Quetiapine polpharma - tabl 300mg n60; n90

-kui teil või mõnel teie pereliikmel on või on varem olnud mõni südamehaigus, nt väga kiire südame löögisagedus või pikenenud QT intervall EKG-l (südamefilm), või kui te võtate mistahes ravimeid, mis võivad mõjutada teie südame löögisagedust;

-kui teie vererõhk on madal;

-kui teil on olnud insult, eriti kui olete eakas;

-kui teil on probleeme maksaga;

-kui teil on kunagi esinenud (krambid) krambihoogusid;

-kui teil on suhkurtõbi või risk suhkurtõve tekkeks.

Kui nii, võib teie arst Quetiapine Polpharma võtmise ajal kontrollida suhkru taset teie veres;

-kui te teate, et teil on varem esinenud valgevereliblede madalat taset (mis võis, kuid ei pruukinud olla põhjustatud teiste ravimite poolt);

-kui teil või mõnel teie pereliikmel on esinenud verehüübeid, sest sellised ravimid nagu käesolev on seostatud verehüüvete tekkega.

Rääkige oma arstile, kui teil esineb:

-kehatemperatuuri tõus (palavik), lihaste jäikus, segasustunne;

-kontrollimatud liigutused, peamiselt näol või keelel;

-pearinglus või tugev unisus;

-pikaajaline valulik erektsioon (priapism);

Seda tüüpi ravim võib põhjustada selliseid seisundeid.

Enesetapumõtted ja depressiooni süvenemine

Kui olete depressioonis, võivad teil mõnikord esineda enesevigastamise- või enesetapumõtted. Need võivad tugevneda ravi esmakordsel alustamisel, kuna kõigi nende ravimite korral võtab toime saabumine aega, tavaliselt ligikaudu kaks nädalat, kuid mõnikord kauem. Sellised mõtted on tõenäolisemad, kui olete noor täiskasvanu. Kliiniliste uuringute andmetel on alla 25-aastastel noortel depressiooniga täiskasvanutel suurem risk suitsidaalsete mõtete ja/või suitsidaalse käitumise esinemiseks.

Alati, kui teil tekivad enesevigastamise- või enesetapumõtted, pöörduge otsekohe oma arsti poole või minge haiglasse. Teile võib olla abiks, kui räägite sugulasele või lähedasele sõbrale, et teil on depressioon, ja palute neil lugeda seda infolehte. Te võite neid paluda, et nad ütleksid teile, kui nad arvavad, et teie depressioon süveneb, või kui nad on mures muutuste pärast teie käitumises.

Kvetiapiini võtvatel patsientidel on esinenud kehakaalu suurenemist. Te peate koos arstiga regulaarselt kontrollima oma kehakaalu.

Lisainformatsiooni saamiseks selle kohta, millal pöörduda arsti poole, lugeda ka lõiku 4 „Võimalikud kõrvaltoimed”.

Muud ravimid ja Quetiapine Polpharma

Teatage oma arstile kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud või kavatse kasutada mis tahes muid ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.

Quetiapine Polpharma’t ei tohi võtta koos:

-HIV proteaasi inhibiitoritega (AIDS-i ravim);

-asoolitüüpi seenevastaste ravimitega (nt ketokonasool);

-erütromütsiini või klaritromütsiiniga (antibiootikumid);

-nefasodooniga (antidepressant).

Rääkige oma arstile, kui te võtate:

-karbamasepiini või fenütoiini (epilepsia ravimid);

-tioridasiini (antipsühhootikum);

-kesknärvisüsteemi mõjutavaid ravimeid (nt unetabletid, rahustavad ravimid või ärevuse ravimid);

-teadaolevalt QTc intervalli pikendavaid ravimeid (nt mõningad südame rütmihäirete ravimid nagu sotalool või amiodaroon).

Quetiapine Polpharma koos toidu, joogi ja alkoholiga

-Quetiapine Polpharma’t võib võtta koos toiduga või ilma.

-Jälgige hoolikalt, millises koguses te joote alkoholi. Seda seetõttu, et Quetiapine Polpharma ja alkoholi kombineeritud toime võib muuta teid uniseks.

-Ravi ajal Quetiapine Polpharma’ga ärge jooge greipfruudi mahla. See võib mõjutada teie ravimi toimet.

Rasedus ja imetamine

Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arstiga. Raseduse ajal ei tohi te Quetiapine Polpharma’t võtta ilma eelnevalt arstiga nõu pidamata.

Vastsündinutel, kelle emad kasutasid kvetiapiini raseduse viimasel trimestril (viimasel kolmel raseduskuul), võivad esineda järgmised sümptomid: vappumine, lihasjäikus ja/või nõrkus, unisus, ärevus, hingamisprobleemid ja toitmisraskused. Kui teie lapsel tekib mõni neist sümptomitest, peate võib-olla pöörduma oma arsti poole.

Quetiapine Polpharma’t ei tohi võtta imetamise ajal.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Tabletid võivad muuta teid uniseks. See toime võib kaduda, kui jätkate tablettide võtmist. Te ei tohi juhtida sõidukit ega kasutada masinaid, kuni te teate, kuidas need tabletid teile mõjuvad.

Quetiapine Polpharma sisaldab laktoosi

Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid (nt laktoositalumatus), peate te enne selle ravimi kasutamist konsulteerima oma arstiga.

3.Kuidas Quetiapine Polpharma’t võtta

Võtke Quetiapine Polpharma’t alati täpselt nii, nagu arst on teile rääkinud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arstiga. Teie arst otsustab algannuse suuruse ja selle, mitu Quetiapine Polpharma tabletti iga päev võtta. See sõltub teie haigusest ja vajadusest, kuid on tavaliselt 300 mg kuni 800 mg.

Arst võib alustada teie ravi väiksema annusega (50 mg) ja suurendada annust aeglaselt, kui:

-te olete eakas või

-teil on probleeme maksaga.

Manustamisviis:

Neelake tabletid alla tervelt, koos joogiveega.

Quetiapine Polpharma’t tuleb võtta kaks korda päevas.

Tavaline annus on:

Täiskasvanud

Skisofreenia ravi: ööpäevane koguannus esimesel 4 ravipäeval on

Alates 4. päevast peab teie arst annust kohandama tavalise efektiivse annuseni vahemikus 300 kuni 450 mg ööpäevas. Sõltuvalt teie individuaalsetes vajadustest võib teie arst annust kohandada vahemikus 150 kuni 750 mg ööpäevas.

Bipolaarse häirega seotud mania episoodide ravi: ööpäevane koguannus esimesel neljal ravipäeval on

Edasisel annuse kohandamisel kuni 800 mg-ni ööpäevas 6. päevaks tohib annust suurendada mitte rohkem kui 200 mg võrra ööpäevas. Sõltuvalt teie individuaalsest vajadusest võib teie arst annust kohandada vahemikus 200…800 mg ööpäevas. Tavaline efektiivne annus on vahemikus 400...800 mg ööpäevas.

Kasutamine lastel ja noorukitel

Lastel ja noorukitel ei ole Quetiapine Polpharma ohutust ja efektiivsust uuritud.

Kui te võtate Quetiapine Polpharma’t rohkem kui ette nähtud

Kui te võtate tavapärasest suurema annuse, pöörduge otsekohe oma arsti poole või lähimasse haiglasse, isegi kui puuduvad halb enesetunne või üleannustamise sümptomid. Võtke oma ravim endaga kaasa.

Üleannustamise mõned sümptomid: uimasus ja sedatsioon, südame löögisageduse kiirenemine ja vererõhu langus.

Kui te unustate Quetiapine Polpharma’t võtta

Kui te unustate annuse võtta, võtke see niipea kui see teile meenub. Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Quetiapine Polpharma võtmise

Isegi kui tunnete ennast paremini, ärge lõpetage oma tablettide võtmist, kuni arst ei ole seda teile soovitanud.

Kui te lõpetate järsku Quetiapine Polpharma võtmise, võivad teil tekkida iiveldus, oksendamine, võimetus magada või liigutuste häirumine. Enne ravi lõpetamist võib arst teil soovitada annust järk- järgult vähendada.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4.Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka Quetiapine Polpharma põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Väga sage (mõjutab rohkem kui 1 patsienti 10-st):

-pearinglus, peavalu, suu kuivus;

-unisus (see võib aja jooksul kaduda, kui te jätkate kvetiapiini võtmist);

-triglütseriidide ja üldkolesterooli (peamiselt LDL kolesterool) nime all tuntud rasvade väärtuste suurenemine veres, HDL kolesterooli sisalduse vähenemine;

-ärajätusümptomid (sümptomid, mis tekivad kvetiapiini võtmise lõpetamisel), sh võimetus magada (unetus), iiveldus, peavalu, kõhulahtisus, oksendamine, pearinglus ja ärrituvus. Need mööduvad tavaliselt 1 nädala jooksul pärast viimast annust;

-kehakaalu suurenemine, peamiselt esimestel ravinädalatel.

Sage (mõjutab 1 kuni 10 patsienti 100-st):

-kiire südame löögisagedus, tunne, et süda peksab, lööb väga kiiresti või jätab lööke vahele;

-kinnine nina;

-kõhukinnisus, maoärritus (seedehäire);

-nõrkustunne, minestamine;

-vere valgeliblede koguarvu vähenemine. See võib esineda pärast ravi lõppemist. See on ajutine ja ei ole raske;

-teatud vererakkude - eosinofiilsete granulotsüütide - arvu suurenemine;

-käte või jalgade tursed;

-vererõhu langus püsti tõusmisel. See võib põhjustada pearinglust või minestamist;

-suhkru taseme tõus veres;

-hägune nägemine;

-ebanormaalsed lihaste liigutused. Siia kuuluvad raskused lihasliigutuste alustamisel, värisemine, rahutustunne või lihaste jäikus ilma valuta;

-ALAT ja ASAT nime all tuntud maksaensüümide taseme ajutine tõus veres;

-neutrofiilseteks granulotsüütideks nimetatavate teatud vererakkude arvu vähenemine;

-prolaktiiniks nimetatava hormooni koguse suurenemine veres. See võib harvadel juhtudel põhjustada järgmist:

-meestel ja naistel rinnanäärmete turset ja ootamatut rinnapiima tekkimist;

-naistel menstruatsiooni ärajäämist või ebaregulaarset menstruatsiooni;

-ebatavalised unenäod ja õudusunenäod;

-suurenenud söögiisu;

-ärritustunne;

-kõne ja keele häired;

-hingeldus;

-oksendamine (peamiselt eakatel);

-palavik.

Aeg-ajalt (mõjutab 1 kuni 10 patsienti 1000-st):

-trombotsüütideks või vereliistakuteks nimetatavate vererakkude arvu vähenemine;

-(krambi)hood;

-allergilised reaktsioonid, sh kõrgemad moodustised (vorbid), naha turse ja suu ümbruse turse;

-gamma-GT nime all tuntud maksaensüümide taseme ajutine tõus veres;

-naatriumi sisalduse vähenemine veres;

-ebameeldiv tunne jalgades (nimetatakse ka rahutute jalgade sündroomiks);

-tahtmatud liigutused, peamiselt näol või keelel;

-neelamisraskused;

-seksuaalfunktsiooni häired;

-tavalisest aeglasem südamerütm, mis võib tekkida ravi alguses ning mida võib seostada madala vererõhu ja minestamisega.

Harv (mõjutab 1 kuni 10 patsienti 10 000-st):

-kõrge kehatemperatuur (palavik), kauakestev kurguvalu või haavandid suus, kiirenenud hingamine, higistamine, lihaste jäikus, tugev uimasustunne või minestamine;

-naha ja silmade kollaseks muutumine (ikterus);

-kauakestev ja valulik erektsioon (priapism);

-kreatiinfosfokinaasiks nimetatava ensüümi taseme tõus veres;

-maksapõletik (hepatiit);

-rinnanäärmete turse ja ootamatu rinnapiima tekkimine (galaktorröa);

-menstruatsioonihäired;

-unes kõndimine, rääkimine, söömine või muud tegevused;

-kehatemperatuuri langus (hüpotermia);

-verehüübed veenides, eeskätt jalaveenides (sümptomiteks on sääre paistetus, valu ja punetus), mis võivad liikuda piki veresooni kopsudesse, põhjustades valu rinnus ja hingamisraskust.

Väga harv (mõjutab vähem kui 1 patsienti 10 000-st):

-olemasoleva suhkurtõve halvenemine;

-raskekujuline lööve, villid või punased laigud nahal;

-raske allergiline reaktsioon (nimetatakse anafülaksiaks), mis võib põhjustada hingamisraskust või šokki;

-kiire naha turse, tavaliselt silmade, huulte ja kurgu piirkonnas (angioödeem);

-uriini hulka kontrolliva hormooni ebapiisav nõristus;

-lihaskiudude lagunemine ja valu lihastes (rabdomüolüüs).

On teatatud ka:

-kilpnäärme poolt toodetavate spetsiifiliste hormoonide taseme vähesest langusest veres;

-südameseiskusest, spetsiifilistest südame rütmihäiretest, mis võivad olla tõsised ja rasketel juhtudel lõppeda surmaga.

Need on esinenud kogu antipsühhootikumideks nimetatava ravimrühma korral, mitte eeskätt kvetiapiiniga.

Lapsed ja noorukid

Lastel ja noorukitel esinevad samasugused kõrvaltoimed kui täiskasvanutel.

Järgmised kõrvaltoimed on esinenud ainult lastel ja noorukitel:

Väga sage (mõjutab rohkem kui 1 patsienti 10-st):

-vererõhu tõus.

Järgmised kõrvaltoimed on lastel ja noorukitel esinenud sagedamini:

Väga sage (mõjutab rohkem kui 1 patsienti 10-st):

-hormoon prolaktiini sisalduse suurenemine veres. Hormoon prolaktiini sisalduse suurenemine võib harvadel juhtudel põhjustada järgmist:

-poistel ja tüdrukutel rinnanäärmete turse ja ootamatu piimaproduktsioon;

-tüdrukutel menstruatsiooni puudumine või ebaregulaarne menstruatsioon.

-suurenenud söögiisu;

-ebanormaalsed lihasliigutused. Siia kuuluvad takistus lihasliigutuste alustamisel, vappumine, rahutustunne või valutu lihasjäikus.

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5.Kuidas Quetiapine Polpharma’t säilitada

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Quetiapine Polpharma sisaldab

-Toimeaine on kvetiapiin. Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 25 mg, 100 mg, 150 mg, 200 mg või 300 mg kvetiapiini (fumaraadina).

-Teised koostisosad on:

Tableti sisu: povidoon K30, mikrokristalliline tselluloos, kaltsiumvesinikfosfaatdihüdraat, naatriumtärklisglükolaat tüüp C, kolloidne veevaba ränidioksiid, magneesiumstearaat. Tableti kate:

Quetiapine Polpharma 25 mg

Opadry II roosa: hüpromelloos 6 cP (2910) (E464), titaandioksiid (E171), laktoosmonohüdraat, makrogool 3350, triatsetiin, punane raudoksiid (E172), kollane raudoksiid (E172).

Quetiapine Polpharma 100 mg

Opadry II kollane: hüpromelloos 6 cP (2910) (E464), titaandioksiid (E171), laktoosmonohüdraat, makrogool 3350, triatsetiin, kollane raudoksiid (E172).

Quetiapine Polpharma 150 mg

Opadry II kollane: hüpromelloos 6 cP (2910) (E464), titaandioksiid (E171), laktoosmonohüdraat, makrogool 3350, triatsetiin, kollane raudoksiid (E172).

Quetiapine Polpharma 200 mg ja 300 mg

Opadry II valge: hüpromelloos 6 cP (2910) (E464), titaandioksiid (E171), laktoosmonohüdraat, makrogool 3350, triatsetiin.

Kuidas Quetiapine Polpharma välja näeb ja pakendi sisu

Quetiapine Polpharma 25 mg tabletid on roosat värvi, ümmargused ja kaksikkumerad. Quetiapine Polpharma 100 mg tabletid on kollast värvi, ümmargused ja kaksikkumerad. Quetiapine Polpharma 150 mg tabletid on kreemjat värvi, ümmargused ja kaksikkumerad. Quetiapine Polpharma 200 mg tabletid on valget värvi, ümmargused ja kaksikkumerad.

Quetiapine Polpharma 300 mg tabletid on valget värvi, piklikud ja nende ühel küljel on poolitusjoon. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

Quetiapine Polpharma 25 mg pakend sisaldab 30 õhukese polümeerikattega tabletti. Quetiapine Polpharma 100 mg, 150 mg, 200 mg või 300 mg pakend sisaldab 60 või 90 õhukese polümeerikattega tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Pharmaceutical Works POLPHARMA SA 19 Pelplińska Street

83-200 Starogard Gdański Poola

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole: Pharmaceutical Company "POLPHARMA" SA

Representative office in Baltic countries E. Ožeškienės 18 A, Kaunas, LT-44254 Leedu

Tel: + 370 37 325131

Infoleht on viimati uuendatud oktoobris 2014

Erinevate näidustuste puhul on annustamisskeemid erinevad. Seetõttu tuleb tagada, et patsient saab täpset infot enda seisundi puhul sobiva annustamise kohta.

Quetiapine Polpharma’t tuleb manustada kaks korda ööpäevas koos toiduga või ilma.

Täiskasvanud

Skisofreenia ravi: ööpäevane koguannus esimesel 4 ravipäeval on:

Alates 4. päevast tuleb annus tiitrida tavalise efektiivse annuseni 300 mg kuni 450 mg ööpäevas. Sõltuvalt individuaalse patsiendi kliinilisest vastusest ja taluvusest võib annust kohandada vahemikus 150...750 mg ööpäevas.

Bipolaarse häirega seotud mania episoodide ravi: monoteraapiana või adjuvantravina lisaks meeleolu stabiliseerijatele on ööpäevane koguannus esimesel neljal ravipäeval:

Edasisel annuse kohandamisel kuni 800 mg-ni ööpäevas 6. päevaks peab annuse suurendamisintervall olema mitte suurem kui 200 mg ööpäevas. Sõltuvalt individuaalse patsiendi kliinilisest vastusest ja taluvusest võib annust kohandada vahemikus 200…800 mg ööpäevas. Tavaline efektiivne annus on vahemikus 400...800 mg ööpäevas.

Eakad

Nagu teisi antipsühhootikume ja antidepressante, tuleb kvetiapiini eakatel patsientidel kasutada ettevaatusega, eriti esialgse annuse tiitrimise perioodi jooksul. Sõltuvalt individuaalse patsiendi kliinilisest vastusest ja taluvusest võib olla vajalik kvetiapiini annuse aeglasem tiitrimine kui noorematel patsientidel ning väiksema raviannuse valimine. Eakatel patsientidel oli kvetiapiini keskmine plasma kliirens 30% kuni 50% võrra väiksem kui noorematel patsientidel.

Ravimi efektiivsust ja ohutust ei ole hinnatud üle 65-aastastel, bipolaarse häirega kaasnevate depressiooni episoodidega patsientidel.

Lapsed ja noorukid

Kvetiapiini ei ole soovitatav kasutada alla 18-aastastel lastel ja noorukitel, sest puuduvad andmed, mis toetaksid ravimi kasutamist antud vanuserühmas. Olemasolevad andmed, mis pärinevad platseebokontrolliga kliinilistest uuringutest, on esitatud lõikudes 4.4, 4.8, 5.1 ja 5.2.

Neerukahjustus

Neerukahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik.

Maksakahjustus

Kvetiapiin metaboliseerub ulatuslikult maksas. Seetõttu tuleb kvetiapiini kasutada ettevaatusega teadaoleva maksakahjustusega patsientidel, eriti esialgse annuse tiitrimise perioodi jooksul. Maksakahjustusega patsientidel tuleb ravi alustada annusega 25 mg ööpäevas. Sõltuvalt individuaalse patsiendi kliinilisest vastusest ja taluvusest võib annust suurendada 25…50 mg võrra ööpäevas kuni efektiivse annuseni.

4.3Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Somnolentsus ja pearinglus

Kvetiapiinravi on seostatud somnolentsuse ja sarnaste sümptomitega, nt sedatsiooniga (vt lõik 4.8). Bipolaarse depressiooniga patsientide ravi kliinilistes uuringutes algas see tavaliselt esimese

3 ravipäeva jooksul ja oli ülekaalukalt kerge kuni mõõduka tugevusega. Bipolaarse depressiooniga patsiendid, kellel esineb raske somnolentsus, võivad vajada sagedasemat kontakti vähemalt 2 nädala jooksul pärast somnolentsuse avaldumist või kuni sümptomid taanduvad, ning vajalik võib olla kaaluda ravi katkestamist.

Kvetiapiinraviga on seostatud ortostaatilist hüpotensiooni ja sellega kaasnevat pearinglust (vt lõik 4.8), mis sarnaselt somnolentsusega algab tavaliselt ravi alguses annuse tiitrimise perioodil. See võib suurendada õnnetusvigastuste (kukkumised) esinemissagedust, eeskätt eakate vanuserühmas. Seetõttu tuleb patsientidele soovitada, et nad oleksid ettevaatlikud, kuni nad harjuvad ravimi võimalike kõrvaltoimetega.

Kardiovaskulaarsed haigused

Kvetiapiini tuleb kasutada ettevaatusega teadaoleva kardiovaskulaarse haiguse, tserebrovaskulaarse haiguse või teiste hüpotensiooni soodustavate seisunditega patsientidel. Kvetiapiin võib indutseerida ortostaatilist hüpotensiooni, eriti esialgse annuse tiitrimise perioodi jooksul ja seetõttu tuleb selle esinemisel kaaluda annuse vähendamist või veel aeglasemat tiitrimist.

Olemasoleva kardiovaskulaarse haigusega patsientidel tuleb kaaluda ravimi annuse aeglasemat suurendamist.

Krambid

Kontrollitud kliinilistes uuringutes ei esinenud erinevusi krampide esinemissageduses kvetiapiini või platseeboga ravitud patsientidel. Puuduvad andmed krampide esinemissageduse kohta patsientidel, kellel on anamneesis varasem krampidega haigus. Nagu teiste antipsühhootikumide kasutamisel, on anamneesis esinevate krampidega patsientide ravimisel soovitatav rakendada ettevaatust (vt lõik 4.8).

Ekstrapüramidaalsed sümptomid

Platseebokontrollitud kliinilistes uuringutes bipolaarse häirega täiskasvanud patsientidel, kellel raviti depressiooni episoode, seostus kvetiapiin ekstrapüramidaalsete sümptomite esinemissageduse suurenemisega platseeboga võrreldes (vt lõik 4.8).

Kvetiapiini kasutamist on seostatud akatiisia tekkega, millele on iseloomulik subjektiivne ebameeldiv või häiriv rahutus ja vajadus ennast sageli liigutada ning võimetus rahulikult paigal istuda või seista. See tekib tõenäolisemalt mõne esimese ravinädala jooksul. Patsientidele, kellel tekivad sellised sümptomid, võib annuse suurendamine olla kahjulik.

Tardiivne düskineesia

Kui ilmnevad tardiivse düskineesia nähud ja sümptomid, tuleb kaaluda kvetiapiini annuse vähendamist või ravi katkestamist. Tardiivse düskineesia sümptomid võivad pärast ravi katkestamist halveneda või isegi avalduda (vt lõik 4.8).

Maliigne neuroleptiline sündroom

Maliigset neuroleptilist sündroomi on seostatud antipsühhootilise raviga, sh kvetiapiiniga (vt lõik 4.8). Selle kliiniliste nähtude hulka kuuluvad hüpertermia, vaimse seisundi muutused, lihaste rigiidsus, autonoomne ebastabiilsus ja kreatiniinfosfokinaasi taseme tõus. Sellisel juhul tuleb ravi kvetiapiiniga katkestada ja määrata sobiv ravi.

Raske neutropeenia

Kvetiapiini kliinilistes uuringutes on aeg-ajalt teatatud raskest neutropeeniast (neutrofiilide arv < 0,5 x 10/l). Enamik raske neutropeenia juhtudest on tekkinud kvetiapiinravi esimese paari kuu

jooksul. Kindlat seost annusega ei täheldatud. Turuletulekujärgse kogemuse ajal on kvetiapiinravi katkestamisele järgnenud leukopeenia ja/või neutropeenia lahenemine. Neutropeenia tekke võimalike riskitegurite hulka kuuluvad eelnev madal leukotsüütide väärtus (WBC) ning ravim-indutseeritud neutropeenia anamneesis. Ravi kvetiapiiniga tuleb katkestada patsientidel, kellel neutrofiilide väärtus

on < 1,0 x 10/l. Patsiente tuleb jälgida infektsiooninähtude ja -sümptomite suhtes ning jälgida neutrofiilide väärtust (kuni see ületab 1,5 x 10/l) (vt lõik 5.1).

Koostoimed Vt ka lõik 4.5.

Kvetiapiini samaaegne kasutamine koos tugevate maksaensüümide indutseerijatega, nagu karbamasepiin või fenütoiin, vähendab oluliselt kvetiapiini kontsentratsiooni plasmas, mis võib mõjutada kvetiapiinravi efektiivsust. Patsientidel, kes saavad maksaensüümide indutseerijaid, võib kvetiapiinravi alustada ainult siis, kui raviarst otsustab, et kvetiapiinist saadav võimalik kasu kaalub üles riskid, mis tulenevad ravi katkestamisest maksaensüümide indutseerijatega. On oluline, et kõik muutused ravis indutseerijatega on järkjärgulised, ning need asendatakse vajadusel mitteindutseerijaga (nt naatriumvalproaat).

Kehakaal

Kvetiapiinravi saanud patsientidel on teatatud kehakaalu suurenemisest, mistõttu neid tuleb hoolikalt jälgida ja kliiniliselt õigesti ravida, vastavalt kehtivatele antipsühhootikumravi juhistele (vt lõigud 4.8 ja 5.1).

Hüperglükeemia

Harvadel juhtudel on teatatud hüperglükeemiast ja/või diabeedi tekkest või süvenemisest, millega mõnikord kaasnes ketoatsidoos või kooma, sh mõned surmaga lõppenud juhud (vt lõik 4.8). Mõnedel juhtudel oli teatatud eelnevast kehakaalu suurenemisest, mis võis olla soodustavaks teguriks. Soovitav on kohane kliiniline jälgimine vastavalt kehtivatele antipsühhootikumravi juhistele. Patsiente, kes saavad raviks mis tahes antipsühhootikumi, sh kvetiapiini, tuleb jälgida hüperglükeemia nähtude ja sümptomite suhtes (nt polüdipsia, polüuuria, polüfaagia ja nõrkus) ning melliitdiabeediga või melliitdiabeedi riskiteguritega patsiente tuleb regulaarselt jälgida glükeemilise kontrolli halvenemise suhtes. Regulaarselt tuleb kontrollida kehakaalu.

Lipiidid

Kvetiapiini kliinilistes uuringutes on täheldatud triglütseriidide, LDL- ja üldkolesterooli taseme tõusu ning HDL-kolesterooli taseme langust (vt lõik 4.8). Lipiidide muutusi tuleb käsitleda vastavalt kliinilisele vajadusele.

Metaboolne risk

Tuginedes kliiniliste uuringute jooksul täheldatud kehakaalu, vere glükoosi- (vt „Hüperglükeemia“) ja lipiididesisalduse muutustele, võib patsientidel (sh need, kelle ravieelsed analüüsiväärtused olid normis) esineda metaboolse profiili halvenemine, mida tuleb kliiniliselt õigesti ravida (vt ka lõik 4.8).

QT intervalli pikenemine

Kliinilistes uuringutes ja kasutamisel vastavalt ravimi omaduste kokkuvõttele ei seostunud kvetiapiin absoluutsete QT intervallide püsiva pikenemisega. Turuletulekujärgselt on teatatud QT intervalli pikenemisest kvetiapiini raviannuste kasutamisel (vt lõik 4.8) ja üleannustamise korral (vt lõik 4.9). Nagu ka teiste antipsühhootikumide puhul, tuleb rakendada ettevaatust, kui kvetiapiini määratakse patsientidele, kellel on kardiovaskulaarne haigus või perekonna anamneesis QT intervalli pikenemine. Ettevaatust tuleb rakendada ka kvetiapiini määramisel koos ravimitega, mis teadaolevalt pikendavad QT intervalli või samaaegselt neuroleptikumidega, eeskätt eakatel patsientidel; kaasasündinud pika QT sündroomiga patsientidel, südame paispuudulikkuse, südame hüpertroofia, hüpokaleemia või hüpomagneseemiaga patsientidel (vt lõik 4.5).

Ravimi ärajätmine

Kvetiapiini järsul ärajätmisel on kirjeldatud ägedaid ärajätusümptomeid, nagu unetus, iiveldus, peavalu, kõhulahtisus, oksendamine, pearinglus ja ärrituvus. Soovitav on lõpetada ravi järk-järgult vähemalt ühe- kuni kahenädalase perioodi jooksul (vt lõik 4.8).

Dementsusega seotud psühhoosiga eakad patsiendid

Kvetiapiin ei ole heaks kiidetud dementsusega seotud psühhoosiga patsientide raviks.

Randomiseeritud platseebokontrollitud uuringutes dementsete patsientide populatsioonis on mõnede atüüpiliste antipsühhootikumide kasutamisel täheldatud ligikaudu 3 korda suurenenud riski tserebrovaskulaarsete kõrvaltoimete tekkeks. Selle suurenenud riski tekkemehhanism ei ole teada. Suurenenud riski ei saa välistada ka teiste antipsühhootikumide puhul või teistes patsiendigruppides. Insuldi riskifaktoritega patsientidel tuleb kvetiapiini kasutada ettevaatusega.

Atüüpiliste antipsühhootikumide metaanalüüsis leiti, et dementsusega seotud psühhoosiga eakatel patsientidel esineb platseeboga võrreldes suurenenud surma risk. Siiski oli kahes 10-nädalases platseebokontrollitud kvetiapiini uuringus samas patsientide populatsioonis (n=710; keskmine vanus: 83 aastat; vahemik: 56…99 aastat) suremus kvetiapiiniga ravitud patsientide hulgas 5,5% versus 3,2% platseeborühmas. Nendes uuringutes surid patsiendid erinevatel põhjustel, mis vastasid selles populatsioonis oodatavatele. Need andmed ei tuvasta põhjuslikku seost kvetiapiinravi ja surma vahel eakatel dementsusega patsientidel.

Düsfaagia

Kvetiapiini kasutamisel on teatatud düsfaagiast (vt lõik 4.8). Aspiratsioonipneumoonia riskiga patsientidel tuleb kvetiapiini kasutada ettevaatusega.

Venoosne trombemboolia (VTE)

Antipsühhootikumide kasutamisel on teatatud venoosse trombemboolia (VTE) juhtudest. Kuna patsientidel, kes saavad raviks antipsühhootikume, esineb tihti VTE omandatud riskitegureid, tuleb nii enne kvetiapiinravi alustamist kui jooksvalt ravi ajal kindlaks teha kõik võimalikud VTE riskitegurid ning rakendada ennetavaid meetmeid.

Pankreatiit

Kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgselt on teatatud pankreatiidist. Ehkki kõigil juhtudel ei kaasnenud riskitegureid, oli turuletulekujärgsete teadete alusel paljudel patsientidel siiski tegureid, mis teadaolevalt on seotud pankreatiidi tekkega, nt triglütseriidide taseme tõus (vt lõik 4.4 „Lipiidid“), sapikivid ja alkoholi tarbimine.

Laktoos

Quetiapine Polpharma tabletid sisaldavad laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatuse, laktaasipuudulikkuse või glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit võtta.

Lisainformatsioon

Andmed kvetiapiini kohta kombinatsioonis divalproeksi või liitiumiga mõõdukate kuni raskete mania episoodide puhul on piiratud; siiski oli kombinatsioonravi hästi talutav (vt lõigud 4.8 ja 5.1). Andmed näitasid aditiivseid toimeid 3. ravinädalal.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Arvestades kvetiapiini peamisi toimeid kesknärvisüsteemi, tuleb Quetiapine Polpharma’t kasutada ettevaatusega kombinatsioonis teiste tsentraalselt toimivate ravimite ja alkoholiga.

Tsütokroom P450 poolt vahendatud kvetiapiini metabolismi eest vastutab peamiselt ensüüm tsütokroom P450 (CYP) 3A4. Koostoimete uuringus tervetel vabatahtlikel põhjustas kvetiapiini (annuses 25 mg) samaaegne manustamine ketokonasooli, CYP3A4 inhibiitoriga, kvetiapiini AUC 5- kuni 8-kordse suurenemise. Selle põhjal on kvetiapiini ja CYP3A4 inhibiitorite samaaegne kasutamine vastunäidustatud. Samuti ei ole soovitatav tarbida kvetiapiinravi ajal greipfruudi mahla.

Mitmekordse annusega uuringus hinnati patsientidel kvetiapiini farmakokineetikat, kui seda manustati enne või pärast ravi karbamasepiiniga (tuntud maksaensüümide indutseerija); karbamasepiini samaaegne manustamine suurendas oluliselt kvetiapiini kliirensit. Selline kliirensi kiirenemine vähendas kvetiapiini süsteemset ekspositsiooni (mõõdetuna AUC kaudu) keskmiselt 13% võrreldes ekspositsiooniga kvetiapiini manustamisel üksinda; siiski täheldati mõnedel patsientidel suuremat toimet. Selle koostoime tagajärjel võib langeda sisaldus plasmas, mis võib mõjutada kvetiapiinravi

efektiivsust. Kvetiapiini ja fenütoiini (teine mikrosomaalsete ensüümide indutseerija) samaaegne manustamine põhjustas kvetiapiini kliirensi tugevat kiirenemist ligikaudu 450% võrra.

Patsientidel, kes saavad maksaensüümide indutseerijat, võib kvetiapiinravi alustada ainult juhul kui arst leiab, et kvetiapiinist saadav kasu kaalub üles maksaensüümide indutseerija ärajätmisega seonduvad riskid. On tähtis, et igasugune indutseerija muutus oleks järkjärguline ja vajaduse korral asendataks mitte-indutseerijaga (nt naatriumvalproaat) (vt ka lõik 4.4).

Antidepressant imipramiini (tuntud CYP 2D6 inhibiitor) või fluoksetiini (tuntud CYP 3A4 ja CYP 2D6 inhibiitor) samaaegne manustamine ei muutnud märkimisväärselt kvetiapiini farmakokineetikat.

Antipsühhootikum risperidooni või haloperidooli samaaegne manustamine ei muutnud märkimisväärselt kvetiapiini farmakokineetikat. Kvetiapiini ja tioridasiini samaaegne kasutamine põhjustas kvetiapiini kliirensi suurenemise ligikaudu 70%.

Kvetiapiini farmakokineetika ei muutunud pärast tsimetidiini samaaegset manustamist.

Liitiumi farmakokineetika ei muutunud samaaegsel manustamisel kvetiapiiniga.

Naatriumvalproaadi ja kvetiapiini farmakokineetika ei muutunud samaaegsel manustamisel kliiniliselt olulisel määral. Retrospektiivses uuringus lastel ja noorukitel, kes olid saanud raviks valproaati, kvetiapiini või mõlemat, leiti kombineeritud ravirühmas suurem leukopeenia ja neutropeenia esinemissagedus võrreldes monoteraapia rühmadega.

Ametlikke koostoimete uuringuid laialdaselt kasutatavate kardiovaskulaarse süsteemi ravimitega ei ole läbi viidud.

Kvetiapiini samaaegsel kasutamisel ravimitega, mis teadaolevalt põhjustavad elektrolüütide tasakaalu häireid või QT intervalli pikenemist, tuleb rakendada ettevaatust.

Kvetiapiini võtnud patsientidel on teatatud metadooni ja tritsükliliste antidepressantide ensümaatiliste immuunanalüüside valepositiivsetest tulemustest. Immuunanalüüsi skriiningtesti küsitavate tulemuste korral on soovitatav teostada kinnitav analüüs sobiva kromatograafilise tehnika abil.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Kvetiapiini ohutust ja efektiivsust raseduse ajal ei ole inimestel veel tõestatud. Loomkatsetest ei ole seni mingeid tõendeid kvetiapiini kahjulikkuse kohta, samas ei ole võimalikku toimet loote silmadele uuritud. Seetõttu võib kvetiapiini raseduse ajal kasutada ainult siis, kui kasu õigustab võimalikke riske. Pärast kvetiapiini kasutamist raseduse ajal täheldati vastsündinutel ärajätusümptomeid.

Vastsündinutel, kellel oli raseduse viimase trimestri jooksul kokkupuude antipsühhootikumidega (sh kvetiapiin), esineb suurem risk kõrvaltoimete tekkeks, sh ekstrapüramidaalsed ja/või ärajätusümptomid, mis võivad sünnijärgselt varieeruda nii raskuselt kui kestuselt. Teatatud on agiteeritusest, hüpertooniast, hüpotooniast, treemorist, somnolentsusest, respiratoorsest distressist ja toitmisraskustest. Seega tuleb vastsündinuid hoolikalt jälgida.

Kirjandusandmetel on teateid kvetiapiini eritumisest inimese rinnapiima, kuid eritumise aste on erinev. Seetõttu on last rinnaga toitvatel emadel soovitav kvetiapiini võtmise ajal rinnaga toitmist vältida.

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Arvestades esmaseid toimeid kesknärvisüsteemile, võib kvetiapiin häirida tähelepanu nõudvaid tegevusi. Seetõttu tuleb patsiente hoiatada, et nad ei juhiks autot ega töötaks masinatega seni, kuni nende individuaalne tundlikkus selle ravimi suhtes on teada.

4.8Kõrvaltoimed

Kvetiapiini kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed on unisus, pearinglus, suukuivus, kerge asteenia, kõhukinnisus, tahhükardia, ortostaatiline hüpotensioon ja düspepsia.

Nagu teiste antipsühhootikumide puhul, on kvetiapiiniga seostatud kehakaalu tõusu, minestust, maliigset neuroleptilist sündroomi, leukopeeniat, neutropeeniat ja perifeerseid turseid.

Kvetiapiinraviga seotud kõrvaltoimete esinemissagedused on allpool järjestatud vastavalt formaadile, mis on soovitatud CIOMS (Council for International Organizations of Medical Sciences III töögrupp; 1995) poolt.

Kõrvaltoimete esinemissagedused on jagatud järgmiselt:

Väga sage (≥1/10)

Sage (≥1/100, <1/10)

Aeg-ajalt (≥1/1000, <1/100)

Harv (≥1/10 000, <1/1000)

Väga harv (<1/10 000)

Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Igas esinemissageduste grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Vere ja lümfisüsteemi häired

Mõnedel patsientidel, kellele manustati kvetiapiini, on täheldatud seerumi transaminaaside (ALAT, ASAT) või gamma-GT tasemete asümptomaatilist tõusu (nihe normaalse suhtes igal ajal > 3 korda ülemisest piirväärtusest). Need tõusud on tavaliselt kvetiapiinravi jätkumisel pöörduvad.

Aluseks on väärtuse nihe ravieelsega võrreldes potentsiaalselt kliiniliselt oluliste väärtusteni mistahes ajahetkel pärast ravi alustamist kõigis uuringutes. WBC nihe defineeriti väärtusena ≤3 × 10rakku/l mistahes ajahetkel.

Aluseks on kõrvaltoimete teatised metaboolse sündroomi kohta kõigist kvetiapiini kliinilistest uuringutest.

Mõnedel patsientidel täheldati kliinilistes uuringutes rohkem kui ühe metaboolse teguri (kehakaal, glükoosi ja lipiidide tasemed veres) halvenemist (vt lõik 4.4).

Vt lõik 4.6.

Võib esineda ravi alustamisel või vahetult pärast seda ning võib olla seotud hüpotensiooni ja/või sünkoobiga. Esinemissageduse aluseks on kõrvaltoimete teatised bradükardia kohta ja sellega seotud juhud kõikides kvetiapiini kliinilistes uuringutes.

Neuroleptikumide kasutamisel on teatatud QT intervalli pikenemise, ventrikulaarse arütmia, seletamatu äkksurma, südameseiskuse ja torsades de pointes’ juhtudest, mida peetakse ravimirühmaga seotud toimeteks.

Lapsed ja noorukid (10- kuni 17-aastased)

Laste ja noorukite puhul tuleb arvestada samasuguste kõrvaltoimetega nagu täiskasvanutel. Järgnevas loetelus on kokku võetud kõrvaltoimed, mis esinesid lastel ja noorukitel (10- kuni 17-aastased) suurema esinemissagedusega kui täiskasvanute vanuserühmas ning kõrvaltoimed, mida täiskasvanute vanuserühmas ei ole esinenud.

Kõrvaltoimete esinemissagedused on liigitatud järgmiselt: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100, <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000, <1/100), harv ((≥1/10 000, <1/1000) ja väga harv (<1/10 000).

Ainevahetus- ja toitumishäired

Prolaktiini tase (<18-aastased patsiendid): >20 mikrogrammi/l (>869,56 pikomooli/l) noormeestel; >26 mikrogrammi/l (>1130,428 pikomooli/l) tütarlastel mistahes ajahetkel. Vähem kui 1% patsientidest tõusis prolaktiini tase >100 mikrogrammi/l.

Aluseks on väärtuse nihe üle kliiniliselt olulise lävendi (kohandatud Riikliku Terviseinstituudi kriteeriumite järgi) või süstoolse vererõhu tõus >20 mmHg või diastoolse vererõhu tõus

>10 mmHg mistahes ajahetkel kahe lühiajalise (3 kuni 6 nädalat) laste ja noorte

platseebokontrolliga uuringu jooksul.

Vt lõik 5.1.

Märkus: Esinemissagedus on samasugune nagu täiskasvanutel, kuid ärrituvus võib laste ja noorukite puhul kliiniliselt avalduda teistmoodi kui täiskasvanutel.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist.See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet.Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9Üleannustamine

Kliinilistes uuringutes on teatatud letaalsest lõppest pärast akuutset üleannustamist 13,6 grammiga ja turuletulekujärgselt annustega alates 6 grammist kvetiapiini monoteraapia korral. Siiski on teatatud ellujäämisest ka pärast akuutseid üleannustamisi kuni 30 grammiga. Turuletulekujärgselt on olnud väga harva teateid, kus ainult kvetiapiini üleannustamine on põhjustanud surma või koomat.

Lisaks on kvetiapiini monoteraapia üleannustamise korral teatatud järgmistest nähtudest: QT intervalli pikenemine, krambid, epileptiline staatus, rabdomüolüüs, respiratoorne depressioon, kusepeetus, segasus, deliirium ja/või ärevus.

Olemasoleva raske kardiovaskulaarse haigusega patsientidel võib olla suurenenud risk üleannustamise toimete tekkeks (vt lõik 4.4 „Kardiovaskulaarsed haigused“).

Üldiselt tulenesid teatatud nähud ja sümptomid ravimi teadaolevate farmakoloogiliste toimetest, st ülemäärasest uimasusest ja sedatsioonist, tahhükardiast ning hüpotensioonist.

Üleannustamise ravi

Spetsiifiline antidoot kvetiapiinile puudub. Raskete nähtude korral tuleb kaaluda mitme ravimi koostoime võimalust ja soovitatakse rakendada intensiivraviprotseduure, sh hingamisteede avamine ja avatuse säilitamine, piisava hapnikuga varustatuse ja ventilatsiooni tagamine ning kardiovaskulaarsüsteemi jälgimine ja toetamine. Ehkki imendumise ennetamist üleannustamise korral ei ole uuritud, võib raske mürgistuse puhul olla näidustatud maoloputus, mis võimalusel tuleb läbi viia ühe tunni jooksul pärast ravimi manustamist. Tuleb kaaluda aktiivsöe manustamist.

Kvetiapiini üleannustamisel ravitakse refraktoorset hüpotensiooni sobivate meetmetega nagu intravenoosne vedelike ja/või sümpatomimeetiliste ainete manustamine. Epinefriini ja dopamiini kasutamist tuleb vältida, sest beetastimuleeriv toime võib kvetiapiini poolt põhjustatud alfablokaadi tõttu tekkinud hüpotensiooni süvendada.

Patsient peab kuni paranemiseni olema hoolika arstliku jälgimise ja järelevalve all.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: antipsühhootilised ained

ATC-kood: N05AH04

Toimemehhanism

Kvetiapiin on atüüpiline antipsühhootikum. Kvetiapiin ja selle inimesel aktiivne metaboliit plasmas – N-desalküülkvetiapiin – toimivad laia neurotransmitterite retseptorite spektrisse. Kvetiapiinil ja N-desalküülkvetiapiinil esineb afiinsus aju serotoninergiliste (5HT) ja dopaminergiliste D1 ja D2 retseptorite suhtes. Arvatavasti vastutab selline retseptori antagonisti kombinatsioon kõrge selektiivsusega 5HT2 suhtes, võrreldes D2 retseptoritega, kvetiapiini antipsühhootiliste omaduste ja vähem väljendunud ekstrapüramidaalsete sümptomite põhjustamise eest. N-desalküülkvetiapiinil on lisaks kõrge afiinsus norepinefriini transporteri (NET) suhtes. Kvetiapiinil ja N-desalküülkvetiapiinil esineb ka kõrge afiinsus histaminergiliste ja α-adrenergiliste retseptorite suhtes, kuid samas madalam afiinsus α-adrenergiliste ja serotoniini 5HT1A retseptorite suhtes. Kvetiapiinil puudub oluline afiinsus kolinergiliste muskariinsete või bensodiasepiini retseptorite suhtes.

Farmakodünaamilised toimed

Kvetiapiini aktiivsus on kinnitust leidnud antipsühhootilist aktiivsust uurivates, nt tingitud hoidumise katsetes. See pärsib ka dopamiini agonistide toimet, mõõdetuna nii käitumuslikult kui elektrofüsioloogiliselt ja suurendab dopamiini metaboliitide kontsentratsiooni, mis on D2 retseptori blokaadi neurokeemiliseks tõenduseks.

Prekliinilistes testides, mis võimaldavad teha järeldusi ekstrapüramidaalsete kõrvaltoimete kohta, esineb kvetiapiinil ebatüüpiline profiil, mis erineb standardsetest antipsühhootikumidest. Kvetiapiin ei põhjusta pärast kroonilist manustamist D2 retseptori ülitundlikkust. Efektiivselt D2 retseptoreid blokeerivates annustes põhjustab kvetiapiin ainult nõrka katalepsiat. Kroonilisel manustamisel esineb kvetiapiinil selektiivsus limbilise süsteemi suhtes, põhjustades depolarisatsiooniblokaadi mesolimbilistes neuronites, kuid mitte nigrostriaalsetes dopamiini sisaldavates neuronites. Akuutselt või krooniliselt manustataval kvetiapiinil on minimaalne toime düstoonia vallandamisele Cebus ahvidel.

On teadmata, mil määral N-desalküülkvetiapiin soodustab kvetiapiini farmakoloogilist toimet inimesel.

Kliiniline efektiivsus

Kolmes skisofreeniaga patsientidel teostatud platseebokontrollitud uuringus, milles kasutati erinevaid kvetiapiini annuseid, ei leitud mingeid erinevusi kvetiapiini- ja platseeborühmade vahel ekstrapüramidaalsete kõrvaltoimete esinemissageduses või antikolinergiliste ravimite samaaegses kasutamises. Ühes platseebokontrollitud uuringus, kus kasutati kvetiapiini fikseeritud annuseid vahemikus 75…750 mg ööpäevas, ei leitud tõendeid ekstrapüramidaalsete kõrvaltoimete esinemissageduse suurenemise kohta antikolinergiliste ravimite samaaegsel kasutamisel.

Neljas platseebokontrollitud kliinilises uuringus, millest kahes kasutati kvetiapiini monoteraapiana ja kahes kvetiapiini kombinatsioonis liitiumi või naatriumvalproaadiga, hinnati kvetiapiini annuseid kuni 800 mg ööpäevas mõõdukate kuni raskete mania episoodide ravis; kvetiapiini ja platseeboga ravitud rühmade vahel ei esinenud ekstrapüramidaalsete sümptomite sageduse või antikolinergiliste lisaravimite kasutamise osas erinevusi.

Platseebokontrollitud uuringutes eakatel dementsusega seotud psühhoosiga patsientidel ei olnud tserebrovaskulaarsete kõrvaltoimete esinemissagedus 100 patsient-aasta kohta kvetiapiinravi saanud patsientidel suurem kui platseebot saanutel.

Kahes monoteraapia uuringus mõõdukate kuni raskete mania episoodidega patsientidel leiti, et kvetiapiin oli platseebost efektiivsem mania sümptomite vähendamisel 3. ja 12. nädalal. Praegusel hetkel puuduvad kvetiapiini efektiivsuse pikaajaliste uuringute tulemused mania või depressiivsete episoodide profülaktikas. Olemas on piiratud andmed 3- ja 6-nädalasest uuringust kvetiapiini kasutamise kohta kombinatsioonis divalproeksi või liitiumiga mõõdukate kuni raskete mania episoodide ravis; kombineeritud ravi oli siiski hästi talutav. Uuringu andmed näitasid aditiivset toimet 3. ravinädalal. Teises uuringus ei leitud mingeid aditiivseid toimeid 6. ravinädalal.

Keskmine kvetiapiini annus ravile allunute viimasel ravinädalal oli ligikaudu 600 mg ööpäevas ja ligikaudu 85% ravile allunutest said ööpäevast annust vahemikus 400…800 mg.

Kliinilistes uuringutes on näidatud, et kvetiapiin on efektiivne skisofreenia ja mania ravis manustatuna kaks korda ööpäevas, ehkki kvetiapiini farmakokineetiline poolväärtusaeg on ligikaudu 7 tundi. Seda on hiljem kinnitanud andmed positronemissioontomograafia (PET) uuringust, mis näitasid, et kvetiapiin seonduvus 5HT2 ja D2 retseptoritega säilub kuni 12 tundi. Suuremate ööpäevaste annuste kui 800 mg ohutust ja efektiivsust ei ole uuritud.

Kvetiapiinravi pikaajalist efektiivsust skisofreenia retsidiivide vältimisel ei ole kliinilistes pimeuuringutes kinnitatud. Skisofreeniaga patsientide avatud uuringutes säilis kvetiapiini efektiivsus kliinilise paranemise säilitamisel, kui ravi jätkati patsientidel, kes olid algselt ravile reageerinud, mis viitab sellele, et pikaajaline ravi on efektiivne.

Platseebokontrollitud monoteraapia kliinilistes uuringutes patsientidel, kellel neutrofiilide algväärtus oli ≥ 1,5 x 10/l, oli vähemalt ühekordse neutrofiilide väärtuse < 1,5 x 10/l esinemissagedus kvetiapiinravi saanud patsientidel 1,72%, võrreldes 0,73%-ga platseebot saanud patsientidel. Kõikides kliinilistes uuringutes (platseebokontrollitud, avatud, aktiivne võrdlev uuring; patsientidel, kellel neutrofiilide algväärtus oli ≥ 1,5 x 10/l) oli vähemalt ühekordse neutrofiilide väärtuse < 0,5 x 10/l esinemissagedus kvetiapiinravi saanud patsientidel 0,21% ja platseebot saanud patsientidel 0%, väärtuse ≥ 0,5…< 1,0 x 10/l esinemissagedus oli vastavalt kvetiapiinravi saanud patsientidel 0,75% ja platseebot saanud patsientidel 0,11%.

Arvestades nende leidudega, tuleb kaaluda kvetiapiinravist saadavat kasu ja võimalikke ohutusriske patsiendile.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Tableti sisu:

Povidoon K30

Mikrokristalliline tselluloos

Kaltsiumvesinikfosfaatdihüdraat

Naatriumtärklisglükolaat tüüp C

Kolloidne veevaba ränidioksiid

Magneesiumstearaat

Tableti kate:

Quetiapine Polpharma 25 mg

Opadry II roosa:

Hüpromelloos 6 cP (2910) (E464)

Titaandioksiid (E171)

Laktoosmonohüdraat

Makrogool 3350

Triatsetiin

Punane raudoksiid (E172)

Kollane raudoksiid (E172)

Quetiapine Polpharma 100 mg

Opadry II kollane:

Hüpromelloos 6 cP (2910) (E464)

Titaandioksiid (E171)

Laktoosmonohüdraat

Makrogool 3350

Triatsetiin

Kollane raudoksiid (E172)

Quetiapine Polpharma 150 mg

Opadry II kollane:

Hüpromelloos 6 cP (2910) (E464)

Titaandioksiid (E171)

Laktoosmonohüdraat

Makrogool 3350

Triatsetiin

Kollane raudoksiid (E172)

Quetiapine Polpharma 200 mg ja 300 mg

Opadry II valge:

Hüpromelloos 6 cP (2910) (E464)

Titaandioksiid (E171)

Laktoosmonohüdraat

Makrogool 3350

Triatsetiin

6.2Sobimatus

Ei kohaldata.