Quetiapine GSK

Quetiapine GSK

Quetiapine GSK kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse psühhoosivastasteks ravimiteks.

Quetiapine GSK

PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE

Quetiapine GSK 25 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Quetiapine GSK 100 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Quetiapine GSK 200 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Kvetiapiin

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte.
-Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
-Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
-Ravim on välja kirjutatud teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigussümptomid on sarnased. -Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.

Infolehes antakse ülevaade:
1.     Mis ravim on Quetiapine GSK ja milleks seda kasutatakse

2.     Mida on vaja teada enne Quetiapine GSK kasutamist

3.     Kuidas Quetiapine GSK’d kasutada

4.     Võimalikud kõrvaltoimed

5.     Kuidas Quetiapine GSK’d säilitada

6.     Lisainfo

1.     MIS RAVIM ON QUETIAPINE GSK JA MILLEKS SEDA KASUTATAKSE

Quetiapine GSK kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse psühhoosivastasteks ravimiteks. Nende kasutamisel paranevad teatud tüüpi psüühikahäirete sümptomid. Quetiapine GSK’d kasutatakse skisofreenia raviks (skisofreenia on haigus, mida iseloomustavad häired mõtlemises (nt luulud, hallutsinatsioonid), meeleolus (nt kohatud tundeväljendused), iseenda ja välismaailma tajumises (nt ego piiride kadumine, eemaldumine) ning käitumises (nt kummaline või tavatu käitumine).
Quetiapine GSK´d võib kasutada ka inimeste ravimiseks, kellel esinev haigus mõjutab nende meeleolu, põhjustades ülemääraselt kõrgenenud meeleolu või erutust. Selle haigusega inimesed võivad tunda, et vajavad und vähem kui tavaliselt, on jutukamad ning neil on lennukad mõtted või ideed. Samuti võivad nad tunda ebaharilikku ärrituvust.

2.     MIDA ON VAJA TEADA ENNE QUETIAPINE GSK KASUTAMIST

Ärge võtke Quetiapine GSK’d
-    kui te olete allergiline (ülitundlik) kvetiapiini või Quetiapine GSK mõne koostisosa suhtes.

-    kui te võtate teatud AIDSiravimeid (HIV proteaasi inhibiitorid).

-    kui te võtate teatud ravimeid seennakkuste vastu (asoolid).

-    kui te võtate teatud ravimeid infektsioonide vastu (erütromütsiin, klaritromütsiin).

-    kui te võtate teatud ravimeid depressiooni vastu (nefasodoon).


Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga Quetiapine GSK
Enne ravimi võtmist teavitage oma arsti:
-    kui teil on probleeme südamega, näiteks südame rütmihäired või kui kellelgi teie perekonnas on sellised probleemid.

-    kui teil on madal vererõhk.

-    kui teil on olnud insult.

-    kui teil on esinenud krambihooge või teil on epilepsia.

-    kui te põete maksahaigust.

-    kui teil on diabeet.

-    kui te teate, et teil on varem olnud madal valgete vereliblede arv, mis võis olla põhjustatud teiste ravimite poolt või mitte.

-    kui kellelgi teisel teie perekonnas on esinenud verehüübeid, sest sellist tüüpi ravimeid on seostatud verehüüvete tekkega.



Kasutamine koos teiste ravimitega
Palun informeerige oma arsti või apteekrit, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid muid ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.
Eriti tähtis on arsti teavitada järgmiste ravimite võtmisest: 
- epilepsiaravimid (nt fenütoiin või karbamasepiin)

- AIDSiravimid (HIV proteaasi inhibiitorid)

- seennakkuste ravimid (ketokonasool)

- infektsiooniravimid (erütromütsiin, klaritromütsiin)

- depressiooniravimid (nefasodoon)

- QT-intervalli pikenemist põhjustavad ravimid, mida kasutatakse südame rütmihäirete või muude haigusseisundite raviks, näiteks:

- teised neuroleptikumid (psühhoosiravimid)

- südame rütmihäirete ravimid (nt kinidiin, disopüramiid ja amiodaroon)

- levometadüülatsetaat (sõltuvuse raviks)

- mesoridasoon

- tioridasiin, sertindool, pimosiid (skisofreenia ja psühhooside ravimid)

- sparfloksatsiin, gatifloksatsiin, moksifloksatsiin (infektsioonide vastu)

- dolansetroonmesülaat (iivelduse ja oksendamise vastu)

- meflokiin, halofantriin (malaariaravimid)

- tsisapriid (gastroösofageaalse refluksi ravim)

- tiasiiddiureetikumid




Eakatel dementsusega (ajutalitluse halvenemine) patsientidel on kvetiapiini ja teiste sama tüüpi ravimite kasutamisel täheldatud surma riski suurenemist. Otsest seost kvetiapiini ja selle kõrgenenud riski vahel ei ole kindlaks tehtud. Kvetiapiin ei ole siiski näidustatud nendel patsientidel kasutamiseks.

Quetiapine GSK võtmine koos toidu ja joogiga
Quetiapine GSK’i võib võtta koos toiduga või ilma.
Tähelepanu tuleb pöörata tarvitatava alkoholi kogusele. Quetiapine GSK ja alkoholi kooskasutamine
võib põhjustada unisust. 
Ka greibimahl võib mõjutada ravi Quetiapine GSK’ga. Seetõttu tuleb hoiduda greibimahla joomisest.


Rasedus ja imetamine
Enne ravimi kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Rasedus:
Enne selle ravimi võtmist rääkige oma arstiga, kui olete rase või planeerite rasedust. Quetiapine GSK’i
tohib raseduse ajal kasutada ainult juhul, kui olete seda oma arstiga arutanud.

Rinnaga toitmine: 
Ei ole teada, kas Quetiapine GSK eritub rinnapiima. Quetiapine GSK’i kasutamise ajal ei tohi last
rinnaga toita.


Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Need tabletid võivad põhjustada unisust. Ärge juhtige autot ega töötage masinatega enne, kui teate, kuidas need tabletid teile mõjuvad.

Oluline teave mõningate Quetiapine GSK koostisainete suhtes
Quetiapine GSK sisaldab laktoosmonohüdraati. Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne ravimi kasutamist konsulteerima arstiga.

3. KUIDAS QUETIAPINE GSK’d VÕTTA

Võtke Quetiapine GSK’d alati täpselt nii, nagu arst on teile rääkinud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Algannuse määrab teie arst ja see sõltub teil esineva haiguse tüübist.
Täiskasvanud:
Skisofreenia ravi: Algannus on tavaliselt:
●50 mg (kaks 25 mg tabletti) esimesel päeval, 100 mg teisel päeval, 200 mg kolmandal päeval ja 300 mg neljandal päeval.
Mania ravi:
Algannus on tavaliselt:

●100 mg esimesel päeval, 200 mg teisel päeval, 300 mg kolmandal päeval ja 400 mg neljandal päeval.
Pärast seda ütleb arst teile, kui palju Quetiapine GSK tablette iga päev võtta. Järgige oma arsti juhiseid selle kohta, millal ja kuidas tablette võtta (tavaliselt kaks korda päevas). Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti, meditsiiniõe või apteekriga.
Annus võib jääda vahemikku 150...800 mg ööpäevas, sõltuvalt teie individuaalsest ravist ja vajadustest.
Quetiapine GSK tabletid on erineva suurusega ja/või erinevat värvi. Ärge üllatuge, kui teie tablettide värvus aeg-ajalt muutub.

Eakad patsiendid:
Kui olete eakas inimene, võib arst määrata teile väiksema annuse.

Lapsed ja noorukid:
Lastel ja noorukitel ei ole ravimi ohutust ja efektiivsust uuritud. Seetõttu ei tohi Quetiapine GSK’d lastel ja noorukitel kasutada.
Maksa- või neerutalitluse langus:
Kui teil on probleeme maksa või neerudega, võib arst määrata teile väiksema annuse.
Neelake tabletid tervelt koos veega.
Ärge lõpetage tablettide võtmist isegi juhul, kui te ennast paremini tunnete, kui arst pole seda soovitanud.


Kui te võtate Quetiapine GSK’d rohkem kui ette nähtud
Kui te võtate tavalisest suurema annuse, võtke niipea kui võimalik ühendust oma arsti või haiglaga. Üleannustamise sümptomid on näiteks unisus, sedatsioon, kiire südametegevus ja madal vererõhk.

Kui te unustate Quetiapine GSK’d võtta
Kui annus jääb võtmata, siis võtke see niipea kui meelde tuleb. Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata. Seejärel võtke järgmine annus tavalisel ajal.

Kui te lõpetate Quetiapine GSK võtmise
Ärge lõpetage tablettide võtmist isegi juhul, kui te ennast paremini tunnete, kui arst ei ole seda soovitanud. Kui te lõpetate järsku Quetiapine GSK võtmise, võivad tekkida sellised sümptomid nagu iiveldus, oksendamine, unetus või tõmblevad liigutused, samuti võib teie haigus tagasi tulla. Enne ravi lõpetamist soovitab arst vähendada annust järk-järgult.
Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. VÕIMALIKUD KÕRVALTOIMED

Nagu kõik ravimid, võib ka Quetiapine GSK põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
Quetiapine GSK kasutamisel võivad tekkida allergilised reaktsioonid (ülitundlikkusreaktsioonid). Te peate lõpetama Quetiapine GSK võtmise ja pöörduma otsekohe arsti poole juhul, kui teil tekib mõni järgmistest angioödeemi (väga harv kõrvaltoime) sümptomitest:
- hingamisraskus koos näo, huulte, keele ja/või kõri tursega või ilma.

- näo, huulte, keele ja/või kõri turse, mis võib põhjustada neelamisraskust.

- tugev naha sügelus (koos kublalise lööbega). 


Verehüübed veenides, eriti jalaveenides (sümptomiteks on jala turse, valu ja punetus), mis võivad liikuda veresoonte kaudu kopsudesse, põhjustades valu rinnus ja hingamisraskust. Kui märkate mõnda neist sümptomitest, pöörduge otsekohe arsti poole.
Kõrvaltoimed, mida esineb väga sageli (rohkem kui ühel patsiendil 10st):
●pearinglus,

●unisus (see võib kaduda, kui jätkate tablettide võtmist),

●peavalu.


Kõrvaltoimed, mida esineb sageli (ühel kuni kümnel patsiendil 100st):
●verenäitajate muutused,

●minestus,

●kiire südametegevus,

●vererõhu langus püsti tõustes, mis võib põhjustada pearinglust või minestustunnet,

●ninakinnisus,

●suukuivus, kõhukinnisus, seedehäire,

●nõrkustunne, käte või jalgade turse, kehakaalu tõus, peamiselt esimestel ravinädalatel.


Kõrvaltoimed, mida esineb aeg-ajalt (ühel kuni kümnel patsiendil 1000st):
●allergilised reaktsioonid, mis võivad avalduda kuplade ja naha tursena,

●krambihood,

●rahutute jalgade sündroom,

●vererasvade sisalduse suurenemine,

●valgete vererakkude arvu suurenemine.


Kõrvaltoimed, mida esineb harva (ühel kuni kümnel patsiendil 10000st):
●kollasus,

●kauakestev ja valulik erektsioon,

●sümptomite kombinatsioon, mis hõlmab palavikku, kiirenenud hingamist, higistamist, lihasjäikust ja unisust. Sellise sümptomite kombinatsiooni tekkimisel tuleb otsekohe ühendust võtta oma arstiga.


Väga harvad esinevad kõrvaltoimed (vähem kui ühel patsiendil 10000st):
●madal valgevereliblede arv,

●allergiline reaktsioon koos vererõhu languse ja raskendatud hingamisega,

●suhkurtõbi,

●kontrollimatud liigutused,

●maksapõletik,

●angioödeem (näo, huulte, kõri ja hingamisteede turse). Angioödeemi tekkimisel võtke otsekohe ühendust haiglaga.

●naha ja limaskestade põletik (Stevensi-Johnsoni sündroom).


Selle rühma ravimid, kuhu kuulub ka Quetiapine GSK, võivad põhjustada südame rütmihäireid, mis võivad olla tõsised ja raskekujulistel juhtudel lõppeda surmaga.
Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.

5. KUIDAS QUETIAPINE GSK´d SÄILITADA

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi. 
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Ärge kasutage Quetiapine GSK’d pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil. Kõlblikkusaeg viitab kuu viimasele päevale.
Ravimeid ei tohi ära visata kanalisatsiooni kaudu ega koos majapidamisprügiga. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitatakse ravimeid, mida enam ei vajata. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. LISAINFO RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

Mida Quetiapine GSK sisaldab
-Toimeaine on kvetiapiin kvetiapiinfumaraadina.
-Abiained on: Tableti sisu: mikrokristalliline tselluloos, povidoon K29-32, kaltsiumvesinikfosfaatdihüdraat, naatriumtärklisglükolaat (tüüp A), laktoosmonohüdraat, magneesiumstearaat. Tableti kate: hüpromelloos 6cP (E464), laktoosmonohüdraat, makrogool 3350, triatsetiin, titaandioksiid (E171), kollane raudoksiid (E172) (25 mg, 100 mg tablettides) ja punane raudoksiid (E172) (25 mg tablettides).

Kuidas Quetiapine GSK välja näeb ja pakendi sisu
Quetiapine GSK 25 mg õhukese polümeerikattega tablett on ümmargune, kaksikkumer heleoranž
tablett, mille ühele küljele on pressitud „Q“.
Quetiapine GSK 100 mg õhukese polümeerikattega tablett on ümmargune, kaksikkumer kollane
tablett, mille ühele küljele on pressitud „Q“.
Quetiapine GSK 200 mg õhukese polümeerikattega tablett on ovaalne, kaksikkumer valge tablett,
mille ühele küljele on pressitud „Q“.

Pakendi suurused:
Blistrid:
Quetiapine GSK 25 mg: 30, 60, 90, 100 tabletti.
Quetiapine GSK 100 mg: 30, 60, 90, 100 tabletti.
Quetiapine GSK 200 mg: 30, 60, 90, 100 tabletti.

Tabletipurgid:
Quetiapine GSK 25 mg: 100, 250 tabletti.
Quetiapine GSK 100 mg: 100, 250 tabletti.
Quetiapine GSK 200 mg: 250 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.


Müügiloa hoidja ja tootja
Müügiloa hoidja:GlaxoSmithKline Eesti OÜ Lõõtsa 2 11415 Tallinn Eesti
Tootja:
Actavis hf.
Reykjavikurvegi 78

P.O. Box 420 IS-222 Hafnarfjorden Island
Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja poole.
Infoleht on viimati kooskõlastatud mais 2011.

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Quetiapine GSK 25 mg õhukese polümeerikattega tabletid Quetiapine GSK 100 mg õhukese polümeerikattega tabletid Quetiapine GSK 200 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga 25 mg tablett sisaldab 25 mg kvetiapiini (kvetiapiinfumaraadina).
Abiaine: laktoosmonohüdraat koguses, mis vastab 4,9 mg veevabale laktoosile.
Iga 100 mg tablett sisaldab 100 mg kvetiapiini (kvetiapiinfumaraadina).
Abiaine: laktoosmonohüdraat koguses, mis vastab 20 mg veevabale laktoosile.

Iga 200 mg tablett sisaldab 200 mg kvetiapiini (kvetiapiinfumaraadina).
Abiaine: laktoosmonohüdraat koguses, mis vastab 39,3 mg veevabale laktoosile.
INN. Quetiapinum
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.
Quetiapine GSK 25 mg õhukese polümeerikattega tablett on ümmargune, kaksikkumer heleoranž tablett,
mille ühele küljele on pressitud „Q“.
Quetiapine GSK 100 mg õhukese polümeerikattega tablett on ümmargune, kaksikkumer kollane tablett,
mille ühele küljele on pressitud „Q“.
Quetiapine GSK 200 mg õhukese polümeerikattega tablett on ovaalne, kaksikkumer valge tablett, mille
ühele küljele on pressitud „Q“.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused
Skisofreenia.
Mõõduka raskusega kuni raskete mania episoodide ravi. Ei ole tõestatud, et kvetiapiin hoiaks ära mania
või depressiooni episoodide kordumist (vt lõik 5.1).


4.2 Annustamine ja manustamisviis
Quetiapine GSK’i manustatakse kaks korda ööpäevas, koos toiduga või ilma.
Täiskasvanud
Skisofreenia ravis on esimesel neljal ravipäeval ööpäevane koguannus järgmine: esimesel päeval 50 mg, teisel päeval 100 mg, kolmandal päeval 200 mg ja neljandal päeval 300 mg.
Alates neljandast päevast tuleb annust tiitrida toimiva annuseni, mis tavaliselt on 300...450 mg ööpäevas. Sõltuvalt patsiendi ravivastusest ja ravimi taluvusest võib annust kohandada vahemikus 150...750 mg ööpäevas.
Bipolaarse häirega seotud mania episoodide ravis on esimesel neljal ravipäeval ööpäevane koguannus järgmine: esimesel päeval 100 mg, teisel päeval 200 mg, kolmandal päeval 300 mg ja neljandal päeval 400 mg. Edasi võib annuseid kuuendaks ravipäevaks suurendada kuni 800 mg-ni ööpäevas, kuid mitte rohkem kui 200 mg kaupa ööpäevas. Sõltuvalt patsiendi ravivastusest ja ravimi taluvusest võib annust kohandada vahemikus 200...800 mg ööpäevas. Tavaline efektiivsete annuste vahemik on 400...800 mg ööpäevas.
Eakad patsiendid
Nii nagu teisi antipsühhootilisi ravimeid, tuleb ka kvetiapiini eakatel patsientidel kasutada ettevaatlikult, eriti ravi alguses. Sõltuvalt patsiendi ravivastusest ja ravimi taluvusest võib eakatel patsientidel olla annuse tiitrimise periood pikem ja ööpäevane raviannus väiksem kui noorematel patsientidel. 
Eakatel patsientidel oli kvetiapiini keskmine plasmakliirens 30...50% väiksem kui noorematel patsientidel.
Lapsed ja noorukid
Lastel ja noorukitel ei ole kvetiapiini ohutust ja efektiivsust hinnatud.
Neerukahjustus
Neerukahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik.
Maksakahjustus
Kvetiapiin metaboliseerub ulatuslikult maksas. Seetõttu tuleb kvetiapiini ettevaatusega kasutada patsientidel, kellel teadaolevalt esineb maksakahjustus, eriti ravi alguses.
Maksakahjustusega patsientidel tuleb ravi alustada annusega 25 mg ööpäevas. Sõltuvalt patsiendi ravivastusest ja ravimi taluvusest tuleb annust iga päev suurendada 25...50 mg kaupa kuni toimiva annuseni.

4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
Samaaegne ravi tsütokroom P450 3A4 inhibiitoritega, nt HIV-proteaasi inhibiitorite, asooli rühma seenevastaste preparaatide, erütromütsiini, klaritromütsiini või nefasodooniga (vt lõik 4.5).

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Südameveresoonkonna haigused
Kvetiapiini tuleb ettevaatlikult kasutada patsientidel, kellel teadaolevalt esineb kardiovaskulaarne või tserebrovaskulaarne haigus või muud hüpotensiooni soodustavad seisundid.
Kvetiapiin võib eriti esialgsel annuse tiitrimise perioodil esile kutsuda ortostaatilist hüpotensiooni. Sellisel juhul tuleb kaaluda annuse vähendamist või järk-järgulist tiitrimist.
Krambihood
Kontrollitud kliinilistes uuringutes ei täheldatud kvetiapiiniga ravitud ja platseebot saanud patsientidel erinevusi krambihoogude esinemissageduse osas. Nagu ka teiste antipsühhootikumide puhul, soovitatakse olla ettevaatlik patsientide ravimisel, kellel on anamneesis krambid (vt lõik 4.8).
Ekstrapüramidaalsed sümptomid
Kontrollitud kliinilistes uuringutes ei olnud erinevust ekstrapüramidaalsete sümptomite esinemissageduses soovitatud annuses kvetiapiini ega platseeboga ravitud patsientide vahel.
Tardiivne düskineesia
Tardiivse düskineesia nähtude ilmnemisel tuleb kaaluda kvetiapiini annuse vähendamist või ravi katkestamist (vt lõik 4.8).
Maliigne neuroleptiline sündroom
Antipsühhootilise raviga, sh kvetiapiiniga on seostatud maliigse neuroleptilise sündroomi teket (vt lõik 4.8). Selle kliiniliste ilmingute hulka kuuluvad hüpertermia, vaimse seisundi muutused, lihaste rigiidsus, autonoomse närvisüsteemi ebastabiilsus ja kreatiinfosfokinaasi väärtuste tõus. Sellisel juhul tuleb ravi kvetiapiiniga katkestada ja määrata vajalik ravi.
Raske neutropeenia
Kvetiapiini kliinilistes uuringutes on aeg-ajalt teatatud raskest neutropeeniast (<0,5 x 109/l). Enamik raske neutropeenia juhtudest on tekkinud kvetiapiinravi esimese paari kuu jooksul. Kindlat seost annusega ei ole täheldatud. Turuletulekujärgse kogemuse põhjal on kvetiapiinravi lõpetamisele järgnenud leukopeenia ja/või neutropeenia taandumine. Neutropeenia võimalikeks riskiteguriteks on olemasolev madal leukotsüütide arv ning anamneesis ravim-indutseeritud neutropeenia. Kvetiapiinravi tuleb katkestada patsientidel, kellel neutrofiilide arv on <1,0 x 109/l. Patsiente tuleb jälgida infektsiooninähtude ja sümptomite suhtes ning kontrollida neutrofiilide arvu (kuni see tõuseb üle 1,5 x 109/l) (vt lõik 5.1).
Koostoimed
Vt ka lõik 4.5.
Kvetiapiini ja tugeva maksaensüümide indutseerija (nt karbamasepiini või fenütoiini) samaaegsel kasutamisel võib kvetiapiini plasmakontsentratsioon oluliselt langeda. See võib mõjutada kvetiapiini efektiivsust.
Maksaensüüme indutseerivaid ravimeid kasutavatel patsientidel tohib ravi kvetiapiiniga alustada ainult juhul, kui arsti hinnangul ületab kvetiapiinravist saadav kasu maksaensüüme indutseerivate ravimite ärajätmisega seotud riske. On oluline teada, et igasugused muutused maksaensüümide indutseerijate kasutamisel on järk-järgulised. Vajadusel tuleb maksaensüüme indutseerivad ravimid asendada mitteindutseerivate toimeainetega (nt naatriumvalproaat). 
Vältida tuleb teiste neuroleptikumide samaaegset kasutamist.
Hüperglükeemia
Väga harvadel juhtudel on kvetiapiinravi ajal täheldatud hüperglükeemiat või olemasoleva diabeedi süvenemist. Soovitatav on diabeediga patsientide või diabeedi riskifaktoritega patsientide vastav kliiniline jälgimine (vt ka lõik 4.8).
Lipiidid
Kvetiapiini kliinilistes uuringutes on täheldatud triglütseriidide ja kolesterooli tõusu (vt lõik 4.8). Lipiidide sisalduse suurenemisel tuleb kasutada sobivat ravi.
QT-intervalli pikenemine
Kliinilistes uuringutes ja ravimi kasutamisel vastavalt ravimi omaduste kokkuvõttes toodud soovitustele ei esinenud kvetiapiinraviga seoses absoluutse QT-intervalli püsivat pikenemist. Siiski täheldati üleannustamisel QT-intervalli pikenemist (vt lõik 4.9). Nagu kõikide antipsühhootikumide kasutamisel, peab olema ettevaatlik kvetiapiini määramisel koos teadaolevalt QTc-intervalli pikendavate ravimite ja neuroleptikumidega, eriti eakate, kaasasündinud pikenenud QT-intervalli sündroomi, südamepuudulikkuse, südamelihase hüpertroofia, hüpokaleemia või hüpomagneseemiaga patsientide puhul või kui perekonnas on esinenud QT-intervalli pikenemist.
Ravimi ärajätmine
Antipsühhootiliste ravimite (sh kvetiapiini) järsu ärajätmise järgselt on kirjeldatud ägedaid ärajätunähtusid, nagu iiveldus, oksendamine ja unetus. Seetõttu on soovitatav ravi katkestada järk-järgult.
Dementsusega seotud psühhoosiga eakad patsiendid
Kvetiapiin ei ole näidustatud dementsusega seotud psühhoosi raviks. 
Dementsete patsientide seas läbi viidud randomiseeritud platseebokontrolliga uuringutes on mõnede atüüpiliste antipsühhootikumide kasutamisel täheldatud ajuveresoonkonna kõrvaltoimete tekkeriski ligikaudu kolmekordset tõusu.
Nende kõrvaltoimete sagenemise põhjused ei ole teada. Kõrgenenud riski ei saa välistada ka teiste antipsühhootikumide või teiste patsiendigruppide puhul. Kvetiapiini kasutamisel tuleb olla ettevaatlik, kui patsiendil on suurenenud risk insuldi tekkeks.
Antipsühhootikumide kasutamist käsitlevas meta-analüüsis leiti, et dementsusega seotud psühhoosiga eakatel patsientidel on platseeboga võrreldes suurenenud suremuse risk. Samas oli kahes nende patsientidega läbi viidud 10-nädalases platseebo-kontrolliga kvetiapiini uuringus (n=710; keskmine vanus: 83 aastat; vanusevahemik: 56...99 aastat) suremus kvetiapiinravi saanutel 5,5% ning platseeborühmas 3,2%. Nendes uuringutes esinenud surmajuhtudel olid erinevad põhjused, mis olid kooskõlas selles populatsioonis oodatava suremuspõhjuste struktuuriga. Olemasolevate andmete põhjal ei saa kvetiapiini kasutamist seostada surmlõppega eakate dementsusega patsientide seas.
Lisainformatsioon
Kvetiapiini ning divalproeksi (seminaatriumvalproaat) või liitiumi samaaegse kasutamise kohta keskmise raskusega või raskete mania episoodide raviks on vähe informatsiooni: siiski oli kombineeritud ravi hästi talutav (vt lõik 4.8). Andmed näitasid aditiivset toimet ravi 3. nädalal. Teine läbi viidud uuring ei näidanud 6. nädalal aditiivset toimet. Puuduvad andmed rohkem kui 6 nädala pikkuse kombineeritud ravi kohta. 
Antipsühhootikumide kasutamisel on kirjeldatud venoosse trombemboolia (VTE) juhtusid. Kuna antipsühhootikumidega ravi saavatel patsientidel esinevad sageli VTE omandatud riskifaktorid, tuleb kõik võimalikud VTE riskifaktorid kindlaks teha enne kvetiapiinravi alustamist ja ravi ajal ning rakendada ennetavaid meetmeid.
Quetiapine GSK sisaldab laktoosmonohüdraati. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatuse, laktaasipuudulikkuse või glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Kuna kvetiapiin toimib eelkõige kesknärvisüsteemi, tuleb seda kasutada ettevaatlikult kombinatsioonis teiste tsentraalselt toimivate ravimite ja alkoholiga.
Tsütokroom P450 (CYP) 3A4 on tähtsaim ensüüm, mis osaleb tsütokroom P450-vahendatud kvetiapiini metabolismis. Koostoime uuringus täheldati kvetiapiini (25 mg) ja ketokonasooli (CYP3A4 inhibiitor) koosmanustamisel tervetele vabatahtlikele kvetiapiini AUC 5...8-kordset suurenemist. Seetõttu on kvetiapiini ja CYP3A4 inhibiitorite koosmanustamine vastunäidustatud. Samuti ei ole soovitatav kasutada kvetiapiini samaaegselt greibimahlaga. 
Korduvate annuste uuringus, kus hinnati enne karbamasepiinravi (tuntud maksaensüümide indutseerija) ja selle ajal manustatud kvetiapiini farmakokineetikat, suurenes karbamasepiini samaaegse manustamise korral kvetiapiini kliirens olulisel määral. Kliirensi suurenemisega kaasnes kvetiapiini süsteemse ekspositsiooni (mõõdetuna AUC järgi) vähenemine keskmiselt 13%-ni kvetiapiini monoteraapia korral esinevast ekspositsioonist; mõnedel patsientidel täheldati suuremat toimet. Selle koostoimega võib kaasneda plasmakontsentratsiooni langus, mis võib mõjutada kvetiapiini toimet.
Kvetiapiini ja fenütoiini (mikrosomaalsete ensüümide indutseerija) samaaegne manustamine viis kvetiapiini kliirensi väljendunud suurenemiseni (ligikaudu 450%). Maksaensüümide indutseerijaid saavatel patsientidel tohib kvetiapiinravi alustada ainult juhul, kui arsti hinnangul ületab ravist saadav kasu maksaensüüme indutseeriva ravi lõpetamisega seotud riskid. On oluline teada, et igasugused muutused maksaensüümide indutseerijate kasutamisel peavad olema järk-järgulised. Vajadusel tuleb maksaensüümide indutseerija asendada mitteindutseeriva toimeainega (nt naatriumvalproaat) (vt ka lõik 4.4).
Kvetiapiini farmakokineetilised omadused ei muutunud oluliselt pärast antidepressantide imipramiini (tuntud CYP2D6 inhibiitor) või fluoksetiini (tuntud CYP3A4 ja CYP2D6 inhibiitor) samaaegset manustamist.
Kvetiapiini farmakokineetilised omadused ei muutunud oluliselt pärast antipsühhootiliste ravimite risperidooni või haloperidooni koosmanustamist. Kvetiapiini ja tioridasiini samaaegne kasutamine põhjustas aga kvetiapiini kliirensi suurenemise ligikaudu 70%.
Kvetiapiini farmakokineetilised omadused ei muutunud samaaegsel manustamisel tsimetidiiniga. Liitiumi farmakokineetilised omadused ei muutunud, kui seda kasutati samaaegselt kvetiapiiniga.
Valproehappe ja kvetiapiini farmakokineetilised omadused ei muutunud samaaegsel kasutamisel kliiniliselt olulisel määral.
Nõuetekohaseid koostoimete uuringuid sagedamini kasutatavate kardiovaskulaarsete ravimitega ei ole läbi viidud. Ettevaatlik tuleb olla selliste ravimite samaaegsel kasutamisel, mis pikendavad QT-intervalli, nt teised neuroleptikumid, IA ja III klassi antiarütmikumid, halofantriin, levometadüülatsetaat, mesoridasiin, tioridasiin, pimosiid, sparfloksatsiin, gatifloksatsiin, moksifloksatsiin, dolansetroonmesülaat, meflokiin, sertindool või tsisapriid. Ettevaatus on vajalik ka kvetiapiini samaaegsel kasutamisel elektrolüütide tasakaalu häireid põhjustavate ravimitega, nt tiasiiddiureetikumidega (hüpokaleemia oht), kuna need suurendavad maliigse arütmia tekkeohtu.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Kvetiapiini ohutus ja efektiivsus raseduse ajal ei ole kindlaks tehtud. Võimalikku toimet lootele ei ole uuritud. Seetõttu võib kvetiapiini raseduse korral kasutada vaid juhul, kui ravist oodatav kasu ületab võimalikud ohud. Vastsündinutel on täheldatud ärajätunähtusid, kui nende emad on raseduse ajal kasutatud kvetiapiini.
Ei ole teada, millises koguses eritub kvetiapiin rinnapiima. Seetõttu soovitatakse naistel kvetiapiini kasutamise ajal rinnaga toitmisest loobuda.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Kvetiapiin toimib eeskätt kesknärvisüsteemile, mistõttu võib ravim mõjutada tähelepanu nõudvate tegevuste sooritamist. Seetõttu peaksid patsiendid hoiduma autojuhtimisest ja masinatega töötamisest seni, kuni selgub nende individuaalne tundlikkus ravimile.

4.8 Kõrvaltoimed
Kvetiapiini kasutamisel kõige sagedamini kirjeldatud kõrvaltoimed on unisus, pearinglus, suukuivus, kergekujuline asteenia, kõhukinnisus, tahhükardia, ortostaatiline hüpotensioon ja düspepsia.
Sarnaselt teiste antipsühhootiliste ravimitega on kvetiapiini kasutamisega seostatud kehakaalu tõusu, minestuse, maliigse neuroleptilise sündroomi, leukopeenia, neutropeenia ja perifeersete tursete teket.
Kvetiapiinraviga seotud kõrvaltoimete esinemissagedused on toodud järgnevas tabelis.
Järgnevalt loetletud kõrvaltoimete esinemissagedus on määratletud järgmiselt: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).
Vere ja lümfisüsteemi häired Sage: Aeg-ajalt: Teadmata:  Leukopeenia 3 Eosinofiilia Neutropeenia 3 
Immuunsüsteemi häired Aeg-ajalt: Väga harv:  Ülitundlikkus Anafülaktiline reaktsioon 6 
Ainevahetus- ja toitumishäired Väga harv:  Diabeet 1,5,7 
Närvisüsteemi häired Väga sage: Sage: Aeg-ajalt: Väga harv:  Pearinglus 4, unisus 2, peavalu Minestus 4 Krambihoog, rahutute jalgade sündroom 1 Tardiivne düskineesia 6 
Südame häired Sage:  Tahhükardia 4 
Vaskulaarsed häired Sage:  Ortostaatiline hüpotensioon 4 
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Sage:  Riniit 
Seedetrakti häired Sage:  Suukuivus, kõhukinnisus, düspepsia 
Maksa ja sapiteede häired Harv: Väga harv:  Ikterus 6 Hepatiit 6 
Naha ja nahaaluskoe kahjustused Väga harv:  Angioödeem 6, Stevensi-Johnsoni sündroom 6 
Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired Harv:  Priapism 

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Sage: Harv:  Kergekujuline asteenia, perifeersed tursed Maliigne neuroleptiline sündroom 1 
Uuringud Sage: Aeg-ajalt:  Kehakaalu tõus, seerumis transaminaaside (ALAT, ASAT) aktiivsuse suurenemine 3 , neutrofiilide arvu langus, vere glükoosisisalduse suurenemine hüperglükeemia väärtusteni 1 Gamma-GT väärtuste tõus 3, täis kõhuga seerumi triglütseriidide taseme tõus, üldkolesterooli (valdavalt LDL-kolesterooli) tõus 

(1)    
Vt lõik 4.4

(2)    
Unisust võib esineda tavaliselt esimesel kahel ravinädalal ning see taandub üldjuhul kvetiapiini manustamise jätkamisel.

(3)    
Mõnedel kvetiapiini saavatel patsientidel on täheldatud seerumi transaminaaside (ALAT, ASAT) või gamma-GT aktiivsuse asümptomaatilist suurenemist. See oli tavaliselt pöörduv kvetiapiinravi jätkamisel.

(4)    
Sarnaselt teiste antipsühhootiliste ravimitega, millel on alfa1-adrenoblokeeriv toime, võib kvetiapiin esile kutsuda ortostaatilise hüpotensiooni, millega kaasneb pearinglus, tahhükardia ja mõnedel patsientidel minestus, eriti esialgsel annuse tiitrimise perioodil (vt lõik 4.4).

(5)    
Väga harvadel juhtudel on kirjeldatud olemasoleva diabeedi süvenemist.

(6)    
Kõrvaltoimete esinemissagedus on saadud turuletuleku järgsete andmete alusel.

(7)    
Tühja kõhuga vere glükoosisisaldus ≥126 mg/dl või täis kõhuga vere glükoosisisaldus ≥200 mg/dl vähemalt ühel korral


Neuroleptikumide kasutamisel on kirjeldatud QT-intervalli pikenemise, ventrikulaarse arütmia, ebaselge põhjusega äkksurma, südameseiskuse ja torsade de pointes’i juhtusid, mida loetakse klassiefektideks.
Kvetiapiinravi seostati kilpnäärmehormoonide, eriti üld- ja vaba T4 taseme vähese annusest sõltuva langusega. Üld- ja vaba T4 taseme langus oli maksimaalne kvetiapiinravi esimesel 2...4 nädalal, pikaajalise ravi käigus täiendavat langust ei ilmnenud. Peaaegu kõikidel juhtudel taastus kvetiapiinravi lõpetamise järgselt üld- ja vaba T4 ravieelne tase, sõltumata ravi kestusest. Üld-ja pöörd-T3 taseme väiksemaid langusi täheldati ainult suuremate annuste kasutamisel. Türoksiini siduva globuliini (TBG) tase ei muutunud ja üldjuhul ei täheldatud kilpnääret stimuleeriva hormooni (TSH) taseme retsiprookset suurenemist. Puudusid viited sellele, et kvetiapiin põhjustaks kliiniliselt olulist hüpotüreoidismi.
Antipsühhootiliste ravimite kasutamisel on kirjeldatud venoosse trombemboolia, sh pulmonaalse embolismi ja süvaveeni tromboosi juhtusid – esinemissagedus teadmata.

4.9     Üleannustamine
Surmlõpet on kirjeldatud kliinilistes uuringutes pärast 13,6 grammi ägedat üleannustamist ning turuletulekujärgselt kvetiapiini monoteraapia 6-grammiste annuste kasutamisel. Samas ei ole surmaga lõppenud kuni 30 grammi äge üleannustamine. Turuletulekujärgselt on väga harva kirjeldatud ainult kvetiapiini üleannustamist, mis lõppes surma või kooma või QT-intervalli pikenemisega.
Olemasoleva raske kardiovaskulaarse haigusega patsientidel võib olla suurem risk üleannustamisnähtude tekkeks (vt lõik 4.4: Südameveresoonkonna haigused).
Üldiselt on seni registreeritud üleannustamisnähtude puhul olnud tegemist ravimi teadaolevate farmakoloogiliste toimete tugevnemisest tingitud sümptomitega, nagu unisus ja sedatsioon, tahhükardia ja hüpotensioon.
Kvetiapiinile ei ole spetsiifilist antidooti. Raskekujulise mürgistuse korral tuleb kaaluda mitme ravimi koostoime võimalust ning sellisel juhul teostatakse intensiivravi protseduure: säilitatakse vabad hingamisteed, tagatakse küllaldane oksügenisatsioon ja ventilatsioon ning südameveresoonkonna seisundi pidev jälgimine ja toetus. Kuigi ravimi imendumise takistamist üleannustamise korral ei ole spetsiaalselt uuritud, tuleks kaaluda maoloputuse tegemist (teadvusetu patsiendi puhul pärast intubatsiooni) ning aktiveeritud söe manustamist koos lahtistiga.
Hoolikas meditsiiniline järelevalve ja jälgimine peab jätkuma kuni patsiendi paranemiseni.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: diasepiinid, oksasepiinid ja tiasepiinid ATC-kood: N05AH04
Toimemehhanism
Kvetiapiin on atüüpiline antipsühhootikum. Kvetiapiin ja aktiivne metaboliit N-desalküülkvetiapiin toimivad paljudele neurotransmitterite retseptoritele. Kvetiapiin ja N-desalküülkvetiapiin on afiinsed ajus asuvate serotoniini (5HT2) retseptorite ning dopamiini D1- ja D2-retseptorite suhtes. Kvetiapiini antipsühhootiliste omaduste ja madala ekstrapüramidaalsümptomite (EPS) esinemissageduse aluseks peetakse retseptorite antagonismi kombinatsiooni, mille selektiivsus 5HT2-retseptorite suhtes on suurem kui D2-retseptorite suhtes. Lisaks sellele on N-desalküülkvetiapiinil suur afiinsus noradrenaliini transporteri (NET) suhtes. Kvetiapiinil ja N-desalküülkvetiapiinil on suur afiinsus ka histamiinergiliste ja adrenergiliste α1-retseptorite suhtes ning madalam afiinsus adrenergiliste α2-retseptorite ja serotoniini 5HT1A-retseptorite suhtes. Kvetiapiinil ei ole märgatavat afiinsust koliinergiliste muskariiniretseptorite ega bensodiasepiiniretseptorite suhtes.
Farmakodünaamilised toimed
Kvetiapiini efektiivsus on kinnitust leidnud antipsühhootilist aktiivsust uurivates, nt tingitud vältimise katsetes. Ravim pärsib ka dopamiini agonistide toimet, mõõdetuna nii käitumuslikult kui elektrofüsioloogiliselt, ja tõstab dopamiini metaboliitide kontsentratsiooni, mis on D2-retseptorite blokaadi neurokeemiliseks väljenduseks. Ei ole teada, kui suure osa kvetiapiini farmakoloogilisest toimest inimesele moodustab N-desalküülkvetiapiini metaboliit.
Ekstrapüramidaalsümptomite tekkevõimalust uurivate prekliiniliste uuringute põhjal erineb kvetiapiin tavapärastest antipsühhootikumidest ja liigitub selgelt atüüpiliste antipsühhootikumide hulka. Korduval manustamisel ei põhjusta kvetiapiin dopamiini D2-retseptorite ülitundlikkust. Toimivates dopamiini D2retseptoreid blokeerivates annustes põhjustab kvetiapiin ainult nõrka katalepsiat. Korduval manustamisel on kvetiapiin näidanud selektiivsust limbilise süsteemi suhtes, põhjustades depolariseerivat blokaadi mesolimbilisetes, mitte aga nigrostriataalsetes dopamiini sisaldavates neuronites. Nii pärast akuutset kui ka korduvat manustamist avaldab kvetiapiin haloperidooliga sensibiliseeritud või varem ravimit mittesaanud Cebus ahvidel minimaalset kalduvust düstoonia tekkeks. Nimetatud uuringute tulemused annavad kinnitust, et kvetiapiini kasutamisel on EPS’i tekkeoht minimaalne. Oletatakse, et minimaalse EPS’i tekkeohuga kaasneb ka võiksem tõenäosus tardiivse düskineesia tekkeks (vt lõik 4.8).
Kliiniline efektiivsus
Tulemused kolmest platseebokontrolliga läbi viidud kliinilisest uuringust skisofreeniaga patsientidel, kus kasutati kvetiapiini erinevaid annuseid, ei näidanud erinevusi kvetiapiini ja platseebo vahel ekstrapüramidaalsümptomite (EPS) esinemissageduse või antikoliinergiliste ravimite samaaegse kasutamise osas. Platseebokontrolliga uuringus, kus hinnati kvetiapiini fikseeritud annuseid vahemikus 75...750 mg ööpäevas, ei ilmnenud erinevusi EPS’i esinemissageduse ja antikoliinergiliste ravimite samaaegse kasutamise osas.
Neljas platseebokontrolliga uuringus hinnati kvetiapiini kuni 800 mg ööpäevaste annuste kasutamist mõõdukate kuni raskete mania episoodide raviks (kahes uuringus monoteraapiana, kahes uuringus kombinatsioonravina liitiumi või divalproeksiga). Uuringud ei toonud esile erinevusi kvetiapiini ja platseebo vahel EPS’i esinemissageduse ja antikoliinergiliste ravimite samaaegse kasutamise osas. Atüüpiliste antipsühhootikumide eripäraks peetakse ekstrapüramidaalsümptomite mitte esinemist.
Dementsusega seotud psühhoosiga eakate patsientide seas läbi viidud platseebokontrolliga uuringutes ei esinenud ajuveresoonkonnaga seotud kõrvaltoimeid 100 patsiendi kohta kvetiapiinravi saanud patsientide grupis rohkem kui platseebogrupis. Erinevalt paljudest teistest antipsühhootikumidest, ei kutsu kvetiapiin esile prolaktiini taseme püsivat tõusu, mida peetakse atüüpilistele antipsühhootikumidele iseloomulikuks. Kliinilises uuringus, kus skisofreeniaga patsientidele manustati korduvaid fikseeritud annuseid, ei erinenud uuringu lõpuks soovitatava annuse lõikes kvetiapiiniravi saanud rühmas prolaktiini tase platseeborühma omast.
Kaks uuringut mõõdukate kuni raskete mania episoodide ravis näitas kvetiapiini monoteraapiana paremat toimet võrreldes platseeboga, vähendades mania sümptomeid 3. ja 12. ravinädalal. Puuduvad andmed pikaajalistest uuringutest, mis näitaksid kvetiapiini efektiivsust järgnevate mania või depressiooni episoodide vältimisel. Andmed kvetiapiini kasutamise kohta kombinatsioonis divalproeksi või liitiumiga mõõduka kuni raske mania episoodide raviks on limiteeritud; siiski oli kombinatsioonravi hästi talutav. Uuringust saadud andmed näitasid lisaefekti 3. ravinädalal. Teine uuring ei näidanud lisaefekti kuuendal nädalal. Andmed kombinatsioonravi kohta peale kuuendat nädalat puuduvad.
Keskmine viimase nädala annus ravivastuse saavutanud patsientidel oli ligikaudu 600 mg ja peaaegu 85% patsientidest võtsid ööpäevase annusena 400...800 mg.
Kliinilised uuringud on näidanud, et kvetiapiin on efektiivne kaks korda ööpäevas manustatuna, kuigi tema poolväärtusaeg on ligikaudu 7 tundi. Positron-emissioon-tomograafia (PET) on kinnitanud, et kvetiapiin seondub serotoniini 5HT2 ja dopamiini D2-retseptoritega kuni 12 tundi. Ööpäevaste üle 800 mg annuste ohutust ja efektiivsust pole uuritud.
Kvetiapiini pikaajaline efektiivsus retsidiivi vältimisel ei ole kliiniliste pimeuuringutega tõestust leidnud. Skisofreeniaga patsientide avatud uuringutes säilis kvetiapiini efektiivsus, kui ravi jätkati patsientidel, kes olid algselt ravile reageerinud, viidates sellele, et pikaajaline ravi on efektiivne.

5.2 Farmakokineetilised omadused
Kvetiapiin on suukaudsel manustamisel hästi imenduv ja metaboliseerub ulatuslikult.
Toidu samaaegne manustamine ei mõjuta oluliselt kvetiapiini biosaadavust. Kvetiapiini seonduvus plasmavalkudega on ligikaudu 83%. Aktiivse metaboliidi N-desalküülkvetiapiini maksimaalne molaarne kontsentratsioon pärast tasakaalukontsentratsiooni saavutamist moodustab 35% kvetiapiini omast. Kvetiapiini ja N-desalküülkvetiapiini eliminatsiooni poolväärtusajad on vastavalt ligikaudu 7 ja 12 tundi. 
Kvetiapiini ja N-desalküülkvetiapiini farmakokineetika on soovitatavate annuste vahemikus lineaarne. Kvetiapiini farmakokineetika ei ole meestel ja naistel erinev.
Kvetiapiini keskmine kliirens eakatel on ligikaudu 30...50% madalam kui täiskasvanutel vanuses 18...65 aastat.
Kvetiapiini keskmine plasmakliirens vähenes raske neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens vähem kui 30 ml/min/1,73 m2) ligikaudu 25%, kuid individuaalsed kliirensi väärtused jäävad normi piiridesse. Molaarselt arvutatuna eritub uriiniga keskmiselt vähem kui 5% vabast kvetiapiinist ja aktiivsest metaboliidist N-desalküülkvetiapiinist.
Kvetiapiin metaboliseerub maksas suurel määral. Radioaktiivselt märgistatud kvetiapiinist eritus uriini ja väljaheitega muutumatul kujul vähem kui 5%. Ligikaudu 73% radioaktiivsusest eritus uriiniga ja 21% väljaheitega. Kvetiapiini keskmine plasmakliirens vähenes maksakahjustusega patsientidel (stabiilne alkohoolne tsirroos) ligikaudu 25%. Kuna kvetiapiin metaboliseerub ulatuslikult maksas, võib maksakahjustusega patsientidel eeldada kõrgemaid plasmakontsentratsioone ja vajalikuks võib osutuda annuse kohandamine (vt lõik 4.2). In vitro uuringud näitasid, et CYP3A4 on esmane ensüüm, mis osaleb kvetiapiini tsütokroom P450 vahendusel toimuvas metabolismis. N-desalküülkvetiapiin moodustub ja elimineerub peamiselt CYP3A4 kaudu.
Kvetiapiin ja mitmed selle metaboliidid (kaasa arvatud N-desalküülkvetiapiin) toimivad nõrga inhibiitorina inimese tsütokroom P450 1A2, 2C9, 2C19, 2D6 ja 3A4 aktiivsusele in vitro. In vitro CYP inhibeerimist täheldatakse ainult kontsentratsioonide juures, mis on ligikaudu 5...50 korda suuremad 300...800 mg ööpäevaste annuste puhul inimestel saavutatavatest kontsentratsioonidest. In vitro tulemuste põhjal on ebatõenäoline, et koos teiste ravimitega manustatud kvetiapiin põhjustaks teiste ravimite tsütokroom P450 poolt vahendatud metabolismi kliiniliselt olulist inhibeerimist. Loomkatsetes ilmnes, et kvetiapiin võib indutseerida tsütokroom P450 ensüüme. Siiski ei leitud spetsiifilises koostoimete uuringus psühhoosiga patsientidel tsütokroom P450 aktiivsuse suurenemist pärast kvetiapiini manustamist.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Arvukates in vitro ja in vivo genotoksilisuse uuringutes ei ole genotoksilisust ilmnenud. Katseloomadel esinesid kliiniliselt oluliste ekspositsiooni väärtuste puhul alljärgnevad kõrvalekalded, mida pikaajalised kliinilised uuringud ei ole tänaseks kinnitanud. Rottidel täheldati pigmendi sadestumist kilpnäärmes; makaakidel kilpnäärme follikulaarsete rakkude hüpertroofiat, plasma T3 taseme langust, hemoglobiinisisalduse vähenemist ning punaste ja valgete vereliblede arvu vähenemist; koertel silmaläätse läbipaistmatust ning katarakte. Võttes arvesse eelmainitud leide, peab kvetiapiiniravist saadav kasu olema tasakaalus võimalike riskidega patsiendile. 

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu
Tableti sisu:
Mikrokristalliline tselluloos Povidoon K29-32 Kaltsiumvesinikfosfaatdihüdraat Naatriumtärklisglükolaat (tüüp A) Laktoosmonohüdraat Magneesiumstearaat
Tableti kate:
Hüpromelloos 6cP (E464) Laktoosmonohüdraat
Makrogool 3350
Triatsetiin
Titaandioksiid (E171)
Kollane raudoksiid E172 (25 mg, 100 mg)
Punane raudoksiid E172 (25 mg)


6.2 Sobimatus
Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg
2 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Blisterpakend (PVC/PVDC/Al blister, PVC/Al blister) Tabletipurk (HDPE)
Pakendi suurused:
Blistrid:
Quetiapine GSK 25 mg: 30, 60, 90, 100 tabletti.
Quetiapine GSK 100 mg: 30, 60, 90, 100 tabletti.
Quetiapine GSK 200 mg: 30, 60, 90, 100 tabletti.

Tabletipurgid:
Quetiapine GSK 25 mg: 100, 250 tabletti.
Quetiapine GSK 100 mg: 100, 250 tabletti.
Quetiapine GSK 200 mg: 250 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.


6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks
Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

GlaxoSmithKline Eesti OÜ Lõõtsa 2 11415 Tallinn Eesti

8. MÜÜGILOA NUMBRID

25 mg: 740911 100 mg: 740811 200 mg: 740711

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

03.05.2011

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud mais 2011.