Pemetrexed koanaa - infusioonilahuse kontsentraadi pulber (100mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte
Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Pemetrexed Koanaa 100 mg infusioonilahuse kontsentraadi pulber
Pemetrexed Koanaa 500 mg infusioonilahuse kontsentraadi pulber
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
100 mg: Üks viaal sisaldab 100 mg pemetrekseedi (dinaatriumpemetrekseedina). Teadaolevat toimet omav abiaine: Iga viaal sisaldab ligikaudu 11 mg naatriumi.
500 mg: Üks viaal sisaldab 500 mg pemetrekseedi (dinaatriumpemetrekseedina). Teadaolevat toimet omav abiaine: Üks viaal sisaldab ligikaudu 54 mg naatriumi.
INN. Pemetrexedum
100 mg
Pärast viaali sisu lahustamist 4,2 ml 0,9 % naatriumkloriidi steriilse süstelahusega sisaldab lahus 25 mg/ml pemetrekseedi.
500 mg
Pärast viaali sisu lahustamist 20 ml 0,9 % naatriumkloriidi steriilse süstelahusega sisaldab lahus 25 mg/ml pemetrekseedi.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
RAVIMVORM
Infusioonilahuse kontsentraadi pulber.
Valge, helekollane või rohekaskollane lüofiliseeritud pulber.
KLIINILISED ANDMED
Näidustused
Pleura maliigne mesotelioom
Pemetrekseed kombinatsioonis tsisplatiiniga on näidustatud eelnevalt keemiaravi mittesaanud patsientide raviks, kellel esineb mitteresetseeritav pleura maliigne mesotelioom.
Mitteväikerakk-kopsuvähk
Pemetrekseed kombinatsioonis tsisplatiiniga on näidustatud esmavaliku raviks patsientidele, kellel esineb lokaalselt levinud või metastaseerunud mitteväikeserakk-kopsuvähk, mis ei ole prevaleeruvalt lamerakulise histoloogiaga (vt lõik 5.1).
Pemetrekseedi monoteraapia on näidustatud lokaalselt levinud või metastaseerunud mitteväikerakk- kopsuvähi, mis ei ole prevaleeruvalt lamerakulise histoloogiaga, säilitusraviks patsientidele, kelle haigus ei ole progresseerunud vahetult pärast plaatinapreparaati sisaldavat keemiaravi (vt lõik 5.1).
Pemetrekseedi monoteraapia on näidustatud teise valiku raviks patsientidele, kellel esineb lokaalselt levinud või metastaseerunud mitteväikerakk-kopsuvähk, mis ei ole prevaleeruvalt lamerakulise histoloogiaga (vt lõik 5.1).
Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Pemetrekseedi tohib manustada ainult arsti juhendamisel, kes on kvalifitseerunud vähivastaste kemoterapeutikumide kasutamisele.
Pemetrekseed kombinatsioonis tsisplatiiniga
- Pemetrexed soovitatavaks annuseks on 500 mg/kehapinna m2 (KP), mida manustatakse veenisisese infusioonina 10 minuti jooksul 21-päevase tsükli esimesel päeval. Tsisplatiini soovitatavaks annuseks on 75 mg/m2 KP, mida infundeeritakse kahe tunni jooksul, ligikaudu 30 minutit pärast pemetrekseedi infusiooni lõpetamist, 21-päevase tsükli esimesel päeval. Enne ja/või pärast tsisplatiini manustamist peavad patsiendid saama sobivat antiemeetilist ravi ja piisavalt vedelikku (vt ka tsisplatiini omaduste kokkuvõttest spetsiifilist annustamisjuhendit).
Pemetrekseed monoteraapiana
- Patsientidel, keda ravitakse seoses mitteväikerakk-kopsuvähiga pärast eelnevat keemiaravi, on pemetrekseedi soovituslikuks annuseks 500 mg/m2 KP, mida manustatakse veenisisese infusioonina 10 minuti jooksul 21-päevase tsükli esimesel päeval.
Premedikatsiooni skeem
Nahareaktsioonide esinemissageduse ja raskusastme vähendamiseks tuleb pemetrekseedi manustamisele eelneval päeval, manustamispäeval ja sellele järgneval päeval manustada kortikosteroidi. Kortikosteroidi annus peab vastama 4 mg deksametasoonile, suu kaudu, kaks korda ööpäevas (vt lõik 4.4).
Toksilisuse vähendamiseks tuleb pemetrekseediga ravitavatele patsientidele manustada täiendavalt ka vitamiine (vt lõik 4.4). Patsiendid peavad saama suu kaudu iga päev foolhapet või foolhapet sisaldavat (350...1000 mikrogrammi) multivitamiini. Vähemalt viis annust foolhapet tuleb võtta seitsme päeva jooksul enne pemetrekseedi esimest annust, ning manustamine peab jätkuma kogu ravikuuri ajal ja 21 päeva kestel pärast pemetrekseedi viimast annust. Samuti tuleb patsientidele pemetrekseedi esimesele annusele eelneval nädalal ning üks kord iga järgneva kolme tsükli jooksul manustada lihasesiseselt -vitamiiniB (1000 mikrogrammi). Esimesele pemetrekseedi manustamisele järgnevaid -vitamiiniB süste võib teha pemetrekseedi annustamise päeval.
Jälgimine
- Pemetrekseediga ravitavatele patsientidele tuleb enne iga annust määrata vereanalüüs, sh leukotsütaarne valem ja trombotsüütide arv. Maksa- ja neerufunktsiooni hindamiseks tuleb iga kord enne kemoterapeutikumi manustamist teha verebiokeemia analüüsid. Enne keemiaravi iga tsükli algust peab patsient vastama järgmistele kriteeriumidele: neutrofiilide absoluutarv peab olema ≥ 1500 rakku/mm3 ja trombotsüüte ≥ 100 000 rakku/mm.
Kreatiniini kliirens peab olema ≥ 45 ml/min.
Üldbilirubiin peab olema ≤ 1,5 korda normi ülemisest piirist. Alkaalne fosfataas, aspartaataminotransferaas (ASAT või SGOT) ja alaniinaminotransferaas (ALAT või SGPT) peavad olema ≤ 3 korda normi ülemisest piirist. Alkaalse fosfataasi, ASAT ja ALAT väärtusi ≤ 5 korda normi ülemisest piirist võib aktsepteerida sel juhul, kui tuumor on metastaseerunud maksa.
Annuse kohandamine
Annuse kohandamine iga järgneva tsükli alguses peab põhinema eelmise ravitsükli kõige madalamatel hematoloogilistel väärtustel või maksimaalsel mittehematoloogilisel toksilisusel. Piisava taastumise võimaldamiseks võib ravi edasi lükata. Pärast taastumist tuleb patsiendil ravi taasalustada vastavalt
tabelites 1, 2 ja 3 esitatud juhenditele, mis kehtivad pemetrekseedi monoteraapia või kombinatsioonis tsisplatiiniga kasutamise kohta.
TABEL 1 – Annuse muutmise tabel pemetrekseedi (üksi või kombinatsioonis) ja tsisplatiini kohta –– hematoloogiline toksilisus
Madalaim neutrofiilide absoluutarv < 500 /mm3 ja | 75 % eelmisest annusest (nii |
madalaim trombotsüütide arv ≥ 50 000 /mm | pemetrekseed kui tsisplatiin). |
Madalaim trombotsüütide arv < 50 000 /mm, vaatamata | 75 % eelmisest annusest (nii |
madalaimale neutrofiilide absoluutarvule | pemetrekseed kui tsisplatiin). |
|
|
Madalaim trombotsüütide arv < 50 000 / mm3 verejooksu | 50 % eelmisest annusest (nii |
puhula, vaatamata madalaimale neutrofiilide absoluutarvule. | pemetrekseed kui tsisplatiin). |
|
|
A Need kriteeriumid vastavad National Cancer Institute (NCI) toksilisuse üldiste kriteeriumide (Common Toxicity Criteria, CTC v2,0; NCI 1998) definitsioonile ≥ CTC 2. astme verejooks.
Kui patsiendil tekivad mittehematoloogilise toksilisuse nähud ≥ 3. aste (välja arvatud neurotoksilisus), tuleb pemetrekseed ära jätta nii kauaks, kuni nähud taanduvad patsiendi ravieelsele tasemele või madalamale. Ravi tuleb taasalustada vastavalt tabelis 2 esitatud juhenditele.
Tabel 2 – Annuse muutmise tabel pemetrekseedi (üksi või kombinatsioonis) ja tsisplatiini kohta
– mittehematoloogiline toksilisus A, B
| Pemetrekseedi annus | Tsisplatiini annus |
| (mg/m) | (mg/m) |
|
|
|
Igasugune 3. või 4. astme toksilisus, välja | 75 % eelmisest annusest | 75 % eelmisest annusest |
arvatud mukosiit |
|
|
|
|
|
Igasugune kõhulahtisus, mis vajab | 75 % eelmisest annusest | 75 % eelmisest annusest |
hospitaliseerimist (astmest olenemata) või 3. |
|
|
kuni 4. astme kõhulahtisus |
|
|
|
|
|
3. või 4. astme mukosiit | 50 % eelmisest annusest | 100 % eelmisest annusest |
|
|
|
A NCI toksilisuse üldised kriteeriumid (CTC v2,0; NCI 1998)
B välja arvatud neurotoksilisus
Neurotoksilisuse korral soovitatakse pemetrekseedi ja tsisplatiini annuseid kohandada vastavalt tabelis 3 esitatule. 3. või 4. astme neurotoksilisuse tuvastamisel tuleb ravi lõpetada.
Tabel 3 – Pemetrekseedi (üksi või kombinatsioonis) ja tsisplatiini annuse muutmise tabel– neurotoksilisus
CTCA aste | Pemetrekseedi annus (mg/m) | Tsisplatiini annus (mg/m) |
|
|
|
0…1 | 100 % eelmisest annusest | 100 % eelmisest annusest |
|
|
|
100 % eelmisest annusest | 50 % eelmisest annusest | |
|
|
|
A NCI toksilisuse üldised kriteeriumid (CTC v2,0; NCI 1998)
Ravi premetrekseediga tuleb lõpetada, kui patsiendil tekib pärast kaht annuse vähendamist 3. või 4. astme hematoloogilise või mittehematoloogilise toksilisuse nähud ning pärast 3. või 4. astme neurotoksilisuse tuvastamist tuleb ravi kohe lõpetada.
Eakad: Kliinilised uuringud ei ole näidanud, et 65-aastased ja vanemad patsiendid oleksid kõrvaltoimetest enam ohustatud kui nooremad. Annuseid ei ole vaja vähendada teisiti kui noorematel patsientidel.
Lapsed: Puudub pemetrekseedi asjakohane kasutamine lastel pleura maliigse mesotelioomi ja mitteväikerakk-kopsuvähi näidustusel.
Neerukahjustusega patsiendid (standardne Cockrofti ja Gaulti valem või glomerulaarfiltratsiooni kiirus, mõõdetuna Tc99m-DPTA seerumi kliirensi meetodil): Pemetrekseed elimineerub eeskätt muutumatuna neerude kaudu. Kliinilistes uuringutes ei vajanud patsiendid kreatiniini kliirensiga ≥ 45 ml/min rohkem annuse kohandamisi kui normaalse neerufunktsiooniga patsiendid. Pemetrekseedi kasutamise kohta patsientidel kreatiniini kliirensiga alla 45 ml/min on seni andmeid puudulikult, mistõttu seda ravimit neil ei soovitata kasutada (vt lõik 4.4).
Maksakahjustusega patsiendid: ASAT (SGOT), ALAT (SGPT) või üldbilirubiini ning pemetrekseedi farmakokineetika vahel ei ole täheldatud mingeid seoseid. Kuid maksakahjustusega patsiente, kellel on bilirubiin > 1,5 korda normi ülemisest piirist ja/või aminotransferaas > 3,0 korda normi ülemisest piirist (ilma maksa metastaasideta) või > 5,0 korda ülemisest normi piirist (kaasnevad maksa metastaasid), ei ole spetsiaalselt uuritud.
Manustamisviis
Pemetrexed Koanaa käsitlemis- või manustamiseelsed ettevaatusabinõud vt lõik 6.6.
Pemetrexed Koanaa tuleb manustada intravenoosse infusioonina 10 minuti jooksul iga 21-päevase tsükli esimesel päeval. Juhised ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmiseks ja lahjendamiseks, vt lõik 6.6.
Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.
Imetamine (vt lõik 4.6).
Samaaegne kollapalaviku vaktsinatsioon (vt lõik 4.5).
Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
- Pemetrekseed võib pärssida luuüdi, mille tulemuseks on neutropeenia, trombotsütopeenia ja aneemia (või pantsütopeenia) (vt lõik 4.8). Müelosupressiooniga seotud toksilisus nõuab tavaliselt annuse vähendamist. Patsiente tuleb ravi ajal müelosupressiooni suhtes uurida ning pemetrekseedi ei tohi manustada enne, kui neutrofiilide absoluutarv on ≥ 1500 rakku/mm3 ja trombotsüütide arv ≥ 100 000 rakku/mm. Järgmiste tsüklite annuste vähendamised peavad põhinema eelnevas tsüklis tuvastatud neutrofiilide madalaimal absoluutarvul, trombotsüütide arvul ja maksimaalsel mittehematoloogilisel toksilisusel (vt lõik 4.2).
Kui ravieelselt oli manustatud foolhapet ja -vitamiini,B registreeriti väiksemat toksilisust ja 3. või 4. astme hematoloogiliste ja mittehematoloogiliste toksilisuste, sh neutropeenia, febriilse neutropeenia ja koos infektsiooniga esineva 3. või 4. astme neutropeenia vähenemist. Seega tuleb kõigil pemetrekseediga ravitavatel patsientidel soovitada raviga seotud toksiliste toimete profülaktikaks kasutada foolhapet ja -vitamiiniB (vt lõik 4.2).
Eelnevalt kortikosteroidravi mittesaanud patsientidel on täheldatud nahareaktsioone. Eelravi deksametasooniga (või selle ekvivalendiga) võib vähendada nahareaktsioonide esinemissagedust ja raskusastet (vt lõik 4.2).
Kuna uuritud patsientide hulk kreatiniini kliirensiga alla 45 ml/min on ebapiisav, siis pemetrekseedi ei soovitata nendel patsientidel kasutada (vt lõik 4.2).
Kerge või mõõduka neerupuudulikkusega patsiendid (kreatiniini kliirens 45...79 ml/min) peavad hoiduma kasutamast mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid (MSPVR) nagu ibuprofeen ja
atsetüülsalitsüülhape (> 1,3 g ööpäevas) 2 päeva enne, manustamispäeval ja 2 päeva pärast pemetrekseedi manustamist (vt lõik 4.5).
Pemetrekseedravile määratud kerge või mõõduka neerupuudulikkusega patsiendid peavad katkestama pika eliminatsiooni poolväärtusajaga MSPVR-de kasutamise vähemalt 5 päeva enne, manustamispäeval ja vähemalt 2 päeva pärast pemetrekseedi manustamist (vt lõik 4.5).
Ainult pemetrekseedi või koos teiste kemoterapeutiliste ravimite manustamisel on teatatud tõsistest neerukahjustustest, sealhulgas neerupuudulikkusest. Paljudel patsientidel, kellel neid juhte esines, olid eelnevalt olemas neerukahjustuse tekkimise riskifaktorid, nt dehüdratsioon või eelnevalt hüpertensioon või diabeet.
Turuletulekujärgselt on pemetrekseedi kasutamisel ainuravimina või koos teiste kemoterapeutiliste ravimitega teatatud ka nefrogeensest suhkruta diabeedist ja neeru tubulaarnekroosist. Enamik nendest tüsistustest taandus pärast pemetrekseedi kasutamise lõpetamist. Ravi ajal tuleb patsiente korrapäraselt kontrollida ägeda tubulaarnekroosi, neerufunktsiooni vähenemise ning nefrogeense suhkruta diabeedi nähtude ja sümptomite (nt hüpernatreemia) suhtes.
Õõnevedelike (nt pleuraefusiooni ja astsiidi korral) toime pemetrekseedile ei ole veel täielikult välja selgitatud. Pemetrekseediga läbi viidud II faasi uuringus 31 stabiilse õõnevedelikega soliidtuumoriga patsiendil, näidati, et erinevusi pemetrekseedi annuse plasmakontsentratsiooni normaliseerumises või kliirensis võrreldes patsientidega, kelle õõnevedelikke ei olnud dreneeritud, ei olnud. Seega võib kaaluda õõnevedelike dreneerimist enne pemetrekseedi manustamist, kuid see ei pruugi olla vajalik.
Kuna pemetrekseed kombinatsioonis tsisplatiiniga on seedetraktile toksiline, on täheldatud rasket dehüdratsiooni. Seetõttu tuleb patsientidele enne ja/või pärast ravimi manustamist ordineerida adekvaatset antiemeetilist ravi ja manustada piisavalt vedelikku.
Kliiniliste uuringute ajal pemetrekseediga esines raskeid kardiovaskulaarseid atakke aeg-ajalt, sh müokardiinfarkti ning tserebrovaskulaarset atakki, tavaliselt teise tsütotoksilise ravimiga kombinatsioonis manustamisel. Enamus patsientidest, kellel neid atakke täheldati, omasid eelnevalt kardiovaskulaarseid riskifaktoreid (vt lõik 4.8).
Vähihaigetel esineb tavaliselt nõrgenenud immuunvastus, mistõttu ei soovitata samaaegselt kasutada nõrgestatud elusvaktsiine (vt lõigud 4.3 ja 4.5).
Pemetrekseed võib avaldada geneetiliselt kahjulikke toimeid. Suguküpsetel meestel tuleb soovitada ravi ajal ja kuni 6 kuud pärast seda mitte viljastada. Soovitatav on kasutada kontratseptiivseid abinõusid või loobuda seksuaalvahekordadest. Kuna pemetrekseedravi võib põhjustada pöördumatut viljatust, soovitatakse meestel enne ravi konsulteerida sperma hoiustamise osas.
Viljastumisvõimelised naised peavad pemetrekseedravi ajal rakendama tõhusat kontratseptsiooni (vt lõik 4.6).
Kiiritusravi saanud patsientidel on täheldatud kiirituskopsupõletikku kas enne või peale ravi pemetrekseediga või selle ajal. Need patsiendid vajavad erilist tähelepanu ja ettevaatlik tuleb olla teiste radiosensibiliseerivate toimeainete kasutamisel.
Eelnevalt nädalaid või aastaid kiiritusravi saanud patsientidel on täheldatud kiiritusravist tingitud löövet.
Abiained
Naatrium
100 mg: Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (11 mg) naatriumi ühes viaalis, see tähendab põhimõtteliselt “naatriumivaba”.
500 mg: Ravim sisaldab 54 mg naatriumi ühes viaalis, mis on võrdne 2,7%-ga WHO poolt soovitatud naatriumi maksimaalsest ööpäevasest kogusest täiskasvanutel, s.o 2 g.
Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Pemetrekseed elimineerub peamiselt muutumatult neerude kaudu tubulaarsekretsiooni ning vähemal määral glomerulaarfiltratsiooni teel. Samaaegne nefrotoksiliste ravimite (nt aminoglükosiidid, lingudiureetikumid, plaatinaühendid, tsüklosporiin) manustamine võib põhjustada pemetrekseedi kliirensi pikenemist. Sellist kombinatsiooni tuleb ettevaatusega kasutada. Vajadusel tuleb kreatiniini kliirensit hoolikalt jälgida.
Teiste tubulaarselt erituvate ravimite (nt probenetsiid, penitsilliin) samaaegne manustamine võib põhjustada pemetrekseedi kliirensi pikenemist. Nende ravimite kombineerimisel pemetrekseediga tuleb olla ettevaatlik. Vajadusel tuleb kreatiniini kliirensit hoolikalt jälgida.
Normaalse neerufunktsiooniga (kreatiniini kliirens ≥ 80 ml/min) patsientidel mittesteroidse põletikuvastase ravimi (MSPVR nagu ibuprofeen > 1600 mg ööpäevas) ja atsetüülsalitsüülhappe (≥ 1,3 g ööpäevas) suuremad annused võivad alandada pemetrekseedi eliminatsiooni ning tõsta pemetrekseedi kõrvalnähtude esinemissagedust. Normaalse neerufunktsiooniga patsientidel (kreatiniini kliirens ≥ 80 ml/min), kellele manustatakse pemetrekseedi, tuleb ettevaatusega kasutada MSPVR-eid või atsetüülsalitsüülhapet suuremates annustes.
Kerge kuni mõõduka neerupuudulikkusega patsientidel (kreatiniini kliirens 45...79 ml/min) peab vältima samaaegset pemetrekseedi ja MSPVR (nt ibuprofeen) või atsetüülsalitsüülhappe kasutamist suuremates annustes pemetrekseedi manustamise päeval, 2 päeva enne ja pärast pemetrekseedi manustamist (vt lõik 4.4).
Andmete puudumise tõttu võimaliku koostoime suhtes pika eliminatsiooni poolväärtusajaga MSPVR- ide nagu piroksikaam või rofekoksiibiga, tuleb kerge või mõõduka neerupuudulikkusega patsientidel nende võtmine katkestada vähemalt 5 päeva enne, manustamispäeval ja 2 päeva pärast pemetrekseedi manustamist (vt lõik 4.4). Kui MSVR-ide samaaegne manustamine on vajalik, tuleb patsiente toksilisuse, eriti müelosupressiooni ja seedetrakti toksilisuse ilmingute suhtes hoolikalt jälgida.
Pemetrekseed metaboliseerub vähesel määral maksaensüümide mõjul. In vitro uuringud inimese maksa mikrosoomidega on näidanud, et pemetrekseed ei põhjusta oletatavasti CYP3A, CYP2D6, CYP2C9 ja CYP1A2 poolt metaboliseeritavate ravimite metaboolse kliirensi kliiniliselt olulist vähenemist.
Kõigi tsütotoksiliste ravimite ühised koostoimed
Kuna vähihaigetel esineb kõrgenenud tromboosirisk, kasutatakse sageli antikoagulatiivset ravi. Kuna verehüübivus võib inimesel haiguste ajal suurel määral kõikuda ning suukaudsete antikoagulantide ja vähivastaste kemoterapeutikumide vahel võib esineda koostoime, siis tuleb INR (International Normalised Ratio/rahvusvaheline normaliseeritud suhtarv) sagedamini jälgida, kui patsienti on otsustatud samaaegselt suukaudsete antikoagulantidega ravida.
Samaaegne kasutamine on vastunäidustatud:
Kollapalaviku vaktsiin – fataalse, generaliseerunud vaktsineerimisjärgse haigestumise oht (vt lõik 4.3).
Samaaegne kasutamine on mittesoovitatav:
Nõrgestatud elusvaktsiinid (v.a. kollapalavik, mille puhul on samaaegne kasutamine vastunäidustatud) – oht süsteemseks haigestumiseks, mis võib lõppeda letaalselt. See oht on suurem nendel, kelle immuunvastus on nõrgestatud juba põhihaiguse poolt. Tuleb kasutada inaktiveeritud vaktsiini, kui see on olemas (poliomüeliit) (vt lõik 4.4).
Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Kontratseptsioon meestel ja naistel
Viljastumisvõimelised naised peavad pemetrekseedravi ajal rakendama efektiivseid kontratseptsioonimeetmeid. Pemetrekseed võib avaldada geneetiliselt kahjulikke toimeid. Suguküpsetel meestel soovitatakse ravi ajal ja 6 kuu jooksul pärast seda last mitte viljastada. Soovitatakse rakendada kontratseptsioonimeetmeid või hoiduda suguühtest.
Rasedus
Pemetrekseedi kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad, kuid nii nagu teised antimetaboliidid, võib arvatavasti ka pemetrekseed raseduse ajal manustamisel põhjustada raskeid sünnidefekte. Loomkatsed on näidanud kahjuliku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Pemetrekseedi tohib raseduse ajal kasutada ainult tungiva vajaduse korral, pärast emale loodetava kasu ja lootele võimaliku ohu põhjalikku kaalumist (vt lõik 4.4).
Imetamine
Seni ei ole teada, kas pemetrekseed imendub rinnapiima, mistõttu ei saa välistada kõrvaltoimeid imikule. Pemetrekseedravi ajaks tuleb imetamine lõpetada (vt lõik 4.3).
Fertiilsus
Kuna pemetrekseedravi võib põhjustada pöördumatut viljatust, soovitatakse meestel enne ravi alustamist konsulteerida seemnerakkude hoiustamise osas.
Toime reaktsioonikiirusele
Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. Ometi on täheldatud, et pemetrekseed võib põhjustada väsimust. Seega tuleb patsiente hoiatada, et väsimuse esinemisel nad ei juhiks autot ega töötaks masinatega.
Kõrvaltoimed
Ohutusprofiili kokkuvõte
Seoses pemetrekseediga on kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimeteks, kasutatuna kas monoteraapias või kombineerituna, luuüdi supressioon, mis väljendub aneemia, neutropeenia, leukopeenia, trombotsütopeeniana; ja seedetrakti toksilisus, mis väljendub anoreksia, iivelduse, oksendamise, kõhulahtisuse, kõhukinnisuse, farüngiidi, mukosiidi ja stomatiidina. Teiste kõrvaltoimete hulka kuuluvad neerutoksilisus, aminotransferaaside väärtuste tõus, alopeetsia, väsimus, dehüdratsioon, nahalööve, infektsioonid/sepsis ja neuropaatiad. Harva esinevate nähtudena on täheldatud Stevensi- Johnsoni sündroomi ja epidermise toksilist nekrolüüsi.
Kõrvaltoimete tabelkokkuvõte
Allpool esitatud tabelis on esitatud kõrvaltoimete esinemissagedused ja raskusastmed, mida on täheldatud > 5 %-l 168-st mesotelioomi patsiendist, kes said randomiseeritult tsisplatiini ja pemetrekseedi, ning 163-st mesotelioomiga patsiendist, kes said randomiseeritult ainult tsisplatiini. Mõlemad ravigrupid hõlmasid eelnevalt keemiaravi mittesaanud patsiente, kes said lisaks vajalikul määral foolhapet ja -vitamiini.B
Esinemissagedus: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).
Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.
Organsüsteemi | Esinemissage | Kõrvaltoime* | Pemetrekseed/tsisplatiin | Tsisplatiin |
|
| |||||
klass | dus | (N = 168) | (N = 163) |
| |
|
| ||||
|
|
|
|
|
|
|
|
| Kõigi | 3. kuni 4. | Kõigi | 3. kuni 4. |
|
|
|
| astmete | astme | astmete | astme |
|
|
|
| toksilisus | toksilisus | toksilisus | toksilisus |
|
|
|
| (%) | (%) | (%) | (%) |
|
|
| Neutrofiilide/ |
|
|
|
|
|
|
| granulotsüütide | 56,0 | 23,2 | 13,5 | 3,1 |
|
|
| vähenemine |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Vere ja |
| Leukotsüütide | 53,0 | 14,9 | 16,6 | 0,6 |
|
lümfisüsteemi | Väga sage | vähenemine |
| ||||
|
|
|
|
| |||
häired |
| Hemoglobiini | 26,2 | 4,2 | 10,4 | 0,0 |
|
|
| vähenemine |
| ||||
|
|
|
|
|
|
| |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
| Trombotsüütide | 23,2 | 5,4 | 8,6 | 0,0 |
|
|
| vähenemine |
| ||||
|
|
|
|
|
|
| |
|
|
|
|
|
|
|
|
Ainevahetus- ja | Sage | Dehüdratsioon | 6,5 | 4,2 | 0,6 | 0,6 |
|
toitumishäired |
| ||||||
|
|
|
|
|
|
| |
|
|
|
|
|
|
|
|
| VägasSage | Sensoorne | 10,1 | 0,0 | 9,8 | 0,6 |
|
Närvisüsteemi | neuropaatia |
| |||||
|
|
|
|
|
| ||
häired | Sage | Maitsetundlikkuse | 7,7 | 0,0*** | 6,1 | 0,0*** |
|
| häired |
| |||||
|
|
|
|
|
|
| |
|
|
|
|
|
|
|
|
Silma kahjustused | Sage | Konjunktiviit | 5,4 | 0,0 | 0,6 | 0,0 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
| Kõhulahtisus | 16,7 | 3,6 | 8,0 | 0,0 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
| Oksendamine | 56,5 | 10,7 | 49,7 | 4,3 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
| Väga sage | Stomatiit/farüngiit | 23,2 | 3,0 | 6,1 | 0,0 |
|
|
|
|
|
|
|
| |
Seedetrakti häired | Iiveldus | 82,1 | 11,9 | 76,7 | 5,5 |
| |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
| Anoreksia | 20,2 | 1,2 | 14,1 | 0,6 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
| Kõhukinnisus | 11,9 | 0,6 | 7,4 | 0,6 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
| Sage | Düspepsia | 5,4 | 0,6 | 0,6 | 0,0 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Naha ja |
| Lööve | 16,1 | 0,6 | 4,9 | 0,0 |
|
nahaaluskoe | Väga sage |
|
|
|
|
|
|
Alopeetsia | 11,3 | 0,0*** | 5,5 | 0,0*** |
| ||
kahjustused |
|
| |||||
|
|
|
|
|
|
| |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
| Kreatiniini sisalduse | 10,7 | 0,6 | 9,8 | 1,2 |
|
Neerude- ja |
| tõus |
| ||||
Väga sage |
|
|
|
|
| ||
kuseteede häired | Kreatiniini kliirensi | 16,1 | 0,6 | 17,8 | 1,8 |
| |
|
| ||||||
|
| vähenemine** |
| ||||
|
|
|
|
|
|
| |
|
|
|
|
|
|
|
|
Üldised häired ja |
|
|
|
|
|
|
|
manustamiskoha | Väga sage | Väsimus | 47,6 | 10,1 | 42,3 | 9,2 |
|
reaktsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
*Toksilisuse erinevate astmete kohta vt NCI CTC 2. versiooni, v.a. terminit “kreatiniini kliirensi vähenemine”. ** mis on tuletatud terminist “neerude- ja kuseteede häired”
***Vastavalt NCI CTC-le (v2,0; NCI 1998) tuleb maitsetundlikkuse häiret ja alopeetsiat registreerida ainult 1. või 2. astmena.
Selles tabelis kasutati 5 %-list äralõiget, et kaasata kõiki juhtumeid, mille puhul peeti võimalikuks seost pemetrekseedi ja tsisplatiiniga.
Kliiniliselt olulisteks CTC toksilisusteks, mida registreeriti - ≥ 1 %-l ja ≤ 5 %-l patsientidest, kes olid randomiseeritult määratud tsisplatiini ja pemetrekseedi gruppi, olid: neerupuudulikkus, infektsioon, palavik, neutropeenia palavikuga, ASAT, ALAT ja GGT tõus, urtikaaria ja valu rinnus.
Kliiniliselt olulisteks CTC toksilisusteks, mida registreeriti < 1 %-l patsientidest, kes olid randomiseeritult määratud tsisplatiini ja pemetrekseedi gruppi, olid arütmia ja motoorne neuropaatia.
Alljärgnevas tabelis on esitatud nende kõrvaltoimete esinemissagedus ja raskusaste, mida on registreeritud > 5 %-l 265 patsiendist, kes olid randomiseeritult määratud gruppi, milles manustati ainult pemetrekseedi koos foolhappe ja -vitamiiniga,B ja 276 patsiendist, kes olid randomiseeritult määratud ainult dotsetakseeli gruppi. Kõigil patsientidel oli diagnoositud lokaalselt progresseerunud või metastaseerunud mitteväikerakk-kopsuvähk ning nad olid saanud eelnevat keemiaravi.
|
|
| Pemetrekseed | Dotsetakseel | |||
|
|
| (N = 265) | (N = 276) | |||
Organsüsteemi | Esinemissage |
|
|
|
|
| |
Kõrvaltoime* | Kõigi | 3. kuni 4. | Kõigi | 3. kuni 4. | |||
klass | dus | astmete | astme | astmete | astme | ||
| |||||||
|
|
| toksilisus | toksilisus | toksilisus | toksilisus | |
|
|
| (%) | (%) | (%) | (%) | |
|
|
|
|
|
|
| |
|
| Neutrofiilide/ |
|
|
|
| |
|
| granulotsüütide | 10,9 | 5,3 | 45,3 | 40,2 | |
|
| vähenemine |
|
|
|
| |
|
|
|
|
|
|
| |
Vere ja lümfisüsteemi | Väga sage | Leukotsüütide | 12,1 | 4,2 | 34,1 | 27,2 | |
häired |
| vähenemine |
|
|
|
| |
| Hemoglobiini | 19,2 | 4,2 | 22,1 | 4,3 | ||
|
| ||||||
|
| vähenemine | |||||
|
|
|
|
|
| ||
|
|
|
|
|
|
| |
| Sage | Trombotsüütide | 8,3 | 1,9 | 1,1 | 0,4 | |
| vähenemine | ||||||
|
|
|
|
|
| ||
|
|
|
|
|
|
| |
|
| Kõhulahtisus | 12,8 | 0,4 | 24,3 | 2,5 | |
|
|
|
|
|
|
| |
|
| Oksendamine | 16,2 | 1,5 | 12,0 | 1,1 | |
|
|
|
|
|
|
| |
Seedetrakti häired | Väga sage | Stomatiit/farüngiit | 14,7 | 1,1 | 17,4 | 1,1 | |
|
|
|
|
|
| ||
| Iiveldus | 30,9 | 2,6 | 16,7 | 1,8 | ||
|
| ||||||
|
|
|
|
|
|
| |
|
| Anoreksia | 21,9 | 1,9 | 23,9 | 2,5 | |
|
|
|
|
|
|
| |
| Sage | Kõhukinnisus | 5,7 | 0,0 | 4,0 | 0,0 | |
|
|
|
|
|
|
| |
|
| SGPT (ALAT) | 7,9 | 1,9 | 1,4 | 0,0 | |
Maksa ja sapiteede |
| tõus | |||||
Sage |
|
|
|
| |||
häired | SGOT (ASAT) | 6,8 | 1,1 | 0,7 | 0,0 | ||
| |||||||
|
| tõus | |||||
|
|
|
|
|
| ||
|
|
|
|
|
|
| |
Naha ja nahaaluskoe | Väga sage | Lööve/ ketendus | 14,0 | 0,0 | 6,2 | 0,0 | |
|
|
|
|
|
| ||
| Sügelus | 6,8 | 0,4 | 1,8 | 0,0 | ||
kahjustused | Sage | ||||||
|
|
|
|
| |||
Alopeetsia | 6,4 | 0,4** | 37,7 | 2,2** | |||
|
| ||||||
|
|
|
|
|
|
| |
Üldised häired ja | Väga sage | Väsimus | 34,0 | 5,3 | 35,9 | 5,4 | |
manustamiskoha |
|
|
|
|
|
| |
Sage | Palavik | 8,3 | 0,0 | 7,6 | 0,0 | ||
reaktsioonid | |||||||
|
|
|
|
|
| ||
|
|
|
|
|
|
|
*Toksilisuse iga astme kohta vt National Cancer Institute CTC 2. versiooni.
** Vastavalt National Cancer Institute CTC (v2,0; NCI 1998) tuleb alopeetsiat registreerida ainult 1. või 2. astmena.
Selles tabelis kasutati 5 %-list äralõiget, et kaasata kõiki juhtumeid, mille puhul peeti võimalikuks seost pemetrekseediga.
Kliinilise tähtsusega CTC toksilisusteks, mida registreeriti ≥ 1 % ja 5 %-l patsientidest, kes olid randomiseeritult määratud pemetrekseedi gruppi, olid neutropeeniata infektsioon, neutropeenia palavikuga, allergiline reaktsioon/ülitundlikkus, kreatiniini taseme tõus, motoorne neuropaatia, sensoorne neuropaatia, erythema multiforme ja kõhuvalu.
Kliinilise tähtsusega CTC toksilisuseks, mida registreeriti < 1 %-l patsientidest, kes olid randomiseeritult määratud pemetrekseedi gruppi, oli supraventrikulaarne arütmia.
Kolme pemetrekseedi monoteraapia 2. faasi uuringu (n = 164) integreeritud tulemused ja ülal kirjeldatud pemetrekseedi monoteraapia 3. faasi uuringu tulemused olid kliiniliselt oluliste 3. ja 4. astme laboratoorsete toksilisusenähtude poolest sarnased, v.a. neutropeenia (vastavalt 12,8 % ja 5,3 %) ja alaniinaminotransferaasi tõus (vastavalt 15,2 % ja 1,9 %). Need erinevused olid arvatavasti tingitud patsientide populatsioonierinevustest, sest 2. faasi uuringud hõlmasid nii eelneva keemiaravita kui ka tõhusalt eelravitud rinnanäärmevähiga patsiente, kel esinesid eelnevalt maksa metastaasid ja/või kõrvalekalded maksafunktsiooni testides enne ravi.
Alljärgnevas tabelis on esitatud kõrvaltoimete esinemissagedus ja raskusaste, millel arvati võimalikku seost uuringuravimiga ja mida täheldati rohkem kui 5 %-l 839-st mitteväikerakk-kopsuvähki (MVRKV) põdevast patsiendist, kes olid randomiseeritud tsisplatiini ja pemetrekseedi rühma, ja 830- st MVRKV põdevast patsiendist, kes olid randomiseeritud tsisplatiini ja gemtsitabiini rühma. Kõik patsiendid said uuringuravimit esialgse ravina lokaalselt kaugelearenenud või metastaseerunud MVRKV puhul ning mõlema ravirühma patsiendid said täiendavat ravi foolhappe ja -vitamiiniga.B
|
|
| Pemetrekseed/ | Gemtsitabiin/ | |||
|
|
| tsisplatiin (N = 839) | tsisplatiin (N = 830) | |||
Organsüsteemi | Esinemissage |
|
|
|
|
| |
Kõrvaltoime** | Kõigi | 3. kuni 4. | Kõigi | 3. kuni 4. | |||
klass | dus | astmete | astme | astmete | astme | ||
| |||||||
|
|
| toksilisused | toksilisus | toksilisused | toksilisus | |
|
|
| (%) | (%) | (%) | (%) | |
|
|
|
|
|
|
| |
|
| Hemoglobiini | 33,0* | 5,6* | 45,7* | 9,9* | |
|
| vähenemine | |||||
|
|
|
|
|
| ||
|
|
|
|
|
|
| |
Vere ja lümfisüsteemi | Väga sage | Neutropeenia/ | 29,0* | 15,1* | 38,4* | 26,7* | |
granulotsütopeenia | |||||||
häired |
|
|
|
|
| ||
|
| Leukopeenia | 17,8 | 4,8* | 20,6 | 7,6* | |
|
|
|
|
|
|
| |
|
| Trombotsütopeenia | 10,1* | 4,1* | 26,6* | 12,7* | |
|
|
|
|
|
|
| |
|
| Sensoorne | 8,5* | 0,0* | 12,4* | 0,6* | |
|
| neuropaatia | |||||
Närvisüsteemi häired | Sage |
|
|
|
| ||
|
|
|
|
| |||
Maitseaistingu | 8,1 | 0,0*** | 8,9 | 0,0*** | |||
|
| ||||||
|
| häired | |||||
|
|
|
|
|
| ||
|
|
|
|
|
|
| |
|
| Iiveldus | 56,1 | 7,2* | 53,4 | 3,9* | |
|
|
|
|
|
|
| |
|
| Oksendamine | 39,7 | 6,1 | 35,5 | 6,1 | |
|
|
|
|
|
|
| |
|
| Anoreksia | 26,6 | 2,4* | 24,2 | 0,7* | |
| Väga sage |
|
|
|
|
| |
| Kõhukinnisus | 21,0 | 0,8 | 19,5 | 0,4 | ||
Seedetrakti häired |
|
|
|
|
|
| |
| Stomatiit/farüngiit | 13,5 | 0,8 | 12,4 | 0,1 | ||
|
| ||||||
|
|
|
|
|
|
| |
|
| Kõhulahtisus ilma | 12,4 | 1,3 | 12,8 | 1,6 | |
|
| kolostoomita | |||||
|
|
|
|
|
| ||
|
|
|
|
|
|
| |
| Sage | Düspepsia/kõrvetise | 5,2 | 0,1 | 5,9 | 0,0 | |
| d | ||||||
|
|
|
|
|
| ||
|
|
|
|
|
|
| |
Naha ja nahaaluskoe | Väga sage | Alopeetsia | 11,9* | 0*** | 21,4* | 0,5*** | |
kahjustused | Sage | Lööve/ketendus | 6,6 | 0,1 | 8,0 | 0,5 | |
|
|
|
|
|
|
| |
Neerude ja kuseteede | Väga sage | Kreatiniini taseme | 10,1* | 0,8 | 6,9* | 0,5 | |
häired |
| tõus |
|
|
|
| |
Üldised häired ja |
|
|
|
|
|
| |
manustamiskoha | Väga sage | Väsimus | 42,7 | 6,7 | 44,9 | 4,9 | |
reaktsioonid |
|
|
|
|
|
| |
|
|
|
|
|
|
|
* P-väärtused < 0,05 võrreldes pemetrekseedi/tsisplatiini gemtsitabiini/tsisplatiiniga Fisheri täpsustesti abil. ** Toksilisuse iga astme kohta vt National Cancer Institute CTC (v2,0; NCI 1998)
*** Vastavalt National Cancer Institute CTC-le (v2,0; NCI 1998) tuleb maitseaistingu häireid ja alopeetsiat registreerida ainult 1. või 2. astmena.
Selles tabelis kasutati 5 %-list äralõiget, et kaasata kõiki juhtumeid, mille puhul peeti võimalikuks seost pemetrekseedi ja tsisplatiiniga.
Kliiniliselt oluliste toksilisuse juhtudena, mida täheldati sagedusega ≥ 1 % ja ≤ 5 % patsientidest, kes olid randomiseeritud tsisplatiini ja pemetrekseedi rühma, olid ASAT tõus, ALAT tõus, infektsioon, febriilne neutropeenia, neerupuudulikkus, palavik, dehüdratsioon, konjunktiviit ja kreatiniini kliirensi vähenemine.
Kliiniliselt oluliste toksilisuse juhtudena, mida täheldati sagedusega < 1 % patsientidest, kes olid randomiseeritud tsisplatiini ja pemetrekseedi rühma, olid GGT tõus, rindkerevalu, arütmia ja motoorne neuropaatia.
Kliiniliselt olulised toksilised toimed olid soolises lõikes ühesugused kogu patsientide populatsioonil, kes said pemetrekseedi ja tsisplatiini.
Järgnevas tabelis on toodud nende uuringuravimiga võimalikult seotud kõrvaltoimete esinemissagedus ja raskusaste, mida on kirjeldatud rohkem kui 5 %-l 800-st patsiendist, kes randomiseeriti saama pemetrekseedi monoteraapiat, ja 402-st patsiendist, kes randomiseeeriti saama platseebot pemetrekseedi monoteraapia säilitusraviks (uuring JMEN: N=663) ja jätkama pemetrekseediga säilitusravi (PARAMOUNT: N=539) uuringus. Kõikidel patsientidel oli diagnoositud IIIB või IV staadiumi mitteväikeserakuline kopsuvähk ja nad olid eelnevalt saanud plaatinapreparaati sisaldavat kemoteraapiat. Mõlema uuringurühma patsiendid said lisaks foolhapet ja -vitamiini.B
|
|
| Pemetrekseed*** | Platseebo*** | |||
Organsüsteemi | Esinemissaged |
| (N = 800) | (N = 402) | |||
Kõrvaltoime** |
|
|
|
| |||
Kõik | 3./4. | Kõik | 3./4. | ||||
klass | us* |
| raskus- | raskus | raskus- | raskus | |
|
|
| |||||
|
|
| astmed (%) | -aste (%) | astmed (%) | -aste (%) | |
|
|
|
|
|
|
| |
| Väga sage | Hemoglobiini | 18,0 | 4,5 | 5,2 | 0,5 | |
| sisalduse langus | ||||||
|
|
|
|
|
| ||
|
|
|
|
|
|
| |
Vere ja lümfisüsteemi |
| Leukotsüütide | 5,8 | 1,9 | 0,7 | 0,2 | |
häired |
| arvu vähenemine | |||||
Sage |
|
|
|
| |||
|
|
|
|
|
| ||
| Neutrofiilide arvu | 8,4 | 4,4 | 0,2 | 0,0 | ||
|
| ||||||
|
| vähenemine | |||||
|
|
|
|
|
| ||
|
|
|
|
|
|
| |
Närvisüsteemi häired | Sage | Sensoorne | 7,4 | 0,6 | 5,0 | 0,2 | |
neuropaatia | |||||||
|
|
|
|
|
| ||
|
|
|
|
|
|
| |
| Väga sage | Iiveldus | 17,3 | 0,8 | 4,0 | 0,2 | |
|
|
|
|
|
| ||
| Isutus | 12,8 | 1,1 | 3,2 | 0,0 | ||
|
| ||||||
Seedetrakti häired |
|
|
|
|
|
| |
| Oksendamine | 8,4 | 0,3 | 1,5 | 0,0 | ||
| Sage |
|
|
|
|
| |
| Mukosiit/stomatii | 6,8 | 0,8 | 1,7 | 0,0 | ||
|
| t | |||||
|
|
|
|
|
| ||
|
|
|
|
|
|
| |
|
| ALAT (SGPT) | 6,5 | 0,1 | 2,2 | 0,0 | |
Maksa ja sapiteede |
| aktiivsuse tõus | |||||
Sage |
|
|
|
| |||
häired | ASAT (SGOT) | 5,9 | 0,0 | 1,7 | 0,0 | ||
| |||||||
|
| aktiivsuse tõus | |||||
|
|
|
|
|
| ||
|
|
|
|
|
|
| |
Naha ja nahaaluskoe | Sage | Lööve/ketendus | 8,1 | 0,1 | 3,7 | 0,0 | |
kahjustused | |||||||
|
|
|
|
|
| ||
|
|
|
|
|
|
| |
Üldised häired ja | Väga sage | Väsimus | 24,1 | 5,3 | 10,9 | 0,7 | |
|
|
|
|
|
| ||
manustamiskoha | Sage | Valu | 7,6 | 0,9 | 4,5 | 0,0 | |
reaktsioonid |
|
|
|
|
| ||
Turse | 5,6 | 0,0 | 1,5 | 0,0 | |||
| |||||||
|
| ||||||
|
|
|
|
|
|
| |
Neerude häired | Sage | Neerude | 7,6 | 0,9 | 1,7 | 0,0 | |
häired**** | |||||||
|
|
|
|
|
| ||
|
|
|
|
|
|
|
Lühendid: ALAT = alaniinaminotransferaas; ASAT = aspartaataminotransferaas; CTCAE = kõrvaltoime üldised
terminoloogilised kriteeriumid (Common Terminology Criteria for Adverse Event); NCI = National Cancer Institute; SGOT = seerumi glutamaat-oksaloatsetaat-aminotransferaas; SGPT = seerumi glutamaat-püruvaat- aminotransferaas.
* Esinemissageduste definitsioon: Väga sage - ≥ 10 %; Sage - > 5% ja < 10 %. Selle tabeli puhul kasutati 5% äralõiget (cutoff), et lisada kõik kõrvaltoimed, mis loeti võimalikult seotuks pemetrekseediga.
- **Vt iga toksilisuse astme NCI CTCAE kriteeriumid (versioon 3.0; NCI 2003). Näidatud teatise määrad on vastavuses CTVAE versiooniga 3.0.
- ***Integreeritud kõrvaltoimete tabelis on kombineeritud uuringute JMEN pemetrekseedi säilitusravi (N=663) ja PARAMOUNT pemetrekseedi jätkuv säilitusravi (N=539) tulemused.
****Kombineeritud termin hõlmab seerumi/vere kreatiniini sisalduse tõusu, glomerulaarfiltratsiooni kiiruse vähenemist, neerupuudulikkust ja neerude/genitourinaarseid häireid.
Mistahes raskusastme kliiniliselt oluline CTC toksilisus, mida kirjeldati ≥ 1 % ja ≤ 5 % patsientidest, kes randomiseeriti saama pemetrekseedi, hõlmab järgimisi kõrvaltoimeid: febriilne neutropeenia, infektsioon, trombotsüütide arvu langus, kõhulahtisus, kõhukinnisus, alopeetsia, sügelus, palavik (neutropeenia puudumisel), silma pindmine haigus (sh konjunktiviit), suurenenud pisaravool, pearinglus ja motoorne neuropaatia.
Kliiniliselt oluline CTC toksilisus, mida kirjeldati < 1 % patsientidest, kes randomiseeriti saama pemetrekseedi, hõlmab järgimisi kõrvaltoimeid: allergiline reaktsioon/ülitundlikkus, multiformne erüteem, neerupuudulikkus, supraventrikulaarne arütmia ja kopsu trombemboolia.
Ohutust hinnati patsientidel, kes randomiseeriti saama pemetrekseedi (N=800). Kõrvaltoimete esinemissagedust hinnati patsientidel, kes said ≤ 6 tsüklit pemetrekseedi säilituraviks (N=519), ning seda võrreldi patsientidega, kes said > 6 tsüklit pemetrekseedi (N=281). Kõrvaltoimete esinemissageduse tõusu (kõik raskusastmed) täheldati pikemaaegsel kasutamisel. Olulist võimalikult uuringuravimiga seotud 3/4. astme neutropeenia esinemissageduse tõusu täheldati pemetrekseedi pikemaaegse kasutamise puhul (≤6 tsüklit: 3,3 %, ≤6 tsüklit: 6,4 %: p=0,046. Pikemaajalise kasutamise puhul ei täheldatud ühegi teise 3./4./5. astme kõrvaltoime osas statistiliselt olulisi erinevusi.
Aeg-ajalt registreeriti pemetrekseedi kliiniliste uuringute ajal, tavaliselt teise tsütotoksilise ainega koosmanustamise korral, raskeid kardiovaskulaarseid ja tserebrovaskulaarseid atakke, sh müokardiinfarkti, stenokardiat, ajuinsulti ja transitoorset ajuisheemiat. Enamusel patsientidest, kellel neid atakke täheldati, esinesid eelnevalt kardiovaskulaarsed riskifaktorid.
Kliiniliste uuringute ajal pemetrekseediga täheldati harva hepatiiti, mis oli olemuselt tõsine.
Kliiniliste uuringute ajal pemetrekseediga täheldati aeg-ajalt pantsütopeeniat.
Pemetrekseediga ravitud patsientidel on kliinilistes uuringutes aeg-ajalt täheldatud koliiti (sealhulgas intestinaalne ja rektaalne veritsus, mis on mõnedel juhtudel lõppenud surmaga, soole mulgustumine, soolekärbus ja tüfliit).
Pemetrekseediga ravitud patsientidel on kliinilistes uuringutes aeg-ajalt täheldatud ka interstitsiaalset pneumoniiti koos hingamispuudulikkusega, mis on mõnedel juhtudel lõppenud surmaga.
Pemetrekseediga ravitud patsientidel on aeg-ajalt kirjeldatud tursete teket.
Pemetrekseediga ravitud patsientidel on kliinilistes uuringutes aeg-ajalt täheldatud ösofagiiti/ kiiritusösofagiiti.
Kliiniliste uuringute ajal pemetrekseediga on sageli teatatud sepsisest, mis mõnel juhul on lõppenud surmaga.
Turuletulekujärgselt täheldati pemetrekseediga ravitud patsientidel järgmisi kõrvaltoimeid:
Ainult pemetrekseedi või koos teiste kemoterapeutiliste ravimitega manustamisel on aeg-ajalt teatatud ägeda neerupuudulikkuse juhtudest (vt lõik 4.4).
Turuletulekujärgselt on teatatud nefrogeensest suhkruta diabeedist ja neeru tubulaarnekroosist (esinemissagedus „teadmata“).
Kiiritusravi saanud patsientidel on aeg-ajalt täheldatud kiirituskopsupõletikku kas enne või peale ravi pemetrekseediga või selle ajal (vt lõik 4.4).
Eelnevalt kiiritusravi saanud patsientidel on harva täheldatud kiiritusravist tingitud löövet (vt lõik 4.4).
Aeg-ajalt on kirjeldatud perifeerse isheemia juhtusid, mis on mõnikord põhjustanud jäseme nekroosi.
Harva on teatatud bulloossete seisundite esinemisest, sh Stevensi-Johnsoni sündroomist ja epidermise toksilisest nekrolüüsist, mis mõnedel juhtudel on olnud surmaga lõppevad.
Harva on pemetrekseediga ravitud patsientidel teatatud immuunsest hemolüütilisest aneemiast.
Harva on teatatud anafülaktilisest šokist.
Teadmata esinemissagedusega on teatatud peamiselt alajäsemete erütematoossest ödeemist.
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
Üleannustamine
Üleannustamise korral täheldatud sümptomiteks on neutropeenia, aneemia, trombotsütopeenia, mukosiit, sensoorne polüneuropaatia ja lööve. Üleannustamise komplikatsioonina on oodata luuüdi supressiooni, mille tunnusteks on neutropeenia, trombotsütopeenia ja aneemia. Lisaks võib esineda infektsioon, millega võivad kaasneda palavik, kõhulahtisus ja/või mukosiit. Üleannuse kahtluse korral tuleb patsiendil verepilti jälgida ning vajadusel toetav ravi ordineerida. Pemetrekseedi üleannustamise ravis tuleb kaaluda kaltsiumfolinaadi/foliinhappe kasutamist.
FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: foolhappe analoogid, ATC-kood: L01BA04
Pemetrexed Koanaa (pemetrekseed) on mitmesuunalise toimega vähivastane antifolaat, mille toime avaldub raku replikatsiooniks vajalike folaatidest sõltuvate metaboolsete protsesside katkestamises.
In vitro uuringutest on selgunud, et pemetrekseed käitub mitmesuunalise toimega antifolaadina, inhibeerides tümidülaatsüntaasi (TS), dihüdrofolaadi reduktaasi (DHFR) ja glütsiinamiidribonukleotiidi formüültransferaasi (GARFT), mis on tümidiin- ja puriin-nukleotiidide uuestisünteesi folaatidest sõltuvad võtmeensüümid. Pemetrekseedi transpordivad rakku nii redutseeritud folaatkandja kui membraani folaate siduva valgu transportsüsteem. Rakus konverteeritakse pemetrekseed kiiresti ja laialdaselt ensüüm folüülpolüglutamaatsüntetaasi abil polüglutamaatideks. Polügluglutamaadid jäävad rakku ning on isegi tugevamad TS ja GARFT inhibiitorid. Polüglutamatsioon on tuumorirakkudes ja väiksemal määral normaalses koes toimuv
protsess, mis sõltub ajast ja kontsentratsioonist. Polüglutameeritud metaboliitidel on pikem intratsellulaarne poolväärtusaeg, mille tulemuseks on ravimi kestvam toime maliigsetes rakkudes.
Euroopa Ravimiamet ei kohusta esitama pemetrekseediga läbi viidud uuringute tulemusi laste kõikide alarühmade kohta kinnitatud näidustuste korral (vt lõik 4.2).
Kliiniline efektiivsus
Mesotelioom
Multitsentriline, randomiseeritud, üksikpime 3. faasi uuring EMPHACIS, milles pleura maliigse mesotelioomiga, eelnevalt keemiaravi mittesaanud patsientidele manustati pemetrekseedi ja tsisplatiini või ainult tsisplatiini, näitas, et patsientidel, keda raviti pemetrekseedi ja tsisplatiini kombinatsiooniga, esines kliiniliselt märkimisväärne 2,8-kuuline paremus keskmise elulemuse osas, võrreldes tsisplatiini monoteraapiat saanutega.
Ravi toksilisuse vähendamiseks lisati uuringu kestel täiendavalt foolhapet ja -vitamiiniB väikeses annuses. Selle uuringu primaarne analüüs hõlmas kõigi patsientide populatsiooni, kes olid randomiseeritult määratud uuringuravimi gruppi (randomiseeritud ja ravitud). Alagrupi analüüs teostati nende patsientidega, kes said kogu uuringu ravikuuri jooksul lisaks foolhapet ja -vitamiiniB (lisand). Alljärgnevasse tabelisse on kokku võetud nende efektiivsuse analüüside tulemused:
Pemetrekseedi pluss tsisplatiini efektiivsus, võrreldes tsisplatiiniga, pleura maliigse mesotelioomi korral
| Randomiseeritud ja ravitud | Lisandit saanud patsiendid | |||
| patsiendid | ||||
|
|
| |||
|
|
|
|
| |
| Pemetrekseed | Tsisplatiin | Pemetrekseed | Tsisplatiin | |
Efektiivsuse parameeter | / tsisplatiin | / tsisplatiin | |||
(N = 222) | (N = 163) | ||||
| (N = 226) | (N = 168) | |||
|
|
| |||
|
|
|
|
| |
Üldise elulemuse mediaan (kuud) | 12,1 | 9,3 | 13,3 | 10,0 | |
(95% CI) | (10,0…14,4) | (7,8…10,7) | (11,4…14,9) | (8,4…11,9) | |
|
|
|
|
| |
Logaritmilise astaktesti p-väärtus* | 0,020 | 0,051 | |||
|
|
|
|
| |
Mediaanne aeg tuumori progressioonini (kuud) | 5,7 | 3,9 | 6,1 | 3, | |
|
|
|
| ||
(95% CI) | (4,9…6,5) | (2,8…4,4) | (5,3…7,0) | (2,8…4,5) | |
| |||||
|
|
|
|
| |
Logaritmilise astaktesti p-väärtus* | 0,001 | 0,008 | |||
|
|
|
|
| |
Aeg ravi ebaõnnestumiseni (kuud) | 4,5 | 2,7 | 4,7 | 2,7 | |
(95% CI) | (3,9…4,9) | (2,1…2,9) | (4,3…5,6) | (2,2…3,1) | |
|
|
|
|
| |
Logaritmilise astaktesti p-väärtus* | 0,001 | 0,001 | |||
|
|
|
|
| |
Üldine ravivastus** | 41,3% | 16,7% | 45,5% | 19,6% | |
(95% CI) | (34,8…48,1) | (12,0…22,2) | (37,8…53,4) | (13,8…26,6) | |
|
|
|
|
| |
Fisheri täpne p-väärtus* | <0,001 | <0,001 | |||
|
|
|
|
| |
Lühend: CI = usaldusintervall |
|
|
|
| |
* p-väärtus väljendab võrdlust kahe haru vahel. |
|
|
|
|
** pemetrekseedi/tsisplatiini harus, randomiseeritud ja ravitud (N = 225) ning lisandiga (N = 167)
Kopsuvähi sümptomite skaalat kasutades ilmnes, et pemetrekseedi/tsisplatiini harus (212 patsienti) esines statistiliselt märkimisväärne pleura maliigse mesotelioomiga seotud kliiniliselt oluliste sümptomite (valu ja düspnoe) paranemine kui ainult tsisplatiini harus (218 patsienti). Samuti täheldati kopsufunktsiooni testide statistiliselt märkimisväärseid erinevusi. Raviharud eristusid seeläbi, et pemetrekseedi/tsisplatiini harus kopsufunktsioon paranes, kuid kontrollharus kopsufunktsioon aja jooksul halvenes.
- Seni on vähe andmeid selliste pleura maliigse mesotelioomiga patsientide kohta, keda on ravitud ainult pemetrekseediga. Pemetrekseedi annuses 500 mg/m2 uuriti monoteraapiana 64-l eelnevalt keemiaravi mittesaanud pleura maliigse mesotelioomiga patsiendil. Üldine vastuse määr oli 14,1 %.
Mitteväikerakk-kopsuvähk, teise valiku ravi
Pemetrekseedi dotsetakseeliga võrdlev multitsentriline, randomiseeritud, avatud, 3. faasi uuring lokaalselt kaugelearenenud või metastaseerunud MVRKV patsientidega, kes olid saanud keemiaravi, näitas mediaanset elulemust – pemetrekseedi patsientidel 8,3 kuud [ravikavatsusega (ITT) populatsioon n = 283] ja dotsetakseeli patsientidel 7,9 kuud (ITT n = 288). Eelnev kemoteraapia ei sisaldanud pemetrekseedi. MVRKV histoloogia mõju raviefektile üldise elulemuse osas oli pemetrekseedi kasuks, võrreldes dotsetakseeliga, välja arvatud prevaleeruvalt lamerakulised histoloogiad (n=399; 9,3 versus 8,0 kuud, korrigeeritud HR = 0,78; 95 % CI = 0,61...1,00; p = 0,047), kusjuures lamerakk-kartsinoomi histoloogia korral oli eelis dotsetakseeli kasuks (n=172; 6,2 versus 7,4 kuud, korrigeeritud HR = 1,56; 95 % CI = 1,08...2,26; p = 0,018). Histoloogia alamgruppides ei täheldatud mingeid kliiniliselt olulisi erinevusi pemetrekseedi ohutusprofiili osas.
Ühest erinevast randomiseeritud 3. faasi kontrolliga uuringust saadud piiratudarvulised kliinilised andmed näitavad, et pemetrekseedi efektiivsusandmed (üldine elulemus, progressioonivaba elulemus) on samasugused nii neil patsientidel, kes olid eelnevalt saanud dotsetakseeli (n = 41) kui neil, kes eelnevalt dotsetakseelravi ei saanud (n = 540).
Pemetrekseedi ja dotsetakseeli efektiivsuse võrdlus MVRKV patsientidel ITT populatsioonil
| Pemetrexed |
| Dotsetakseel | |
|
|
|
| |
Elulemus (kuud) | (N = 283) |
| (N = 288) | |
• Mediaan (k.) | 8,3 |
| 7,9 | |
• 95 % CI mediaan | (7,0…9,4) |
| (6,3…9,2) | |
• HR |
|
|
| |
| 0,99 | |||
• HR 95 % CI |
| |||
| (0,82…1,20) | |||
• Mittehalvemuse p-väärtus (HR) |
| |||
| 0,226 | |||
|
| |||
|
|
|
| |
Progressioonivaba elulemus (kuud) | (N = 283) |
| (N = 288) | |
• Mediaan | 2,9 |
| 2,9 | |
• HR (95% CI) |
|
|
| |
0,97 (0,82…1,16) | ||||
| ||||
|
|
|
| |
Aeg ravi ebaõnnestumiseni (TTTF – kuud) | (N = 283) |
| (N = 288) | |
• Mediaan | 2,3 |
| 2,1 | |
• HR (95% CI) |
|
|
| |
0,84 (0,71…0,997) | ||||
| ||||
|
|
|
| |
Ravivastus (n: vastusena kvalifitseeritav) | (N = 264) |
| (N = 274) | |
• Vastuse määr (%) (95 % CI) | 9.1 (5.9-13.2) |
| 8.8 (5.7-12.8) | |
• Haigus stabiilne (%) | 45.8 |
| 46.4 | |
|
|
|
|
Lühendid: CI = usaldusintervall; HR = riskitiheduste suhe; ITT = ravikavatsus; n = kogu populatsiooni suurus.
Mitteväikerakk-kopsuvähk, esmavaliku ravi
Ühes multitsentrilises, randomiseeritud, avatud 3. faasi uuringus, milles võrreldi Pemetrexed’t ja tsisplatiini gemtsitabiini ja tsisplatiiniga eelnevalt keemiaravi mittesaanud patsientidel, kel esines lokaalselt kaugelearenenud või metastaseerunud (IIIb või IV staadium) mitteväikerakk-kopsuvähk (MVRKV), näidati, et pemetrekseed koos tsisplatiiniga (ravikavatsusega [ITT] populatsioonil n = 862) vastas oma esmasele eesmärgile ning omas samasugust kliinilist efektiivsust üldsuremuse (korrigeeritud riski suhtarvuga 0,94; 95 % CI = 0,84...1,05) osas nagu gemtsitabiin koos tsisplatiiniga (ITT n = 863). Kõigil selle uuringu poolt hõlmatud patsientidel oli ECOG (Eastern Cooperative Oncology Group) jõudlusvõime 0 või 1.
Esmane efektiivsusanalüüs põhines ITT populatsioonil. Põhilisi efektiivusjärelduste tundlikkuse analüüse hinnati ka protokollis kvalifitseeritud (PQ) populatsioonil. PQ populatsiooni kasutavad efektiivsusanalüüsid on kooskõlas ITT populatsiooni analüüsidega ning toetavad AC kombinatsiooni mittehalvemust GC kombinatsiooniga võrreldes.
Progressioonivaba elulemus (PVE) ja üldine ravivastuse määr olid raviharude vahel sarnased: PVE mediaan oli Pemetrexed ja tsisplatiini kombinatsiooni puhul 4,8 kuud ning gemtsitabiini ja tsisplatiini puhul 5,1 kuud (korrigeeritud riski suhtarv 1,04; 95 % CI = 0,94...1,15) ning üldine ravivastuse määr oli pemetrekseedi ja tsisplatiini puhul 30,6 % (95 % CI = 27,3...33,9) ning gemtsitabiini ja tsisplatiini puhul 28,2 % (95 % CI = 25,0...31,4). PVE andmeid kinnitas osaliselt sõltumatu ülevaatus (ülevaatuseks valiti randomiseeritult välja 400/1725 patsienti).
Üldisele elulemusele avalduva MVRKV histoloogia mõju analüüs näitas kliiniliselt olulisi erinevusi elulemusele, olenevalt histoloogiast – vt allpool esitatud tabelit.
ITT | Üldise elulemuse mediaan kuudes | Korrigeeritud |
| ||||
populatsioon ja |
| (95% CI) |
| riskitiheduste | Paremuse | ||
histoloogilised | Pemetrekseed + | gemtsitabiin + | suhe (95% | p-väärtus | |||
alagrupid | tsisplatiin | tsisplatiin | CI) |
| |||
|
|
|
|
|
|
| |
ITT populatsioon | 10,3 | N = 862 | 10,3 | N = 863 | 0,94A | 0,259 | |
(N = 1725) | (9,8…11,2) | (9,6…10,9) | (0,84…1,05) | ||||
|
|
| |||||
|
|
|
|
|
|
| |
Adenokartsinoom | 12,6 | N = 436 | 10,9 | N = 411 | 0,84 | 0,033 | |
(N = 847) | (10,7…13,6) | (10,2…11,9) | (0,71…0,99) | ||||
|
|
| |||||
|
|
|
|
|
|
| |
Suurerakuline | 10,4 | N = 76 | 6,7 | N = 77 | 0,67 | 0,027 | |
(N = 153) | (8,6…14.1) | (5,5…9,0) | (0,48…0,96) | ||||
|
|
| |||||
|
|
|
|
|
|
| |
Muud | 8,6 | N = 106 | 9,2 | N = 146 | 1,08 | 0,586 | |
(N = 252) | (6,8…10,2) | (8,1…10,6) | (0,81…1,45) | ||||
|
|
| |||||
|
|
|
|
|
|
| |
Lamerakuline | 9,4 | N = 244 | 10,8 | N = 229 | 1,23 | 0,050 | |
(N = 473) | (8,4…10,2) | (9,5…12,1) | (1,00…1,51) | ||||
|
|
| |||||
|
|
|
|
|
|
|
- Pemetrekseedi + tsisplatiini efektiivsus VS. gemtsitabiin + tsisplatiin esmavaliku ravina mitteväikeserakulise kopsuvähi puhul – ITT populatsioon ja histoloogilised alagrupid.
Lühendid: CI = usaldusintervall; ITT = ravikavatsus; N = kogu populatsiooni suurus.
A Statistiliselt oluline mittehalvemus, kusjuures kogu usaldusintervall riskitiheduste suhtarvu kohta täielikult on allpool 1,17645 mittehalvemuse piiri (p < 0,001).
Kaplani-Meieri graafikud üldise elulemuse kohta histoloogia alusel
Histoloogiliste alamgruppide lõikes ei täheldatud pemetrekseedil koos tsisplatiiniga ohutusprofiilide kliiniliselt olulisi erinevusi.
Pemetrekseedi ja tsisplatiiniga ravitud patsiendid vajasid vähem vereülekandeid (16,4 % versus 28,9 %, p< 0,001), erütrotsüütide ülekandeid (16,1 % versus 27,3 %, p< 0,001) ja trombotsüütide ülekandeid (1,8 % versus 4,5 %, p=0,002). Samuti vajasid need patsiendid vähem erütropoetiini/darbopoetiini (10,4 % versus 18,1 %, p< 0,001), G-CSF/GM-CSF (3,1 % versus 6,1 %, p=0,004) ja rauapreparaatide (4,3 % versus 7,0 %, p=0,021) manustamist.
Mitteväikerakk-kopsuvähk, säilitusravi
JMEN
Mitmetsentrilises, randomiseeritud, topeltpimedas, platseebokontrolliga III faasi uuringus (JMEN) võrreldi Pemetrexed-säilitusravi pluss parima toetusravi (best supportive care, BSC) (n = 441) ning platseebo pluss BSC (n = 222) efektiivsust ja ohutust lokaalselt kaugelearenenud (IIIB staadium) või metastaseerunud (IV staadium) mitteväikerakk-kopsuvähiga patsientidel, kellel ei tekkinud haiguse progresseerumist pärast 4 tsüklit esmavaliku ravi, mis sisaldas tsisplatiini või karboplatiini kombinatsioonis gemtsitabiini, paklitakseeli või dotsetakseeliga. Pemetrexed’t sisaldavat esmavaliku ravi ei kasutatud. Kõikidel sellesse uuringusse kaasatud patsientidel oli ECOG jõudlusvõime 0 või 1. Patsiendid said säilitusravi kuni haiguse progresseerumiseni. Efektiivsust ja ohutust mõõdeti alates randomiseerimise hetkest pärast esmavaliku ravi (induktsioonravi) lõppemist. Patsiendid said keskmiselt 5 tsüklit säilitusravi Pemetrexed’ga ja 3,5 tsüklit platseebot. ≥ 6 tsüklit sai kokku 213 patsienti (48,3 %) ja ≥ 10 ravitsüklit Pemetrexed’ga sai kokku 103 patsienti (23,4 %).
Uuring saavutas esmase tulemusnäitaja ja näitas progressioonivaba elulemuse (PFS) statistiliselt olulist paranemist pemetrekseedi rühmas platseeborühmaga võrreldes (n = 581, sõltumatult hinnatud populatsioon; keskmine vastavalt 4,0 kuud ja 2,0 kuud) (riskisuhe = 0,60, 95 % CI = 0,49…0.73, p < 0,00001). Patsientide röntgenülesvõtete sõltumatu ülevaatus kinnitas uurija PFS hindamise tulemusi. Üldise elulemuse mediaan kõikidel uuringus osalenutel (n = 663) oli 13,4 kuud pemetrekseedi rühmas ja 10,6 kuud platseeborühmas, riskitiheduste suhe = 0,79 (95 % CI = 0,65…0,95; p = 0,01192).
Kooskõlas teiste pemetrekseedi uuringutega täheldati JMEN-uuringus efektiivsuse erinevust mitteväikerakk-kopsuvähi histoloogilise pildi alusel. Muu kui prevaleeruvalt lamerakulise histoloogiaga mitteväikerakk-kopsuvähiga patsientidel (n = 430, sõltumatult hinnatud populatsioon) oli keskmine PFS 4,4 kuud pemetrekseedi rühmas ja 1,8 kuud platseeborühmas, riskitiheduste suhe = 0,47, 95 % CI = 0,37…0,60, p = 0,00001. Muu kui prevaleeruvalt lamerakulise histoloogiaga mitteväikerakk-kopsuvähiga patsientidel (n = 481) oli üldine elulemuse mediaan 15,5 kuud pemetrekseedi rühmas ja 10,3 kuud platseeborühmas (riskitiheduste suhe = 0,70, 95 % CI = 0,56…0,88, p = 0,002). Kui induktsioonfaas kaasa arvata, oli muu kui prevaleeruvalt lamerakulise histoloogiaga mitteväikerakk-kopsuvähiga patsientidel üldise elulemuse mediaan 18,6 kuud pemetrekseedi rühmas ja 13,6 kuud platseeborühmas (riskitiheduste suhe = 0,71, 95 % CI = 0,56…0,88, p = 0,002).
Lamerakulise histoloogiaga patsientidelt saadud progressioonivaba elulemuse ja üldise elulemuse tulemused ei näidanud Pemetrexed eelist võrreldes platseeboga.
Erineva histoloogia alarühmades ei täheldatud pemetrekseedi ohutusprofiili kliiniliselt olulisi erinevusi.
JMEN: Kaplani-Meieri graafikud progressioonivaba elulemuse (PFS) ja üldise elulemuse kohta pemetrekseed võrreldes platseeboga muu kui prevaleeruvalt lamerakulise histoloogiaga mitteväikerakk-kopsuvähiga patsientidel:
PARAMOUNT
Multitsentriline randomiseeritud topeltpime platseebokontrolliga III faasi uuring (PARAMOUNT) võrdles Pemetrexed + BSC jätkuva säilitusravi (n = 359) efektiivsust ja ohutust võrreldes platseebo + BSC’ga (n = 180) patsientidel, kellel oli lokaalselt kaugelearenenud (IIIB staadium) või metastaseerunud (IV staadium) MVRKV muu kui valdavalt lamerakulise histoloogiaga ning kellel haigus ei progresseerunud pärast 4 tsüklit esimese rea kaksikravi pemetrekseedi kombinatsioonis tsisplatiiniga. Pemetrekseed + tsisplatiin induktsioonravi saanud 939 patsiendist randomiseeriti 539 patsienti saama säilitusravi pemetrekseedi või platseeboga. Pemetrekseed + tsisplatiini induktsioonravile randomiseeritud patsientidest saavutas 44,9% täieliku/osalise ravivastuse ning 51,9% patsientidest saavutas ravivastusena haiguse stabiliseerumise. Säilitusraviks randomiseeritud patsientidel oli nõutav ECOG sooritusstaatus 0 või 1. Mediaanne aeg pemetrekseed + tsisplatiin induktsioonravi algusest kuni säilitusravi alguseni oli 2,96 kuud nii pemetrekseedi kui platseebogrupis. Randomiseeritud patsiendid said ravimit kuni haiguse progresseerumiseni. Efektiivsust ja ohutust hinnati randomiseerimise hetkest pärast esimese rea (induktsioon) ravi lõpuleviimist. Patsiendid said keskmiselt 4 tsüklit pemetrekseedi säilitusravi ja 4 tsüklit platseebot. Kokku lõpetas ≥ 6 tsüklilise säilitusravi pemetrekseediga 169 patsienti (47,1%), mis kokku moodustas vähemalt 10 tsüklit pemetrekseediga.
Uuringus saavutati eelnevalt püstitatud esmased tulemusnäitajad. Pemetrekseedi grupis olid PFS’i osas statistiliselt olulised paremad näitajad võrreldes platseebogrupiga (n = 472, sõltumatult hinnatud populatsioon; vastavalt keskmiselt 3,9 kuud ja 2,6 kuud) (riskitiheduste suhe = 0,64, 95% CI = 0,51- 0,81, p = 0,0002). Sõltumatult hinnatud patsientide andmed kinnitavad PFS osas uuringu läbiviija poolt saadud tulemusi. Randomiseeritud patsientidel (mõõdetuna ravi alustamisest ravimitega Pemetrexed + tsisplatiin esmavaliku ravina induktsioonravis) oli uurija poolt hinnatud mediaanne PFS 6,9 kuud pemetrekseedi grupis ja 5,6 kuud platseebo grupis (riskitiheduste suhe = 0,59 95% CI = 0,47-0,74).
Pärast pemetrekseedi plus tsisplatiini induktsioonravi (4 tsüklit), oli ravi Pemetrexed’ga üldise elulemuse suhtes statistiliselt platseebost parem (mediaan 13,9 kuud versus 11,0 kuud, riskitiheduste suhe = 0,78, 95%CI=0,64-0,96, p=0,0195). Elulemuse lõpliku analüüsi ajal oli 28,7% pemetrekseedi grupi patsientidest elus või jäid mingil põhjusel jälgimise ajal uuringust välja, võrreldes 21,7% platseebo-grupi patsientidega. Pemetrekseedi suhteline raviefekt oli kõikide alagruppide vahel kooskõlas (sh haiguse staadium, induktsioonravi vastus, ECOG PS, suitsetamine, sugu, histoloogia ja vanus) ning sarnane sellega, mida täheldati korrigeerimata OS ja PFS analüüsis. 1. ja 2. aasta elulemuse määrad olid pemetrekseedi patsientidel vastavalt 58% ja 32% võrreldes platseebo grupi 45% ja 21%-ga. Alates pemetrekseedi pluss tsisplatiini esimese rea induktsioonravist oli OS mediaan pemetrekseedi grupis 16,9 kuud ja platseebogrupis 14,0 kuud (riskitiheduste suhe = 0,78, 95% CI= 0,64...0,96). Patsientide protsent, kes said uuringu järgselt ravi, oli pemetrekseedi grupis 64,3% ja platseebo grupis 71,7%.
PARAMOUNT: Kaplan Meieri diagramm - progressioonivaba elulemus (PFS) ja üldine elulemus (OS) jätkuva Pemetrexed säilitusravi versus platseebo kasutamisel MVRKV patsientidel, kellel on muu kui valdavalt lamerakuline histoloogia (hinnatud alates randomiseerimisest)
Pemetrekseedi säilitusravi ohutusprofiilid olid kahes uuringus (JMEN ja PARAMOUNT) sarnased.
Farmakokineetilised omadused
- Pemetrekseedi farmakokineetilisi omadusi pärast tema manustamist monoteraapiana on hinnatud 426- l erinevate soliidtuumoritega vähipatsiendil, kellele manustati 10-minutilise infusioonina 0,2...838 mg/m2 annuseid. Pemetrekseedi jaotusruumala tasakaalukontsentratsiooni korral on 9 l/m. In vitro uuringud on näidanud, et ligikaudu 81 % pemetrekseedist seondub plasmavalkudega. Neerupuudulikkuse erinevad astmed ei mõjuta märkimisväärselt valguseonduvust. Pemetrekseed metaboliseerub vähesel määral maksas. Pemetrekseed elimineerub peamiselt uriiniga, kusjuures 24 tunni jooksul pärast manustamist on 70...90 % annusest tuvastatav uriinis algsel kujul. In vitro uuringud viitavad, et pemetrekseed eritub aktiivselt OAT3 abil (orgaaniline anioonide transportija).
Pemetrekseedi totaalne süsteemne kliirens on 91,8 ml/min ja plasma eliminatsiooni poolväärtusaeg normaalse neerufunktsiooniga (kreatiniini kliirens 90 ml/min) patsientidel – 3,5 tundi. Kliirens võib samal patsiendil 19,3 % ulatuses kõikuda. Süsteemselt tsirkuleeriva pemetrekseedi kogus (AUC) ja maksimaalne kontsentratsioon plasmas suurenevad annusega võrdeliselt. Pemetrekseedi farmakokineetika on korduvate ravitsüklite kestel järjekindel.
Samaaegselt manustatav tsisplatiin ei mõjuta pemetrekseedi farmakokineetilisi omadusi. Suukaudse foolhappe ja lihasesisese -vitamiiniB lisamine ei mõjuta pemetrekseedi farmakokineetikat.
Prekliinilised ohutusandmed
Pemetrekseedi manustamine tiinetele hiirtele põhjustas embrüonaalse elulemuse langust, loote kaalu langust, mõnede skeletistruktuuride mittetäielikku luustumist ja suulaelõhet.
Pemetrekseedi manustamine isashiirtele põhjustas reproduktsioonitoksilisust, mis avaldus viljakuse languse ja testiste atroofiana. Üheksa kuud veenisiseseid boolussüste saanud jahikoertel läbiviidud uuringus täheldati testikulaarseid muutusi (sperma kattekoe degeneratsioon/nekroos). See näitab, et pemetrekseed võib kahjustada meeste fertiilsust. Naiste fertiilsust ei uuritud.
Pemetrekseedi mutageensust ei tuvastatud in vitro kromosomaalaberratsiooni testis hiina hamstri munasarjarakuga ega Amesi testis. Hiirtega läbiviidud in vivo mikrotuuma testid tõestasid, et pemetrekseed on klastogeenne.
Pemetrekseedi kartsinogeensuse hindamiseks ei ole uuringuid läbi viidud.
FARMATSEUTILISED ANDMED
Abiainete loetelu
Mannitool
Vesinikkloriidhape (pH reguleerimiseks)
Naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks)
Sobimatus
Pemetrekseed on füüsikaliselt sobimatu kaltsiumi sisaldavate lahustite, sh Ringeri laktaat-süstelahuse ja Ringeri süstelahusega. Kuna puuduvad teised sobivusuuringud, siis seda preparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.
Kõlblikkusaeg
Avamata viaal: 3 aastat
Valmistatud lahus ja infusioonilahus
Nõuetekohasel valmistamisel ei sisalda pemetrekseedi valmistatud lahus ja infusioonilahus mingeid mikroobivastaseid säilitusaineid.
Pemetrekseedi valmistatud lahuse ja infusioonilahuse keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 24 tunni jooksul temperatuuril 2°C…8°C. Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja –tingimuste eest kasutaja.
Ravimit võib säilitada kuni 24 tundi temperatuuril 2°C kuni 8°C, välja arvatud juhul, kui manustamiskõlblikuks muutmine/lahjendamine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.
Säilitamise eritingimused
Avamata viaal: See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi lahjendamist vt lõik 6.3.
Pakendi iseloomustus ja sisu
I tüüpi klaasist viaal kummikorgiga ja eemaldatava kattega alumiiniumümbrisega. Pakendis 1 viaal.
Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks <ja käsitlemiseks>
- Pemetrekseedi lahustamisel ja edasisel lahjendamisel veenisisese infusioonina manustamiseks kasutage aseptilist tehnikat.
- Arvutage välja annus ja selleks vajalik Pemetrexed Koanaa viaalide arv. Iga viaal sisaldab pemetrekseedi liiaga, mis kergendab etiketil märgitud koguse väljutamist.
- Pemetrexed Koanaa 100 mg
Lahustage 100 mg viaali sisu 4,2 ml naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9 %) süstelahusega, mis ei sisalda säilitusainet, mille tulemusena saate lahuse, mis sisaldab pemetrekseedi 25 mg/ml.
Pemetrexed Koanaa 500 mg
Lahustage 500 mg viaali sisu 20 ml naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9 %) süstelahusega, mis ei sisalda säilitusainet, mille tulemusena saate lahuse, mis sisaldab pemetrekseedi 25 mg/ml.
Keerutage õrnalt iga viaali, kuni pulber on täielikult lahustunud. Saadud lahus on selge ning värvus võib varieeruda värvitust kuni kollase või rohekaskollaseni, kusjuures värvus ei mõjuta kvaliteeti. Lahuse pH on 6,6...7,8. Lahust tuleb veel lahjendada.
- Vastav kogus pemetrekseedi lahust tuleb lahjendada veel ilma säilitusaineta naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9 %) süstelahusega, et saaks 100 ml valmislahust, mida manustatakse veenisisese infusioonina 10 minuti jooksul.
- Ülal esitatud juhendi järgi valmistatud pemetrekseedi infusioonilahus sobib polüvinüülkloriidist ja polüolefiinist manustamissüsteemide ja infusioonikottidega.
- Enne manustamist tuleb parenteraalseid ravimeid vaadelda uurida lahustumata osakeste ja värvuse muutumise suhtes. Lahustumata osakeste avastamisel mitte manustada.
- Pemetrekseedi lahused on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
Ettevaatusabinõud valmistamisel ja manustamisel
Nagu ka teiste potentsiaalselt toksiliste vähivastaste ravimitega, tuleb pemetrekseedi infusioonilahuste käsitsemisel ja valmistamisel olla ettevaatlik. Soovitatakse kasutada kaitsekindaid. Pemetrekseedi lahuse nahale sattumisel pesta nahka kohe ja põhjalikult seebi ja veega. Pemetrekseedi lahuse sattumisel limaskestale loputada limaskesta rohke veega. Pemetrekseed ei tekita ville. Pemetrekseedi ekstravasatsiooni puhuks spetsiifiline antidoot puudub. Seoses pemetrekseedi ekstravasatsiooniga on registreeritud vähe juhtumeid, mis ei ole uurija hinnangul olnud tõsised. Ekstravasatsiooni korral tuleb toimida vastavalt kohalikele tavadele nii nagu teiste ville mittetekitavate ainetega.
MÜÜGILOA HOIDJA
Koanaa Healthcare GmbH
Fehrgasse 7, 2401
Fischamend,
Austria
MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
100 mg: 973118
500 mg: 973218
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 02.10.2018
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
oktoober 2018