Puudub Eestis kehtiv müügiluba või meil ei ole andmeid veel

Quetirel 200 mg - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

Artikli sisukord

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1. RAVIMPREPARAADI

NIMETUS

Quetirel 100 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Quetirel 200 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Quetirel 300 mg õhukese polümeerikattega tabletid


2.

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Quetirel 100 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab kvetiapiinfumaraati, mis vastab 100 mg kvetiapiinile.
Abiaine
Üks tablett sisaldab 4 mg laktoosmonohüdraati.

Quetirel 200 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab kvetiapiinfumaraati, mis vastab 200 mg kvetiapiinile.
Abiaine
Üks tablett sisaldab 8 mg laktoosmonohüdraati.

Quetirel 300 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab kvetiapiinfumaraati, mis vastab 300 mg kvetiapiinile.
Abiaine
Üks tablett sisaldab 12 mg laktoosmonohüdraati.

INN. Quetiapinum

Abiainete täielik loetelu, vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

Quetirel 100 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Kollased ümarad kaksikkumera kujuga õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühel poolel on
poolitusjoon*

Quetirel 200 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Valged ümarad kaksikkumera kujuga õhukese polümeerikattega tabletid.

Quetirel 300 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Valged kapslikujulised õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühel poolel on poolitusjoon*

* Tableti saab jagada võrdseteks annuseks.


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1 Näidustused

Skisofreenia.
Mõõduka raskusega kuni raskete mania episoodide ravi. Ei ole tõestatud, et kvetiapiin hoiaks ära
mania või depressiooni episoodide kordumist (vt lõik 5.1).

4.2
Annustamine ja manustamisviis

Quetirel"i tuleb manustada kaks korda ööpäevas koos toiduga või ilma.

Täiskasvanud
Skisofreenia ravi
Ööpäevane koguannus esimesel neljal ravipäeval on: 50 mg kvetiapiini (1. päeval), 100 mg kvetiapiini
(2. päeval), 200 mg kvetiapiini (3. päeval) ja 300 mg kvetiapiini (4. päeval).

Alates 4. ravipäevast suurendatakse annust kuni tavalise toimiva annuseni 300...450 mg kvetiapiini
ööpäevas. Olenevalt patsiendi ravivastusest ja ravimi taluvusest võib annust kohandada vahemikus
150...750 mg kvetiapiini ööpäevas.

Bipolaarse häirega seotud mania episoodide ravi
Ööpäevane koguannus esimesel 4 ravipäeval on: 100 mg (1. päeval), 200 mg (2. päeval), 300 mg (3.
päeval) ja 400 mg (4. päeval). Edasine annuse suurendamine kuni annuseni 800 mg kvetiapiini
ööpäevas (6. ravipäevaks) peab toimuma mitte rohkem kui 200 mg kaupa ööpäevas. Olenevalt
patsiendi ravivastusest ja ravimi taluvusest võib annust kohandada vahemikus 200...800 mg kvetiapiini
ööpäevas. Tavaliselt on toimiv annus vahemikus 400...800 mg ööpäevas.

Eakad patsiendid
Nagu teisigi antipsühhootikume, tuleb ka Quetireli kasutada eakatel patsientidel ettevaatlikult, eriti
ravi alguses. Olenevalt patsiendi ravivastusest ja ravimi taluvusest võib annuse kohandamise kiirus
olla vajadusel aeglasem ja ööpäevane terapeutiline annus väiksem kui noorematel patsientidel. Eakatel
on kvetiapiini keskmine plasmakliirens 30­50 % võrra väiksem kui noorematel patsientidel.

Dementsusega seotud psühhooside korral ei ole kvetiapiin soovitatav.

Lapsed ja noorukid
Lastel ja noorukitel ei ole Quetirel"i ohutust ja efektiivsust hinnatud.

Neerufunktsiooni kahjustusega patsiendid
Kahjustunud neerufunktsiooniga patsientidel ei ole vaja annust kohandada.

Maksafunktsiooni kahjustusega patsiendid
Kvetiapiin metaboliseerub ulatuslikult maksas ja seetõttu tuleb kahjustunud maksafunktsiooniga
patsientide puhul olla Quetirel"i kasutades ettevaatlik, eriti ravi algfaasis.
Maksakahjustusega patsientide algannus on 25 mg kvetiapiini ööpäevas. Olenevalt patsiendi
ravivastusest ja ravimi taluvusest tuleb ööpäevast annust iga päev suurendada 25...50 mg kaupa kuni
toimiva annuse saavutamiseni.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

Samaaegne kooskasutamine tsütokroom P450 3A4 inhibiitoritega, nt HIV ravis kasutatavad proteaasi
inhibiitorid, seenevastased asoolid, erütromütsiin, klaritromütsiin ja nefasodoon (vt lõik 4.5).

4.4

Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Südameveresoonkonna haigused
Quetireli tuleb kasutada ettevaatlikult südame-, ajuveresoonkonna haiguste ning muude hüpotensiooni
teket soodustavate seisundite korral. Kvetiapiin võib põhjustada ortostaatilist hüpotensiooni, eriti
algannuse võtmisel ja annuse kohandamise faasis. Kui see tekib, tuleb kaaluda annuse vähendamist
või järk-järgulist kohandamist.

Krambihood
Kontrollitud kliinilistes uuringutes ei leitud erinevust krambihoogude sageduses kvetiapiiniga või
platseeboga ravitud patsientide vahel. Nagu teisi antipsühhootikume, on ka kvetiapiini soovitatav
manustada ettevaatlikult patsientidele, kellel on olnud krambihooge.

Ekstrapüramidaalsed häired
Kontrollitud kliinilistes uuringutes ei leitud erinevust ekstrapüramidaalsete häirete sageduses
kvetiapiiniga (soovitatud annuste vahemikus) või platseeboga ravitud patsientide vahel.

Tardiivne düskineesia
Kui ilmnevad tardiivse düskineesia nähud, tuleb kaaluda Quetirel"i annuse vähendamist või ravi
katkestamist (vt lõik 4.8).

Maliigne neuroleptiline sündroom
Antipsühhootilise raviga, sh kvetiapiiniga, on seostatud maliigse neuroleptilise sündroomi teket (vt
lõik 4.8). Selle kliiniliste nähtude hulka kuuluvad hüpertermia, vaimse seisundi muutus,
lihaserigiidsus, autonoomne ebastabiilsus ja kõrgenenud kreatiniini fosfokinaasi väärtused. Sellisel
juhul tuleb Quetirel"i manustamine katkestada ning määrata sobilik ravi.

Koostoimed
Vt ka lõik 4.5.
Kvetiapiini kasutamine koos võimalike maksaensüümide indutseerijatega, nagu karbamasepiin või
fenütoiin, vähendab oluliselt kvetiapiini plasmakontsentratsiooni. See võib mõjutada Quetirel"i ravi
tõhusust.
Quetireli võib eelnevalt maksaensüümide indutseerijatega ravitud patsientide puhul kasutada ainult
juhul, kui raviarst otsustab, et võimalik Quetireli ravist oodatav kasu ületab maksaenüümide
indutseerijate ravi katkestamisest tulenevat ohtu. On tähtis, et kõik muutused maksaensüümide
indutseerijate kasutamises oleksid järk-järgulised. Vajadusel saab seda ravimit asendada
maksaensüüme mitte indutseeriva ravimiga (nt naatriumvalproaat).

Hüperglükeemia
Kvetiapiiniravi ajal on väga harvadel juhtudel kirjeldatud hüperglükeemiat ja diabeedi halvenemist.
Patsiente, kellel on diabeet või oht selle tekkeks, on soovitatav kliiniliselt jälgida (vt lõik 4.8).

QT-intervalli pikenemine
Kvetiapiini tuleb kasutada ettevaatlikult patsientidel, kellel on anamneesis QT-intervalli pikenemine.
Kliinilistes uuringutes ja kasutatuna vastavalt ravimi omaduste kokkuvõttes toodud soovitustele ei
põhjusta kvetiapiin QT-intervalli absoluutväärtuse püsivat suurenemist. Siiski täheldati
üleannustamisel (vt lõik 4.9) QT-intervalli pikenemist.
Nii nagu teiste antipsühhootikumidega, tuleb ka kvetiapiini määramisel koos teiste QT-intervalli
pikendavate ravimitega olla ettevaatlik; eriti eakate, kaasasündinud QT-intervalli pikenemise
sündroomiga, südamepuudulikkusega, hüpokaleemiaga või hüpomagneseemiaga patsientide puhul.
Tuleb vältida teiste neuroleptikumide kasutamist samal ajal.

Ägedad reaktsioonid pärast ravi lõpetamist
Antipsühhootikumide, sh kvetiapiini, manustamise lõpul on täheldatud ägedaid reaktsioone, nagu
iiveldus, oksendamine ja unetus. Soovitatav on lõpetada ravi järk-järgult.
1.1.1 Dementsusega seotud psühhoosid eakatel patsientidel
Kvetiapiin ei sobi dementsusega seotud psühhooside raviks.

Atüüpiliste antipsühhootikumidega tehtud randomiseeritud, platseebo-kontrollitud uuringutes leiti
dementsete populatsioonis ligikaudu 3 korda suurem oht ajuveresoonkonna kõrvaltoimete tekkeks.
Suurenenud ohu tekkemehhanism ei ole teada. Samasugust ohu suurenemist ei saa välistada ka teiste
antipsühhootikumide ega populatsioonide korral. Ajuinfarkti ohuteguritega patsientidel tuleb
kvetiapiini kasutada ettevaatlikult.

Atüüpiliste antipsühhootiliste ravimite meta-analüüsis täheldati, et dementsusega seotud psühhooside
all kannatavatel eakatel patsientidel oli surmaoht suurem kui platseebo-rühmas.
Siiski oli kahes 10 nädalat kestnud, platseebo-kontrollitud, samasuguse patsientide populatsiooniga
tehtud kvetiapiini uuringus (N=710, keskmine vanus 83 aastat, vanuse vahemik 56­99 aastat) suremus
kvetiapiiniga ravitud patsientidel 5,5 % ja platseebo-rühmas 3,2 %. Nimetatud uuringutes surid
patsiendid eri põhjustel, mis olid antud populatsioonis ootuspärased. Toodud andmed ei peegelda
kvetiapiiniravi ja suremusnäitaja vahelist suhet dementsete eakate patsientide populatsioonis.

Laktoositalumatus
Ravimit ei tohi kasutada harvaesineva päriliku galaktoositalumatuse, laktaasidefitsiidi või glükoos-
galaktoosi malabsorptsiooni korral.

Lisateave
Keskmise raskusega kuni raske mania episoodide raviks kasutatavate Quetireli ja naatriumvalproaadi
või liitiumi koos manustamise kohta on andmed piiratud, siiski oli see ravimikombinatsioon hästi
talutav (vt lõike 4.8 ja 5.1). Uuringus leiti kolmandal ravinädalal ilmnevaid lisatoimeid. Teises
ravimiuuringus ei leitud mingeid lisatoimeid 6-nädalase ravi ajal. Üle 6 nädala kestva
kombinatsioonravi kohta andmed puuduvad.

4.5 Koostoimed

teiste
ravimitega ja muud koostoimed

Kvetiapiinil on otsene kesknärvisüsteemi mõjutav toime. Seetõttu tuleb Quetirel"i ja muude
kesknärvisüsteemi mõjutavate ravimite ning alkoholi kooskasutamisel olla ettevaatlik.

QT-intervalli pikendavaid ravimeid samal ajal kasutades tuleb olla ettevaatlik: nt teised
neuroleptikumid, IA ja III klassi antiarütmikumid, halofantriin, levometadüül-atsetaat, mesoridasiin,
tioridasiin, pimosiid, sparfloksatsiin, gatifloksatsiin, moksifloksatsiin, dolansetroon-mesülaat,
meflokviin, sertindool või tsisapriid. Maliigse rütmihäire suurenenud ohu tõttu tuleb olla ettevaatlik,
manustades samal ajal risperidooni ja elektrolüütide häireid põhjustavaid ravimeid, nt tiasiid-
diureetikume (hüpokaleemia).

Kvetiapiini metabolismi vahendab tsütokroom P450, metabolismi põhiline ensüüm on tsütokroom
P450 (CYP) 3A4. Tervetel vabatahtlikel tehtud koostoime uuringutes leiti, et kvetiapiini (annuses 25
mg) ja ketokonasooli (CYP3A4 pärssija) koos manustades suureneb kvetiapiini AUC viis kuni
kaheksa korda. Sellele tuginedes, on kvetiapiini ja CYP3A4 pärssijate koos kasutamine
vastunäidustatud. Samuti ei ole soovitatav kvetiapiini kasutamise ajal juua greibimahla.

Mitmekordsete annustega tehtud farmakokineetilises uuringus leiti, et manustades kvetiapiini
karbamasepiiniravi (tuntud maksaensüümide indutseerija) ajal või enne seda, suureneb
märkimisväärselt kvetiapiini kliirens. Suurenenud kvetiapiini kliirens vähendas süsteemset
ekspositsiooni kvetiapiinile (mõõdeti AUC abil) keskmiselt 13% võrra võrreldes kvetiapiini
manustamisega eraldi; mõnel patsiendil oli nimetatud toime suurem. Koostoime tõttu võib tekkida
väiksem plasmakontsentratsioon. See võib mõjutada Quetirel"i ravi tõhusust.

Kvetiapiini ja fenütoiini (mikrosomaalsete ensüümide indutseerija) koos manustamine põhjustab
kvetiapiini kliirensi suurenemist ligikaudu 450 % võrra. Quetirel"i võib kasutada eelnevalt
maksaensüümide indutseerijatega ravitud patsientidel ainult juhul, kui raviarst otsustab, et võimalik
Quetirel"i ravist oodatav kasu ületab maksaenüümide indutseerijate ravi katkestamisest tulenevat ohtu.
On tähtis, et kõik muutused maksaensüümide indutseerijate kasutamisel oleksid järk-järgulised.
Vajadusel saab seda ravimit asendada maksaensüüme mitte indutseeriva ravimiga (nt
naatriumvalproaat) (vt lõik 4.4).

Kvetiapiini ja antidepressantide ­ imipramiini (CYP2D6 pärssija) või fluoksetiini (CYP3A4 ja
CYP2D6 pärssija) koos manustamine ei mõjuta oluliselt kvetiapiini farmakokineetikat.

Kvetiapiini farmakokineetikat ei mõjuta oluliselt antipsühhootikumide ­ risperidooni või haloperidooli
manustamine samal ajal. Seevastu kvetiapiini ja tioridasiini koos manustamine põhjustab kvetiapiini
kliirensi suurenemist ligikaudu 70 % võrra.

Kvetiapiini farmakokineetikat ei mõjuta samal ajal kasutatud tsimetidiin.

Kvetiapiini ja liitiumi koos manustamine ei mõjuta liitiumi farmakokineetikat.

Naatriumvalproaadi ja kvetiapiini koosmanustamine ei mõjuta kliiniliselt olulisel määral kummagi
ravimi farmakokineetikat.

Koostoimet peamiselt südameveresoonkonna haiguste puhul kasutatavate ravimitega ei ole uuritud.

4.6

Rasedus ja imetamine

Kvetiapiini ohutust ja tõhusust raseduse vältel ei ole inimestel uuritud. Loomkatsetes ei leitud tõendeid
kvetiapiini teratogeense toime kohta, võimalikku mõju loote silmadele ei ole uuritud. Seetõttu tohib
Quetirel"i raseduse ajal kasutada vaid juhul, kui oodatav kasu ületab võimalikud ohud. Rasedusaegsel
kasutamisel täheldati vastsündinutel tavaliselt kvetiapiiniravi katkestamisel tekkivaid nähte.

Kvetiapiini rinnapiima eritumine ei ole teada. Seetõttu tuleb rinnaga toitvatele naistele soovitada
Quetirel"i kasutamisel loobuda imetamisest.

4.7 Toime

reaktsioonikiirusele

Kvetiapiin mõjub peamiselt kesknärvisüsteemile, mistõttu tähelepanu nõudvate tegevuste sooritamine
võib olla häiritud. Patsientidele tuleb soovitada mitte juhtida autot ega töötada masinatega, kuni pole
teada igaühe individuaalne tundlikkus kvetiapiini suhtes.

4.8

Kõrvaltoimed

Kvetiapiini kõige sagedasemad kõrvaltoimed on unisus, pearinglus, suukuivus, kerge asteenia,
kõhukinnisus, tahhükardia, ortostaatiline hüpotensioon ja seedehäired.
Nii nagu teised antipsühhootikumid, võib ka kvetiapiin põhjustada kehakaalu suurenemist,
minestamist, maliigset neuroleptilist sündroomi, leukopeeniat, neutropeeniat, perifeerset turset.
Kõrvaltoimed on rühmitatud sageduse alusel järgmiselt:

Väga sage:
(1/10)
Sage:
(1/100 kuni <1/10)
Aeg-ajalt:
(1/1000 kuni <1/100)
Harv:
(1/10 000 kuni <1/1000)
Väga harv:
(<1/10 000), sealhulgas üksikjuhud

Igas sageduserühmas on kõrvaltoimed järjestatud raskuse vähenemise alusel.

Vere ja lümfisüsteemi häired
Sage:
leukopeenia3
Aeg-ajalt: eosinofiilia
Väga harv: neutropeenia3

Immuunsüsteemi häired
Aeg-ajalt:
ülitundlikkus

Ainevahetus- ja toitumishäired
Väga harv:
hüperglükeemia 1, 6, 7 , diabeet 1, 6, 7

Närvisüsteemi häired
Väga sage: peapööritus 5 , unisus 2 , peavalu
Sage: minestamine 5
Aeg-ajalt: krambihood 1
Väga harv: tardiivne düskineesia 7

Südame häired
Sage:
tahhükardia, QT-intervalli pikenemine, ventrikulaarne arütmia, äkksurm, südameseiskus ja
torsade de pointes rütmihäire, mida peetakse neuroleptikumide ravimirühmale omasteks
kõrvaltoimeteks, tekivad neuroleptikumide kasutamisel.

Vaskulaarsed häired
Sage:
ortostaatiline hüpotensioon 5

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Sage:
riniit

Seedetrakti häired
Sage:
suukuivus, kõhukinnisus, seedehäired

Maksa ja sapiteede häired
Harv:
ikterus 7
Väga harv: hepatiit 7

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Väga harv:
angioödeem 7 , Stevens-Johnsoni sündroom 7

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired
Harv:
priapism

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Sage:
kerge asteenia, perifeerne turse
Harv: maliigne neuroleptiline sündroom 1

Uuringud
Sage:
kehakaalu suurenemine, transaminaaside taseme tõus seerumis (ALT, AST) 4
Aeg-ajalt: gamma-GT taseme tõus 4 , triglütseriidide taseme tõus seerumis (tavalisel toitumisel),
üldkolesterooli taseme tõus

(1)
vt lõik 4.4
(2) Tavaliselt ilmneb unisus kahel esimesel ravinädalal, Quetirel"i edasisel võtmisel see leevendub.
(3)
Kontrollitud kliinilistes uuringutes ei põhjustanud Quetirel püsivat rasket neutropeeniat ega
agranulotsütoosi. Turustamisjärgsetes uuringutes täheldati pärast Quetirel"i ravi lõpetamist
leukopeenia ja/või neutropeenia kadumist. Leukopeenia ja/või neutropeenia tekke ohutegurid on
ravieelne valgeliblede vähene arv ja ravimindutseeritud leukopeenia ja/või neutropeenia
anamneesis.
(4)
Mõnel Quetireli saanud patsiendil tekkis seerumi transaminaaside (ALT,AST) ja gamma-GT
taseme asümptomaatiline tõus. Quetireli ravi jätkumisel olid need tõusud pöörduvad.
(5)
Nagu teised alfa-1-adrenergilist süsteemi blokeerivad antipsühhootikumid, võib ka Quetirel
põhjustada ortostaatilist hüpotensiooni, mille tunnused on pearinglus, tahhükardia, mõne
patsiendi puhul ka minestamine, eriti annuse kohandamisel ravi alguses (vt lõik 4.4).
(6)
Väga harva on kirjeldatud hüperglükeemiat ja diabeedi halvenemist.
(7)
Kõrvaltoimete hinnangulised esinemissagedused põhinevad turustamisjärgsetel andmetel.

Kvetiapiiniravi on seostatud annusest sõltuva kilpnäärmehormoonide taseme vähese langusega, eriti
üld-T4 ja vaba T4 osas. Üld- ja vaba T 4 taseme langus oli suurim kahel kuni neljal esimesel
kvetiapiiniravi nädalal, pikaajalise ravi korral edasist langust ei täheldatud. Kvetiapiiniravi lõpetamisel
taastus üld- ja vabaT4 tase peaaegu kõikidel juhtudel, sõltumata ravi kestusest. Üld-T3 ja pöörduva T3
tasemete langused ilmnesid ainult suuremate annuste korral. TBG tase jäi muutumatuks ning vastavat
TSH taseme tõusu üldiselt ei täheldatud. See näitab, et kvetiapiin ei põhjusta kliiniliselt olulist
hüpotüreoidismi.

4.8 Üleannustamine

Kliiniliste uuringute andmeid kvetiapiini üleannustamise kohta on vähe. Hinnanguliselt kuni 20 g
kvetiapiini ei põhjustanud surma ning patsiendid taastusid sellest täielikult ilma tüsistusteta.
Turustamisjärgsetes uuringutes on väga harva kirjeldatud kvetiapiini üleannustamisel (eraldi võetuna)
surma, koomat või QT-intervalli pikenemist.

Kirjeldatud nähud olid üldiselt ravimite tuntud, ent liigtugevalt väljendunud farmakoloogilised toimed,
nt unisus ja sedatsioon, tahhükardia ja hüpotensioon.

Kvetiapiinile ei ole spetsiifilist antidooti. Raske mürgistuse korral tuleb põhjusena kaaluda mitme
ravimi võimalikku koosmõju. Soovitatav on rakendada intensiivravi, sh hoida patsiendi hingamisteed
avatuna, et tagada hapnikuga varustatus ning ventilatsioon, samuti jälgida ning toetada
südameveresoonkonna tööd.
Kuigi pole andmeid, kuidas üleannustamise korral ravimi imendumist takistada, tuleb mõelda
maoloputusele (pärast teadvusetu haige intubeerimist) ja aktiivsöe ning lahtistite manustamisele.

Patsienti tuleb kuni taastumiseni hoida meditsiinilise järelvalve all ning hoolikalt jälgida.


5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED


5.1 Farmakodünaamilised
omadused

Farmakoterapeutiline rühm: antipsühhootilised ained, diasepiinid, oksasepiinid ja tiasepiinid
ATC kood: N05AH04

Toimemehhanism
Kvetiapiin on atüüpilise antipsühhootilise aktiivsusega aine, mis toimib paljudele neurotransmitterite
retseptoritele. Kvetiapiin seondub aju serotoniinergiliste (5HT2) ja dopamiinergiliste D1 ja D2
retseptoritega. Kvetiapiini antipsühhootiline toime ja vähem väljendunud ekstrapüramidaalsed
kõrvaltoimed on eeldatavalt tingitud retseptorite antagonisti suuremast selektiivsusest 5HT2 kui D2
retseptorite suhtes. Kvetiapiinil on suur afiinsus ka histamiinergilistele ja -1-adrenergilistele
retseptoritele, kuid väiksem afiinsus -2-adrenergilistele retseptoritele ja peaaegu tähtsusetu afiinsus
atsetüülkoliini muskariini retseptoritele ning bensodiasepiini retseptoritele. Kvetiapiini
antipsühhootiline toime avaldub näiteks olukorra vältimise testis. Kvetiapiin blokeerib ka dopamiini
agonistide aktiivsuse, mida saab mõõta elektrofüsioloogiliselt või jälgides uuritava käitumist. Peale
selle suurendab see dopamiini metaboliitide kontsentratsiooni ja D2 retseptorite blokeerimise
neurokeemilist indeksit.

Farmakodünaamilised toimed
Prekliinilistes uuringutes leiti kvetiapiinil atüüpiline profiil, mis erineb tüüpiliste antipsühhootiliste
ravimite profiilist ning lubab teha järeldusi motoorsete ekstrapüramidaalsete kõrvaltoimete kohta.
Pikaajaline kvetiapiini manustamine ei põhjusta D2 retseptorite ülitundlikkust. D2 retseptoreid
blokeerivas annuses põhjustab kvetiapiin kerget katalepsiat. Pikaajalisel manustamisel mõjutab
kvetiapiin selektiivselt limbilist süsteemi, põhjustades mesolimbilistes neuronites depolarisatsiooni
blokeerumise, samas ei mõjuta see dopamiini sisaldavaid nigrostriataalseid neuroneid. Akuutselt või
krooniliselt manustatud kvetiapiin tekitas nii haloperidooliga sensibiliseeritud, kui ka
sensibiliseerimata Cebus-ahvidel minimaalse düstoonia. Sellest saab järeldada, et kvetiapiin põhjustab
tõenäoliselt minimaalselt motoorseid ekstrapüramidaalseid kõrvaltoimeid. Peale selle arvatakse, et
minimaalselt motoorseid ekstrapüramidaalseid kõrvaltoimeid põhjustavatel ainetel on väga vähene
võimalikku tardiivset düskineesiat vallandav toime (vt lõik 4.8).

Kliiniline toime
Kolmes skisofreenia all kannatavate patsientidega tehtud platseebo-kontrollitud kvetiapiini uuringus
jälgiti motoorsete ekstrapüramidaalsete kõrvaltoimete sagedust ja antikolinergiliste ravimite täiendavat
kasutamist. Uuringutes kasutati kvetiapiini eri annustes, kusjuures erinevust kvetiapiini saanud ja
platseebo-rühma patsientide vahel ei leitud. Ühes platseebo-kontrollitud, kindlate kvetiapiini
annustega (75 kuni 750 mg) tehtud, motoorseid ekstrapüramidaalseid kõrvaltoimeid ja
antikolinergiliste ravimite täiendavat kasutamist käsitlevas uuringus ei leitud erinevusi kvetiapiini
saanud ja platseebo-rühma patsientide vahel. Neljas platseebo-kontrollitud uuringus, millest kahes
kasutati kvetiapiini monoteraapiana ja kahes teises uuringus kombinatsioonis liitiumi või
naatriumvalproaadiga, manustati keskmise raskusega kuni raske mania episoodide raviks kvetiapiini
kuni 800 mg ööpäevas. Kvetiapiini saanud ja platseebo-rühma patsientide vahel ei leitud erinevust
ekstrapüramidaalsete nähtude sageduses ega ka täiendavate antikolinergiliste ravimite kasutamises.
Atüüpilistele antipsühhootilistele ravimitele on iseloomulik, et need ei põhjusta motoorseid
ekstrapüramidaalseid nähte.
Nagu atüüpilistele antipsühhootilistele ravimitele omane, ei põhjusta ka kvetiapiin prolaktiini
kontsentratsiooni püsivat suurenemist, paljudel teistel antipsühhootikumidel on see toime aga olemas.
Skisofreenia all kannatavatel patsientidel kvetiapiini eri annustega tehtud kliinilises uuringus ei leitud
erinevust prolaktiini kontsentratsiooni mõjutamises (uuringu lõpuks) kvetiapiini (soovituslikus annuste
vahemikus) ja platseebo vahel.
Keskmise raskusega kuni raske mania episoodidega patsientidel leiti kahes uuringus, et kvetiapiini
monoteraapia oli mania nähtude ravimisel pärast 3. ja 12. nädalat tõhusam kui platseebo. Seni
puuduvad pikaajaliste uuringute andmed kvetiapiini tõhususe kohta mania või depressiooni episoodide
vältimisel. Keskmise raskusega kuni raske mania episoodide ravi kohta on piiratud andmeid 3 ja 6
nädalat kestnud uuringust, mis käsitles kvetiapiini ja naatriumvalproaadi või liitiumi kooskasutamist.
Kombineeritud ravi taluti hästi. Uuringus leiti kolmandal ravinädalal ilmnevaid lisatoimeid. Teises
uuringus ei leitud mingeid lisatoimeid 6 nädalat kestnud ravi ajal. Üle 6 nädala kestva
kombinatsioonravi kohta andmed puuduvad. Ravile allunud patsientide viimase ravinädala keskmine
annus oli ligikaudu 600 mg ööpäevas. 85% ulatuses ravile allunud patsientide ööpäevane annus oli
400 ja 800 mg vahel.
Kuigi kvetiapiini poolväärtusaeg on 7 tundi, ilmnes kliinilistes uuringutes kvetiapiini aktiivne toime,
kui seda manustati kaks korda ööpäevas. See leidis kinnitust positron-emissioon-tomograafial (PET),
kus näidati 12 tundi kestvat kvetiapiini seondumist 5HT2 ja D2 retseptoritele. Üle 800 mg annuse
ohutust ja tõhusust ei ole uuritud.
Dementsusega seotud psühhooside all kannatavate eakate patsientidega tehtud platseebo-kontrollitud
uuringutes leiti, et ajuveresoonkonna kõrvaltoimete sagedus 100 patsiendi kohta aastas ei ole
kvetiapiini saanud patsientidel kõrgem kui platseebo-rühmas.
Kvetiapiini pikaajalise ravi tõhusust relapside vältimises ei ole pimedates kliinilistes ravimiuuringutes
selgitatud. Skisofreenia all kannatavate patsientidega tehtud avatud ravimiuuringutes määrati
kvetiapiini tõhusus nii, et algselt ravile allunud patsientide ravi jätkati eeldades, et pikaajaline ravi on
tõhus.

5.2 Farmakokineetilised

omadused

Pärast suukaudset manustamist imendub kvetiapiin hästi ning metaboliseerub suures ulatuses. Plasmas
ei ole peamised metaboliidid farmakoloogiliselt enam oluliselt aktiivsed. Samal ajal söömine ei mõjuta
kvetiapiini biosaadavust. Kvetiapiini eliminatsiooni poolväärtusaeg on ligikaudu 7 tundi. Kvetiapiin
seondub plasmavalkudega ligikaudu 83% ulatuses.
Kvetiapiini farmakokineetika on lineaarne, meestel ja naistel samasugune. Kvetiapiini kliirens on
eakatel keskmiselt 30 kuni 50% väiksem kui 18...65 aastastel täiskasvanutel.
Raske neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens < 30 ml/min/1,73 m2) on keskmine
plasmakliirens vähenenud 25% võrra, kuigi individuaalse kliirensi väärtused on siiski tervetele
inimestele iseloomulikus vahemikus.
Kvetiapiin metaboliseerub suurel määral maksas. Pärast radioaktiivselt märgistatud kvetiapiini
manustamist eritub vähem kui 5% sellest muutumatul kujul uriiniga või väljaheitega. Radioaktiivselt
märgistatud ravimist eritub umbes 73% uriiniga ja 21% väljaheitega. Kahjustunud maksafunktsiooniga
patsientidel (püsiv alkoholist tingitud tsirroos) väheneb kvetiapiini plasmakliirens umbes 25% võrra.
Et kvetiapiin metaboliseerub suurel määral maksas, siis kahjustunud maksafunktsiooni korral on selle
plasmakontsentratsioon suurenenud, seetõttu võib sellistel patsientidel olla vajalik annust kohandada
(vt lõik 4.2).
In vitro uuringutes kinnitati, et kvetiapiini metabolismi keskne ensüüm on CYP3A4 ja see aitab
ravimit metaboliseerida tsütokroom P450 süsteemi kaudu. Kvetiapiin ja mõned selle metaboliidid
pärsivad vähesel määral tsütokroom P450 isoensüüme 1A2, 2C9, 2C19, 2D6 ja 3A4, kuid seda ainult
kvetiapiini kontsentratsioonide juures, mis on vähemalt 10 kuni 50 korda suuremad kui tavaannustega
(300 kuni 450 mg ööpäevas) saadavad kontsentratsioonid. Seetõttu on vähe tõenäoline, et kvetiapiin
võib põhjustada kliiniliselt olulist tsütokroom P450 pärssimist ja mõjutada sellest olenevate ravimite
metabolismi, kui neid manustada koos kvetiapiiniga. Loomkatsetes täheldati kvetiapiinil tüstokroom
P450 ensüüme indutseerivat toimet. Teisalt, psühhootiliste patsientidega tehtud spetsiifilise koostoime
uuringus ei leitud pärast kvetiapiini manustamist tsütokroom P450 aktiivsuse muutust.

5.3 Prekliinilised

ohutusandmed

Mitmes in vivo ja in vitro genotoksilisust käsitlevas uuringus ei leitud tõendeid ravimi genotsokilisuse
kohta. Loomkatsetes leiti kliiniliselt märkimisväärse ekspositsiooni korral genotoskilisi toimeid,
pikaajalised kliinilised uuringud neid siiski ei kinnitanud. Rottidel avastati pigmendi kogunemine
kilpnäärmes. Pikasabalistel ahvidel on täheldatud kilpnäärme follikulaarsete rakkude hüpertroofiat
koos T3, hemoglobiini plasmakontsentratsiooni ja erütrotsüütide ning leukotsüütide arvu
vähenemistega. Koertel leiti läätse hägunemist ja katarakti. Neid võimalikke toimeid tuleb meeles
pidada, kaaludes kvetiapiiniravist tulenevat kahju ja kasu patsiendile .
Emastel rottidel täheldati statistiliselt olulist rinnanäärme adenokartsinoomi sagenemist kõikide
testitud annuste korral, mis olid 0,3, 0,9 ja 3 korda suuremad kui inimestele soovituslik maksimaalne
annus (mg/m2 arvestusest lähtuvalt). Ühe aasta kestnud toksilisuse uuringus mõõdeti isastel ja emastel
rottidel vastavalt 32 ja 13 korda kõrgenenud prolaktiini tase seerumis. Teiste antipsühhootiliste
ravimite kroonilisel manustamisel leiti närilistel rinnanäärmete neoplasmade sagenemine, mis on
arvatavalt prolaktiin-vahendatud muutus. Rottidel leitud rinnanäärme tuumorite prolaktiin-vahendatud
sagenemine ja selle ohu asjakohasus inimestel ei ole teada.


6. FARMATSEUTILISED

ANDMED

6.1 Abiainete

loetelu

Quetirel 100 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Tableti sisu
veevaba kaltsiumvesinikfosfaat
laktoosmonohüdraat
mikrokristalne tselluloos
naatriumtärklisglükolaat (tüüp A)
povidoon
magneesiumstearaat

Tableti kate
hüpromelloos
titaandioksiid (E 171)
makrogool 400
kollane raudoksiid (E 172)

Quetirel 200 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Tableti sisu
veevaba kaltsiumvesinikfosfaat
laktoosmonohüdraat
mikrokristalne tselluloos
naatriumglükolaattärklis (tüüp A)
povidoon
magneesiumstearaat

Tableti kate
hüpromelloos
titaandioksiid (E 171)
makrogool 400


Quetirel 300 mg õhukese polümeerikattega tabletid


Tableti sisu
veevaba kaltsiumvesinikfosfaat
laktoosmonohüdraat
mikrokristalne tselluloos
naatriumglükolaattärklis (tüüp A)
povidoon
magneesiumstearaat

Tableti kate
hüpromelloos
titaandioksiid (E 171)
makrogool 400

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4 Säilitamise

eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5
Pakendi iseloomustus ja sisu

PVC/PE/PVDC/alumiiniumblister
HDPE pudelid

Pakendi suurused:

Quetirel 100 mg õhukese polümeerikattega tabletid
1, 3, 6, 10, 20, 28, 30, 50, 60, 90, 98, 100,120, 180, 240 tabletti blisterpakendid.
30x1, 50x1, 100x1 tabletti blisterpakendis.
60, 100 tabletti HDPE pudelis.

Quetirel 200 mg õhukese polümeerikattega tabletid
1, 3, 6, 10, 20, 28, 30, 50, 60, 90, 98, 100,120, 180, 240 tabletti blisterpakendid.
30x1, 50x1, 100x1 tabletti blisterpakendis.
60, 100 tabletti HDPE pudelis.

Quetirel 300 mg õhukese polümeerikattega tabletid
1, 3, 6, 10, 20, 28, 30, 50, 60, 90, 98, 100,120, 180, 240 tabletti(blisterpakendid
30x1, 50x1, 100x1 tabletti blisterpakendis.
60, 100 tabletti HDPE pudelis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6
Erihoiatused ravimi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA

Sandoz d.d.
Verovskova 57
1000 Ljubljana
Sloveenia


8. MÜÜGILOA
NUMBRID

Quetirel 100 mg: 557207
Quetirel 200 mg: 557307
Quetirel 300 mg: 557407


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

24.08.2007


10.
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud novembris 2007