Rispen 3 - Pakendi Infoleht

PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE

RISPEN 1, 1 mg õhukese polümeerikattega tabletid.
RISPEN 2, 2 mg õhukese polümeerikattega tabletid.
RISPEN 3, 3 mg õhukese polümeerikattega tabletid.
RISPEN 4, 4 mg õhukese polümeerikattega tabletid.
Risperidoon

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte.
Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda
Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
See ravim on välja kirjutatud teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik,
isegi kui haigussümptomid on sarnased.
Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida
selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.

Infolehes antakse ülevaade:
1. Mis ravim on RISPEN ja milleks seda kasutatakse
2. Mida on vaja teada enne ravimi RISPEN võtmist
3. Kuidas ravimit RISPEN võtta
4. Võimalikud kõrvaltoimed
5. Kuidas ravimit RISPEN säilitada
6. Lisainfo


1. MIS RAVIM ON RISPEN JA MILLEKS SEDA KASUTATAKSE

RISPEN kuulub antipsühhootikumide hulka.
Ravimit RISPEN kasutatakse järgmiste seisundite ravis:
· Skisofreenia, mille puhul võite näha, kuulda ja tunda asju, mida ei ole olemas, uskuda asju, mis ei ole
õiged või tunda tavatut kahtlustust või segasust.
· Mania, mille puhul võite end tunda väga erutununa, innustununa, agiteerituna, entusiastlikuna või
hüperaktiivsena. Mania ilmneb haigusena, mida nimetatakse bipolaarseks häireks.
· Pikaajalise agressiivsuse lühiajaline ravi (kuni 6 nädalat) Alzheimeri dementsusega inimestel, kes
vigastavad ennast ja teisi. Eelnevalt peaks olema kasutatud alternatiivseid (mittemedikamentoosseid)
ravisid.
· Pikaajalise agressiivsuse lühiajaline ravi (kuni 6 nädalat) intellektipuudega sotsialiseerumata
käitumishäirega lastel (vähemalt 5-aastased) ja noorukitel.


2. MIDA ON VAJA TEADA ENNE RAVIMI RISPEN VÕTMIST

Ärge võtke ravimit RISPEN kui:
te olete allergiline (ülitundlik) risperidooni või ravimi RISPEN mõne muu koostisosa suhtes (loetletud
lõigus 6).

Kui te pole kindel, kas ülalnimetatu kehtib teie puhul, rääkige enne ravimi RISPEN võtmist oma arsti
või apteekriga.

Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga RISPEN
Pidage nõu oma arsti või apteekriga enne ravimi RISPEN võtmist järgmistel juhtudel kui:
· teil on südameprobleeme. Siia alla kuuluvad näiteks ebaregulaarne südamerütm või kui teil on
kalduvus madala vererõhu tekkeks või te kasutate vererõhuravimeid. RISPEN võib põhjustada madalat
vererõhku. Teie annust võidakse kohandada.
· teil on mõni insulti soodustav tegur, nagu kõrge vererõhk, südameveresoonkonna häire või
probleemid ajuveresoontega.
· teil on Parkinsoni tõbi või dementsus.
· te olete diabeetik.
· teil on epilepsia.
· te olete mees ja teil on olnud probleeme pikaajalise või valuliku erektsiooniga. Kui nimetatud
seisund peaks tekkima ravimi RISPEN võtmise ajal, pöörduge kohe oma arsti poole.
· teil on probleeme kehatemperatuuri kontrolli ja ülekuumenemisega.
· teil on neeruprobleeme.
· teil on maksaprobleeme.
· teil on hormoon prolaktiini ebanormaalselt kõrge tase veres või teil on kasvaja, mis võib olla sõltuv
prolatiinist.

Võtke koheselt ühendust oma arstiga kui:
· teil on olnud keele, suu või näo tahtmatuid rütmilisi liigutusi. Vajalik võib olla risperidooni
ärajätmine.
· teil on palavik, raske lihasejäikus, higistamine või teadvushäire (maliigne neuroleptiline sündroom).
Vajalik võib olla kohene ravi.

Kui te pole kindel, kas ülalnimetatu kehtib teie puhul, rääkige enne ravimi RISPEN võtmist oma arsti
või apteekriga.

Ravimi RISPEN mõjul võib kehakaal tõusta.

Eakad dementsusega patsiendid
Eakatel dementsusega patsientidel on suurenenud insuldirisk. Te ei tohi võtta risperidooni, kui teil on
insuldist põhjustatud dementsus.
Risperidoon-ravi ajal peate te sagedasti arsti külastama.
Medikamentoosne ravi on vajalik kohe, kui teie või teie hooldaja märkab äkilist muutust teie vaimses
seisundis, äkki tekkinud nõrkust või tuimust näopiirkonnas, kätel või jalgadel (eriti ühepoolset) või
segast kõnet (ka siis, kui need muutused on olnud lühiajalised). Need nähud võivad viidata
ajuinsuldile.

Lapsed ja noorukid
Enne kui alustatakse sotsialiseerumata käitumishäire ravi, tuleb välistada teised agressiivse käitumise
põhjused.
Kui risperidoon-ravi ajal tekib väsimus, võib manustamisaja muutus tähelepanuhäireid parandada.

Võtmine koos teiste ravimitega
Palun informeerige oma arsti või apteekrit kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid muid
ravimeid, kaasa arvatud retseptita ostetud ravimid ja taimsed preparaadid.

Eriti oluline on pidada nõu oma arsti või apteekriga, kui võtate mõnda järgnevatest ravimitest:
· ravimid, mille toimel te rahunete (bensodiasepiinid) ning samuti osad valuvaigistid (opiaadid),
allergiaravimid (mõned antihistamiinikumid) ­ risperidoon võib suurendada nende ravimite rahustavat
toimet;
· ravimid, mis võivad muuta teie südame elektrilist aktiivsust, nagu näiteks malaariavastased,
südamerütmi ravimid (nagu kinidiin) ja allergiaravimid (nagu antihistamiinikumid) ning osad
antidepressandid ja muud psühhiaatrilised ravimid;
· ravimid, mis põhjustavad aeglast südamerütmi;
· ravimid, mis langetavad veres kaaliumi sisaldust (nt teatud diureetikumid);
· vererõhku alandavad ravimid. RISPEN võib ka alandada vererõhku;
· Parkinsoni tõve ravimid (nagu levodopa);
· vett väljutavad ravimid (diureetikumid), mida kasutatakse südameprobleemide korral või kui
vedeliku liigse peetuse tõttu on teil tekkinud mõnesse kehapiirkonda tursed (nagu furosemiid või
klorotiasiid).

Dementsusega eakatel võib RISPEN üksi või koos furosemiidiga võetuna suurendada insuldi või
surma riski.

Järgnevad ravimid võivad risperidooni toimet vähendada
· rifampitsiin (mõnede infektsioonide korral kasutatav ravim);
· karbamasepiin, fenütoiin (epilepsiaravimid);
· fenobarbitaal
Kui te hakkate neid ravimeid võtma või lõpetate nende ravimite võtmise, võite te vajada erinevat
risperidooni annust.

Järgnevad ravimid võivad risperidooni toimet suurendada
· kinidiin (kasutatakse teatud tüüpi südamehaiguste korral);
· antidepressandid nagu paroksetiin, fluoksetiinid, tritsüklilised antidepressandid
· beeta-blokaatorid (kasutatakse kõrge vererõhu ravis)
· fenotiasiinid (kasutatakse nt psühhoosi ravis või rahunemiseks)
· tsimetidiin, ranitidiin (maohappe blokaatorid)
Kui te hakkate neid ravimeid võtma või lõpetate nende ravimite võtmise, võite te vajada erinevat
risperidooni annust.

Kui te pole kindel, kas ülalnimetatu kehtib teie puhul, rääkige enne ravimi RISPEN võtmist oma arsti
või apteekriga.

Ravimi RISPEN võtmine koos toidu ja joogiga.
Tablette võib võtta koos söögiga või ilma. RISPEN-ravi ajal tuleb vältida alkoholi joomist.

Rasedus ja imetamine
Kui olete rase, püüate rasestuda või toidate last rinnaga, pidage enne ravimi RISPEN võtmist nõu oma
arstiga. Arst otsustab, kas võite ravimit võtta.
Viimasel raseduse trimestril ravimit RISPEN võtnud emadel sündinud lastel on täheldatud värinaid,
lihasejäikust ja söömisprobleeme (kõik muutused olid mööduvad).

Enne ravimi kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
RISPEN-ravi ajal võib tekkida pearinglus, väsimus ja nägemiseprobleemid. Ärge juhtige autot ega
töötage masinate või tööriistadega enne, kui olete nõu pidanud oma arstiga.

Oluline teave mõne ravimi RISPEN koostisaine kohta
Ravim sisaldab laktoosi. Kui teile on öeldud, et te ei talu teatud suhkruid, pidage enne ravimi
kasutamist nõu oma arstiga.


3. KUIDAS RAVIMIT RISPEN VÕTTA

Kui palju ravimit tuleb võtta

Skisofreenia ravi

Täiskasvanud
Tavaline algannus on 2 mg päevas, annust võidakse suurendada teisel päeval 4 mg-le.
Arst võib seejärel annust kohandada, olenevalt sellest, kuidas teie haigus ravile allub.
Enamus inimesi tunneb ennast paremini päevaannustega 4 kuni 6 mg.
Päevaannuse võib jagada kas üheks või kaheks annuseks päevas. Arst ütleb, mis sobib teile kõige
paremini.

Eakad patsiendid
· Teie algannus on tavaliselt 0,5 mg kaks korda päevas.
· Annust võidakse järk-järgult suurendada 1...2 mg-ni kaks korda päevas.
· Arst ütleb, mis sobib teile kõige paremini.

Lapsed ja noorukid
· Lastel ja alla 18-aastastel noorukitel ei tohi skisofreeniat ravimiga RISPEN ravida.

Mania ravi

Täiskasvanud
Teie algannus on tavaliselt 2 mg üks kord päevas.
Arst võib seejärel järk-järgult annust kohandada, olenevalt sellest, kuidas teie haigus ravile allub.
Enamus inimesi tunneb ennast paremini annustega 1 kuni 6 mg üks kord päevas.

Eakad
Teie algannus on tavaliselt 0,5 mg kaks kord päevas.
Arst võib seejärel järk-järgult annust kohandada kuni 1...2 mg kaks korda päevas, olenevalt sellest,
kuidas teie haigus ravile allub.

Lapsed ja noorukid
Lastel ja alla 18-aastastel noorukitel ei tohi bipolaarset maniat ravimiga RISPEN ravida.

Alzheimeri dementsusega isikutel pikaajalise agressiivsuse ravi

Täiskasvanud (sh eakad)
Teie algannus on tavaliselt 0,25 mg kaks korda päevas.
Arst võib seejärel järk-järgult annust kohandada, olenevalt sellest, kuidas teie haigus ravile allub.
Enamus inimesi tunneb ennast paremini annusega 0,5 mg kaks korda päevas. Mõned patsiendid
võivad vajada annust 1 mg kaks korda päevas.
Ravi kestus Alzheimeri dementsusega patsientidel ei tohi ületada 6 nädalat.

Sotsialiseerumata käitumishäire ravi lastel ja noorukitel

Annus sõltub teie lapse kehakaalust.

Alla 50 kg kaaluvad lapsed
Algannus on tavaliselt 0,25 mg üks kord päevas.
Annust võidakse suurendada igal teisel päeval 0,25 mg kaupa päevas.
Tavaline säilitusannus on 0,25 mg kuni 0,75 mg üks kord päevas.

Üle 50 kg kaaluvad lapsed
Algannus on tavaliselt 0,5 mg üks kord päevas.
Annust võidakse suurendada igal teisel päeval 0,5 mg kaupa päevas.
Tavaline säilitusannus on 0,5 mg kuni 1,5 mg üks kord päevas.

Ravi kestus sotsialiseerumata käitumishäirega patsientidel ei tohi ületada 6 nädalat.

Alla 5-aastastel lastel ei tohi sotsialiseerumata käitumishäiret ravimiga RISPEN ravida.
Maksa- ja neeruhaigustega patsiendid
Sõltumata ravitavast haigusest, tuleb kõik risperidooni algannused ja järgnevad annused poolitada.
Nendel patsientidel peab annuse suurendamine olema aeglasem.
Risperidooni tuleb selles patsiendigrupis kasutada ettevaatusega.

Kuidas ravimit RISPEN võtta

Võtke ravimit RISPEN alati täpselt nii, nagu arst on teile rääkinud. Kui te ei ole milleski kindel,
pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Arst ütleb teile, kui palju ja kui kaua peate ravimit võtma. See oleneb teie haigusest ja on
individuaalne.

Tablett tuleb alla neelata vee abil.

Kui te võtate ravimit RISPEN rohkem kui ette nähtud
Pöörduge kohe arsti poole. Võtke ravimipakend endaga kaasa. Üleannustamise korral võite te tunda
end unise või väsinuna, tekkida võivad tavatud liigutused, raskused kõndimisel ja seismisel, madal
vererõhk koos pearinglusega ning teil võivad tekkida südamerütmi häired või krambid.

Kui te unustate ravimit RISPEN võtta

Kui olete unustanud ravimit võtta, siis võtke see järgi nii kiiresti kui võimalik. Kui aga on juba käes
järgmise annuse kord, jätke unustatud annus vahele ja jätkake senist ravi. Kui jätate vahele kaks või
enam annust, võtke ühendust oma arstiga.

Ärge võtke kahekordset annust (kaks annust samal ajal), kui tablett jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate ravimi RISPEN võtmise

Ärge lõpetage ravi, kui te ei ole eelnevalt arstiga nõu pidanud. Teie haigusnähud võivad taastekkida.
Kui teie arst otsustab ravi lõpetada, võidakse teie annust vähendada järk-järgult mitme päeva jooksul.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.


4. VÕIMALIKUD KÕRVALTOIMED

Nagu kõik ravimid, võib ka RISPEN põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Väga sage: rohkem kui ühel kasutajal 10-st
Sage: 1...10 kasutajal 100-st
Aeg-ajalt: 1...10 kasutajal 1000-st
Harv: 1...10 kasutajal 10000-st
Väga harv: vähem kui ühel kasutajal 10000-st
Ei ole teada: sagedust ei saa olemasolevate andmete alusel hinnata

Tekkida võivad järgmised kõrvaltoimed:

Väga sage (rohkem kui ühel kasutajal 10-st):
· Parkinsonism. See on meditsiiniline termin, mis hõlmab paljusid sümptomeid. Iga üksik sümptom
võib ilmneda vähem kui ühel inimesel 10-st. Parkinsonism hõlmab järgmisi sümptomeid: süljeerituse
suurenemine, lihas-skeleti jäikus, süljevool, tõmblused jäsemete painutamisel, aeglased, vähenenud
või halvenenud kehaliigutused, masknägu, lihaste pingsus, kaela jäikus, lihaste jäikus, väikesed,
lohisevad, kiirustavad sammud ja jalutamisel normaalsete käeliigutuste puudumine, vastusena laubale
koputamisele pidev pilgutamine (ebanormaalne refleks);
· Peavalu, probleemid magamajäämisega või magamisega.

Sage (1...10 kasutajal 100-st)
· Unisus, väsimus, rahutus, võimetus rahulikult istuda, ärrituvus, ärevus, unisus, pearinglus,
keskendumishäired, kurnatuse tunne, unehäired;
· Oksendamine, kõhulahtisus, kõhukinnisus, iiveldus, isu tõus, kõhuvalu või ebamugavustunne kõhu
piirkonnas, kurguvalu, suukuivus;
· Kehakaalu tõus, kehatemperatuuri tõus, isu langus;
· Hingamisraskused, kopsupõletik (pneumoonia), gripp, hingamisteede infektsioon, nägemise
hägustumine, ninalimaskesta turse, ninaverejooks; köha
· Kuseteede infektsioon, voodimärgamine;
· Lihasspasm, näo või käte-jalgade tahtele allumatud liigutused, liigesevalu, seljavalu, käte ja jalgade
turse, käte ja jalgade valu;
· Nahalööve, nahapunetus;
· Südamepekslemine, valu rindkeres;
· Veres prolaktiini (hormooni) sisalduse tõus.

Aeg-ajalt (1...10 kasutajal 1000-st)
· Liigne veejoomine, roojapidamatus, janutunne, väga kõva väljaheide, häälekähedus;
· Kopsupõletik toidu sattumisest hingamisteedesse, põiepõletik, ,,punetavad silmad", põskkoobaste
põletik, viirusinfektsioon, kõrvainfektsioon, kurgumandlite põletik, nahaaluskoe põletik, silmapõletik,
maoinfektsioon, eritis silmadest, küünte seenhaigus;
· Südames elektrijuhtivuse häired, vererõhu langus püsti seistes, madal vererõhk, pearingluse tunne
kehaasendit muutes, südame elektrilise aktiivsuse muutused EKG-s, südamerütmihäired, oma
südamelöökide tundmine, südame löögisageduse suurenemine või vähenemine;
· Kusepidamatus, valulik urineerimine, sage urineerimine;
· Segasus, keskendumisehäired, teadvuse taseme langus, liigne magamine, närvilisus, kõrgendatud
meeleolu (mania), energia- ja huvipuudus;
· Veresuhkru sisalduse tõus, maksaensüümide taseme tõus, valgevereliblede arvu vähenemine, madal
hemoglobiini tase või punavereliblede arv (aneemia), eosinofiilide arvu tõus (teatud valgeverelibled),
veres kreatiniini fosfokinaasi tõus, vereliistakute arvu vähenemine (vererakud, mis aitavad peatada
verejooksu);
· Lihaste nõrkus, lihasvalu, kõrvavalu, kaelavalu, liigeste turse, kehahoiaku häired, liigeste jäikus,
rindkeres lihaseskeleti valu, rindkeres düskomfort;
· Nahakahjustus, nahahaigused, kuiv nahk, naha tugev sügelemine, akne, juuste väljalangemine,
putukate hammustustest tingitud nahapõletik, nahavärvuse muutus, naha tihenemine, õhetus,
nahatundlikkuse vähenemine valu ja puudutuse suhtes, rasune nahapõletik;
· Menstruatsiooni ärajäämine, seksuaalhäired, erektsioonihäired, ejakulatsiooni häired, eritis rindadest,
meestel rindade suurenemine, seksuaaltungi vähenemine, menstruatsioonitsükli häired, tupeeritis;
· Minestamine, kõnnakuhäired, uimasus, isulangus tingides alatoitumise ja väikese kehakaalu, ,,tujust
ära" meeleolu, tasakaaluhäired, allergia, tursed, kõnehäired, külmavärinad, koordinatsioonihäired;
· Valulik ülitundlikkus valguse suhtes, verevoolu suurenemine silmadesse, silmade turse, silmade
kuivus, pisaravoolu suurenemine;
· Hingamisteede häire, kopsuturse, peened räginad kopsudes, hingamisteede limaskesta turse,
kõneraskused, neelamisraskused, köha koos rögaga, vilistav/kahisev hingamine, gripilaadne haigus,
põskkoobaste limaskesta turse;
· Stiimulile mittereageerimine, teadvuse kaotus, äkki tekkinud huulte ja silmade turse koos
hingamisraskusega, äkki tekkinud näo, käte/jalgade tuimuse või nõrkuse tunne (eriti ühepoolselt),
segane kõne kestusega alla 24 tunni (nn mini-insult), tahtele allumatud liigutused näopiirkonnas ning
kätes-jalgades, kumin kõrvus, näoturse.

Harv (1...10 kasutajal 10000-st)
· Suutmatus saavutada orgasmi, menstruatsioonihäired;
· Kõõm;
· Ravimiallergia, käte-jalgade jahedus, huulte turse, huulte põletik;
· Glaukoom, nägemisteravuse langus, silmalau ketendus, silmade pööritamine;
· Emotsioonide puudumine;
· Teadvuse muutused koos kehatemperatuuri tõusu ja lihasetõmblustega, kogu keha turse, ravimi
ärajätusündroom, kehatemperatuuri langus;
· Kiire katkendlik hingamine, hingamiseraskused magamise ajal, krooniline keskkõrvapõletik;
· Soole ummistus;
· Verevoolu vähenemine ajju;
· Valgevereliblede arvu vähenemine, ebapiisav hormooni tootmine, mis kontrollib uriini kogust
· Lihasekiudude purunemine ja lihaste valu (rabdomüolüüs), liigutushäired;
· Kontrollimatust diabeedist tingitud kooma;
· Ikterus (naha ja silmade kollasus);
· Kõhunäärme põletik.

Väga harv (vähem kui ühel kasutajal 10000-st)
· Kontrollimatust diabeedist tingitud eluohtlikud tüsistused;

Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):
· Raske allergiline reaktsioon, mille tulemusena tekib hingamisraskus ja sokk;
· Granulotsüütide puudumine (valgeverelibled, mis aitavad võidelda infektsioonide vastu);
· Pikenenud ja valulik erektsioon;
· Ohtlikult suure koguse vee joomine.

Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida
selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.


5. KUIDAS RAVIMIT RISPEN SÄILITADA

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage RISPEN"i pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbile. Kõlblikkusaeg viitab kuu
viimasele päevale.

Ravimeid ei tohi ära visata kanalisatsiooni kaudu ega koos majapidamisprügiga. Küsige oma
apteekrilt, kuidas hävitatakse ravimeid, mida enam ei vajata. Need meetmed aitavad kaitsta
keskkonda.

6. LISAINFO

-
Toimeaine on risperidoon.
RISPEN 1: tablett sisaldab 1 mg risperidooni.
RISPEN 2: tablett sisaldab 2 mg risperidooni.
RISPEN 3: tablett sisaldab 3 mg risperidooni.
RISPEN 4: tablett sisaldab 4 mg risperidooni.

- Abiained on:
RISPEN 1: Laktoos, mikrokristalne tselluloos, eelzelatiniseeritud maisitärklis, magneesiumstearaat,
hüpromelloos, makrogool (polüetüleenglükool) 6000, titaandioksiid (E171).
RISPEN 2: Laktoos, mikrokristalne tselluloos, eelzelatiniseeritud maisitärklis, magneesiumstearaat,
hüpromelloos, makrogool (polüetüleenglükool), titaandioksiid (E171), punane ja kollane raudtrioksiid
(E172).
RISPEN 3: Laktoos, mikrokristalne tselluloos, eelzelatiniseeritud maisitärklis, magneesiumstearaat,
hüpromelloos, makrogool (polüetüleenglükool), titaandioksiid (E171), kollane raudtrioksiid (E172).
RISPEN 4: Laktoos, mikrokristalne tselluloos, eelzelatiniseeritud maisitärklis, magneesiumstearaat,
hüpromelloos, makrogool (polüetüleenglükool), titaandioksiid (E171), viride laccae (roheline lakk E
104/132) .


Kuidas RISPEN välja näeb ja pakendi sisu
Õhukese polümeerikattega tablett.
RISPEN 1: valged läätsekujulised kaetud tabletid poolitusjoonega ühel küljel.
RISPEN 2: heleroosad läätsekujulised kaetud tabletid läbimõõduga 8 mm.
RISPEN 3: kollased läätsekujulised kaetud tabletid läbimõõduga 9 mm.
RISPEN 4: helerohelised läätsekujulised kaetud tabletid läbimõõduga 10 mm.

20, 30 või 50 õhukese polümeerikattega tabletti

Müügiloa hoidja ja tootja

ZENTIVA k.s.
U kabelovny 130
102 37 Praha 10
Tsehhi Vabariik


Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

Zentiva International a.s. Eesti Filiaal
Pärnu mnt 139E/2
Tallinn 11317
Eesti
Tel. +372 7 303091
Faks. +372 7 303093

Infoleht on viimati kooskõlastatud veebruaris 2010