadused püsivad lineaarsed pärast nasaalset, inhaleeritud, suukaudset ja rektaalset manustamist terapeutiliste annustes, saab eeldada, et budesoniidi plasmakontsentratsioonid imikul püsivad madalad.
4.7Toime reaktsioonikiirusele
Ravim ei oma toimet autojuhtimise või masinate käsitsemise võimele.
4.8Kõrvaltoimed
Sagedus on määratletud järgmiselt: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10),
Organsüsteemi klass |
Esinemissagedus |
Kõrvaltoime |
Immuunsüsteemi häired |
Varased ja hilised |
|
|
|
ülitundlikkusreaktsioonid nagu urtikaaria, |
|
|
nahalööve, dermatiit, angioödeem ja |
|
|
sügelus |
|
Harv |
Anafülaktiline reaktsioon |
|
|
|
Endokriinsüsteemi häired |
Harv |
Süsteemse glükokortikosteroidide toime |
|
|
tunnused ja nähud, sealhulgas |
|
|
neerupealiste talitluse pärssimine ja |
|
|
kasvupeetus |
Silma kahjustused |
Harv |
Nägemise ähmastumine (vt ka lõik 4.4) |
|
Teadmata |
Glaukoom |
|
|
Kae |
Respiratoorsed, rindkere ja |
Sage |
Hemorraagiline eritis ninast ja epistaksis |
mediastiinumi häired |
|
Nina ärritus |
|
Harv |
Nina limaskesta haavandumine. |
|
|
Ninavaheseina perforatsioon |
|
|
Düsfoonia |
Lihaskramp |
||
kahjustused |
|
|
Üldised häired ja |
Harv |
Põrutus |
manustamiskoha |
|
|
reaktsioonid |
|
|
VERSIOON
RAVIMIAMETIS KINNITATUD
Harvadel juhtudel võivad, sõltuvalt annusest, ekspositsiooniajast, samaaegsest ja varasematest kortikosteroidide kasutamisest ning individuaalsest tundlikkusest, nasaalsete glükokortikosteroidide kasutamisel ilmneda süsteemsete glükokortikosteroidide kõrvaltoimete nähud ja sümptomid.
Lapsed
Nasaalseid steroide kasutavatel lastel on kirjeldatud kasvupeetust. Kuna lastel esineb risk kasvupeetusele, tuleb pikkuskasvu jälgida, nagu seda on kirjeldatud lõigus 4.4.
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9Üleannustamine
Äge üleannustamine, isegi suurte annuste manustamine, ei tohiks põhjustada kliinilisi probleeme.
5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: glükokortikosteroidid,
Budesoniid on tugeva lokaalse põletikuvastase toimega glükokortikosteroid. Glükokortikosteroidide täpne toimemehhanism riniidi ravis ei ole täielikult selge. Tõenäoliselt on oluline põletikuvastane toime põletikumediaatorite vabanemise ja tsütokiini poolt vahendatud immuunvastuse inhibeerimise kaudu. Budesoniidi afiinsus glükokortikoidretseptorite suhtes on ligikaudu 15 korda suurem kui prednisoloonil.
Profülaktiliselt manustatuna on budesoniid näidanud kaitsevõimet eosinofiilide sisserände ja hüperreaktiivsuse vastu.
Soovitatud annuste manustamisel ei põhjusta ravim kliiniliselt olulisi muutusi plasma kortisooli algväärtustes ja vastuses AKTH- stimulatsioonile. Siiski on tervetel vabatahtlikel ravimi lühiajalise manustamise järgselt täheldatud annusest sõltuvat plasma ja uriini kortisooli taseme supressiooni.
Sesoonse või perenniaalse allergilise riniidiga lastel või perenniaalse allergilise riniidiga täiskasvanutel ei leitud kliinilistes uuringutes annuse seost ravivastusega.
Kliiniline efektiivsus
Rhinocort Aqua ravitoimet on uuritud mitmetel tuhandetel täiskasvanutel ja lastel. Enamus uuringutest on läbi viidud annustega 32 kuni 256 mcg üks kord ööpäevas. Allpool on toodud näiteid uuringutest, milles Rhinocort Aquat kasutati sesoonse ja perenniaalse allergilise riniidi raviks lastel. Esmaseks tulemusnäitajaks oli valitud kombineeritud ninasümptomite skoor (CNSS), mis moodustub üksikute ninasümptomite skooride summast (ninakinnisus, vedel sekreet ja aevastamine, iga sümptom mõõdetuna 0
Sesoonne allergiline riniit
Lapsed
Kahenädalases randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolliga paralleelsetes rühmades läbiviidud uuringus hinnati Rhinocort Aqua efektiivsust ja ohutust annustes 16, 32 ja 64 mcg üks kord ööpäevas 400 lapsel (vanuses 2 kuni 5 aastat), kellel oli diagnoositud allergiline riniit (sesoonne või perenniaalne). Kõikides ravirühmades, k.a. platseeborühmas toimus oluline vähenemine võrreldes algväärtuse
VERSIOON
RAVIMIAMETIS KINNITATUD
Perenniaalne allergiline riniit
Lapsed
Kuuenädalases randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolliga paralleelsetes rühmades läbiviidud uuringus hinnati Rhinocort Aqua efektiivsust ja ohutust annuses 128 mcg üks kord ööpäevas 202 lapsel (vanuses 6 kuni 16 aastat), kellel oli diagnoositud perenniaalne allergiline riniit. Esmaseks tulemusnäitajaks oli CNSS ja tipmise nasaalse sissehingatava voolu (PNIF) näidud. Rhinocort Aqua parandas CNSS ja PNIF näite statistiliselt oluliselt paremini kui platseebo. Rhinocort Aqua toime oli jälgitav CNSS muutusena 12 tundi ning PNIF muutusena 48 tundi pärast algannust.
Kliiniline ohutus
Lapsed
Randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolliga pikkuskasvu uuringus osales 229 puberteedieelset last vanuses
Toime kortisooli tasemele plasmas
Soovitatud annustes ei tekita Rhinocort Aqua kliiniliselt olulist muutust kortisooli tasemes plasmas või AKTH stimulatsioonis. Tervetel vabatahtlikel leiti annusest sõltuvat kortisooli plasma- ja uriinitaseme pärssimist pärast lühiajalist ravi Rhinocort Aquaga.
5.2Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Budesoniidi süsteemne biosaadavus Rhinocort Aqua manustamisel on 33% manustatud annusest. Pärast 256 µg budesoniidi manustamist täiskasvanutele on maksimaalne kontsentratsioon plasmas 0,64 nmol/l ja see saabub 0,7 tunniga. 256 µg budesoniidi (Rhinocort Aqua) manustamise järgselt on AUC täiskasvanuil 2,7 nmol x tund/l.
Jaotumine
Budesoniidi jaotusruumala on ligikaudu 3 l/kg, plasmavalkudega seondub 85...90% ravimist.
Biotransformatsioon
Budesoniidi esmane maksapassaaž on ulatuslik (~90%), tekivad madala glükokortikoidse aktiivsusega metaboliidid. Peamiste metaboliitide
Eliminatsioon
Budesoniidi metaboliidid erituvad uriiniga kas muutumatult või konjugeeritud vormis. Uriinist on leitud vaid väheoluline kogus muutumatul kujul budesoniidi. Budesoniidi intravenoosse manustamise järgselt on süsteemne kliirens kõrge (0,9...1,4 l/min) ja poolväärtusaeg keskmiselt 2…3 tundi.
Lineaarsus
Budesoniidi kineetika on kliiniliselt oluliste annuste juures võrdeline annusega.
Lapsed
VERSIOON
RAVIMIAMETIS KINNITATUD
farmakokineetika proportsionaalne annusega ning kontsentratsioon plasmas korreleerub patsiendi kehakaaluga. Seda tuleb arvestada annuse määramisel lastele.
5.3Prekliinilised ohutusandmed
Üldtoksilisuse, genotoksilisuse, võimaliku kartsinogeensuse ja reproduktsioonitoksilisuse hindamiseks läbiviidud tavapäraste uuringute tulemused ei andnud tunnistust erilisest ohust inimesele. Kortikosteroidide (nt budesoniid) kasutamisel loomade reproduktsioonuuringutes on täheldatud väärarendite tekkimist (suulaelõhe, skeleti arenguhäired). Kuna Rhinocort Aqua kasutatakse inimestel soovituslike annustena, siis pole loomkatsete tulemuste üksühele ülekandmine asjakohane.
6.FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1Abiainete loetelu
Mikrokristalliline tselluloos naatriumkarboksümetüültselluloosiga, veevaba glükoos, polüsorbaat 80, dinaatriumedetaat, kaaliumsorbaat (E 202), soolhape, puhastatud vesi.
Säilitusaine kaaliumsorbaadi (E 202) kogus on 1,2 mg/ml.
6.2Sobimatus
Ei kohaldata.
6.3Kõlblikkusaeg
2 aastat.
6.4Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 30 °C.
Mitte lasta külmuda.
6.5Pakendi iseloomustus ja sisu
10 ml (120 annust) pumba ja nasaalaplikaatoriga varustatud pruunis klaaspudelis.
6.6Kasutamis- ja käsitsemisjuhend
Enne esmakordset Rhinocort Aqua kasutamist tuleb nasaalaplikaator laadida ravimiga. Pudelit tuleb loksutada ja pihustada ravimit õhku kuni ühtlase ravimijoa saamiseni. Aplikaator on seejärel ligikaudu 24 tundi laetud. Kui järgmine annus manustatakse hiljem, tuleb aplikaator uuesti laadida. Sel juhul piisab ühekordsest õhkupihustamisest.
Pakendi infolehes on patsientidele detailselt kirjeldatud, kuidas kasutada ravimit Rhinocort Aqua.
7.MÜÜGILOA HOIDJA
AstraZeneca AB
Rootsi
8.MÜÜGILOA NUMBRID
VERSIOON
RAVIMIAMETIS KINNITATUD
9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 21.detsember 2000
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 28.02.2011
10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
August 2017
VERSIOON
RAVIMIAMETIS KINNITATUD